Teie 03.01.2022 nr HTM/20-1567/-2K;
Haridus- ja Teadusministeerium 8-1/20/5429-28
[email protected] Meie 24.01.2022 nr 1.1-11/31-2
Alushariduse ja lapsehoiu seaduse
eelnõu kooskõlastamine
Austatud proua minister
Haridus- ja Teadusministeerium on esitanud kooskõlastamiseks alushariduse ja lapsehoiu
seaduse eelnõu. Tunnustame, et eelnõu on võrreldes 18. detsembril 2020 esimesele
kooskõlastamisele suunatud versiooniga läbinud olulise redaktsiooni ning
rahandusministeeriumi aasta tagasi esitatud muudatusettepanekutega on arvestatud. Eelnõus
on oluliselt paindlikum ning annab võimaluse regulatsioonide kohaldamiseks kohalikele
oludele.
Kooskõlastame eelnõu ning esitame selle kohta järgmised märkused.
1. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärgiks toetada pooleteise- kuni seitsmeaastase
lapse arengut ja alushariduse omandamist. Sättest jääb mulje, et kui laps pole mingil põhjusel
seitsmeaastaselt lasteaiast lahkunud, siis seadus temale enam ei laiene. Samas § 4 lõike 7
kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV) tagama lapsele võimaluse käia
lasteaias, kui tema koolikohustuse täitmise alustamine on ühe õppeaasta võrra edasi lükatud
ja seega võib ta olla vanem kui seitse.
2. Eelnõu § 3 lõikes 3 on defineeritud lapsehoiu mõiste. Selle kohaselt peaks lapsehoid
toetama vanema toimetulekut või töötamist. Mõiste on üle toodud sotsiaalhoolekande
seadusest, kus sotsiaalhoolekande eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku ja töötamise
toetamine. Seda tehakse sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi jm kaudu.
Seletuskirja kohaselt jääb sotsiaalhoolekande seadus reguleerima sotsiaalteenusena suure
hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenust, mille eesmärkideks on muu hulgas samuti
soodustada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist. Kas sellise kontseptsiooni korral,
kus lapsehoid on haridusasutus, on enam kohane viidata lapsevanema töötamisele ja
toimetulekule? Sama eesmärk peaks siis olema ka lasteaial.
3. Arusaamatuks jääb § 4 lõige 3, mille kohaselt, kui taotluses märgitud koha kasutamise
algusajal ei ole soovitud lasteaias vabu kohti, arvestab KOV lasteaia koha määramisel oluliste
asjaoludena esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lasteaiale ja sama pere teise lapse käimist
samas lasteaias. Ei ole selge, kuidas lahendatakse olukord, kui taotlus oligi sellisesse lasteaeda
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
koha saamiseks, mis on kodule lähedal ja kus on teised sama pere lapsed. Kas sellisel juhul
tagatakse lapsele 2 kuu jooksul igal juhul koht ükskõik, millises teises lasteaias?
4. Palume täpsustada § 4 lõigete 8 ja 9 loogikat ning seost § 34 lõikega 3.
Paragrahvi 4 lõiget 8 võib mõista ka nii, et mistahes vanuses lapse puhul võib
munitsipaallasteaia koha asendada üksnes eralasteaia kohaga, aga teises KOVs saab
munitsipaallasteaia- või lastehoiu kohta pakkuda vaid kuni 3 aastasele lapsele. Arvatavasti
pole see seaduse koostajate eesmärk, eesmärk on see, et elukohajärgse munitsipaallasteaia
koha võib asendada teise KOVi munitsipaallasteaiaga (kui see on asjakohane nt lõikes 3
sätestatud elukohaläheduse põhimõttest tulenevalt) või eralasteaiaga. Alternatiivselt võib
käesolevat paragrahvi mõista ka nii, et munitsipaallasteaed võib olla nii elukohajärgse KOVi
munitsipaallasteaed kui teise KOVi munitsipaallasteaed, kuid siis muutub ebaselgeks lõikes
9 olev viide lõikele 8.
Teiseks tekitab küsimusi § 4 lõike 9 ning § 34 lõike 3 omavaheline seos. Esimene säte
võimaldab KOVil ja eralasteaial või -lapsehoiul vabalt kokku leppida rahastamises arvestades
võrdset kohtlemist. Teine säte ütleb, et KOV peab kehtestama korra eralasteaia rahastamise
kohta. Kas § 4 lõikes 9 ette nähtud kokkuleppe tegemisel on KOVil aluseks ikkagi § 34 lõike
3 alusel kehtestatud määrus? Paragrahvi 34 lõike 3 alusel kehtestatav kord peaks eelduslikult
olema seotud eralasteaiast kohade ostmisega, mitte lihtsalt eralasteaia rahastamiseks
tervikuna.
Eeldame, et kui KOVil on koht munitsipaallasteaias pakkuda, aga vanem paneb lapse ikkagi
talle meeltmööda eralasteaeda, siis KOV selle eest maksma ei pea. Teeme ettepaneku see
põhimõte seaduses ka selgelt määrata. (KOV võib vabatahtlikult muidugi sellisel juhul kokku
leppida lapsevanema ja eralasteaiaga, et mingid kulud KOV katab.)
5. Eelnõu § 8 lõikes 2 on sätestatud, et „Rühma täitumuse ja registreeritud laste piirarv peab
olema vastavuses käesoleva seaduse § 27 lõikes 6, 7 ja 8 sätestatud õpetajate ja abiõpetajate
ning laste suhtarvudega, tugiteenuste osutamise vajadusega ning kooskõlas lasteaia õpi- ja
kasvukeskkonna nõuetega.“ Sama § 8 lõikes 3 on veel eraldi sätestatud rühmade piirarvud.
Teeme ettepaneku kaaluda § 8 lõike 3 ja § 27 lõike 7 seadusest välja jätmist, kuna viidatud §
27 lõiked 6 ja 8 ja lasteaedade õpi – ja kasvkeskkonna nõuded sätestavad koosmõjus rühma
lubatud suuruse ning rühma suuruse piiritlemine veel kolmanda sättega on üleliigne.
6. Eelnõu § 10 lõikes 5 kasutatakse terminit „alarühm“. Eelnõust ei selgu, mida selle all
mõeldakse ja see on ainus koht, kus seda sõna kasutatakse.
7. Seoses lasteaias korraldatava huvitegevusega esitame järgmised märkused:
7.1. Teeme ettepaneku sõnastada § 11 lõige 2 alljärgnevalt:
„Huvitegevuses osalemine on lapse jaoks vabatahtlik ning huvitegevuse rahastamise tagab
huvitegevuses osaleva lapse vanem. Huvitegevust võib rahastada osaliselt või täielikult ka
kohaliku omavalitsuse üksus või muu isik.“
Huvitegevust võib lisaks vanemale või kohaliku omavalitsuse üksusele rahastada ka kolmas
isik. Tegelikult jääbki arusaamatuks, kas eelnõus mõeldakse üksnes sellist huvitegevust, mida
lasteaed ise läbi viib või sisse ostab (seletuskirja kohaselt) ja lapsevanem tasub KOVle ja
KOV tasub teenust osutavale huvikoolile või võib lasteaias huvitegevust pakkuda ka huvikool
otse, st lapsevanem tasub otse huvikoolile.
2
7.2. Arusaamatuks jääb, miks hoolekogu peaks arvamust avaldama lasteaias korraldatava
huvitegevuse kohta, kui selle eest tasub lapsevanem ja tema ka otsustab, millises huviringis
tema laps käib. Tihti määrabki lapsevanemate huvi, milliseid huviringe pakutakse. Seletuskiri
põhjendab hoolekogult arvamuse küsimist samuti sellega, et lasteaias võib huvitegevust
korraldada eelkõige vanemate huvi korral, sest huvitegevuse toimumisega seotud kulusid
kannab vanem. Seega otsustab lapse huviringis osalemise ja tasub selle eest niigi lapsevanem,
milleks on vaja siin hoolekogu filtrit, kes otsustab ka teiste vanemate eest, millises huviringis
on lasteaias võimalik käia.
8. Teeme ettepaneku täiendada § 19 lõiget 1 teise lausega alljärgnevalt:
„Analüüsi koostamise korraldab lasteaia direktor.“
Arvestades riskianalüüsi olulisust tuleb seaduses sätestada isik, kes vastutab analüüsi
koostamise korraldamise eest analoogiliselt näiteks sisehindamise läbiviimise või lasteaia
arengukava koostamisega.
9. Hoolekogu regulatsiooniga seonduvalt teeme järgmised märkused:
9.1. Algses eelnõus oli sätestatud hoolekogu liikmete volituste kestus ning piirangud
tagasivalimisele. Uues versioonis (§ 25 lõige 3) puuduvad üldse igasugused piirangud
volituste kestusele, sisuliselt saab hoolekogu liige ise otsustada, kaua tema volitused kestavad.
Arvestades hoolekogu uusi volitusi ja õigust töö- ja liikmete valimise kord ise kehtestada
teeme ettepaneku, et hoolekogu uus koosseis moodustatakse uuesti iga õppeaasta alguses. See
tagab tasakaalu ühest küljest hoolekogule antud täiendavate volituste ja teisest küljest tagab
demokraatliku valimis- ja järelevalve protsessi ja võimaluse kujundada vajadusel uus
hoolekogu koosseis.
9.2. Eelnõus võiks täpsustada seda, kes ja mis viisil saab vaidlustada hoolekogu poolt
kinnitatud töö- ja liikmete valimise korda.
9.3. Eelnõu § 25 lõike 1 kohaselt on hoolekogu alaliselt tegutsev organ. Sama paragrahvi lõike
3 kohaselt on tema moodustumine jäetud tema enda korraldada. Seletuskirja kohaselt on sätte
eesmärk suurendada hoolekogu autonoomsust. Kehtiva seaduse kohaselt määratakse
hoolekogu liikmete valimise kord ja volituse kestus põhimäärusega, mille kinnitab KOV.
Sarnaselt kinnitab koolipidaja (KOV) põhimäärusega huvikooli hoolekogu töökorra ja
moodustab hoolekogu (HuviKS) ning põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse (PGS) alusel
kehtestab KOV hoolekogu moodustamise korra ja töökorra. Seega on olnud hoolekogude
moodustamise põhimõtted olnud sarnased. Kas edaspidi on planeeritud ka PGS ja HuviKS
alusel moodustatavate hoolekogude autonoomsust suurendada ja neid ise ennast moodustama
panna?
9.4. Kas Haridus- ja Teadusministeeriumil on infot või on analüüsinud, et kas KOVde poolt
kehtestatav hoolekogude moodustamise kord on kuidagi piiranud hoolekogude autonoomsust
ning kui võimekad on hoolekogud endale ise töö- ja liikmete valimise korda kehtestama.
9.5. Tekib ka küsimus, et kas hoolekogu töökord kehtib ainult sellele koosseisule, kes selle
kinnitas.
10. Eelnõu § 24 lõike 7 kohaselt sõlmitakse eralasteaia direktoriga tööleping töölepingu
seaduses sätestatud korras. Kas töölepingu sõlmimine on tingimata vajalik ka siis, kui direktor
on samas ka juhatuse liige?
3
11. Eelnõu § 26 lõike 5 kohaselt tagab lasteaia pidaja, et töötajate üldarv ning
kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on piisav. Märgime, et lasteaia pidajal on seda
keeruline tagada, kui sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on direktori ülesanne kehtestada
konkursi läbiviimise kord ja tingimused ning töölepinguid sõlmib direktor.
12. Üldine märkus puudutab erinevate dokumentide lasteaia veebilehel avaldamist (§ 15 lõige
12, § 25 lõiked 3 ja 6). Teeme ettepaneku lisada kõikide nende sätete juurde lause: „või tema
pidaja veebilehel“ analoogiliselt lasteaia arengukavaga (§ 18 lõige 3), sest munitsipaallasteaia
veebileht võib olla ka pidaja veebilehe osa.
13. Kuigi eelnõus on mitu korda nimetatud turvalisust, ei leia me seaduse tasandil selget
lasteaia pidaja/lasteaia kohustust tagada lasteaias lapse turvalisus nagu seda on nõutud
lapsehoidjatelt (eelnõu § 29 lõige 1). Lasteaial peaks olema kõrgendatud hoolsuskohustus, et
tagada laste elu ja tervis1.
14. Lapsehoidu puudutava regulatsiooniga seoses tekivad järgmised märkused ja küsimused:
14.1. Kui lapsehoiu pidaja võib olla ka füüsilisest isikust ettevõtja (FIE, eelnõu § 28 lõige 1)
ja § 29 lõike 1 kohaselt on lapsehoidja töötaja, kes lapsehoius last hoiab, siis kuna FIE ei ole
töötaja, siis ei saa teda lapsehoidjaks pidada. Seega seaduse kohaselt FIE, kes on lapsehoiu
tegevuse korraldaja, ei ole lapsehoidja.
14.2. Eelnõu § 3 kohaselt on lapsehoid asutus, kus tagatakse pooleteise- kuni kolmeaastaste
laste hooldamine, turvalisus ja üldoskuste arengu toetamine. Kui vanem soovib enne lapse
pooleteiseaastaseks saamist tööle minna ja soovib kasutada lapsehoidjat, siis millise
regulatsiooni alla läheb selline lastehoid? Kas me saame õigesti aru, et sellist lapsehoidu ei
olegi enam võimalik pidada – seletuskirja mõjude osas on välja toodud ebasoovitavate mõjude
riskina, et „käesoleva seaduseelnõu alusel ei saa edaspidi lapsehoidudena tegutseda alla 1,5-
aastastele ja üle 3-aastastele lastele lapsehoiuteenust pakkuvad lapsehoiud. Madalaks saab
hinnata võimalikku riski, et osades haridussüsteemi üle tulevates lapsehoidudes ei suudeta
kaasa tulla eelnõus sätestatud muudatustega. Esimesel juhul tuleb osadel lapsehoiuteenuste
pakkujatel oma tegevus muul õiguslikul alusel ümber korraldada või lõpetada. Teisel juhul
tuleb lapsehoiul tegevus lõpetada. Kirjeldatu tõttu võib halveneda lastele ja vanematele
lapsehoidude kättesaadavus.“ Oleme nõus, et lapsehoiu kättesaadavus tõesti halveneb, sest
sellisel juhul, kui ükski õigusakt sellist teenust ei reguleeri, aga vajadus selle järele on, siis
hakatakse tegutsema nö mustalt. Ka teeb see ka lapsehoidmise teenuse kasutamise
riskantsemaks, sest alla 1, 5-aastaste laste hoidjatele ei olegi mingeid nõudeid.
14.3. Eelnõu § 28 lõige 6 punkt 1 – mida mõeldakse lapsehoiu eripära all?
14.4. Kas FIE-st lapsehoiu pidaja võib lapsehoiu tegevust korraldada ka lapse kodus? Seadus
seda võimalust ette ei näe (vrdl eelnõu § 30 lõike 2 punkt 4), kuigi see oleks lapsevanemale
toimetulekuks kõige mugavam ja lapsele kõige turvalisem võimalus.
15. Leiame, et täiendavat analüüsi vajavad seaduse § 27 lõigetega 3 ja 4 sätestatud õpetaja ja
abiõpetaja kvalifikatsiooninõuetega kaasnev mõju. Eelnõu seletuskirjast võib lugeda, et
õpetaja ametikohti on Eestis umbes 7645, õpetajat abistava töötaja ametikohti on umbes 3754
ja direktori ametikohti on umbes 600. Seletuskirjas on toodud küll ülevaade, kuidas vastavad
kvalifikatsiooninõuetele direktorid, õppealajuhatajad ja õpetajad, kuid puudub täielikult
ülevaade abiõpetajate (täna valdavalt õpetaja abid) kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kohta.
1 Vt Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020. Paragrahvi 37 kommentaar 31.
4
Tegemist on väga suure sihtgrupiga, kellest paljud on sellel töökohal töötanud aastakümneid
ja keda kavandatavad muudatused võivad oluliselt puudutada.
16. Seletuskirja lisas 3 on toodud Vabariigi Valitsuse määruse „Alushariduse riiklik
õppekava“ kavand. Märkasime, et eelnõuga soovitakse luua senisest suuremat sidusust
põhihariduse lähtetaseme ja alushariduse lõpptaseme vahel. Juba alushariduses tuleks luua
eeldused ja alustada põhihariduses kasutatavate üldoskuste omandamiseks.
Üldoskused on aluseks põhikooli riiklikus õppekavas toodud üldpädevuste ja ennast
reguleeriva õppija kujunemisele. Üldpädevuste alla kuulub ka ettevõtlikkuspädevus, mille osa
omakorda on ka rahatarkus ehk finantskirjaoskus. Eestis edendab kogu elanikkonna, sh laste
finantskirjaoskust Rahandusministeerium.
Finantskirjaoskuse teema, mille vastu lapsed näitavad üles huvi juba lasteaias, haakub väga
hästi § 18 „Valdkond Mina ja keskkond“ lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud õppe- ja
kasvatustegevuse põhimõttetega: toetada last iseenda ja ümbritseva maailma tundma
õppimisel ja mõistmisel ning suunata last keskkonda hoidvalt ja turvaliselt käituma ning
materjale ja vahendeid säästlikult kasutama.
Maailma tundma õppimisel ja mõistmisel on oluline tutvustada ja kutsuda lapsi üles arutlema
ka näiteks selle üle, mille jaoks on raha meie maailmas vajalik ja kuidas seda kasutame.
Vajalik oleks puudutada raha hoidmise ja teenimise teemat – üks põhjustest, miks inimesed
tööl käivad (samuti Mina ja keskkond teema osa), on teenida raha oma vajaduste eest
maksmiseks. Paragrahv 18 lõike 1 punkt 4 – keskkonda hoidev käitumine, materjalide säästlik
kasutamine – haakub ka raha säästliku kasutamisega, sh lahti selgitamisega, et meie ostud
lähtuvad tihti kas sellest, mida me vajame, aga vahel ka sellest, mida lihtsalt soovime omada.
Õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste hulgas (§ 18 lõige 2) on mh: …; 6) saab aru, et inimesed
on erinevad ning neil on erinevad vajadused ja kultuuritraditsioonid; …; 10) märkab ja
kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt; …
On arusaadav, et õppekavad annavad ette vaid raamistiku, mille sees õpetaja toimetab
võrdlemisi autonoomselt. Kuid ettevõtlikkuspädevuse omandamiseks eakohaste meetoditega
oleks vaja pisut rohkem ära markeerida finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse teema seda enam,
et lapsed ise selle vastu juba lasteaia viimastes rühmades huvi tunnevad. Kooliteed alustavale
lapsele antakse tihtilugu kaasa taskuraha, millega toimetamiseks varasemaid kogemusi ja
teadmisi väga palju ei ole, seetõttu oleks oluline vähemalt soovide ja vajaduste eristamist
käsitleda juba lasteaias. Haridusasutustes eakohaselt teemat käsitledes loome ühtse baasi
kooliteed alustavatele lastele, sh neile, kellele kodus rahateemat kas teadmatusest või
omaenese rahaga ümberkäimise oskuses kahtlemise tõttu üldse ei tutvustata. Ka hakkavad
juba lasteaiaealistes lastes kujunema rahaga ümberkäimise hoiakud, mida hilisemas eas on
keeruline murda.
Nendest põhjendustest tulenevalt soovitame kaaluda alushariduse seaduse muutmisel ka
rahatarkuse teemade pisut selgemat lahtikirjutamist. Põhihariduse õppekavade muutmise osas
on meile antud signaal, et teemat puudutavad õpitulemused saavad samuti põhjalikumalt
käsitletud.
17. Eelnõu vajab keelelist ja normitehnilist korrektuuri. Toome välja mõned märkused sätete
kohta, mille sõnastus takistab eelnõust aru saamist.
5
17.1. Eelnõu § 1 kasutatakse väljendit „alushariduses osalev isik“. Alushariduse mõiste on
avatud Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 14 ning see on eelnõu kohase muudatuse kohaselt
üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks.
Kuidas saab isik osaleda teadmiste ja hoiakute kogumis?
17.2. Eelnõu § 3 lõikes 4 jääb arusaamatuks, mille kohta kasutatakse edaspidi koos nimetatud
terminit lasteaia pidaja. Jääb mulje, et seda kasutatakse kõigi eelnimetatud isikute kohta.
17.3. Eelnõu § 6 lõige 3 sõna „muu“ asemel peab olema „muud“.
17.4. Seletuskirja kohaselt on eelnõu koostamisel järgitud HÕNTEt ning seetõttu ei taasesitata
teise seaduse sätet, vaid viidatakse sellele (HÕNTE § 28 lg 1). Samas on eelnõus mitmed
viited arusaamatud, mistõttu nad ei ole viitekõlblikud2, st pole kindel, et viidatav sobiks
viitava normi sisu täiendamiseks. Näiteks:
- ei saa aru § 5 lõikes 2 toodud viitest PGS §-le 16, sest § 16 lõige 1 sätestab sama, mis eelnõu
§ 5 lõike 2 esimene pool. Tundub, et sõna „ning“ või siis viide ise PGS-le olenevalt sellest,
mida on mõeldud, on siin ülearu;
- eelnõu § 6 lõige 4 viitab, et õppekeele võib määrata erakooliseaduse § 15 lõike 1 alusel.
Erakooliseaduse (EraKS) § 15 lõike 1 kohaselt määratakse õppekeel erakooli põhikirjas,
ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus. Mis on lasteaia ühisõppekavad ning
kellega eralasteaed peab tegema koostöölepingu;
- eelnõu § 9 lõige 2 kohaselt peab lasteaed tugiteenuse osutamisel arvestama PGS § 47
nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitustega, mis pealegi selles seaduses on
nõustamismeeskond. Ei selgu, kas lasteaedadele kohaldatakse ka § 47 lõike 4 alusel antud
rakendusakti;
- eelnõu § 26 lõike 4 alusel on lasteaia tugispetsialistil õigus taotleda tugispetsialisti
lähtetoetust PGS § 77¹ sätestatud tingimustel ja korras. Seda ei ole sätestatud, et tal oleks õigus
seda toetust ka saada.
17.5. Eelnõu § 8 lõige 5 – volitusnorm esitatakse ühelauselises lõikes. Volituse eesmärke, sisu
või piire võib täpsustada eelnõu teiste sätetega (HÕNTE § 11 lõige 4). Volitusnorm on
trafaretne3.
17.6. Eelnõu 4. peatükil on arusaamatu struktuur. See on liigendatud jagudeks, aga jaod
hakkavad alles poolest peatükist.
17.7. Eelnõu §-s 16 sätestatu võiks olla 4. peatüki 2. jaos, kus on reguleeritud lasteaia
juhtimine.
17.8. Eelnõu § 18 lõikes 1 peaks „pidaja“ asemel olema „lasteaia pidaja“.
17.9. Eelnõu § 24 lõike 6 kohaselt kaasatakse konkursi läbiviimisesse hoolekogu liikmed
vastavalt § 25 lõike 4 punktile 8. Nimetatud punkti kohaselt on hoolekogu ülesandeks riski
analüüsi koostamisel osalemine.
Lugupidamisega
2 Vt Normitehnika käsiraamatu § 28 kommentaare 3 ja 5.
3 Vt Normitehnika käsiraamatu § 11 kommentaare 4 ja 6.
6
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Marge Kaskpeit 611 3611
[email protected]
Mikk Lõhmus 611 3183
[email protected]
Liisi Kirch 53331811
[email protected]
7