Saatja: Anu Müürsepp <
[email protected]>
Saadetud: 21.01.2022 16:27
Adressaat: Kristen Leppik <
[email protected]>
Koopia: RAM Info <
[email protected]>; Kaido Saar <
[email protected]>
Teema: FinanceEstonia seisukohad ühisrahastuse ja muude
investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõ
ule
Tere!Käesolevaga esitame FinanceEstonia seisukohad ühisrahastuse ja
muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse
eelnõ
ule. Ühtlasi palume Rahandusministeeriumi esindajatel leida võimalus
kohtumiseks FinanceEstonia esindajatega, et saaksime selgitada peamisi
murekohti eelnõu kommenteeritava versiooni kohaldamisel nende teenuste
osutajatele.
Heade soovidegaAnu MüürseppFinanceEstoniategevjuhtmobiil: +372 50
[email protected]
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
FinanceEstonia tagasiside ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõule 21.01.2022
Lugupeetud Rahandusministeerium,
Käesolevaga esitab mittetulundusühing “FinanceEstonia” („FE“) oma seisukohad ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute
seaduse eelnõule (edaspidi viidatud ka kui „ÜMIVS“ või „eelnõu“).
Esmalt täname mitmete varasemas tagasisides toodud ettepanekute arvestamise või osalise arvestamise eest. FE jaoks on konstruktiivne koostöö
Rahandusministeeriumiga väga oluline ning FE tagasiside on kantud eelkõige soovist, et eelnõu tekst oleks selge ja turuosalistele arusaadav ning eelnõu
kohaldamisalasse jäävate teenuste eripärasid piisaval tasemel arvestav. FE mõistab ÜMIVSi loomise vajadust ning pooldab asjakohase õiguseloome teket.
Kuigi üldiselt toetame eelnõuga hõlmatud teenuste reguleerimist, leiame, et eelnõus esineb teatud vastuolusid ja ebakõlasid teiste õigusaktidega, eelnõus
toodud nõuded ei arvesta piisavalt hõlmatud teenuste olemusega, ning mitmeid murekohti on ka erinevate teenuseosutajate sama seaduse all reguleerimisega.
Kuigi nõustume, et eelnõus ei ole võimalik iga spetsiifilise investeerimisinstrumendi vahendamise teenust eraldi reguleerida, peame oluliseks, et eelnõus võetaks
arvesse ka teatud levinumate teenuste spetsiifikat, et vältida levinumate teenuste ülereguleerimist ning olulisemate teenuseosutajate kolimist Eestist välja.
Sellest tulenevalt palume Rahandusministeeriumi esindajatel võimalusel kohtuda FE esindajatega, et FE esindajatel oleks võimalik täpsemalt tutvustada
teenuseid, mis on Eestis ja lähiriikides levinumad ja mis eelnõu reguleerimisalasse jäävad või peaksid jääma, ning selgitada peamiseid murekohti ja raskusi
eelnõu kommenteeritava versiooni kohaldamisel nende teenuste osutajatele.
Allpool leiate meie tagasiside ja ettepanekud ÜMIVS’i sätetele, mille osas oleme tuvastanud normitehnilisi või sisulisi probleeme. Kus oleme pidanud vajalikuks,
oleme esitanud ka oma täiendavad kommentaarid RM tagasisides meie varasematele kommentaaridele antud selgitustele.
Lugupidamisega
Kaido Saar Anu Müürsepp
/allkiri digitaalselt/ /allkiri digitaalselt/
FinanceEstonia juhatuse esimees FinanceEstonia tegevjuht
I. Üldised ettepanekud
1. Kordame taas ettepanekut kehtestada ühisrahastusteenuse osutajaid ja muude investeerimisinstrumentide vahendajaid puudutavad nõuded
eraldi krüptovara teenuse osutajatele kohalduvatest nõuetest. Arvestades teenuste väga suurt sisulist erinevust, samuti väga suurt erinevust nende
teenuste riskitasemes (seehulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitasemes), leiame, et neid teenuseid ei ole kohane reguleerida sama
seadusega. Selline olukord tekitab nii segadust seaduse subjektides kui ka tulevikus seadusemuudatuste sisseviimisel, eriti sätete osas, mis
puudutavad kõiki hetkel eelnõu alla käivaid teenuseid. Oleme oma seisukohti täiendavalt käsitlenud ka all eelnõu § 1 kommentaarides.
Oleme antud ettepanekut täiendavalt selgitanud oma tagasiside teises osas seaduse reguleerimisala ja kohaldamisala ning muude konkreetsetele
sätetele antud tagasisides.
2. Virtuaalvääringu teenuste osutajate osas oleme jätkuvalt seisukohal, et eelnõus toodud nõuded on ülemäärased, kuivõrd need ei lähtu EL
krüptovara turgude määruse (MiCA) eelnõust, vaid on oluliselt rangemad. Virtuaalvääringu teenuste osutajate õiguskindlus on nagunii juba löödud
kõikuma, kuivõrd viimastel aastatel on lühikese vahega mitmel korral oluliselt muudetud neile kohalduvat õiguslikku raamistikku. Ka nüüd on
paralleelselt eelnõu kujul kaks uut ja täiesti erinevat tegevusloa režiimi, muuhulgas on selgusetu, kelle järelevalve alla vastavad teenuseosutajad jäävad.
Eriti tahame rõhutada, et virtuaalvääringu teenuseosutajate reguleerimine peab lähtuma mitte tehnoloogiast või ärimudelist, vaid rahapesu riskist. Selle
asemel, et teha rutakaid ja turuosalisi oluliselt riivavaid otsuseid ilma vastava põhjaliku riive proportsionaalsust käsitleva analüüsita, soovitame jälgida
ja eeskujuks võtta arenguid, mis EL tasandil nagunii toimumas on. Ka praegune olukord on tekkinud tulenevalt sellest, et Eestis on püütud minna ette
EL õigusraamistiku arengust küsimuses, kus EL tasandil õigusraamistiku loomise protsess on käima lükatud.
3. Sarnaselt määruse „infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja kord“
tagasisidele soovib FE üldistatult juhtida Rahandusministeeriumi („RM“) tähelepanu terminitele, mida seadusloomes kasutatakse. Oleme seisukohal,
et eelnõu ülesehitamisel ja sõnastamisel on taaskord eksitud õigusnormide terminoloogias. RM on nii ÜMIVS’is kui ka selle seletuskirjas kasutanud
muuhulgas termineid „tuletisinstrument“ ning „finantsinstrument“ muus või laiendatud tähenduses, kui neile on antud väärtpaberituru seaduses („VPTS“)
ning Euroopa Liidu („EL“) üleselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL („MiFID II“). Samuti on kasutatud mitmeid Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruses (EL) 2020/1503 („ühisrahastuse määrus“) defineeritud termineid muus tähenduses, kui neile on antud ühisrahastuse määruses.
Sellest tulenevalt leiame, et RM on ekslikult loonud blanketsed õigusnormid, omamata viidet ja tähendust õigusnormile, kust terminid pärinevad. Peame
oluliseks finantssektori õigusaktides terminoloogia samataolist kasutamist õigusaktide üleselt, sama praktikat on praegu enamikus finantssektori
õigusaktides ka kasutatud. Sellest tulenevalt soovitame RM’il taaskord vältida kommenteeritavas eelnõus ning selle seletuskirjas terminoloogia
kasutamist, mis pärineb teistest õigusaktidest, kui RM’i eesmärk ei ole nende terminite kasutamine neile vastavas muus õigusaktis antud tähenduses.
4. Kuivõrd eelnõu seab teenuseosutajatele märkimisväärseid tegevuspiiranguid, sh ei arvestata alati ka ühisrahastusteenuse või MiCA eelnõu
sätetega, peab eelnõu seletuskirjast selguma, missugustel kaalutlustel selliste riivavate meetmete kasuks on otsustatud. Hea õigusloome ja
normitehnika eeskirja § 5 kohaselt peavad seaduseelnõus kavandatavad isiku õiguste ja vabaduste piirangud olema asjakohased ja proportsionaalsed
eesmärgiga, mida seaduseelnõu avalikes huvides taotleb. Oleme oma tagasisides mitmel pool viidanud piirangutele, mis meie hinnangul on
ebaproportsionaalsed, kuivõrd vastavate piirangute eesmärki oleks võimalik täita teenuseosutajaid oluliselt vähem riivavate meetmetega. Palume
selliste meetmete osas põhjalikumalt hinnata meetmete proportsionaalsust ning täiendada vastavalt ka eelnõu seletuskirja.
5. Eelnõu sisaldab 20 sätet, milles viidatakse valdkonna eest vastutava ministri õigusele võtta teatud nõuete täpsustamiseks vastu rakendusakt.
Samas ei ole turuosalistele esitatud vastavate rakendusaktide eelnõusid. Turuosalistel on väga keeruline anda hinnanguid eelnõule, teadmata mis on
vastavate volitusnormide mõte ja piirid. Palume täpsustada eelnõus volitusnormide alusel vastuvõetavate võimalike rakendusaktide sisu.
6. Palume eelnõu mõjuhinnang täiendamist. Majanduslike mõjude hindamisel ei ole kasutatud avalikult kättesaadavat infot juba tegutsevate
teenuseosutajate kohta ega hinnatud piisavalt halduskoormuse kasvu ja tehniliste nõuetega kaasnevat tegelikku mõjut. Mõjuhinnangus on viide
“lootusele”, et teenuse hind jaekliendile uute nõuete valguses ei tõuse. Olulisem oleks näha mõjuhinnangus, missugused nõuded ja mis ulatuses võivad
mõjutada teenuseosutajate püsivaid tegevuskulusid, samuti saaks kasutada praegu rakendatavaid teenustasusid, et hinnata, kas need on
teenuseosutaja talitluspidevuse tagamiseks piisavad.
Arvesse tuleks võtta ka kulu rahastuse taotlejatele ning teenuse atraktiivsust neile täiendavate nõuete valguses. Ka rahastuse taotleja jaoks tähendavad
uued nõuded lisaks halduskoormusele täiendavat rahalist kulu. Mõjuhinnangus on hetkel selgitatud, et rahastuse taotlejate jaoks on ühisrahastus
“võimalus, mitte kohustus”. Ebasoovitavat mõju ja mõju olulisust on peetud väikeseks. Juhime tähelepanu ühisrahastuse määruse põhjenduspunktidele
1 - 4, mis selgitavad ühisrahastuse olulisust väikestele ja keskmise suurusega (VKE) ettevõtjatele. Ühisrahastus (sõltumata, kas instrument jääb
ühisrahastuse määruse kohaldamisalasse või mitte) on VKE jaoks oluline alternatiivne tegevuse rahastamise võimalus ning tulenevalt sellest, et tihti
on seal kaasatavad summad väikesed, ei ole sellisel viisil raha kaasamine enam majanduslikult mõistlik, kui sellega kaasnevad märkimisväärne
halduskoormuse kasv ning lisakulutused õigusteenusele, finantsnõustajate jm teenustele. Üheks näiteks on arvete rahastamine ühisrahastuses, mis
teenusena on juba levinud ja nõuded, mida sellisel moel teenuseosutaja platvormil loovutatakse on pigem väikesed. Kui iga sellise nõude loovutamisega
kaasneks kohustus koostada põhiteabedokument ja kui iga sellise nõude osas tuleks platvormipidajal kohaldada kõiki hetkel eelnõus ettenähtud
kontrollmeetmeid, võib nõuete vahendamisel mõlema nimetatud osapoole halduskoormus kokku kujuneda ebaproportsionaalselt kalliks.
Leiame, et mõjuhinnangu tulemiks peaks olema üldine arusaam, kui suure summa kaasamisel on mõttekas nõuda põhiteabedokumendi koostamist ja
missugusest summast alates muutub see ebaproportsionaalselt koormavaks. Viimasel juhul võiks ette näha näiteks oluliselt leevendatud nõuded, mis
oleksid proportsionaalsed ning ühtlasi aitaksid tagada vajalikul määral kaitset investoritele.
II. Ettepanekud eelnõu teksti osas
1. Eelnõu § 1. Seaduseelnõu reguleerimisala - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad
kommentaarid ja ettepanekud
69. Ühisrahastusteenuse osutajate ja muude Teadmise Ettepanek on arusaadav, kuid sisuliselt FinanceEstonia ei nõustu RM
investeerimisinstrumentide vahendajate ks võetud/ on suur osa (tegevus)nõuetest kattuvad tagasisidega. Ei ole arusaadav, miks
koondamine sama seaduse alla virtuaalvääringu selgitatud nii ühisrahastusteenuse osutajate kui kahe väga erineva teenuse nõuete
teenuse osutajatega ei ole põhjendatud, kuivõrd ka muude teenuseosutajate puhul. kahe erineva seadusena kehtestamine
need teenused on olemuslikult väga erinevad. Eraldi seaduste ettevalmistamine ja välistatakse õigusökonoomikale
menetlemine tulenevalt viidates.Samamoodi võime viidata, et
[meie esialgne kommentaar on leitav RM tagasiside õigusökonoomikast ei ole samuti eelnõus toodud nõuded kattuvad
dokumendis, käesolevast dokumendist mahu tõttu mõistlik. suures ulatuses ka mistahes muu
välja jäetud] finantsteenuse osutamisel kohalduvate
Teisalt ka seaduse jõustumist ja nõuetega, millest hoolimata ei pea me
rakendumist on edasi lükatud. Samuti on mõistlikuks kõiki selliseid
tehtud täiendav mõju hinnang finantsteenuseid reguleerida sama
seletuskirjas. seadusega.
Lisaks juhime tähelepanu, et RM ei ole
andnud tagasisidet muudele
probleemidele, mida esialgses
kommentaaris virtuaalvääringu
teenuseosutajate osas välja oli toodud.
Oleme all oma seisukohti täiendavalt
põhjendanud käesoleva tabeli all.
Selgitame, et meie hinnangul ei ole piisav põhjendada ühisrahastuse, muude investeerimisinstrumentide ja krüptovara teenuse osutajate käsitlemist
ühe seaduse all õigusökonoomikaga. Oleme jätkuvalt arvamusel, et viide õigusökonoomikale, st eelnõu majanduslikele mõjudele, ei ole piisav, et
kaaluda üles õigusselguse loomise vajadust, mis ka eelnõu seletuskirja kohaselt on üks eelnõu eesmärkidest. Kui rääkida õigusloome ökonoomiast,
siis oleme veendunud, et õigusselguse tagamise eesmärgil ei ole asjakohane puhtalt ökonoomia põhimõtte tõttu jätta kaks sisult väga erinevat teenust
sama seaduse alla, kui sellisele reguleerimisele on alternatiive ja see on hetkel veel ka välditav.
Finantssektori õiguslik raamistik on juba praegu turuosaliste jaoks keeruline. Seni on praktikas iga teenuse jaoks loodud eriseadus, mis aitab oluliselt
kaasa õigusselguse loomisele turuosaliste jaoks ja ei ole mõistetav, miks seda praegu teha ei soovita, kuigi seda on soovinud mitmed tagasiside andjad.
Erandiks on väärtpaberituru seadus, mis reguleerib erinevate väärtpaberituru osaliste tegevust. Ka krediidiandjate ja -vahendajate seadus on
keskendunud krediiditoodete pakkumisele. Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus puudutab turuosalisi, kes pakuvad makseteenuseid.
Ühisrahastusteenuse osutajad ja muude investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajad osutavad olemuslikult sama või sarnast teenust,
kuid nende teenustel puudub märkimisväärne ühisosa enamiku virtuaalvääringu teenustega, sarnasused ärimudelites on pigem juhuslikud ja mitte
valdavad. Isegi kui nõuded teenuste osas suures osas kattuvad, et peaks need kattuma kogu ulatuses. Nii näiteks võib eelnõu seletuskirjas toodud
joonistest 4 ja 5 jääda ekslik mulje, nagu nn “mitte-MiFID” instrumendid registreeritakse plokiahelas, kuid selline seos on pigem juhuslik ning ei puuduta
kõiki selliseid instrumente. Plokiahela kui tehnoloogia kasutamine samuti ei tähenda, et sellel tehnoloogial baseeruvate või selle kasutamist toetavate
erinevate teenuste riskid ja reguleerimisvajadus oleksid samasugused (teoreetiliselt võiks ka mistahes muu tegevusloa alusel tegutsev
finantstehnoloogiaettevõte kasutada oma teenuse osutamisel plokiahelat).
Eeltoodust tulenevalt teeme taas ettepaneku eraldada virtuaalvääringu teenused eelnõust ning kehtestada neid puudutavad nõuded eriseadusega.
Sama on soovitanud ka Finantsinspektsioon. Saame aru, et eelnõu koostajate hinnangul on teenuste osas kattuvus piisav, kuid eelnõud lugenud
kolmandate isikute jaoks see nii ei ole. Juhime tähelepanu, et FinanceEstonia nimel annavad tagasisidet turuosalised, keda eelnõu tulevikus otseselt
puudutab (sh eelkõige nende majasisesed juristid), kui ka finantsõigusele spetsialiseerunud nõustajad, kes igapäevaselt töötavad finantssektori
õigusaktidega. Tagasiside on kokku pandud ja üle vaadatud finantssektori õigusaktidega süsteemselt töötavate liikmete esindajate poolt. Ka
Finantsinspektsioon on äärmiselt asjatundlik tagasisidestaja, kes teostab finantssektori turuosaliste üle (regulatiivset) järelevalvet. Palume lähtuda
turuosaliste ja järelevalveasutuse ettepanekutest, kuna nemad peavad praktikas asuma eelnõud ja selles sisalduvaid nõudeid täitma.
Lisaks rõhutame, et mitmed tagasiside andjad (sealhulgas ka Finantsinspektsioon) on oma tagasisides viidanud, et virtuaalvääringu teenuseosutajate
osas on siseriiklike regulatiivsete nõuete loomine sellisel kujul ja praeguses valdkonna harmoniseerimise etapis ennatlik. Tõenäoliselt toovad arengud
EL õiguses lähiaastatel nagunii kaasa valdkonna turuosalistele kehtestatud nõuete järjekordse muutmise. Kuna on teada, et hetkel toimub Euroopa
Liidu tasandil virtuaalvääringute turu ja teenuste harmoniseerimine, siis ei ole arusaadav, miks on vaja asuda kohaliku turu õiguslikku raamistikku
märkimisväärselt muutma, kui nagunii paari aasta pärast tuleb asuda kohanema taaskord uute nõuetega. Samuti on näha, et käesoleva eelnõu
koostamisel üldiselt ei ole lähtutud MiCA eelnõu praegusest sisust, vaid turgu on plaanitud reguleerida märkimisväärselt ulatuslikumalt.
Alternatiivselt: Soovitame terminoloogiliselt mitte käsitleda ühisrahastust ja investeerimisinstrumentide vahendamist üheselt virtuaalvääringu
teenustega. Selles osas oleme täpsemad soovitused lisanud eelnõu § 3 kommentaaride alla. Peamine mure on selles, et kahe väga erineva teenuse
osas samade terminite kasutamine samas seaduses toob paratamatult kaasa olukordi, kus jääb märkamata, et ühe või teise teenuse osas oleks sätte
kohaldamisalast vaja välistust, mis mõjub omakorda vastava teenuse osutajatele koormavalt.
2. Eelnõu § 1. Reguleerimisala puudutavad täiendavad kommentaarid
Selguse huvides palume eelnõu artikli 1 lg 1 p 1 muuta järgmiselt: „/…/ täpsustades ja täiendades nimetatud määruses sätestatut ulatuses, milles see
on määrusega lubatud.“ Siseriikliku seadusega ei ole lubatud täpsustada ega täiendada EL määruse sätteid. EL määruses sätestatut on lubatud
täiendada üksnes ulatuses, milles selline õigus või nõue on määruses selgelt välja toodud. Lisaks palume selgitada, mis saab hetkel VPTS’i sisse
viidud sätetest ning võimalusel tõsta need ümber käesolevasse eelnõusse, kuivõrd selline lahendus oleks selgem.
3. Eelnõu § 2. Seaduse kohaldamine - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
75.1 Eelnõu § 2 Osaliselt Nagu juba eespool märgitud, siis Nagu eespool selgitatud, ei ole me nõus sellega, et
Lg 1 - Eelnõu peaks sellistele arvestatud ei ole mõistlik teha täiesti tegemist oleks ebamõistliku dubleerimisega.
teenuseosutajatele kohalduma selgelt eraldiseisvad osad vastavate
piiritletud ulatuses. teenuseosutajate jaoks Hetkel on eelnõu ülesehituse poolest raskesti
(dubleerimine jms). Siiski jälgitav. Mõistete kasutamine muus tähenduses kui
selguse huvides on enamikes neile on antud varasemates EL või siseriiklikes
sätetes (sh §-de pealkirjades) õigusaktides (olukorras, kus need varasemad
viidatud õigusaktid jäävad paralleelselt ka kehtima) paneb
investeerimisinstrumendi eelnõu lugeja juba niigi raskesse positsiooni.
vahendamise teenuse ja
virtuaalvääringu teenuse Kuigi eelnõu tagasides on korratud, et eelnõus
osutajale eraldi. käsitletavatel teenustel on piisav ühisosa, rõhutame
siiski, et teenused on olemuslikult, tehniliselt ja
seotud riskide poolest väga erinevad ning kõigi
kõnealuste teenuste koos käsitlemine paratamatult
paneb ühe või teise teenuse osutajad
ebaõiglasesse positsiooni.
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
75.4 Lg 5 - Tekitab ebaselge olukorra – st Mittearvestatu Nõuded rahastuse taotlejale on (Tarbija)krediidilepingust tulenevate nõuete
nimetatud peatükke ei kohaldata täies d, selgitatud piisavalt selgelt eristatud loovutamise põhiste mudelite tarvis palume
ulatuses. Palume kaaluda eraldi peatüki teenuse osutajatele seatud täpsustada, keda tuleks käsitada rahastuse
loomist, mis puudutab rahastuse taotleja nõuetest. Aga jällegi teatud taotlejana: laenuandjat, kes vahendaja platvormil
nõudeid (sh pidada silmas kommentaare ulatuses need nõuded kattuvad, nõude loovutab, või algset laenusaajat (kuigi laen
eespool rahastuse taotleja ja seepärast ei ole mõistlik täiesti on antud platvormi väliselt ja enne nõude
investeerimisinstrumentide pakkuja eraldiseisvate peatükkide loovutamist platvormil, sh ei ole tegemist
mõistete ülevaatamisel ja vastavalt sellele konstrueerimine. krediidivahendamisega). Eelduslikult on rahastuse
vajadusel kohandada ka antud sätet). taotlejaks algne laenuandja, kes nõude loovutab,
Lisaks rahastuse taotlejale kuid see ei ole üheselt selge. Nagu varem märgitud,
väiksema koormuse asetamine ei arvesta eelnõu läbivalt nõuete loovutamise
(võrreldes platvormide eripäradega, kuigi Eestis tegutseb hulk
investeerimisinstrumendi selliseid platvorme.
vahendamise teenuse osutajaga)
on põhjendatud, sest rahastuse
taotleja pakub ainult piiratud
ulatuses endaga seotud
investeerimisinstrumente –
analoogia väärtpaberituru
regulatsiooniga, st emitendi ja
pakkumise korraldaja vahel.
4. Eelnõu § 2 lg 2. Kohaldumine ühisrahastusprojektidele
Toome välja, et § 2 lg-s 2 viide „[ühisrahastuse määruse] artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud lepingust tuleneva nõude /…/“ pakkumisele võib olla
eksitav, kuivõrd viitab pigem nõuete loovutamisele (nõue justkui peab olema tekkinud, st laenuleping peab olema sõlmitud ja pakutavaks instrumendiks
on laenulepingu alusel tekkinud nõue - sellisele teenusele ühisrahastuse määrus ei kohaldu). Seega teeme ettepaneku muuta viidatud § 2 lõiget 2
järgmiselt: “Käesoleva seaduse 6. ja 7. peatükis sätestatut kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1
punktis a nimetatud ühisrahastusteenuse osutamisel, v.a vabalt võõrandatavate väärtpaberite pakkumisel ilma kindla kohustuseta, kui
ühisrahastusprojekti koguväärtus kõigi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide kohta kokku selle ühisrahastuspakkumise üheaastase ajavahemiku
jooksul ületab 5 000 000 eurot”. Sellisel juhul saaks eelnõus eristada ühisrahastusprojekte ühisrahastuse määruses antud tähenduses ja eraldi käsitleda
muude investeerimisinstrumentidega seotud projekte. See aitaks kaasa ka eelnõu teksti lihtsustamisele.
Palume eelnõus luua erisus ka muude investeerimisinstrumentide vahendamisel ptk 6 ja 7 kohaldamisele, kui projekti mahud on väikesed. Laenunõuete
loovutamisel võidakse loovutada ka mõnekümne või mõnesaja euro suuruseid nõudeid, millisel juhul oleks põhiteabedokumendi koostamine
ebamõistlikult kulukas. Tagasiside dokumendis on punkti 106.1 selgituses samas küsimuses viidatud eelnõu § 2 lg-le 6, mis loovutuspõhise mudeli
puhul ei ole asjakohane, kuna ka tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude loovutamisel oleks nõude loovutaja krediidiandja (võlausaldaja), mitte laenu
saanud füüsiline isik ise. Viidatud eelnõu § 2 lg 6 sellistes olukordades ei kohalduks. Seega palume kas täiendada eelnõu põhiteabedokumenti
puudutavaid sätteid sätte kohaldumise välistustega väikesemahuliste tehingute osas või luua sellistele väikesemahulistele tehingutele oluliselt
väiksemamahulised teabe avaldamise nõuded (nt piirduda loovutatava nõude põhitingimustega). Teeme ettepaneku selliste väikesemahuliste
tehingutena käsitleda tehinguid, mille väärtus jääb alla 100 000 euro.
5. Eelnõu § 3 ja 4. Üldine kommentaar mõistet kasutamise osas
Nagu mitmel juhul käesolevas tagasiside dokumendis ja ka varasemalt selgitanud oleme, on meie hinnangul seaduseelnõus mõistete kasutamine
hilisema rakendamise huvides ülemäärane või segane, st mõistete kasutamine ei teeni selle peamist huvi, milleks peaks olema seaduse mõttest
arusaamise lihtsustamine. Eelnõus on defineeritud investeerimisinstrument, mis peaks hõlmama ühisrahastusteenuseid. Seejuures ei kasutata
ühisrahastusteenuste mõistet mitte sellele määruses (EL) 2020/1503 antud tähenduses, vaid selle mõiste tähendust on laiendatud.
Leiame, et investeerimisinstrumentide kohaldamisala on ka muus mõttes liiga lai. See tähendab, et mõiste kasutab ringdefinitsioone ning hõlmab
instrumente, mille ring on määratlematu. See omakorda tähendab, et mõiste võib hõlmata ka instrumente, mis ei ole määratud eelnõu kohaldamisalasse
kuuluma. Näiteks on lõikes 7 märgitud, et virtuaalvääringu teenuseks loetakse ka virtuaalvääringu väljastamist, selle pakkumise või müügi korraldamist
või pakkumise või müügiga seotud finantsteenuse osutamist. Selline loetelu muudab iga ettevõtja, kes pakub tugiteenuseid virtuaalvääringu turul,
reguleeritud turuosaliseks. Selline ebamäärasus muudab Eesti õiguskeskkonna ebasoodsaks uute ärimudelite ja tehnoloogiate kasutamise osas.
Lisame, et ka virtuaalvääringu teenuste osas ei ole mõistete kasutamine ühtlustatud teiste sektori õigusaktide terminoloogiaga. Mõistete kasutus erineb
nii RahaPTS, AMLD kui ka MiCA eelnõu mõistete kasutusest. Sektoriülese selge ja ühetaolise vaate loomiseks tuleks mõisted vastavate õigusaktide
mõistega ühtlustada, st eelnõus kasutatavate terminite tähendused peavad kattuma samade terminite tähendusega teistes valdkonna õigusaktides.
Täiendavalt selgitame, et eelnõu ning selles kasutatavad mõisted ei arvesta piisavalt ka erinevate ühisrahastusmudelite eripäradega, mida eelnõu
hõlmab. Eelnõu üks läbivaid probleeme on, et investeerimisinstrumendi ja investeerimisprojekti mõistet kasutatakse EL ühisrahastuse määrusega
hõlmatud instrumente silmas pidades, kuid ei ole arvestatud (tarbija)krediidilepingustest tulenevate nõuete loovutamise põhiste mudelite eripäraga.
Selguse huvides peame oluliseks mõistete ühetaolist kasutamist õigusaktide üleselt, et vältida arusaamatusi ning probleeme õigusaktide
hilisemal tõlgendamisel. Teeme ettepaneku virtuaalvääringu teenuste terminoloogia osas võtta eeskujuks krüptovara turgude määruse eelnõu
(MiCA), ühisrahastuse määruse kohaldamisalasse jäävate teenuste puhul kasutada ühisrahastuse määruse mõisteid ning muude nn ühisrahastuse
määruse kohaldumisalast välja jäävate platvormipõhiste raha kaasamise viiside puhul mõisteid, mis ei kattuks muude finantsteenuste terminoloogiaga,
v.a kus see on asjakohane.
6. Eelnõu § 3. Investeerimisinstrumendid - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele
All oleme toonud oma täiendavad kommentaarid ja ettepanekud vastusena RM selgitustele. Tabeli all oleme toonud välja täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud, mis ei haaku otseselt meie varasema tagasisidega.
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
71.5 Investeerimisinstrumentide mõistest Selgitatud Leiame, et Me ei ole antud selgitustega nõus.
tuleks välja jätta ühisrahastuse määruse investeerimisinstrumendi mõistest
kohaldumisalasse jäävad instrumendid. ei tuleks ühisrahastusmääruse Eelnõu põhifookus on nn muude
Lisaks on eraldi kasutatud mõistet kohaldamisalasse jäävaid investeerimisinstrumentidega teenuste osutamise
krüptovaral põhinev instrumente välja jätta, muidu reguleerimine. Kus asjakohane, saab viidata, et
investeerimisinstrument, mida hiljem muutuks eelnõu liialt vastav säte kohaldub ka ühisrahastusteenuse
eelnõu tekstis kordagi kasutatud ei ole. ennastkordavaks (vt ka eeltoodud osutajatele. Selline lahendus oleks turuosaliste
kommentaare). seisukohast oluliselt selgem. Oleme eelnõus
Krüptovaral põhinev kasutatava terminoloogiaga seonduvat
investeerimisinstrument on nüüd kommenteerinud täiendavalt ka eespool ning all mh
esitatud investeerimistokenina ja punkti 76.1 tagasisides.
seda terminit on edaspidi eelnõus
kasutatud (vt § 71). Antud eelnõu puhul, kus nii mitmed erinevad
teenused on pandud ühtekokku, ei ole oluline mitte
korduste vältimine, vaid selguse tagamine. Seda
isegi juhul, kui virtuaalvääringu teenused eelnõust
välja jäetakse.
76.1 Eelnõu § 3 on puudutatud ka eespool Osaliselt Eelnõu skoop on laiem kui EL Oleme jätkuvalt seisukohal, et eelnõus mõistete
üldisemate kommentaaride all. arvestatud, ühisrahastusmääruse oma. “ühisrahastusteenus” ja
Määruses defineeritud instrumentide selgitatud Sellest tulenevalt ei ole proovitud “investeerimisinstrumentide vahendamise teenus”
kirjeldusi oleks soovitatav mitte ümber §-s 3 ümber sõnastada EL kasutamine on väga ebaühtlane ja segadust
sõnastada, vaid jätta viitega. ühisrahastusmääruses nimetatud tekitav. Ühisrahastusteenus on defineeritud
instrumente, sest nendele määruses (EL) 2020/1503 ja selles tähenduses
kohaldub igal juhul EL tuleks käsitleda üksnes selliseid teenuseosutajaid,
ühisrahastusmäärus. kellele vastav määrus kohaldub. Seda muuhulgas
seetõttu, et seadust peavad teatud ulatuses
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
kohaldama ka need teenuseosutajad, kes
peamiselt kohaldavad määrust.
Selguse huvides teeme ettepaneku
investeerimisinstrumentide vahendaja mõistet
kasutada mitte üldmõistena, vaid mõistena
nende teenuseosutajate kohta, kellele
eelviidatud määrus ei kohaldu. See haakuks
selgemalt ka eelnõu § 1 lg-s 1 toodud käsitlusega,
mille punktides 1 ja 2 eristatakse
„ühisrahastusteenuse osutajaid“ ja „muid
investeerimisinstrumentide vahendajaid“
(seejuures soovitame välja jätta sõna „muud“ ning
kasutada üksnes investeerimisinstrumentide
vahendaja mõistet).
Praegune defineerimine, kus sisuliselt kasutatakse
määruse definitsioone muus tähenduses kui
määrus neid kasutab, ei ole õigusselguse
põhimõtte vaates mõistlik. Finantsteenuseid
puudutavas õiguslik raamistik on keeruline ja
mitmetahuline. Selleks orienteerumise
hõlbustamiseks on oluline mõistete ja
kontseptsioonide samasus, st et eri õigusaktid
kasutaksid samu mõisteid alati samas tähenduses.
Praegune mõistete kasutus eelnõus loob aga
vastupidise olukorra, mis on turuosaliste vaates
ebamõistlikult koormav. Selline olukord on praegu
veel välditav.
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
Lg 1 p 1 - Tegemist on väga ebaselge Kustutatud § 3 lg 1 p 1 viide Leiame, et definitsioon on jätkuvalt ebaselge ning
kontseptsiooniga. Tulemuseks oleks „väärtpaberi sarnasele vajab käsitlus vajab muutmist. Lg 1 p 1 osas, milles
olukord, kus Finantsinspektsiooniga oleks instrumendile“. see viitab „VPTS § 2 lg 2 p-des 1-8 nimetamata
vajalik kooskõlastada igasugune väärtpaberile“, on sisutühi, kuivõrd viidatud VPTS
edaspidine teenus, mis hetkel reguleeritud säte sätestabki väärtpaberi mõiste. Ei ole võimalik
valdkondade alla ei kvalifitseeru. See käsitleda eelnõus „väärtpabereid“, mis jäävad välja
omakorda tähendaks järelevalve suurt „väärtpaberi mõistest“, st tegemist on äärmiselt
diskretsiooniõigust otsustamaks mida vastuolulise kontseptsiooniga ning soovitame selle
tähendab “sarnane” ning suurt ümbersõnastamist. Samuti soovitame sätte
halduskoormust. Näitena praktilisest ümbersõnastamisel kaaluda, missugused on
probleemist: sisuliselt iga laenutaotlus päriselulised olukorrad, mille reguleerimiseks sätet
võiks kvalifitseeruda võlakirja sarnase vaja on, et välistada üleliia laia definitsiooni
instrumendi pakkumiseks. kasutamine. Juhime tähelepanu, et liiga laiade
definitsioonide kasutamine tekitab tulevikus
probleeme VPTS ja eelnõu kohaldumisala
eristamisel. Samuti leiame, et sätte
kohaldumisalasse võivad jääda olukorras või
struktuurid, mis käesoleva eelnõu sisuga ei haaku.
76.2 Lg 1 p2 - Sõnastusest ei tule selgelt välja, Selgitatud Nõuete loovutamise-põhised Kuna eelnõu hõlmab ka loovutuspõhiseid mudeleid,
kas siia alla kuuluvad ka nõuete ärimudelid ei ole otseselt eelnõu peab eelnõu läbivalt täpsustama ja täiendama,
loovutamised (võiks vähemalt olla mainitud kohaldamisalast välistatud, arvestades loovutuspõhiste mudelite eripäradega
eelnõu seletuskirjas). kuivõrd see ei ole eelnõu (nagu ka muude sätete puhul märgitud: mida tuleks
koostajate hinnangul käsitada investeerimisprojektina, kes on rahastuse
põhjendatud. Seetõttu puuduvad taotleja, kuidas tuleb täita teavitamis- ja
ka viited nõuete loovutamisele. avalikustamise kohustusi).
76.4 Lg 5 - Palume võimalusel kaaluda sõna Selgitatud Leiame, et kui turuosalise ja FE ei ole täielikult nõus kommentaari 76.4 osas
„lubaduse“ asendamist või järgneva investori vaheline õigussuhe on antud selgitusega. Laenu on võimalik
lauseosa kaotamist. Põhjus seisneb selles, üles ehitatud laenupõhiselt, siis ennetähtaegselt tagastada, mispuhul investor saab
et 100% lubadust praktikas turuosalised tuleb turuosalisel investorile oma laenu põhiosa ja kogunenud intressi tagasi,
tulu osas ei paku – investeerimisrisk säilib. kokkulepitud tähtajaks kanda aga investori investeerimisrisk realiseerub
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
Seetõttu palume alternatiivselt kasvõi tagasi laenu põhiosa, millele täiendava tulu ootuse realiseerumata jätmises.
seletuskirjas nimetatut täpsustada lisandub kokkulepitud (välja Seejuures ei ole ükski lepingu osapool sellises
/selgitada nii, et lubaduse all ei peeta silmas reklaamitud) intress. Vastasel olukorras rikkumises. Sellises olukorras sõna
teenuseosutaja igakordset täielikku juhul on tegemist lepingu “lubadus” kasutamine turuosalise poolt oleks
kohustust investeeringult tulu tasuda. rikkumisega. eksitav ja seetõttu on samamoodi eksitav vastava
Samasugust lähenemist on sõna kasutamine eelnõu tekstis.
kasutatud ka EL
ühisrahastusmääruse artikli 2 lõike RM selgituses toodud väide, justkui oleks
1 punktis (b). Eelnõu samasugust lähenemist kasutatud ühisrahastuse
kommenteeritava sätte (uues määruses, ei ole õige. Ühisrahastuse määrus
sõnastuses § 3 lg 4) punkti 2 osas defineerib “laenu” artikli 2 lõike 1 punktis b
eelnõu koostajad probleeme ei järgnevalt: “leping, millega investor teeb
näe. projektiomanikule kokkulepitud ajaks
kättesaadavaks kokkulepitud rahasumma ja
millega projektiomanik võtab tingimusteta
kohustuse maksta see summa koos kogunenud
intressiga investorile tagasi vastavalt
osamaksekavale”.
Lisaks juhime tähelepanu, et sama säte lõpp ei ole
ka grammatiliselt korrektne järgmises osas: “/…/
koos intressi või muu finantstulu näol tagastada”.
Korrektne oleks jätta välja sõna “näol” ning sõna
“finantstulu” asendada sõnaga “finantstuluga”.
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
71.2 Ühisrahastusteenuse definitsiooni eelnõu Osaliselt Lisatud viide Nagu korduvalt käesolevas tagasiside dokumendis
§-s 3 lg 5 asendada viitega arvestatud ühisrahastusmääruses nimetatud viidanud oleme, ei pea me õigeks ühisrahastuse
ühisrahastusteenuse definitsioonile instrumentidele, kuid kuna määruses või muus õigusaktis toodud terminite
ühisrahastuse määruse artiklile 2(1)(a), st ühisrahastuse teenuse sisu on muus tähenduses kasutamist antud eelnõus.
hoiduda määruses kasutatud käesolevas eelnõus laiem kui Leiame, et õigusselguse tagamiseks on oluline
definitsioonide ümbersõnastamisest viidatud EL määruses, siis üks- kasutada õigusaktide üleselt neis kasutatavaid
määruse alusel tegutsevaid ühele ei saa EL määrusele siin termineid samas tähenduses ning muu tähenduse
ühisrahastusteenuse osutajaid viidata. loomisel kasutada ka muud terminit.
puudutavates sätetes. Muul juhul jääb
üles risk, et siseriiklikul tasandil tekib Ettepanek: ühisrahastusteenuse definitsioon viia
probleeme määruse skoopi mitte jäävate kooskõlla ühisrahastuse määruse vastava
teenuste klassifitseerimisel (st millal on definitsiooniga (viidata, mitte parafraseerida), ja
teenus ühisrahastusteenus ja millal muu muud sarnased teenused, mis ühisrahastuse
investeerimisinstrumentide määruse kohaldumisalasse ei jää, koondada
vahendamine). Samuti ei tohiks investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse
siseriiklikult mõjutada ühisrahastuse mõiste alla.
määruses defineeritud mõistete
tõlgendamist, mis aga siseriiklikult
ühisrahastuse määruse sätete
ümbersõnastamise tagajärjel juhtuda võib.
71.3 • Praeguses § 3 lg-s 5 toodud Mittearvesta Leiame, et selline eristamine kaht Jääme oma varasema ettepaneku juurde ja
kontseptsioonid krediidipõhisest ja tud/ erinevat liiki ühisrahastusteenuse soovitame eristada ühisrahastusteenuseid, mis
omakapitalipõhisest ühisrahastusest (või selgitatud puhul on võimalik ka nii, et kui nad jäävad ühisrahastuse määruse skoopi, muudest
täiendavalt ka krediidipõhisest ja on defineeritud küll ühes lõikes, investeerimisinstrumentide vahendamise
omakapitalipõhisest kuid eraldi punktidena. teenustest. Oleme oma seisukohti täiendavalt
investeerimisinstrumentide selgitanud mujal eelnõu §-dega 3 ja 4 seotud
vahendamisest) peaksid olema eraldi kommentaaride ja ettepanekute all.
mõisted, mitte nn osa
ühisrahastusteenuse definitsioonist (mis Lisaks juhime tähelepanu, et tuletisinstrumendile
siis omakorda on osa on viidatud praeguse § 3 lg 4 punktides 1 ja 2,
investeerimisinstrumentide vahendamise eristamata seejuures, mis juhul selline instrument
definitsioonist). Mõistete täpsus ja kummagi liigituse alla kuulub. Selline definitsioon
vahetegu on eriti oluline sätete puhul, kus on ebaselge ja eksitav. Nagu oleme mujal
krediidipõhiste ja omakapitalipõhiste tagasisides selgitanud, siis ei pea me
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
instrumentide nõuded on erinevad (nt tuletisinstrumendi mõiste kasutamist eelnõus antud
pakkuja suhtes läbiviidav eelkontroll, tähenduses õigeks. Punkti 2 osas juhime
põhiteabedokumendi koostamine, tähelepanu, et sättest on välja jäänud
järelevalvetasude arvestamine jmt). ühisrahastuse määruse artikli 2 lõike 1 punktis a) ii)
nimetatud instrumendid, v.a sama lõike punktis n)
nimetatud instrumendid. Eelnõu seletuskirjast ei
selgu, et oleks täiendavalt analüüsitud, kas eelnõus
on sätteid, mida oleks vaja kohaldada ka
ühisrahastusteenustele, kui teenuseosutaja
vahendab vabalt võõrandatavaid väärtpabereid.
Lisaks viidatakse punktis 2 investori poolt
omandatud instrumendi eest vastutasuks
võlainstrumendi pakkumisele, mispuhul ei ole
hinnatud, kuidas see erineb sama lõike punktis 1
viidatud krediidipõhisest ühisrahastusteenusest (st
mis on võlainstrument ja kas nt laenulepingust
tuleneva nõude loovutamine võib kvalifitseeruda
võlainstrumendiks).
Teeme ettepaneku praeguse eelnõu § 3 lõike 4
ümbersõnastamiseks ja ümber struktureerimiseks
vastavalt eeltoodud kommentaaridele ja vastavalt
üldistele kommentaaridele eelnõu terminoloogia
osas.
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
71.4 • Ühisrahastusteenuse osutaja ja Osaliselt Ühtne lähenemine, kus Nagu mujal käesolevas tagasiside dokumendis
investeerimisinstrumentide vahendaja arvestatud, investeerimisinstrumentide selgitatud, peame olulisemaks seda, et eelnõu
definitsioonid eraldada ja neid eristada selgitatud vahendamise teenuse alla kuulub kontseptsioon ja sisu oleks selge turuosaliste ja
selliselt, et ühisrahastusteenuse osutajad nii ühisrahastus kui muude järelevalveasutuste jaoks, kes eelnõuga tulevikus
on üksnes ühisrahastuse määruse investeerimisinstrumentide töötama peavad. Nagu mujal selgitatud, siis me ei
kohaldumisalasse jäävad teenuseosutajad vahendamise teenuse osutamine nõustu RM selgitusega, justkui oleks praegune
ja investeerimisinstrumentide vahendajate on meie hinnangul siiski selgem. käsitlus mõistete osas selge. Peame oluliseks
mõiste ühisrahastusteenuse osutajaid ei Jätkuvalt – mõlemat sorti teenuse õigusaktide üleselt terminite samas tähenduses
hõlmaks. Selline eristamine lubaks luua osutamisel on teenuse sisu väga kasutamist. Samuti leiame, et eraldi
eelnõu tekstis suurema selguse nõuete lähedane ja seepärast ka nõuded “investeerimisinstrumendi” ja “muu
kohaldumise osas. Hetkel hõlmab suures osas kattuvad. Eraldi investeerimisinstrumendi” mõistete kasutamine ei
investeerimisinstrumendi vahendaja peatükkide või osade tegemine ole eelnõu selguse huvides hea.
mõiste ka ühisrahastusteenuse osutajaid, tähendaks väga paljuski sätete
mistõttu peaks seaduseelnõu sätteid dubleerimist. Teeme ettepaneku eristada eelnõus läbivalt
kohaldama justkui ka ühisrahastusteenuse Investeerimisinstrumentide ühisrahastusteenuse ja investeerimisinstrumentide
osutajatele, kuigi see ei ole määruse vahendamise teenuse osutaja vahendamise teenust. Eelnõu sisuliselt käsitleb
otsekohalduvust silmas pidades definitsiooni hulgas leiame, et “muude investeerimisinstrumentide vahendamise
asjakohane. eelnõus esitatud definitsioon (§ 3 teenust” (nagu defineeritud praeguses eelnõu
• Investeerimisinstrumentide lg 5) hõlmab ka teisi tekstis) ja vaid erandlikel juhtudel kohaldub
vahendaja definitsiooni tuleks täpsustada teenuseosutajaid lisaks ühisrahastusteenuse osutajatele ühisrahastuse
selliselt, et mõiste ei hõlmaks ühisrahastusmääruses toodule. määruse mõttes. Kui ühisrahastusteenuse osutajad
ühisrahastusteenuse vahendajaid, vaid on hõlmatud investeerimisinstrumentide
kohalduks ainult neile teenuseosutajatele, vahendamise teenuse mõistega, võivad mitmed
kes vahendavad eelnõu sätted olla tõlgendatavad selliselt, et need
investeerimisinstrumentide pakkumisi, mis sätted peaksid kohalduma ka ühisrahastusteenuse
ühisrahastuse määruse kohaldumisalasse osutajatele. Meie hinnangul ei ole piisav ka
ei kuulu. kohaldamisala puudutavasse sättesse
ühisrahastuse teenuse osas erisuste sätestamine,
kuivõrd selline lahendus ei ole piisavalt selge.
Leiame, et läbivalt on võimalik iga konkreetse sätte
juures sätestada, kui vastav säte eelnõus kohaldub
ühisrahastusteenuse osutajatele. Sätteid, mis
eelnõus ühisrahastusteenuse osutajatele
kohalduvad, on selleks eelnõus piisavalt vähe.
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
Erandiks on teenused, millele ühisrahastuse
määrus ei kohaldu, nt projektid mahuga üle 5 miljoni
euro, mille puhul on õigustatud vastavalt
asjakohaste peatükkide tervikuna kohaldamine.
76.6 Lg 7 ja 9 - Ebaselgeks jääb, mis on normide Selgitatud Rahastuse taotleja ei ole alati Lg 7 kaks lauset uues sõnastuses on vastuolulised
eesmärk ja täpne regulatiivne ulatus (st kas vahendaja. Pigem vastupidi – ja esimene lause justkui välistab teise lause
rahastuse taotleja on alati vahendaja, kui ta vahendaja võib samal ajal olla ka kohaldumise. Soovitame sõnastuse üle vaadata ja
vahendab enda poolt pakutavaid rahastuse taotleja. Rahastuse alles jätta ainult ühe lause. Eeldame, et sätte
instrumente? Mida see tähendab taotleja võib olla nö üksikemitent. eesmärk on eelkõige reguleerida
üldisemalt avalikkuselt vahendite Rahastuse taotleja ja investeerimisinstrumentide vahendaja tegevust, kui
kaasamisele? Kui praegu on seda silmas investeerimisinstrumentide ta mh pakub enda instrumente. Sellisel juhul
peetud (sh ka vahendaja mõiste viitab et vahendamise teenuse osutaja soovitame alles jätta ainult teise lause.
vahendaja võib olla enda huvides omavaheline suhestumus on
vahendite kaasaja), siis tuleks analüüsida analoogne väärtpaberituru Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu meie
üldisemat praktilist mõju praegusele seaduses sätestatuga, kus on kommentaarile rahastuse taotleja mõistele ja
finantsturule, st ega eelnõu tõlgendus liiga eraldi nõuded emitendile ja rahastuse taotlejat puudutavatele sätetele.
laiaks ei lähe. väärtpaberite pakkumise Praeguse käsitluse kohaselt (ja arvestades
korraldajale. Lõike 7 puhul on investeerimisinstrumendi laia definitsiooni)
mõeldud seda, et kui isik emiteerib puudutab regulatsioon justkui iga isikut, kes soovib
nii endaga kui ka kolmanda isikuga iseenda investeerimisinstrumente pakkuda, sh
seotud investeerimisinstrumente, sõltumata sellest, kas seda tehakse vahendaja
siis tuleks seda isikut käsitada vahendusel või mitte. Selline käsitlus ei ole
investeerimisinstrumentide aktsepteeritav, kuivõrd võib tekitada olukorra, kus
vahendamise teenuse osutajana, see kohaldub ka igapäevastes situatsioonides, mis
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
mitte enam pelgalt rahastuse seaduse mõttega kokku ei käi (sh näiteks rahastuse
taotlejana. taotleja mõiste § 2 lg 1 p-s 2 ja
investeerimisinstrumendi pakkumise mõiste § 3 lg-
s 2 pakkumise mõiste on piisavalt lai, et hõlmata
teatud juhul ka suunatud pakkumised, mis võib eriti
problemaatiline olla nn traditsioonilisematele
teenuseosutajatele). Näiteks võib tuua
krediidiandjad (sh kuid mitte ainult
tarbijakrediidiandjad), kes oma äri tehes loovutavad
laenunõudeid, sest puudub selge arusaam, mida
tähendavad § 3 lg-s 2 viidatud „õiguslikud
lahendused“.
76.7 Lg 10 - Sellisel määratlusel on oluline mõju Selgitatud 2020-2021 riikliku riskihindamise FinanceEstonia ei nõustu RM seisukohaga
teenuseosutajate kohustustele. Igal juhul tulemusena (NRA) leiti, et ühisrahastusteenuse osutajate kohustatud isikute
kaaluda, kas on mõistlik panna RahaPTS ühisrahastusteenused on nimekirja kandmise osas.
kohustusi siseriiklikul tasandil, kui seda ei vähemalt keskmise riskiga sektor,
ole tehtud ühisrahastuse määruse alusel. mistõttu ei oleks asjakohane Ühisrahastajate riskide hindamisel võeti arvesse
Teeme ettepaneku selles osas ära oodata, välistada nimetatud olukorda määruse kohaldumise eel, kui muuhulgas
mis otsusele jõuab Euroopa Komisjon teenuseosutajad rahapesu ühisrahastajatele ei kohaldunud kohustus kasutada
ühisrahastuse määruse kontekstis. tõkestamise reeglite (AML) makseteenuse osutamiseks kolmandast isikust
Soovitame siinjuures lähtuda kohustustest. teenuseosutajaid. Määruse rakenduma hakkamisel
ühisrahastuse määruse ei tohi ühisrahastajad ilma kolmandast isikust
põhjenduspunktides AML osas. Selguse Lisaks, Euroopa Komisjon hindab teenuseosutajata makseid vastu võtta ega edasi
huvides peab eelnõust välja tulema, et edaspidi küll AML-i riske ja kanda. See aga on nende teenuse juures peamine
ühisrahastuse määruse alusel koostab raporti, aga ÜR määrus ei potentsiaalne rahapesu allikas.
tegutsevatele turuosalistele RahaPTS piira liikmesriikide õigusi AML-i
nõuded ei saa kohalduda. Hetkel jääb kohustuste sisseseadmisel. Samuti ei ei ole teada, et teised riigid samasugust
mulje, et kohalduvad. praktikat rakendaksid. Eesti teenuseosutajatele
täiendava halduskoormuse loomine võrreldes
muude riikide teenuseosutajatega ei ole mõistlik
ega mõistetav.
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
Juhime RM tähelepanu ka Euroopa Komisjoni Q&A
lehele seoses AML/CFT temaatikaga, milles
Euroopa Komisjon samuti viitab, et määruse
kohaldumisalasse jäävatele ühisrahastusteenuse
osutajatele on määrusega loodud turvalisuse
tagamiseks piisavad nõuded, mistõttu nende
kohustatud isikuks määramist vajalikuks ei peeta
(„There will be a number of additions to the list of
obliged entities, i.e. entities subject to EU AML/CFT
rules: /…/ Crowdfunding service providers falling
outside the scope of the EU Crowdfunding
Regulation (Regulation 2020/1503 of 7 October
2020). That Regulation already contains sufficient
safeguards for crowdfunding services providers
falling under its scope.“).1 Ei ole mõistetav, miks
Eestis siseriiklikult peaks määruse (EL) 2020/1503
skoopi jäävatele ühisrahastusteenuse osutajatele
looma oluliselt suurema halduskoormuse, kui seda
on Euroopa Komisjon uue AML/CFT raamistiku
väljatöötamisel ette nähtud.
Teeme ettepaneku võtta arvesse Euroopa
Komisjoni seisukohta ühisrahastusteenuse
osutajate kohta ning jätta ühisrahastusteenuse
osutajad välja RahaPTS kohaldumisalast.
arvestades, et nende teenuse puhul on vältimatult
vajalik anda maksete vahendamine üle
makseteenuse osutajale (või taotleda ise vastav
tegevusluba) ja makseteenuse osutajad on
RahaPTS mõttes kohustatud isikud.
7. Eelnõu § 3 lg 1. Tuletisinstrumendid ja finantsinstrumendid
1
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_21_3689
Eelnõu § 3 lg 1 p-s 3 viidatud tuletisinstrumentide puhul palume täiendavalt analüüsida, ka selline määratlus on mõistlik või vajalik, arvestades
tuletisinsväärtpaberi mõistet VPTS-s, mis on võrdlemisi lai. Kui eelnõu koostajate hinnangul on oluline taolise määratluse sisse jätmine, siis soovitame
mitte kasutada tuletisinstrumendi mõistet. "Tuletisinstrument" on MiFID II artiklis 4(1)(49) (ja määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 2(1)(29)) defineeritud
finantsinstrument, mis allub investeerimisteenuste regulatsioonidele, seega soovitame Rahandusministeeriumil ümber mõtestada, mida selliste
instrumentide all silmas peetakse, ja kasutada teistsugust terminoloogiat. Vastasel juhul võib tuletisinstrumentide puudutavate sätete näol olla tegemist
sisuliselt blanketsete õigusnormidega, kuivõrd VPTS kohaldub kõigile instrumentidele, mida saab nimetada tuletisinstrumentideks. Sama mõiste
kasutamine sama valdkonna eri seadustes erinevas tähenduses loob üksnes õigusselgusetust. Nagu mujal käesolevas dokumendis selgitatud,
eelistavad turuosalised ja ka järelevalveasutus mõistete õigusaktide ülest ühetaolist kasutamist. Samuti on soovitus ajendatud soovist vältida tulevikus
probleeme õigusaktide kohaldumisala määratlemisega.
Juhime tähelepanu, et ka seletuskirja selgituste pinnalt ei ole selge, kas eelnõusse toodud kontseptsiooni investeerimisinstrumendist on üldse võimalik
eristada finantsinstrumentidest VPTS / MiFID II mõttes, kuivõrd seletuskiri sedastab § 3 lg 1 selgitustes, et investeerimisinstrument on finantsvara, mis
seletuskirjas on samastatud finantsinstrumendiga. Finantsinstrumendi mõiste on defineeritud MiFID II artiklis 4(1)(15) ja sellest lähtuvad ka MiFID II
rakendusaktid, finantsinstrumentidega tehingute tegemist reguleerib VPTS.
Eeltoodust tulenevalt näib, et eelnõu koostamisel ei ole investeerimisinstrumendi mõiste kujundamisel piisavalt analüüsitud finantsinstrumentide turu
õigusakte ning neis kasutatavaid mõisteid, mistõttu ei ole välistatud eelnõu ja finantsinstrumentide turgu puudutavate õigusaktide kohaldumisala
kattuvust ja regulatiivset ebaselgust.
8. Eelnõu § 3 lg 5. Investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja mõiste
Täiendava kommentaarina lisaks eespool lõikele 5 antud kommentaaridele: eelnõu seletuskirja kohaselt loetakse investeerimisinstrumentide
vahendamise teenuse osutajaks igat juriidilist isikut, kes pakub ükskõik millise teise isiku poolt väljastatud investeerimisinstrumente kas
esmapakkumisena või võimaldab selliste investeerimisinstrumentide kauplemist järelturul. Palume täiendavalt analüüsida, kas selline käsitlus on üldse
võimalik ja praktikas rakendatav. Arvestades, kui laialt on soovitud tõlgendada investeerimisinstrumendi mõistet, muutub selliste isikute ring
hoomamatult suureks ning selline käsitlus loob märkimisväärse õigusliku riski mistahes nõustajatele, agentidele, vahendajatele või lausa mistahes
isikule, kes mistahes teiselt isikult omandatud investeerimisinstrumenti maha müüa soovib ning selle kohta mistahes kanali kaudu teavituse avaldab.
See tähendab, et kuivõrd investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajal on eelnõu seletuskirja kohaselt lubatud opereerida ka järelturgu,
siis iga investor, kes enda omandatud instrumente järelturul müüa soovib, kvalifitseeruks investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajaks.
Rõhutame eeltoodut silmas pidades taas ettepanekut vaadata üle ja põhjalikult analüüsida eelnõus kasutatavaid mõisteid, nende ulatust, nende
võimalikku soovimatut mõju ning kordame palvet eelnõus kasutatavate mõistete täpsustamiseks.
9. Eelnõu § 3 lg 8. Rahastuse taotleja piirangud
Eelnõu § 3 lg 8, mis on eelnõusse lisatud uus säte, nõuab, et rahastuse taotleja asukoht ja peakontor on Eestis, kui kaasatakse vahendeid enam kui
ühe miljoni euro ulatuses. Oleme seisukohal, et nimetatud sätte asjakohasust ei ole piisavalt analüüsitud, ka seletuskirjas puuduvad sätte osas täielikult
selgitused ja analüüs, seletuskiri pelgalt kordab sätte sõnastust. Jääb arusaamatuks, mis on sellise sätte loomise ajendiks.
Säte toob endaga kaasa olukorra, mille kohaselt välisriigi rahastuse taotlejal ei ole võimalik Eestis pakkumist läbi viia, kui pakkumisele kuulub
instrumente rohkem kui 1 000 000 euro väärtuses. Samuti tekitab selline säte ebavõrdse olukorra Eestis registreeritud teenuse pakkujatele, kes ei saa
sellisel juhul välisriigis registreeritud rahastuse taotlejaid teenindada (juhul kui rahastuse taotleja sooviks pakkumist läbi viia Eestis), kuna rahastuse
taotleja asukohaks pole vastavalt korporatiivsetele dokumentidele Eesti.
Peame problemaatiliseks eelkõige järgnevat:
• Jääb arusaamatuks mis eesmärgil peab rahastuse taotleja olema Eestis registreeritud juriidiline isik juhul kui pakkumise suurus on üle
ühe miljoni euro, st sätte eesmärki ei ole eelnõus ega selle seletuskirjas välja toodud ega lahti kirjutatud.
• Ei ole hinnatud, kas säte on kooskõlas Euroopa Liidu aluspõhimõtetega.
• Sätte sisu ja tausta avamiseks puudub igasugune analüüs osas, mis puudutab sätte kohaldumist koosmõjus piiriülese või muul moel
välisriigis teenuse osutamise õigusega (ja vastupidi, kui välisriigi teenuseosutajad on saanud õiguse siin teenust osutada, ei saa nad
sellest nõudest kinni pidada). Kui teenuseosutajal on lubatud osutada teenuseid piiriüleselt või muul moel väljaspool Eestit, ei ole
asjakohane piirata teiste riikide rahastuse taotlejate projektide mahtu.
• Sätte sõnastus ei välista selle kohaldumist ühisrahastusteenuse osutajatele, kui nende projektid (laenupõhised või eriotstarbelised
üksused) ületavad 5 miljoni euro piiri (mispuhul määrus projektidele ei kohaldu).
• Ei ole analüüsitud, mis on sätte negatiivne mõju Eesti turuosalistele (ka mitte mõjuhinnangus), eelkõige nende konkurentsivõimele
investorite silmis, kui nad ei suuda investoritele pakkuda projekte väljastpoolt Eestit.
• Lisatud sättest jääb muuhulgas mulje, et ka nt laenunõuetesse investeerimist võimaldavate platvormide kaudu rahastust hankivad
laenuettevõtted peaksid olema / saaksid olla vaid Eestis tegutsevad krediidiandjad. See äri on oma olemuselt pea alati rahvusvaheline
ning enamik laenunõuete vahendajad tegutsevad rahvusvaheliselt. Selline kitsendus tähendab, et ükski laenunõuete vahendaja ei
saaks sisuliselt pakkuda oma platvormi krediidiandjatele väljastpoolt Eestit, kuivõrd sellisel kujul jääb koostöö majanduslik mõju liiga
väikeseks, et sellel oleks mõtet. Juhime ka tähelepanu, et Eesti turg üldiselt on väga väike ja on ju teada, et sektoris tegutsetakse
valdavalt piiriüleselt.
• Piirang piirab ühelt poolt Eesti investorite kapitali kaasamise võimalust ning teisalt piirab see Eesti teenusepakkujate võimalust
pakkuda teenust rahastuse taotlejatele, kes muuhulgas sooviks pakkumist läbi viia ka Eestis, kuid kes pole Eestis registreeritud.
Juhul kui sätte eeskujuks on prospektimääruses toodud menetluslikud nõuded, mille kohaselt avaliku pakkumise prospekt tuleb registreerida emitendi
asukohariigis, siis selline käsitlus ei ole asjakohane praeguses olukorras, kus tegemist ei ole EL üleselt ühetaoliselt reguleeritud sektoriga, vaid pelgalt
Eesti siseriikliku õigusega.
Eeltoodust tulenevalt palume sätte eelnõu tekstist välja jätta. Kui eesmärk on jaeinvestorite kaitse, siis antud kujul ei taga säte jaeinvestori kaitset, vaid
pelgalt piirab jaeinvestori ligipääsu kapitalile, st Eesti võidakse suuremahuliste tehingute korral turuna lihtsalt välistada.
Juhul, kui RM leiab, et antud piirang on proportsionaalne, siis õigusselguse huvides soovitame sisustada „peakontori“ mõiste seaduse tasandil või
vähemalt selgitada selle sisu seletuskirjas. Vastasel juhul võib tekkida arusaamatusi, kui rahastuse taotleja annab mistahes teenuseid või funktsioone
edasi muus riigis asuvale seotud või mitteseotud isikule või kui juhatus asub välisriigis.
10. Eelnõu § 4. Virtuaalvääring ja sellega seotud teenused - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele
All oleme toonud oma täiendavad kommentaarid ja ettepanekud vastusena Rahandusministeeriumi selgitustele. Tabeli all oleme toonud välja
täiendavad kommentaarid ja ettepanekud.
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
77. Eelnõu § 4 Selgitatud Virtuaalvääring on selgelt ja eraldi Oleme oma täiendavad seisukohad eelnõu § 4
Lg 2 p 3 ja lg 5 - Eelnõust ja seletuskirjast defineeritud mõiste eelnõu §-s 4 – osas esitanud all.
ei tule selgelt välja, kas edaspidistes sisuliselt jäetakse muutumata seni
sätetes virtuaalvääringu kauplemise kehtinud RahaPTS regulatsioon
platvormi korraldamise teenuse osas on nimetatud mõiste osas.
mõeldud kohalduma ka
investeerimisinstrumentide vahendajaid Krüptovaral põhinev
puudutavad sätted. Eelnõus on lisaks investeerimisinstrument ehk
virtuaalvääringu mõistele kasutatud ka investeerimistoken on
krüptovaral põhinevad investeerimisinstrument
investeerimisinstrumendid, mida küll krüptograafilisel kujul – nimetatud
edaspidi eelnõu tekstis ei kasutada, aga mõiste on eelnõusse sisse toodud
mis tekitab segadust virtuaalvääringu investeerimistokeni
teenuseosutajate ja registripidamise sätete erisuse
investeerimisinstrumentide vahendajate tõttu eelnõu §-s 65.
eristamise osas. Üldise ettepanekuna
oleme soovitanud virtuaalvääringu Lisaks on välja kirjutatud
teenuse osutajad kõnealusest eelnõust teenuseosutaja ning viidatud
välja jätta ja neid eraldi reguleerida. asjakohasel juhul täpsetele
Sõltumata sellest, kas see ettepanek teenuseosutajatele.
rahuldatakse, soovitame virtuaalvääringu,
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
krüptovara ja investeerimisinstrumentide
kontseptsioonide vahekorrad eelnõu(de)s
ja seletuskirja(de)s paremini lahti
selgitada.
79. Kui virtuaalvääringu teenuse osutajaid Mittearvestatud Leiame, et teenuseosutajate Nagu oleme mujal käesolevas tagasiside
seaduse kohaldumisalast välja jätta ei kattuvus tegevusloa nõuete osas dokumendis selgitanud, siis me ei ole sellise
plaanita, teeme ettepaneku eraldada on pigem suur, seega tekiks käsitlusega nõus ning leiame, et teatud osas
tegevusloa taotluse nõuded. Hetkel ebavajalik kordamine. tuleks neile kohaldatavaid nõudeid siiski
ühtlustatud nõuete alusel tekib teineteisest eraldada. Täpsemalt oleme selles
erinevatele teenuseosutajatele täiendav osas selgitanud ja ettepanekuid teinud eelnõu § 6
halduskoormus seoses nõuetega, mis kommentaaride all.
algupäraselt neid puudutama ei peaks.
Lisaks, nagu ka eespool viidatud, ei ole
2. peatüki kohaldumise ulatus
ühisrahastuse määruse
kohaldumisalasse jäävate
teenuseosutajate suhtes selge,
soovitame eraldada neid puudutavad
sätted.
11. Eelnõu § 4 lg 1. Virtuaalvääringu definitsioon
4 lg 1 tekstiosas „kuid ei pruugi olla seotud ühegi ametliku valuutaga“ on väljend „ei pruugi“ meie hinnangul normitehniliselt arusaamatu. Eelnõu
seletuskiri ei selgita, kas praegu kehtiva tõlgenduse kohaselt nn stablecoin’id jäävad definitsiooni kohaldamisalast välja. Kui ei jää, siis ei näe me sätte
sellise väljendiga täiendamisel põhjust. Ükski RahaPTS toodud definitsiooni välistus ei välista sätte kohaldumist stablecoin’idele. Samuti juhime
tähelepanu, et sellist sõnastust ei ole kasutatud ka RahaPTS’i muutmise eelnõus (507SE), seega on arusaamatu, miks RM soovib samaaegselt
virtuaalvääringu definitsiooni osas kaht erinevat käsitlust.
12. Eelnõu § 4 lg 2. Virtuaalvääringu teenused
Eelnõu § 4 lg 2 tõlgendamiseks ei ole teenuste ulatust meie hinnangul seletuskirjas piisavalt piiritletud. Praktikas on virtuaalvääringu teenuste arenguga
tekkinud uusi tehnoloogilisi konstruktsioone, mis selgelt ühegi eelnõus toodud punkti alla ei lähe. Selgitused seletuskirjas aitaksid mõneti kaasa
tõlgendamise lihtsustamisele. Peame silmas nn halli alasse jäävaid mudeleid, näiteks: (i) NFT kauplemiskeskkond loob võimaluse ühendada platvormil
ostetud NFT muu teenuseosutaja detsentraliseeritud tehnoloogial põhinevasse virtuaalvääringute rahakotti (nt Metamask), (ii) kasutajaliides, mis
võimaldab kasutajal koondada infot erinevatest teiste teenuseosutajate juures avatud rahakottidest või ka nn anda tehingukorraldusi,
midakasutajaliidese haldaja vahendab rahakotiteenuse osutajale, kes tehingu teostab (st analoogia korras - sarnaselt nagu makseteenuste puhul
kontoteabe teenus ja makse algatamise teenus), (iii) ettevõte väljastab kasutustokenid (utility tokens), millega nende väljastajast sõltumatult asutakse
kauplema.
13. Eelnõu § 4 lg 5. Virtuaalvääringu kauplemise platvormi korraldamise teenus
Meie hinnangul ei ole selge, kuidas tuleb piiritleda virtuaalvääringutega kauplemise platvormi korraldamise teenust eelnõu § 4 lg-s 5. Selguse huvides
soovitame eelnõu seletuskirjas selgitada, et platvormi haldamise teenuse all mõeldakse eeskätt nn P2P Exchange platvorme ning sinna alla ei kuulu
sotsiaalmeediagrupid, foorumid ja muud suhtluskeskkonnad, kus inimesed ise omaalgatuslikult ostu- või müügihuvisid vahendavad ja kokkuleppeid
sõlmivad.
14. Eelnõu § 4 lg 6. Virtuaalvääringu ülekandeteenus
Esmalt, eelnõu § 4 lg 6 osas jääb selgusetuks, mida tähendab „vähemalt osaliselt“, st kummale järgnevatest see osundab: (i) vähemalt osaliselt
elektrooniliselt või (ii) vähemalt osaliselt teha tehing. Samuti soovitame asendada sõna „teisaldada“ sõnapaariga „kanda üle“ (lausesse sobituval kujul),
mis oleks terminoloogiliselt korrektsem.
Teiseks, leiame, et ei ole selgelt arusaadav, missugused DeFi projektid jäävad eelnõu kohaldamisalasse.
RM on eelnõu seletuskirjas maininud, et „virtuaalvääringu teenuse pakkujaks on isikud ka siis, kui teenuse pakkumine on detsentraliseeritud“. Samas
on edaspidi selgitatud, et „kasutatav rakendus ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kuid loojad, omanikud, haldajad ja muud isikud, kes omavad
mõju või kontrolli teenuse tingimuste või muude parameetrite üle võivad olla kohustatud isikud.“ Nõustume, et kõnealune selgitus kattub FATFi
standarditega, mis ütleb, et DeFi programm, so tarkvara ise ei kvalifitseeru virtuaalvääringu teenusepakkujaks, kuid DeFi programmi loojad, omanikud
ning operaatorid võivad kvalifitseeruda (FATF. Virtual Assets and Virtual Asset Service Providers (October 2021). Kättesaadav: https://www.fatf-
gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/Updated-Guidance-VA-VASP.pdf, p 67).
FATF on selgitanud, et „tsentraliseeritud ja tsentraliseerimata virtuaalvääringu teenusepakkujate eristamine ning nende kvalifitseerumine
virtuaalvääringu teenusepakkujaks saab jätkuvalt olema riikide võtme aspekt“ (FATF. Virtual Assets and Virtual Asset Service Providers (October 2021),
p 67). Samas on arusaamatu, kes peaks hindama kas detsentraliseeritud platvorm (DeFi) kvalifitseerub virtuaalvääringu teenusepakkujaks või mitte.
RM on RahaPTS eelnõu 507SE seletuskirjas selgitanud, et „detsentraliseeritud teenuste puhul teenusepakkuja hindamisel tuleb hinnata ka seda, kas
esineb kasutajate ning keskkonna loojate, omanike, haldajate või muude teenusega seonduvate isikute vahel ärisuhe, mis võib olla loodud ka näiteks
nutilepingutega”.
RahaPTS Eelnõu 507SE § 25 lg 28 kohaselt ei ole virtuaalvääringu teenusepakkuja kohustatud FATF’i „Travel Rule’i“ rakendama, kui „saaja
virtuaalvääringu rahakotil puudub virtuaalvääringu teenuse pakkuja“. On ebaselge, kuidas peaks rahakotiteenuse pakkuja hindama ja tuvastama, kas
saaja virtuaalvääringu rahakott, mis kuulub mõnda DeFi projekti, on seaduse tasandil virtuaalvääringu teenuse pakkuja või mitte.
European Securities and Markets Authority („ESMA“) 2019. aasta uuringus leidsid 2 järelevalveasutust, et krüptovarad, mis on täielikud
detsentraliseeritud, ei peaks olema finantsjärelevalve all ESMA. (Annex 1. Legal Qualification of crypto-assets – survey to NCAs. Kättesaadav:
https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/esma50-157-1384_annex.pdf, p 76.). Sama seisukohta on MiFIDII põhjal jaganud ka
(Suurbritannia) Financial Conduct Authority („FCA“), sedastades, et „mida rohkem on võrk detsentraliseeritud, seda väiksem on tõenäosus, et token
omandab samu õigusi ja kohustusi nagu finantsinstrument“ (Financial Conduct Authority. Guidance on Cryptoassets. Consultation Paper. CP19/3 (January 2019).
Article 4.13). Lähtudes ülaltoodust, sh RM selgitustest, võib järeldada, et kõik DeFi platvormid ei kvalifitseeru virtuaalvääringu teenusepakkujateks, kuid
siiski valitseb turul arusaamatus, millistele tunnustele vastavad platvormid nendeks kvalifitseeruvad ning millised mitte.
Lähtudes eelolevast soovitame Rahandusministeeriumil lähtuda FATFi presidendi Marcus Pleyer’i hiljuti avaldatud seisukohtadest, et just valitsused ja
seadusandjad on need, kes peavad astuma konsultatsiooni DeFi kogukonnaga, et ka DeFi tegelased ise saaksid aru rahapesu ja terrorismi rahastamise
riskidest ning omakorda asjakohaste meetmete vajadusest. Nõustume Pleyer’i hinnanguga, et tegemist on avaliku võimu vastutusega tuvastada isikud,
kes teostavad kontrolli või piisavat mõju DeFi protokollide üle ning võtta neid vajaduse korral vastutusele AML/CFT nõuete kohaldamata jätmise eest.
Seejuures peaks avalik võim hindama protokolli või asjaomase äri sisu ja olemust, mitte üksnes kasutatud terminoloogiat või tehnoloogiat. Sellest
tulenevalt palume Rahandusministeeriumil sügavuti analüüsida, kas avaliku võimule seatud ootuste ja kohustuste deleegeerimine erasektorile ning
FATFi presidendi soovituste eiramine on õigustatud ning kooskõlas FATFi juhenditega, mille pinnalt Rahandusministeeriumi asjakohane seadusloome
põhineb. (Marcus Pleyer. “Crypto Firms Can’t Outrun the Travel Rule” (12.01.2022). Kättesaadav: https://www.coindesk.com/layer2/2022/01/12/crypto-
firms-cant-outrun-the-travel-rule/).
Ettepanek 1: Soovitame RM’il või mõnel pädeval järelevalveasutusel avaldada nimekiri DeFi projektidest, millised kvalifitseeruvad virtuaalvääringu
teenusepakkujateks ja millised mitte.
Ettepanek 2: Soovitame täiendada seadust pädeva järelevalveasutuse kohustusega avalikult vastata virtuaalvääringu teenusepakkuja
selgitustaotlusele, kas konkreetne DeFi projekt on käsitletav virtuaalvääringu teenusepakkujana ÜMIVS § 4 lg 6 tähenduses.
15. Eelnõu § 4 lg 7. Täiendavad virtuaalvääringu teenused
Eelnõu § 4 lg 7 kirjeldatud teenuse palume eelnõust välja jätta. Ka FATF juhendis virtuaalvääringu teenuse osutajatele (leitav aadressil:
https://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/Updated-Guidance-VA-VASP.pdf, vt p 78) on leitud, et pelgalt virtuaalvääringu
teenuse osutajale toetava teenuse osutamine, sh virtuaalvääringu väljastamine, ei tohiks kvalifitseerida sellist teenuseosutajat ennast virtuaalvääringu
teenuse osutajaks. Eeltoodust tulenevalt palume vastava sätte eelnõu tekstist välja jätta.
Eelnõu seletuskiri ka ei selgita, kuidas tuleks teenuse kirjelduses toodud viidet finantsteenusele mõista. Finantsteenuse mõiste on toodud
krediidiasutuste seaduses, mis ei hõlma teenuseid, mis selgelt vastaksid kõnealuses lõikes viidatule või mis võiks endas hõlmata eelnõu seletuskirjas
lg 7 selgitustes toodud näiteid. Juhul kui mõeldud ei ole finantsteenuseid krediidiasutuste seaduse § 6 mõttes, tuleks vastavast viitest loobuda, vastasel
juhul on säte olemuslikult sisutühi. Eeltoodust sõltumata leiame, et nimetatud teenusele ei tohi kohaldada samaväärseid tegevusloa nõudeid nagu
teistele virtuaalvääringu teenustele. Sisuliselt tähendab sätte eelnõusse sisse jätmine, et tegevusloakohustus võiks tekkida nii arendajatel, kes
töövõtulepingu alusel aitavad tehnoloogia väljatöötamisele kaasa, või turundus- või kommunikatsioonibüroodel, kes käsunduslepingu alusel aitab
reklaam- või kommunikatsioonimaterjalide koostamisel. Eelnõu ei selgita, miks nimetatud teenuste hõlmamine eelnõusse on vajalik või kuidas on
põhjendatud sellise teenuse osutajatele samaväärsete tegevusloa nõuete kohaldamine muude virtuaalvääringu teenuse osutajatega - mh juhime
tähelepanu sise-eeskirjadele ja tehnoloogiale esitatud nõuetele või kapitalinõuetele, kui nn abistava teenuse osutajad tegelikkuses jaekliendile teenust
ei paku, vaid pakuvad teenuseid üksnes virtuaalvääringu teenuse osutajatele endile, kes ise peavad tagama, et nende teenus (sh edasiantud
tegevused) vastavad neile kohalduvatele nõuetele.
16. Eelnõu § 4 lg 9. Virtuaalvääringu eristamine investeerimisinstrumendist
Eelnõu § 4 lg 9 osas soovime juhtida tähelepanu, et seletuskirja Tabel 2 (lk 11) võib jätta lugejale eksliku mulje, et kõik investeerimistunnustega tokenid
on "Investeerimislaadsed tokenid" ning seetõttu allutatud ÜVIMS-ile, kuigi eksisteerib tokeneid, mis peaksid olema allutatud MiFID II-le ja seeläbi VPTS-
ile. Palume selles vaates kaaluda seletuskirja täiendamist. Muuhulgas, arvestades keerulist vahetegu VPTS ja ÜVIMS eelnõu kohaldumisala osas,
palume seletuskirjas selgitada, missugused instrumendid võiksid jääda VPTS’i kohaldumisalasse ja missugused kindlasti ÜVIMS kohaldumisalasse.
17. Eelnõu § 5. Muud terminid - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
71.11 • Investeerimisprojekti mõistet on Osaliselt Muudetud § 5 lõike 4 sõnastust, kus Eelnõu üks suuremaid läbivaid probleeme on
eelnõus kasutatud mõnevõrra erinevas arvestatud on arvestatud rohkem ka EL asjaolu, et investeerimisprojekti mõistet
kontekstis, kui mõiste seda võimaldaks. ühisrahastusmääruses sätestatud kasutatakse EL ühisrahastusmäärusega hõlmatud
Osaliselt kattub kasutus ühisrahastusprojekti mõistega. instrumentide kontekstis, kuid ei ole arvestatud
investeerimisinstrumendi pakkumise (tarbija)krediidilepingustest tulenevate nõuete
mõistega. Eelnõu § 3 koondab suuresti loovutamise põhiste mudelite eripäraga. Eelnõus
mõisteid, kuid seal on segamini sees ka peaks täpsustama, mida tuleb selliste mudelite
muid sätteid. Mõisteid on ka eelnõu §- puhul käsitada investeerimisprojektina. Sellest
des 2, 4 ja 5. Kaaluda mõistete viimist tulenevalt tuleb täpsustada muu hulgas erinevaid
ühe sätte alla kokku. Praegusel kujul eelnõus sätestatud teabe esitamise kohustusi.
eelnõu § 3 eesmärk muus osas lisaks Näiteks ei ole praktikas mõeldav, et
mõistete selgitamisele jääb tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete
selgusetuks. loovutamise põhise mudeli puhul loetakse eraldi
investeerimisprojektiks iga üksik
tarbijakrediidileping, millest tulenevaid nõudeid
investoritele loovutatakse. Pigem peab
teenuseosutajatel olema võimalik esitada
põhiteabedokument ning täita muid
investeerimisprojekti põhiseid kohustusi näiteks iga
laenuandja põhiselt, kelle väljastatud laenudest
tulenevaid nõudeid loovutatakse.
18. Eelnõu § 5 lg 1. Avalikkus
Antud sätte osas selgitatakse seletuskirjas, et avalikkuse mõistet tuleb käsitleda laiemalt, s.o KAS mõttes, laiendades VPTS-is kasutatavat avalikkuse
mõistet. Ebaselgeks jääb regulatsiooni eesmärk, sh kuidas (i) struktureeritakse „iga instrumendi pakkumist“ ning (ii) „registreeri huvi“ kontseptsiooni.
On arusaamatu, milline oleks antud kontekstis instrumendi pakkumine. Jääb selgusetuks, kui detailne peab olema instrumendi kirjeldus et
kvalifitseeruda pakkumiseks või kui üldine, et mitte kvalifitseeruda. Näiteks kui puudub instrumendi hind, kogus ja võimalus selle omandamiseks otsust
teha või omandamiseks pakkumust esitada.
Selguse ja sarnaste instrumentide ühetaolise kohtlemise huvides palume seletuskirja teksti selles osas ülevaatamist, et tagada, et ÜVIMS
kohaldumisalasse jäävate instrumentide puhul kasutatakse avalikkuse mõistet samataoliselt VPTS’is sätestatuga. Vastasel juhul riivaks eelnõu oluliselt
ja põhjendamatult ÜMIVS kohaldumisalasse jäävate teenuseosutajate õiguseid.
19. Eelnõu § 5 lg 2. Eriotstarbeline üksus
Mõiste on eelnõu § 5 lg-s 2 defineeritud erinevalt ühisrahastuse määrusest, kusjuures definitsioon ühisrahastuse määruses lähtub eriotstarbelise üksuse
definitsioonist, mida valdavalt EL õigusaktides kasutatakse. Eelnõus toodud mõiste sõnastusest võiks välja jätta osa, mis erineb ühisrahastuse
määruses toodust, ning tõsta see vajadusel seletuskirja. Mõiste sõnastus justkui laiendab eriotstarbelise üksuse mõistet ja seetõttu võib lisatud osa
kujuneda eksitavaks. Eriotstarbelise üksuse iseloomustamiseks on ka muid olulisemaid kriteeriume, millele definitsioonis viidatud ei ole.
Lisaks jääb meile üldisemalt ebaselgeks vajadus riigisisese eriotstarbelise üksuse mõiste defineerimise ja §-s 39 kirjeldatud piirangu vajadus, kui
tulenevalt instrumendi tüübist ei saa tegemist olla EL määruse 2020/1503 kohaldamisalasse kuuluvaga.
Teeme ettepaneku eriotstarbelist üksust puudutavate nõuete eelnõust välja jätmist, kuivõrd ei ole selge, mis oleks vastavate nõuete eesmärk või mis
riski nad maandavad (arvestades mh riskide asjakohasust teenuste puhul, millele säte kohaldub). Alternatiivselt teeme ettepaneku ühtlustada
eriotstarbelise üksuse definitsioon muudes õigusaktides kasutatud sõnastusega.
20. Eelnõu § 5 lg 5. Investor
Investori mõiste eelnõu § 5 lg-s 5 defineerib eraldi potentsiaalse investori mõiste, st mõiste “investor” ei hõlma isikut, kes kvalifitseerub “potentsiaalseks
investoriks” (kuna on eraldi defineeritud, siis süsteemsuse huvides tuleks ka investori mõistest lõik “/…/ või kellel on õigus omandada
investeerimisinstrument” kustutada, eeldades et “investor” on juba läbi mistahes suhte rahastuse taotlejaga sellise õiguse omandanud”). Teeme
ettepaneku kaaluda mõiste muutmist ning defineerida investori mõiste hoopis läbi investeerimisinstrumentide vahendaja platvormi kasutamise eesmärgi
või sarnaselt ühisrahastuse määrusega läbi investeerimisinstrumentide vahendaja poolt osutatud teenuse, kuna eelnõu kasutab “investori” mõistet
faktiliselt, et väljendada lepingulist suhet platvormipidaja ja platvormi kasutaja vahel, kes kasutab platvormi investorina. Kohustused, kus eelnõu viitab
“investorile”, suures osas ei puuduta investori ja rahastuse taotleja vahelist suhet investeeringu tegemise järel, vaid platvormipidaja kohustusi
investorina registreerunud kasutaja ees. Sellised nõuded peavad tõenäoliselt kohalduma sõltumata sellest, kas investor on juba teinud platvormil
investeeringuid või veel mitte. Potentsiaalse investori mõistet on kasutatud üksnes eelnõu §-s 51, kuid samamoodi võiks selle mõiste asendada
mõistega “investor” (seda eelkõige juhul, kui “investori” mõistet vastavalt eeltoodud ettepanekule muuta).
21. Eelnõu § 5 lg 6. Kutseline investor
Eelnõu § 5 lg 6 sisaldab viidet kutselisele investorile VPTS § 6 tähenduses. Selline viide on ülearune ja viitest ühisrahastuse määrusele piisab, kuna
ühisrahastuse määruse mõiste juba sisaldab kutselise investori mõistet MiFID II tähenduses (millel omakorda tugineb VPTS mõiste).
22. Eelnõu § 5 lg 8. Investeerimistoken
Eelnõu teksti lugedes jääb arusaamatuks, kuidas erineb „krüptovaral põhinev investeerimisinstrument“ näiteks sellest, kui osaühingu osade suhtes on
tehtud digitaalsed representatsioonid ja need on arvel hajusraamatusüsteemis. Oleme seisukohal, et definitsiooni lugedes erisusi justkui ei ole, kuid
eelnõud ja selle seletuskirja lugedes ei ole selge, kas see on eelnõu mõttega kooskõlas, et investeerimistokeni mõiste alla läheks ka selline osaühingu
osa digitaalne representatsioon, mille üle peetakse registrit hajusraamatusüsteemis.
Juhime ka tähelepanu, et seadus ei defineeri mõistet hajusraamatusüsteem. Soovitame mõiste defineerimist.
Teeme ettepaneku täiendada sätet või selle selgitusi eelnõu seletuskirjas selliselt, et oleks selge, et investeerimistoken ei ole finantsinstrument MiFID
II art 4(1)(5) ja direktiivi lisa I jao C mõttes (st VPTS § 2 lg 1 mõttes).
23. Eelnõu § 5 lg 9. Oluline osalus
Eelnõu 5 lg--s 9 ei ole sätestatud mõiste, vaid selgitatud olulise osaluse määratlemist, seega tuleks see lõige tõsta mujale, näiteks olulise osaluse
peatükki, kuhu säte hästi sobiks.
24. Eelnõu § 6 ja 7. Tegevusluba - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
73. Tegevusloa taotlemisel Arvestatud Täiendatud § 6 lõigetega 5 ja 6. Selgitustes viidatud sätet § 6 lg 6 eelnõu tekstis ei
ühisrahastuse määruses nimetatud ole. Palume üle vaadata, kas nimetatud säte on
juba tegevusloastatud ekslikult eelnõust avaldatud versioonist välja jäänud.
teenuseosutajate poolt tuleks ette
näha lihtsustatud menetluse reeglid. Kuna eelnõust on välja jäetud ka § 6 lg 5 (tegevusloa
Määrus võimaldab e-raha asutustel, taotlemise kohustuse välistamine teatud teiste
makseasutustel, investeerimisühingutel finantsteenuse osutajate suhtes), palume uuesti
ja krediidiasutustel taotleda tegevusluba sisse viia ka analoogne välistus või tegevusloa
lihtsustatud korras. Eelnõu peaks sellise taotlemise nõuete leevendus nende finantsteenuse
lihtsustatud korras taotluse esitamise osutajate suhtes.
korra selgelt ette nägema. Lihtsustatud
kord tuleks ette näha ka juhuks, kui Kui sätted on eelnõust tahtlikult välja jäetud, tekib
teenuseosutaja soovib laiendada vastuolu eelnõu §16 lg-s 1 sätestatuga, st Eesti ja
osutatavate teenuste ringi. Praegust muu lepinguriigi teenuseosutajad, kellel on juba muu
eelnõu on võimalik tõlgendada viisil, et teenuse osutamiseks tegevusluba, on justkui
tegevusluba antakse ainult nende ebavõrdses positsioonis.
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
investeerimisinstrumentide
vahendamiseks, mida taotleja on
tegevusloa taotluses ette näinud. Muude
teenuste lisamiseks oleks vaja ette näha
lihtsustatud kord, mitte kogu menetluse
teistkordne läbimine.
79. Kui virtuaalvääringu teenuse osutajaid Mittearvestatud Leiame, et teenuseosutajate Nagu oleme mujal käesolevas tagasiside
seaduse kohaldumisalast välja jätta ei kattuvus tegevusloa nõuete osas dokumendis selgitanud, siis me ei ole sellise
plaanita, teeme ettepaneku eraldada on pigem suur, seega tekiks käsitlusega nõus ning leiame, et teatus ulatuses
tegevusloa taotluse nõuded. Hetkel ebavajalik kordamine. peaks tegevusloa nõudeid eristama. Oleme sellele
ühtlustatud nõuete alusel tekib erinevatele täpsemalt viidanud oma järgmistes
teenuseosutajatele täiendav kommentaarides ja ettepanekutes.
halduskoormus seoses nõuetega, mis
algupäraselt neid puudutama ei peaks.
Lisaks, nagu ka eespool viidatud, ei ole 2.
peatüki kohaldumise ulatus ühisrahastuse
määruse kohaldumisalasse jäävate
teenuseosutajate suhtes selge, soovitame
eraldada neid puudutavad sätted.
80.1 Eelnõu § 6 Mittearvestatu Leiame, et teenuseosutajate Kui nõuete kattuvus on suur, aga mitte täielik, peaks
Lg 1 - Nagu eelnevalt viidatud, soovitame d kattuvus tegevusloa nõuete osas üldine nimekiri sisaldama esmalt nn ühisosa ja
luua eraldi peatüki ühisrahastuse on pigem suur, seega tekiks seejärel ülejäänud osas tuleks tegevusloa nõuete
määruse rakendamisega seotud sätetele ebavajalik kordamine. osas eristada, mis täiendavaid dokumente on eri
ja jätta viite selle alusel tegutsevatele teenuste tegevusloa taotlemiseks tegelikult vaja
teenuseosutajatele välja. esitada (analoog: krediidiandjate ja vahendajate
seaduses on tegevusloa taotlusega esitatavate
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
dokumentide ja sise-eeskirjade osas erisäte, millega
välistatakse teatud nõuete kohaldumine
krediidivahendajatele). Teeme ettepaneku
tegevusloa taotluse nõudeid vastavalt eeltoodule
muuta.
Leiame, et teenused ja nende riskid (eelkõige
rahapesu ja terrorismi risk) on olemuslikult piisavalt
erinevad, et kõigi eelnõu skoopi jäävate
teenuseosutajate ühetaoline kohtlemine ei ole
põhjendatud. Nn muude investeerimisinstrumentide
vahendamise teenuse tegevusloa nõuded on hetkel
märkimisväärselt ulatuslikumad ühisrahastuse
määruses sätestatust, samas tegevusloa alusel
teenuste osutamisega kaasnevad riskid on sisuliselt
samad või samaväärsed. Seletuskiri ei selgita ka,
miks on otsustatud sisu poolest
ühisrahastusteenustega samaväärseid teenuseid
muude instrumentide vahendamisel pakkuvate
teenuseosutajate tegevusloa nõudeid karmistada.
Kui nn muude investeerimisinstrumentide
vahendajatele esitatavaid nõudeid ei ühtlustata
ühisrahastuse määruses tooduga, palume eelnõu
seletuskirjas selgitada ühisrahastusteenustega
võrreldes samaväärsete või sarnaste teenuste osas
riivavamate nõuete kohaldamist ja hinnata riive
proportsionaalsust.
80.2 Lg 5 - Nimekirja võiks täiendada Osaliselt Lisatud § 6 lg 6. Selgitustes viidatud sätet § 6 lg 6 eelnõu tekstis ei
ühisrahastuse määruse alusel tegevusloa arvestatud ole. Soovitame üle vaadata, kas nimetatud säte on
saanud ühisrahastusteenuse ekslikult eelnõust avaldatud versioonist välja jäänud.
osutajatega. Lisaks juhime tähelepanu,
et puudu on lõike numbri viide (st ilmselt Kuna eelnõust on välja jäetud ka § 6 lg 5 (tegevusloa
peaks olema „/…/ lõike 1 punktides /…/“. taotlemise kohustuse välistamine teatud teiste
finantsteenuse osutajate suhtes), palume uuesti
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
sisse viia ka analoogne välistus või tegevusloa
taotlemise nõuete leevendus nende finantsteenuse
osutajate suhtes.
81.1 Eelnõu § 7 Selgitatud Erisused võrreldes Leiame, et vähemalt investeerimisinstrumentide
Lg 1 - Esitatavate andmete nimekiri ühisrahastusmäärusega tulevad vahendamise teenuse osutajate osas on kõige õigem
erineb oluliselt ühisrahastuse määruse ühelt poolt Eesti võrreldav teenuseosutaja ühisrahastusteenuse
artiklist 12. Sellega sisuliselt tekitatakse äriühinguõigusest ning teiselt osutaja, seega peame õigeks
suurem halduskoormus poolt võrreldavate finantssektori investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse
teenuseosutajatele, kelle võimalused ettevõtjate kohta kehtestatud osutajate nõuete ühtlustamist ühisrahastusmääruses
tegevusloa alusel tegutsemiseks on eriseaduste nõuetest. sätestatuga.
geograafiliselt rohkem piiratud (st neil on
rohkem kohustusi, aga Eesti tegevusloa Virtuaalvääringu teenuse osutajate osas soovitame
alusel tegutsemisel oluliselt piiratumad piirduda MiCA eelnõus sätestatud teenustega.
võimalused). Arvestades, et sellised
teenuseosutajad peavad nagunii oma Eelnevaid selgitusi silmas pidades kordame
tegevuse eraldi kooskõlla viima iga ettepanekut tegevusloa nõuete eraldamiseks.
liikmesriigi nõuetega, kus nad
tegutsevad, on selline lahendus äärmiselt Lisaks eeltoodule juhime konkreetsemalt tähelepanu
koormav ja ebamõistlik. Juhime eelnõu § 7 lg 1 p-le 18, mille kohaselt peab
tähelepanu, et tegevusloa taotluse tegevusloa taotleja esitama Finantsinspektsioonile
menetlus ei pruugi alati olla positiivse virtuaalvääringu rahakoti või muu vahendi kordumatu
tulemusega. Seetõttu on juba taotluse tunnuse, millel hoiustatakse või kavatsetakse
esitamisel väga suure hulga hoiustada kliendi vara. Turvalisuse huvides
dokumentide (sh täiendavat kulu kaasa eelduslikult praktikas ei hoia virtuaalvääringu teenuse
toovate väljavõtete, kinnituste, eksperdi osutaja klientide vara ühel aadressil ning need
hinnangute) esitamine juba tegevusloa aadressid võivad ajas muutuda. Seega praktilistel
taotluse menetlemisel asjakohane. põhjustel ei ole võimalik esitada
Võimalusel hinnata, kuidas tegevusloa Finantsinspektsioonile tegevusloa taotlemisel
taotluseid hinnatakse teistes EL täielikku selliste kontode nimekirja. Arvestades
liikmesriikides ning kas nõuded virtuaalvääringu kontodega seotud eripära, teeme
dokumentatsioonile on sama ulatuslikud. ettepaneku eelnõus täpsemalt väljendada,
Kaaluda teatud dokumentide esitamise missuguse sagedusega peaks virtuaalvääringu
võimalust tegevusloa taotluse saamise teenuse osutaja Finantsinspektsiooni juures selliste
järel kindlaksmääratud perioodi jooksul, aadresside listi uuendama, pidades silmas, et
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
et vältida turuosaliste poolt üleliigsete sellised aadressid võivad muutuda turvalisuse
kulutuste tegemist olukorras kus neist tagamise eesmärgil ka lühikeste ajavahemike tagant.
mittetulenevatel põhjustel tegevusloa
andmisest keeldutakse (näiteks
Hinnata lg 1 p-s 2 nimetatud dokumendi
esitamise otstarbekust olukorras, kus
tegutseda võib ka osaühingu vormis
ettevõtjaportaalis (mitte notari juures) ja
asutamise dokumendid on nagunii
äriregistrist kättesaadavad. Samuti
palume täiendavalt hinnata sellise
dokumendi asjakohasust juba pikalt
tegutsenud ettevõtete puhul. Juhime
tähelepanu, et tegevusloa taotluse
saavad ühisrahastuse määruse ja
kõnealuse eelnõu praeguse sõnastuse
kohaselt esitada ainult Eesti ettevõtted.
Asjakohane oleks selline nõue juhul, kui
tegevusluba oleks võimalik taotleda ja
piiriüleseks tegutsemiseks või filiaalile.
81.4 Lg 2 - Sättes nimetatud “sõltumatu Arvestatud Eksperdi kaasamise kohustus Kuivõrd eksperdi hinnangu vajaduse aluseid ei ole ei
eksperdi hinnang taotleja kasutatavate tegevusloa taotlemisel ning eelnõu ega seletuskirja tasandil lahti mõtestatud,
tehnoloogiliste lahenduste ja taotleja tehnoloogiliste soovitame Rahandusministeeriumil seda teha
küberturvalisuse tagamise kohta” nõuete lahenduste ja küberturvalisuse vähemalt seletuskirjas. Sellele vaatamata on
täitmise võimalikkus vajab täiendavat tagamisel on eelnõust välja selgusetu, kuidas leida sõltumatu ekspert “erilises ja
analüüsi ja tagasisidet turuosalistelt ja jäetud; küll aga on lisatud uudses valdkonnas”, mida Finantsinspektsioon ei
järelevalvelt, eriti virtuaalvääringu samasse paragrahvi lõige 3, mis mõista, kuna eelduslikult on sellise valdkonna
teenuse osas. Oluline oleks selgeks teha, annab Finantsinspektsioonile esindaja vägagi sarnane taotlejale.
kas selliseid eksperte on Eestis võimalik õiguse sõltumatu eksperdi
leida ja missugust täiendavat rahalist hinnangut. Nimetatud eksperdi
koormust sellise eksperdi kaasamine hinnangu nõudmist tuleks
teenuseosutajale toob. Seda tuleks kasutada ainult juhul, kui taotleja
arvesse võtta ka majandusliku mõju kasutatavad tehnoloogilised
hindamisel. Juhime ka tähelepanu, et lahendused on niivõrd erilised või
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
sellist nõuet ei ole teistel uudsed, et Finantsinspektsioonil
finantsjärelevalve subjektidel. Kui sellise ei oleks võimalik nendest ilma
eksperdi kaasamise vajalikkust on eriteadmisteta isiku kaasamiseta
hinnatud, peaks eelnõu täpsustama mõistlikult aru saada.
eksperdi kaasamise vajaduse osas
konkreetselt, missuguste
tegevusmudelite puhul see on vajalik, et
vältida tarbetuid kulutusi muudele
teenuseosutajatele.
81.6 Lg 4 - Normi nõuded laiemad teistele Selgitatud Nimetatud nõuded tulenevad EL Kuivõrd sisuliselt on tegemist MiCA artikli 16(3)(a)
finantseerimisasutustele kohalduvatest krüptovaraturgude määruse ülevõtmisega, siis õigusselguse huvides teeme
nõuetest. Võimalusel viia vastavusse eelnõust ja RahaPTS ettepaneku sõnastuse “sanktsioonidega seotud
teistele finantseerimisasutustele sõnastusest. karistused” asendada MiCA sõnastusega
kohaldatavate nõuetega või selgitada “sanktsioonidega seotud karistusregistri kanded”.
seletuskirjas erisuste põhjust. Vastasel juhul võib ekslikult jääda mulje, et
igasugune ajalooline ärikeeld on aluseks tegevusloa
avalduse keeldumiseks.
81.7 Lg 6 - Välja jätta, arvestades et Arvestatud Lisatud § 6 lg 6. Selgitustes viidatud sätet § 6 lg 6 eelnõu tekstis ei
ühisrahastuse määruse alusel tegevusloa ole. Soovitame üle vaadata, kas nimetatud säte on
taotlejale käesolevat peatükki sellises ekslikult eelnõust avaldatud versioonist välja jäänud.
ulatuses kohaldada ei saa (vt ka meie
soovitusi eespool eraldi ühisrahastuse Eelnõu § 7 lõike 6 osas soovime viidata, et sätte mõte
määruse alusel tegevusloa taotlemise oleks selgem, kui täielikult eristataks
rakendussätete loomiseks). Lisaks ühisrahastusteenuse osutaja ja
välistada sarnaselt teistele investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse
finantseerimisasutustele ühisrahastuse osutaja mõistet, st esimene ei oleks teisega
määruse alusel tegutsejate kohustus hõlmatud. Sellisel juhul saaks viidatud lõikes
taotleda täiendavat tegevusluba muude täpsemalt sätestada, et säte puudutab
investeerimisinstrumentide ühisrahastusteenuse osutajat, kui ta soovib taotleda
vahendamiseks või vähemalt lihtsustatud tegevusluba investeerimisinstrumentide
menetluse loomist (nt teavituse või vahendamise teenuse osutamiseks või
täiendava tegevusplaani esitamise virtuaalvääringu teenuse osutamiseks. Viitame siin
kohustuse vormis). oma eespool toodud soovitusele eelnõus
kasutatavate terminite osas.
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud
25. Eelnõu § 9 ja 10. Tegevusloa taotluse menetlemine - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
83.1 Eelnõu § 10 Selgitatud Eelnõu tähtajad on Teeme taaskord ettepaneku ühtlustada
Kaaluda menetlustähtaegade kooskõlas muudes menetluslikud tähtajad määruses (EL) 2020/1503
ühtlustamist ühisrahastuse määrusega. finantssektori õigusaktides sätestatuga, et tekitada vähem segadust tegevusloa
Hetkel eelnõus toodud tähtajad on ette nähtud tegevusloa taotlejatele taotlemise protseduuri mõistes.
oluliselt pikemad. Alternatiivselt selgitada menetlustähtaegadega.
seletuskirjas, miks on otsustatud Finantsinspektsioon kui Me ei pea antud juhul õigeks viidata teistele
pikemate tähtaegade määramise kasuks. haldusorgan võib teha teenuseosutajale kohalduvatele nõuetele, kuivõrd
tegevusloa andmise otsuse antud teenuse puhul on analoogina lähedasem
ka kiiremini kui on seaduses viidata ühisrahastusteenuse osutajatele
ettenähtud tähtaeg. (investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse
osutajate puhul). Hetkel kehtiksid erinevad
menetluslikud tähtajad taotlejale, kes soovib
tegevusluba ühisrahastuse määruse alusel ning
taotlejale, kes soovib tegevusluba vastavalt eelnõu
alusel vastuvõetavale seadusele. Selline vahetegu ei
pruugi olla mõistlik ega põhjendatud ning sarnaste
tegevuslubade puhul võiks kehtida ka sarnased
nõuded. Peame olulisemaks samaväärsete teenuste
puhul nõuete ühetaolisust, mitte sedavõrd
tähtaegade ühtlustamist muude tegevuslubade puhul
ettenähtuga (mille puhul on ka menetlustähtaegades
tegelikult erinevusi). Viimase eelistamine ei ole meie
hinnangul piisavalt põhjendatud.
83.2 Lg 2 - Jääb selgusetuks, mis olukorras on Selgitatud Täpsemad näited Seletuskirjas toodud näide on väga üldine. FE
taotlejal õigus või mis olukorras võib seletuskirjas. hinnangul vajab eelnõu seletuskirjas täpsustamist,
taotleja eeldada või oodata missuguseid täiendava tegevusloa taotlemise juhte
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
Finantsinspektsiooni poolt nn soodsama silmas peetakse, st kas see on asjakohane sõltumata
kõrvaltingimusega otsuse langetamist. sellest, missugune varasem FI tegevusluba
Oleks hea, kui seaduses oleks teenuseosutajal on. Kuivõrd seletuskiri selgitab, et
õiguskindluse tagamiseks juhud, millal sätte kohaldamine tuleb kõne alla eeskätt (kuid mitte
Finantsinspektsioon selliseid otsuseid ainult) täiendava tegevusloa taotlemisel, siis kui on
teha võib või tegema peaks, vastasel ka muid juhte, palume ka sellele eelnõu seletuskirjas
juhul võib tulevikus viidata, et FI praktika ei kujuneks välja selliselt, et
Finantsinspektsioonile jääda liiga lai sätet kohaldatakse (kui üldse) ainult täiendava
diskretsiooniõigus. Õigusselguse tegevusloa taotlemisel.
loomisele aitaks kaasa ka sätte tausta või
seadusandja tahte täpsem selgitamine Samuti oleks õigusselguse tagamiseks oluline, et
seletuskirjas konkreetsete näidete abil. eelnõu seletuskirjast nähtuks, missugused on FI
diskretsioonipiirid selliste tingimuste sätestamisel
ning missugune on soodsama kõrvaltingimuse
taotlemise protsess. Hetkel puudub selleks
protseduur, samuti ei ole selge sellise soodsama
kõrvaltingimuse taotlemise ajaline raamistik.
83.3 Lg 3 - Alused, millal võib tegevusloa anda Selgitatud Märgime, et sellekohane Meie hinnangul ei ole antud selgitus piisav
nn negatiivsete kõrvaltingimustega, on hinnang peab olema turuosalistele õiguskindluse tagamiseks. Lisaks
liiga laiad. Lisaks ei ole selge, mis juhtumipõhine ning lähtuma juhime tähelepanu, et antud lõike kommentaarid
ulatuses või mis aspektist lähtuvalt on igakordsest hindamisest. eelnõu seletuskirjas erinevad märkimisväärselt sätte
võimalik piirata teenuse osutamist või sisust. Seletuskirja kohaselt puudutab lõige
mida peetakse silmas kõrvalteenuste all. kõrvalteenuste osutamise piiramist, säte ise sellele ei
Soovitame täiendavalt hinnata selliste viita, vaid ütleb selgelt, et piirata võib teenuse
piirangute võimalikku mõju (sh osutamist, milleks tegevusluba taotletakse (lõike
majanduslikku mõju) taotlejate punktis 1 on viide kõrvalteenustele
tegevusele. kommenteeritavas eelnõu versioonis isegi välja
jäetud).
Soovitame Finantsinspektsiooni sellist
õigust oluliselt täpsustada ja täiendada, Palume vastavalt eeltoodud kommentaaridele
vastasel juhul piirab säte oluliselt täpsustada sätte sõnastust ja selgitusi seletuskirjas.
taotlejate õiguskindlust. Selgelt tuleks
määratleda (i) missuguste teenuste või
kõrvalteenuste osutamist võib piirata ja (ii)
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
selgelt iga sellise teenuse või
kõrvalteenuse piiramise tingivad asjaolud.
Soovitame täpsustada, mismoodi toimub
selliste negatiivsete kõrvaltingimuste
äralangemine või tühistamine.
84.3 p 10 - Seda nõuet on eraldi Mittearvestatud Esmalt märgime, et Meie hinnangul ei vasta RM selgitus meie esialgsele
kommenteeritud ka allpool, aga tegemist käesoleva eelnõuga jääb kommentaarile, jättes tähelepanuta kõnealuse
on väga ebamõistliku kriteeriumiga. sisuliselt muutmata kehtivas nõudega seotud peamise probleemi. Nagu ka oma
Ühelegi teisele finantsjärelevalve RahaPTS-is sisalduv konto esialgses kommentaaris selgitasime, on praktikas
subjektile sellist nõuet esitatud ei ole (sh avamise kohustus enne paraku tavaline, et Eesti pangad keelduvad
ka makseasutustele ega eraha virtuaalvääringu teenuse maksekonto avamisest enne kui tegevusluba on
asutustele). Probleem ei ole maksekonto osutajale tegevusloa andmist väljastatud. Seega loob maksekonto avamise
olemasolu vajalikkuses, vaid võimalikes (RahaPTS § 72 lg 1 p 5). käsitamine tegevusloa väljastamise ühe
negatiivsetes seostes tegevusloa eeltingimusena nõiaringi, kus tegevusluba ei
andmisega. Eesti pankade riskitaluvus on Teisalt, tingimata ei pea väljastata, sest pole avatud maksekontot, ja
teadaolevalt väga madal ja läbirääkimised kontot avama Eestis asutatud maksekontot ei avata, sest pole väljastatud
muude liikmesriikide krediidiasutustega, krediidiasutuses, e-raha tegevusluba. Nagu ka välja pakkusime, oleks juhul,
kes Eestis piiriüleselt teenust osutavad, asutuses või makseasutuses, kui tegevusloa taotlejal veel nõuetekohast
võivad takerduda, kui krediidiasutus vaid seda võib sisuliselt teha maksekontot pole, sobivaks lahenduseks tegevusloa
soovib ära oodata tegevusloa andmise. ükskõik millise EL andmine kõrvaltingimusega, et enne tegevuse
Tegemist on praktikas tihti esineva liikmesriigis asutatud panga, alustamist (või teatud tähtaja jooksul) tuleb
probleemiga, et finantsasutustele ei e-raha asutuses või maksekonto avada ja sellest FI’d teavitada. Palume
soovita avada maksekontot enne, kui makseasutuse juures. Juhul RM’il võtta ülalkirjeldatut sätte sõnastuse
tegevusluba käes. Pigem soovitame kui ühegi EL liikmesriigis täpsustamisel arvesse.
sellised olukorrad tõsta sätte alla, mis asutatud teenusepakkuja
puudutab tegevusloa andmist juures kontot ei õnnestu Pelgalt asjaolu, et sama nõue on hetkel ka
kõrvaltingimusega ning täpsustada, mis avada, siis tekitab see RahaPTS’s ei ole piisav põhjendus antud nõude
ulatuses tegevuse andmist võib piirata märkimisväärseid sissejätmiseks eelnõusse, kuivõrd (i) muutub
sellise maksekonto avamiseni ja küsitavusi/kahtlusi sellises tegevusloa taotluste menetleja ja järelevalveasutus,
täpsustada kõrvaltingimuse äralangemise ettevõtmises. (ii) muutuvad märkimisväärselt tegevusloa taotluse
protseduuri (nt teavitus menetluse põhimõtted ja käik. Arvestades
Finantsinspektsioonile maksekontode menetluslikke muudatusi, palume sellise nõude
andmetega, Finantsinspektsiooni kinnitus eelnõusse jätmisel eelnõu seletuskirjas analüüsida
nõudega seonduva riive proportsionaalsust (sh
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
info kättesaamise kohta ja hinnata, mis riski siin üldse maandatakse), samuti
kõrvaltingimuse äralangemise kohta). hinnata, kas eesmärgi täitmiseks on vähem riivavaid
meetmeid.
Kui kõnealust kohustust eelnõu kommenteeritava
versiooni § 11 lõike 1 punktis 10 saab pidada
proportsionaalseks meetmeks, teeme ettepaneku
selgitada eelnõus või eelnõu seletuskirjas, et
maksekonto puudumise on aluseks
kõrvaltingimusega tegevusloa andmisele.
26. Eelnõu § 13. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused
Eelnõu § 13 lg 2 p 3 sätestab tegevusloa kehtetuks tunnistamise alusena juhu, kui teenuseosutaja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele.
Kuigi tegemist on alusega, mis kohaldub ka teistele finantsteenuse osutajatele, kellel Eestis tegevusloa kohustus on, ei ole selle aluse sisu selgitatud.
Ka käesoleva eelnõu seletuskirjas ei ole konkreetsete tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluste kohta täpsemaid selgitusi. Seetõttu palume täpsustada
või tuua näiteid, missugused olukorrad siia alla võivad langeda. Nii näiteks on tekkinud küsimus, kas tegevusloa taotluse menetlemisel esitatud esimese
3 aasta äriplaanist kõrvalekaldumine võib olla vastavaks aluseks, isegi näiteks kui sellest järelevalveasutust teavitatakse. Kuna tegemist on väga laialt
tõlgendatava normiga, tekitab see ebakindlust.
27. Eelnõu § 13. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
85.2 Lg 2 p 14 - Segaseks jääb, kuidas Selgitatud Vastavale järeldusele jõudmine Finantsinspektsioon saab siiski hinnata
hinnata, kas ettevõte on teadlikult või on kindlasti igakordse hinnangu teenuseosutaja tegevuse vastavust üksnes Eesti
tahtlikult kõrvale hiilinud muu riigi tulemus, kuid selline olukord õiguskorrale, mistõttu RM selgitused kõnealuse sätte
nõuetest või osutab teenust Eestist võib tekkida näiteks juhul, kui osas ei ole kooskõlas sätte sisuga.
näiteks sotsiaalmajanduslikel põhjustel Eestis on täidetud ainult
või soodsa ja toetava formaalsed nõuded, näiteks Selgituses on viidatud olukorrale, kus peakontor on
majanduskeskkonna või juhul kui tegevusluba on Eestis, aga back-office või muus osas huvide kese
maksukeskkonna pärast. Lisaks juhtime taotletud Eestis ja juhatuse liige mujal.
tähelepanu, et Eestis tegevusloa viibib püsivalt Eestis, kuid
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
saamine ei vabasta kohalike nõuete ettevõtja muu personal, tegelik Kokkuvõtlikult:
täitmisest muudes liikmesriikides. tegevuskoht, põhihuvide kese, - Eesti turu väiksuse juures on piiriüleselt
peamine kliendibaas või tegutsevatel Eesti finantsteenuse
teenuse turundamine on osutajate puhul paratamatu, et nende
suunatud esmajoones välisriiki. kliendibaasist võivad Eesti kliendid
moodustada vaid murdosa. See võib
juhtuda ka olukorras, kus teenuseosutaja
on keskendunud Eesti turule, kuid
teenindab seejuures ka teiste riikide
kliente.
- Regulatiivne arbitraaž ei ole alati seda
negatiivses tähenduses ja võib olla
sõltuv ka objektiivsetest asjaoludest.
Tehnoloogial baseeruvate ettevõtete puhul on
tavaline, et ettevõtte peakontor ei asu samas riigis,
kus nn back-office. Nii näiteks on meil ka mitmeid
näiteid Eesti taustaga finantsteenuse osutajatest või
muudest teenuseosutajatest, mis kas teistele
turgudele laienemise, turu usaldusväärsuse või muu
põhjuse tõttu on pidanud vajalikuks oma peakontori
muusse riiki viimise, kuid kellel jätkuvalt on Eestis
back-office (nt Wise, mille EL peakontor on Belgias,
kuid väga suur osa töötajaskonnast on Eestis).
Samuti tooksime välja, et Eestis on
tehnoloogiasektoris meeletu tööjõupuudus, mistõttu
tihti luuakse täiendavaid kontoreid muudesse
riikidesse.
Täiendavalt palume Rahandusministeeriumil
hinnata, kas antud sätte näol ei teki vastuolu Euroopa
Liidu õigusega ning täiendada sellise analüüsiga ka
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
eelnõu seletuskirja. Eelkõige võiks vastuolu tekkida
juhul, kui muust lepinguriigist pärit teenuseosutaja
osutab tegelikult ka teenust Eestis ning tal on
tegelikult püsiv äritegevus ka Eesti turul, aga ühtlasi
tegutseb ka väljaspool Eestit. Kuidas sellisel juhul
hinnatakse, kas teenuseosutaja on Eestis taotlenud
tegevusluba eesmärgiga pääseda mistahes muus
riigis rakenduvatest rangematest nõuetest.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et tegemist on Euroopa
Liidus harmoniseerimata teenusega ning eelnõu
kohaselt ka muu riigi teenuseosutajad, kes soovivad
teenuseid aktiivselt suunata Eesti investoritele või
rahastuse taotlejatele, peavad siin igal juhul
tegutsemiseks mingil viisil loa saama, aga nende
ärihuvide kese võib sellest hoolimata olla mujal. Ei
ole arusaadav ega praktiliselt mõistetav, mis alusel
sellistes olukordades peaks teenuseosutajaid
hindama.
28. Eelnõu § 13 lg 2. Täiendavad kommentaarid seoses tegevusloa kehtetuks tunnistamise alustega
Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu, et eelnõu § 13 lg 2 p-s 1 esitatud 12-kuuline tähtaeg erineb ühisrahastuse määruses võimaldatud 18-kuulisest
tähtajast. Teeme ettepaneku ühtlustada eelnõus ja määruses toodud tähtajad ning võimaldada ka eelnõu skoopi jäävatel teenuseosutajatel kasutada
tegevuse alustamiseks 18-kuulist üleminekuaega. On arusaadav, et reeglina on finantsteenuseid puudutavates seadustes ette nähtud 12-kuuline
periood, kuid selline lähenemine ei ole enam samaväärselt põhjendatud olukorras, kus teenused on muutunud järjest infotehnoloogiamahukamateks
ning äritegevuse alustamine võib seega nõuda oluliselt rohkem ettevalmistusi, kui klassikaliste finantsteenuste puhul. Palume siinkohal erisust ka
selleks, et tagada, et vähemalt siseriiklikul tasandil koheldaks samaväärseid teenuseid ühetaoliselt. On selge, et ettevõttel peab juba tegevusluba
taotlema minnes olema hea arusaam oma teenuse osutamisel kasutatavast tehnoloogiast, kuid kuna tegevusloa saamine tihti sõltub subjektiivsetest
asjaoludest, mida taotleja ise mõjutada ei saa, ei ole otstarbekas nõuda, et taotleja oleks juba tegevusluba taotlema minnes kulutanud märkimisväärseid
summasid arendusele, mida tal võib-olla ei ole võimalik kunagi kasutada. Et leevendada võimalikku tegevusloast ilma jäämise riski seoses
tehnoloogilistele arendustele, sertifikaatide taotlemisele või muule taolisele kuluva ajaga, palume pikendada üleminekuaega 18 kuuni. Palume eelnõu
vastava sätte ühisrahastuse määruse tekstiga ühtlustada ka osas, milles see puudutab tegevuse peatumise aja arvestust (st ka määruses on 9 kuud,
kuid tingimusel, et enam ei administreerita ka olemasolevaid lepinguid – vt art 17 (1)c)).
29. Eelnõu § 15. Tegevus välisriigis - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
87.3 Lg 3 - Eelnõu kohaldumisalasse jääv Selgitatud Meie hinnangul kuulub kindlasti FI Arvestades, et eelnõus ei ole tegemist EL ülese
sektor on oma olemuselt pädevusse hinnata ettevõtja õigust tegevusloaga ning teenuseosutaja peab muus riigis
rahvusvaheline, nagu eespool teises riigis tegutseda, eelkõige teenuse osutamisel igal juhul kontrollima kohalikke
selgitatud. Asjakohane on nõuda olukorras, kui selline tegevus võib nõudeid ning neid täitma (sh vajadusel eraldi
Finantsinspektsiooni teavitamist teistes Eesti klientide huvid ohtu seada või tegevusloa taotlema), on põhjendamatu
riikides tegutsemisest ning võib-olla ka vähendada ettevõtja suutlikkust Finantsinspektsioonilt eelnõu §-s 15 sätestatud loa
tegevuslubadest teistes riikides, aga oma tegevust korraldada. taotlemine. Ka Finantsinspektsioon on viidanud oma
Finantsinspektsioonil pädevusse ei jää kommentaarides, et isegi kui Finantsinspektsioon
hinnata ettevõtte õigust teises riigis annab loa filiaali avamiseks, ei välista see
tegutseda, seega Finantsinspektsiooni regulatiivseid probleeme sihtriigis (märkuste tabeli
poolt keelamise õigus antud kontekstis ei punkt 31.1). See tähendab, et Finantsinspektsioon ei
ole õiguslikust vaates arusaadav. saaks sisuliselt otsustada sihtriigis tegutsemise
õiguse üle.
Nagu oleme ka eespool selgitanud, peaks eelnõu
seisma eelkõige teenuseosutajate Eestis
tegutsemise õiguspärasuse eest. Teises
(liikmes)riigis piiriüleselt tegutsemise või filiaali
asutamise õiguse menetlemine Eestis on õigustatud
ainult selliste tegevusloa režiimide puhul, mis on EL-
üleselt harmoniseeritud ja mille puhul liikmesriigid on
sisuliselt kokku leppinud, et päritoluriigi järelevalve
koordineerib teises liikmesriigis tegutsemise õigust
puudutavat menetlust, seejuures tegutsemise õiguse
üle otsustab teadaolevalt sihtriigi järelevalve.
Praegusel juhul on igas liikmesriigis nõuded täiesti
erinevad, mis tähendab, et iga sihtriik peaks ise
menetlema vastavas riigis tegutsemise õigust.
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
Potentsiaalselt tähendab teises riigis tegutsemiseks
Eestis täiendava loa taotlemise kohustus antud
eelnõu kontekstis paralleelselt kahte tegevusloa
taotlemise menetlust (piirülese tegutsemise menetlus
Eestis ja, kui kohaldub, tegevusloa taotlemine
sihtriigis), mis on ebamõistlikult koormav. Juhime
veel kord tähelepanu, et teenuse piiriülene iseloom
on välja toodud ka ühisrahastuse määruses ja MiCA
eelnõus. Kui eelnõu § 15 jätab Finantsinspektsioonile
äärmiselt laia diskretsiooni keelata piiriülene tegevus,
mis tekitab täiendavat ebakindlust, siis ei MiCA
eelnõus ega ühisrahastuse määruses selliseid
piiranguid ette nähtud ei ole (on ainult
teavitamiskohustus).
Arvestades, et Eesti suuremate teenuseosutajate
tegevusmahud teistes EEA riikides on Eesti omadest
märkimisväärselt suuremad (vältimatu meie riigi
rahvaarvu silmas pidades), siis võivad sellised
platvormid viia oma peakontorid (sh Eesti riigile
makstava maksutulu) muusse riiki, kui Eestis
kehtestatakse piiriülesele tegevusele ebamõistlikud
piirangud. Vähemalt peaks eelnõus oluliselt piirama
võimalusi keelata piiriülene tegevus.
Virtuaalvääringu teenuste kontekstis (st RahaPTS
muutmise eelnõu, SE507) leidis
Rahandusministeerium, et piiriülese teenuse
osutamisel on RAB-ilt loa taotlemise puhul tegemist
liigselt koormava kohustustega. Kuivõrd tegemist on
ka MiCA eelnõu printsiipidega vastuolus oleva
kohustusega, mille kohaselt peaks teenusepakkuja
olema võimeline oma tegevusluba ELi üleselt
passportima, siis ei pea FE põhjendatuks sellise
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
kontseptsiooni loomist, kus virtuaalvääringu teenuse
osutajal ei pruugi olla sisulist õigust oma tegevust
piiriüleselt osutada. RM on sellega praegu justkui
loonud teenusepakkujale kohustuse, mille
ebaproportsionaalsust on RM ise ka ühe teise eelnõu
menetlemisel tunnistanud.
Rõhutame, et kindlasti ei saa Finantsinspektsioon
anda hinnanguid eelnõu § 15 lg 5 punktis 5 toodud
asjaolusid, st Finantsinspektsioon ei ole pädev
hindama, kas teenuseosutaja on võimeline täitma
sihtriigis teenuse osutamisele sätestatud nõudeid.
Mis puudutab piiriülest tegutsemist, siis selle mõju
teenuseosutaja finantsseisundile on
märkimisväärselt väikesem kui läbi filiaali või muul
viisil kohapeal tegutsemisel. Ka ühisrahastuse
määruse kontekstis ei ole peetud vajalikuks
täiendava menetluse algatamist
ühisrahastusteenuse osutaja piiriülese tegutsemise
osas, st ei ole arusaadav, miks seda on peetud
vajalikuks siseriikliku tegevusloa alusel tegutsevate
teenuseosutajate osas.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku ümber
mõtestada selliste teenuseosutajate välisriigis
tegutsemise õigust puudutavad nõuded ning piirduda
teavitamiskohustusega, mitte nõuda täiendava
tegevusloa taotlemist (eelkõige piiriülese
tegutsemise korral).
87.4 Lg 5 - Antud nõuded on oluliselt Selgitatud Leiame, et eelnõus toodud nõuded FinanceEstonia ei nõustu RM seisukohaga ja ei pea
karmimad kui ühisrahastuse määruses, ei ole oluliselt karmimad kui EL seda põhjendatuks. Meile ei ole arusaadav, millele
väljapool EL tegutsemise osas ei sea ühisrahastusmääruses. tugineb RM väide, et eelnõus toodud välisriigis
määrus samuti piiranguid (Seda teevad tegutsemise alused ei ole karmimad EL
juba niigi kolmandad riigid ise). ühisrahastuse määruses sätestatust.
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
Seejuures tuleb turuosalistel nagunii
igas riigis, kus nad soovivad aktiivselt EL ühisrahastuse määrus ei näe ette mistahes
tegutseda, viia oma tegevus kooskõlla menetlust turuosalise kolmandas riigis tegutsemise
kohalike nõuetega. See tähendab, et õiguse osas ning Euroopa Majanduspiirkonnas
nende halduskoormus on niigi suur. piiriülesel tegutsemisel näeb ühisrahastuse määrus
Samuti suurendab see veelgi ette üksnes teavitamiskohustuse, millega ei kaasne
Finantsinspektsiooni halduskoormust täiendavat menetlust. Sarnased nõuded on ka MiCA
ning näitab, et teenuseosutajate suhtes eelnõus. Seega on kommenteeritava eelnõu nõuded,
ei ole piisavalt usaldust. Palume mille kohaselt on piiriüleseks tegutsemiseks nõutav
kaaluda välisriigis tegutsemise lubamist Finantsinspektsiooni luba, oluliselt riivavamad kui
ilma täiendava menetluseta ja ühisrahastuse määruses või MiCA eelnõus toodud
Finantsinspektsiooni teavitades. nõuded.
Alternatiivselt tuua välja selgemalt riskid,
millest lähtuvalt välisriigis tegutsemine Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku Eesti
peab olema tugevamalt reguleeritud. teenuseosutaja välisriigis tegutsemist mitte
täiendava kontrolli alla võtta, kuivõrd vastava
tegevuse üle on kontrolli teostama kohustatud
sihtriigi pädevad asutused.
Juhul kui RM ei nõustu meie ettepanekuga, juhime
tähelepanu, et Finantsinspektsioonile on antud väga
lai diskretsiooniõigus filiaali kaudu või piiriüleselt
välisriigis tegutsemise keelamiseks (edaspidi siin
punktis lihtsustamiseks viide piiriülesele
tegutsemisele tähistab ka viidet filiaali kaudu
tegutsemisele). Kuivõrd tegemist ei ole üheselt
reguleeritud teenusega, ei ole Finantsinspektsioon
pädev hindama, kas teenuseosutaja tegevus
sihtriigis on lubatud või mitte (Finantsinspektsioon
saab tõlgendada üksnes Eesti õigust, mitte sihtriigi
õigust), seega teeb FE ettepaneku § 15 lg 5 p 5
eelnõu tekstist välja jätta. Sama lõike punktis 1
viidatud “muud asjaolud” on väga ebamäärane
käsitlus ning ka seletuskiri ei anna sisulist infot selle
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
kohta, mis andmetele veel lisaks finantsseisundit
puudutavatele andmetele saaks Finantsinspektsioon
tugineda teenuseosutaja poolt tegevuskavas
nimetatud teenuste osutamiseks piisavate
võimaluste omamise kohta. Teeme ettepaneku jätta
vastav täiendus eelnõu § 15 lg 5 p-st 1 välja.
Finantsinspektsioonile selliste kohustuste panemine
paneb ühtlasi Finantsinspektsiooni surve alla, kus
Finantsinspektsioon peab asuma langetama
teenuseosutaja asemel ärilisi otsuseid. Piiriülese
tegevuse keelamise alused eeldavad suures osas
Finantsinspektsiooni subjektiivset hinnangut. FE
leiab, et piiriülese tegevuse õiguse hindamise osas
peab Finantsinspektsioonil olema kohustus ja
võimalus lähtuda üksnes objektiivsetest asjaoludest,
see hõlmab peamiselt (kui mitte ainult) tegevuskavas
toodud tegevuste hindamist Eesti õiguse valguses
ning tegevuse välisriiki laienemiseks teenuseosutaja
eelarvest rahaliste vahendite eraldamise mõju
teenuseosutaja tegevusele Eestis (ja muudes
riikides, kus juba piiriüleselt tegutsetakse), eelkõige
selles vaates, kas uude riiki laienemiseks raha
eraldamine üldse osutab mingit mõju või ei. Uude riiki
laienemisega kaasneb alati äriline risk, kuid selle riski
peab võtma teenuseosutaja ise, mitte
Finantsinspektsioon.
Kuivõrd säte riivab oluliselt eelnõu kohaldumisalasse
jäävate teenuseosutajate ettevõtlusvabadust,
palume sätte eelnõusse jätmisel eelnõu seletuskirjas
analüüsida täiendavalt eelnõu § 15 toodud meetmete
asjakohasust ning proportsionaalsust sättes toodud
kohustusega maandatavate võimalike riskide suhtes.
30. Eelnõu § 16. Teise lepinguriigi teenuseosutaja tegevus Eestis
Eelnõu § 16 lg 1 kohaselt võib muu lepinguriigi krediidiasutus, investeerimisühing, e-raha asutus, makseasutus või ühisrahastusteenuse osutaja
osutada Eestis investeerimisinstrumentide vahendamise teenust või virtuaalvääringu teenust lihtsustatud menetlusega, st sisuliselt tuleb esitada ainult
eelnõu § 16 lg-s 2 toodud andmed. Teeme ettepaneku samaväärseid lihtsustavaid nõudeid kohaldada ka Eesti vastavatele finantsteenuse osutajatele,
et mitte anda muu lepinguriigi finantsteenuse osutajatele turule sisenemisel eelist. Märkuste tabelis oli mitmel pool viidatud, justkui sellised nõuded
oleksid eelnõu § 6 lõikes 6, kuid sellist sätet eelnõus ei ole.
Samuti ei ole arusaadav, miks ei ole lubatud muudel, kui vastavas sättes nimetatud isikutel (sisuliselt ainult EL üleselt reguleeritud finantsteenuse
osutajad) tegutseda Eestis filiaali kaudu või piiriüleselt. Kuivõrd tegemist on olulise riivega, palume hinnata riive proportsionaalsust eelnõu seletuskirjas.
Ei ole tõenäoline, et välisriigis teenuseosutajad Eestis teenuse osutamiseks eraldi keha looma hakkavad, st selliste piirangute korral on tõenäoline, et
Eesti potentsiaalsetele klientidele hakatakse teenust osutama peamiselt nn reverse solicitation põhimõttel, mis loob märkimisväärselt suurema riski
potentsiaalsetele jaeklientidele.
Lisaks ei ole arusaadav, miks on välistatud muu kui lepinguriigi teenuseosutaja tegutsemine Eestis. Juhime tähelepanu, et näiteks UK on antud
kontekstis kolmandaks riigiks. Kui piirdutakse ainult lepinguriikide teenuseosutajatele Eestis filiaali kaudu teenuse osutamise lubamist, palume seda
põhjendada ja selle kitsenduse proportsionaalsust analüüsida seletuskirjas.
31. Eelnõu § 17 jj. Oluline osalus
Teeme järgmised ettepanekud eelnõu § 20 lg 1 sõnastuse osas:
• p-s 1 „aktsiate nimekirja“ asendada järgmise tekstiga: „/…/ aktsionäride nimekiri, millest nähtub igale aktsionärile kuuluvate aktsiate arv /…/“ või
alternatiivselt sarnaselt VpTS sätestatule kasutada väljendit „aktsiaraamatu väljavõte“.
• ühtlasi peaks antud sättes olema selguse huvides samaväärselt sätestatud osaühingut puudutav – juhuks, kui oluline osalus omandatakse
osaühingus. Sellisel juhul peaks esitamisele kuuluma „osanike nimekiri, millest nähtub igale osanikule kuuluva osa nominaalväärtus“ ning
seejuures arvestada, et osaühingute puhul võib selline nimekiri olla ka juhatuse poolt peetav nimekiri, kuivõrd osaühingu osad ei kuulu
kohustuslikus korras Nasdaq CSD-s registreerimisele.
• samuti vajab korrigeerimist sätte teine pool ning sõnastus vajab võrdsustamist nii, et esitatavad andmed oleksid samad – kui aktsiaseltsi puhul on
nõutav ka aktsia tüüp, siis sarnane nõue peaks rakenduma ka osaühingule, kuna osaühingu puhul võib samuti luua eriõigusega osasid, mis võivad
tingida erisusi mh. hääleõiguse teostamisel (vt. ka ÄS § 1541).
Eelnõu § 20 lg 1 p-s 3 ja läbivalt mujal teeme ettepaneku kasutada äriseadustikule vastavat terminoloogiat, st antud sätte puhul: „[...] igale aktsionärile
või osanikule kuuluvate aktsiate arv või osa suurus [...].“
32. Eelnõu § 26 jj. Organisatsioonilised nõuded - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
72. Organisatsioonilised nõuded eelnõus Selgitatud Kui võrrelda käesolevas eelnõus Võrreldes teistele finantsjärelevalve subjektidele
on turuosalistele äärmiselt ettenähtud organisatsioonilisi kohalduvate nõuetega on organisatsioonilised
koormavad ja ka oluliselt rangemad nõudeid teiste finantsvaldkonna nõuded võrdlemisi standardsed, kuid kindlasti mitte
ühisrahastuse määruses sätestatust. õigusaktidega, siis käesolevas minimalistlikud (võrreldes nt MERAS-ega kui teise
Eelnõu reguleerib valdkonda, mille edu eelnõus on need nõuded pigem fintech valdkonda puudutava seadusega). Eelnõu
pant on agiilsus, kiire reageerimisvõime üsna minimalistlikud ja seega on sisaldab ka täiesti uusi nõudeid, nt § 7 lg 3
turu muutustele, mille tagab vastav koormus võrreldes teiste (potentsiaalselt väga kulukas), § 26 ja § 27 lg 2.
tehnoloogiline võimekus ja finantsjärelevalve subjektidega Soovitame kaaluda nende kõrgendatud nõuete
organisatsiooni kergus ehk nii väiksem. kehtestamise põhjendatust ja proportsionaalsust.
ühisrahastuse kui virtuaalvääringu
teenuse osutajad on reeglina fintech Kokkuvõttes on oluline lähtuda
ettevõtted ja eelkõige ühisrahastuse sellest, et nimetatud
teenuse (ja muude teenuseosutajad kaasavad
investeerimisinstrumentide avalikkuliselt vahendeid ja seega
vahendamise teenuse) osutajate poolt peaksid olema ka vastavad riskid
pakutav teenus on võrdlemisi piisavalt maandatud. Lisaks on
lihtsakoeline. Eelnõuga sellisel kujul võrreldes esialgse eelnõu
jätkamiseks oleks vajalik analüüsida versiooniga teatud nõudeid
praeguste turuosaliste tulubaasi ja muudetud ka vähemkoormavaks
hinnata selle pinnalt, mis ulatuses (nt nõuded audiitorkontrollile
organisatsiooniliste nõuete rakendamine jms).
turuosalistele on võimalik. Eelnõus
toodud nõuete järgimiseks vajaksid need
ettevõtted kohmakat ja suuri
inimressursse kaasavat organisatsiooni,
mis muudab teenuse kallimaks ja ei ole
kooskõlas ka EL ühisrahastuse
määruse eesmärgiga, milleks on
parandada väikese ja keskmise
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
suurusega ettevõtete jaoks rahastamise
kättesaadavust. Kui rakendada
investeerimisinstrumentide
vahendamise teenuse osutajatele
organisatsioonilisi nõudeid samas
ulatuses näiteks krediidiandjatega,
tõusevad paratamatult koos
teenuseosutaja kuludega ka
teenuseosutaja poolt rahastuse taotlejalt
või investeerimisinstrumendi osutajalt
küsitavad tasumäärad.
86. Eelnõu § 24 lg 1 ja 2 ja § 26 lg 4 Osaliselt Kahe juhatuse liikme nõue on Palume eelnõus defineerida või eelnõu seletuskirjas
Eelnõu sätestab nõuded arvestatud/ eelnõust kustutatud. selgitada, mida tuleks mõelda peakontori all eelnõu §
teenuseosutajate juhtimisele ja selgitatud 26 mõttes. Hetkel on tegemist sisu mõttes
asukohale, näiteks finantstehnoloogia Peakontori nõue on eelnõusse määratlemata mõistega.
teenuseosutajatelt nõutakse vähemalt alles jäetud – tegevuslubasid ei
kahte juhatuse liiget, kes asuvad ja saaks väljastada (juriidilistele)
tegutsevad Eestis. Soovitame kaaluda isikutele, kelle üle pole võimalik
viidatud nõuete muutmist või välja järelevalvel teostada mingitki
jätmist, võttes seejuures arvesse kontrolli. Erand sellest on ette
tehnoloogiasektori ettevõtete nähtud uue § 16 näol, mis
eripärasid. Alltoodud põhjendused on lubab teises lepinguriigis
suures osas seotud ka eelnõu § 25 finantsjärelevalve alla kuuluval
tagasisidega. juriidilisel isikul (krediidiasutus,
e-raha asutus, makseasutus,
[meie esialgne kommentaar on investeerimisühing, EL
täispikkuses leitav RM tagasiside määruse kohaselt tegevusloa
dokumendis, käesolevast dokumendist saanud ühisrahastaja) taotleda
mahu tõttu välja jäetud] Eestis luba filiaali asutamiseks
või Eestis teenuste piiriüleseks
osutamiseks.
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
88.5 Lg 10 - Ülesannete lahususe osas on Arvestatud Muudetud läbivalt § 26 sätteid Kuigi FE kommentaar nr 88.5 on märgitud kui
eelkõige seletuskirjas oluline ning seletuskirja asjaomaste “arvestatud”, ei ole ei eelnõus ega eelnõu
täpsustada, missuguste funktsioonide sätete selgitust. seletuskirjas sisse viidud antud ettepanekuid
puudutavaid muudatusi. Palume taas eelnõus või
vahel see tegelikult oluline on. Samuti
eelnõu seletuskirjas:
tuleks silmas pidada, et teatud juhtudel - täpsustada, missuguste
täidavad teatud traditsioonilisi funktsioonide puhul on oluline tagada
funktsioone tehnoloogilised lahendused funktsioonide lahusus,
ja puudub vajadus täiendava - kas ja kuidas on lubatav
meeskonnaliikme määramiseks funktsioonide lahususe tagamiseks
tehnoloogilise lahenduse tööd tehnoloogiliste vahendite kasutamine (st
funktsioonide lahususe põhimõtte täitmiseks
manuaalselt läbi tegema. Samas on
tehnoloogia ja inimfaktori kombineerimise
arusaadav, et kontrollida tuleks võimalusega).
perioodiliselt, kas tehnoloogiline
lahendus töötab ootuspäraselt ja kas
otsustusprotsessid toimivad õigesti.
Sedalaadi nõuded tekitavad praktikas
probleeme.
33. Eelnõu § 27. Nõuded juhtidele ja töötajatele
Eelnõu § 27 lg 3 p 2 osas palume sõnastuse konkretiseerimise huvides lähtuda analoogselt p 6 sõnastusele karistamise faktist ning karistuse
kehtivusest. Kui seadusandja tahe on välistada isik ka sel juhul kui karistus on kustunud, siis võiks seda ka selliselt sätestada. Hetkel ei ole see
sõnastuses täielikult selge.
34. Eelnõu § 30. Sise-eeskirjad - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
89.1 Eelnõu § 29 Selgitatud Nimetatud nõuded tulenevad Vilepuhuja direktiivi ei pea kohaldama muude eelnõu
mitmetest juba vastuvõetud või skoopi jäävate teenuseosutajate suhtes peale
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
Lg 3 p 8, 11-14 - Palun hinnata kavandatavatest EL õigusaktidest, määruse skoopi jäävate ühisrahastusteenuse
väljatoodud nõuete asjakohasust sh vilepuhujate direktiivist (punkt 11 osutajate. Lisaks juhime tähelepanu, et direktiiv ise ei
investeerimisinstrumentide vahendajate ja 14), digitaalse vastupanuvõime loo füüsilistele isikutele kohustust raporteerida
puhul. Sellises ulatuses nõudeid ei ole määruse ettepanekust (punkt 12 ja rikkumisi, vaid loob nende tööandjatele kohustuse
ka ühisrahastuse määruse alusel, 13). Toome eraldi välja, et tundlike sellised raporteerimiskanalid luua. Siinkohal tekib
rääkimata mitmetest teistest andmete all mõeldakse tundlikke küsimus, kas vilepuhuja direktiivi ülevõtmisel on
finantseerimisasutuste tegevust isikuandmeid GDPR tähenduses; füüsilistele isikutele loodud kohustusi, mida üle
reguleerivatest seadustest Eestis. Sise- eelnõus ei ole sedastatud tundlike võetud direktiiv kohustustena ette ei näe.
reeglite nõudmisel tuleks silmas pidada, makseandmete kohta Kui digitaalse vastupanuvõime määruse ettepaneku
ettevõtete teenuse ulatust ja tegelikku siseeeskirjadega seotud nõudeid. all on silmas peetud DORA’t, siis selle osas on
vajadust selliste eeskirjade järgi. Nii teadaolevalt alles selle aasta algusesse plaanitud
näiteks ei puutu triloogid, st see protsess saab olema veel pikk (lisaks
investeerimisinstrumentide vahendajad ka üleminekuaeg) ning tundub ebaõiglane ainult
kokku tundlike makseandmetega ja isegi käesoleva eelnõu skoopi jäävatele
kui nad puutuksid, tuleks neil taotleda teenuseosutajatele vastavate kohustuste lisamist, kui
MERAS alusel täiendavalt tulevikus määruse kohalduma hakkamisel on
makseasutuse või eraha asutuse vastavad kohustused nagunii otsekohalduvad.
tegevusluba ning kehtestada sisemised Selguse huvides palume isikuandmete töötlemise
eeskirjad vastava seaduse alusel. osas kasutada GDPR mõisteid. GDPR ei kasuta
mõistet “tundlikud isikuandmed”, vaid “eriliigilised
isikuandmed”. Tundikele andmetele (täpsemalt
tundlikele makseandmetele) viitab näiteks PSD2, aga
seda tähenduses, mis pole käesoleva eelnõu skoopi
jäävatele teenuseosutajate puhul asjakohane
(makseteenuste osutamine ilma vastava täiendava
tegevusloata ei ole lubatud).
89.2 Lg 4 - Selline lahendus tekitab segadust. Osaliselt Täpsustatud lõike 4 sõnastust Eelnõu § 30 lg 3 puhul palume täpsustada, et see ei
Tuleks konkreetsemalt välja tuua, arvestatud viitega KAVS 6. peatükile. kohaldu tarbijakrediidipõhise ühisrahastuseteenuse
missuguseid sise-eeskirju KAVS alusel osutaja puhul, kui vahendatakse üksnes
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
veel koostada tuleks ja missuguseid lg-s tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete
3 nimetatud sise-eeskirju krediidipõhised loovutamist, sest platvormil ei vahendata
teenuseosutajad koostama ei peaks. tarbijakrediidi väljastamist (KAVS kohaldamine ei ole
põhjendatud, need nõuded on krediidiandja kui
nõude loovutaja poolt krediidi väljastamisel täidetud).
35. Eelnõu § 31. Sisekontrolli süsteem
Palume seletuskirjas selguse huvides täpsustada, et siseauditi kohustust eelnõu ette ei näe.
Lisaks palume seletuskirjas täpsustada ja hinnata, kas sõltumatu (sh vastavalt eelnõu § 58 lõikele 3 - muid ülesandeid mitte täitva) vastavuskontrolli
funktsiooni teostaja palkamine on teenuseosutajate äri arvestades vältimatult vajalik ning kas selline nõue on proportsionaalne (st nõue, et vastav isik
ei täida muid ülesandeid). Alustavate teenuseosutajate puhul ei pruugi töömaht ühe täiskohaga inimese jaoks pärast tegevuse käimasaamist (st pärast
teenuse osutamisega alustamist) piisav olla, st ettevõtte jaoks tähendab see täiendavat halduskoormust (mh juhime tähelepanu, et positsioon nõuab
eelduslikult keskmisest kõrgema palgasooviga spetsialisti värbamist)
36. Eelnõu § 32. Finantsinspektsiooni teavitamise kohustus - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
91. Eelnõu § 31 Selgitatud Tegemist on siiski töötaja FE ei nõustu RM selgituses toodud esimese
Lg 1 p 1 ja 2 - Palume hinnata, kas kohustusega sellistest olukordadest poolega, kuid on nõus RM selgituse teise poolega.
tegemist peaks olema töötaja kohustuse teavitada, analoogiline lähenemine Kui vilepuhuja direktiivi ülevõtmisel tekitatakse
või õigusega (pidades silmas ka direktiivi on ka teistes finantssektori kohustusi isikutele, kellele direktiiv kohustuste
(EL) 2019/1937 nõudeid). Arvestades seadustest (vt nt loomist ette ei näe, ei saa sellise kohustuse loomist
igapäeva praktilist tööd, siis võiks see investeerimisfondide seaduse § põhjendada direktiivi ülevõtmisega.
olla eelkõige reguleeritud õiguse, mitte 343).
kohustusena, eriti arvestades viidatud Juhime tähelepanu, et direktiiv ise ei loo füüsilistele
direktiivi eesmärki. Vastupidisel juhul Töötajaid tuleks tegelikult isikutele kohustust raporteerida rikkumisi, vaid loob
võib tekkida olukord, kus reguleeritava informeerida, et neil selline kohustus nende tööandjatele kohustuse sellised
ettevõtte töötaja on rikkumises iseenda lasub, sh ka sellest, et mis on sellisel raporteerimiskanalid luua. Siinkohal tekib küsimus,
teadmata ehk ta ei pruugi aru saada, et juhul siis käitumise protseduur. kas vilepuhuja direktiivi ülevõtmisel on füüsilistele
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
tal on tekkinud kohustus järelevalvet isikutele loodud kohustusi, mida üle võetud direktiiv
teostavat asutust teavitada. kohustustena ette ei näe. Teeme ettepaneku
sätestada eelnõus vilepuhuja direktiivile vastavalt (i)
teenuseosutajatele kohustuse seada üles vajalikud
raporteerimise kanalid ning (ii) direktiivis ettenähtud
kaitsemeetmed rikkumistest raporteerivatele
töötajatele. Täiendavate kohustuste seadmine
töötajatele on ebavajalik. Samuti tekib küsimus, kas
(ja kui jah, mismoodi) on võimalik sanktsioneerida
töötajat, kes hetkel eelnõus ettenähtud
raporteerimiskohustust ei täida, ning kas selline
sanktsioneerimine on üldse õiguspärane.
Kui RM ei nõustu sätte esimese lõike eelnõust
väljajätmisega, siis kuivõrd sätte esimese lõike
eelnõusse sisseviimist ei ole õiguspärane
põhjendada direktiivi ülevõtmisega, peame
vajalikuks eelnõu seletuskirjas sätte eesmärki,
proportsionaalsut ja võimalikke tagajärgi täiendavalt
analüüsida. Lisaks peaks sellisel juhul analüüsima,
kas töötajale peab olema ettenähtav, et tal selline
kohustus (mitte õigus) on.
Sätte sisseviimist saab direktiivi ülevõtmisega
põhjendada ka üksnes ühisrahastuse määruse
kohaldumisalasse jäävate ühisrahastusteenuse
osutajate suhtes, mitte teiste teenuseosutajate
suhtes ÜMIVS eelnõus.
Täiendavalt peame oluliseks lisada, et mõiste
“õigusakti oluline rikkumine” ei ole eelnõus ega selle
seletuskirjas piisavalt avatud. Peame oluliseks, et
sellise uue nõude loomisel oleks vähemalt eelnõu
seletuskirjast võimalik aru saada seadusandja
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
tahtest. Muuhulgas on oluline aru saada, kas
õigusakti olulise rikkumisega sätte mõttes on
tegemist ÜMIVS nõuete rikkumise korral või
kohaldub see ka muude õigusaktide rikkumisele.
37. Eelnõu § 33. Andmete säilitamine - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
92. Eelnõu § 32 Selgitatud Lõikes 1 sätestatud viieaastane Palume kaaluda täpsemat viitamist andmetele, mida
Sätte lg-s 1 ei ole täpsustatud, mis tähtaeg kehtib andmete saamisest tuleb säilitada. „Käesolevas seaduses sätestatud
ajahetkest viidatud 5 aastat kulgema arvates; selline lähenemine kattub andmed“ on liiga lai ning ebaselge, mh ei taga see
hakkab. Sama sätte lg 2 mõte jääb teiste finantssektori eriseadustes meie hinnangul andmetöötluse kooskõla GDPR-i
selgusetuks. sätestatud tähtaegadega. üldpõhimõtetega (nt minimaalse töötlemise
Sisuliselt näevad juba lg 1 ja lg 3 ette Lõike 2 eesmärk on kohustada põhimõte). Lisaks palume täpsustada, mis ajast
erandid. teenuseosutajat säilitama andmeid alates 5-aastast säilitamistähtaega arvestama
ja dokumente, mis reguleerivad hakatakse.
teenuseosutaja ja kliendi vahelist
õigussuhet. Nimetatud andmeid ja
dokumente on vajalik alles hoida
vähemalt viidatud õigussuhte
kehtivuse lõpuni.
Lõikega 3 sätestatakse
Finantsinspektsiooni õigus nõuda,
et teenuseosutaja säilitaks andmeid
ja dokumente ka pärast tegevusloa
kehtivuse lõppemist.
38. Eelnõu § 36. Veebilehel avalikustatav teave
Kuivõrd sätet peavad rakendama ka ühisrahastusteenuse osutajad, kes lisaks soovivad pakkuda eelnõu kohaldamisalasse jäävaid teenuseid, teeme
ettepaneku huvide konflikti puudutava teabe avalikustamise kohustuse ühtlustamiseks ühisrahastuse määruses sätestatuga. Muul juhul oleks
teenuseosutajatel vaja järgida sama kohustuse täitmisel mõnevõrra erinevaid nõudeid.
39. Eelnõu § 37. Tasu või hüve seoses teenuse osutamisega
Palume RM’il täiendavalt üle vaadata antud paragrahvi terminoloogia. Oleme arvamusel, et “korralduste suunamine” ei ole õnnestunud terminoloogiline
valik. „Korralduste suunamine“ viitaks olukorrale, kus teenuseosutaja tegeleb ise valimisega, millise investori korralduse millise rahastuse taotleja juurde
viia. Termini „korraldus“ kasutamine antud kontekstis viitab justkui „tehingukorralduse“ või „märkimiskorralduse“ sisestamisele ning nende täitmisele.
Kui antud sätte eesmärk on keelata teenuse osutajal suunata investoreid konkreetsete projektide juurde (st teenuse osutaja ise valib investori jaoks
välja projektid, millesse investor võiks investeerida, sh eelistades ühte projekti teisele), siis teeme ettepaneku antud sätte puhul loobuda termini
„korraldus“ kasutamisest ning sõnastada see näiteks läbi „investori huvi suunamise“.
Lisaks ei ole eelnõu tekstist ega seletuskirjast selge, missuguseid olukordi sättega täpsemalt piirata soovitakse. Näiteks ei ole selge, kas keelatud on
ka näiteks teenuseosutaja reklaam internetis, kui reklaamiga suunatakse investor teenuseosutaja veebilehele või kui reklaamiga suunatakse investor
konkreetse projekti juurde. Kummalgi eelviidatud juhul ei ole tegemist “korralduste suunamisega”, kui “korralduste suunamist” tõlgendada kui
tehingukorraldust. Selguse huvides palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, kuidas eelnõu §-s 37 toodud piiranguid tõlgendada.
40. Eelnõu § 40. Nõuded platvormile
Leiame, et eelnõu § 40 lõike 3 eesmärki on eelnõu muutmisel muudetud – kui varem oli säte suunatud platvormi korraldamisele nii, et korraldused
täidetakse objektiivsete kriteeriumite alusel ning investoreid diskrimineerimata, siis nüüd on sätte olemus muutunud ning puudutab hoopis
avalikustamisnõudeid, mis platvormi operaatorile on seatud. Palume kaaluda, kas sellise üksikasjaliku kohustuse seadmine seadusega on vajalik. Meie
ettepanek oleks säte sellisel kujul välja jätta. Alternatiivselt palume RM-l seletuskirjas täiendavalt analüüsida, kuidas see suhestub muudesse teabe
avalikustamise nõuetesse ning täiendavalt, kas selline kohustus on investeerimisinstrumentide vahendajate puhul üldse asjakohane (st kas sellel on
mingi eesmärk, mida muud teabe avaldamise nõuded ei kata, pidades silmas ka investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse toimimist).
Eraldi palume kaaluda eelnõu § 40 lõike 3 viimase lause otstarbekust ning anda selgitusi, kuidas seda tõlgendada. Kui üks platvorm kuvab nõutud
andmeid reaalajas ning neil on selle jaoks tehniline võimekus olemas, siis kas see tähendab automaatselt, et selline tehniline võimekus peab olemas
olema ka teistel turuosalistel? Kas iga üksiku platvormioperaatori tehnilist võimekust hinnatakse eraldiseisvalt või tuleks siin aluseks võtta mingit laadi
keskmine turustandard, millele platvormioperaatori tehnoloogia vastama peab? Palume ka hinnata kohustuse eesmärki ja seda, kas kohustuse eesmärk
on täidetav muude eelnõus toodud nõuetega.
Eelnõu § 40 lg 6 osas jääb ebaselgeks, miks on keelatud oma arvel kliendi korralduste täitmine. Absoluutse keelu asemel teeme ettepaneku lisada
eelnõusse reeglid, mille täitmisel on oma arvel kliendi korralduste täitmine lubatud. Ka eelnõu seletuskiri ei põhjenda sellise keelu eesmärki, seega
palume eelviidatud sätete eelnõusse jätmise korral seletuskirjas täiendavalt hinnata meetmetega kaasneva riive proportsionaalsust nende kehtestamise
eesmärgi saavutamiseks. Ühisrahastuse määrus sellist absoluutset keeldu ei loo. Selline struktuur võib teatud instrumentide puhul kujuneda esmasel
pakkumisel vajalikuks.
41. Eelnõu § 44. Virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenus
Esmalt jääb meie hinnangul selgusetuks, mida tähendab antud sätte kontekstis investeerimisinstrumendi raha vastu vahetamine. Palume hinnata sätte
asjakohasust investeerimisinstrumentide osas, pidades silmas investeerimisinstrumentide definitsiooni ning investeerimisinstrumentide vahendamise
teenuse sisu. Sisuliselt iga tehing, kus investor omandab investeerimisinstrumendi, vahetab ta selle justkui raha vastu.
Eelnõu § 44 lg 2 osas on selgusetu, miks eristab eelnõu virtuaalvääringu vahetamise teenuseid raha vastu ja teise virtuaalvääringu vastu, kui RahaPTS
§ 3 p 101 seda ei tee. Niisamuti soovime juhtida Rahandusministeeriumi tähelepanu MiCA artiklile 54(2)(p), mis sarnaselt RahaPTS-le ei erista
virtuaalvääringu vahetamise teenuseid raha vastu ja teise virtuaalvääringu vastu. Eelnevast johtuvalt teeme ettepaneku erisused selles osas ühtlustada
eriti arvestades asjaolu, et MiCA järgi on tegemist tegevusloa andmise kontrolli alusega.
42. Eelnõu § 45. Virtuaalvääringuga seotud hoolsusmeetmete sisu
Kuigi eelnõu § 45 lõige 3 põhineb MiCA artiklil 68, siis õigusselguse huvides teeme ettepaneku seaduse või vähemalt seletuskirja tasandil täpsustada
minimaalsed nõuded § 45 lg 1 p-s 1 silmas peetud hoolsusmeetmetele, nt peab teenusepakkuja võtma piisavaid meetmeid, et veenduda, et
virtuaalvääringuga kauplemise võimaldamisel ei ületa virtuaalvääringu teenusepakkuja oma tegevusloa piire, sh võtab asjakohaseid meetmeid, et
virtuaalvääring ei kvalifitseeruks e-rahaks või väärtpaberiks (või MiFIDII järgi finantsinstrumendiks). Kuigi kaudselt kohaldub analoogne kohustus MiCA
artikli 16(2)(d) varapõhiste tokenite emitentidele, siis otsene kohustuse ülevõtmine, so õigusliku arvamuse hankimise kohustuse loomine,
virtuaalvääringu teenusepakkujatele ei ole põhjendatud, kuna teenuseosutaja teine kaitseliin peab ÜMIVS § 31 lg 2 järgi olema nagunii oma töös
sõltumatu.
Eelnõu § 45 lg 4 keelab virtuaalvääringutega kauplemise platvormi teenuse osutajal kaubelda tema poolt hallataval kauplemise platvormil
virtuaalvääringutega oma nimel ja arvel. Kuivõrd otsene huvide konflikti ja turukurutarvitamise risk puudutab eeskätt virtuaalvääringuid, millega teenuse
osutajal on otsene või kaudne seos, või mille turuosa on "väike", siis teeme ettepaneku keeld eelnõust välja jätta või alternatiivselt normi täpsustada,
jättes välja suure turuosaga virtuaalvääringud. Näiteks kui teenuse pakkuja kaupleb oma nimel ja arvel nt BTC-ga või ETH-ga, siis on huvide konflikti
ja turukuritarvitamise risk eelduslikult olematu või täpselt sama suur, kui ta kasutab selleks oma konkurendi teenuseid. Muus osas ei pea FE sättes
toodud keeldu õigustatuks.
Niisamuti on oluline märkida, et § 45 lg 5 p 2 just kohustab teenusepakkujat veenduma selles, et tema süsteemid oleksid „piisavad, et käsitleda korraga
suurt arvu virtuaalvääringutega seotud korraldusi“. Veendumaks oma tehniliste võimekuse tasemes on üheks kontrollimeetmeks just "oma nimel ja
arvel kauplemine" § 45 lg 4 järgi, mis taaskord viitab sellele, et viidatud õigusnormi riive on liiga ulatuslik ja põhjendamatu.
Kui RM ei ole nõus eelnõu § 45 lg 4 toodud keeldu eelnõust välja jätma, palume eelnõu seletuskirjas hinnata riive eesmärki proportsionaalsust võttes
muuhulgas arvesse, et finantssektori turuosalistele käesoleval hetkel samaväärseid keelde ei kohaldata.
Lisaks eeltoodule palume eelnõu seletuskirjas selgitada, mida on mõeldud eelnõu § 45 lg-s 7 tehingute aja avalikustamise all. Kas "avalikustamine"
väljendub kliendile tehinguandmete kättesaadavaks tegemises või avaliku statistika koostamises ja avaldamises, nt kui suures mahus on kaubeldud
BTC-ga? Palume seejuures silmas pidada, et nõudeid oleks teenuse olemust silmas pidades võimalik täita, st avalikult platvormil kõigi tehingute
andmete kuvamine muul moel kui statistiliste andmetena ei pruugi olla ratsionaalne ega põhjendatud.
43. Eelnõu § 46. Korralduste viivitamatu täitmine
Oleme seisukohal, et sõnastus "viivitamatu" eelnõu § 46 lg-s 2 on vastuolus § 46 lg-ga 1, so täitmisteguritega "nagu hind ja kulud". Kui tehing ei täideta
"kliendi antud konkreetsete juhiste kohaselt", vaid tehingu täitmise kiirus põhineb "hinna ja kulude" kriteeriumil, on tõenäoline, et tehingut ei ole võimalik
täita viivitamata, kuna nt Ethereum-i plokiahela instrumentide (ERC-20) puhul võib tehinguhind ajahetkel X olla nt 100USD, kuid ajahetkel Y võib see
olla nt 60 USD. Samuti juhime tähelepanu, et “kiirus” on vaid üks sätte lg-s 1 toodud kriteeriumitest, seega ei ole ka selle kordamine lg-s 2 asjakohane.
Seetõttu, tingimusel, et ajafaktor ei ole kliendi jaoks oluline, ei ole ülekande „viivitamatu“ täitmine kliendi huvides.
Teeme ettepaneku kaaluda sõnade “viivitamatu” ja “kiire” eemaldamist § 46 lg 2 sõnastusest või alternatiivselt täpsustada “viivitamatu” täitmise osas
seletuskirjas, et viivitamatu täitmise mõttega ei ole vastuolus tehingu viibimine “hinna ja kulude” kriteeriumite täitmise eesmärgil, kui tehing täidetakse
esimesel nende kriteeriumite vaates soodsal võimalusel.
44. Eelnõu § 47. Teabe avaldamine
Palume taas eelnõu seletuskirjas selgitada, mida tähendab eelnõu õ 47 lõikes 1 “tehing”, st kas vastavas sättes nimetatud andmepunktid tuleb avaldada
kumulatiivselt või üldiselt projekti kohta või iga tehingu kohta, mis vastava projekti osas on tehtud (vt ka eelnõu seletuskirjale lisatud märkuste tabeli
punkti 103). Viimasel juhul peame nõuet ebamõistlikuks, kuivõrd andmemahud võivad minna meeletult suureks. Investoritel on reeglina lubatud teha
investeeringuid väga väikeste summadena, st sellise andmestiku avaldamise eesmärk jääb ebaselgeks.
Teeme ettepaneku eelnõus asendada sõna “tehing” sõnaga “projekti”, kus võimalik, või muul moel sõnastada selliselt, et oleks arusaadav, mille kohta
andmeid avaldama peab. Alternatiivselt palume selgitada eelnõu seletuskirjas, et tehingu all sisuliselt peetakse silmas projekti ja esitada tuleb andmeid
kumulatiivselt või nn üldiselt.
45. Eelnõu § 50. Investeerimisinstrumendi asjakohasuse hindamine
Eelnõu loob eelkõige kohustusi teenuseosutajatele, ka teenuseosutaja kohustusi puudutavad sätted peaks olema vastavast mõttest kantud. Palume
eelnõu § 50 lg 5 sõnastust muuta selliselt, et see looks kohustuse investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajale investorilt kinnituse
võtmiseks. Samuti leiame, et eelnõu seletuskirjas võiks täpsustada, missugusel viisil kinnitamist peetakse piisavaks. Samas peame võimalikuks eeldada,
et kuna puuduvad formaalsed nõuded, siis neid ka ei ole. Eeldame, et piisav on, kui investor andmete teenuseosutajale kättesaadavaks tegemiseks
peab tegema mistahes lisaliigutuse, eeldusel, et investorile on sealjuures tehtud kättesaadavaks selgitused selle kohta, et vastava tegevusega loetakse
kahju kandmise võime arvutuse tulemused kinnitatuks.
Lisaks palume kaaluda eelnõu § 50 lõiget 1 ühtlustada ühisrahastusteenuse osutajatele kohalduvate nõuetega. Ühisrahastuse määrus ei keela
teenuseosutajal osutada teenust enne, kui investori teadmiseid on hinnatud. Sellisel juhul tuleb investorit lihtsalt kohelda kui potentsiaalselt mittekogenud
investorit.
Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu kohaselt sobivuse hindamisel justkui ei ole eesmärki. St investoritele kuvatavate riskihoiatuste ning investoritele
järelemõtlemise aja kohaldamisest ei tehta välistusi juhul, kui tegemist on teadliku investoriga, kellele teenus sobib. Kuivõrd eelnõu seletuskirja kohaselt
on sätte sõnastamisel lähtutud ühisrahastuse eelnõu artiklist 21, palume arvesse võtta ka määruses tehtud erisused kogenud investori puhul.
46. Eelnõu § 51 Lepingueelne järelemõtlemisaeg
Kuigi vastavalt seletuskirjale põhineb 4-päevane järelemõtlemisaeg ELi ühisrahastuse määruse artikli 22 p-l 3, siis juhime RMi tähelepanu asjaolu, et
investeerimisinstrument ei ole üksnes § 3 lg 1 p-s 1 nimetatud “ühisrahastuse” instrument või p-s 2 kirjeldatud leping, vaid võib olla ka mõni muu
instrument. Sellest tulenevalt on küsitav, kas üleüldine ELi ühisrahatuse määruse kohaldamine kõigi investeerimisinstrumentide osas on põhjendatud.
Teeme ettepaneku piiritleda järelemõtlemisaja kohalduvust üksnes ELi ühisrahastuse määrusega reguleeritud instrumentidega.
47. Eelnõu § 52 ja 53. Ettenägematute kulude reserv ja garantii - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
105. Eelnõu § 49. Lg 1 ja lg-d 3-7 - Eelnõust Mittearves Suurema selguse huvides on FE jaoks ei ole RM selgitused antud küsimuses
ei selgu, kuidas suhestuvad omavahel tatud/ ettenägematute kulude reserv ja piisavad.
ettenägematute kulude reserv (lg 1) ning selgitatud garantii lahutatud eraldiseisvateks
garantiifond (lg 7), arvestades, et lg 3 §-deks ehk tegemist on erinevate Eelnõu § 52 ja § 53 omavaheline erinevus on siiski
kohaselt näib, et ka ettenägematute asjadega. Nii reservi moodustamine ebaselge. Eelnõu § 52 viitab ettenägematute kulude
kulude reservi võib kasutada näiteks ja garantii andmine jääb reservile, samas nähtub lõikest 3, et ka sellest
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
loovutatud võlanõuete tasumiseks teenuseosutaja enda otsustada. tasutakse krediitidest tulenevaid nõudeid. Sellest
(ettenägematute kulude reservi Ehk see on vabatahtlik. Juhul kui võib järeldada, et ka sellise reservi arvelt võib osta
kasutamist ei ole piiratud). Arvestades, et üks või teine nõudeid tagasi. Eelnõu §-s 52 sätestatud reserv näib
ettenägematute kulude reservi moodustatakse/antakse, siis tuleb olevat §-s 53 sätestatud tagasiostugarantiist
moodustamise osas puuduvad piirangud, ühetaolisuse huvides siiski teatud paindlikum, kuid mõlemat saab samal viisil ja
ei ole põhjendatud ka piirangud tingimusi järgida. eesmärgil kasutada.
garantiifondi osas. Kuna kummagi puhul
ei ole täpsustatud, kas need peavad Suurema usaldusväärsuse Kui eesmärgiks on maandada garantiikohustuse
olema näiteks investeerimisinstrumendi tagamiseks on garantii andjate ringi rikkumise riski, siis garantii andmisel võetud
pakkuja põhised või võib teenuseosutaja piiritletud. Samamoodi on see nt kohustuse rikkumist heidutab ka asjaolu, et selline
moodustada vaid ühe reservi või sätestatud ka investeerimisfondide käitumine toob kaasa FI järelevalvemenetluse
garantiifondi, eeldame, et see jääb seaduse § 5 lõikes 6 ja § 9 lõikes 10 teenuseosutaja suhtes, mis võib päädida
teenuseosutaja otsustada. . sanktsioonidega teenuseosutaja enda suhtes.
Tagasiostu garantiid saab eelnõu Viimaks, § 52 lg-st 2 on kustutatud Samuti juhime tähelepanu, et RM selgituses viide IFS
kohaselt pakkuda üksnes krediidiasutus, viide investeerimisinstrumendi §-le 5 ei ole meie hinnangul asjakohane, kuna
kindlustusandja või pakkujale. puudutab väga spetsiifiliselt pensionifonde
investeerimisinstrumentide vahendaja valitsemist, mis teenusena ise ja mille eesmärk
ise. EL-i ühisrahastuse määrus selliseid oluliselt erinevad investeerimisinstrumentide
piiranguid ühisrahastusteenuse vahendamise teenusest ja selle eesmärgist. Kui IFS-
osutajatele ette ei näe, seega tuleks le analoogia korras siiski viidata, siis juhime
kaaluda, kas piirang on põhjendatud. tähelepanu, et samasuguseid piiranguid ei ole loodud
muudele investeerimisfondi liikidele.
Samuti ei ole äriliselt loogiline, et
garantiifondi moodustajaks (st garantii Piiranguid tootluse garanteerimise või
täitmiseks kohustatud isikuks) on tagasiostugarantii sarnasele kokkuleppele on loodud
investeerimisinstrumentide vahendaja: veel ainult VPTS §-s 139 turu korraldajale, kellele
vahendaja positsioon samuti ei ole seatud selliseid nõudeid nagu
investeerimisinstrumentide suhtes peaks kõnealuses eelnõu sättes. Ka ühisrahastuse
vahendamisega piirduma, määruses ei ole peetud vajalikuks selliseid piiranguid
investeerimisinstrumentide vahendajal ei seada, seega jääb eelnõus nende kehtestamise
peaks olema kohustust mistahes juhul põhjuse ebaselgeks.
ise investeerimisinstrumentide
tagasiostmiseks. Selgusetu on, mida
peaks investeerimisinstrumentide
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
vahendaja tegema nn tagasiostetud Eeltoodust tulenevalt teeme taas ettepaneku eelnõu
investeerimisinstrumentidega ning §-s 53 toodud piirangud eelnõu tekstist välja jätta.
seetõttu ei ole Vastasel juhul palume riive proportsionaalsust ja
investeerimisinstrumentide vahendajal võimalike vähem riivavate meetmete olemasolu
mõistlik neid ka omandada (vastupidiselt seletuskirjas täiendavalt hinnata. Meie hinnangul ei
praegusele praktikale, mille kohaselt ole antud sättel positiivset mõju jaeinvestoritele
omandab instrumendid tagasi algne (teenuseosutajad kas (i) loobuvad täielikult garantii
pakkuja, kellel on võimekus instrumendid laadsest tootest, mis ei ole jaeinvestorile kasulik, või
sisse nõuda või muul viisil realiseerida). (ii) loovad reservi, millest rahade eraldamist reservi
kasutamiseks ettenähtud kriteeriumite täitmisel nad
Lõike 5 alguses on ilmselt ekslikult enam garanteerida ei tohi, mis samuti ei ole
viidatud investeerimisinstrumendi jaeinvestorile sõbralik tulemus).
pakkujale (arvestades lõikes 6 nimetatud
isikuid, kes üldse võivad garantii anda). Kuivõrd sätete tõlgendamise probleem on välja
toodud juba eelnõu menetlemisel, on veel võimalik
Teeme ettepaneku loobuda praegu kas eelnõu või selle seletuskirjaga anda
eelnõus toodud piirangutest, aga turuosalistele, kes seadust kohaldama peavad
analüüsida seni tekkinud probleeme asuma, piisavalt teavet, et nende jaoks oleks eelnõu
tagasiostmise kohustuse rikkumisel ning sisu selge. Seega teeme alternatiivse ettepaneku
luua muid nõudeid kas vähemalt täpsustada eelnõu seletuskirjas, kuidas
tagasiostukohustuse lubamisele või erineb sisuliselt eelnõu §-s 53 sätestatud garantii
õiguseid tagasiostukohustuse täitmise eelnõu §-s 52 sätestatud ettenägematute kulude
nõudmiseks. reservist ja missuguste piirangutega võrreldes §-s 53
sätestatuga peavad teenuseosutajad § 52 alusel
ettenägematute kulude reservi loomisel arvestama,
sest eelnõu §§ 52 ja 53 tekstist ega siinkohal toodud
RM selgitusest see üheselt selge ei ole. Lisaks
palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, et antud
sätte eesmärk ei ole piirata projektile (eelkõige
krediidipõhiste projektide puhul) käenduse või
garantii andmist (Eesti õiguses VÕS § 142 ja § 155).
48. Eelnõu § 54. Eelseadistatud investeerimine
Eelnõu § 54 lg 4 puhul juhime tähelepanu, et ei portfellitasandi krediidiriskil ega ka portfelli kuuluva mistahes projekti krediidiriskil pole mingit (sh ka
mitte ebasoodsat) mõju ühest spetsiifilisest krediidilepingust tuleneva kohustuse täitmisele. Nimetatud näitajad annavad üldise pildi kogu portfelli kohta,
st nende kogumõju portfelli oodatavale tootlusele saab küll hinnata. Palume sellest vaatest kaaluda lõike sõnastuse muutmist.
Lisaks palume hinnata, kas kõigi lõikes 6 toodud andmete esitamine investorile on kõigi hetkel levinumate krediidipõhiste mudelite puhul võimalik või
asjakohane. Palun seejuures arvestada, et säte ei kohaldu ühisrahastuse määruse kohaldumisalasse jäävatele platvormidele, vaid muudele
krediidipõhistele platvormidele, mis kõik ise otse laenuandmist ei vahenda, vaid vahendavad laenupõhiseid muid instrumente. Loovutuspõhiste mudelite
korral ei pruugi platvormipidajal olla ajakohast infot, mida jagada. Seega saab platvormipidaja tugineda eelkõige talle krediidiandja ehk rahastuse
taotleja poolt esitatud teabele.
Viimaks juhime tähelepanu, et lg 6 p-s 5 on sõnas “krediidilepingute” üks täht puudu.
49. Eelnõu § 55. Põhiteabedokument - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
106.1 Eelnõu § 51 (Põhiteabedokument ja selle Selgitatud Põhiteabedokumendi koostamist Selgitame veel kord, et tarbijakrediidinõuete
registreerimine) Üldine kommentaar: kohaldatakse füüsilisest isikust loovutamise põhiste mudelite puhul ei saa tarbijad
põhiteabedokumenti puudutavad sätted rahastuse taotlejale (tarbimiskrediiti platvormidel krediiti. Tarbijakrediit on väljastatud
ei arvesta (tarbija)krediidilepingutest saavale isikule) üksnes väga enne nõude loovutamist platvormi väliselt.
tulenevate nõuete loovutamise põhiste piiratud ulatuses. Igal juhul on Krediidiandjad kasutavad selliseid platvorme
tegevusmudelitega. Näiteks oleks oluline, et tema finantsolukord likviidsuse suurendamiseks. Seega on õigem
asjakohane täpsustada, et (sissetulekud, võlad) peaks olema käsitada krediidiandjaid eelnõu tähenduses
põhiteabedokument koostatakse piisaval määral investorile tead. rahastuse taotlejatena. Krediidiandja tõepoolest ei
instrumendi pakkuja (krediidiandja) Krediidiandja ei ole see isik, kes vastuta platvormil loovutatava nõude täitmise eest
põhiselt, mitte iga (tarbija)krediidilepingu ühelt poolt raha saab ja teiselt poolt (välja arvatatud makseviivituses nõuete
ja krediidisaaja kohta. Krediidiandja see, kes vastutab rahalise tagasiostukohustuse puhul), kuid krediidiandja on
põhises põhiteabedokumendis tuleks kohustuse täitmise eest. selliste mudelite puhul ainuke isik, kes saab platvormi
seega esitada andmed tüüpilise kaudu rahastuse. Nagu oleme korduvalt märkinud, ei
krediidisaaja ja krediidi tingimuste kohta, arvesta eelnõu hetkel läbivalt vastava mudeli
mis aitab kliendil vastavaid riske piisavalt eripäradega. Kui eelnõu eesmärk on, et selliste
hinnata. mudelite puhul peaks investor teadma iga
omandatava nõude krediidiriski ja muid detaile (sh
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
iga tarbijakrediidilepingu kohta tuleks koostada eraldi
põhiteabedokument), ei oleks praktikas võimalik
jätkata Eestis vastava teenuse osutamist. Seetõttu
soovitame veel kord, et põhiteabedokumendi
koostamise kohustus oleks krediidiandja põhine ning
selgitaks üldiselt krediidiandja krediidipoliitikat
(kuidas krediidivõimelisust hinnatakse, millised
krediiditaotlejad krediiti saavad, aga vastav info
esitataks üldistatult). Selgitame, et vastavad
platvormid toimivad automatiseeritud tahteavalduse
põhiselt, mille tulemusena omandavad investorid
igast krediidilepingust reeglina väga väikese (mõne
sendi kuni mõnekümne euro suuruse nõude).
Investorite jaoks ei oleks iga nõude põhised
põhiteabedokumendid informatiivsed ega
hoomatavad.
50. Eelnõu § 58. Põhiteabedokumendi registreerimise kohustus
Lisaks juhime tähelepanu, et ei ole arusaadav, mille osas eelnõu § 58 lg 2 loob erisuse lg-st 1, pealtnäha eristab neid ainult ajaline määratlus, kusjuures
lg 1 kohustuse täitmise aega ei sätesta. Eelnõu seletuskirja erinevused ja sätte sõnastus eelnõus ei lähe lõike 2 osas kokku. Teisest küljest ei ole meile
selge, mis on seletuskirjas kirjeldatud pinnalt lõike 2 eesmärk. Finantsvahendusplatvormi pidaja on Finantsinspektsiooni järelevalve all ja nende
ülesanne on tagada, et iga projekti osas põhiteabedokument platvormile lisatud saaks. Ei ole eluliselt usutav, et Finantsinspektsioon jõuaks tutvuda
kõigi neile teadmiseks saadetud dokumentidega. Seega teeme ettepaneku § 58 lõige 2 eelnõust välja jätta, kuivõrd Finantsinspektsiooni järelevalve all
opereeritaval finantsvahendusplatvormil projekti avalikustamine iseenesest loob juba suurema kindluse kui investeerimisinstrumentide kaasamine
väljaspool selliseid platvorme.
Alternatiivselt Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on eelnõus põhiteabedokumendist Finantsinspektsiooni teavitamise kohustus alla viie miljoni euro
suurustele projektidele kohaldatud ka investeerimisinstrumentide suhtes. Isegi kui kohustus on hetkel olema MiCA eelnõus, teeme ettepaneku seda
mitte rakendada ühisrahastuseteenusega sarnastele teenustele, et vältida erinevusi samalaadsete teenuste reguleerimises.
51. Eelnõu § 59. Kahju hüvitamise kohustus
Palume kahju hüvitamise kohustuse sõnastamisel lähtuda VPTS § 28 sõnastusest.
52. Eelnõu § 66. Isikuandmete kaitse
Eelnõu § 66 lõikes 1 sätestatud kohustus töötlemispõhimõtete avalikustamiseks tuleneb üldise kohustusena otsekohalduva isikuandmete töötlemise
üldmääruse (määrus (EL) 2016/679) artiklitest 13 ja 14. Selle nõude kordamine eelnõus ei oma lisandväärtust, seega soovitame selle eelnõust välja
jätta.
53. Eelnõu § 72. Investeerimistokeni registreerimine
Eelnõu § 72 lg 3 eesmärk ja mõju ei ole üheselt selged. Palume selgitada, kas saame õigesti aru, et erinevalt tavapärasest plokiahela töö põhimõttest,
mis on pseudoanonüümne, peab register olema avalik moel, millega on avalikustatud kõikide tokeniomanike nimed. Kui nii, siis palume hinnata sätet
koosmõjus isikuandmete kaitse alaste nõuetega.
54. Eelnõu § 81. Ümberkujundamine - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
117.2 Lg 5 p 1, 2 ja 4 - Ümberkujundamisel ei Mittearves Käesoleva eelnõu kohase Peame oluliseks selgitada, et ühisrahastusteenuse
muutu sisuliselt midagi ettevõtte tatud/ teenuseosutaja ja KAVSi kohase osutajad ega nn muud investeerimisinstrumentide
tegevuses ning osaluste asendamisel selgitatud subjekti (krediidiandja) vahel on vahendajad ei kaasa ise avalikkuselt vahendeid.
aktsiatega ei toimu ümberkujundamise selles mõttes oluline erinevus, et Investeerimisinstrumentide vahendaja on pelgalt
enda tõttu ka muutuseid kontrolli esimene subjekt tegeleb platvormipidaja, kellel eelnõu alusel (ega ka
teostamises. Seetõttu ei näe me, miks avalikkuselt vahendite ühisrahastuse määruse alusel) ei ole õigust isegi
on vajalik ümberkujundamiseks kaasamisega. Seetõttu on investoritelt rahalisi vahendeid nende rahastuse
Finantsinspektsiooni heakskiit. Meie põhjendatud, et vastav taotlejale edasikandmiseks ise vastu võtta, maksed
hinnangul ümberkujundamise ümberkujundamise kord on rangem peavad liikuma edaspidi üksnes makseteenuse
lubamisest keeldumise alused ei ole ning leiame, et FI diskretsioon osutamiseks tegevusluba omava ühingu kaudu.
mingil moel seotud ümberkujundamise ümberkujundamise mittelubamiseks Seetõttu ei ole arusaadav, millel tugineb seisukoht,
endaga ning sellised probleemid juba peaks säilima. justkui kaasaks teenuseosutajad ise avalikkuselt
omaette annavad vahendeid.
Finantsinspektsioonile alust
järelevalvetegevusteks. Teeme
ettepaneku lähtuda ümberkujundamise Võrdluseks juhin tähelepanu, et mistahes muudele
sätetes KAVS eeskujust ning mitte luua äriühingutele, kes päriselt avalikkuselt vahendeid
sellega seoses täiendavat kaasavad (kas väärtpaberite emiteerimise läbi või
halduskoormust või selgitada muul moel, näiteks investeerimisinstrumentide
seletuskirjas, mis olukordades võib vahendaja platvormi kaudu investoritelt), ei ole
tekkida praktiline vajadus ümberkujundamiseks muid piiranguid, kui need, mis
ümberkujundamist täiendavalt on toodud äriseadustikus, st avalikkuselt vahendite
reguleerida. kaasamine iseenesest ei põhjenda
ümberkujundamise piiranguid.
55. Eelnõu § 81. Ümberkujundamine
Eelnõu § 81 lg 1 osas palume selgitada, miks ei ole lubatud ümberkujundamine AS-st OÜ-ks, st mis riskid sellise ümberkujundamisega kaasnevad.
Leiame, et oluline põhimõtteline erinevus teenuseosutaja äriühingu ümberkujundamisel puudub, sõltumata sellest, kas äriühing kujundatakse ümber
OÜ-st AS-ks või vastupidi. Piisavaks põhjenduseks ei ole meie hinnangul see, et sarnased või täiendavad piirangu on ka muudel finantsteenuse
osutajatel, kuivõrd piirangute seadmist tuleks hinnata teenusepõhiselt.
56. Eelnõu § 83. Jagumine - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele
FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja
tagasiside
119. Eelnõu § 79 Mittearvestatud Nagu juba eespool märgitud, siis Nagu eespool ümberkujundamise osas
Palume kaaluda jagunemise keelust erinevalt käesoleva eelnõu selgitatud, ei seisne teenuseosutajate tegevus
loobumist. Nii näiteks on ka praegu kohastest subjektidest avalikkuselt vahendite kaasamises.
krediidiandjatel ja vahendajatel lubatud krediidiandjad ei tegele ise raha Avalikkuselt võivad vahendeid kaasata
teatud tingimuste jaguneda. See võib kaasamisega. Seega on siin ka rahastuse taotlejad, kelle ring on määratlematu
osutuda vajalikuks grupi teenuste suurem hoolsuskohustus ja ka ning kellele antud piirang ei kohaldu (ja selle
restruktureerimisel. Palume kaaluda erinevad nõuded (mh vahendite kohaldamine oleks ka ebamõistlik). Selles
KAVS eeskujul jagunemise lubamist. säilimise tarvis) ette nähtud. valguses palume uuesti kaaluda meie
varasemat ettepanekut loobuda jagunemise
keelust.
57. Eelnõu § 84. Äritegevuse lõpetamine
Esmalt teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 84 selliselt, et säte puudutab lisaks üldise äritegevuse lõpetamisele ka tegevusluba nõudva tegevuse
lõpetamist või täiendada vastavate selgitustega seletuskirja. Teenuse osutamise lõpetamine ei nõua tingimata äritegevuse lõpetamist.
Lisaks palume kaaluda, kas vastavat tegevuskava on vaja juba tegevuse alustamisel avalikustada või piisab tegevuskava Finantsinspektsioonile
avaldamisest. Kui teatud osa vastavast tegevuskavast peab kuuluma avalikustamisele, siis palume hinnata, mis ulatuses.
Täiendavalt märgime, et sätte lõike 1 punktis 2 on viide “raha paigutajatele”, terminoloogilise järjepidevuse huvides teeme ettepaneku asendada see
mõistega “investor” või muul moel selgemini väljendada, keda silmas peetakse. Hetkel ei täpsustata seda ka eelnõu seletuskirjas.
58. Eelnõu § 93. Kohapealne kontroll
Palume kaaluda eelnõus või selgitada eelnõu seletuskirjas kaugkontrolli puhul kontrollakti koostamise ja teenuseosutajale edastamise nõuete
kohaldumist.
59. Eelnõu § 117. Uute nõuete kohalduma hakkamise aeg
Teeme ettepaneku jätta eelnõu jõustumise aeg eelnõu §-s 128 lahtiseks (see ei ole ette ennustatav) ja eelnõu üleminekuajad eelnõu §-s 117 sätestada
eelnõu tööversioonides kuudes arvutatuna eelnõu jõustumise ajast. Sellisel juhul on eelnõule tagasiside andmisel võimalik objektiivselt hinnata, kas
eelnõus sätestatud üleminekuaeg on mõistlik või mitte. Praegu eeldame, et üleminekuajaks oli silmas peetud aega aprillist 2022 kuni sama aasta
detsembri lõpuni, st 9 kuud.
Eelnõu märkuste tabeli punktis 120 antud RM selgituses on öeldud, et üleminekuaeg eelnõu alusel on pikem kui ühisrahastuse määruses. Juhime
tähelepanu, et seaduse üleminekuaega saab arvestada alates hetkest, kui konkreetne seadus on jõustunud, st selle subjektidel on tekkinud selgus ja
kindlus selle osas, missugused nõuded neile kohalduma hakkavad. Ühisrahastuse määrusel oli esmalt aastane üleminekuaeg, mille jooksul oli
liikmesriikidel võimalik nn seada paika tegevusloa taotluste menetlemise ning järelevalve teostamise alused, sellele järgneb hetkel kestev 12 kuu
pikkune üleminekuaeg tegevuslubade taotlemiseks (kuni 11 novembrini 2021), mida võidakse vajadusel ESMA poolt pikendada. See tähendab, et
ühisrahastusteenuse osutajatel on kokku sisuliselt 24 kuud, et oma töötav organisatsioon määruse nõuetega vastavusse viia. Asjaolu, et eelnõu
kohaldamisalasse jäävate teenuseosutajate üleminekuaeg kestaks eelnõu § 117 kohaselt kuni 31. detsembrini 2022 ei tähenda, et üleminekuaeg nende
jaoks oleks pikem kui ühisrahastusteenuse osutajatele kohalduv üleminekuaeg, see lihtsalt lõpeb hiljem.
Oleme juba oma varasemas tagasisides selgitanud, et plaanitud ülemineku korraldus oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, kuivõrd ei annaks
teenuseosutajatele piisavalt aega oma äritegevuse ümberkorraldamiseks, et see (i) vastaks seaduse nõuetele ja ettevõte oleks valmis tegevusluba
taotlema ning (ii) Finantsinspektsioonil oleks mõistlik aeg kõigi praegu Eestis asutatud ja teenust osutavate teenuseosutajate tegevusloa taotluse
menetlemiseks. Ka Finantsinspektsioon on oma tagasisides juhtinud tähelepanu vacatio legis’e põhimõttele ning Justiitsiminsteeriumi seisukohtadele
samal teemal. Rõhutame vajadust antud juhul tähtaegade määramisel võtta arvesse Finantsinspektsiooni tagasisidet, kes tegevusloa taotluseid
reaalselt peab menetlema asuma.
Üleminekuaja määramisel tuleks arvesse võtta mitte muude õigusaktide jõustumise või nendes sisalduvate üleminekuperioodide lõppu, vaid peaks
lähtuma sellest, missuguse ajavahemiku jooksul teenuseosutajad reaalselt jõuaksid põhjalikult analüüsida eelnõus toodud nõudeid (arvestades, et seda
on asjakohane teha peale eelnõu seadusena vastuvõtmist), viia oma organisatsioon kooskõlla vastavate nõuetega (mis võib nõuda nii tehnoloogia
arendamist, erinevate uute positsioonide täitmist, dokumentatsiooni koostamist, kapitali kaasamist kui ka äriprotsesside loomist). Järelevalve
positsioonist palume arvesse võtta järelevalvemenetluse mitmetasandilisust ning sellele kuluvat aega, samuti Finantsinspektsiooni olemasolevaid ja
plaanitavaid ressursse tegevuslubade menetlemiseks. Juba praegu on Finantsinspektsioon palunud kõigil turuosalistel mitte korraga taotluseid sisse
anda, millele mitmed turuosalised on ka vastu tulnud. See aga tähendab, et turuosalised ise võtavad endale riske, kuna nn puhveraeg tegevusloa
menetluse võimaliku lõpu ja üleminekuperioodi lõpu vahel jääb minimaalseks. Turuosaliste kogemuse pinnalt leiame, et üleminekuaeg, mis nõuaks
tegevusloa kättesaamist kiiremini kui ca 2 aasta jooksul seaduse jõustumisest, on liiga koormav nii turuosalistele kui ka järelevalvele. Seejuures aeg
tegevusloa taotluste esitamiseks võiks alata vähemalt 12 kuud enne üleminekuperioodi lõppu või soovitatavalt võiks taotluste menetlemise aeg
üleminekuperioodil kesta ca 18 kuud. Finantsinspektsioon on varasemalt samamoodi kommenteerinud seoses oma kogemusega krediidiandjate ja -
vahendajatega, kelle puhul 1 aasta pikkune üleminekuaeg osutus liiga lühikeseks. Praegusel juhul on tegevusloa taotluse esitajaid oodatavalt vähem
kui krediidiandjaid ja -vahendajaid, kuid mitte märkimisväärselt, samal ajal on nende tegevusloa nõuded ja seega ka menetlus keerulisemad ja
potentsiaalselt nii ajalise kui ka inimressursi mõttes mahukamad.
Õiguskindluse põhimõtte osas viitame täiendavalt, et hetkeolukord on eriti segane virtuaalvääringu teenuse osutajate jaoks, kuivõrd lisaks käesolevale
ÜMIVS eelnõule on paralleelselt menetluses RahaPTS muutmise eelnõu (507SE), mis märkimisväärselt nende tegevusnõudeid muudab, sh külvab
segadust tegeliku järelevalve asutuse ja sellest tulenevalt järelevalvetasude adressaadi osas. Seejuures ei ole mingit selgust selle osas, kumb eelnõu
tegelikkuses peale jääb. See tähendab, et teenuseosutajatel puudub igasugune kindlus tuleviku osas. Ka ebamõistlikult lühikesed tähtajad kummagi
eelnõu üleminekusätetes suurendavad tekkinud ebakindlust. Samuti tuleks ettevõtjatele anda õiguskindlus, et RahaPTS alusel saadud tegevusload (st
aastal 2021 jõustuva 507SE eelnõu alusel antud load, kui vastav eelnõu Riigikogu poolt vastu võetakse) jääksid kehtima ka ÜMIVS seaduse jõustumisel
ning ettevõtjad ei peaks läbima uut loamenetlust Finantsinspektsioonis.