TORI VALLAVALITSUS
Detailplaneeringu koostamisse
kaasatavad isikud ja koostöötegijad 18.01.2022 nr 6-2.1/769
Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu 6.
jaanuari 2022 otsusega nr 36 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude
strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas Eametsa külas Vilja, Väike-Vilja,
Viljanurga, Viljapõllu ja Viljavälja kinnistutel.
Planeeringuala kogupindalaks on ligikaudu 14,28 hektarit, millest 5,5 ha jagatakse
elamumaa sihtotstarbega kruntideks.
Planeeringuala asub Eametsa külas Allika tee ääres. Põhjas suunas piirneb
planeerinuala Niidovälja (73001:001:1379, maatulundusmaa 100%) ja Niido
(73001:001:0962, maatulundusmaa 100%) kinnistutega, läänest Sepa
(73001:001:0230, maatulundusmaa 100%) kinnistuga. Alast kagusse jääb Selja-Põnga
kinnistu (73001:003:0018, maatulundusmaa 100%) ja kirdenurka Allika tee 4
(73001:001:1299, elamumaa 100%). Juurdepääs on Allika teelt, mis ühendab
planeeringuala Sauga alevikuga. Planeeringuala asub osaliselt (Vilja kinnistu täielikult
ning Viljapõllu ja Väike-Vilja kinnistud osaliselt) Pärnu lennuvälja kaitsevööndis.
Planeeringu koostamisel tuleb arvestada lennundusseaduse § 352 sätestatud
piirangutega ning lennuliiklusest põhjustatud müraga.
Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on Vilja, Väike-Vilja, Viljanurga, Viljapõllu
ja Viljavälja kinnistud jagada kahekümnekaheks (22) ühepereelamu krundiks
suurusega 2000-7000 m2, määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete ehitamiseks ning
lahendada vajalik taristu (liitumine ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassiga).
Kinnistutele juurdepääsuks on planeeritud rajada Vilja kinnistule juurdepääsutee. Vilja
kinnistu ala lõunaosa jääb loodusliku maa ning puhke- ja spordirajatiste maa
sihtotstarbega.
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt ei ole alale kavandatud elamumaa
sihtotstarbega krunte. Alal säilib olemasolev maakasutus. Planeeringuala ei jää
rohelise võrgustiku koridori, ega väärtuslikule maastikule. Ala on osaliselt looduslik
rohumaa, osaliselt kaetud põõsastikuga. Väike-Vilja, Viljapõllu ja Viljavälja
kinnistutele on välja antud projekteerimistingimused ja ehitusload elamute
ehitamiseks.
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
Detailplaneeringuga soovitakse muuta Sauga valla üldplaneeringut. Põhjendusena
üldplaneeringut muuta on taotluse lisas välja toodud järgmine: eelistada uute
arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba
toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade
olemasolu. Kavandatava tegevuse ala jääb kiiresti areneva Sauga aleviku
lähipiirkonda ning arvestades, et piirkonnas on tüüpiline maaline hajaasustus
praktiliselt hävinud, järgib see ka Eametsa külas välja kujunenud asustus- ja
hoonestusstruktuuri.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja
pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Estonian,
Latvian & Lithuanian Environment OÜ, (reg nr 10705517).
Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid.
Lisauuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Lisa: Detailplaneeringu koostamise algatamise otsus
Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet,
Põllumajandus- ja Toiduamet, piirinaabrid, puudutatud isikud
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
5198 4663
[email protected]
TORI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Sindi 6. jaanuar 2022 nr 36
Vilja, Väike-Vilja, Viljanurga, Viljapõllu ja Viljavälja kinnistute
detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine
Annely Saik ja Headco OÜ juhatuse liige Imre Saik esitasid Tori Vallavalitsusele taotluse
Tori vallas Eametsa külas Vilja (80901:001:0139, maatulundusmaa), Väike-Vilja
(80901:001:0140, elamumaa), Viljanurga (80901:001:0637, maatulundusmaa), Viljapõllu
(80901:001:0635, elamumaa), Viljavälja (80901:001:0636, maatulundusmaa) kinnistutele
detailplaneeringu koostamise algatamiseks eesmärgiga nimetatud kinnistud jagada
kahekümnekaheks (22) ühepereelamu krundiks suurusega 2000-7000 m2, määrata
ehitusõigus elamu ja abihoonete ehitamiseks ning lahendada vajalik taristu (liitumine
ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassiga). Kinnistutele juurdepääsuks on planeeritud rajada
Vilja kinnistule juurdepääsutee. Vilja kinnistu ala lõunaosa jääb loodusliku maa ning
puhke- ja spordirajatiste maa sihtotstarbega. Planeeringuala kogupindalaks on ligikaudu
14,28 hektarit, millest 5,5 ha jagatakse elamumaa sihtotstarbega kruntideks.
Planeeringuala asub Eametsa külas Allika tee ääres. Põhjas suunas piirneb planeerinuala
Niidovälja (73001:001:1379, maatulundusmaa 100%) ja Niido (73001:001:0962,
maatulundusmaa 100%) kinnistutega, läänest Sepa (73001:001:0230, maatulundusmaa
100%) kinnistuga. Alast kagusse jääb Selja-Põnga kinnistu (73001:003:0018,
maatulundusmaa 100%) ja kirdenurka Allika tee 4 (73001:001:1299, elamumaa 100%).
Juurdepääs on Allika teelt, mis ühendab planeeringuala Sauga alevikuga. Planeeringuala
asub osaliselt (Vilja kinnistu täielikult ning Viljapõllu ja Väike-Vilja kinnistud osaliselt)
Pärnu lennuvälja kaitsevööndis. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada
lennundusseaduse § 352 sätestatud piirangutega ning lennuliiklusest põhjustatud müraga.
Allika tee äärde kavandatakse kergliiklustee rajamist, samuti ühisveevärgi- ja
kanalisatsioonitrasside rajamist, et tagada piirkonna veevärgi varustuskindlus ning vee
kvaliteet ja asendada piirkonna lokaalsed reoveepuhastid reovee ühiskanalisatsiooni
juhtimise võimalusega. Lisaks tagatakse veetrassi baasil piirkonna tuletõrjevee varustus.
Planeeringualast loodes ja põhjas asuvad hoonestatud elamukrundid (Kuremarja ja Nigula
tee servas). Planeeringualast kirdes on hoonestamata tootmismaad. Sauga alevik asub
planeeringualast ca 600 m kaugusel kagus.
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt ei ole alale kavandatud elamumaa
sihtotstarbega krunte. Alal säilib olemasolev maakasutus. Planeeringuala ei jää rohelise
võrgustiku koridori, ega väärtuslikule maastikule. Ala on osaliselt looduslik rohumaa,
osaliselt kaetud põõsastikuga. Väike-Vilja, Viljapõllu ja Viljavälja kinnistutele on välja
antud projekteerimistingimused ja ehitusload elamute ehitamiseks.
Detailplaneeringuga soovitakse muuta Sauga valla üldplaneeringut. Põhjendusena
üldplaneeringut muuta on taotluse lisas välja toodud järgmine: eelistada uute
arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba
toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade
olemasolu. Kavandatava tegevuse ala jääb kiiresti areneva Sauga aleviku lähipiirkonda
ning arvestades, et piirkonnas on tüüpiline maaline hajaasustus praktiliselt hävinud, järgib
see ka Eametsa külas välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri.
Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on Sauga alevik määratud linnalise
asustusega alaks. Planeeritav ala asub Sauga aleviku vahetus läheduses. Tegemist on
linnalise asustuse arenguks sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus –
nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena),
maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, äripiirkonnad, ühiskondlikud
ehitised, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed teede- ja tehnovõrgud
ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu. Maakonnaplaneeringus on linnalise
asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike, töökohtade ja
teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise tingimustes.
Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise tingimusena välja
toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud
ehitusmahtude ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase, veeäärsed
alad tuleb siduda avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi,
eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene
ja -lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga.
Detailplaneeringuga kavandatav on Sauga valla üldplaneeringut (2016) muutev. Samas
nähtub eelnevast, et paikkonna tänaseid arengueelduseid oli toona võimatu sellisel kujul
ette näha ning selles mängivad rolli nii haldusreformi järelmid, kui ka piirkonna
infrastruktuuriga seonduv.
Eelisarendatakse olemasoleva asustuse, transporditaristu, ühistranspordiliinide ja
tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid (keskendudes siinkohal elamutele),
mida toetab ka maakonnaplaneering (2018). Arendustegevust toetab ka piirkonna
varustatus infrastruktuuriga, sh sellega seonduvate perspektiivsete ühisvõrkude pidev
areng. Planeeritav elamuala asub linnalise elukeskkonna läheduses, võimaldades
mitmekülgsete funktsioonide arengueeldusi. Tagatud on optimaalne
teenindusfunktsioonide kättesaadavus (ühistranspordipeatused, lasteaed, Coop kauplus,
noortekeskus/kogukonnakeskus). Eeltoodu alusel saab väita, et planeeringuga kavandatu
on kõnesolevasse asupaika sobiv.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja
pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Estonian,
Latvian & Lithuanian Environment OÜ, (reg nr 10705517).
Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid.
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta
küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Transpordiametilt ja Rahandusministeeriumilt.
Keskkonnaamet oma 28.10.2021 kirjas nr 6- 5/21/21446-2 seisukohal, et lähtudes
algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala
keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise
keskkonnamõju ilmnemist ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Keskkonnatingimustega on võimalik arvestada planeerimisseaduse § 126 lg 1 alusel
määratud ülesannete täitmisel planeeringumenetluse käigus.
Rahandusministeerium oma 29.10.2021 kirjas nr 14-11/7037-2 on seisukohal, et Vilja,
Väike-Vilja, Viljanurga, Viljapõllu, Viljavälja kinnistutele detailplaneeringu KSH-d pole
vaja algatada siis, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.
Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et
detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Uued elamukrundid ei tohi saada takistuseks lennujaama arendamisele.
Transpordiamet oma 03.11.2021 kirjas nr 7.1-2/21/14549-3 ei ole, lähtudes KeHJS § 33 lg
6, vastuväiteid KSH algatamata jätmise otsusele, kuid palume otsuse eelnõud, KSH
eelhinnangut ja eskiisjoonist täiendada ja korrigeerida kirjas toodud märkuste alusel.
Täiendused ja parandused on vastavalt kirjale sisse viidud.
Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,
kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel
www.torivald.ee
Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu
kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega,
kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud,
kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle
koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja
§ 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku,
planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve
korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 ning Headco OÜ ja Anneli Saiki poolt esitatud
detailplaneeringu algatamise taotluse annab Tori Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Eametsa külas Vilja, Väike-
Vilja, Viljanurga, Viljapõllu ja Viljavälja kinnistutel.
2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse
lahutamatu lisa.
3. Jätta Vilja, Väike-Vilja, Viljanurga, Viljapõllu ja Viljavälja kinnistute
detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine
algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused
ei oma olulist keskkonnamõju.
4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on
kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi
veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu
seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud
tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).
5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest
huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu
koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.
6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja
keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori
valla veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimees.
7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise
käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,
kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;
planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades
vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna
Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Malõh
volikogu esimees
Lisa “Asukohaskeem”
Tori Vallavolikogu 6. jaanuari 2022 otsuse nr 36 juurde
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja
kinnistute
(Eametsa küla, Tori vald)
detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhindamine
Tallinn
2021
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
Nimetus Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute
(Eametsa küla, Tori vald) detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhindamine
Versioon Esitamiseks
Töö nr 21/TP/07
Aeg 09.12.2021
Klient Henri Projekt OÜ
Suure-Jõe 62 80042 Pärnu
Üldtelefon; 53 415 519
Koduleht: www.henriprojekt.ee
Kontaktisik Ilmar Selgal
E-post:
[email protected]
Telefon: 55 676 503
KSH eelhinnangu koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)
Reg nr 10705517
Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn
Telefon: 611 7690
E-post:
[email protected]
Osalejad Kadri Kipper, BSc
Lea Jalukse, MSc
KSH eelhinnangu vastutav Toomas Pallo, MSc, KMH litsents nr KMH0090
koostaja
Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.
Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on
autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse
seaduses sätestatud korda.
Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on
lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata
nende algallikale.
2/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 4
2 KAVANDATAV TEGEVUS ............................................................................................................... 5
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNA KIRJELDUS ............................................................................. 6
3.1 Asukoht .........................................................................................................................................6
3.2 Sotsiaalmajanduslik keskkond ......................................................................................................8
3.3 Pinnas ja geoloogia .......................................................................................................................9
3.4 Põhja- ja pinnavesi ........................................................................................................................9
3.4.1 Põhjavesi...................................................................................................................................9
3.4.2 Pinnavesi.................................................................................................................................10
3.5 Välisõhk ja müra .........................................................................................................................11
3.6 Looduskaitselised objektid, sh taimestik ja loomastik................................................................12
3.7 Kultuurimälestised ......................................................................................................................12
3.8 Teed ja tehnorajatised ................................................................................................................12
3.9 Rohevõrgustik .............................................................................................................................13
4 DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............... 14
4.1 Pärnu maakonna planeering .......................................................................................................14
4.2 Tori valla üldplaneering ..............................................................................................................14
4.3 Sauga valla üldplaneering ...........................................................................................................15
5 PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD ............................... 16
5.1 Mõju looduskeskkonnale ............................................................................................................16
5.1.1 Mõju pinnasele ja mullastikule ...............................................................................................16
5.1.2 Pinna- ja põhjavesi..................................................................................................................16
5.1.3 Looduskaitselised objektid, sh taimestik ja loomastik ...........................................................17
5.2 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ja kultuuripärandile...................................................................18
5.3 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................................18
5.4 Mõju välisõhu ja müra seisundile ...............................................................................................18
5.5 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas
kumulatiivne ja piiriülene mõju ...............................................................................................................19
6 EELHINNANGU JÄRELDUS ........................................................................................................... 20
7 KASUTATUD MATERJALID ........................................................................................................... 21
LISAD ......................................................................................................................................... 23
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/23
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
1 SISSEJUHATUS
Käesolev eelhinnang on koostatud Tori vallas (enne 2017. aasta haldusreformi Sauga vald), Eametsa
külas asuvate kinnistute Väike-Vilja (80901:001:0140), Viljapõllu (80901:001:0635), Viljavälja
(80901:001:0636), Viljanurga (80901:001:0637), Vilja (80901:001:0139) ja kinnistute juurdepääsutee
detailplaneeringu koostamise protsessis keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkuse
kohta. Detailplaneeringu eesmärgiks on elamukruntide moodustamine.
Eelhinnangu koostajaks on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) OÜ.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 3 ning
planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 5 kohaselt on detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju
strateegiline hindamine kohustuslik, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 kohasele tegevusele (olulise keskkonnamõjuga
tegevusele). Käesolevas eelhinnangus käsitletav kavandatav tegevus ei kuulu kohustuslikult hinnatavate
tegevuste hulka.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 1 kohaselt tuleb
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui
KeHJS § 33 lg 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi. Käesolevas
aruandes antakse eelhinnang Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute ning
kinnistute juurdepääsutee detailplaneeringuga kavandatavatele tegevustele, mis muuhulgas taotleb
kehtiva Sauga valla üldplaneeringuga kehtestatud maakasutuse osalist muutmist.
Käesoleva eelhinnangu eesmärk on anda otsustajale vajalikku infot detailplaneeringu alusel
kavandatava tegevusega kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust ja selle tekkimise tõenäosusest,
mis võiks tingida täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise.
KSH eelhinnangu koostamisel on tuginetud detailplaneeringu eskiisile ning kliendilt saadud
informatsioonile. Kavandatava tegevuse täpsed detailid ja mahud ei ole antud etapis eksperdile teada.
Eelhinnang on koostatud olemasoleva allikmaterjali põhjal. Eelhinnangu koostamise käigus ei teostatud
botaanilisi- ega teisi süvauuringuid, mis väljuvad eelhindamise raamidest. Eelhinnangu käigus ei hinnata
alternatiive.
Käesolevat aruannet on täiendatud vastavalt 03.11.2021 (nr 7.1-2/21/14549-3) laekunud
Transpordiameti vastuskirjale. Vastuskiri on toodud aruande lisas (Lisa 1).
Eelhinnangu aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada
otsustajal teha otsus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise osas. Otsustajal võib olla, lisaks
eelhindamise aruandes toodule, siiski täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus
langetada, mistõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainust,
abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis.
Eelhindamise aruande sisu vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses
(KeHJS) (RT I 2005, 15, 87) toodud KSH algatamise vajaduse hindamisele esitatud kriteeriumitele.
4/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
2 KAVANDATAV TEGEVUS
Detailplaneeringu eesmärgiks on Pärnu maakonnas, Tori vallas, Eametsa külas Väike-Vilja, Viljapõllu,
Viljavälja ja Viljanurga kinnistutele elamukruntide moodustamine. Samuti antakse lahendus liikluse
korraldamiseks ja tehnovõrkude rajamiseks. Kinnistutele juurdepääsuks on planeeritud rajada Vilja
kinnistule juurdepääsutee. Vilja kinnistu ala lõunaosas jääb loodusliku maa ning puhke- ja spordirajatiste
maa sihtotstarbega. Planeeringuala kogupindalaks on ligikaudu 14,28 hektarit, millest 5,5 ha jagatakse 22
elamukrundiks, rajatakse ligipääsutee ja ülejäänud maa (Vilja kinnistul) jääb maatulundusmaaks.
Kavandatavate elamukruntide suuruseks on 2000-7000 m2.
Tarbevesi kinnistule tagatakse olemasoleva puurkaevuga Allika tee 4 kinnistu juures, lisaks rajatakse 1
puurkaev Vilja kinnistule. Igale kinnistule paigaldatakse biopuhasti. Biopuhasti ülevoolu ja eramu
drenaaživeed juhitakse pumplasse ja sealt edasi mööda kinnist torustikku idas või läänes paiknevasse
magistraalkraavi.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/23
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNA KIRJELDUS
3.1 Asukoht
Kavandatava tegevuse asukohaks on Pärnu maakond, Tori vald, Eametsa küla (Joonis 1).
Kinnistud, mida detailplaneeringuga hõlmatakse on järgnevad:
• Väike-Vilja (80901:001:0140), kinnistu pindala on 11 618 m2, sihtotstarbeks on 100% elamumaa;
• Viljapõllu (80901:001:0635), pindala 12 863 m2, sihtotstarbeks on 100% elamumaa
• Viljavälja (80901:001:0636), pindala 2,29 ha, sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa
• Viljanurga (80901:001:0637), pindala 9017 m2, sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa
• Vilja (80901:001:0139), pindala 8,93 ha, sihtotstarbeks maatulundusmaa 100%. Kinnistule
planeeritakse juurdepääsutee ja puurkaev, kinnistu lõunaosa jääb looduslikuks maaks ning
puhke- ja spordimaaks.
Väike-Vilja ja Viljapõllu kinnistud piirnevad põhjast Niidovälja kinnistuga (73001:001:1379,
maatulundusmaa 100%). Viljavälja ning Vilja kinnistud piirnevad põhjast Niido (73001:001:0962,
maatulundusmaa 100%) ja läänest Sepa (73001:001:0230, maatulundusmaa 100%) kinnistutega. Alast
kagusse jääb Selja-Põnga kinnistu (73001:003:0018, maatulundusmaa 100%) ja kirdenurka Allika tee 4
(73001:001:1299, elamumaa 100%). Juurdepääs on Allika teelt, mis ühendab planeeringuala Sauga
alevikuga. Planeeringuala asub osaliselt (Vilja kinnistu täielikult ning Viljapõllu ja Väike-Vilja kinnistud
osaliselt) Pärnu lennuvälja kaitsevööndis. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada lennundusseaduse §
352 sätestatud piirangutega ning lennuliiklusest põhjustatud müraga.
Planeeringualast loodes ja põhjas asuvad hoonestatud elamukrundid (Kuremarja ja Nigula tee servas).
Planeeringualast kirdes on hoonestamata tootmismaad. Sauga alevik asub planeeringualast ca 600 m
kaugusel kagus, Pärnu linn ca 4 km kaugusel lõunas.
6/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
Joonis 1 Planeeringuala eskiis. Autor: Annely Saik (Klotoid OÜ).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/23
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
3.2 Sotsiaalmajanduslik keskkond
Eametsa küla asub endise Sauga valla loodeosas, Sauga alevikust loodes (Joonis 2) Sauga jõe vasakkaldal.
Pärast haldusreformi kuulub Eametsa küla Tori valla koosseisu, asudes valla edelapiiril. Asustus paikneb
piki Sauga jõe kallast. Ajalooliselt on piirkonnas tegemist suvilakompleksidega, mida ehitatakse nüüdsel
ajal ümber alalisteks elamuteks. 1 Eametsa küla piirneb Pärnu linna, Sauga aleviku ning peamiselt teisele
poole jõge jäävate Nurme, Lemmetsa ja Papsaare küladega. Tegemist on atraktiivse
elamuarenduspiirkonnaga.
Eametsa külas paikneb 1930-ndate lõpus rajatud Pärnu lennujaam, kust toimuvad hooajalised
reisjateveo liinilennud, era- ja tellimusliennud väikelennukitega. 2
Joonis 2 Eametsa küla. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest (08.04.21 seisuga).
Tori valla elanike arv on 01.04.2021 seisuga 12 036, Eametsa küla elanike arv on 675, Sauga aleviku
elanike arv on 1197.3 Püsielanike arv on Eametsa külas viimaste aastate jooksul stabiilselt suurenenud
(paarkümmend inimest aastas).4
Planeeringualast ca 600 m kaugusele jääb Sauga alevik (kuni haldusreformini Sauga valla halduskeskus).
Sauga alevikus asub lasteaed, pood, tankla, mööblitööstus, raamatukogu ja kultuurikeskus. Alevikust
põhjapoole jäävad põllumaad, mis on tulevikus planeeritud elamu- ja ärimaaks. Sauga alevikust lõuna
poole jääb individuaalelamute (Vingiküla) piirkond, kus paiknevad valdavalt ühepereelamud. Maanteest
ida poole jäävas Sauga aleviku osas asub vallavalitsuse Sauga teenuskeskus, Hirvela
1 TMT PRO OÜ. 2011. Sauga valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023
2 Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032
3 Tori valla elanike statistika. https://www.torivald.ee/statistika1 (seisuga 06.04.21)
4 Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032
8/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
elamuarenduspiirkond, mõned madalad korruselamud, katlamaja ning tootmishooned. Sauga
teenuskeskusest lõunas asuv Hirvela elamuarenduspiirkond on veel täielikult välja ehitamata, sinna on
planeeritud rajada 32 kortermaja, milles on kokku 600 korterit.5 Eametsa külast loodes teisel pool Sauga
jõge Nurme külas asub Sauga põhikool.
Sauga alevikku läbib Tallinn-Pärnu-Ikla Maantee (põhimaantee nr 4), mille aastane keskmine ööpäevane
liiklus on 2020. aasta andmetel 12504 sõidukit.6 Maantee jääb planeeringualast 700 m itta.
Planeeringuala asub osaliselt (Vilja kinnistu täielikult ning Viljapõllu ja Väike-Vilja kinnistud osaliselt)
Pärnu lennuvälja kaitsevööndis.
Planeeringualast ca 4 km kaugusel asub Pärnu linn (Pärnu linna kui asula pindala on 33,15 km2,
omavalitsuse suurus on 858,07 km2.) Eametsa küla jaoks on tegemist peamise tõmbekeskusega. Pärnus
asuvad gümnaasiumid, kaubanduskeskused, haigla, sadam, teenindusettevõtted, ühistranspordi sõlm ja
paljud piirkonna töökohad. Oluline roll on rahvusvahelisel ühendusel – linna läbib Tallinn-Pärnu-Ikla
maantee (nn Via Baltica), tulevikus lisandub Pärnusse Rail Baltica rongipeatus.
3.3 Pinnas ja geoloogia
Piirkond jääb Pärnu madaliku edelaossa, Pärnu ja Sauga jõe alamjooksu piirkonda. Absoluutsed kõrgused
muutuvad valla piires 25 meetrist valla kirdeosas kuni 10 meetrini endise Sauga valla lõunaosas Pärnu
linna piiril. Valdavalt jääb maapinna kõrgus 10-15 meetrit üle merepinna. Lähedusse jäävad suured
rabad: Rääma raba ja Nurme raba (linnulennult 1,7 km kaugusele arenduspiirkonnast).7 Rääma ja Nurme
rabades kaevandatakse turvast.
Maapinda katab kvaternaarne pinnakate, mis on moodustunud Läänemere erinevatel
arengustaadiumitel kujunenud kruusast, liivast ja savist, paksus ulatub kuni 25 meetrini. Pinnakate algab
põhiliselt erinevate lõimistega liiva, liivsavide ja savidega, mis lasub valdavalt siluri ja devoni kivimitel
(koosnevad peamiselt moreenist, liustikujõe ning jääpaisjärve setetest). Pärnu lahele lähemale jääval alal
algab pinnakate peeneteralise mereliivaga, paksusega 3-5 m. Liiva all on viirsavid keskmise paksusega 12-
13 m. Sügavamal järgneb kuni 9-meetrine moreenikiht.8
Arenduspiirkonnas on leostunud gleimuld, mis on tekkinud lähtekivimil alalise liigniiskuse juures.
3.4 Põhja- ja pinnavesi
3.4.1 Põhjavesi
Arenduspiirkond paikneb Eesti põhjavee kaitstuse kaardi andmetel suhteliselt kaitstud põhjaveega
piirkonnas (madal reostusohtlikkus). Moreenikihi paksus on 20-50 m, savikihi paksus on 5-10 m.
Piirkonnas levivad lõhelised ja karstunud kivimitega põhjaveekihid.9
5 Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032
6 Maa- ameti Maanteeameti kaardirakendus (12.04.2021 seisuga)
7 TMT PRO OÜ. 2011. Sauga valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023
8 Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032
9 Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/23
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
Pinnakatte all asuvad Siluri ülemise veehorisondi kivimid (20-40 m). Vettandvad on põhiliselt Alam-Siluri
veekompleksi kuuluvad Jaagarahu ja Jaani lademe kavernoossed ja lõhestunud dolomiidi ja lubjakivid,
mis on piirkonna peamiseks veeallikaks. Valdavalt on tegemist mageda põhjaveega, mis enamasti vastab
joogivee nõuetele. Põhjavees kohati esinev ammooniumi ja orgaanilise aine kõrgendatud sisaldus on
tõenäoliselt seotud soode mõjuga, kus toimub orgaanilise aine lagunemine. Lisaks võib Jaagarahu-Jaani
veekihti avavates puurkaevudes esineda ka kõrgendatud fluoriidide sisaldus.10
Allika tee 4 kinnistul asub 2019. aastal rajatud puurkaev (PRK0059502), kaevu sügavus on 39 m,
põhjaveekogumiks on Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum. Puurkaevu soovitatav tootlikkus on 0,5
l/s (1 m3/d). Vesi vastab enamike kvaliteedinäitajate poolest joogivee nõuetele (põhjavee I
kvaliteediklass), välja arvatud hägusus 4,2 NTU (piirnorm 3 NTU) ja oksüdeeritavus 5,3 mg/IO2 (piirnorm
5 mg/IO2); raua sisaldus 0,3 mg/l on vähesel määral üle I kvaliteediklassi nõude 0,2 mg/l ja vastab II
kvaliteediklassi nõudele (0,2-1 mg/l), samuti ammooniumi sisaldus 0,59 mg/l (0,5/1,5 mg/l).11 Tarbevesi
jõuab planeeringualale Allika tee 4 puurkaevust ja lisaks Vilja kinnistule kavandatavast puurkaevust.
2011. aasta Sauga valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavast aastateks 2012-2023 lähtub,
et Eametsa küla puurkaevude veekvaliteet ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele suure rauasisalduse tõttu,
mis kõigub 1,07-3,9 mg/l. Lisaks esines kolme puurkaevu vees kõrgendatud ammooniumisisaldus (0,2-
1,35 mg/l), mis viitab orgaanilisele reostusele (nt reovee immutamine, põllumajanduses kasutatavad
väetised).
Eametsa küla ÜVK-ga seotud varad kuuluvad OÜ-le Sindi Vesi. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on
ühinenud 37,77% külaelanikest. Osaühingule Sindi Vesi antud veeloa nr L.VV/328970 alusel on lubatud
veevõtt Puti puurkaevust 10 920 m3/a ja tarbepuurkaevust 12 000 m3/a. 2019. aastal pumbati Eametsa
külas OÜ Sindi Vesi puurkaevudest 11 856 m3 vett. Eametsa külas asuvate puurkaevude täpne arv on
teadmata, kuna osadel puurkaevudel puuduvad passid. Ühisveevõrguga katmata piirkonnas on
veevarustussüsteem ja puurkaevud kohalike elanike hallata. Veevärgiga ühendamata eramute elanikud
saavad oma tarbe- ja joogivee ühe või mitme eramu peale rajatud salvkaevudest. Eametsa küla
ühisveevärgi torustike pikkus on kokku ca 5 km, torustike seisukord on hea. Joogivee kvaliteeti on
kontrollitud kolme pumpla veevõrgus: Puti, Veepargi ja Niida tee 21. Veepargi pumplas tuvastati
16.03.2020 coli-laadseid baktereid. 24.03.2020 teostatud kordusanalüüsist coli-laadseid baktereid ei
leitud. 12
Eametsa reoveekogumisala reostuskoormus on 810 ie, reoveekogumisala koosseisu kuulub lisaks
Eametsa külale osaliselt ka Lemmetsa ning Nurme küla tiheasustustatud ala. Ühisveevärgi-ja
kanalisatsiooniga katmata alal kasutatakse reovee käitlemiseks sette- ja imbkaeve.13
3.4.2 Pinnavesi
Eametsa külas on ca 1,1 km sademeveekanalisatsiooni torustikku. Sadevesi ning pinnavesi immutatakse
haljasaladele ning juhitakse ära kraavide, truupide ja Sauga jõe abil. 2020. aastal rajati Eametsa külas
asuva Soobli tee pinnase- ja sademevete ärajuhtimiseks ca 250 m kraavi ja truubid. Nõuetekohased
tuletõrje veevõtukohad Eametsa külas puuduvad.14
10 TMT PRO OÜ. 2011. Sauga valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023
11 Keskkonnaregister. Puurkaevu/puuraugu andmed: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1416106374
12 Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032
13 TMT PRO OÜ. 2011. Sauga valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023
14 Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032
10/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
Pinnasevesi esineb endise Sauga valla piirkonnas nii mereliivas kui ka viirsavi alustes setetes. Veetase
mereliivas on 1-2 meetri sügavusel maapinnast, suurvee ajal kohati isegi kõrgemal. Pinnasevee seisund
sõltub aasta ilmastikutingimustest ning veetase kõigub väga suure amplituudiga. Tihti jäävad
majapidamiste kaevud kuivaks, mis teeb selle vee kasutamise keerukaks. Lisaks on nimetatud vesi
piirkonnas valdavalt ebarahuldava kvaliteediga ning seda tarbitakse peamiselt salvkaevude kaudu.15
Tori vallas on Sauga jõgi seotud Elbi, Murru, Võlla, Suigu, Kurena, Lepplaane, Nurme, Räägu, Pärivere ja
Eametsa küla ning Are alevikuga. Sauga jõe koondseisund on hea.16 Sauga jõgi on Pänu jõe parempoolne
lisajõgi. Jõe pikkus on 77 km, valgala 570 m2. Sauga jõgi saab alguse Mõrdama rabast ning suubub Pärnu
jõkke vahetult enne viimase Pärnu lahte suubumist Pärnu linnas.17 Jõe suue asub 1,3 km kaugusel Pärnu
lahest.18
Kehtiva Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava järgi on osa Eametsa külas asuvaid kraave,
mis on planeeringuga ette nähtud, Helmiku tee piirkonnas kinni aetud. Magistraalkraavidesse lisavee
juhtides tuleks veenduda nende toimivuses.
Kinnistud ei kuulu maaparandussüsteemi. Viljavälja ja Vilja kinnistuid läbib maaparanduskraav (ETAK ID:
2783546). Planeeringualast idas asub maaparanduskraav (ETAK ID 5444270).19
3.5 Välisõhk ja müra
Planeeringualale pääseb Pärnu poolt mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed läbi Nigula ja Allika tee. Allika ja
Nigula teed on kruusakattega.20 Juurdepääsutee on planeeritud kõvakattega (freesasfalt).
Planeeringuala asub osaliselt (Vilja kinnistu täielikult ning Viljapõllu ja Väike-Vilja kinnistud osaliselt)
Pärnu lennuvälja kaitsevööndis. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada lennundusseaduse § 352
sätestatud piirangutega21 ning lennuliiklusest põhjustatud müraga. Elamu maa-alale kehtivad müra
normtasemed on sätestatud Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1. 22 Määruse kohaselt
on liiklusmüra müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite
liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus)
või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Lennuliikluse müra on põhjustatud maanduvate ja õhkutõusvate
lennukite mootoritest, mille levik väliskeskkonnas tulenevalt liikumiskõrgusest on võrreldes muu
liiklusmüraga laialdasem. Vastavalt Tori valla välisõhu mürakaardile jäävad nii päevased kui öised
liiklusmüra sihtväärtused alla müra normtasemete. Päevasel ajal jääb lennuliikluse poolt tekitatav
müratase alla 40 dB, öisel ajal piirkonnas lennuliikluse poolt tekitatav müra puudub (müra sihtväärtus
15 TMT PRO OÜ. 2011. Sauga valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023
16 Keskkonnaagentuuri kaardirakendus: Pinnavee seisund 2019.
17 TMT PRO OÜ. 2011. Sauga valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023
18 Eesti Entsüklopeedia. 2003. Sauga jõgi.
19 Maa-ameti kaardirakendus: Maaparandussüsteemid (seisuga 16.04.21)
20 Maa-ameti kaardirakendus: Teeregister (seisuga 11.04.21)
21Lennundusseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020014?leiaKehtiv#para35b2
22 Riigi Teataja. 2016. https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/23
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
elamualadele on päevasel ajal 55 dBA, öösel 50dBA). Mürakaardi koostamisel arvestati lennuvälja
rekonstrueerimisjärgset olukorda ja seega ei pruugi see prognoos täies mahus realiseeruda. 23
Pärnu lennujaam (EEPU) paikneb Eametsa külas, 3 km kaugusel Pärnu linnast. Pärnu Lennujaamast
toimuvad lisaks Eesti-sisestele regulaarlendudele ka era- ja tellimuslennud teistesse riikidesse. Talvisel
perioodil teenindab lennujaam liinilendusid Ruhnu saarele ja suvel on lennujaama külalisteks peamiselt
väikelennukid. Pärnu lennujaama peetakse sobivaks eralennunduseks, lennuklubide tegevuseks, lennu-
ja langevarjuspordi harrastamiseks, kaubalennunduseks ning vabaõhuürituste korraldamiseks. Käesoleva
aruande uuendamise perioodil on Pärnu lennuväli pärast rekonstrueerimistöid avatud ja toimuvad
regulaarlennud.24
Planeeringu lähipiirkonnas ei asu välisõhu saasteloa ja kompleksloa omanikke. Ca 3 km kaugusel
planeeringualast asub ettevõte Värviks OÜ (tegevusvaldkonnaks mootorsõidukite hooldus ja remont),
kellele on väljastatud välisõhu saasteluba.
3.6 Looduskaitselised objektid, sh taimestik ja loomastik
Kavandatava tegevuse alal on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud põõsastikuga.25
Planeeritaval alal ja selle lähiümbruses ei esine teadaolevalt kaitsealuseid liike. Lähim II kaitsekategooria
liigi kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik – asub Eelise kaardikihtide andmetel 2 km kaugusel.
Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Lähim Natura 2000 ala on ca 4,8
km kaugusel asuv Pärnu jõe loodusala. Kavandatava tegevuse iseloom ja asukoht ei oma tõenäoliselt
mõju mõne Natura alani.
3.7 Kultuurimälestised
Planeeritaval alal ega selle mõjupiirkonnas ei paikne väärtuslikke maastikke, kultuurimälestisi ega
pärandkultuuri objekte.26
3.8 Teed ja tehnorajatised
Planeeringualale pääseb Pärnu poolt mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed läbi Nigula ja Allika tee. Allika ja
Nigula teed on kõvakattega. Nigula ja Allika teed onkohalike-, era- või metsateedena arvel (avalik tee).27
Tallinn-Pärnu Ikla maantee on üks suurima liiklussagedusega maanteid Eestis. 2020. aastal oli Tallinn-
Pärnu-Ikla lõigul 120,64-125,12 liiklussagedus 12 504 autot/ööpäevas.28
Pärnu lennujaama ainsaks regulaarliiniks on Pärnu-Ruhnu. Reisjate arv 2019. aastal oli 1009, neist 854
Ruhnu liinil. Lennuoperatsioone tehti aasta jooksul 590. Pärnu lennujaama koosseisu kuulub ka Kihnu
lennujaam. Lennuoperatsioonide arv Kihnu oli 32, reisjate arv 2.29
23 OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2021. Tori valla välisõhu mürakaart.
24 Pärnu Lennujaam. http://www.parnu-airport.ee/news/?newsID=4773 (seisuga 26.11.21)
25 Maa-ameti kaardirakendus: Maainfo (seisuga 08.04.21)
26 Maa-ameti kaardirakendus: Kultuurimälestised (seisuga 06.04.21)
27 Maa-ameti kaardirakendus: Teeregister (seisuga 12.04.21)
28 Transpordiamet. Liiklussagedus https://www.mnt.ee/et/tee/liiklussagedus (seisuga 08.04.21)
12/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
Pärnu lennujaama alal asub amortiseerunud lennurada, ruleerimisteed, angaarid, terminalihoone ja
teised lennujaamaehitised (kokku 26 ehitist, millest neli on rajatised ja ülejäänud hooned). Ehitusalane
pindala on kokku 11647 m2. Lennuvälja maa lähialadele kehtivad kõrguspiirangud ehitiste ehitamiseks,
sõltuvalt ala kaugusest lennuväljast ja lennuliiklust reguleerivatest õigusaktidest. Lennujaama
renoveerimistööde käigus 2021. aastal toimus terminalihoone laiendamine ja hooldetehnika angaari
ehitamine (tulevikus on võimalik ka lennuliiklusega seonduvate hoonete ehitamine terminalist edela
suunas planeeritud hoonestusalal).30
Käesoleva dokumendi esialgset versiooni on kommenteerinud Transpordiamet oma tagasiside kirjas (Lisa
1). Selle kohaselt on Pärnu lennujaama rekonstrueerimistööd lõppemas ja lennuväljale on 30.09.2021
väljastatud sertifikaat ja lennuvälja kaitsevööndit on korrigeeritud. Aruande ja Transpordiameti
vastuskirja koostamise hetkel ei olnud uuendatud Maa-ameti kaardiportaali kitsenduste kaart. Vastavalt
muudatusele asub Vilja kinnistu täielikult ning Viljapõllu ja Väike-Vilja kinnistud osaliselt Pärnu lennuvälja
kaitsevööndis, samuti asub kinnistute juurdepääsutee kaitsevööndis. Lennuvälja kaitsevööndis ja selle
lähiümbruses tuleb arvestada lennundusseaduse § 352 sätestatud piirangutega ning lennuliiklusest
põhjustatud müraga.
3.9 Rohevõrgustik
Planeeringuala ei ole rohelise võrgustiku osa. Endise Sauga valla territooriumil on maakonna
teemaplaneeringuga määratud neli rohevõrgustiku tugiala: Rääma raba ja Rütavere on suured ja Räägu
ja Tammiste on väiksed tugialad. Lisaks on piirkonnas Pärnu maakonna teemaplaneeringuga määratletud
neli maakonna tasandi suurt rohkekoridori ja 5 väikest maakonna tasandi väikest rohekoridori. Tihedalt
asustatud kallastega Sauga jõe koridor on ühendatud Nurme raba aladega. Eametsa külast idas,
lennuvälja piirkonnas asus mittetoimiv ja perspektiivitu ida-läänesuunaline maakonna tasandi suure
rohekoridori lõik, mis on planeeringust kustutatud. 31
29 OÜ Aeropress. Lennundusaasta 2019.
30 AB Artes Terrae OÜ. 2019. Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneering.
31Sauga valla üldplaneering, 2016 https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907127/Seletuskiri.pdf/de46700f-5472-
44ed-8566-ff16d53f91a5?version=1.0
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/23
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
4 DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
4.1 Pärnu maakonna planeering
Pärnu maakonna planeeringus32 on välja toodud järgevad tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja
maaliste piirkondade arendamiseks:
• maaliste piirkondade arendamise eeldused ja võimalused täpsustada üldplaneeringuga;
• eelistada uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega
juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade
olemasolu;
• uue hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri;
• säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikke
põllumajandusmaid;
• planeeringute koostamisel rakendada hajaasustusele tüüpilisi lahendusi. Selleks võib
üldplaneeringutes määrata hoonestatavate kruntide suuruse, hoonegruppidesse kavandatavate
hoonete lubatud maksimaalne arvu, hoonegruppide lubatudvahekaugused, mahud jne;
• maalises piirkonnas vältida linnalise asustuse kavandamist, va põhjendatud juhul
ettevõtlusalasid;
• vältida ehitustegevust liigniisketel aladel;
• üleujutusaladele (meri ja jõed) asustuse kavandamisel teadvustada üleujutusohtu ja võtta
kasutusele meetmed kahjude ennetamiseks, et vältida kahju varale, inimesetervisele ja
keskkonnale.
Tori valla üldplaneeringu ning kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohta on koostatud eraldi peatükid.
Kavandatava tegevuse ala jääb kiiresti areneva Sauga aleviku lähipiirkonda ning arvestades, et piirkonnas
on tüüpiline maaline hajaasustus praktiliselt hävinud, järgib see ka Eametsa külas välja kujunenud
asustus- ja hoonestusstruktuuri. Lähtuvalt sellest võib öelda, et kavandatav tegevus ei lähe vastuollu
maakonnaplaneeringuga.
4.2 Tori valla üldplaneering
Tori valla üldplaneering on käesoleva töö kirjutamise ajal uuendamisel, kuid lähteseisukohades on
mainitud järgnev:
Olulise ruumilise mõjuga ehitistest on Tori vallas Pärnu lennuväli ja Sauga tankla. Üldplaneeringus
arvestatakse nende ja perspektiivsete olulise ruumilise mõjuga objektide kaitsevööndite ja objektide
32 Pärnu maakonna planeering, 2018
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19122810/P%C3%A4rnu+maakonna+planeeringu+seletuskiri.pdf/42636c
a5-d00a-4cc2-8ce2-ac8a96134bda
14/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
iseloomust lähtuvate piirangutega sh Pärnu lennujaama rekonstrueerimisjärgsete piirangupindade ja
kaitsevööndi parameetritega.33
Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu Tori valla üldplaneeringu lähteseisukohtadega.
4.3 Sauga valla üldplaneering
Tori valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib Sauga valla üldplaneering (kehtestati 05.12.2016).
Kavandatava tegevuse ala maakasutuseks pole kehtiva üldplaneeringu järgi ette nähtud väikeelamu ala
otstarvet. Detailplaneering taotleb kehtiva Sauga valla üldplaneeringuga kehtestatud maakasutuse
osalist muutmist.
Elamumaa hoonestusala täisehituse protsent on seotud krundi suurusega34:
• kuni 1200 m² – täisehitus kuni 20% (lubatud on ehitada elamu ja üks abihoone);
• 1200 kuni 3000 m² – täisehitus kuni 15% (lubatud on ehitada elamu ja kuni kaks abihoonet);
• üle 3000 m² – vastavalt detailplaneeringule (sh määratakse lubatud hoonete arv).
Endises Sauga vallas Eametsa külas asub Tallinna Lennujaama Pärnu lennuväli, kust toimuvad Eesti-
sisesed regulaarlennud ning ka era- ja tellimuslennud teistesse riikidesse. Pärnu lennuväli sobib hästi
eralennunduseks, lennuklubide tegevuseks, lennu- ja langevarjuspordi harrastamiseks,
kaubalennunduseks ning mitmesuguste vabaõhuürituste korraldamiseks. Pärnu lennuväljal on üks
maandumisrada pikkusega 799 m ning laiusega 23 m ja üks lennurajaga risti olev ruleerimistee pikkusega
270 m. Lisaks on lennuväljal endine nõukogude sõjaväe lennurada 2500x60 m. Lennuvälja tegevuse
arendamiseks vajavad maandumisrajad rekonstrueerimist. Sauga valla 2016. aastal kinnitatud
üldplaneeringu andmetel on lennurada kavas pikendada (lennujaama krundi piire ei ole plaanis
rekonstrueerimistööde käigus muuta).
Lennuvälja lähiümbruses kehtivad Sauga valla üldplaneeringus ehitustegevusele kõrguslikud piirangud.
Lennuraja pikendamine ei mõjuta tegevust planeeringualal. Kavandatavad hooned ei ületa lennuraja
ümbruses ehitistele kehtestatud kõrguslikke piiranguid. Transpordiametiga tuleb kooskõlastada üle 45
meetri kõrgust ehitist hõlmavad detailplaneeringud, projekteerimistingimused ja ehitusprojektid.35
Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu aruande koostamise ajal kehtiva Sauga valla üldplaneeringuga.
33 Tori valla üldplaneeringu lähteseisukohad, 2020.
https://www.torivald.ee/documents/17490526/28276177/%C3%9Cldplaneeringu+l%C3%A4hteseisukohad+ettepanekutega+t%
C3%A4iendatud.pdf/8b7cc2ae-0719-4633-b02a-c435006c628f?version=1.0
34Sauga valla üldplaneering, 2016 https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907127/Seletuskiri.pdf/de46700f-5472-
44ed-8566-ff16d53f91a5?version=1.0
35 Transpordiamet. https://www.ecaa.ee/et/ohuruum-lennuvaljad/takistused (seisuga 16.04.21)
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/23
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
5 PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED
KESKKONNAMÕJUD
Võimaliku olulise keskkonnamõju esinemise hindamise aluseks on võetud KeHJS36 § 61, selle alusel vastu
võetud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 337,
Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud keskkonnamõju eelhindamise juhend38 ja KSH eelhindamise
juhend otsustaja tasandil (sh Natura-eelhindamine)39. Järgnevad alapeatükid kirjeldavad kavandatava
tegevuse (detailplaneeringu kehtestamine) mõju erinevatele keskkonnaelementidele neid mõjutava
keskkonnakasutuse kaudu.
Tegevusest tulenevateks mõjudeks on veevõtu, reovee ja jäätmete tekke ja energiatarbega seotud
mõjud, mis tekivad ehituse- kui ka kasutamisaegse tegevusega.
5.1 Mõju looduskeskkonnale
5.1.1 Mõju pinnasele ja mullastikule
Mõju pinnasele ja mullastikule tuleneb eelkõige pinnase hõivamisest – hoonete ja rajatiste alla jäävatest
aladest. Pinnast ja mullastiku mõjutatakse ulatuslikult ja pöördumatult. Väljaspool rajatistega
hõlmatavaid alasid avaldub mõju pinnasele ja mullastikule eelkõige ehitusetapis toimuvate tegevuste
kaudu: ehitusmaterjalide ladustamine ja hoiustamine (sealhulgas aladel, mis kavandatavate ehitiste alla
ei jää), ehitustranspordi liikumine (ehitusmaterjalide vedu, masinate ja seadmete transport). Tegemist on
eeldatavalt ajutise mõjuga ning ehitustegevuse järgselt ala korrastatakse. Elamute kasutusaegne mõju
pinnasele ja mullastikule on pikaajaline. Sellegipoolest võib seda pidada lokaalseks ning väheoluliseks.
5.1.2 Pinna- ja põhjavesi
Kavandatava tegevuse ala ei asu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonnas, seega on veevarustus ja
reovee kogumine lahendatud lokaalselt.
Vastavalt Veeseadusele (VeeS) § 101 lg 3, tuleb suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonnas moodustada
reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 20 inimekvivalenti või suurem. Kavandatava
elamuala asustustihedus on arvestuslikult sellest määrast madalam ning reoveekogumisala
moodustamine pole põhjendatud. VeeS § 124 lg 2 ja 3 sätestavad, et reovee tekitaja peab koguma
reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo purgimissõlme või rajama reovee
puhastamiseks omapuhasti ja juhtima bioloogiliselt või sügavpuhastatud reovett suublasse.
36 Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv
37 Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
38 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium 2017
https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf
39 KSH eelhindamise juhend, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar, 2018.
https://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_eelhindamine.pdf
16/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
Iga elamu jaoks on kavas paigaldada biopuhasti, imbväljakute paigaldamine ei ole liigniiske pinnase ja
kuja tõttu võimalik. Biopuhasti ülevoolu ja eramu drenaaži veed juhitakse pumplasse ja sealt mööda
kinnist torustikku idas või läänes paiknevasse magistraalkraavi.
Vastavalt Maaparandusseadusele § 53 lg 1 peab ehitusloa või muu loa andja kooskõlastama
Põllumajandus- ja Toiduametiga ehitusprojekti või taotluse, mille kohaselt soovitakse juhtida väljaspool
maaparandussüsteemi koodatud vesi (lisavesi) eesvoolu või kuivenduskraavi. Väljaspool ehitusloa või
muu loa menetlust võib lisavett eesvoolu või kuivenduskraavi juhtida üksnes Põllumajandus- ja
Toiduameti loal.40 Heit- ja drenaaživete juhtimisel maaparanduskraavidesse tuleb tegevus kooskõlastada
Põllumajandus- ja Toiduametiga. Biopuhastite väljavool peab vastama Veeseaduse alusel kehtestatud
nõuetega suublasse juhitavale veele.
Tarbevesi saadakse kinnistutele olemasolevast puurkaevust, mis asub Allika tee 4 kinnistul. Lisaks
planeeritakse rajada puurkaev. Uue puurkaevu rajamisel on vajalik kooskõlastada selle asukoht
detailplaneeringus Tori Vallavalitsusega. Puurkaevu rajamisel tuleb arvestada kanalisatsiooniehitiste
kujadega.
Planeeringualale on planeeritud 22 elamukrunti. Keskmine leibkonna suurus on hinnanguliselt 4 inimest.
Arvestades keskmiseks ööpäevaseks veetarbimiseks 95l vett41 on keskmine veekulu 1 leibkonna kohta
ligikaudu 380 l ööpäevas. Kogu planeeringuala veetarbimine oleks seega 8360 l/ööpäevas, ehk ligikaudu
8,4 m3. Olemasoleva puurkaevu ööpäevane soovitatav tootlikkus on 1 m3. Puurkaevu projekteerimisel
tuleb arvestada veekihtide tootlikkust ja elanike veetarbe vajadust.
Lähtudes kavandatud tegevuse iseloomust ja mahust ning arvestades, et kavandatavad rajatised
projekteeritakse ja ehitatakse, nii et nende toimimisel oleks tagatud õigusaktidega seatud
veekaitsenõuete täitmine, ei ole põhjust eeldada olulist negatiivset keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele.
5.1.3 Looduskaitselised objektid, sh taimestik ja loomastik
Kavandatava tegevuse alal puuduvad teadaolevad kaitsealused liigid ja võimalikud kõrge looduskaitselise
väärtusega elupaigad. Samuti ei jää ala rohevõrgustiku koosseisu. Vilja kinnistu lõunapoolne ala on kavas
jätta looduslikuks ning puhke- ning spordirajatiste maaks. Planeeringuala on maatulundusmaa
(olemasolev põllumaa on võsastumas), seega ei oma see elurikkuse seisukohast suurt väärtust.
Väärtuslikuks saab pidada ka tavapärast liigirikkust. Ehitustegevusega kaasnev müra ja masinate
liikumine häirib loomi nii ehitusalal kui ka selle lähipiirkonnas. Ehitusalal saab ära tallatud taimestik.
Ehitusaegsed mõjud on ajutised, kuid elamute kasutamisega seotud mõjud pikaajalised. Alale iseloomulik
kooslus asendatakse õuealadele iseloomuliku kultuurtaimestikuga. Ala inimpelglikumad liigid asenduvad
liikidega, kes inimtegevust ei karda.
Kavandatav tegevus ei ole elurikkuse ja looduskaitse seisukohalt olulise mõjuga. Negatiivne mõju
teadaolevatele kaitsealadele ja kaitsealuste liikide elupaikadele eeldatavasti puudub.
40 Maaparandusseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018003?leiaKehtiv
41 Keskkonnaagentuur. 2017. https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskmiselt-tarbib-tallinlane-oopaevas-95-liitrit-
vett
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/23
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
5.2 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ja kultuuripärandile
Sotsiaalsele keskkonnale võib kavandatav tegevus negatiivset mõju avaldada eelkõige kasvava
liikussagedusega, mille tõttu võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste
eraldumine teedelt. Ehitusetapis on liiklussageduse tõus seotud suures osas raskeliiklusega
(ehitusmaterjalide vedu). Eelmainitud mõjud on ajutise iseloomuga. Elamute sihtotstarbelisel kasutusel
oleks liiklussagedus seotud elanike liikumisega, ehk valdavalt sõiduautodega. Selline liiklussageduse kasv,
mis tooks kaasa märgatava mürataseme tõusu ja/või müra normtasemete ületamise ei ole
detailplaneeringuga elluviimisel tõenäoline.
Võimalik on uutest objektidest tulenev häiring naaberkinnistu omanikele. Tegu on subjektiivse mõjuga,
mida ei saa KeHJS mõistes lugeda oluliseks mõjuks.
Inimeste varale kavandatav tegevus eeldatavalt negatiivset mõju ei avalda. Negatiivne mõju sotsiaalsele
keskkonnale, sh inimeste tervisele ja varale on väheoluline. Tegevusega ei ole ette näha häiringute
piirnormide ületamist.
Alale ei jää teadaolevalt kultuuri- ja pärandkultuuri objekte, seega negatiivset mõju objektidele ei avaldu.
5.3 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi või tegevusi.
Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid tegevusvaldkondi – seetõttu tuleb arvestada
riskidega ja pidada kinni ohutusnõuetest (ehitusprotsess, töötamine seadmete ja mehhanismidega ja
vedude puhul liiklus). Lisaks tööohutusele peab järgima ka keskkonnaohutuse nõudeid ja rakendama
avariiolukorrast tingitud reostuse tekkimisel viivitamatult selle likvideerimismeetmeid.
Võimalikud avariiohud elamute ekspluatatsiooniperioodil on sarnased mistahes muude hoonete
kasutamise omadega (tulekahjud, veeavariid, jms). Vastavate ohtudega tuleb arvestada hoonete
projekteerimisel ja tegevusplaanide koostamisel. Eelnevat arvesse võttes pole põhjust olulist mõju
eeldada.
5.4 Mõju välisõhu ja müra seisundile
Elamute ja nende juurde kuuluva taristu ehitamisel kaasneb heide välisõhku, müra ja vibratsioon. Lisaks
on võimalikud erinevad õnnetused ja ohtlike ainete lekked. Need mõjud on ajutise iseloomuga ja
vähendatavad tööohutusnõuete järgmisega ning ehitustööde läbiviimisel päevasel ajal ja tööpäevadel.
Ehitustööde teostajad peavad täitma ehitustöödele kehtestatud nõudeid (sh keskkonnakaitsenõudeid).
Pärast hoonete kasutuselevõttu võib esineda teatav mõju välisõhule mürataseme suurenemise (autod,
muruniidukid) ja välisõhku paiskuvate tahkete osakeste koguse suurenemise tõttu (kütteseadmete
kasutamine ja lisanduv transport). Tegemist on väheoluliste, kuid pikaajaliste mõjudega (eeldatav
kestvus on kogu hoonete sihtotstarbelise kasutusaeg).
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha mürataseme ning välisõhu saastetaseme tõusu, mis võiks
piirnorme ületada.
18/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
5.5 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus,
sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju
Tegevuse planeerimisel tuleb arvestada alale jäävate kaitsevöönditega (puurkaevu sanitaarkaitseala,
kuja) ja kooskõlastada seaduses või kohaliku tasandi määrustes ja ettekirjutustes ettenähtud ehitiste jt
rajatiste asukohad. Kõigi nõuete täitmistega on võimalik minimeerida negatiivsete mõjude avaldumise
tõenäosust.
Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete
tegevustega. Kuna kavandatava tegevuse täpne elluviimise aeg pole teada, ei saa mõju olulisust
käesolevas aruandes hinnata. Kuna tegu on hajaasustuspiirkonnaga, on vastav kumuleeruv mõju
ebatõenäoline.
Maa-ala hõivamisel on pöördumatu mõju kavandatava tegevuse alal pinnasele. Samas on inimtegevusest
mõjutatud ala kasutuselevõtt elamumaana eelistatum olukorrast, kus elamu rajamiseks oleks vaja metsa
raadamine ja häirida toimivat rohelist võrgustikku. Elamute ja nende juurde kuuluvate taristute
kasutamisega kaasnevad keskkonnamõjud on madala intensiivsusega ja lokaalse ulatusega.
Detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne piiriülest mõju.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/23
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
6 EELHINNANGU JÄRELDUS
Käesolev aruanne on koostatud detailplaneeringu kehtestamisega ja elluviimisega kaasnevate võimalike
keskkonnamõjude esmaseks analüüsimiseks ja eelhinnangu andmiseks Tori vallas Eametsa külas Väike-
Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistul. Keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnangu vajalikkus tuleneb asjaolust, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
kehtestamise kavatsusega.
Kavandatava tegevuse eesmärk on kinnistute sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Planeeringuala
kogupindalaks on ligikaudu 14,28 hektarit, millest 5,5 ha jagatakse 22 elamukrundiks. Kavandatavate
elamukruntide suuruseks on 2000-7000 m2. Praegu on maa sihtotstarbeks maakatastri andmetel 100%
maatulundusmaa.42 Seega eeldab kavandatava tegevuse elluviimine üldplaneeringu muudatust.
Kavandatava tegevuse alal on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud põõsastikuga. Ala ei ole
rohevõrgustiku osa.
Kavandataval tegevusel ei ole olulist vastuolu strateegiliste planeerimisdokumentidega.
Vilja kinnistule planeeritakse rajada puurkaev. Uue puurkaevu rajamisel on vajalik kooskõlastada see Tori
Vallavalitsusega, arvestada tuleb kanalisatsiooniehitiste kujadega.
Lisavee (biopuhasti ülevool ja eramu drenaaživeed) juhtimisel planeeringualalt maaparandussüsteemi on
vajalik Põllumajandus- ja Toiduameti luba.
Läbiviidud keskkonna strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal pole alust arvata, et kavandataval
tegevusel oleks piirkonnale olulist negatiivset mõju.
Keskkonnaeksperdi hinnangul puudub vajadus antud detailplaneeringu kehtestamise kavatsuse puhul
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimisega
kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ning nende ennetamiseks ja vältimiseks
on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed.
42 Maa-ameti geoportaali kaardirakendus: Maainfo (seisuga 14.04.21)
20/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
7 KASUTATUD MATERJALID
Registrid ja infosüsteemid:
Keskkonnaagentuuri kaardirakendus: Pinnavee seisund 2019.
Keskkonnaregister. Puurkaevu/puuraugu andmed:
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1416106374
Maa- ameti Maanteeameti kaardirakendus (12.04.2021 seisuga)
Maa-ameti geoportaali kaardirakendus: Kitsenduste kaart (seisuga 06.04.21)
Maa-ameti kaardirakendus: Kultuurimälestised (seisuga 06.04.21)
Maa-ameti kaardirakendus: Maainfo (seisuga 08.04.21)
Maa-ameti kaardirakendus: Maaparandussüsteemid (seisuga 16.04.21)
Maa-ameti kaardirakendus: Teeregister (seisuga 11.04.21)
Maa-ameti kaardirakendus: Teeregister (seisuga 12.04.21)
Transpordiamet. Liiklussagedus https://www.mnt.ee/et/tee/liiklussagedus (seisuga 08.04.21)
Kodulehed:
Pärnu maakonna planeering, 2018
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19122810/P%C3%A4rnu+maakonna+planeeringu
+seletuskiri.pdf/42636ca5-d00a-4cc2-8ce2-ac8a96134bda
Sauga valla üldplaneering, 2016
https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907127/Seletuskiri.pdf/de46700f-5472-44ed-8566-
ff16d53f91a5?version=1.0
TMT PRO OÜ. 2011. Sauga valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023
Tori valla elanike statistika. https://www.torivald.ee/statistika1 (seisuga 06.04.21)
Tori valla üldplaneeringu lähteseisukohad, 2020
https://www.torivald.ee/documents/17490526/28276177/%C3%9Cldplaneeringu+l%C3%A4hteseisukoh
ad+ettepanekutega+t%C3%A4iendatud.pdf/8b7cc2ae-0719-4633-b02a-c435006c628f?version=1.0
Muud materjalid:
AB Artes Terrae OÜ. 2019. Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneering.
Eesti Entsüklopeedia. 2003. Sauga jõgi.
Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001
Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032
Keskkonnaagentuur. 2017. https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskmiselt-tarbib-tallinlane-
oopaevas-95-liitrit-vett
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/23
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium 2017
https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf
Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv
KSH eelhindamise juhend, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar, 2018.
https://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_eelhindamine.pdf
Maaparandusseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018003?leiaKehtiv
OÜ Aeropress. Lennundusaasta 2019.
Pärnu Lennujaam. http://www.parnu-airport.ee/news/?newsID=4773 (seisuga 08.04.21)
Transpordiamet. https://www.ecaa.ee/et/ohuruum-lennuvaljad/takistused (seisuga 16.04.21)
22/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine
LISAD
Lisa 1. Transpordiamet. 03.11.2021 nr 7.1-2/21/14549-3. Seisukohtade väljastamine Eametsa külas Vilja,
Väike-Vilja, Viljanurga, Viljapõllu ja Viljavälja kinnistute KSH algatamata jätmise otsusele
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/23