Maris Toomel
Jõhvi Vallavalitsus Teie 27.12.2021 nr 2-6.3/6358
[email protected] Meie 24.01.2022 nr 14-1/9315-2
Üürielamu rajamine avaliku
sektori töötajatele Ida-Virumaal
Austatud vallavanem
Mõistame Jõhvi valla probleemipüstitust avaliku sektori töötajatele kvaliteetse elamispinna
kättesaadavuse tagamise vajaduse osas, kuid pakutud tegevus eraldivõetuna ei toeta
piirkonnas pikaajalise lahenduse leidmist. Oleme seisukohal, et Ida-Virumaa elamumajanduse
kaasajastamise lahenduse võtmeks on koostöö erasektoriga, et muuta elamuehitus
atraktiivseks turu- või sellele lähedastel tingimustel, tehes turuanalüüsil põhinevad otsused
turutõrke ületamiseks. Selles osas saavad oma panuse anda piirkonna kohalikud
omavalitsused ja nende koostööorganisatsioonid.
Avaliku sektori töötajad (sh riigisektor) on kindlasti üks sihtgrupp, kes kvaliteetset
elamispinda vajab. Perioodil 01.01-31.12.2021.a värvati riigi ameti- ja hallatavatesse
riigiasutustesse Ida-Viru maakonda 348 töötajat, neist 32% on värvatud väljastpoolt Ida-Viru
maakonda. Siiski on järjest enam tõusetunud vajadus pakkuda tänapäevast elamispinda ka
Ida-Virumaal asuvate või potentsiaalselt lisanduvate keskmisest kõrgemat töötasu maksta
suutvate kaasaegsete ettevõtete töötajatele. Näiteks on Ida-Virumaa programmist rahastatava
tööstusinvesteeringute toetusmeetme ja piirkondliku konkurentsivõime toetamise meetmega
loodud või loomisel ligi 500 uut otsest ja kaudset töökohta ning õiglase ülemineku fondist
toetatavate investeeringute elluviimise käigus luuakse eeldatavalt üle 2000 uue otsese
töökoha. Kindlasti on nende töökohtade täitmisel oma osa ka väljastpoolt Ida-Virumaad
tulevatel spetsialistidel. Kvaliteetsete elamispindade puudus võib pärssida ettevõtete arenguks
vajalike spetsialistide värbamist ja jäämist piirkonda, samuti suurendada noorte valmisolekut
piirkonnast lahkumiseks.
Võttes vaid riigisektori töötajatele võimaldatavate elamispindade ehitamisega turult välja
arvestatava osa maksejõulistest klientidest, tekitab see olukorra, kus elamispindade
arendamine turutingimustel lükkub vakantsusriski suurenemise tõttu veelgi edasi. Samal ajal
ei teki piirkonda vajalikke erasektori arendatud referentsobjekte, mis annaksid kindlust
ärimudeli (elamispindade müük või pikaajaline üürile andmine koos haldusteenusega)
teostatavuse osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Elamispindade turutingimustel arendamise suurimaks takistuseks on Ida-Virumaa
demograafia. Amortiseerunud elamispinna suur ülejääk ja madal korterite tehinguhind
piirkonnas ei tähenda samas ilmtingimata, et vajadust uute pindade järele ei ole. Oleme
arvamusel, et mingis ulatuses oleks piirkonnas kaasaegse elamispinna nõudlus olemas ka
hinnatasemel või sellele lähedasel tasemel, millega erasektor suudab pinda arendada. Vaja
oleks positiivseid näiteid, et tekiksid referentsobjektid ja arendajad saaks kindlust nõudluse
olemasolu kohta. Asjakohane tehinguhindade võrdlus uute korterite osas hetkel piirkonnas
puudub. Osaliselt eelnevaga seonduvalt valmistab Rahandusministeerium 2022. a ette
toetusmeedet tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamiseks Ida-Virumaal (Ida-
Virumaa programmist). Selle kaasnev mõju on madala väärtusega või väärtusetu kinnisvara
eemaldamine turult, mis perspektiivis toetab nõudlust ja kinnisvara väärtuse säilimist või
kasvu kahaneva elanikkonna tingimustes.
Jõhvi üürielamu teema oli aktuaalne ka 2018. aastal, kui SA KredEx toetas toetusmeetme
kaudu kohalikke omavalitsusi üürielamute rajamisel turutõrkepiirkondades. Meetme
eesmärgiks oli tagada mobiilse töötaja sihtgrupile vajalike nüüdisaegsete üürieluruumide
parem kättesaadavus piirkondades, kus esinevad turutõrked, ning seeläbi avaldada positiivset
mõju piirkondade ettevõtluskeskkonnale ja majandusele. Ka siis oli Rahandusministeerium
arvamusel, et üürimaja ei pea olema ainult nö riigi töötajatele ning Jõhvi vald võiks sellest
meetmest raha taotleda. Jõhvi vald seda ei teinud ning nüüdseks on toetusmeede suletud.
Protsessi käigus lisaks finantseerimisele üles kerkinud küsimused (nt millised on üürilepingu
kehtivuse tingimused avaliku sektoriga töösuhte lõppemisel, pensionile jäämisel jms)
näitavad selgelt, et ainult riigisektori töötajate kasutusse kavandatavad pinnad oleks poolik
lahendus.
Näeme, et Ida-Virumaa kohaliku omavalitsuse üksustel on oluline roll pakkuda
arendajatele/varahaldusettevõtetele kindlustunnet investeerimisotsuse tegemisel. Head
lahendused peaksid sündima koostöös arendaja, kohaliku omavalitsuse ja piirkonna
tööandjatega (sh riigisektor), kes leiaksid sobiva mudeli riskide maandamiseks. Sealhulgas
näiteks eelbroneerima osa elamispindadest või pakkuma kokku lepitud osas puhvrit, katmaks
vajadusel vakantsusperioodi kulusid. Arvestada tuleb, et efektiivsel turul tegutsevad arendajad
seal, kus riskid on väiksemad ja/või oodatav tootlus suurem. Esimeste objektide puhul on
oluline kohaliku omavalitsuse üksuse või muu kohaliku partneri proaktiivne
väärtuspakkumine, et turutõrget ületada.
Rahandusministeeriumile teadaolevalt kavandatakse Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu
strateegiasse ja tegevustesse prioriteedina sisse tuua rohkem elamumajanduse fookust.
Toetame lähenemist, kus Ida-Virumaa omavalitsused leiavad sobivad lahendusteed ühiselt, sh
selgitavad välja potentsiaalsed sihtgrupid ja turusegmendi, selgitavad selle põhjal välja
potentsiaalsete erasektori arendajate huvi ja võimaliku kohalike omavalitsuste
väärtuspakkumise projektide realiseerimiseks.
Perioodi 2021-2027 struktuurivahendite regionaalvaldkonna Ida-Viru linnapiirkonnale
suunatud meetmes kavandatakse teiste tegevuste kõrval võimaldada ka jätkusuutliku
elamufondi arendamisega seotud projekte, näiteks korterelamute renoveerimisprojektide
katsetamine koostöös korteriühistute või arendajatega või tugitaristu rajamine uute
korterelamuarenduste juurde. Kuna elamumajanduse korraldamine on kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse alusel omavalitsuseüksuse ülesanne, on kaalumisel ka võimalus, et
2
elamufondi uuendamisega seotud tegevused on toetatavad ka kogu maakonnale laienevas
meetmes „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“.
Kui omavalitsus näeb üürimajade rajamist ja elamufondi uuendamist oma tegevustes
prioriteetsena, tuleks see sellisena välja tuua nii kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavas
kui algatada laiem maakondlik arutelu ning kokku leppida selle teema prioriteetsus maakonna
arengustrateegia uuendamise käigus. Maakonna arengustrateegia eesmärgid on aluseks uue
perioodi regionaalvaldkonna meetmetes toetust saavate projektide valikul. Detailsemad
tingimused taotlejate ringi, toetussummade, toetusmäärade või muude toetustingimuste osas
on veel välja töötamisel ja kuna see võib olla üheks osaks eelnimetatud väärtuspakkumisest,
palume teil sellest protsessist aktiivselt osa võtta.
Pikemas perspektiivis tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma haldusalas
elamuinvesteeringute fondi/rahastu loomisega, mis eelkõige on mõeldud olemasolevatele
korteriühistutele, kes pangast rekonstrueerimiseks laenu ei saa. Kaaluda võib sealt toetada ka
üürielamute rajamise/renoveerimise finantseerimist. Soovitame ka selle fondi väljatöötamisel
olla maakonna omavalitsustel ühiselt konstruktiivseks partneriks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Tarmo Kivi 6113104
[email protected]
3