dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 24. jaanuar 2022
Viit
1.1-11/31-2
Registreeritud
24. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Marge Kaskpeit (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-1131-2 24.01.2022 Väljaminev kiri.asice467 KB

Sisu (failidest)

Teie 03.01.2022 nr HTM/20-1567/-2K; Haridus- ja Teadusministeerium 8-1/20/5429-28 [email protected] Meie 24.01.2022 nr 1.1-11/31-2 Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud proua minister Haridus- ja Teadusministeerium on esitanud kooskõlastamiseks alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu. Tunnustame, et eelnõu on võrreldes 18. detsembril 2020 esimesele kooskõlastamisele suunatud versiooniga läbinud olulise redaktsiooni ning rahandusministeeriumi aasta tagasi esitatud muudatusettepanekutega on arvestatud. Eelnõus on oluliselt paindlikum ning annab võimaluse regulatsioonide kohaldamiseks kohalikele oludele. Kooskõlastame eelnõu ning esitame selle kohta järgmised märkused. 1. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärgiks toetada pooleteise- kuni seitsmeaastase lapse arengut ja alushariduse omandamist. Sättest jääb mulje, et kui laps pole mingil põhjusel seitsmeaastaselt lasteaiast lahkunud, siis seadus temale enam ei laiene. Samas § 4 lõike 7 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV) tagama lapsele võimaluse käia lasteaias, kui tema koolikohustuse täitmise alustamine on ühe õppeaasta võrra edasi lükatud ja seega võib ta olla vanem kui seitse. 2. Eelnõu § 3 lõikes 3 on defineeritud lapsehoiu mõiste. Selle kohaselt peaks lapsehoid toetama vanema toimetulekut või töötamist. Mõiste on üle toodud sotsiaalhoolekande seadusest, kus sotsiaalhoolekande eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku ja töötamise toetamine. Seda tehakse sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi jm kaudu. Seletuskirja kohaselt jääb sotsiaalhoolekande seadus reguleerima sotsiaalteenusena suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenust, mille eesmärkideks on muu hulgas samuti soodustada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist. Kas sellise kontseptsiooni korral, kus lapsehoid on haridusasutus, on enam kohane viidata lapsevanema töötamisele ja toimetulekule? Sama eesmärk peaks siis olema ka lasteaial. 3. Arusaamatuks jääb § 4 lõige 3, mille kohaselt, kui taotluses märgitud koha kasutamise algusajal ei ole soovitud lasteaias vabu kohti, arvestab KOV lasteaia koha määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lasteaiale ja sama pere teise lapse käimist samas lasteaias. Ei ole selge, kuidas lahendatakse olukord, kui taotlus oligi sellisesse lasteaeda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 koha saamiseks, mis on kodule lähedal ja kus on teised sama pere lapsed. Kas sellisel juhul tagatakse lapsele 2 kuu jooksul igal juhul koht ükskõik, millises teises lasteaias? 4. Palume täpsustada § 4 lõigete 8 ja 9 loogikat ning seost § 34 lõikega 3. Paragrahvi 4 lõiget 8 võib mõista ka nii, et mistahes vanuses lapse puhul võib munitsipaallasteaia koha asendada üksnes eralasteaia kohaga, aga teises KOVs saab munitsipaallasteaia- või lastehoiu kohta pakkuda vaid kuni 3 aastasele lapsele. Arvatavasti pole see seaduse koostajate eesmärk, eesmärk on see, et elukohajärgse munitsipaallasteaia koha võib asendada teise KOVi munitsipaallasteaiaga (kui see on asjakohane nt lõikes 3 sätestatud elukohaläheduse põhimõttest tulenevalt) või eralasteaiaga. Alternatiivselt võib käesolevat paragrahvi mõista ka nii, et munitsipaallasteaed võib olla nii elukohajärgse KOVi munitsipaallasteaed kui teise KOVi munitsipaallasteaed, kuid siis muutub ebaselgeks lõikes 9 olev viide lõikele 8. Teiseks tekitab küsimusi § 4 lõike 9 ning § 34 lõike 3 omavaheline seos. Esimene säte võimaldab KOVil ja eralasteaial või -lapsehoiul vabalt kokku leppida rahastamises arvestades võrdset kohtlemist. Teine säte ütleb, et KOV peab kehtestama korra eralasteaia rahastamise kohta. Kas § 4 lõikes 9 ette nähtud kokkuleppe tegemisel on KOVil aluseks ikkagi § 34 lõike 3 alusel kehtestatud määrus? Paragrahvi 34 lõike 3 alusel kehtestatav kord peaks eelduslikult olema seotud eralasteaiast kohade ostmisega, mitte lihtsalt eralasteaia rahastamiseks tervikuna. Eeldame, et kui KOVil on koht munitsipaallasteaias pakkuda, aga vanem paneb lapse ikkagi talle meeltmööda eralasteaeda, siis KOV selle eest maksma ei pea. Teeme ettepaneku see põhimõte seaduses ka selgelt määrata. (KOV võib vabatahtlikult muidugi sellisel juhul kokku leppida lapsevanema ja eralasteaiaga, et mingid kulud KOV katab.) 5. Eelnõu § 8 lõikes 2 on sätestatud, et „Rühma täitumuse ja registreeritud laste piirarv peab olema vastavuses käesoleva seaduse § 27 lõikes 6, 7 ja 8 sätestatud õpetajate ja abiõpetajate ning laste suhtarvudega, tugiteenuste osutamise vajadusega ning kooskõlas lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega.“ Sama § 8 lõikes 3 on veel eraldi sätestatud rühmade piirarvud. Teeme ettepaneku kaaluda § 8 lõike 3 ja § 27 lõike 7 seadusest välja jätmist, kuna viidatud § 27 lõiked 6 ja 8 ja lasteaedade õpi – ja kasvkeskkonna nõuded sätestavad koosmõjus rühma lubatud suuruse ning rühma suuruse piiritlemine veel kolmanda sättega on üleliigne. 6. Eelnõu § 10 lõikes 5 kasutatakse terminit „alarühm“. Eelnõust ei selgu, mida selle all mõeldakse ja see on ainus koht, kus seda sõna kasutatakse. 7. Seoses lasteaias korraldatava huvitegevusega esitame järgmised märkused: 7.1. Teeme ettepaneku sõnastada § 11 lõige 2 alljärgnevalt: „Huvitegevuses osalemine on lapse jaoks vabatahtlik ning huvitegevuse rahastamise tagab huvitegevuses osaleva lapse vanem. Huvitegevust võib rahastada osaliselt või täielikult ka kohaliku omavalitsuse üksus või muu isik.“ Huvitegevust võib lisaks vanemale või kohaliku omavalitsuse üksusele rahastada ka kolmas isik. Tegelikult jääbki arusaamatuks, kas eelnõus mõeldakse üksnes sellist huvitegevust, mida lasteaed ise läbi viib või sisse ostab (seletuskirja kohaselt) ja lapsevanem tasub KOVle ja KOV tasub teenust osutavale huvikoolile või võib lasteaias huvitegevust pakkuda ka huvikool otse, st lapsevanem tasub otse huvikoolile. 2 7.2. Arusaamatuks jääb, miks hoolekogu peaks arvamust avaldama lasteaias korraldatava huvitegevuse kohta, kui selle eest tasub lapsevanem ja tema ka otsustab, millises huviringis tema laps käib. Tihti määrabki lapsevanemate huvi, milliseid huviringe pakutakse. Seletuskiri põhjendab hoolekogult arvamuse küsimist samuti sellega, et lasteaias võib huvitegevust korraldada eelkõige vanemate huvi korral, sest huvitegevuse toimumisega seotud kulusid kannab vanem. Seega otsustab lapse huviringis osalemise ja tasub selle eest niigi lapsevanem, milleks on vaja siin hoolekogu filtrit, kes otsustab ka teiste vanemate eest, millises huviringis on lasteaias võimalik käia. 8. Teeme ettepaneku täiendada § 19 lõiget 1 teise lausega alljärgnevalt: „Analüüsi koostamise korraldab lasteaia direktor.“ Arvestades riskianalüüsi olulisust tuleb seaduses sätestada isik, kes vastutab analüüsi koostamise korraldamise eest analoogiliselt näiteks sisehindamise läbiviimise või lasteaia arengukava koostamisega. 9. Hoolekogu regulatsiooniga seonduvalt teeme järgmised märkused: 9.1. Algses eelnõus oli sätestatud hoolekogu liikmete volituste kestus ning piirangud tagasivalimisele. Uues versioonis (§ 25 lõige 3) puuduvad üldse igasugused piirangud volituste kestusele, sisuliselt saab hoolekogu liige ise otsustada, kaua tema volitused kestavad. Arvestades hoolekogu uusi volitusi ja õigust töö- ja liikmete valimise kord ise kehtestada teeme ettepaneku, et hoolekogu uus koosseis moodustatakse uuesti iga õppeaasta alguses. See tagab tasakaalu ühest küljest hoolekogule antud täiendavate volituste ja teisest küljest tagab demokraatliku valimis- ja järelevalve protsessi ja võimaluse kujundada vajadusel uus hoolekogu koosseis. 9.2. Eelnõus võiks täpsustada seda, kes ja mis viisil saab vaidlustada hoolekogu poolt kinnitatud töö- ja liikmete valimise korda. 9.3. Eelnõu § 25 lõike 1 kohaselt on hoolekogu alaliselt tegutsev organ. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on tema moodustumine jäetud tema enda korraldada. Seletuskirja kohaselt on sätte eesmärk suurendada hoolekogu autonoomsust. Kehtiva seaduse kohaselt määratakse hoolekogu liikmete valimise kord ja volituse kestus põhimäärusega, mille kinnitab KOV. Sarnaselt kinnitab koolipidaja (KOV) põhimäärusega huvikooli hoolekogu töökorra ja moodustab hoolekogu (HuviKS) ning põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse (PGS) alusel kehtestab KOV hoolekogu moodustamise korra ja töökorra. Seega on olnud hoolekogude moodustamise põhimõtted olnud sarnased. Kas edaspidi on planeeritud ka PGS ja HuviKS alusel moodustatavate hoolekogude autonoomsust suurendada ja neid ise ennast moodustama panna? 9.4. Kas Haridus- ja Teadusministeeriumil on infot või on analüüsinud, et kas KOVde poolt kehtestatav hoolekogude moodustamise kord on kuidagi piiranud hoolekogude autonoomsust ning kui võimekad on hoolekogud endale ise töö- ja liikmete valimise korda kehtestama. 9.5. Tekib ka küsimus, et kas hoolekogu töökord kehtib ainult sellele koosseisule, kes selle kinnitas. 10. Eelnõu § 24 lõike 7 kohaselt sõlmitakse eralasteaia direktoriga tööleping töölepingu seaduses sätestatud korras. Kas töölepingu sõlmimine on tingimata vajalik ka siis, kui direktor on samas ka juhatuse liige? 3 11. Eelnõu § 26 lõike 5 kohaselt tagab lasteaia pidaja, et töötajate üldarv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on piisav. Märgime, et lasteaia pidajal on seda keeruline tagada, kui sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on direktori ülesanne kehtestada konkursi läbiviimise kord ja tingimused ning töölepinguid sõlmib direktor. 12. Üldine märkus puudutab erinevate dokumentide lasteaia veebilehel avaldamist (§ 15 lõige 12, § 25 lõiked 3 ja 6). Teeme ettepaneku lisada kõikide nende sätete juurde lause: „või tema pidaja veebilehel“ analoogiliselt lasteaia arengukavaga (§ 18 lõige 3), sest munitsipaallasteaia veebileht võib olla ka pidaja veebilehe osa. 13. Kuigi eelnõus on mitu korda nimetatud turvalisust, ei leia me seaduse tasandil selget lasteaia pidaja/lasteaia kohustust tagada lasteaias lapse turvalisus nagu seda on nõutud lapsehoidjatelt (eelnõu § 29 lõige 1). Lasteaial peaks olema kõrgendatud hoolsuskohustus, et tagada laste elu ja tervis1. 14. Lapsehoidu puudutava regulatsiooniga seoses tekivad järgmised märkused ja küsimused: 14.1. Kui lapsehoiu pidaja võib olla ka füüsilisest isikust ettevõtja (FIE, eelnõu § 28 lõige 1) ja § 29 lõike 1 kohaselt on lapsehoidja töötaja, kes lapsehoius last hoiab, siis kuna FIE ei ole töötaja, siis ei saa teda lapsehoidjaks pidada. Seega seaduse kohaselt FIE, kes on lapsehoiu tegevuse korraldaja, ei ole lapsehoidja. 14.2. Eelnõu § 3 kohaselt on lapsehoid asutus, kus tagatakse pooleteise- kuni kolmeaastaste laste hooldamine, turvalisus ja üldoskuste arengu toetamine. Kui vanem soovib enne lapse pooleteiseaastaseks saamist tööle minna ja soovib kasutada lapsehoidjat, siis millise regulatsiooni alla läheb selline lastehoid? Kas me saame õigesti aru, et sellist lapsehoidu ei olegi enam võimalik pidada – seletuskirja mõjude osas on välja toodud ebasoovitavate mõjude riskina, et „käesoleva seaduseelnõu alusel ei saa edaspidi lapsehoidudena tegutseda alla 1,5- aastastele ja üle 3-aastastele lastele lapsehoiuteenust pakkuvad lapsehoiud. Madalaks saab hinnata võimalikku riski, et osades haridussüsteemi üle tulevates lapsehoidudes ei suudeta kaasa tulla eelnõus sätestatud muudatustega. Esimesel juhul tuleb osadel lapsehoiuteenuste pakkujatel oma tegevus muul õiguslikul alusel ümber korraldada või lõpetada. Teisel juhul tuleb lapsehoiul tegevus lõpetada. Kirjeldatu tõttu võib halveneda lastele ja vanematele lapsehoidude kättesaadavus.“ Oleme nõus, et lapsehoiu kättesaadavus tõesti halveneb, sest sellisel juhul, kui ükski õigusakt sellist teenust ei reguleeri, aga vajadus selle järele on, siis hakatakse tegutsema nö mustalt. Ka teeb see ka lapsehoidmise teenuse kasutamise riskantsemaks, sest alla 1, 5-aastaste laste hoidjatele ei olegi mingeid nõudeid. 14.3. Eelnõu § 28 lõige 6 punkt 1 – mida mõeldakse lapsehoiu eripära all? 14.4. Kas FIE-st lapsehoiu pidaja võib lapsehoiu tegevust korraldada ka lapse kodus? Seadus seda võimalust ette ei näe (vrdl eelnõu § 30 lõike 2 punkt 4), kuigi see oleks lapsevanemale toimetulekuks kõige mugavam ja lapsele kõige turvalisem võimalus. 15. Leiame, et täiendavat analüüsi vajavad seaduse § 27 lõigetega 3 ja 4 sätestatud õpetaja ja abiõpetaja kvalifikatsiooninõuetega kaasnev mõju. Eelnõu seletuskirjast võib lugeda, et õpetaja ametikohti on Eestis umbes 7645, õpetajat abistava töötaja ametikohti on umbes 3754 ja direktori ametikohti on umbes 600. Seletuskirjas on toodud küll ülevaade, kuidas vastavad kvalifikatsiooninõuetele direktorid, õppealajuhatajad ja õpetajad, kuid puudub täielikult ülevaade abiõpetajate (täna valdavalt õpetaja abid) kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kohta. 1 Vt Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020. Paragrahvi 37 kommentaar 31. 4 Tegemist on väga suure sihtgrupiga, kellest paljud on sellel töökohal töötanud aastakümneid ja keda kavandatavad muudatused võivad oluliselt puudutada. 16. Seletuskirja lisas 3 on toodud Vabariigi Valitsuse määruse „Alushariduse riiklik õppekava“ kavand. Märkasime, et eelnõuga soovitakse luua senisest suuremat sidusust põhihariduse lähtetaseme ja alushariduse lõpptaseme vahel. Juba alushariduses tuleks luua eeldused ja alustada põhihariduses kasutatavate üldoskuste omandamiseks. Üldoskused on aluseks põhikooli riiklikus õppekavas toodud üldpädevuste ja ennast reguleeriva õppija kujunemisele. Üldpädevuste alla kuulub ka ettevõtlikkuspädevus, mille osa omakorda on ka rahatarkus ehk finantskirjaoskus. Eestis edendab kogu elanikkonna, sh laste finantskirjaoskust Rahandusministeerium. Finantskirjaoskuse teema, mille vastu lapsed näitavad üles huvi juba lasteaias, haakub väga hästi § 18 „Valdkond Mina ja keskkond“ lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud õppe- ja kasvatustegevuse põhimõttetega: toetada last iseenda ja ümbritseva maailma tundma õppimisel ja mõistmisel ning suunata last keskkonda hoidvalt ja turvaliselt käituma ning materjale ja vahendeid säästlikult kasutama. Maailma tundma õppimisel ja mõistmisel on oluline tutvustada ja kutsuda lapsi üles arutlema ka näiteks selle üle, mille jaoks on raha meie maailmas vajalik ja kuidas seda kasutame. Vajalik oleks puudutada raha hoidmise ja teenimise teemat – üks põhjustest, miks inimesed tööl käivad (samuti Mina ja keskkond teema osa), on teenida raha oma vajaduste eest maksmiseks. Paragrahv 18 lõike 1 punkt 4 – keskkonda hoidev käitumine, materjalide säästlik kasutamine – haakub ka raha säästliku kasutamisega, sh lahti selgitamisega, et meie ostud lähtuvad tihti kas sellest, mida me vajame, aga vahel ka sellest, mida lihtsalt soovime omada. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste hulgas (§ 18 lõige 2) on mh: …; 6) saab aru, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused ja kultuuritraditsioonid; …; 10) märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt; … On arusaadav, et õppekavad annavad ette vaid raamistiku, mille sees õpetaja toimetab võrdlemisi autonoomselt. Kuid ettevõtlikkuspädevuse omandamiseks eakohaste meetoditega oleks vaja pisut rohkem ära markeerida finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse teema seda enam, et lapsed ise selle vastu juba lasteaia viimastes rühmades huvi tunnevad. Kooliteed alustavale lapsele antakse tihtilugu kaasa taskuraha, millega toimetamiseks varasemaid kogemusi ja teadmisi väga palju ei ole, seetõttu oleks oluline vähemalt soovide ja vajaduste eristamist käsitleda juba lasteaias. Haridusasutustes eakohaselt teemat käsitledes loome ühtse baasi kooliteed alustavatele lastele, sh neile, kellele kodus rahateemat kas teadmatusest või omaenese rahaga ümberkäimise oskuses kahtlemise tõttu üldse ei tutvustata. Ka hakkavad juba lasteaiaealistes lastes kujunema rahaga ümberkäimise hoiakud, mida hilisemas eas on keeruline murda. Nendest põhjendustest tulenevalt soovitame kaaluda alushariduse seaduse muutmisel ka rahatarkuse teemade pisut selgemat lahtikirjutamist. Põhihariduse õppekavade muutmise osas on meile antud signaal, et teemat puudutavad õpitulemused saavad samuti põhjalikumalt käsitletud. 17. Eelnõu vajab keelelist ja normitehnilist korrektuuri. Toome välja mõned märkused sätete kohta, mille sõnastus takistab eelnõust aru saamist. 5 17.1. Eelnõu § 1 kasutatakse väljendit „alushariduses osalev isik“. Alushariduse mõiste on avatud Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 14 ning see on eelnõu kohase muudatuse kohaselt üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks. Kuidas saab isik osaleda teadmiste ja hoiakute kogumis? 17.2. Eelnõu § 3 lõikes 4 jääb arusaamatuks, mille kohta kasutatakse edaspidi koos nimetatud terminit lasteaia pidaja. Jääb mulje, et seda kasutatakse kõigi eelnimetatud isikute kohta. 17.3. Eelnõu § 6 lõige 3 sõna „muu“ asemel peab olema „muud“. 17.4. Seletuskirja kohaselt on eelnõu koostamisel järgitud HÕNTEt ning seetõttu ei taasesitata teise seaduse sätet, vaid viidatakse sellele (HÕNTE § 28 lg 1). Samas on eelnõus mitmed viited arusaamatud, mistõttu nad ei ole viitekõlblikud2, st pole kindel, et viidatav sobiks viitava normi sisu täiendamiseks. Näiteks: - ei saa aru § 5 lõikes 2 toodud viitest PGS §-le 16, sest § 16 lõige 1 sätestab sama, mis eelnõu § 5 lõike 2 esimene pool. Tundub, et sõna „ning“ või siis viide ise PGS-le olenevalt sellest, mida on mõeldud, on siin ülearu; - eelnõu § 6 lõige 4 viitab, et õppekeele võib määrata erakooliseaduse § 15 lõike 1 alusel. Erakooliseaduse (EraKS) § 15 lõike 1 kohaselt määratakse õppekeel erakooli põhikirjas, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus. Mis on lasteaia ühisõppekavad ning kellega eralasteaed peab tegema koostöölepingu; - eelnõu § 9 lõige 2 kohaselt peab lasteaed tugiteenuse osutamisel arvestama PGS § 47 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitustega, mis pealegi selles seaduses on nõustamismeeskond. Ei selgu, kas lasteaedadele kohaldatakse ka § 47 lõike 4 alusel antud rakendusakti; - eelnõu § 26 lõike 4 alusel on lasteaia tugispetsialistil õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust PGS § 77¹ sätestatud tingimustel ja korras. Seda ei ole sätestatud, et tal oleks õigus seda toetust ka saada. 17.5. Eelnõu § 8 lõige 5 – volitusnorm esitatakse ühelauselises lõikes. Volituse eesmärke, sisu või piire võib täpsustada eelnõu teiste sätetega (HÕNTE § 11 lõige 4). Volitusnorm on trafaretne3. 17.6. Eelnõu 4. peatükil on arusaamatu struktuur. See on liigendatud jagudeks, aga jaod hakkavad alles poolest peatükist. 17.7. Eelnõu §-s 16 sätestatu võiks olla 4. peatüki 2. jaos, kus on reguleeritud lasteaia juhtimine. 17.8. Eelnõu § 18 lõikes 1 peaks „pidaja“ asemel olema „lasteaia pidaja“. 17.9. Eelnõu § 24 lõike 6 kohaselt kaasatakse konkursi läbiviimisesse hoolekogu liikmed vastavalt § 25 lõike 4 punktile 8. Nimetatud punkti kohaselt on hoolekogu ülesandeks riski analüüsi koostamisel osalemine. Lugupidamisega 2 Vt Normitehnika käsiraamatu § 28 kommentaare 3 ja 5. 3 Vt Normitehnika käsiraamatu § 11 kommentaare 4 ja 6. 6 (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Marge Kaskpeit 611 3611 [email protected] Mikk Lõhmus 611 3183 [email protected] Liisi Kirch 53331811 [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel