dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Raavitsa küla Tiigi krundi detailplaneeringu heakskiitmine

Rahandusministeerium · 19. jaanuar 2022
Viit
14-11/754-1
Registreeritud
19. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Valga Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Kaire Jaanus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Kagu-Eesti talitus (Põlva_ Valga ja Võru maakond))
Lahendamise tähtaeg
20. märts 2022

Failid

  • 📎Raavitsa küla Tiigi krundi detailplaneeringu heakskiitmine.asice29966 KB

Sisu (failidest)

VALGA VALLAVALITSUS Jaak Aab Teie Rahandusministeerium [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-1.3/501 Raavitsa küla Tiigi krundi detailplaneeringu heakskiitmine Austatud härra riigihalduse minister Valga Vallavalitsus esitab Teile planeerimisseaduse § 90 lõike 1 alusel heakskiitmiseks Raavitsa küla Tiigi krundi detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Detailplaneering sisaldab Karula valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järved) kalda ehituskeeluvööndi vähendamise osas 25 meetrilt 10 meetrile. Detailplaneeringu koostamine algatati Valga Vallavolikogu 30.10.2020. a otsusega nr 199. Arvestades algatatud detailplaneeringu eesmärgiga, Karula valla üldplaneeringuga ja loodudkaitseseadusega1, asuti detailplaneeringut koostama Karula valla üldplaneeringut muutvana. Sama otsusega jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). KSH algatamata jätmise otsuse tegemiseks koostati detailplaneeringu kohta eelhinnang. Menetletava detailplaneeringu eesmärk on määrata Tiigi krundile hoonestusala ja ehitusõigus elamu ning kõrvalhoonete püstitamiseks, samuti määrata võimalik juurdepääsutee asukoht Riissali järvede kaldale väljapääsuga avalikult kasutatavale teele. Detailplaneeringu ala suurus on ligikaudu 2,27 ha. Planeeringuala asub Raavitsa küla suvilate piirkonnas. Krundi naabruses on väikeelamud ja suvilad. Põhja küljelt piirneb krunt metsaga (riigi omand) ja lõuna küljelt kohaliku teega (Valga-Suurekõrtsi-Kesk-Valga tee). Käesoleval ajal on Tiigi katastriüksuse sihtotstarve 100% veekogude maa ja maaüksus hoonestamata. Valminud detailplaneeringuga on Tiigi krundile määratud hoonestusala, ehitusõigus ja juurdepääsutee asukoht. Planeerimisettepanekuga kavandatud ehitusõiguse elluviimiseks on vajalik vähendada Risssali järvede kalda ehituskeeluvööndit. Selleks on Keskkonnaamet nõusoleku. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud planeeringuala ja naaberkruntide omanikud ning tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud, keda planeeringulahendus puudutab. Detailplaneeringu menetluse käigus on kaasatutega tehtud koostööd ja lepitud kokku planeeringu lahenduses. Detailplaneeringule on andnud oma kooskõlastuse Päästeamet. Puiestee tn 8 766 9900, 5348 9118 ak EE491010202000577004 68203 Valga [email protected] SEB Pank AS rg-kood 77000507 www.valga.ee 2 Detailplaneeringu menetluse käigus on korraldatud detailplaneeringu eelnõu ja vastu võetud detailplaneeringu avalikustamine. Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek korraldati alates 29.03.2021 30 päeva jooksul ja avalik arutelu 31.05.2021. Vastu võetud detailplaneeringu avalik väljapanek korraldati 15.10-14.11.2021 ja avalik arutelu korraldamine ei olnud nõutav (planeerimisseaduse § 88 lõige 2). Detailplaneeringu avalikustamiste kestel ei esitatud Valga Vallavalitsusele kirjalikke arvamusi, mis oleksid jäänud planeeringu koostamisel arvestamata. Detailplaneeringu materjalid on avalikustatud Valga valla veebilehel https://www.valga.ee/238. Arvestades eeltooduga ja valminud detailplaneeringuga, palume Teie heakskiitu detailplaneeringule, et viia lõpule detailplaneeringu menetlus planeeringu kehtestamisega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Rogenbaum vallavanem Lisa: Raavitsa küla Tiigi krundi ja selle lähiala detailplaneering.pdf Detailplaneeringu koostamise kontrolltabel.pdf Menetlusdokumendid.pdf Lenna Hingla 5860 1234 [email protected] Eelhinnang Valga valla, Raavitsa küla, Tiigi krundi detailpla neering u keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajalikkuse kohta Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõjude strateegiline eelhinnang Valga valla, Raavitsa küla, Tiigi katastriüksuse detailplaneeringu kohta. Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on võtta Tiigi kinnistu kasutusele üksikelamu maa kasutusotstarbega, millele soovitakse ehitada elamu koos kõrvalhoonetega. Praegu on Tiigi krunt hoonestamata ja katastriüksuse sihtotstarbeks veekogude maa. Eelhinnangu tegemise aluseks on algatatava detailplaneeringu lähteseisukohad ning avalikud teabeallikad ning arendaja plaanid seoses planeeringualaga. Antud tegevusele vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 1 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui tehakse muudatusi strateegilises planeerimisdokumendis (üleriigiline planeering, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, maakonna- või üldplaneering). Arvestades algatatava detailplaneeringu eesmärgiga, Karula valla üldplaneeringuga, planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega 1 , sisaldab detailplaneering üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut Priimetsa 2. veehoidla ja (Riissali järved) (edaspidi Riissali järved) veehoidla kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks ning kinnistu sihtotstarbe muutmiseks. Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 1 järgi saab kohalik omavalitsus taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist Keskkonnaametilt planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu alusel. KeHJS § 34 lõike 2 alusel algatab või jätab algatamata keskkonnamõjude strateegilise hindamise planeerimisdokumendi koostamise algataja. Järgnevalt antakse eelhinnang Valga valla, Raavitsa küla, Tiigi katastriüksuse detailplaneeringuga kavandatavate tegevustega kaasnevatele võimalikele keskkonnamõjudele. 1. Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom ja sisu (eesmärk, planeeringuala ja kavandatud tegevus) Planeeringuala suurus on ligikaudu 2,27 ha. Planeeringuala asub Valga maakonnas, Valga vallas, Raavitsa külas, Raavitsa suvilarajoonis. Krundi naabruses asuvad maatulundusmaa ning elamumaa katastrisihtotstarbega maaüksused. Vahetus läheduses asub mitmeid majapidamisi. Kavandatava detailplaneeringu eesmärgiks on Tiigi (katastritunnus: 28901:001:0292) kinnistule määrata hoonestus- ning ehitusõigus elamu ning kõrvalhoonete püstitamiseks. Selleks et kavandatud tegevusi ellu viia on kavas taotleda koostatava planeeringuga ka Riissali järvede (registrikood: VEE2132360 ja VEE2132350) ehituskeeluvööndi vähendamist. 1 Joonis 1. Planeeringuala (tähistatud kollase katkendjoonega) 2. Seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Karula valla üldplaneeringuga on Raavitsa küla piirkonda määratud maakasutuse juhtotstarbeks pereelamumaa, mis on kooskõlas detailplaneeringu eesmärgiga. Piirkond jääb rohevõrgustiku alale (Jaanikese-Toogipalu koridor). Valga maakonnaplaneeringuga on täpsustatud maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ rohelise võrgustiku säilimise ja toimimise tingimusi, millega arvestatakse detailplaneeringu koostamisel. Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. Arvestades algatatava detailplaneeringu eesmärgiga, Karula valla üldplaneeringuga, planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega 1 , sisaldab detailplaneering Karula valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut veekogude Priimetsa 2. veehoidla ja (Riissali järved) kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Planeeringuala asub Raavitsa külas, Raavitsa suvilapiirkonnas. Planeeringuala lähiümbrusesse jäävad mitmed ühepereelamud ning suvilad. Tiigi kinnistu on praegu hoonestamata ning osaliselt hooldamata. Planeeringualale jääb mitmeid kitsendusi: elektripaigaldise kaitsevöönd, ranna või kalda veekaitsevöönd, ranna või kalda ehituskeeluvöönd, ranna või kalda piiranguvöönd (joonis 2). Riissali järved on veekogud, mis ei ole avalikud ega avalikult kasutatavad. 2 Joonis 2. Planeeringualal olevad piirangud (allikas: Maa-amet) Suur osa planeeringualast on kõrge rohuga kaetud ning vähesel määral aktiivses kasutuses. Planeeringuala jääb väljapoole ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni levikuala ning kinnistu veevarustus ning reovee kohtkäitluse lahendus täpsustatakse detailplaneeringu koostamise käigus. Joonis 3. Vaade planeeringualale (Tiigi kinnistu juurdepääsutee võimalik asukoht) 3 Joonis 4. Vaade planeeringualale, mis on siiani olnud valdavalt aktiivsest kasutusest väljas Joonis 5. Vaade planeeringualale, mis on siiani olnud valdavalt aktiivsest kasutusest väljas 4 Joonis 6. Vaade planeeringualale. Joonis 7. Planeeringuala piirkond, mida on siiani aktiivsemalt kasutatud ja hooldatud. 5 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Mõju maakasutusele Kavandatav tegevus toob kaasa muutused maakasutuses, kuid muutused ei ole oluliselt negatiivse mõjuga. Kavandatava tegevusega kaasnevad planeeringualal ühekordsed pinnasetööd, kuid ehitustegevuse juures on see tavapärane tegevus. Ehitusperioodil võib esineda negatiivset mõju seoses ehitustegevusega, kuid see on ajutine. Kavandatava tegevuse käigus ei kaasne oluliselt suuremat pinnase saastatust, kui tegevuse käigus järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid. Mõju veestikule Planeeringualale jäävad Riissali paisjärved. Mõju Riissali järvedele ei ole olulise mõjuga, kuna planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid mõjutada veestikku. Veekogu kaitseks on veeseaduses ja looduskaitseseaduses ettenähtud vastavad kaitsevööndid. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb järgida kaitsevööndite ulatust. Planeeringuala veevarustus kui ka reoveekäitlus lahendatakse lokaalselt. Veevarustuse ja reoveekäitluse lahendus määratakse detailplaneeringu koostamise käigus. Nõuetekohase reoveekäitluslahenduse korral ei ole oodata detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju pinnasele või põhjaveele. Ehitusaegse ja edasise tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele, kui järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid. Mõju taimestikule Kavandatava tegevuse käigus mõjutatakse taimestikku otseselt nii palju, kui on vajalik ehitus- ning arendustööde käigus eemaldada. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kuna planeeritav piirkond on juba aktiivne ning funktsionaalne, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna looduskeskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Planeeringualal ei asu maavarasid, looduskaitse aluseid objekte ega Natura 2000 alasid, ega muid kaitsealasid. Seetõttu ei saa kavandatav tegevus neile ka negatiivset mõju avaldada. Planeeringualast ligikaudu 100 m kaugusele jääb vääriselupaigad (VEP 127099 ja VEP 127100) männikud ja männisegametsad, kuid olulist mõju neile kavandatava tegevusega ei kaasne. Mõju õhukvaliteedile ja häiringud Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju õhukvaliteedile ega häiringuid. Suuremad negatiivsed mõjud võivad esineda eelkõige ehitusetapis, mil võib prognoosida mõningast õhukvaliteedi langust. Tavapärastel tingimustel ei kaasne olulist negatiivset mõju õhukvaliteedile. Jäätmeteke Piirkonnas on jäätmevedu tagatud. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Valga valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitustegevusega kaasneb paratamatult ehitusjäätmete teke, kuid antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket olulises mahus. Jäätmevaldaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi jäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule 6 ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Valga valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Töö tegemisega ei kaasne olulist soojus, kiirgus ja lõhna mõju. Võttes arvesse eeltoodut ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Avariiolukordade esinemise võimalikkus Avariiolukordade esinemine on võimalik nii ehitus- kui kasutusetapil. Avarii olukordade esinemise riski minimaliseerimiseks ehitusperioodil oh ehitaja kohustatud järgima ohutuseeskirju ning välistama kõikvõimalikud riskid. Võimalus avariiolukordade tekkeks on minimaalne. Ehitusperioodil vastutab ehitaja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja ümbritseval alal vastavalt kehtivatele seadustele, nõuetele ja juhistele. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab välistama avariiolukorrad. Mõju ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega alale Kavandatav tegevus ei jää ajaloolise, kultuurilise ega arheoloogilise väärtusega alale, seega puudub ka negatiivne mõju. Mõju inimesele ja varale Kavandatava tegevuse käigus ei ilmne inimese tervisele või keskkonnale kui jälgitakse tööohutuse norme. Tegevusega ei kaasne ka negatiivseid sotsiaalseid muutusi. Planeeringu puhul on tegu elamukrundi moodustamisega, seega olulist mõju laiemalt inimeste sotsiaalsetele vajadustele ei ole. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha olulist mõju varale. Tiigi kinnistu väärtus tõenäoliselt planeeringu rakendamisel tõuseb. Mõju liiklusele Kuna tegemist on väikesemahulise objektiga, siis kavandatava tegevuse elluviimisel piirkonna liikluskoormust ei mõjutata olulisel määral. Planeeringu koostamise käigus töötatakse välja parim võimalik liikluskorraldus antud planeeringualale. Kumulatiivne ja piiriülene mõju Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist, mis tooks kaasa olulise negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust ja vastupanuvõimet ületaval määral. Asjaomaste asutuste seisukohad KeHJS § 33 lõike 6 alusel esitati keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamisel käesoleva korralduse eelnõu seisukoha saamiseks Keskkonnaametile. Keskkonnaamet esitas oma seisukoha 01.10.2020 kirjaga nr 6-5/20/14874-2. Keskkonnaamet on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. 7 Kokkuvõte Valga valla, Raavitsa küla, Tiigi katastriüksuse detailplaneeringuga soovitakse määrata Tiigi krundile hoonestusala ja ehitusõigus elamu ning kõrvalhoonete püstitamiseks, samuti juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine Riisali järvede kaldale väljapääsuga avalikult kasutatavale teele. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Mõjud, mis kaasnevad piirduvad peamiselt vaid Tiigi kinnistuga. Planeerimisdokumendi elluviimisega setud tegevustega. kaasnevad negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse lõppemist. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal. Võttes kasutusele vastavaid meetmeid ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja minimaliseerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju. Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei ole vajalik algatada. Detailplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Koostas: Anni Teetsmann Valga Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist 8 versiooni kuupäev 18.01.2022 Raavitsa küla Tiigi krundi detailplaneering MENETLUSE KONTROLLTABEL * Kiri on registreeritud Valga Vallavalitsuse dokumendiregistris vastava kuupäevaga ja numbriga. Jrk PlanS/muu seadus Menetluse sisu Täitmine* Märkus DP algatamine 1 HMS § 14 DP algatamise taotluse esitamine 29.07.2020 nr 9-1.3/2630 HMS §35 g 1p 2 2 § 77 lg 3 Algatamise taotluse pikendamine 25.08.2020 nr 9-1.3/2630-1 3 § 124 lg 5 KSH eelhinnang koostatud § 124 lg 6 KeHJS § 33 lg 2 KeHJS § 33 lg 4, 5 4 § 131 DP kohaste rajatiste väljaehitamine Ei kohaldu 5 § 4 lg 21 DP tellimise leping huvitatud isikuga 8-1.10/203 6 KeHJS § 33 lg 6 Asjaomaste asutuste seisukoht KSH eelhinnangule Keskkonnaamet 01.10.2020 nr 11-1/3091-1 KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik 7 § 77 lg 1 DP algatamine Valga Vallavolikogu 30.10.2020 § 77 lg 4 otsus nr 199 § 142 lg 2 8 § 77 KSH algatamata jätmine Valga Vallavolikogu 30.10.2020 otsus nr 199 9 § 77 lg 5-8 DP algatamise teade Ametlikud Teadaanded 10.11.2020 Valga Teataja November 2020 Lõuna-Eesti Postimees 13.11.2020 Valga valla veebilehel November 2020 10 KeHJS § 35 lg 6, 7 KSH algatamata jätmise teade Ametlikud Teadaanded 10.11.2020 Valga Teataja November 2020 versiooni kuupäev 18.01.2022 Lõuna-Eesti Postimees 13.11.2020 Valga valla veebileht November 2020 11 § 77 lg 7 DP algatamise teade ja KSH algatamata jätmise teade § 127 lg 1 Valitsusasutused 17.11.2020 nr 9-1.3/4101 § 127 lg 2 Planeeringuala ja naaberkinnisasjade omanikud 17.11.2020 nr 9-1.3/4103 § 127 lg 3 Tehnovõrkude- ja trasside omanikud 17.11.2020 nr 9-1.3/4102 12 § 77 lg 8 Algatamise teade omanikele, kelle kinnisasja või osa Algatamisel sundvõõrandamise soovitakse sundvõõrandada või seada sellele sundvaldus või sundvalduse seadmise vajadus ei ole teada 13 § 124 lg 8 Muinsuskaitse eritingimused Ei ole kohane Lähteseisukohad 14 § 6 p 12 Lähteseisukohad esitatud ettepanekute saamiseks Ettepanekute esitamise tähtaeg §81 lg 1, 2, 5 Valitsusasutused 17.11.2020 nr 9-1.3/4101 18.12.2020 § 127 lg 1, 2 Planeeringuala ja naaberkinnisasjade omanikud 17.11.2020 nr 9-1.3/4103 Tehnovõrkude- ja trasside omanikud 17.11.2020 nr 9-1.3/4102 15 § 81 lg 3 Minister võib määrata täiendavaid osutusi ja isikuid, keda Ei määratud kaasata 16 § 81 lg 6 DP lähteseisukohad ja ettepanekud avalikustatud Valga November 2020 valla veebilehel DP eelnõu avalikustamine 17 § 82 lg 1, 3 DP avalik väljapanek 29.03.2021 30 päeva jooksul Valga Vallavalitsuse I korruse stendil Valga valla veebilehel 18 § 82 lg 4 DP avaliku väljapaneku teade § 82 lg 5 Lõuna-Eesti Postimees 12.03.2021 § 82 lg 6 Valga valla veebilehel 11.03.2021 19 § 127 lg 1, 2 DP avaliku väljapaneku teade Valitsusasutused 10.03.2021 nr 9-1.3/4101-4 Planeeringuala ja naaberkinnisasjade omanikud 10.03.2021 nr 9-1.3/4103-2 Tehnovõrkude- ja trasside omanikud 10.03.2021 nr 9-1.3/4102-1 20 § 82 lg 8 Arvamusi esitanutele on vastatud ja teatatud avaliku arutelu aeg ja koht Keskkonnaamet 05.05.2021 nr 9-1.3/4101-6 versiooni kuupäev 18.01.2022 21 § 83 lg 1, 2, 3 DP eelnõu avalik arutelu 31.05.2021 kell 16.00 Valga vallas Raavitsa külas Pärna bussipeatuses 22 DP eelnõu avaliku arutelu teade Valga Teataja Mai 2021 Valga valla veebilehel Mai 2021 23 § 83 lg 2 DP eelnõu avaliku arutelu teade § 127 lg 1, 2 Valitsusasutused 05.05.2021 nr 9-1.3/1601 Planeeringuala ja naaberkinnisasjade omanikud 05.05.2021 nr 9-1.3/1601 Tehnovõrkude- ja trasside omanikud 05.05.2021 nr 9-1.3/1601 24 § 83 lg 4 Kirjalikest arvamustest on loobutud Ei ole kohane 25 § 84 lg 1 Avalikustamise tulemused Valga Teataja Aprill 2020 Lõuna-Eesti Postimees - Leht ei ilmunud sobival ajal Valga valla veebilehel 14.06.2021 26 § 84 lg 2 Avalikustamise tulemuste alusel DP vajalike muudatuste Muudatused sisse viidud tegemine DP kooskõlastamine ja arvamuse andmine 27 § 85 lg 1, 2, 3 DP esitamine kooskõlastamiseks § 127 lg 1 Päästeamet 21.07.2021 nr 9-1.3/2472 §127 lg 2 28 § 85 lg 2 DP kooskõlastatud Päästeamet 25.05.2020 nr 9-1.3/1465-1 29 § 85 lg 1, 2, 3 DP esitatud arvamuse avaldamiseks kaasatud osapooltele § 127 lg 1 Keskkonnaamet 27.07.2021 nr 9-1.3/2482 §127 lg 2 Rahandusministeerium 27.07.2021 nr 9-1.3/2483 Planeeringuala ja naaberkinnisasjade omanikud 27.07.2021 nr 9-1.3/2484 Tehnovõrkude- ja trasside omanikud DP kooskõlastatud kirja või iseteeninduse kaudu 30 § 81 lg 3 DPle täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate 11.08.2021 nr 9-1.3/2483-1 Ei määratud § 142 lg 4 määramise küsimine Rahandusministeeriumilt 31 Kooskõlastuste ja arvamuste alusel korrigeeritakse DPd Muudatused sisse viidud versiooni kuupäev 18.01.2022 DP vastuvõtmine ja avalikustamine 32 § 86 lg 1 DP vastuvõtmine Valga Vallavolikogu 24.09.2021 § 86 lg 2 otsus nr 262 33 § 87 lg 1 DP avalik väljapanek koos kooskõlastustega §9 Valga Vallavalitsuse I korruse stendil 15.10-14.11.2021 § 87 lg 1, 3, 4 Valga valla veebilehel Alates 15.10.2021 34 § 87 lg 5 DP avaliku väljapaneku teade § 127 lg 1, 2 Valitsusasutused 16.09.2020 nr 9-1.3/3208 Planeeringuala ja naaberkinnisasjade omanikud 16.09.2020 nr 9-1.3/3208 Tehnovõrkude- ja trasside omanikud 16.09.2020 nr 9-1.3/3208 35 § 87 lg 6 DP avaliku väljapaneku teade Valga Teataja Oktoober 2021 Lõuna-Eesti Postimees 01.10.2021 Valga valla veebilehel 04.10.2021 36 § 87 lg 9 Vastus avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi Arvamusi ei esitatud esitanud isikutele 37 § 88 lg 1, 2, 3, 4 DP avalik arutelu Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav 38 § 88 lg 5 DP arutelu teade Ei ole kohane 39 DP arutelu teade Ei ole kohane 40 § 89 lg 1, 2, 3 Kirjalikest arvamustest on loobutud Ei ole kohane 41 § 89 lg 2 DP avalikustamise tulemused Ei ole kohane 42 DPs tehakse avalikustamise tulemusel muudatusi Ei ole kohane 43 § 126 lg 7 Ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku küsimine 27.10.2021 nr 9-1.3/3911 Keskkonnaametilt 44 Keskkonnaameti nõusolek eituskeeluvööndi 14.01.2022 nr 9-1.3/3911-2 vähendamiseks 45 § 90 lg 1 DP esitamine heakskiidu saamiseks Rahandusministeeriumile 46 § 90 lg 2 Rahandusministeeriumi heakskiit DPle DP kehtestamine 47 § 91 DP kehtestamine Valga Vallavolikogu KOKS § 22 lg 1 p 31 versiooni kuupäev 18.01.2022 48 § 91 lg 2, 4 DP kehtestamise teade § 91 lg 3 Valitsusasutused Planeeringuala ja naaberkinnisasjade omanikud Tehnovõrkude- ja trasside omanikud Rahandusministeerium Maa-amet § 91 lg 4, 5 DP kehtestamise teade § 27 lg 1, 2 Ametlikud Teadaanded Valga Teataja Lõuna-Eesti Postimees Valga valla veebilehel § 142 lg 8 Muudatuse sisseviimine ÜPsse OÜ K&MPROJEKTBÜROO 68604 TÕRVA VILJANDI 2 TEL 763 3301, 763 2139 REG NR 10171174 MTR EP;EO;EG;EK 10171174 - 0001 E216/2005-P TÄHIS: 21004 TELLIJA: VALGA VALLAVALITSUS PUIESTEE 8, VALGA LINN HUVITATUD ISIK: TANEL KESKOJA J. KUPERJANOVI 62-6, VALGA LINN TIIGI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING RAAVITSA KÜLA, VALGA VALD, VALGAMAA Juhataja: Tiiu Loorman Dipl. maastikuarhitekt: Kadri Pilm TÕRVA JUULI 2021 Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse Valga vald, Valgamaa detailplaneering SISUKORD A Seletuskiri 1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk...............................................................2 2. Olemasolev olukord ja analüüs............................................................................2 2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs..............2 2.2 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele..........................................3 3. Lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed.........................................5 4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek ...............................................................5 4.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine..............................................................5 4.2. Krundi hoonestusala ja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek koos põhjendusega....................................................................................................6 4.2.1 Krundi hoonestusala..............................................................................6 4.2.2 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ..............................................6 4.2.3 Ranna ja kalda kaitse eesmärkide tagamine.............................................7 4.3. Krundi ehitusõigus .....................................................................................8 4.4. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused...............8 4.5. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus..........................8 4.6. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine.............................................8 4.7. Tehnovõrgud ja -rajatised............................................................................9 4.7.1. Tehnovõrkude kaitsevööndid ja kujad.....................................................9 4.7.2. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon......................................................9 4.7.3. Elektri- ja sidevarustus, välisvalgustus .................................................10 4.7.4. Soojavarustus ...................................................................................10 4.8. Tuleohutus...............................................................................................10 5. Üldplaneeringu muutmise ettepanek...................................................................10 6. Servituutide seadmise vajadus..........................................................................10 7. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused.........................................................11 8. Keskkonnatingimuste seadmine ja asjakohaste mõjude hindamine.........................12 9. Detailplaneeringu elluviimine.............................................................................12 Seletuskirjas on esitatud järgmised skeemid (kõigi väljatrükk A4 formaadis): Skeem 1. Väljavõte Karula valla üldplaneeringust Skeem 2. Väljavõte Valga maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringust Roheline võrgustik Skeem 3. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringualal B Joonised DP-1 Situatsiooniskeem ja kontaktvöönd, skeem, väljatrükk A3 formaadis DP-2 Tugiplaan, M 1:500, väljatrükk A2 formaadis DP-3 Põhijoonis, M 1:500, väljatrükk A2 formaadis DP-4 Tehnovõrgud ja -rajatised, M 1:500, väljatrükk A2 formaadis DP-5 Hoonestusala seos tehnovõrkude kaitsevöönditega, M 1:1000, väljatrükk A3 formaadis DP-6 Nähtavuskolmnurgad. Tuletõrje veevõtukoht, M 1:1000, väljatrükk A3 formaadis DP-7 Detailplaneeringu illustratsioon, skeem, väljatrükk A4 formaadis K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 1(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse Valga vald, Valgamaa detailplaneering 1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk Planeeringu koostamise aluseks on Valga Vallavolikogu otsus 30. oktoober 2020 nr 199 detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta. Detailplaneeringu koostamine on vajalik: • detailplaneeringuala on Karula valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks, detailplaneeringu koostamine on nõutav ehitusloakohustuslike hoonete püstitamiseks • planeeringualal asub Riissali järvede Priimetsa 2. veehoidla, millele laienevad looduskaitseseadusest tulenevad kalda kasutamise kitsendused. Samuti ulatuvad krundile 1. veehoidla kalda kasutamise kitsendused. Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on Tiigi kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse määramine elamu ja kõrvalhoonete püstitamiseks, juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine Riissali järvede kaldale väljapääsuga avalikult kasutatavale teele. Detailplaneeringu koostajad: • detailplaneeringu koostamise korraldaja ja tellija - Valga Vallavalitsus • huvitatud isik - maaomanik Tanel Keskoja • planeerija - K & M Projektbüroo OÜ, Kadri Pilm (dipl.maastikuarhitekt, MD003372 magister). Planeeringu koostamise aluskaardiks on Aabenest OÜ (litsents 579MA, töö nr 20240G) poolt 16.12.2020 mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. Planeeringu koostamise käigus on arvestatud järgmiste dokumentidega: • Karula valla üldplaneering (kehtestatud 25.04.2008 otsusega nr 6) • Valga valla koostatav üldplaneering • Valga maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417) • Eelhinnang Valga valla, Raavitsa küla, Tiigi krundi detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajalikkuse kohta. Lisa 2 Valga Vallavolikogu 30.10.2020 otsusele nr 199, koostaja Anni Teetsmann • Planeerimisalane seadusandlus ja standardid Planeeringualal ega selle kontaktalal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. 2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs Planeeringuala asub Valga vallas Raavitsa külas, Raavitsa suvilapiirkonnas. Planeeringuala lähiümbrusesse jäävad mitmed ühepereelamud ning suvilad. Tiigi kinnistu on praegu hoonestamata ning osaliselt hooldamata. Planeeringuala andmed: • Katastriüksuse nimetus: Tiigi • Katastriüksuse number: 28901:001:0292 • Pindala: 22204 m2 • Maa kasutamise sihtotstarve: 100% veekogude maa. Tiigi kinnistu Raavitsa küla põhjaosas. Suure osa kinnistust moodustab paisjärv Priimetsa 2. veehoidla (Riissali järved) (VEE2132360), mille veepeegli pindala on ligikaudu 0,9 ha, keskmine sügavus 1,5 m, valgala pindala 1,1 km2. Keskkonnaregistri andmetel pole K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 2(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse Valga vald, Valgamaa detailplaneering veekogu avalik või avalikult kasutatav. Tiigi kinnistu külgneb valdavalt elamumaa kinnistutega, lääne ja põhja suunas jäävad Valga metskonnale kuuluvad maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaad. Maapinna kõrgused jäävad vahemikku 58,21-62,51 m üle merepinna. Maapind langeb ühtlaselt veekogu suunas. Olemasolevat juurdepääsuteed kinnistule ei ole. Otsene ühendus avalikult kasutatavale teele on kinnistu lõunaosas Valga-Suurkõrtsi-Kesk-Valga teele (2890001). Valga-Suurkõrtsi- Kesk-Valga tee laius planeerinuala juures on 4,4-5,5 m. Tee on kõva tolmuvaba kattega. Tiigi kinnistule ulatuvad järgmiste tehnovõrkude kaitsevööndid: • elektripaigaldise kaitsevöönd, keskpingel õhuliin – 10 m mõlemal pool liini telge • elektripaigaldise kaitsevöönd, madalpinge õhuliin (4 tk) – 2 m mõlemal pool liini telge • elektripaigaldise kaitsevöönd, maakaabel – 1 m mõlemal pool liini telge Ümberkaudsetel elamutel on valdavalt kohtküte (ahi, kamin, pliit) või lokaalküte. Planeeringuala jääb väljapoole ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni levikuala. Veevarustus on lähiümbruses lahendatud kinnistu salvkaevude baasil, osaliselt pakub veevarustust ka RMK oma puurkaevust, millest lähtuv veetoru kulgeb üle Tiigi kinnistu. Torustiku asukoht märgitud plaanile ligikaudsena. Tiigi kinnistule ulatuvad järgmised piirangud: • Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) veekaitsevöönd – 10 m põhikaardile kantud veekogu piirist • Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) ehituskeeluvöönd – 25 m põhikaardile kantud veekogu piirist • Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) piiranguvöönd – 50 m põhikaardile kantud veekogu piirist Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) on veekogud, mis ei ole avalikud ega avalikult kasutatavad. 2.2 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. Arvestatud on 2009. aastal kehtestatud Metsaääre kinnistu detailplaneeringuga, mille asukoht on käesoleva detailplaneeringuala naabermaaüksus. Metsaääre kinnistu detailplaneeringuga jagati maaüksus kaheks elamukrundiks ja määrati neile ehitusõigus. Detailplaneering on käesolevaks ajaks ellu viidud. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Karula valla üldplaneeringuga (kehtestatud 25.04.2008) ning Valga maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud 15.12.2017). Karula valla üldplaneeringuga on Tiigi kinnistu ja Priimetsa 2. veehoidla lähiümbruse maa kasutamise juhtotstarbeks määratud pereelamumaa, mis on kooskõlas detailplaneeringu eesmärgiga. Üldplaneeringus ette nähtud ka Raavitsa küla pereelamumaa laienemise võimalus ja selleks pereelamumaa lähiümbrusesse planeeritud ka perspektiivne elamumaa (EV1). Valga- Suurkõrtsi-Kesk-Valga tee äärde kavandatud võimalus kaubandus-, teenindus-, büroohoonete ehitamiseks (B6). Väljavõte Karula valla üldplaneeringust on toodud skeemil 1. K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 3(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse Valga vald, Valgamaa detailplaneering Skeem 1. Väljavõte Karula valla üldplaneeringust (2008) Valga maakonnaplaneeringus 2030+ on väärtuslikuks peetud Raavitsa küla ümbruse metsasid, mis moodustavad olulise osa Valga linna rohelisest vööndist ja omavad rekreatsiooniväärtust. teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" kohaselt jääb planeeringuala Paju-Raavitsa rohelise võrgustiku koridori alale. Väljavõte teemaplaneeringu kaardist toodud skeemil 2. K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 4(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse Valga vald, Valgamaa detailplaneering Skeem 2. Väljavõte Valga maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringust Roheline võrgustik (2017). Punase täpiga tähistatud detailplaneeringu ala rohelise võrgustiku koridoris. Arvestades algatatava detailplaneeringu eesmärgiga, Karula valla üldplaneeringuga, planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega, sisaldab käesolev detailplaneering Karula valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut veekogude Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järved) kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 3. Lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed Planeeringuala asub Raavitsa küla elamupiirkonnas. Kompaktne asustus on lõigatud kaheks osaks kõrgepingeliinide ja nende kaitsevöönditega (kokku ca 180 m laiune riba). Planeeringuala jääb põhjapoolsele kompaktse asustusega alale. Küla kompaktne asustusala on arenenud suvilapiirkonnast, mida iseloomustab endisele suvilapiirkonnale omane arhitektuur – endisaegseid suvilaid on ehitatud suuremaks juurdeehitustena, vahele on ehitatud ka uusi tänapäevase terviklahendusega elamuid. Planeeringuala läheduses loodus- ja muinsuskaitse objekte ei asu. 4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek 4.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine Planeeringuala ei jaotata kruntideks. Säilib olemasolev katastriüksus ja selle piir. Krundi pindalalast moodustab ca 9000 m2 Priimetsa 2. veehoidla ja selle veekaitsevöönd. Käesoleva planeeringuga soovitakse maad kasutama hakata elamumaana. K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 5(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse Valga vald, Valgamaa detailplaneering Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata krundi kasutamise sihtotstarbeks 50% üksikelamumaa (EP 50%) ja 50% tehisveekogu (VT 50%). Vastavalt Karula valla üldplaneeringule on lubatud äriline kõrvalfunktsioon 20% ulatuses. Kõrvalfunktsioon ei tohi tuua kaasa olulisi mõjusid elukeskkonnale (müra, lõhn, tolm, vibratsioon, autoliiklus, jms) ning parkimine tuleb tagada omal krundil. Täpsem kõrvalfunktsiooni osakaal määratakse ärilisel eesmärgil kasutusele võetava hoone ehitusseadustiku kohase loamenetluse käigus. 4.2. Krundi hoonestusala ja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek koos põhjendusega 4.2.1 Krundi hoonestusala Planeeringuala on üldplaneeringuga määratud pereelamumaaks ning see asub olemasolevate pereelamumaa kinnistute vahel. Olemasolevatest elektriliinidest tulenev kaitsevööd hõlmab krundi läänepiirist 10 m laiuse ala. Peaaegu kogu ülejäänud maa-ala asub paisjärve piirangu-, ehituskeelu- või veekaitsevööndis. Hoonestusala on määrataud veehoidla ehituskeeluvöödi ja elektriliini kaitsevööndi vahelisele maa-alale. Krundi läänepoolses servas algab hoonestusala elektriõhuliini 10 m laiusest kaitsevööndist, mis asub krundi piirist 10,4-11,4 m kaugusel. Kui seoses tehnovõrkude ümberehitamisega liinikaitsevöönd väheneb, siis hoonestusala suureneb selle võrra. Tagatud peab olema 4 m laiune tuleohutuskuja krundi piiridest. Lubatud hoonestusala suurenemist maksimaalse tasemeni on skemaatiliselt näidatud joonisel DP-5. 4.2.2 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Looduskaitseseaduse kohaselt on ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (§34). Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (§ 40). Krundile iseseisva juurdepääsu tagamiseks on vajalik ehitada juurdepääs läbi ehituskeeluvööndi. Juurdepääsule ei laiene §38 lõike 5 punkt 10 erand, sest planeeritud juurdepääsutee ei ole Valga valla avalikult kasutatav tee. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandlik, kuid siiski võimalik, kui arvestatakse kalda kaitse eesmärke. Krundi piiramiseks lubatud piirdeaiale ehituskeeluvööd ei laiene. Planeeringus kajastatud tehnorajatistele laieneb looduskaitseseaduse §38 lõike 5 punktis 8 toodud erand, mille kohaselt ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja - rajatisele. Arvestades Karula üldplaneeringus toodud eesmärki elamuala laiendamiseks ning käesoleva planeeringu planeerimisettepanekut tehakse ettepanek vähendada Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) ehituskeeluvööndit 10 meetrini Valga-Suurkõrtsi- Kesk-Valga tee juures Tiigi kinnistule avalikult teelt juurdepääsu rajamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut illustreerib Skeem 3 ja detailplaneeringu joonised. K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 6(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse Valga vald, Valgamaa detailplaneering Skeem 3. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringualal 4.2.3 Ranna ja kalda kaitse eesmärkide tagamine Looduskaitseseadusest tulenevate ranna või kalda kaitse eesmärkide tagamine ehituskeeluvööndi vähendamisel: • rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine Vastavalt käesoleva detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilisele eelhinnangule ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. Planeeritav piirkond on juba aktiivne ja funktsionaalne, planeeringualal ei asu maavarasid, looduskaitse aluseid objekte, Natura 2000 alasid, ega muid kaitsealasid. Taimestikku mõjutatakse vaid otsese ehitustegevuse kaudu. Samuti ei ole eelhinnangu kohaselt olulist mõju veestikule ega õhukvaliteedile. • inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Kuna krunti ei jagata jääb see ühe omaniku valdusesse eesmärgiga ehitada sinna pereelamu koos abihoonetega, siis on inimtegevusega kaasnev lisanduv mõju väike. Veekogu vastaskaldal on kaheksa elamumaa kinnistut, millest seitse on hoonestatud juba enne 1993. aastat (Maa- ameti ajaloolised ortofotod). Algselt olid ehitised kasutuses suvilatena, kuid aja jooksul on K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 7(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse Valga vald, Valgamaa detailplaneering need ümber ehitatud elamuteks. • ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine Veehoidlal on üsna järsud kaldad, mis jäävad veekaitsevööndisse. Veekaitsevöönd jääb ehitustegevusest puutumatuks. Paisjärve vastaskaldal ning ka planeeringualast lääne poole jäävad olemasolevad elamumaad, mis on olnud aktiivses kasutuses aastakümneid. • vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine Priimetsa 2. veehoidla ei ole avalik veekogu ega avalikuks kasutamiseks määratud veekogu, seega puudub sellel kallasrada, kuhu peab olema tagatud juurdepääs. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei piira seega vaba liikumist ega juurdepääsu. 4.3. Krundi ehitusõigus Ehitusõigus on toodud detailplaneeringu põhijoonisel toodud tabelis. Kinnistule on lubatud ehitada kuni 7 hoonet maksimaalse hoonetealuse pinnaga 800 m 2. Arvestatud on elamu, kahe abihoone ja kuni nelja väikeehitisega. Kuni 20 m2 hooneid kuni 5 m kõrguseid saab püstitada nii palju, kui lubatud hoonete alune pind lubab. Kogu ehitusõigusega määratud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piiridesse. Detailplaneeringuga ei määrata ehitusjoont, katuse harjajoont ega katusekallet. Rajatiste, mis ei võimalda tule levikut, ehitamine krundi piirile lähemale kui 4 m on lubatud kokkuleppel piirinaabriga. Krundi võib piirata piirdeaiaga, mis järgib kinnistu piiri, kuid lubatud on ka ainult õueala piiramine. Lubatud on kuni 1,5 m kõrgune läbipaistev aed või kuni 1,2 m kõrgune läbipaistmatu aed. Nähtavuse piiramiseks võib kasutada hekki. 4.4. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused Ehitatavad hooned peavad olema keskkonda sobivad, kaasaegsete ehitus- ja arhitektuurilahendustega ning tänapäevastele energiatõhususe nõuetele vastavad. Välisviimistluses kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale. Abihooned ja nende välisviimistlus peavad sobima peahoonega. Detailplaneeringuga ei määrata hoone katuse ja seina välisviimistulusmaterjale. Hoonestus tervikuna peab olema ühtses stiilis ja kokkusobiv nii värvidelt, materjalidelt kui ka mahult. 4.5. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus Juurdepääs nähakse ette Valga-Suurkõrtsi-Kesk-Valga teelt uue mahasõiduna. Juurdepääsutee laius peab olema vastavalt standardile EVS 812-7:2018 vähemalt 3,5 m. Hoonete täpsete asukohtade kavandamisel arvestada päästesõidukite ümberpööramisvõimalusega. Parkimine lahendada oma krundil. Elamukrundile näha ette minimaalselt 2 parkimiskohta. Valga-Suurkõrtsi-Kesk-Valga teel kehtib planeeringuala lähiümbruses asulas liikumise kiiruspiirang ehk 50 km/h. Kavandataval juurdepääsukohal on nähtavuskaugus väljasõiduks paremale ja vasakule ca 120 m, mis vastab Maanteede projekteerimisnormide (MTM 5.08.2015 määrus nr 106 lisa) järgi projektkiirusel 50 km/h tasemele „rahuldav“. Peatumisnähtavus 60 m on tagatud. Lähim bussipeatus asub Toome katastriüksuse (28901:001:0300) ees 120 m kaugusel planeeringualast. 4.6. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine Planeeringuga ei nähta ette maa-ala kõrguste olulist muutmist. Sademevesi tuleb K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 8(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse Valga vald, Valgamaa detailplaneering juhtida hoonetest eemale ja immutada omal krundil. Haljastuse lahendab krundi omanik, kasutada nii kõrg- kui madalhaljastuse elemente. 4.7. Tehnovõrgud ja -rajatised Tehnovõrkude lahendus on lahendatud võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimuste ja vee- ja kanalisatsiooniseadmete asukohavaliku alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. 4.7.1. Tehnovõrkude kaitsevööndid ja kujad Tehnovõrkude puhul arvestada järgmiste kaitsevöönditega: • Septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m, muudel omapuhastitel 10 m (Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus) • Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse hooldusala, mille ulatus on 10 m (Veeseadus, §148, §154) • Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid • Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega liinide korral 2 m ja 1-35 kV nimipingega liinide korral 10 m • Sideehitise kaitsevööndi ulatus maismaal on 1 m mõlemal pool sideehitist. Maakaabelliini ja sideehitise kaitsevööndi ulatus on määratud Majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 4.7.2. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000 kohaselt (Maa-ameti geoloogiline kaardimaterjal) on planeeringuala põhjapoolsel osal põhjavesi hästi kaitstud ehk väga madala reostustundlikkusega ning lõunapoolsel osal suhteliselt kaitstud ehk madala reostustundlikkusega. Aluspõhjas on 5-10 m paksune või >10 m paksune savi või liivsavi kiht. Planeeringuala ei asu ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni piirkonnas seega tuleb luua lokaalsed lahendused. Veevarustuse tagamiseks rajada puur- või salvkaev oma krundile. Piirkonnas valdavalt salvkaevud. Keskkonnaregistri andmetel on Raavitsa külas kaks puurkaevu olmevee saamiseks, nende sügavused on 39,5 ja 80 m. Puur- või salvkaevu rajamisel tuleb arvestada, et puurkaevul on hooldusala raadius 10 m, salvkaevul kuja 10 m. Krundist läheb läbi Valga metskonna maadel asuvast puurkaevust lähtuv veetoru, mis jagab vett ka teistele kinnistutele. Detailplaneeringu joonistele on kantud toru ligikaudne asukoht. Omapuhasti asukohavalikul ja rajamisel arvestada maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tungimusi. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, maapinna langusest ning määratakse vastavalt Veeseadusele ja Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus §6 järgi. K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 9(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse Valga vald, Valgamaa detailplaneering 4.7.3. Elektri- ja sidevarustus, välisvalgustus Elektrivarustuse saamiseks planeeritud kruntidele on väljastanud tehnilised tingimused OÜ Elektrilevi (nr 367915, 22.01.2021). Elektriühendus saadakse olemasolevalt kinnistu piiril paiknevalt 0,4kV õhuliini mastilt, millelt planeeritakse 0,4 kV ühendus maakaabliga planeeritavate hooneteni. Liitumiskilp rajada planeeritava hoonestusala piirile. Sidevarustus lahendatakse õhu teel levivate kanalite kaudu. 4.7.4. Soojavarustus Hoonete küte lahendada lokaalsena. Soositud on taastuvate energiaallikate kasutamine nagu puit, päikese- ja maaenergia. 4.8. Tuleohutus Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ peab tule leviku takistamiseks ühelt ehitiselt teisele olema ehitistevaheline kuja 8 m. Ühe kinnistu piires võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Käesolevas planeeringus on tagatud 4 m kuja krundi piirist, seega naaberkruntidele rajatavate hoonetevaheline kuja vähemalt 8 m. Planeeritavale elamukrundile ehitatavad hooned on I kasutusviisiga ja nende minimaalne tulepüsivusklass on TP-3. Hoonete maksimaalne korruselisus on 2 ja kõrgus 9 m. Vastavalt standardile EVS 812-6:2012 osa 6 Tuletõrje veevarustus on vajalik kustutusvee normvooluhulk 10 l/s, mis tuleb tagada 3 h jooksul ehk vajaliku tulekustutusvee maht on 108 m3. Kui veevõtukohaks on uus kinnine mahuti, mis vastab standardi nõuetele tehisliku veevõtukoha kohta, siis tuleb vajalik veekogus tagada 1 tunni jooksul, mis teeb vajalikuks veekoguseks 36 m3. Lähim looduslik veevõtukoht asub Priimetsa 1. veehoidla (Riissali järvede) põhjaosas Valga-Suurkõrtsi-Kesk-Valga tee (2418) ääres. Samasse asukohta kavandatakse tehislikku kuivhüdrandiga veevõtukohta. Asukoht näidatud joonisel DP-5. 5. Üldplaneeringu muutmise ettepanek Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek Karula valla üldplaneeringu muutmiseks. Muutmisettepanek on seotud Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järved) ehituskeeluvööndi vähendamisega planeeringuala piires. Vastavalt Looduskaitseseadusele on kuni kümne hektari suuruse veehoidla ehituskeeluvööndi laiuseks 25 m. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Priimetsa 1. ja 2. veehoidla ehituskeeluvööndit 10 meetrini, et tagada juurdepääs Tiigi kinnistule avalikult teelt. Ehituskeeluvööndit vähendatakse Tiigi kinnistu lõunaosas vastavalt detailplaneeringu joonistele. Karula valla üldplaneeringusse lk 29-30 olevasse veekogude loendisse lisada Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järved), mille ehituskeeluvöönd Tiigi kinnistu lõunaosas on 10 m. Ehituskeeluvööndi vähendamist illustreerib skeem 3. 6. Servituutide seadmise vajadus Planeeringualale ulatuvad olemasolevad kesk- ja madalpingel elektriõhuliinid. Nende talumiseks peavad olema kehtivad servituudilepingud. Planeeringu elluviimiseks ei ole uute servituutide kehtestamise vajadust. K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 10(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse Valga vald, Valgamaa detailplaneering Tabel 1. Nr Teeniv Kinnisomandi Isik, kelle kasuks on Servituudi kehtes- kinnisasi kitsendused servituut seatud tamiseks vajalik maa-ala (m2) 1 Tiigi (Pos 1) Olemasolev 1 kV Elektrilevi OÜ 655 m2 elektriõhuliin (Talu) 2 Tiigi (Pos 1) Olemasolev alla 1 kV Elektrilevi OÜ 209 m2 elektriõhuliin (Suvila) 3 Tiigi (Pos 1) Olemasolev 1-20 kV Elektrilevi OÜ 2335 m2 elektriõhuliin (KAAGJÄRVE:VAL) 4 Tiigi (Pos 1) Olemasolev veetorustik Veetoru valdaja ≈400 m2 7. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused Kuritegevuse riske vähendavate abinõude osas on lähtutud CPTED (Crime Prevention Through Environmental Design) korrakaitsjatele mõeldud käsiraamatust (Levald, Sibul, et al, 2015). CPTED lähenemine jagab laiema keskkonna kuritegevuse ennetamise seisukohast kuueks erinevaks teemaks. Alljärgnevalt on neid käsitletud väikeelamupiirkonna planeerimise seisukohast: • Territoriaalsus Territoriaalsust aitavad tagada keskkonnas selgelt märgistatud piirid avalikus kasutuses oleva ja erakasutuses olevate alade vahel – piirdeaiad, väravad, teavitusmärgid, -sildid. Kaasa aitab ka nähtavuse piiramine avalikus ja erakasutuses olevate alade vahel (kõrghaljastus, hekid). Käesolevas planeeringus on lubatud piirdeaiad, mis järgivad kruni piiri, ja ka rajatud hooneid eraldav piirdeaed. Kui piiratakse vaid osa kinnistust, siis tähistada muu ala vastavalt selle kasutamise soovidele teavitusmärkide või -siltidega. • Järelvalve Tänapäeval on võimalik kasutada tehnilisi jälgimise vahendeid – kaameraid jmt. Jälgimise eelduseks on nähtavus: et ala oleks võimalik jälgida, peab seal olema valgus ja vaateväli. Liikumisanduritega varustatud õueala aitab luua vaatevälja ning haljastus avab vajalikke ja piirab mittevajalikke vaateid. • Juurdepääsu kontroll Välistada igasugused ettekäänded, mis võimaldaksid potentsiaalsetel rikkujatel viibida privaatses või poolprivaatses ruumis. Võõras ei tohiks julgeda või saada alale, hoonesse või ruumi siseneda. • Sihtmärgi kindlustamine Elamute ja teiste hoonete füüsiline turvalisus ja kujundus, et raskendada ruumidesse sisenemist või vandaalitsemist: lukustatavad/riivistatavad uksed/aknad/väravad. Sissemurdmisele/vandaalitsemisele peab järgnema kohene vali alarm, mis ehmatab ja peletab sissemurdja enne kui ta jõuab suuremat kahju teha. • Kuvand/juhtimine Piirkond ei tohi välja näha kulunud ja hoolitsemata. See soodustab üha uusi kuritegusid ja ka turvatunde kadumist. Võimalusel vältida ehitusperioodi katkemist pikaks ajaks ja või jätkata ehitusala hooldamist ehituse peatumisel. • Positiivse kasutamise hõlbustamine Naabrite omavaheline suhtlemine ja infovahetus. K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 11(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse Valga vald, Valgamaa detailplaneering 8. Keskkonnatingimuste seadmine ja asjakohaste mõjude hindamine Koos detailplaneeringu algatamisega jäeti algatamata sama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju keskkonnale. Detailplaneeringuga kaasneva keskkonnamõju kohta on koostatud eelhinnang. Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonna pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja vara. Eelhinnangu kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju, mis võiks põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise või vara. Mõjud, mis kaasnevad piirduvad peamiselt Tiigi kinnistuga. Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse lõppemist. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonnataluvust. Võttes kasutusele vastavaid meetmeid ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja minimaliseerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju. Veehaarde ja reoveekäitlemissüsteemi rajamisel järgida Veeseaduses ja Keskkonnaministri 31.07.2019 määruses nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus toodud nõudeid. Kuna Priimetsa 2. veehoidla pole avalik ega avalikult kasutatav veekogu, siis sellel puudub kallasrada. Käesoleva planeeringu elluviimine aitab ellu viia üldplaneeringuga kavandatud elamumaa laienemist Priimetsa 2. veehoidla äärde. Olemasolevale kinnistule luuakse juurdepääs avalikult teelt. 9. Detailplaneeringu elluviimine Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks ehitusprojektide koostamiseks ning maakorralduslike toimingute läbiviimiseks. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigi kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Planeeringu elluviimiseks tuleb rajada juurdepääsutee koostöös Valga Vallavalitsusega. Selleks tellida projekt. Detailplaneeringujärgsete hoonete ja rajatiste (tee) ehitusõiguse realiseerib krundi igakordne omanik. Krundile ärilise eesmärgiga kasutatavate hoonete püstitamisel tuleb omanikul teha Valga Vallavalitsusele 0-60 m2 suuruse ja kuni 5 m kõrguse väikeehitise puhul ehitusteatis ja suurema hoone puhul tuleb esitada ehitusteatis või ehitusluba ja projekt vastavalt Ehitusseadustiku Lisale 1. Ehitusseadustiku kohase menetluse läbiviimise raames täpsustatakse katastriüksuse ärilise kasutuse osatähtsus ja viiakse läbi katastriüksuse sihtotstarbe määramise menetlus. Kehtestatud detailplaneeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele isikutele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada et, ehitatavad ehitised ei kahjusta naaberkinnistute kasutamise võimalusi ehitamise perioodil ega ka hilisema kasutuse käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab ehitise igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjus lähtus. Koostas: Kadri Pilm K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 12(12) Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering Tiigi maaüksuse detailplaneering 92052 09.02.2021 K & M PROJEKTBÜROO Situatsiooniskeem ja kontaktvöönd 21004 DP 1 Katastriüksuse andmed (Maa-amet) Aadress Tiigi Tunnus 28901:001:0292 KÜ sihtotstarve Veekogude maa 100% Pindala 2,22 ha POS 1 Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering Tiigi maaüksuse detailplaneering 92052 07.05.2021 K & M PROJEKTBÜROO Tugiplaan M 1:500 21004 DP 2 POS 1 3,5 5 Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering Tiigi maaüksuse detailplaneering 92052 30.07.2021 KRUNDI EHITUSÕIGUS Pos nr Krundi Krundi aadress pindala, m2 Lubatud Max. hoonetealune hoonete Hoonete suurim lubatud kõrgus/ Max. korruselisus Krundi kasutamise Minimaalne sihtotstarve/ tulepüsivus- K &M PROJEKTBÜROO Põhijoonis M 1:500 pind, m2 arv krundil absoluutkõrgus, m osakaal klass POS 1 Tiigi 22204 800 7 9/ 72.10 2 EP/50%, VT/50% TP-3 21004 DP 3 POS 1 3,5 5 Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering Tiigi maaüksuse detailplaneering 92052 30.07.2021 KRUNDI EHITUSÕIGUS Pos nr Krundi Krundi aadress pindala, m2 Lubatud Max. hoonetealune hoonete Hoonete suurim lubatud kõrgus/ Max. korruselisus Krundi kasutamise Minimaalne sihtotstarve/ tulepüsivus- K & M PROJEKTBÜROO Tehnovõrgud ja-rajatised ESKIIS M 1:500 pind, m2 arv krundil absoluutkõrgus, m osakaal klass POS 1 Tiigi 22204 800 7 9/ 72.10 2 EP/50%, VT/50% TP-3 21004 DP 4 4 10,4 10,4 4 10,5 POS 1 POS 1 4 11 5 5 11,4 4 Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering Tiigi maaüksuse detailplaneering 92052 07.05.2021 K &M PROJEKTBÜROO Hoonestusala seos tehnovõrkude kaitsevöönditega M 1:1000 21004 DP 5 64.50 5 12 0 64.00 62.50 120 61.00 62.00 63.50 Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering Tiigi maaüksuse detailplaneering 92052 07.05.2021 K &M PROJEKTBÜROO Nähtavuskolmnurgad Tuletõrje veevõtukoht M 1:1000 21004 DP 6 Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse detailplaneeringu Valga vald, Valgamaa illustratsioon Vaade 1. Vaade lõuna suunast Vaade 2. Vaade edelast K & M Projektbüroo OÜ Mai 2021 1(1)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel