VALGA VALLAVALITSUS
Jaak Aab Teie
Rahandusministeerium
[email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-1.3/501
Raavitsa küla Tiigi krundi detailplaneeringu
heakskiitmine
Austatud härra riigihalduse minister
Valga Vallavalitsus esitab Teile planeerimisseaduse § 90 lõike 1 alusel heakskiitmiseks Raavitsa
küla Tiigi krundi detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Detailplaneering sisaldab Karula
valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järved) kalda
ehituskeeluvööndi vähendamise osas 25 meetrilt 10 meetrile.
Detailplaneeringu koostamine algatati Valga Vallavolikogu 30.10.2020. a otsusega nr 199.
Arvestades algatatud detailplaneeringu eesmärgiga, Karula valla üldplaneeringuga ja
loodudkaitseseadusega1, asuti detailplaneeringut koostama Karula valla üldplaneeringut
muutvana. Sama otsusega jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi
KSH). KSH algatamata jätmise otsuse tegemiseks koostati detailplaneeringu kohta eelhinnang.
Menetletava detailplaneeringu eesmärk on määrata Tiigi krundile hoonestusala ja ehitusõigus
elamu ning kõrvalhoonete püstitamiseks, samuti määrata võimalik juurdepääsutee asukoht Riissali
järvede kaldale väljapääsuga avalikult kasutatavale teele. Detailplaneeringu ala suurus on
ligikaudu 2,27 ha. Planeeringuala asub Raavitsa küla suvilate piirkonnas. Krundi naabruses on
väikeelamud ja suvilad. Põhja küljelt piirneb krunt metsaga (riigi omand) ja lõuna küljelt kohaliku
teega (Valga-Suurekõrtsi-Kesk-Valga tee). Käesoleval ajal on Tiigi katastriüksuse sihtotstarve
100% veekogude maa ja maaüksus hoonestamata.
Valminud detailplaneeringuga on Tiigi krundile määratud hoonestusala, ehitusõigus ja
juurdepääsutee asukoht. Planeerimisettepanekuga kavandatud ehitusõiguse elluviimiseks on
vajalik vähendada Risssali järvede kalda ehituskeeluvööndit. Selleks on Keskkonnaamet
nõusoleku.
Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud planeeringuala ja naaberkruntide omanikud ning
tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud, keda planeeringulahendus puudutab. Detailplaneeringu
menetluse käigus on kaasatutega tehtud koostööd ja lepitud kokku planeeringu lahenduses.
Detailplaneeringule on andnud oma kooskõlastuse Päästeamet.
Puiestee tn 8 766 9900, 5348 9118 ak EE491010202000577004
68203 Valga
[email protected] SEB Pank AS
rg-kood 77000507 www.valga.ee
2
Detailplaneeringu menetluse käigus on korraldatud detailplaneeringu eelnõu ja vastu võetud
detailplaneeringu avalikustamine. Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek korraldati alates
29.03.2021 30 päeva jooksul ja avalik arutelu 31.05.2021. Vastu võetud detailplaneeringu avalik
väljapanek korraldati 15.10-14.11.2021 ja avalik arutelu korraldamine ei olnud nõutav
(planeerimisseaduse § 88 lõige 2). Detailplaneeringu avalikustamiste kestel ei esitatud Valga
Vallavalitsusele kirjalikke arvamusi, mis oleksid jäänud planeeringu koostamisel arvestamata.
Detailplaneeringu materjalid on avalikustatud Valga valla veebilehel https://www.valga.ee/238.
Arvestades eeltooduga ja valminud detailplaneeringuga, palume Teie heakskiitu
detailplaneeringule, et viia lõpule detailplaneeringu menetlus planeeringu kehtestamisega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Monika Rogenbaum
vallavanem
Lisa: Raavitsa küla Tiigi krundi ja selle lähiala detailplaneering.pdf
Detailplaneeringu koostamise kontrolltabel.pdf
Menetlusdokumendid.pdf
Lenna Hingla
5860 1234
[email protected]
Eelhinnang Valga valla, Raavitsa küla, Tiigi krundi detailpla neering u
keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajalikkuse kohta
Sissejuhatus
Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõjude strateegiline eelhinnang Valga valla,
Raavitsa küla, Tiigi katastriüksuse detailplaneeringu kohta. Detailplaneeringu peamiseks
eesmärgiks on võtta Tiigi kinnistu kasutusele üksikelamu maa kasutusotstarbega, millele
soovitakse ehitada elamu koos kõrvalhoonetega. Praegu on Tiigi krunt hoonestamata ja
katastriüksuse sihtotstarbeks veekogude maa.
Eelhinnangu tegemise aluseks on algatatava detailplaneeringu lähteseisukohad ning avalikud
teabeallikad ning arendaja plaanid seoses planeeringualaga.
Antud tegevusele vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust
ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 1 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust
ning anda selle kohta eelhinnang, kui tehakse muudatusi strateegilises planeerimisdokumendis
(üleriigiline planeering, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, maakonna- või
üldplaneering). Arvestades algatatava detailplaneeringu eesmärgiga, Karula valla
üldplaneeringuga, planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega 1 , sisaldab detailplaneering
üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut Priimetsa 2. veehoidla ja (Riissali järved)
(edaspidi Riissali järved) veehoidla kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks ning kinnistu
sihtotstarbe muutmiseks. Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 1 järgi saab kohalik
omavalitsus taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist Keskkonnaametilt planeerimisseaduse
kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud
detailplaneeringu alusel.
KeHJS § 34 lõike 2 alusel algatab või jätab algatamata keskkonnamõjude strateegilise
hindamise planeerimisdokumendi koostamise algataja. Järgnevalt antakse eelhinnang Valga
valla, Raavitsa küla, Tiigi katastriüksuse detailplaneeringuga kavandatavate tegevustega
kaasnevatele võimalikele keskkonnamõjudele.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom ja sisu (eesmärk, planeeringuala ja
kavandatud tegevus)
Planeeringuala suurus on ligikaudu 2,27 ha. Planeeringuala asub Valga maakonnas, Valga
vallas, Raavitsa külas, Raavitsa suvilarajoonis. Krundi naabruses asuvad maatulundusmaa ning
elamumaa katastrisihtotstarbega maaüksused. Vahetus läheduses asub mitmeid majapidamisi.
Kavandatava detailplaneeringu eesmärgiks on Tiigi (katastritunnus: 28901:001:0292)
kinnistule määrata hoonestus- ning ehitusõigus elamu ning kõrvalhoonete püstitamiseks.
Selleks et kavandatud tegevusi ellu viia on kavas taotleda koostatava planeeringuga ka Riissali
järvede (registrikood: VEE2132360 ja VEE2132350) ehituskeeluvööndi vähendamist.
1
Joonis 1. Planeeringuala (tähistatud kollase katkendjoonega)
2. Seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Karula valla üldplaneeringuga on Raavitsa küla piirkonda määratud maakasutuse
juhtotstarbeks pereelamumaa, mis on kooskõlas detailplaneeringu eesmärgiga. Piirkond jääb
rohevõrgustiku alale (Jaanikese-Toogipalu koridor). Valga maakonnaplaneeringuga on
täpsustatud maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“ rohelise võrgustiku säilimise ja toimimise tingimusi, millega
arvestatakse detailplaneeringu koostamisel.
Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. Arvestades algatatava detailplaneeringu
eesmärgiga, Karula valla üldplaneeringuga, planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega 1 ,
sisaldab detailplaneering Karula valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
veekogude Priimetsa 2. veehoidla ja (Riissali järved) kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringuala asub Raavitsa külas, Raavitsa suvilapiirkonnas. Planeeringuala lähiümbrusesse
jäävad mitmed ühepereelamud ning suvilad. Tiigi kinnistu on praegu hoonestamata ning
osaliselt hooldamata.
Planeeringualale jääb mitmeid kitsendusi: elektripaigaldise kaitsevöönd, ranna või kalda
veekaitsevöönd, ranna või kalda ehituskeeluvöönd, ranna või kalda piiranguvöönd (joonis 2).
Riissali järved on veekogud, mis ei ole avalikud ega avalikult kasutatavad.
2
Joonis 2. Planeeringualal olevad piirangud (allikas: Maa-amet)
Suur osa planeeringualast on kõrge rohuga kaetud ning vähesel määral aktiivses kasutuses.
Planeeringuala jääb väljapoole ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni levikuala ning kinnistu
veevarustus ning reovee kohtkäitluse lahendus täpsustatakse detailplaneeringu koostamise
käigus.
Joonis 3. Vaade planeeringualale (Tiigi kinnistu juurdepääsutee võimalik asukoht)
3
Joonis 4. Vaade planeeringualale, mis on siiani olnud valdavalt aktiivsest kasutusest väljas
Joonis 5. Vaade planeeringualale, mis on siiani olnud valdavalt aktiivsest kasutusest väljas
4
Joonis 6. Vaade planeeringualale.
Joonis 7. Planeeringuala piirkond, mida on siiani aktiivsemalt kasutatud ja hooldatud.
5
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
Mõju maakasutusele
Kavandatav tegevus toob kaasa muutused maakasutuses, kuid muutused ei ole oluliselt
negatiivse mõjuga. Kavandatava tegevusega kaasnevad planeeringualal ühekordsed
pinnasetööd, kuid ehitustegevuse juures on see tavapärane tegevus. Ehitusperioodil võib
esineda negatiivset mõju seoses ehitustegevusega, kuid see on ajutine. Kavandatava tegevuse
käigus ei kaasne oluliselt suuremat pinnase saastatust, kui tegevuse käigus järgitakse üldiseid
keskkonnanõudeid.
Mõju veestikule
Planeeringualale jäävad Riissali paisjärved. Mõju Riissali järvedele ei ole olulise mõjuga, kuna
planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid mõjutada veestikku. Veekogu kaitseks on
veeseaduses ja looduskaitseseaduses ettenähtud vastavad kaitsevööndid. Kavandatava
tegevuse elluviimisel tuleb järgida kaitsevööndite ulatust.
Planeeringuala veevarustus kui ka reoveekäitlus lahendatakse lokaalselt. Veevarustuse ja
reoveekäitluse lahendus määratakse detailplaneeringu koostamise käigus. Nõuetekohase
reoveekäitluslahenduse korral ei ole oodata detailplaneeringuga kavandatava tegevusega
kaasnevat olulist negatiivset mõju pinnasele või põhjaveele.
Ehitusaegse ja edasise tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele, kui
järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid.
Mõju taimestikule
Kavandatava tegevuse käigus mõjutatakse taimestikku otseselt nii palju, kui on vajalik ehitus-
ning arendustööde käigus eemaldada.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Kuna planeeritav piirkond on juba aktiivne ning funktsionaalne, siis ei mõjuta kavandatav
tegevus piirkonna looduskeskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Planeeringualal ei
asu maavarasid, looduskaitse aluseid objekte ega Natura 2000 alasid, ega muid kaitsealasid.
Seetõttu ei saa kavandatav tegevus neile ka negatiivset mõju avaldada.
Planeeringualast ligikaudu 100 m kaugusele jääb vääriselupaigad (VEP 127099 ja VEP
127100) männikud ja männisegametsad, kuid olulist mõju neile kavandatava tegevusega ei
kaasne.
Mõju õhukvaliteedile ja häiringud
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju õhukvaliteedile ega häiringuid. Suuremad
negatiivsed mõjud võivad esineda eelkõige ehitusetapis, mil võib prognoosida mõningast
õhukvaliteedi langust. Tavapärastel tingimustel ei kaasne olulist negatiivset mõju
õhukvaliteedile.
Jäätmeteke
Piirkonnas on jäätmevedu tagatud. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Valga valla
jäätmehoolduseeskirjale. Ehitustegevusega kaasneb paratamatult ehitusjäätmete teke, kuid
antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket olulises mahus. Jäätmevaldaja peab
rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi jäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama
oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule
6
ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Juhul kui jäätmekäitlus
korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Valga valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata
sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Töö tegemisega ei kaasne olulist soojus, kiirgus ja
lõhna mõju. Võttes arvesse eeltoodut ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi negatiivseid
keskkonnamõjusid.
Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Avariiolukordade esinemine on võimalik nii ehitus- kui kasutusetapil. Avarii olukordade
esinemise riski minimaliseerimiseks ehitusperioodil oh ehitaja kohustatud järgima
ohutuseeskirju ning välistama kõikvõimalikud riskid. Võimalus avariiolukordade tekkeks on
minimaalne. Ehitusperioodil vastutab ehitaja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja
ümbritseval alal vastavalt kehtivatele seadustele, nõuetele ja juhistele. Ehitusaegne töö- ja
liikluskorraldus peab välistama avariiolukorrad.
Mõju ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega alale
Kavandatav tegevus ei jää ajaloolise, kultuurilise ega arheoloogilise väärtusega alale, seega
puudub ka negatiivne mõju.
Mõju inimesele ja varale
Kavandatava tegevuse käigus ei ilmne inimese tervisele või keskkonnale kui jälgitakse
tööohutuse norme. Tegevusega ei kaasne ka negatiivseid sotsiaalseid muutusi. Planeeringu
puhul on tegu elamukrundi moodustamisega, seega olulist mõju laiemalt inimeste
sotsiaalsetele vajadustele ei ole. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha olulist
mõju varale. Tiigi kinnistu väärtus tõenäoliselt planeeringu rakendamisel tõuseb.
Mõju liiklusele
Kuna tegemist on väikesemahulise objektiga, siis kavandatava tegevuse elluviimisel
piirkonna liikluskoormust ei mõjutata olulisel määral. Planeeringu koostamise käigus
töötatakse välja parim võimalik liikluskorraldus antud planeeringualale.
Kumulatiivne ja piiriülene mõju
Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata seonduvat mõjude kumuleerumist ega
koosmõjude esinemist, mis tooks kaasa olulise negatiivse keskkonnamõju piirkonna
keskkonnataluvust ja vastupanuvõimet ületaval määral.
Asjaomaste asutuste seisukohad
KeHJS § 33 lõike 6 alusel esitati keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamisel
käesoleva korralduse eelnõu seisukoha saamiseks Keskkonnaametile. Keskkonnaamet esitas
oma seisukoha 01.10.2020 kirjaga nr 6-5/20/14874-2. Keskkonnaamet on seisukohal, et
planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH
algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik
planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.
7
Kokkuvõte
Valga valla, Raavitsa küla, Tiigi katastriüksuse detailplaneeringuga soovitakse määrata Tiigi
krundile hoonestusala ja ehitusõigus elamu ning kõrvalhoonete püstitamiseks, samuti
juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine Riisali järvede kaldale väljapääsuga avalikult
kasutatavale teele.
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Mõjud, mis kaasnevad piirduvad
peamiselt vaid Tiigi kinnistuga. Planeerimisdokumendi elluviimisega setud tegevustega.
kaasnevad negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse
lõppemist. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal.
Võttes kasutusele vastavaid meetmeid ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid
mõjusid ja minimaliseerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei
kaasne ka kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju.
Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõjude strateegilist hindamist
ei ole vajalik algatada. Detailplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt
võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12.
Koostas: Anni Teetsmann Valga Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist
8
versiooni kuupäev 18.01.2022
Raavitsa küla Tiigi krundi detailplaneering
MENETLUSE KONTROLLTABEL
* Kiri on registreeritud Valga Vallavalitsuse dokumendiregistris vastava kuupäevaga ja numbriga.
Jrk PlanS/muu seadus Menetluse sisu Täitmine* Märkus
DP algatamine
1 HMS § 14 DP algatamise taotluse esitamine 29.07.2020 nr 9-1.3/2630
HMS §35 g 1p 2
2 § 77 lg 3 Algatamise taotluse pikendamine 25.08.2020 nr 9-1.3/2630-1
3 § 124 lg 5 KSH eelhinnang koostatud
§ 124 lg 6
KeHJS § 33 lg 2
KeHJS § 33 lg 4, 5
4 § 131 DP kohaste rajatiste väljaehitamine Ei kohaldu
5 § 4 lg 21 DP tellimise leping huvitatud isikuga 8-1.10/203
6 KeHJS § 33 lg 6 Asjaomaste asutuste seisukoht KSH eelhinnangule
Keskkonnaamet 01.10.2020 nr 11-1/3091-1 KSH algatamine ei ole eeldatavalt
vajalik
7 § 77 lg 1 DP algatamine Valga Vallavolikogu 30.10.2020
§ 77 lg 4 otsus nr 199
§ 142 lg 2
8 § 77 KSH algatamata jätmine Valga Vallavolikogu 30.10.2020
otsus nr 199
9 § 77 lg 5-8 DP algatamise teade
Ametlikud Teadaanded 10.11.2020
Valga Teataja November 2020
Lõuna-Eesti Postimees 13.11.2020
Valga valla veebilehel November 2020
10 KeHJS § 35 lg 6, 7 KSH algatamata jätmise teade
Ametlikud Teadaanded 10.11.2020
Valga Teataja November 2020
versiooni kuupäev 18.01.2022
Lõuna-Eesti Postimees 13.11.2020
Valga valla veebileht November 2020
11 § 77 lg 7 DP algatamise teade ja KSH algatamata jätmise teade
§ 127 lg 1 Valitsusasutused 17.11.2020 nr 9-1.3/4101
§ 127 lg 2 Planeeringuala ja naaberkinnisasjade omanikud 17.11.2020 nr 9-1.3/4103
§ 127 lg 3 Tehnovõrkude- ja trasside omanikud 17.11.2020 nr 9-1.3/4102
12 § 77 lg 8 Algatamise teade omanikele, kelle kinnisasja või osa Algatamisel sundvõõrandamise
soovitakse sundvõõrandada või seada sellele sundvaldus või sundvalduse seadmise vajadus
ei ole teada
13 § 124 lg 8 Muinsuskaitse eritingimused Ei ole kohane
Lähteseisukohad
14 § 6 p 12 Lähteseisukohad esitatud ettepanekute saamiseks Ettepanekute esitamise tähtaeg
§81 lg 1, 2, 5 Valitsusasutused 17.11.2020 nr 9-1.3/4101 18.12.2020
§ 127 lg 1, 2 Planeeringuala ja naaberkinnisasjade omanikud 17.11.2020 nr 9-1.3/4103
Tehnovõrkude- ja trasside omanikud 17.11.2020 nr 9-1.3/4102
15 § 81 lg 3 Minister võib määrata täiendavaid osutusi ja isikuid, keda Ei määratud
kaasata
16 § 81 lg 6 DP lähteseisukohad ja ettepanekud avalikustatud Valga November 2020
valla veebilehel
DP eelnõu avalikustamine
17 § 82 lg 1, 3 DP avalik väljapanek 29.03.2021 30 päeva jooksul
Valga Vallavalitsuse I korruse stendil
Valga valla veebilehel
18 § 82 lg 4 DP avaliku väljapaneku teade
§ 82 lg 5 Lõuna-Eesti Postimees 12.03.2021
§ 82 lg 6 Valga valla veebilehel 11.03.2021
19 § 127 lg 1, 2 DP avaliku väljapaneku teade
Valitsusasutused 10.03.2021 nr 9-1.3/4101-4
Planeeringuala ja naaberkinnisasjade omanikud 10.03.2021 nr 9-1.3/4103-2
Tehnovõrkude- ja trasside omanikud 10.03.2021 nr 9-1.3/4102-1
20 § 82 lg 8 Arvamusi esitanutele on vastatud ja teatatud avaliku
arutelu aeg ja koht
Keskkonnaamet 05.05.2021 nr 9-1.3/4101-6
versiooni kuupäev 18.01.2022
21 § 83 lg 1, 2, 3 DP eelnõu avalik arutelu 31.05.2021 kell 16.00 Valga
vallas Raavitsa külas Pärna
bussipeatuses
22 DP eelnõu avaliku arutelu teade
Valga Teataja Mai 2021
Valga valla veebilehel Mai 2021
23 § 83 lg 2 DP eelnõu avaliku arutelu teade
§ 127 lg 1, 2 Valitsusasutused 05.05.2021 nr 9-1.3/1601
Planeeringuala ja naaberkinnisasjade omanikud 05.05.2021 nr 9-1.3/1601
Tehnovõrkude- ja trasside omanikud 05.05.2021 nr 9-1.3/1601
24 § 83 lg 4 Kirjalikest arvamustest on loobutud Ei ole kohane
25 § 84 lg 1 Avalikustamise tulemused
Valga Teataja Aprill 2020
Lõuna-Eesti Postimees - Leht ei ilmunud sobival ajal
Valga valla veebilehel 14.06.2021
26 § 84 lg 2 Avalikustamise tulemuste alusel DP vajalike muudatuste Muudatused sisse viidud
tegemine
DP kooskõlastamine ja arvamuse andmine
27 § 85 lg 1, 2, 3 DP esitamine kooskõlastamiseks
§ 127 lg 1 Päästeamet 21.07.2021 nr 9-1.3/2472
§127 lg 2
28 § 85 lg 2 DP kooskõlastatud
Päästeamet 25.05.2020 nr 9-1.3/1465-1
29 § 85 lg 1, 2, 3 DP esitatud arvamuse avaldamiseks kaasatud osapooltele
§ 127 lg 1 Keskkonnaamet 27.07.2021 nr 9-1.3/2482
§127 lg 2 Rahandusministeerium 27.07.2021 nr 9-1.3/2483
Planeeringuala ja naaberkinnisasjade omanikud 27.07.2021 nr 9-1.3/2484
Tehnovõrkude- ja trasside omanikud DP kooskõlastatud kirja või
iseteeninduse kaudu
30 § 81 lg 3 DPle täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate 11.08.2021 nr 9-1.3/2483-1 Ei määratud
§ 142 lg 4 määramise küsimine Rahandusministeeriumilt
31 Kooskõlastuste ja arvamuste alusel korrigeeritakse DPd Muudatused sisse viidud
versiooni kuupäev 18.01.2022
DP vastuvõtmine ja avalikustamine
32 § 86 lg 1 DP vastuvõtmine Valga Vallavolikogu 24.09.2021
§ 86 lg 2 otsus nr 262
33 § 87 lg 1 DP avalik väljapanek koos kooskõlastustega
§9 Valga Vallavalitsuse I korruse stendil 15.10-14.11.2021
§ 87 lg 1, 3, 4 Valga valla veebilehel Alates 15.10.2021
34 § 87 lg 5 DP avaliku väljapaneku teade
§ 127 lg 1, 2 Valitsusasutused 16.09.2020 nr 9-1.3/3208
Planeeringuala ja naaberkinnisasjade omanikud 16.09.2020 nr 9-1.3/3208
Tehnovõrkude- ja trasside omanikud 16.09.2020 nr 9-1.3/3208
35 § 87 lg 6 DP avaliku väljapaneku teade
Valga Teataja Oktoober 2021
Lõuna-Eesti Postimees 01.10.2021
Valga valla veebilehel 04.10.2021
36 § 87 lg 9 Vastus avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi Arvamusi ei esitatud
esitanud isikutele
37 § 88 lg 1, 2, 3, 4 DP avalik arutelu Avaliku arutelu korraldamine ei
ole nõutav
38 § 88 lg 5 DP arutelu teade Ei ole kohane
39 DP arutelu teade Ei ole kohane
40 § 89 lg 1, 2, 3 Kirjalikest arvamustest on loobutud Ei ole kohane
41 § 89 lg 2 DP avalikustamise tulemused Ei ole kohane
42 DPs tehakse avalikustamise tulemusel muudatusi Ei ole kohane
43 § 126 lg 7 Ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku küsimine 27.10.2021 nr 9-1.3/3911
Keskkonnaametilt
44 Keskkonnaameti nõusolek eituskeeluvööndi 14.01.2022 nr 9-1.3/3911-2
vähendamiseks
45 § 90 lg 1 DP esitamine heakskiidu saamiseks
Rahandusministeeriumile
46 § 90 lg 2 Rahandusministeeriumi heakskiit DPle
DP kehtestamine
47 § 91 DP kehtestamine Valga Vallavolikogu
KOKS § 22 lg 1 p 31
versiooni kuupäev 18.01.2022
48 § 91 lg 2, 4 DP kehtestamise teade
§ 91 lg 3 Valitsusasutused
Planeeringuala ja naaberkinnisasjade omanikud
Tehnovõrkude- ja trasside omanikud
Rahandusministeerium
Maa-amet
§ 91 lg 4, 5 DP kehtestamise teade
§ 27 lg 1, 2 Ametlikud Teadaanded
Valga Teataja
Lõuna-Eesti Postimees
Valga valla veebilehel
§ 142 lg 8 Muudatuse sisseviimine ÜPsse
OÜ K&MPROJEKTBÜROO
68604 TÕRVA VILJANDI 2
TEL 763 3301, 763 2139
REG NR 10171174
MTR EP;EO;EG;EK 10171174 - 0001
E216/2005-P
TÄHIS: 21004
TELLIJA: VALGA VALLAVALITSUS
PUIESTEE 8, VALGA LINN
HUVITATUD ISIK: TANEL KESKOJA
J. KUPERJANOVI 62-6, VALGA LINN
TIIGI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
RAAVITSA KÜLA, VALGA VALD, VALGAMAA
Juhataja: Tiiu Loorman
Dipl. maastikuarhitekt: Kadri Pilm
TÕRVA
JUULI 2021
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
SISUKORD
A Seletuskiri
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk...............................................................2
2. Olemasolev olukord ja analüüs............................................................................2
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs..............2
2.2 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele..........................................3
3. Lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed.........................................5
4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek ...............................................................5
4.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine..............................................................5
4.2. Krundi hoonestusala ja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek koos
põhjendusega....................................................................................................6
4.2.1 Krundi hoonestusala..............................................................................6
4.2.2 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ..............................................6
4.2.3 Ranna ja kalda kaitse eesmärkide tagamine.............................................7
4.3. Krundi ehitusõigus .....................................................................................8
4.4. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused...............8
4.5. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus..........................8
4.6. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine.............................................8
4.7. Tehnovõrgud ja -rajatised............................................................................9
4.7.1. Tehnovõrkude kaitsevööndid ja kujad.....................................................9
4.7.2. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon......................................................9
4.7.3. Elektri- ja sidevarustus, välisvalgustus .................................................10
4.7.4. Soojavarustus ...................................................................................10
4.8. Tuleohutus...............................................................................................10
5. Üldplaneeringu muutmise ettepanek...................................................................10
6. Servituutide seadmise vajadus..........................................................................10
7. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused.........................................................11
8. Keskkonnatingimuste seadmine ja asjakohaste mõjude hindamine.........................12
9. Detailplaneeringu elluviimine.............................................................................12
Seletuskirjas on esitatud järgmised skeemid (kõigi väljatrükk A4 formaadis):
Skeem 1. Väljavõte Karula valla üldplaneeringust
Skeem 2. Väljavõte Valga maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringust Roheline
võrgustik
Skeem 3. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringualal
B Joonised
DP-1 Situatsiooniskeem ja kontaktvöönd, skeem, väljatrükk A3 formaadis
DP-2 Tugiplaan, M 1:500, väljatrükk A2 formaadis
DP-3 Põhijoonis, M 1:500, väljatrükk A2 formaadis
DP-4 Tehnovõrgud ja -rajatised, M 1:500, väljatrükk A2 formaadis
DP-5 Hoonestusala seos tehnovõrkude kaitsevöönditega, M 1:1000, väljatrükk A3 formaadis
DP-6 Nähtavuskolmnurgad. Tuletõrje veevõtukoht, M 1:1000, väljatrükk A3 formaadis
DP-7 Detailplaneeringu illustratsioon, skeem, väljatrükk A4 formaadis
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 1(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk
Planeeringu koostamise aluseks on Valga Vallavolikogu otsus 30. oktoober 2020 nr 199
detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta. Detailplaneeringu koostamine on vajalik:
• detailplaneeringuala on Karula valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu
koostamise kohustusega alaks, detailplaneeringu koostamine on nõutav
ehitusloakohustuslike hoonete püstitamiseks
• planeeringualal asub Riissali järvede Priimetsa 2. veehoidla, millele laienevad
looduskaitseseadusest tulenevad kalda kasutamise kitsendused. Samuti ulatuvad
krundile 1. veehoidla kalda kasutamise kitsendused.
Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on Tiigi kinnistule hoonestusala ja
ehitusõiguse määramine elamu ja kõrvalhoonete püstitamiseks, juurdepääsutee võimaliku
asukoha määramine Riissali järvede kaldale väljapääsuga avalikult kasutatavale teele.
Detailplaneeringu koostajad:
• detailplaneeringu koostamise korraldaja ja tellija - Valga Vallavalitsus
• huvitatud isik - maaomanik Tanel Keskoja
• planeerija - K & M Projektbüroo OÜ, Kadri Pilm (dipl.maastikuarhitekt, MD003372
magister).
Planeeringu koostamise aluskaardiks on Aabenest OÜ (litsents 579MA, töö nr 20240G)
poolt 16.12.2020 mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Geodeetilise alusplaani koordinaadid on
L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500.
Planeeringu koostamise käigus on arvestatud järgmiste dokumentidega:
• Karula valla üldplaneering (kehtestatud 25.04.2008 otsusega nr 6)
• Valga valla koostatav üldplaneering
• Valga maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017
korraldusega nr 1-1/17-417)
• Eelhinnang Valga valla, Raavitsa küla, Tiigi krundi detailplaneeringu keskkonnamõjude
strateegilise hindamise vajalikkuse kohta. Lisa 2 Valga Vallavolikogu 30.10.2020
otsusele nr 199, koostaja Anni Teetsmann
• Planeerimisalane seadusandlus ja standardid
Planeeringualal ega selle kontaktalal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid.
2. Olemasolev olukord ja analüüs
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs
Planeeringuala asub Valga vallas Raavitsa külas, Raavitsa suvilapiirkonnas.
Planeeringuala lähiümbrusesse jäävad mitmed ühepereelamud ning suvilad. Tiigi kinnistu on
praegu hoonestamata ning osaliselt hooldamata.
Planeeringuala andmed:
• Katastriüksuse nimetus: Tiigi
• Katastriüksuse number: 28901:001:0292
• Pindala: 22204 m2
• Maa kasutamise sihtotstarve: 100% veekogude maa.
Tiigi kinnistu Raavitsa küla põhjaosas. Suure osa kinnistust moodustab paisjärv
Priimetsa 2. veehoidla (Riissali järved) (VEE2132360), mille veepeegli pindala on ligikaudu 0,9
ha, keskmine sügavus 1,5 m, valgala pindala 1,1 km2. Keskkonnaregistri andmetel pole
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 2(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
veekogu avalik või avalikult kasutatav. Tiigi kinnistu külgneb valdavalt elamumaa kinnistutega,
lääne ja põhja suunas jäävad Valga metskonnale kuuluvad maatulundusmaa sihtotstarbega
metsamaad.
Maapinna kõrgused jäävad vahemikku 58,21-62,51 m üle merepinna. Maapind langeb
ühtlaselt veekogu suunas.
Olemasolevat juurdepääsuteed kinnistule ei ole. Otsene ühendus avalikult kasutatavale
teele on kinnistu lõunaosas Valga-Suurkõrtsi-Kesk-Valga teele (2890001). Valga-Suurkõrtsi-
Kesk-Valga tee laius planeerinuala juures on 4,4-5,5 m. Tee on kõva tolmuvaba kattega.
Tiigi kinnistule ulatuvad järgmiste tehnovõrkude kaitsevööndid:
• elektripaigaldise kaitsevöönd, keskpingel õhuliin – 10 m mõlemal pool liini telge
• elektripaigaldise kaitsevöönd, madalpinge õhuliin (4 tk) – 2 m mõlemal pool liini telge
• elektripaigaldise kaitsevöönd, maakaabel – 1 m mõlemal pool liini telge
Ümberkaudsetel elamutel on valdavalt kohtküte (ahi, kamin, pliit) või lokaalküte.
Planeeringuala jääb väljapoole ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni levikuala. Veevarustus on
lähiümbruses lahendatud kinnistu salvkaevude baasil, osaliselt pakub veevarustust ka RMK
oma puurkaevust, millest lähtuv veetoru kulgeb üle Tiigi kinnistu. Torustiku asukoht märgitud
plaanile ligikaudsena.
Tiigi kinnistule ulatuvad järgmised piirangud:
• Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) veekaitsevöönd – 10 m põhikaardile
kantud veekogu piirist
• Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) ehituskeeluvöönd – 25 m põhikaardile
kantud veekogu piirist
• Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) piiranguvöönd – 50 m põhikaardile
kantud veekogu piirist
Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) on veekogud, mis ei ole avalikud ega
avalikult kasutatavad.
2.2 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. Arvestatud on 2009. aastal
kehtestatud Metsaääre kinnistu detailplaneeringuga, mille asukoht on käesoleva
detailplaneeringuala naabermaaüksus. Metsaääre kinnistu detailplaneeringuga jagati maaüksus
kaheks elamukrundiks ja määrati neile ehitusõigus. Detailplaneering on käesolevaks ajaks ellu
viidud.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Karula valla üldplaneeringuga (kehtestatud
25.04.2008) ning Valga maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud 15.12.2017).
Karula valla üldplaneeringuga on Tiigi kinnistu ja Priimetsa 2. veehoidla lähiümbruse
maa kasutamise juhtotstarbeks määratud pereelamumaa, mis on kooskõlas detailplaneeringu
eesmärgiga. Üldplaneeringus ette nähtud ka Raavitsa küla pereelamumaa laienemise võimalus
ja selleks pereelamumaa lähiümbrusesse planeeritud ka perspektiivne elamumaa (EV1). Valga-
Suurkõrtsi-Kesk-Valga tee äärde kavandatud võimalus kaubandus-, teenindus-, büroohoonete
ehitamiseks (B6). Väljavõte Karula valla üldplaneeringust on toodud skeemil 1.
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 3(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
Skeem 1. Väljavõte Karula valla üldplaneeringust (2008)
Valga maakonnaplaneeringus 2030+ on väärtuslikuks peetud Raavitsa küla ümbruse
metsasid, mis moodustavad olulise osa Valga linna rohelisest vööndist ja omavad
rekreatsiooniväärtust.
teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" kohaselt jääb
planeeringuala Paju-Raavitsa rohelise võrgustiku koridori alale.
Väljavõte teemaplaneeringu kaardist toodud skeemil 2.
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 4(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
Skeem 2. Väljavõte Valga maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringust Roheline
võrgustik (2017). Punase täpiga tähistatud detailplaneeringu ala rohelise võrgustiku koridoris.
Arvestades algatatava detailplaneeringu eesmärgiga, Karula valla üldplaneeringuga,
planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega, sisaldab käesolev detailplaneering Karula
valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut veekogude Priimetsa 1. ja 2.
veehoidla (Riissali järved) kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
3. Lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed
Planeeringuala asub Raavitsa küla elamupiirkonnas. Kompaktne asustus on lõigatud
kaheks osaks kõrgepingeliinide ja nende kaitsevöönditega (kokku ca 180 m laiune riba).
Planeeringuala jääb põhjapoolsele kompaktse asustusega alale.
Küla kompaktne asustusala on arenenud suvilapiirkonnast, mida iseloomustab endisele
suvilapiirkonnale omane arhitektuur – endisaegseid suvilaid on ehitatud suuremaks
juurdeehitustena, vahele on ehitatud ka uusi tänapäevase terviklahendusega elamuid.
Planeeringuala läheduses loodus- ja muinsuskaitse objekte ei asu.
4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek
4.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeringuala ei jaotata kruntideks. Säilib olemasolev katastriüksus ja selle piir.
Krundi pindalalast moodustab ca 9000 m2 Priimetsa 2. veehoidla ja selle
veekaitsevöönd. Käesoleva planeeringuga soovitakse maad kasutama hakata elamumaana.
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 5(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata krundi kasutamise sihtotstarbeks 50%
üksikelamumaa (EP 50%) ja 50% tehisveekogu (VT 50%).
Vastavalt Karula valla üldplaneeringule on lubatud äriline kõrvalfunktsioon 20%
ulatuses. Kõrvalfunktsioon ei tohi tuua kaasa olulisi mõjusid elukeskkonnale (müra, lõhn, tolm,
vibratsioon, autoliiklus, jms) ning parkimine tuleb tagada omal krundil. Täpsem
kõrvalfunktsiooni osakaal määratakse ärilisel eesmärgil kasutusele võetava hoone
ehitusseadustiku kohase loamenetluse käigus.
4.2. Krundi hoonestusala ja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek koos
põhjendusega
4.2.1 Krundi hoonestusala
Planeeringuala on üldplaneeringuga määratud pereelamumaaks ning see asub
olemasolevate pereelamumaa kinnistute vahel. Olemasolevatest elektriliinidest tulenev
kaitsevööd hõlmab krundi läänepiirist 10 m laiuse ala. Peaaegu kogu ülejäänud maa-ala asub
paisjärve piirangu-, ehituskeelu- või veekaitsevööndis. Hoonestusala on määrataud veehoidla
ehituskeeluvöödi ja elektriliini kaitsevööndi vahelisele maa-alale.
Krundi läänepoolses servas algab hoonestusala elektriõhuliini 10 m laiusest
kaitsevööndist, mis asub krundi piirist 10,4-11,4 m kaugusel. Kui seoses tehnovõrkude
ümberehitamisega liinikaitsevöönd väheneb, siis hoonestusala suureneb selle võrra.
Tagatud peab olema 4 m laiune tuleohutuskuja krundi piiridest. Lubatud hoonestusala
suurenemist maksimaalse tasemeni on skemaatiliselt näidatud joonisel DP-5.
4.2.2 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Looduskaitseseaduse kohaselt on ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal
asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna
või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu
tagamine (§34). Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada,
arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja
kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (§
40).
Krundile iseseisva juurdepääsu tagamiseks on vajalik ehitada juurdepääs läbi
ehituskeeluvööndi. Juurdepääsule ei laiene §38 lõike 5 punkt 10 erand, sest planeeritud
juurdepääsutee ei ole Valga valla avalikult kasutatav tee. Ehituskeeluvööndi vähendamine on
erandlik, kuid siiski võimalik, kui arvestatakse kalda kaitse eesmärke.
Krundi piiramiseks lubatud piirdeaiale ehituskeeluvööd ei laiene. Planeeringus
kajastatud tehnorajatistele laieneb looduskaitseseaduse §38 lõike 5 punktis 8 toodud erand,
mille kohaselt ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga
kavandatud tehnovõrgule ja - rajatisele.
Arvestades Karula üldplaneeringus toodud eesmärki elamuala laiendamiseks ning
käesoleva planeeringu planeerimisettepanekut tehakse ettepanek vähendada Priimetsa 1.
ja 2. veehoidla (Riissali järvede) ehituskeeluvööndit 10 meetrini Valga-Suurkõrtsi-
Kesk-Valga tee juures Tiigi kinnistule avalikult teelt juurdepääsu rajamiseks.
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut illustreerib Skeem 3 ja detailplaneeringu joonised.
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 6(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
Skeem 3. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringualal
4.2.3 Ranna ja kalda kaitse eesmärkide tagamine
Looduskaitseseadusest tulenevate ranna või kalda kaitse eesmärkide tagamine
ehituskeeluvööndi vähendamisel:
• rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
Vastavalt käesoleva detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilisele eelhinnangule ei
kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. Planeeritav piirkond on juba aktiivne
ja funktsionaalne, planeeringualal ei asu maavarasid, looduskaitse aluseid objekte, Natura
2000 alasid, ega muid kaitsealasid. Taimestikku mõjutatakse vaid otsese ehitustegevuse
kaudu. Samuti ei ole eelhinnangu kohaselt olulist mõju veestikule ega õhukvaliteedile.
• inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Kuna krunti ei jagata jääb see ühe omaniku valdusesse eesmärgiga ehitada sinna pereelamu
koos abihoonetega, siis on inimtegevusega kaasnev lisanduv mõju väike. Veekogu vastaskaldal
on kaheksa elamumaa kinnistut, millest seitse on hoonestatud juba enne 1993. aastat (Maa-
ameti ajaloolised ortofotod). Algselt olid ehitised kasutuses suvilatena, kuid aja jooksul on
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 7(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
need ümber ehitatud elamuteks.
• ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine
Veehoidlal on üsna järsud kaldad, mis jäävad veekaitsevööndisse. Veekaitsevöönd jääb
ehitustegevusest puutumatuks. Paisjärve vastaskaldal ning ka planeeringualast lääne poole
jäävad olemasolevad elamumaad, mis on olnud aktiivses kasutuses aastakümneid.
• vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
Priimetsa 2. veehoidla ei ole avalik veekogu ega avalikuks kasutamiseks määratud veekogu,
seega puudub sellel kallasrada, kuhu peab olema tagatud juurdepääs. Ehituskeeluvööndi
vähendamine ei piira seega vaba liikumist ega juurdepääsu.
4.3. Krundi ehitusõigus
Ehitusõigus on toodud detailplaneeringu põhijoonisel toodud tabelis.
Kinnistule on lubatud ehitada kuni 7 hoonet maksimaalse hoonetealuse pinnaga 800 m 2.
Arvestatud on elamu, kahe abihoone ja kuni nelja väikeehitisega. Kuni 20 m2 hooneid kuni 5 m
kõrguseid saab püstitada nii palju, kui lubatud hoonete alune pind lubab. Kogu ehitusõigusega
määratud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piiridesse. Detailplaneeringuga ei määrata
ehitusjoont, katuse harjajoont ega katusekallet.
Rajatiste, mis ei võimalda tule levikut, ehitamine krundi piirile lähemale kui 4 m on
lubatud kokkuleppel piirinaabriga.
Krundi võib piirata piirdeaiaga, mis järgib kinnistu piiri, kuid lubatud on ka ainult õueala
piiramine. Lubatud on kuni 1,5 m kõrgune läbipaistev aed või kuni 1,2 m kõrgune
läbipaistmatu aed. Nähtavuse piiramiseks võib kasutada hekki.
4.4. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused
Ehitatavad hooned peavad olema keskkonda sobivad, kaasaegsete ehitus- ja
arhitektuurilahendustega ning tänapäevastele energiatõhususe nõuetele vastavad.
Välisviimistluses kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale. Abihooned ja nende välisviimistlus
peavad sobima peahoonega.
Detailplaneeringuga ei määrata hoone katuse ja seina välisviimistulusmaterjale.
Hoonestus tervikuna peab olema ühtses stiilis ja kokkusobiv nii värvidelt, materjalidelt kui ka
mahult.
4.5. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus
Juurdepääs nähakse ette Valga-Suurkõrtsi-Kesk-Valga teelt uue mahasõiduna.
Juurdepääsutee laius peab olema vastavalt standardile EVS 812-7:2018 vähemalt 3,5 m.
Hoonete täpsete asukohtade kavandamisel arvestada päästesõidukite
ümberpööramisvõimalusega. Parkimine lahendada oma krundil. Elamukrundile näha ette
minimaalselt 2 parkimiskohta.
Valga-Suurkõrtsi-Kesk-Valga teel kehtib planeeringuala lähiümbruses asulas liikumise
kiiruspiirang ehk 50 km/h. Kavandataval juurdepääsukohal on nähtavuskaugus väljasõiduks
paremale ja vasakule ca 120 m, mis vastab Maanteede projekteerimisnormide (MTM 5.08.2015
määrus nr 106 lisa) järgi projektkiirusel 50 km/h tasemele „rahuldav“. Peatumisnähtavus 60 m
on tagatud.
Lähim bussipeatus asub Toome katastriüksuse (28901:001:0300) ees 120 m kaugusel
planeeringualast.
4.6. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringuga ei nähta ette maa-ala kõrguste olulist muutmist. Sademevesi tuleb
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 8(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
juhtida hoonetest eemale ja immutada omal krundil.
Haljastuse lahendab krundi omanik, kasutada nii kõrg- kui madalhaljastuse elemente.
4.7. Tehnovõrgud ja -rajatised
Tehnovõrkude lahendus on lahendatud võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste
tingimuste ja vee- ja kanalisatsiooniseadmete asukohavaliku alusel. Planeeritud lahendus on
põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.
4.7.1. Tehnovõrkude kaitsevööndid ja kujad
Tehnovõrkude puhul arvestada järgmiste kaitsevöönditega:
• Septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m, muudel
omapuhastitel 10 m (Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 Kanalisatsiooniehitise
planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja
täpsustatud ulatus)
• Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett
joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri
ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse hooldusala,
mille ulatus on 10 m (Veeseadus, §148, §154)
• Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised
vertikaaltasandid
• Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega liinide
korral 2 m ja 1-35 kV nimipingega liinide korral 10 m
• Sideehitise kaitsevööndi ulatus maismaal on 1 m mõlemal pool sideehitist.
Maakaabelliini ja sideehitise kaitsevööndi ulatus on määratud Majandus- ja
taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.
4.7.2. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000 kohaselt (Maa-ameti geoloogiline
kaardimaterjal) on planeeringuala põhjapoolsel osal põhjavesi hästi kaitstud ehk väga madala
reostustundlikkusega ning lõunapoolsel osal suhteliselt kaitstud ehk madala
reostustundlikkusega. Aluspõhjas on 5-10 m paksune või >10 m paksune savi või liivsavi kiht.
Planeeringuala ei asu ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni piirkonnas seega tuleb luua
lokaalsed lahendused. Veevarustuse tagamiseks rajada puur- või salvkaev oma krundile.
Piirkonnas valdavalt salvkaevud. Keskkonnaregistri andmetel on Raavitsa külas kaks
puurkaevu olmevee saamiseks, nende sügavused on 39,5 ja 80 m. Puur- või salvkaevu
rajamisel tuleb arvestada, et puurkaevul on hooldusala raadius 10 m, salvkaevul kuja 10 m.
Krundist läheb läbi Valga metskonna maadel asuvast puurkaevust lähtuv veetoru, mis
jagab vett ka teistele kinnistutele. Detailplaneeringu joonistele on kantud toru ligikaudne
asukoht.
Omapuhasti asukohavalikul ja rajamisel arvestada maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi
tungimusi. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks
olevast pinnasest ja selle omadustest, maapinna langusest ning määratakse vastavalt
Veeseadusele ja Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 Kanalisatsiooniehitise
planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud
ulatus §6 järgi.
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 9(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
4.7.3. Elektri- ja sidevarustus, välisvalgustus
Elektrivarustuse saamiseks planeeritud kruntidele on väljastanud tehnilised tingimused
OÜ Elektrilevi (nr 367915, 22.01.2021). Elektriühendus saadakse olemasolevalt kinnistu piiril
paiknevalt 0,4kV õhuliini mastilt, millelt planeeritakse 0,4 kV ühendus maakaabliga
planeeritavate hooneteni. Liitumiskilp rajada planeeritava hoonestusala piirile.
Sidevarustus lahendatakse õhu teel levivate kanalite kaudu.
4.7.4. Soojavarustus
Hoonete küte lahendada lokaalsena. Soositud on taastuvate energiaallikate kasutamine
nagu puit, päikese- ja maaenergia.
4.8. Tuleohutus
Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ peab tule leviku takistamiseks ühelt
ehitiselt teisele olema ehitistevaheline kuja 8 m. Ühe kinnistu piires võib lugeda üheks hooneks
hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete
kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi
hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike
abinõudega. Käesolevas planeeringus on tagatud 4 m kuja krundi piirist, seega
naaberkruntidele rajatavate hoonetevaheline kuja vähemalt 8 m.
Planeeritavale elamukrundile ehitatavad hooned on I kasutusviisiga ja nende
minimaalne tulepüsivusklass on TP-3. Hoonete maksimaalne korruselisus on 2 ja kõrgus 9 m.
Vastavalt standardile EVS 812-6:2012 osa 6 Tuletõrje veevarustus on vajalik
kustutusvee normvooluhulk 10 l/s, mis tuleb tagada 3 h jooksul ehk vajaliku tulekustutusvee
maht on 108 m3. Kui veevõtukohaks on uus kinnine mahuti, mis vastab standardi nõuetele
tehisliku veevõtukoha kohta, siis tuleb vajalik veekogus tagada 1 tunni jooksul, mis teeb
vajalikuks veekoguseks 36 m3.
Lähim looduslik veevõtukoht asub Priimetsa 1. veehoidla (Riissali järvede) põhjaosas
Valga-Suurkõrtsi-Kesk-Valga tee (2418) ääres. Samasse asukohta kavandatakse tehislikku
kuivhüdrandiga veevõtukohta. Asukoht näidatud joonisel DP-5.
5. Üldplaneeringu muutmise ettepanek
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek Karula valla üldplaneeringu
muutmiseks. Muutmisettepanek on seotud Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järved)
ehituskeeluvööndi vähendamisega planeeringuala piires.
Vastavalt Looduskaitseseadusele on kuni kümne hektari suuruse veehoidla
ehituskeeluvööndi laiuseks 25 m. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada
Priimetsa 1. ja 2. veehoidla ehituskeeluvööndit 10 meetrini, et tagada juurdepääs Tiigi
kinnistule avalikult teelt. Ehituskeeluvööndit vähendatakse Tiigi kinnistu lõunaosas vastavalt
detailplaneeringu joonistele.
Karula valla üldplaneeringusse lk 29-30 olevasse veekogude loendisse lisada Priimetsa
1. ja 2. veehoidla (Riissali järved), mille ehituskeeluvöönd Tiigi kinnistu lõunaosas on 10 m.
Ehituskeeluvööndi vähendamist illustreerib skeem 3.
6. Servituutide seadmise vajadus
Planeeringualale ulatuvad olemasolevad kesk- ja madalpingel elektriõhuliinid. Nende
talumiseks peavad olema kehtivad servituudilepingud.
Planeeringu elluviimiseks ei ole uute servituutide kehtestamise vajadust.
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 10(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
Tabel 1.
Nr Teeniv Kinnisomandi Isik, kelle kasuks on Servituudi kehtes-
kinnisasi kitsendused servituut seatud tamiseks vajalik
maa-ala (m2)
1 Tiigi (Pos 1) Olemasolev 1 kV Elektrilevi OÜ 655 m2
elektriõhuliin (Talu)
2 Tiigi (Pos 1) Olemasolev alla 1 kV Elektrilevi OÜ 209 m2
elektriõhuliin (Suvila)
3 Tiigi (Pos 1) Olemasolev 1-20 kV Elektrilevi OÜ 2335 m2
elektriõhuliin
(KAAGJÄRVE:VAL)
4 Tiigi (Pos 1) Olemasolev veetorustik Veetoru valdaja ≈400 m2
7. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate abinõude osas on lähtutud CPTED (Crime Prevention
Through Environmental Design) korrakaitsjatele mõeldud käsiraamatust (Levald, Sibul, et al,
2015). CPTED lähenemine jagab laiema keskkonna kuritegevuse ennetamise seisukohast
kuueks erinevaks teemaks. Alljärgnevalt on neid käsitletud väikeelamupiirkonna planeerimise
seisukohast:
• Territoriaalsus
Territoriaalsust aitavad tagada keskkonnas selgelt märgistatud piirid avalikus kasutuses oleva
ja erakasutuses olevate alade vahel – piirdeaiad, väravad, teavitusmärgid, -sildid. Kaasa aitab
ka nähtavuse piiramine avalikus ja erakasutuses olevate alade vahel (kõrghaljastus, hekid).
Käesolevas planeeringus on lubatud piirdeaiad, mis järgivad kruni piiri, ja ka rajatud hooneid
eraldav piirdeaed. Kui piiratakse vaid osa kinnistust, siis tähistada muu ala vastavalt selle
kasutamise soovidele teavitusmärkide või -siltidega.
• Järelvalve
Tänapäeval on võimalik kasutada tehnilisi jälgimise vahendeid – kaameraid jmt. Jälgimise
eelduseks on nähtavus: et ala oleks võimalik jälgida, peab seal olema valgus ja vaateväli.
Liikumisanduritega varustatud õueala aitab luua vaatevälja ning haljastus avab vajalikke ja
piirab mittevajalikke vaateid.
• Juurdepääsu kontroll
Välistada igasugused ettekäänded, mis võimaldaksid potentsiaalsetel rikkujatel viibida
privaatses või poolprivaatses ruumis. Võõras ei tohiks julgeda või saada alale, hoonesse või
ruumi siseneda.
• Sihtmärgi kindlustamine
Elamute ja teiste hoonete füüsiline turvalisus ja kujundus, et raskendada ruumidesse
sisenemist või vandaalitsemist: lukustatavad/riivistatavad uksed/aknad/väravad.
Sissemurdmisele/vandaalitsemisele peab järgnema kohene vali alarm, mis ehmatab ja peletab
sissemurdja enne kui ta jõuab suuremat kahju teha.
• Kuvand/juhtimine
Piirkond ei tohi välja näha kulunud ja hoolitsemata. See soodustab üha uusi kuritegusid ja ka
turvatunde kadumist. Võimalusel vältida ehitusperioodi katkemist pikaks ajaks ja või jätkata
ehitusala hooldamist ehituse peatumisel.
• Positiivse kasutamise hõlbustamine
Naabrite omavaheline suhtlemine ja infovahetus.
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 11(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
8. Keskkonnatingimuste seadmine ja asjakohaste mõjude hindamine
Koos detailplaneeringu algatamisega jäeti algatamata sama detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju
keskkonnale. Detailplaneeringuga kaasneva keskkonnamõju kohta on koostatud eelhinnang.
Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel olulist
keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonna
pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja vara.
Eelhinnangu kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju, mis
võiks põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise või vara.
Mõjud, mis kaasnevad piirduvad peamiselt Tiigi kinnistuga. Planeerimisdokumendi
elluviimisega seotud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning
kaovad peale ehituse lõppemist. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonnataluvust. Võttes
kasutusele vastavaid meetmeid ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja
minimaliseerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka
kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju.
Veehaarde ja reoveekäitlemissüsteemi rajamisel järgida Veeseaduses ja
Keskkonnaministri 31.07.2019 määruses nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise
ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus toodud nõudeid.
Kuna Priimetsa 2. veehoidla pole avalik ega avalikult kasutatav veekogu, siis sellel
puudub kallasrada.
Käesoleva planeeringu elluviimine aitab ellu viia üldplaneeringuga kavandatud
elamumaa laienemist Priimetsa 2. veehoidla äärde. Olemasolevale kinnistule luuakse
juurdepääs avalikult teelt.
9. Detailplaneeringu elluviimine
Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on
aluseks ehitusprojektide koostamiseks ning maakorralduslike toimingute läbiviimiseks. Edaspidi
koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigi kehtivatele
seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.
Planeeringu elluviimiseks tuleb rajada juurdepääsutee koostöös Valga Vallavalitsusega.
Selleks tellida projekt. Detailplaneeringujärgsete hoonete ja rajatiste (tee) ehitusõiguse
realiseerib krundi igakordne omanik.
Krundile ärilise eesmärgiga kasutatavate hoonete püstitamisel tuleb omanikul teha
Valga Vallavalitsusele 0-60 m2 suuruse ja kuni 5 m kõrguse väikeehitise puhul ehitusteatis ja
suurema hoone puhul tuleb esitada ehitusteatis või ehitusluba ja projekt vastavalt
Ehitusseadustiku Lisale 1. Ehitusseadustiku kohase menetluse läbiviimise raames
täpsustatakse katastriüksuse ärilise kasutuse osatähtsus ja viiakse läbi katastriüksuse
sihtotstarbe määramise menetlus.
Kehtestatud detailplaneeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele isikutele põhjustada
kahjusid. Selleks tuleb tagada et, ehitatavad ehitised ei kahjusta naaberkinnistute kasutamise
võimalusi ehitamise perioodil ega ka hilisema kasutuse käigus. Ehitamise või kasutamise
käigus tekitatud kahjud hüvitab ehitise igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjus lähtus.
Koostas: Kadri Pilm
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 12(12)
Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering
Tiigi maaüksuse detailplaneering 92052 09.02.2021
K & M
PROJEKTBÜROO
Situatsiooniskeem ja kontaktvöönd
21004 DP 1
Katastriüksuse andmed (Maa-amet)
Aadress Tiigi
Tunnus 28901:001:0292
KÜ sihtotstarve Veekogude maa 100%
Pindala 2,22 ha
POS 1
Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering
Tiigi maaüksuse detailplaneering 92052 07.05.2021
K & M
PROJEKTBÜROO
Tugiplaan M 1:500
21004 DP 2
POS 1
3,5
5
Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering
Tiigi maaüksuse detailplaneering 92052 30.07.2021
KRUNDI EHITUSÕIGUS
Pos nr
Krundi Krundi
aadress pindala, m2
Lubatud Max.
hoonetealune hoonete
Hoonete suurim
lubatud kõrgus/ Max.
korruselisus
Krundi kasutamise Minimaalne
sihtotstarve/ tulepüsivus- K &M
PROJEKTBÜROO
Põhijoonis M 1:500
pind, m2 arv krundil absoluutkõrgus, m osakaal klass
POS 1 Tiigi 22204 800 7 9/ 72.10 2 EP/50%, VT/50% TP-3
21004 DP 3
POS 1
3,5
5
Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering
Tiigi maaüksuse detailplaneering 92052 30.07.2021
KRUNDI EHITUSÕIGUS
Pos nr
Krundi Krundi
aadress pindala, m2
Lubatud Max.
hoonetealune hoonete
Hoonete suurim
lubatud kõrgus/ Max.
korruselisus
Krundi kasutamise Minimaalne
sihtotstarve/ tulepüsivus-
K & M
PROJEKTBÜROO
Tehnovõrgud ja-rajatised
ESKIIS
M 1:500
pind, m2 arv krundil absoluutkõrgus, m osakaal klass
POS 1 Tiigi 22204 800 7 9/ 72.10 2 EP/50%, VT/50% TP-3
21004 DP 4
4
10,4
10,4
4
10,5
POS 1 POS 1
4
11
5 5
11,4 4
Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering
Tiigi maaüksuse detailplaneering 92052 07.05.2021
K &M
PROJEKTBÜROO
Hoonestusala seos tehnovõrkude
kaitsevöönditega
M 1:1000
21004 DP 5
64.50
5
12
0
64.00
62.50
120
61.00
62.00
63.50
Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering
Tiigi maaüksuse detailplaneering 92052 07.05.2021
K &M
PROJEKTBÜROO
Nähtavuskolmnurgad
Tuletõrje veevõtukoht
M 1:1000
21004 DP 6
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi maaüksuse detailplaneeringu
Valga vald, Valgamaa illustratsioon
Vaade 1. Vaade lõuna suunast
Vaade 2. Vaade edelast
K & M Projektbüroo OÜ Mai 2021 1(1)