dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

FinanceEstonia seisukohad

Rahandusministeerium · 21. jaanuar 2022
Viit
13-1.1/957-1
Registreeritud
21. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
FinanceEstonia
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE
Sari
13-1.1 Kirjavahetus finantsturgude ja panganduse küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-1.1/2022
Vastutaja
Kristen Leppik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf67 KB
  • 📎finance_estonia.png
  • 📎U?MIVS eelno?u_FE tagasiside_20220121.asice549 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Anu Müürsepp <[email protected]> Saadetud: 21.01.2022 16:27 Adressaat: Kristen Leppik <[email protected]> Koopia: RAM Info <[email protected]>; Kaido Saar <[email protected]> Teema: FinanceEstonia seisukohad ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõ ule Tere!Käesolevaga esitame FinanceEstonia seisukohad ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõ ule. Ühtlasi palume Rahandusministeeriumi esindajatel leida võimalus kohtumiseks FinanceEstonia esindajatega, et saaksime selgitada peamisi murekohti eelnõu kommenteeritava versiooni kohaldamisel nende teenuste osutajatele. Heade soovidegaAnu MüürseppFinanceEstoniategevjuhtmobiil: &#43;372 50 [email protected] Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 FinanceEstonia tagasiside ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõule 21.01.2022 Lugupeetud Rahandusministeerium, Käesolevaga esitab mittetulundusühing “FinanceEstonia” („FE“) oma seisukohad ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõule (edaspidi viidatud ka kui „ÜMIVS“ või „eelnõu“). Esmalt täname mitmete varasemas tagasisides toodud ettepanekute arvestamise või osalise arvestamise eest. FE jaoks on konstruktiivne koostöö Rahandusministeeriumiga väga oluline ning FE tagasiside on kantud eelkõige soovist, et eelnõu tekst oleks selge ja turuosalistele arusaadav ning eelnõu kohaldamisalasse jäävate teenuste eripärasid piisaval tasemel arvestav. FE mõistab ÜMIVSi loomise vajadust ning pooldab asjakohase õiguseloome teket. Kuigi üldiselt toetame eelnõuga hõlmatud teenuste reguleerimist, leiame, et eelnõus esineb teatud vastuolusid ja ebakõlasid teiste õigusaktidega, eelnõus toodud nõuded ei arvesta piisavalt hõlmatud teenuste olemusega, ning mitmeid murekohti on ka erinevate teenuseosutajate sama seaduse all reguleerimisega. Kuigi nõustume, et eelnõus ei ole võimalik iga spetsiifilise investeerimisinstrumendi vahendamise teenust eraldi reguleerida, peame oluliseks, et eelnõus võetaks arvesse ka teatud levinumate teenuste spetsiifikat, et vältida levinumate teenuste ülereguleerimist ning olulisemate teenuseosutajate kolimist Eestist välja. Sellest tulenevalt palume Rahandusministeeriumi esindajatel võimalusel kohtuda FE esindajatega, et FE esindajatel oleks võimalik täpsemalt tutvustada teenuseid, mis on Eestis ja lähiriikides levinumad ja mis eelnõu reguleerimisalasse jäävad või peaksid jääma, ning selgitada peamiseid murekohti ja raskusi eelnõu kommenteeritava versiooni kohaldamisel nende teenuste osutajatele. Allpool leiate meie tagasiside ja ettepanekud ÜMIVS’i sätetele, mille osas oleme tuvastanud normitehnilisi või sisulisi probleeme. Kus oleme pidanud vajalikuks, oleme esitanud ka oma täiendavad kommentaarid RM tagasisides meie varasematele kommentaaridele antud selgitustele. Lugupidamisega Kaido Saar Anu Müürsepp /allkiri digitaalselt/ /allkiri digitaalselt/ FinanceEstonia juhatuse esimees FinanceEstonia tegevjuht I. Üldised ettepanekud 1. Kordame taas ettepanekut kehtestada ühisrahastusteenuse osutajaid ja muude investeerimisinstrumentide vahendajaid puudutavad nõuded eraldi krüptovara teenuse osutajatele kohalduvatest nõuetest. Arvestades teenuste väga suurt sisulist erinevust, samuti väga suurt erinevust nende teenuste riskitasemes (seehulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitasemes), leiame, et neid teenuseid ei ole kohane reguleerida sama seadusega. Selline olukord tekitab nii segadust seaduse subjektides kui ka tulevikus seadusemuudatuste sisseviimisel, eriti sätete osas, mis puudutavad kõiki hetkel eelnõu alla käivaid teenuseid. Oleme oma seisukohti täiendavalt käsitlenud ka all eelnõu § 1 kommentaarides. Oleme antud ettepanekut täiendavalt selgitanud oma tagasiside teises osas seaduse reguleerimisala ja kohaldamisala ning muude konkreetsetele sätetele antud tagasisides. 2. Virtuaalvääringu teenuste osutajate osas oleme jätkuvalt seisukohal, et eelnõus toodud nõuded on ülemäärased, kuivõrd need ei lähtu EL krüptovara turgude määruse (MiCA) eelnõust, vaid on oluliselt rangemad. Virtuaalvääringu teenuste osutajate õiguskindlus on nagunii juba löödud kõikuma, kuivõrd viimastel aastatel on lühikese vahega mitmel korral oluliselt muudetud neile kohalduvat õiguslikku raamistikku. Ka nüüd on paralleelselt eelnõu kujul kaks uut ja täiesti erinevat tegevusloa režiimi, muuhulgas on selgusetu, kelle järelevalve alla vastavad teenuseosutajad jäävad. Eriti tahame rõhutada, et virtuaalvääringu teenuseosutajate reguleerimine peab lähtuma mitte tehnoloogiast või ärimudelist, vaid rahapesu riskist. Selle asemel, et teha rutakaid ja turuosalisi oluliselt riivavaid otsuseid ilma vastava põhjaliku riive proportsionaalsust käsitleva analüüsita, soovitame jälgida ja eeskujuks võtta arenguid, mis EL tasandil nagunii toimumas on. Ka praegune olukord on tekkinud tulenevalt sellest, et Eestis on püütud minna ette EL õigusraamistiku arengust küsimuses, kus EL tasandil õigusraamistiku loomise protsess on käima lükatud. 3. Sarnaselt määruse „infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja kord“ tagasisidele soovib FE üldistatult juhtida Rahandusministeeriumi („RM“) tähelepanu terminitele, mida seadusloomes kasutatakse. Oleme seisukohal, et eelnõu ülesehitamisel ja sõnastamisel on taaskord eksitud õigusnormide terminoloogias. RM on nii ÜMIVS’is kui ka selle seletuskirjas kasutanud muuhulgas termineid „tuletisinstrument“ ning „finantsinstrument“ muus või laiendatud tähenduses, kui neile on antud väärtpaberituru seaduses („VPTS“) ning Euroopa Liidu („EL“) üleselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL („MiFID II“). Samuti on kasutatud mitmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1503 („ühisrahastuse määrus“) defineeritud termineid muus tähenduses, kui neile on antud ühisrahastuse määruses. Sellest tulenevalt leiame, et RM on ekslikult loonud blanketsed õigusnormid, omamata viidet ja tähendust õigusnormile, kust terminid pärinevad. Peame oluliseks finantssektori õigusaktides terminoloogia samataolist kasutamist õigusaktide üleselt, sama praktikat on praegu enamikus finantssektori õigusaktides ka kasutatud. Sellest tulenevalt soovitame RM’il taaskord vältida kommenteeritavas eelnõus ning selle seletuskirjas terminoloogia kasutamist, mis pärineb teistest õigusaktidest, kui RM’i eesmärk ei ole nende terminite kasutamine neile vastavas muus õigusaktis antud tähenduses. 4. Kuivõrd eelnõu seab teenuseosutajatele märkimisväärseid tegevuspiiranguid, sh ei arvestata alati ka ühisrahastusteenuse või MiCA eelnõu sätetega, peab eelnõu seletuskirjast selguma, missugustel kaalutlustel selliste riivavate meetmete kasuks on otsustatud. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 5 kohaselt peavad seaduseelnõus kavandatavad isiku õiguste ja vabaduste piirangud olema asjakohased ja proportsionaalsed eesmärgiga, mida seaduseelnõu avalikes huvides taotleb. Oleme oma tagasisides mitmel pool viidanud piirangutele, mis meie hinnangul on ebaproportsionaalsed, kuivõrd vastavate piirangute eesmärki oleks võimalik täita teenuseosutajaid oluliselt vähem riivavate meetmetega. Palume selliste meetmete osas põhjalikumalt hinnata meetmete proportsionaalsust ning täiendada vastavalt ka eelnõu seletuskirja. 5. Eelnõu sisaldab 20 sätet, milles viidatakse valdkonna eest vastutava ministri õigusele võtta teatud nõuete täpsustamiseks vastu rakendusakt. Samas ei ole turuosalistele esitatud vastavate rakendusaktide eelnõusid. Turuosalistel on väga keeruline anda hinnanguid eelnõule, teadmata mis on vastavate volitusnormide mõte ja piirid. Palume täpsustada eelnõus volitusnormide alusel vastuvõetavate võimalike rakendusaktide sisu. 6. Palume eelnõu mõjuhinnang täiendamist. Majanduslike mõjude hindamisel ei ole kasutatud avalikult kättesaadavat infot juba tegutsevate teenuseosutajate kohta ega hinnatud piisavalt halduskoormuse kasvu ja tehniliste nõuetega kaasnevat tegelikku mõjut. Mõjuhinnangus on viide “lootusele”, et teenuse hind jaekliendile uute nõuete valguses ei tõuse. Olulisem oleks näha mõjuhinnangus, missugused nõuded ja mis ulatuses võivad mõjutada teenuseosutajate püsivaid tegevuskulusid, samuti saaks kasutada praegu rakendatavaid teenustasusid, et hinnata, kas need on teenuseosutaja talitluspidevuse tagamiseks piisavad. Arvesse tuleks võtta ka kulu rahastuse taotlejatele ning teenuse atraktiivsust neile täiendavate nõuete valguses. Ka rahastuse taotleja jaoks tähendavad uued nõuded lisaks halduskoormusele täiendavat rahalist kulu. Mõjuhinnangus on hetkel selgitatud, et rahastuse taotlejate jaoks on ühisrahastus “võimalus, mitte kohustus”. Ebasoovitavat mõju ja mõju olulisust on peetud väikeseks. Juhime tähelepanu ühisrahastuse määruse põhjenduspunktidele 1 - 4, mis selgitavad ühisrahastuse olulisust väikestele ja keskmise suurusega (VKE) ettevõtjatele. Ühisrahastus (sõltumata, kas instrument jääb ühisrahastuse määruse kohaldamisalasse või mitte) on VKE jaoks oluline alternatiivne tegevuse rahastamise võimalus ning tulenevalt sellest, et tihti on seal kaasatavad summad väikesed, ei ole sellisel viisil raha kaasamine enam majanduslikult mõistlik, kui sellega kaasnevad märkimisväärne halduskoormuse kasv ning lisakulutused õigusteenusele, finantsnõustajate jm teenustele. Üheks näiteks on arvete rahastamine ühisrahastuses, mis teenusena on juba levinud ja nõuded, mida sellisel moel teenuseosutaja platvormil loovutatakse on pigem väikesed. Kui iga sellise nõude loovutamisega kaasneks kohustus koostada põhiteabedokument ja kui iga sellise nõude osas tuleks platvormipidajal kohaldada kõiki hetkel eelnõus ettenähtud kontrollmeetmeid, võib nõuete vahendamisel mõlema nimetatud osapoole halduskoormus kokku kujuneda ebaproportsionaalselt kalliks. Leiame, et mõjuhinnangu tulemiks peaks olema üldine arusaam, kui suure summa kaasamisel on mõttekas nõuda põhiteabedokumendi koostamist ja missugusest summast alates muutub see ebaproportsionaalselt koormavaks. Viimasel juhul võiks ette näha näiteks oluliselt leevendatud nõuded, mis oleksid proportsionaalsed ning ühtlasi aitaksid tagada vajalikul määral kaitset investoritele. II. Ettepanekud eelnõu teksti osas 1. Eelnõu § 1. Seaduseelnõu reguleerimisala - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud 69. Ühisrahastusteenuse osutajate ja muude Teadmise Ettepanek on arusaadav, kuid sisuliselt FinanceEstonia ei nõustu RM investeerimisinstrumentide vahendajate ks võetud/ on suur osa (tegevus)nõuetest kattuvad tagasisidega. Ei ole arusaadav, miks koondamine sama seaduse alla virtuaalvääringu selgitatud nii ühisrahastusteenuse osutajate kui kahe väga erineva teenuse nõuete teenuse osutajatega ei ole põhjendatud, kuivõrd ka muude teenuseosutajate puhul. kahe erineva seadusena kehtestamine need teenused on olemuslikult väga erinevad. Eraldi seaduste ettevalmistamine ja välistatakse õigusökonoomikale menetlemine tulenevalt viidates.Samamoodi võime viidata, et [meie esialgne kommentaar on leitav RM tagasiside õigusökonoomikast ei ole samuti eelnõus toodud nõuded kattuvad dokumendis, käesolevast dokumendist mahu tõttu mõistlik. suures ulatuses ka mistahes muu välja jäetud] finantsteenuse osutamisel kohalduvate Teisalt ka seaduse jõustumist ja nõuetega, millest hoolimata ei pea me rakendumist on edasi lükatud. Samuti on mõistlikuks kõiki selliseid tehtud täiendav mõju hinnang finantsteenuseid reguleerida sama seletuskirjas. seadusega. Lisaks juhime tähelepanu, et RM ei ole andnud tagasisidet muudele probleemidele, mida esialgses kommentaaris virtuaalvääringu teenuseosutajate osas välja oli toodud. Oleme all oma seisukohti täiendavalt põhjendanud käesoleva tabeli all. Selgitame, et meie hinnangul ei ole piisav põhjendada ühisrahastuse, muude investeerimisinstrumentide ja krüptovara teenuse osutajate käsitlemist ühe seaduse all õigusökonoomikaga. Oleme jätkuvalt arvamusel, et viide õigusökonoomikale, st eelnõu majanduslikele mõjudele, ei ole piisav, et kaaluda üles õigusselguse loomise vajadust, mis ka eelnõu seletuskirja kohaselt on üks eelnõu eesmärkidest. Kui rääkida õigusloome ökonoomiast, siis oleme veendunud, et õigusselguse tagamise eesmärgil ei ole asjakohane puhtalt ökonoomia põhimõtte tõttu jätta kaks sisult väga erinevat teenust sama seaduse alla, kui sellisele reguleerimisele on alternatiive ja see on hetkel veel ka välditav. Finantssektori õiguslik raamistik on juba praegu turuosaliste jaoks keeruline. Seni on praktikas iga teenuse jaoks loodud eriseadus, mis aitab oluliselt kaasa õigusselguse loomisele turuosaliste jaoks ja ei ole mõistetav, miks seda praegu teha ei soovita, kuigi seda on soovinud mitmed tagasiside andjad. Erandiks on väärtpaberituru seadus, mis reguleerib erinevate väärtpaberituru osaliste tegevust. Ka krediidiandjate ja -vahendajate seadus on keskendunud krediiditoodete pakkumisele. Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus puudutab turuosalisi, kes pakuvad makseteenuseid. Ühisrahastusteenuse osutajad ja muude investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajad osutavad olemuslikult sama või sarnast teenust, kuid nende teenustel puudub märkimisväärne ühisosa enamiku virtuaalvääringu teenustega, sarnasused ärimudelites on pigem juhuslikud ja mitte valdavad. Isegi kui nõuded teenuste osas suures osas kattuvad, et peaks need kattuma kogu ulatuses. Nii näiteks võib eelnõu seletuskirjas toodud joonistest 4 ja 5 jääda ekslik mulje, nagu nn “mitte-MiFID” instrumendid registreeritakse plokiahelas, kuid selline seos on pigem juhuslik ning ei puuduta kõiki selliseid instrumente. Plokiahela kui tehnoloogia kasutamine samuti ei tähenda, et sellel tehnoloogial baseeruvate või selle kasutamist toetavate erinevate teenuste riskid ja reguleerimisvajadus oleksid samasugused (teoreetiliselt võiks ka mistahes muu tegevusloa alusel tegutsev finantstehnoloogiaettevõte kasutada oma teenuse osutamisel plokiahelat). Eeltoodust tulenevalt teeme taas ettepaneku eraldada virtuaalvääringu teenused eelnõust ning kehtestada neid puudutavad nõuded eriseadusega. Sama on soovitanud ka Finantsinspektsioon. Saame aru, et eelnõu koostajate hinnangul on teenuste osas kattuvus piisav, kuid eelnõud lugenud kolmandate isikute jaoks see nii ei ole. Juhime tähelepanu, et FinanceEstonia nimel annavad tagasisidet turuosalised, keda eelnõu tulevikus otseselt puudutab (sh eelkõige nende majasisesed juristid), kui ka finantsõigusele spetsialiseerunud nõustajad, kes igapäevaselt töötavad finantssektori õigusaktidega. Tagasiside on kokku pandud ja üle vaadatud finantssektori õigusaktidega süsteemselt töötavate liikmete esindajate poolt. Ka Finantsinspektsioon on äärmiselt asjatundlik tagasisidestaja, kes teostab finantssektori turuosaliste üle (regulatiivset) järelevalvet. Palume lähtuda turuosaliste ja järelevalveasutuse ettepanekutest, kuna nemad peavad praktikas asuma eelnõud ja selles sisalduvaid nõudeid täitma. Lisaks rõhutame, et mitmed tagasiside andjad (sealhulgas ka Finantsinspektsioon) on oma tagasisides viidanud, et virtuaalvääringu teenuseosutajate osas on siseriiklike regulatiivsete nõuete loomine sellisel kujul ja praeguses valdkonna harmoniseerimise etapis ennatlik. Tõenäoliselt toovad arengud EL õiguses lähiaastatel nagunii kaasa valdkonna turuosalistele kehtestatud nõuete järjekordse muutmise. Kuna on teada, et hetkel toimub Euroopa Liidu tasandil virtuaalvääringute turu ja teenuste harmoniseerimine, siis ei ole arusaadav, miks on vaja asuda kohaliku turu õiguslikku raamistikku märkimisväärselt muutma, kui nagunii paari aasta pärast tuleb asuda kohanema taaskord uute nõuetega. Samuti on näha, et käesoleva eelnõu koostamisel üldiselt ei ole lähtutud MiCA eelnõu praegusest sisust, vaid turgu on plaanitud reguleerida märkimisväärselt ulatuslikumalt. Alternatiivselt: Soovitame terminoloogiliselt mitte käsitleda ühisrahastust ja investeerimisinstrumentide vahendamist üheselt virtuaalvääringu teenustega. Selles osas oleme täpsemad soovitused lisanud eelnõu § 3 kommentaaride alla. Peamine mure on selles, et kahe väga erineva teenuse osas samade terminite kasutamine samas seaduses toob paratamatult kaasa olukordi, kus jääb märkamata, et ühe või teise teenuse osas oleks sätte kohaldamisalast vaja välistust, mis mõjub omakorda vastava teenuse osutajatele koormavalt. 2. Eelnõu § 1. Reguleerimisala puudutavad täiendavad kommentaarid Selguse huvides palume eelnõu artikli 1 lg 1 p 1 muuta järgmiselt: „/…/ täpsustades ja täiendades nimetatud määruses sätestatut ulatuses, milles see on määrusega lubatud.“ Siseriikliku seadusega ei ole lubatud täpsustada ega täiendada EL määruse sätteid. EL määruses sätestatut on lubatud täiendada üksnes ulatuses, milles selline õigus või nõue on määruses selgelt välja toodud. Lisaks palume selgitada, mis saab hetkel VPTS’i sisse viidud sätetest ning võimalusel tõsta need ümber käesolevasse eelnõusse, kuivõrd selline lahendus oleks selgem. 3. Eelnõu § 2. Seaduse kohaldamine - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud 75.1 Eelnõu § 2 Osaliselt Nagu juba eespool märgitud, siis Nagu eespool selgitatud, ei ole me nõus sellega, et Lg 1 - Eelnõu peaks sellistele arvestatud ei ole mõistlik teha täiesti tegemist oleks ebamõistliku dubleerimisega. teenuseosutajatele kohalduma selgelt eraldiseisvad osad vastavate piiritletud ulatuses. teenuseosutajate jaoks Hetkel on eelnõu ülesehituse poolest raskesti (dubleerimine jms). Siiski jälgitav. Mõistete kasutamine muus tähenduses kui selguse huvides on enamikes neile on antud varasemates EL või siseriiklikes sätetes (sh §-de pealkirjades) õigusaktides (olukorras, kus need varasemad viidatud õigusaktid jäävad paralleelselt ka kehtima) paneb investeerimisinstrumendi eelnõu lugeja juba niigi raskesse positsiooni. vahendamise teenuse ja virtuaalvääringu teenuse Kuigi eelnõu tagasides on korratud, et eelnõus osutajale eraldi. käsitletavatel teenustel on piisav ühisosa, rõhutame siiski, et teenused on olemuslikult, tehniliselt ja seotud riskide poolest väga erinevad ning kõigi kõnealuste teenuste koos käsitlemine paratamatult paneb ühe või teise teenuse osutajad ebaõiglasesse positsiooni. FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud 75.4 Lg 5 - Tekitab ebaselge olukorra – st Mittearvestatu Nõuded rahastuse taotlejale on (Tarbija)krediidilepingust tulenevate nõuete nimetatud peatükke ei kohaldata täies d, selgitatud piisavalt selgelt eristatud loovutamise põhiste mudelite tarvis palume ulatuses. Palume kaaluda eraldi peatüki teenuse osutajatele seatud täpsustada, keda tuleks käsitada rahastuse loomist, mis puudutab rahastuse taotleja nõuetest. Aga jällegi teatud taotlejana: laenuandjat, kes vahendaja platvormil nõudeid (sh pidada silmas kommentaare ulatuses need nõuded kattuvad, nõude loovutab, või algset laenusaajat (kuigi laen eespool rahastuse taotleja ja seepärast ei ole mõistlik täiesti on antud platvormi väliselt ja enne nõude investeerimisinstrumentide pakkuja eraldiseisvate peatükkide loovutamist platvormil, sh ei ole tegemist mõistete ülevaatamisel ja vastavalt sellele konstrueerimine. krediidivahendamisega). Eelduslikult on rahastuse vajadusel kohandada ka antud sätet). taotlejaks algne laenuandja, kes nõude loovutab, Lisaks rahastuse taotlejale kuid see ei ole üheselt selge. Nagu varem märgitud, väiksema koormuse asetamine ei arvesta eelnõu läbivalt nõuete loovutamise (võrreldes platvormide eripäradega, kuigi Eestis tegutseb hulk investeerimisinstrumendi selliseid platvorme. vahendamise teenuse osutajaga) on põhjendatud, sest rahastuse taotleja pakub ainult piiratud ulatuses endaga seotud investeerimisinstrumente – analoogia väärtpaberituru regulatsiooniga, st emitendi ja pakkumise korraldaja vahel. 4. Eelnõu § 2 lg 2. Kohaldumine ühisrahastusprojektidele Toome välja, et § 2 lg-s 2 viide „[ühisrahastuse määruse] artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud lepingust tuleneva nõude /…/“ pakkumisele võib olla eksitav, kuivõrd viitab pigem nõuete loovutamisele (nõue justkui peab olema tekkinud, st laenuleping peab olema sõlmitud ja pakutavaks instrumendiks on laenulepingu alusel tekkinud nõue - sellisele teenusele ühisrahastuse määrus ei kohaldu). Seega teeme ettepaneku muuta viidatud § 2 lõiget 2 järgmiselt: “Käesoleva seaduse 6. ja 7. peatükis sätestatut kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis a nimetatud ühisrahastusteenuse osutamisel, v.a vabalt võõrandatavate väärtpaberite pakkumisel ilma kindla kohustuseta, kui ühisrahastusprojekti koguväärtus kõigi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide kohta kokku selle ühisrahastuspakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul ületab 5 000 000 eurot”. Sellisel juhul saaks eelnõus eristada ühisrahastusprojekte ühisrahastuse määruses antud tähenduses ja eraldi käsitleda muude investeerimisinstrumentidega seotud projekte. See aitaks kaasa ka eelnõu teksti lihtsustamisele. Palume eelnõus luua erisus ka muude investeerimisinstrumentide vahendamisel ptk 6 ja 7 kohaldamisele, kui projekti mahud on väikesed. Laenunõuete loovutamisel võidakse loovutada ka mõnekümne või mõnesaja euro suuruseid nõudeid, millisel juhul oleks põhiteabedokumendi koostamine ebamõistlikult kulukas. Tagasiside dokumendis on punkti 106.1 selgituses samas küsimuses viidatud eelnõu § 2 lg-le 6, mis loovutuspõhise mudeli puhul ei ole asjakohane, kuna ka tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude loovutamisel oleks nõude loovutaja krediidiandja (võlausaldaja), mitte laenu saanud füüsiline isik ise. Viidatud eelnõu § 2 lg 6 sellistes olukordades ei kohalduks. Seega palume kas täiendada eelnõu põhiteabedokumenti puudutavaid sätteid sätte kohaldumise välistustega väikesemahuliste tehingute osas või luua sellistele väikesemahulistele tehingutele oluliselt väiksemamahulised teabe avaldamise nõuded (nt piirduda loovutatava nõude põhitingimustega). Teeme ettepaneku selliste väikesemahuliste tehingutena käsitleda tehinguid, mille väärtus jääb alla 100 000 euro. 5. Eelnõu § 3 ja 4. Üldine kommentaar mõistet kasutamise osas Nagu mitmel juhul käesolevas tagasiside dokumendis ja ka varasemalt selgitanud oleme, on meie hinnangul seaduseelnõus mõistete kasutamine hilisema rakendamise huvides ülemäärane või segane, st mõistete kasutamine ei teeni selle peamist huvi, milleks peaks olema seaduse mõttest arusaamise lihtsustamine. Eelnõus on defineeritud investeerimisinstrument, mis peaks hõlmama ühisrahastusteenuseid. Seejuures ei kasutata ühisrahastusteenuste mõistet mitte sellele määruses (EL) 2020/1503 antud tähenduses, vaid selle mõiste tähendust on laiendatud. Leiame, et investeerimisinstrumentide kohaldamisala on ka muus mõttes liiga lai. See tähendab, et mõiste kasutab ringdefinitsioone ning hõlmab instrumente, mille ring on määratlematu. See omakorda tähendab, et mõiste võib hõlmata ka instrumente, mis ei ole määratud eelnõu kohaldamisalasse kuuluma. Näiteks on lõikes 7 märgitud, et virtuaalvääringu teenuseks loetakse ka virtuaalvääringu väljastamist, selle pakkumise või müügi korraldamist või pakkumise või müügiga seotud finantsteenuse osutamist. Selline loetelu muudab iga ettevõtja, kes pakub tugiteenuseid virtuaalvääringu turul, reguleeritud turuosaliseks. Selline ebamäärasus muudab Eesti õiguskeskkonna ebasoodsaks uute ärimudelite ja tehnoloogiate kasutamise osas. Lisame, et ka virtuaalvääringu teenuste osas ei ole mõistete kasutamine ühtlustatud teiste sektori õigusaktide terminoloogiaga. Mõistete kasutus erineb nii RahaPTS, AMLD kui ka MiCA eelnõu mõistete kasutusest. Sektoriülese selge ja ühetaolise vaate loomiseks tuleks mõisted vastavate õigusaktide mõistega ühtlustada, st eelnõus kasutatavate terminite tähendused peavad kattuma samade terminite tähendusega teistes valdkonna õigusaktides. Täiendavalt selgitame, et eelnõu ning selles kasutatavad mõisted ei arvesta piisavalt ka erinevate ühisrahastusmudelite eripäradega, mida eelnõu hõlmab. Eelnõu üks läbivaid probleeme on, et investeerimisinstrumendi ja investeerimisprojekti mõistet kasutatakse EL ühisrahastuse määrusega hõlmatud instrumente silmas pidades, kuid ei ole arvestatud (tarbija)krediidilepingustest tulenevate nõuete loovutamise põhiste mudelite eripäraga. Selguse huvides peame oluliseks mõistete ühetaolist kasutamist õigusaktide üleselt, et vältida arusaamatusi ning probleeme õigusaktide hilisemal tõlgendamisel. Teeme ettepaneku virtuaalvääringu teenuste terminoloogia osas võtta eeskujuks krüptovara turgude määruse eelnõu (MiCA), ühisrahastuse määruse kohaldamisalasse jäävate teenuste puhul kasutada ühisrahastuse määruse mõisteid ning muude nn ühisrahastuse määruse kohaldumisalast välja jäävate platvormipõhiste raha kaasamise viiside puhul mõisteid, mis ei kattuks muude finantsteenuste terminoloogiaga, v.a kus see on asjakohane. 6. Eelnõu § 3. Investeerimisinstrumendid - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele All oleme toonud oma täiendavad kommentaarid ja ettepanekud vastusena RM selgitustele. Tabeli all oleme toonud välja täiendavad kommentaarid ja ettepanekud, mis ei haaku otseselt meie varasema tagasisidega. FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud 71.5 Investeerimisinstrumentide mõistest Selgitatud Leiame, et Me ei ole antud selgitustega nõus. tuleks välja jätta ühisrahastuse määruse investeerimisinstrumendi mõistest kohaldumisalasse jäävad instrumendid. ei tuleks ühisrahastusmääruse Eelnõu põhifookus on nn muude Lisaks on eraldi kasutatud mõistet kohaldamisalasse jäävaid investeerimisinstrumentidega teenuste osutamise krüptovaral põhinev instrumente välja jätta, muidu reguleerimine. Kus asjakohane, saab viidata, et investeerimisinstrument, mida hiljem muutuks eelnõu liialt vastav säte kohaldub ka ühisrahastusteenuse eelnõu tekstis kordagi kasutatud ei ole. ennastkordavaks (vt ka eeltoodud osutajatele. Selline lahendus oleks turuosaliste kommentaare). seisukohast oluliselt selgem. Oleme eelnõus Krüptovaral põhinev kasutatava terminoloogiaga seonduvat investeerimisinstrument on nüüd kommenteerinud täiendavalt ka eespool ning all mh esitatud investeerimistokenina ja punkti 76.1 tagasisides. seda terminit on edaspidi eelnõus kasutatud (vt § 71). Antud eelnõu puhul, kus nii mitmed erinevad teenused on pandud ühtekokku, ei ole oluline mitte korduste vältimine, vaid selguse tagamine. Seda isegi juhul, kui virtuaalvääringu teenused eelnõust välja jäetakse. 76.1 Eelnõu § 3 on puudutatud ka eespool Osaliselt Eelnõu skoop on laiem kui EL Oleme jätkuvalt seisukohal, et eelnõus mõistete üldisemate kommentaaride all. arvestatud, ühisrahastusmääruse oma. “ühisrahastusteenus” ja Määruses defineeritud instrumentide selgitatud Sellest tulenevalt ei ole proovitud “investeerimisinstrumentide vahendamise teenus” kirjeldusi oleks soovitatav mitte ümber §-s 3 ümber sõnastada EL kasutamine on väga ebaühtlane ja segadust sõnastada, vaid jätta viitega. ühisrahastusmääruses nimetatud tekitav. Ühisrahastusteenus on defineeritud instrumente, sest nendele määruses (EL) 2020/1503 ja selles tähenduses kohaldub igal juhul EL tuleks käsitleda üksnes selliseid teenuseosutajaid, ühisrahastusmäärus. kellele vastav määrus kohaldub. Seda muuhulgas seetõttu, et seadust peavad teatud ulatuses FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud kohaldama ka need teenuseosutajad, kes peamiselt kohaldavad määrust. Selguse huvides teeme ettepaneku investeerimisinstrumentide vahendaja mõistet kasutada mitte üldmõistena, vaid mõistena nende teenuseosutajate kohta, kellele eelviidatud määrus ei kohaldu. See haakuks selgemalt ka eelnõu § 1 lg-s 1 toodud käsitlusega, mille punktides 1 ja 2 eristatakse „ühisrahastusteenuse osutajaid“ ja „muid investeerimisinstrumentide vahendajaid“ (seejuures soovitame välja jätta sõna „muud“ ning kasutada üksnes investeerimisinstrumentide vahendaja mõistet). Praegune defineerimine, kus sisuliselt kasutatakse määruse definitsioone muus tähenduses kui määrus neid kasutab, ei ole õigusselguse põhimõtte vaates mõistlik. Finantsteenuseid puudutavas õiguslik raamistik on keeruline ja mitmetahuline. Selleks orienteerumise hõlbustamiseks on oluline mõistete ja kontseptsioonide samasus, st et eri õigusaktid kasutaksid samu mõisteid alati samas tähenduses. Praegune mõistete kasutus eelnõus loob aga vastupidise olukorra, mis on turuosaliste vaates ebamõistlikult koormav. Selline olukord on praegu veel välditav. FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud Lg 1 p 1 - Tegemist on väga ebaselge Kustutatud § 3 lg 1 p 1 viide Leiame, et definitsioon on jätkuvalt ebaselge ning kontseptsiooniga. Tulemuseks oleks „väärtpaberi sarnasele vajab käsitlus vajab muutmist. Lg 1 p 1 osas, milles olukord, kus Finantsinspektsiooniga oleks instrumendile“. see viitab „VPTS § 2 lg 2 p-des 1-8 nimetamata vajalik kooskõlastada igasugune väärtpaberile“, on sisutühi, kuivõrd viidatud VPTS edaspidine teenus, mis hetkel reguleeritud säte sätestabki väärtpaberi mõiste. Ei ole võimalik valdkondade alla ei kvalifitseeru. See käsitleda eelnõus „väärtpabereid“, mis jäävad välja omakorda tähendaks järelevalve suurt „väärtpaberi mõistest“, st tegemist on äärmiselt diskretsiooniõigust otsustamaks mida vastuolulise kontseptsiooniga ning soovitame selle tähendab “sarnane” ning suurt ümbersõnastamist. Samuti soovitame sätte halduskoormust. Näitena praktilisest ümbersõnastamisel kaaluda, missugused on probleemist: sisuliselt iga laenutaotlus päriselulised olukorrad, mille reguleerimiseks sätet võiks kvalifitseeruda võlakirja sarnase vaja on, et välistada üleliia laia definitsiooni instrumendi pakkumiseks. kasutamine. Juhime tähelepanu, et liiga laiade definitsioonide kasutamine tekitab tulevikus probleeme VPTS ja eelnõu kohaldumisala eristamisel. Samuti leiame, et sätte kohaldumisalasse võivad jääda olukorras või struktuurid, mis käesoleva eelnõu sisuga ei haaku. 76.2 Lg 1 p2 - Sõnastusest ei tule selgelt välja, Selgitatud Nõuete loovutamise-põhised Kuna eelnõu hõlmab ka loovutuspõhiseid mudeleid, kas siia alla kuuluvad ka nõuete ärimudelid ei ole otseselt eelnõu peab eelnõu läbivalt täpsustama ja täiendama, loovutamised (võiks vähemalt olla mainitud kohaldamisalast välistatud, arvestades loovutuspõhiste mudelite eripäradega eelnõu seletuskirjas). kuivõrd see ei ole eelnõu (nagu ka muude sätete puhul märgitud: mida tuleks koostajate hinnangul käsitada investeerimisprojektina, kes on rahastuse põhjendatud. Seetõttu puuduvad taotleja, kuidas tuleb täita teavitamis- ja ka viited nõuete loovutamisele. avalikustamise kohustusi). 76.4 Lg 5 - Palume võimalusel kaaluda sõna Selgitatud Leiame, et kui turuosalise ja FE ei ole täielikult nõus kommentaari 76.4 osas „lubaduse“ asendamist või järgneva investori vaheline õigussuhe on antud selgitusega. Laenu on võimalik lauseosa kaotamist. Põhjus seisneb selles, üles ehitatud laenupõhiselt, siis ennetähtaegselt tagastada, mispuhul investor saab et 100% lubadust praktikas turuosalised tuleb turuosalisel investorile oma laenu põhiosa ja kogunenud intressi tagasi, tulu osas ei paku – investeerimisrisk säilib. kokkulepitud tähtajaks kanda aga investori investeerimisrisk realiseerub FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud Seetõttu palume alternatiivselt kasvõi tagasi laenu põhiosa, millele täiendava tulu ootuse realiseerumata jätmises. seletuskirjas nimetatut täpsustada lisandub kokkulepitud (välja Seejuures ei ole ükski lepingu osapool sellises /selgitada nii, et lubaduse all ei peeta silmas reklaamitud) intress. Vastasel olukorras rikkumises. Sellises olukorras sõna teenuseosutaja igakordset täielikku juhul on tegemist lepingu “lubadus” kasutamine turuosalise poolt oleks kohustust investeeringult tulu tasuda. rikkumisega. eksitav ja seetõttu on samamoodi eksitav vastava Samasugust lähenemist on sõna kasutamine eelnõu tekstis. kasutatud ka EL ühisrahastusmääruse artikli 2 lõike RM selgituses toodud väide, justkui oleks 1 punktis (b). Eelnõu samasugust lähenemist kasutatud ühisrahastuse kommenteeritava sätte (uues määruses, ei ole õige. Ühisrahastuse määrus sõnastuses § 3 lg 4) punkti 2 osas defineerib “laenu” artikli 2 lõike 1 punktis b eelnõu koostajad probleeme ei järgnevalt: “leping, millega investor teeb näe. projektiomanikule kokkulepitud ajaks kättesaadavaks kokkulepitud rahasumma ja millega projektiomanik võtab tingimusteta kohustuse maksta see summa koos kogunenud intressiga investorile tagasi vastavalt osamaksekavale”. Lisaks juhime tähelepanu, et sama säte lõpp ei ole ka grammatiliselt korrektne järgmises osas: “/…/ koos intressi või muu finantstulu näol tagastada”. Korrektne oleks jätta välja sõna “näol” ning sõna “finantstulu” asendada sõnaga “finantstuluga”. FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud 71.2 Ühisrahastusteenuse definitsiooni eelnõu Osaliselt Lisatud viide Nagu korduvalt käesolevas tagasiside dokumendis §-s 3 lg 5 asendada viitega arvestatud ühisrahastusmääruses nimetatud viidanud oleme, ei pea me õigeks ühisrahastuse ühisrahastusteenuse definitsioonile instrumentidele, kuid kuna määruses või muus õigusaktis toodud terminite ühisrahastuse määruse artiklile 2(1)(a), st ühisrahastuse teenuse sisu on muus tähenduses kasutamist antud eelnõus. hoiduda määruses kasutatud käesolevas eelnõus laiem kui Leiame, et õigusselguse tagamiseks on oluline definitsioonide ümbersõnastamisest viidatud EL määruses, siis üks- kasutada õigusaktide üleselt neis kasutatavaid määruse alusel tegutsevaid ühele ei saa EL määrusele siin termineid samas tähenduses ning muu tähenduse ühisrahastusteenuse osutajaid viidata. loomisel kasutada ka muud terminit. puudutavates sätetes. Muul juhul jääb üles risk, et siseriiklikul tasandil tekib Ettepanek: ühisrahastusteenuse definitsioon viia probleeme määruse skoopi mitte jäävate kooskõlla ühisrahastuse määruse vastava teenuste klassifitseerimisel (st millal on definitsiooniga (viidata, mitte parafraseerida), ja teenus ühisrahastusteenus ja millal muu muud sarnased teenused, mis ühisrahastuse investeerimisinstrumentide määruse kohaldumisalasse ei jää, koondada vahendamine). Samuti ei tohiks investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse siseriiklikult mõjutada ühisrahastuse mõiste alla. määruses defineeritud mõistete tõlgendamist, mis aga siseriiklikult ühisrahastuse määruse sätete ümbersõnastamise tagajärjel juhtuda võib. 71.3 • Praeguses § 3 lg-s 5 toodud Mittearvesta Leiame, et selline eristamine kaht Jääme oma varasema ettepaneku juurde ja kontseptsioonid krediidipõhisest ja tud/ erinevat liiki ühisrahastusteenuse soovitame eristada ühisrahastusteenuseid, mis omakapitalipõhisest ühisrahastusest (või selgitatud puhul on võimalik ka nii, et kui nad jäävad ühisrahastuse määruse skoopi, muudest täiendavalt ka krediidipõhisest ja on defineeritud küll ühes lõikes, investeerimisinstrumentide vahendamise omakapitalipõhisest kuid eraldi punktidena. teenustest. Oleme oma seisukohti täiendavalt investeerimisinstrumentide selgitanud mujal eelnõu §-dega 3 ja 4 seotud vahendamisest) peaksid olema eraldi kommentaaride ja ettepanekute all. mõisted, mitte nn osa ühisrahastusteenuse definitsioonist (mis Lisaks juhime tähelepanu, et tuletisinstrumendile siis omakorda on osa on viidatud praeguse § 3 lg 4 punktides 1 ja 2, investeerimisinstrumentide vahendamise eristamata seejuures, mis juhul selline instrument definitsioonist). Mõistete täpsus ja kummagi liigituse alla kuulub. Selline definitsioon vahetegu on eriti oluline sätete puhul, kus on ebaselge ja eksitav. Nagu oleme mujal krediidipõhiste ja omakapitalipõhiste tagasisides selgitanud, siis ei pea me FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud instrumentide nõuded on erinevad (nt tuletisinstrumendi mõiste kasutamist eelnõus antud pakkuja suhtes läbiviidav eelkontroll, tähenduses õigeks. Punkti 2 osas juhime põhiteabedokumendi koostamine, tähelepanu, et sättest on välja jäänud järelevalvetasude arvestamine jmt). ühisrahastuse määruse artikli 2 lõike 1 punktis a) ii) nimetatud instrumendid, v.a sama lõike punktis n) nimetatud instrumendid. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, et oleks täiendavalt analüüsitud, kas eelnõus on sätteid, mida oleks vaja kohaldada ka ühisrahastusteenustele, kui teenuseosutaja vahendab vabalt võõrandatavaid väärtpabereid. Lisaks viidatakse punktis 2 investori poolt omandatud instrumendi eest vastutasuks võlainstrumendi pakkumisele, mispuhul ei ole hinnatud, kuidas see erineb sama lõike punktis 1 viidatud krediidipõhisest ühisrahastusteenusest (st mis on võlainstrument ja kas nt laenulepingust tuleneva nõude loovutamine võib kvalifitseeruda võlainstrumendiks). Teeme ettepaneku praeguse eelnõu § 3 lõike 4 ümbersõnastamiseks ja ümber struktureerimiseks vastavalt eeltoodud kommentaaridele ja vastavalt üldistele kommentaaridele eelnõu terminoloogia osas. FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud 71.4 • Ühisrahastusteenuse osutaja ja Osaliselt Ühtne lähenemine, kus Nagu mujal käesolevas tagasiside dokumendis investeerimisinstrumentide vahendaja arvestatud, investeerimisinstrumentide selgitatud, peame olulisemaks seda, et eelnõu definitsioonid eraldada ja neid eristada selgitatud vahendamise teenuse alla kuulub kontseptsioon ja sisu oleks selge turuosaliste ja selliselt, et ühisrahastusteenuse osutajad nii ühisrahastus kui muude järelevalveasutuste jaoks, kes eelnõuga tulevikus on üksnes ühisrahastuse määruse investeerimisinstrumentide töötama peavad. Nagu mujal selgitatud, siis me ei kohaldumisalasse jäävad teenuseosutajad vahendamise teenuse osutamine nõustu RM selgitusega, justkui oleks praegune ja investeerimisinstrumentide vahendajate on meie hinnangul siiski selgem. käsitlus mõistete osas selge. Peame oluliseks mõiste ühisrahastusteenuse osutajaid ei Jätkuvalt – mõlemat sorti teenuse õigusaktide üleselt terminite samas tähenduses hõlmaks. Selline eristamine lubaks luua osutamisel on teenuse sisu väga kasutamist. Samuti leiame, et eraldi eelnõu tekstis suurema selguse nõuete lähedane ja seepärast ka nõuded “investeerimisinstrumendi” ja “muu kohaldumise osas. Hetkel hõlmab suures osas kattuvad. Eraldi investeerimisinstrumendi” mõistete kasutamine ei investeerimisinstrumendi vahendaja peatükkide või osade tegemine ole eelnõu selguse huvides hea. mõiste ka ühisrahastusteenuse osutajaid, tähendaks väga paljuski sätete mistõttu peaks seaduseelnõu sätteid dubleerimist. Teeme ettepaneku eristada eelnõus läbivalt kohaldama justkui ka ühisrahastusteenuse Investeerimisinstrumentide ühisrahastusteenuse ja investeerimisinstrumentide osutajatele, kuigi see ei ole määruse vahendamise teenuse osutaja vahendamise teenust. Eelnõu sisuliselt käsitleb otsekohalduvust silmas pidades definitsiooni hulgas leiame, et “muude investeerimisinstrumentide vahendamise asjakohane. eelnõus esitatud definitsioon (§ 3 teenust” (nagu defineeritud praeguses eelnõu • Investeerimisinstrumentide lg 5) hõlmab ka teisi tekstis) ja vaid erandlikel juhtudel kohaldub vahendaja definitsiooni tuleks täpsustada teenuseosutajaid lisaks ühisrahastusteenuse osutajatele ühisrahastuse selliselt, et mõiste ei hõlmaks ühisrahastusmääruses toodule. määruse mõttes. Kui ühisrahastusteenuse osutajad ühisrahastusteenuse vahendajaid, vaid on hõlmatud investeerimisinstrumentide kohalduks ainult neile teenuseosutajatele, vahendamise teenuse mõistega, võivad mitmed kes vahendavad eelnõu sätted olla tõlgendatavad selliselt, et need investeerimisinstrumentide pakkumisi, mis sätted peaksid kohalduma ka ühisrahastusteenuse ühisrahastuse määruse kohaldumisalasse osutajatele. Meie hinnangul ei ole piisav ka ei kuulu. kohaldamisala puudutavasse sättesse ühisrahastuse teenuse osas erisuste sätestamine, kuivõrd selline lahendus ei ole piisavalt selge. Leiame, et läbivalt on võimalik iga konkreetse sätte juures sätestada, kui vastav säte eelnõus kohaldub ühisrahastusteenuse osutajatele. Sätteid, mis eelnõus ühisrahastusteenuse osutajatele kohalduvad, on selleks eelnõus piisavalt vähe. FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud Erandiks on teenused, millele ühisrahastuse määrus ei kohaldu, nt projektid mahuga üle 5 miljoni euro, mille puhul on õigustatud vastavalt asjakohaste peatükkide tervikuna kohaldamine. 76.6 Lg 7 ja 9 - Ebaselgeks jääb, mis on normide Selgitatud Rahastuse taotleja ei ole alati Lg 7 kaks lauset uues sõnastuses on vastuolulised eesmärk ja täpne regulatiivne ulatus (st kas vahendaja. Pigem vastupidi – ja esimene lause justkui välistab teise lause rahastuse taotleja on alati vahendaja, kui ta vahendaja võib samal ajal olla ka kohaldumise. Soovitame sõnastuse üle vaadata ja vahendab enda poolt pakutavaid rahastuse taotleja. Rahastuse alles jätta ainult ühe lause. Eeldame, et sätte instrumente? Mida see tähendab taotleja võib olla nö üksikemitent. eesmärk on eelkõige reguleerida üldisemalt avalikkuselt vahendite Rahastuse taotleja ja investeerimisinstrumentide vahendaja tegevust, kui kaasamisele? Kui praegu on seda silmas investeerimisinstrumentide ta mh pakub enda instrumente. Sellisel juhul peetud (sh ka vahendaja mõiste viitab et vahendamise teenuse osutaja soovitame alles jätta ainult teise lause. vahendaja võib olla enda huvides omavaheline suhestumus on vahendite kaasaja), siis tuleks analüüsida analoogne väärtpaberituru Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu meie üldisemat praktilist mõju praegusele seaduses sätestatuga, kus on kommentaarile rahastuse taotleja mõistele ja finantsturule, st ega eelnõu tõlgendus liiga eraldi nõuded emitendile ja rahastuse taotlejat puudutavatele sätetele. laiaks ei lähe. väärtpaberite pakkumise Praeguse käsitluse kohaselt (ja arvestades korraldajale. Lõike 7 puhul on investeerimisinstrumendi laia definitsiooni) mõeldud seda, et kui isik emiteerib puudutab regulatsioon justkui iga isikut, kes soovib nii endaga kui ka kolmanda isikuga iseenda investeerimisinstrumente pakkuda, sh seotud investeerimisinstrumente, sõltumata sellest, kas seda tehakse vahendaja siis tuleks seda isikut käsitada vahendusel või mitte. Selline käsitlus ei ole investeerimisinstrumentide aktsepteeritav, kuivõrd võib tekitada olukorra, kus vahendamise teenuse osutajana, see kohaldub ka igapäevastes situatsioonides, mis FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud mitte enam pelgalt rahastuse seaduse mõttega kokku ei käi (sh näiteks rahastuse taotlejana. taotleja mõiste § 2 lg 1 p-s 2 ja investeerimisinstrumendi pakkumise mõiste § 3 lg- s 2 pakkumise mõiste on piisavalt lai, et hõlmata teatud juhul ka suunatud pakkumised, mis võib eriti problemaatiline olla nn traditsioonilisematele teenuseosutajatele). Näiteks võib tuua krediidiandjad (sh kuid mitte ainult tarbijakrediidiandjad), kes oma äri tehes loovutavad laenunõudeid, sest puudub selge arusaam, mida tähendavad § 3 lg-s 2 viidatud „õiguslikud lahendused“. 76.7 Lg 10 - Sellisel määratlusel on oluline mõju Selgitatud 2020-2021 riikliku riskihindamise FinanceEstonia ei nõustu RM seisukohaga teenuseosutajate kohustustele. Igal juhul tulemusena (NRA) leiti, et ühisrahastusteenuse osutajate kohustatud isikute kaaluda, kas on mõistlik panna RahaPTS ühisrahastusteenused on nimekirja kandmise osas. kohustusi siseriiklikul tasandil, kui seda ei vähemalt keskmise riskiga sektor, ole tehtud ühisrahastuse määruse alusel. mistõttu ei oleks asjakohane Ühisrahastajate riskide hindamisel võeti arvesse Teeme ettepaneku selles osas ära oodata, välistada nimetatud olukorda määruse kohaldumise eel, kui muuhulgas mis otsusele jõuab Euroopa Komisjon teenuseosutajad rahapesu ühisrahastajatele ei kohaldunud kohustus kasutada ühisrahastuse määruse kontekstis. tõkestamise reeglite (AML) makseteenuse osutamiseks kolmandast isikust Soovitame siinjuures lähtuda kohustustest. teenuseosutajaid. Määruse rakenduma hakkamisel ühisrahastuse määruse ei tohi ühisrahastajad ilma kolmandast isikust põhjenduspunktides AML osas. Selguse Lisaks, Euroopa Komisjon hindab teenuseosutajata makseid vastu võtta ega edasi huvides peab eelnõust välja tulema, et edaspidi küll AML-i riske ja kanda. See aga on nende teenuse juures peamine ühisrahastuse määruse alusel koostab raporti, aga ÜR määrus ei potentsiaalne rahapesu allikas. tegutsevatele turuosalistele RahaPTS piira liikmesriikide õigusi AML-i nõuded ei saa kohalduda. Hetkel jääb kohustuste sisseseadmisel. Samuti ei ei ole teada, et teised riigid samasugust mulje, et kohalduvad. praktikat rakendaksid. Eesti teenuseosutajatele täiendava halduskoormuse loomine võrreldes muude riikide teenuseosutajatega ei ole mõistlik ega mõistetav. FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud Juhime RM tähelepanu ka Euroopa Komisjoni Q&A lehele seoses AML/CFT temaatikaga, milles Euroopa Komisjon samuti viitab, et määruse kohaldumisalasse jäävatele ühisrahastusteenuse osutajatele on määrusega loodud turvalisuse tagamiseks piisavad nõuded, mistõttu nende kohustatud isikuks määramist vajalikuks ei peeta („There will be a number of additions to the list of obliged entities, i.e. entities subject to EU AML/CFT rules: /…/ Crowdfunding service providers falling outside the scope of the EU Crowdfunding Regulation (Regulation 2020/1503 of 7 October 2020). That Regulation already contains sufficient safeguards for crowdfunding services providers falling under its scope.“).1 Ei ole mõistetav, miks Eestis siseriiklikult peaks määruse (EL) 2020/1503 skoopi jäävatele ühisrahastusteenuse osutajatele looma oluliselt suurema halduskoormuse, kui seda on Euroopa Komisjon uue AML/CFT raamistiku väljatöötamisel ette nähtud. Teeme ettepaneku võtta arvesse Euroopa Komisjoni seisukohta ühisrahastusteenuse osutajate kohta ning jätta ühisrahastusteenuse osutajad välja RahaPTS kohaldumisalast. arvestades, et nende teenuse puhul on vältimatult vajalik anda maksete vahendamine üle makseteenuse osutajale (või taotleda ise vastav tegevusluba) ja makseteenuse osutajad on RahaPTS mõttes kohustatud isikud. 7. Eelnõu § 3 lg 1. Tuletisinstrumendid ja finantsinstrumendid 1 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_21_3689 Eelnõu § 3 lg 1 p-s 3 viidatud tuletisinstrumentide puhul palume täiendavalt analüüsida, ka selline määratlus on mõistlik või vajalik, arvestades tuletisinsväärtpaberi mõistet VPTS-s, mis on võrdlemisi lai. Kui eelnõu koostajate hinnangul on oluline taolise määratluse sisse jätmine, siis soovitame mitte kasutada tuletisinstrumendi mõistet. "Tuletisinstrument" on MiFID II artiklis 4(1)(49) (ja määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 2(1)(29)) defineeritud finantsinstrument, mis allub investeerimisteenuste regulatsioonidele, seega soovitame Rahandusministeeriumil ümber mõtestada, mida selliste instrumentide all silmas peetakse, ja kasutada teistsugust terminoloogiat. Vastasel juhul võib tuletisinstrumentide puudutavate sätete näol olla tegemist sisuliselt blanketsete õigusnormidega, kuivõrd VPTS kohaldub kõigile instrumentidele, mida saab nimetada tuletisinstrumentideks. Sama mõiste kasutamine sama valdkonna eri seadustes erinevas tähenduses loob üksnes õigusselgusetust. Nagu mujal käesolevas dokumendis selgitatud, eelistavad turuosalised ja ka järelevalveasutus mõistete õigusaktide ülest ühetaolist kasutamist. Samuti on soovitus ajendatud soovist vältida tulevikus probleeme õigusaktide kohaldumisala määratlemisega. Juhime tähelepanu, et ka seletuskirja selgituste pinnalt ei ole selge, kas eelnõusse toodud kontseptsiooni investeerimisinstrumendist on üldse võimalik eristada finantsinstrumentidest VPTS / MiFID II mõttes, kuivõrd seletuskiri sedastab § 3 lg 1 selgitustes, et investeerimisinstrument on finantsvara, mis seletuskirjas on samastatud finantsinstrumendiga. Finantsinstrumendi mõiste on defineeritud MiFID II artiklis 4(1)(15) ja sellest lähtuvad ka MiFID II rakendusaktid, finantsinstrumentidega tehingute tegemist reguleerib VPTS. Eeltoodust tulenevalt näib, et eelnõu koostamisel ei ole investeerimisinstrumendi mõiste kujundamisel piisavalt analüüsitud finantsinstrumentide turu õigusakte ning neis kasutatavaid mõisteid, mistõttu ei ole välistatud eelnõu ja finantsinstrumentide turgu puudutavate õigusaktide kohaldumisala kattuvust ja regulatiivset ebaselgust. 8. Eelnõu § 3 lg 5. Investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja mõiste Täiendava kommentaarina lisaks eespool lõikele 5 antud kommentaaridele: eelnõu seletuskirja kohaselt loetakse investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajaks igat juriidilist isikut, kes pakub ükskõik millise teise isiku poolt väljastatud investeerimisinstrumente kas esmapakkumisena või võimaldab selliste investeerimisinstrumentide kauplemist järelturul. Palume täiendavalt analüüsida, kas selline käsitlus on üldse võimalik ja praktikas rakendatav. Arvestades, kui laialt on soovitud tõlgendada investeerimisinstrumendi mõistet, muutub selliste isikute ring hoomamatult suureks ning selline käsitlus loob märkimisväärse õigusliku riski mistahes nõustajatele, agentidele, vahendajatele või lausa mistahes isikule, kes mistahes teiselt isikult omandatud investeerimisinstrumenti maha müüa soovib ning selle kohta mistahes kanali kaudu teavituse avaldab. See tähendab, et kuivõrd investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajal on eelnõu seletuskirja kohaselt lubatud opereerida ka järelturgu, siis iga investor, kes enda omandatud instrumente järelturul müüa soovib, kvalifitseeruks investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajaks. Rõhutame eeltoodut silmas pidades taas ettepanekut vaadata üle ja põhjalikult analüüsida eelnõus kasutatavaid mõisteid, nende ulatust, nende võimalikku soovimatut mõju ning kordame palvet eelnõus kasutatavate mõistete täpsustamiseks. 9. Eelnõu § 3 lg 8. Rahastuse taotleja piirangud Eelnõu § 3 lg 8, mis on eelnõusse lisatud uus säte, nõuab, et rahastuse taotleja asukoht ja peakontor on Eestis, kui kaasatakse vahendeid enam kui ühe miljoni euro ulatuses. Oleme seisukohal, et nimetatud sätte asjakohasust ei ole piisavalt analüüsitud, ka seletuskirjas puuduvad sätte osas täielikult selgitused ja analüüs, seletuskiri pelgalt kordab sätte sõnastust. Jääb arusaamatuks, mis on sellise sätte loomise ajendiks. Säte toob endaga kaasa olukorra, mille kohaselt välisriigi rahastuse taotlejal ei ole võimalik Eestis pakkumist läbi viia, kui pakkumisele kuulub instrumente rohkem kui 1 000 000 euro väärtuses. Samuti tekitab selline säte ebavõrdse olukorra Eestis registreeritud teenuse pakkujatele, kes ei saa sellisel juhul välisriigis registreeritud rahastuse taotlejaid teenindada (juhul kui rahastuse taotleja sooviks pakkumist läbi viia Eestis), kuna rahastuse taotleja asukohaks pole vastavalt korporatiivsetele dokumentidele Eesti. Peame problemaatiliseks eelkõige järgnevat: • Jääb arusaamatuks mis eesmärgil peab rahastuse taotleja olema Eestis registreeritud juriidiline isik juhul kui pakkumise suurus on üle ühe miljoni euro, st sätte eesmärki ei ole eelnõus ega selle seletuskirjas välja toodud ega lahti kirjutatud. • Ei ole hinnatud, kas säte on kooskõlas Euroopa Liidu aluspõhimõtetega. • Sätte sisu ja tausta avamiseks puudub igasugune analüüs osas, mis puudutab sätte kohaldumist koosmõjus piiriülese või muul moel välisriigis teenuse osutamise õigusega (ja vastupidi, kui välisriigi teenuseosutajad on saanud õiguse siin teenust osutada, ei saa nad sellest nõudest kinni pidada). Kui teenuseosutajal on lubatud osutada teenuseid piiriüleselt või muul moel väljaspool Eestit, ei ole asjakohane piirata teiste riikide rahastuse taotlejate projektide mahtu. • Sätte sõnastus ei välista selle kohaldumist ühisrahastusteenuse osutajatele, kui nende projektid (laenupõhised või eriotstarbelised üksused) ületavad 5 miljoni euro piiri (mispuhul määrus projektidele ei kohaldu). • Ei ole analüüsitud, mis on sätte negatiivne mõju Eesti turuosalistele (ka mitte mõjuhinnangus), eelkõige nende konkurentsivõimele investorite silmis, kui nad ei suuda investoritele pakkuda projekte väljastpoolt Eestit. • Lisatud sättest jääb muuhulgas mulje, et ka nt laenunõuetesse investeerimist võimaldavate platvormide kaudu rahastust hankivad laenuettevõtted peaksid olema / saaksid olla vaid Eestis tegutsevad krediidiandjad. See äri on oma olemuselt pea alati rahvusvaheline ning enamik laenunõuete vahendajad tegutsevad rahvusvaheliselt. Selline kitsendus tähendab, et ükski laenunõuete vahendaja ei saaks sisuliselt pakkuda oma platvormi krediidiandjatele väljastpoolt Eestit, kuivõrd sellisel kujul jääb koostöö majanduslik mõju liiga väikeseks, et sellel oleks mõtet. Juhime ka tähelepanu, et Eesti turg üldiselt on väga väike ja on ju teada, et sektoris tegutsetakse valdavalt piiriüleselt. • Piirang piirab ühelt poolt Eesti investorite kapitali kaasamise võimalust ning teisalt piirab see Eesti teenusepakkujate võimalust pakkuda teenust rahastuse taotlejatele, kes muuhulgas sooviks pakkumist läbi viia ka Eestis, kuid kes pole Eestis registreeritud. Juhul kui sätte eeskujuks on prospektimääruses toodud menetluslikud nõuded, mille kohaselt avaliku pakkumise prospekt tuleb registreerida emitendi asukohariigis, siis selline käsitlus ei ole asjakohane praeguses olukorras, kus tegemist ei ole EL üleselt ühetaoliselt reguleeritud sektoriga, vaid pelgalt Eesti siseriikliku õigusega. Eeltoodust tulenevalt palume sätte eelnõu tekstist välja jätta. Kui eesmärk on jaeinvestorite kaitse, siis antud kujul ei taga säte jaeinvestori kaitset, vaid pelgalt piirab jaeinvestori ligipääsu kapitalile, st Eesti võidakse suuremahuliste tehingute korral turuna lihtsalt välistada. Juhul, kui RM leiab, et antud piirang on proportsionaalne, siis õigusselguse huvides soovitame sisustada „peakontori“ mõiste seaduse tasandil või vähemalt selgitada selle sisu seletuskirjas. Vastasel juhul võib tekkida arusaamatusi, kui rahastuse taotleja annab mistahes teenuseid või funktsioone edasi muus riigis asuvale seotud või mitteseotud isikule või kui juhatus asub välisriigis. 10. Eelnõu § 4. Virtuaalvääring ja sellega seotud teenused - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele All oleme toonud oma täiendavad kommentaarid ja ettepanekud vastusena Rahandusministeeriumi selgitustele. Tabeli all oleme toonud välja täiendavad kommentaarid ja ettepanekud. FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud 77. Eelnõu § 4 Selgitatud Virtuaalvääring on selgelt ja eraldi Oleme oma täiendavad seisukohad eelnõu § 4 Lg 2 p 3 ja lg 5 - Eelnõust ja seletuskirjast defineeritud mõiste eelnõu §-s 4 – osas esitanud all. ei tule selgelt välja, kas edaspidistes sisuliselt jäetakse muutumata seni sätetes virtuaalvääringu kauplemise kehtinud RahaPTS regulatsioon platvormi korraldamise teenuse osas on nimetatud mõiste osas. mõeldud kohalduma ka investeerimisinstrumentide vahendajaid Krüptovaral põhinev puudutavad sätted. Eelnõus on lisaks investeerimisinstrument ehk virtuaalvääringu mõistele kasutatud ka investeerimistoken on krüptovaral põhinevad investeerimisinstrument investeerimisinstrumendid, mida küll krüptograafilisel kujul – nimetatud edaspidi eelnõu tekstis ei kasutada, aga mõiste on eelnõusse sisse toodud mis tekitab segadust virtuaalvääringu investeerimistokeni teenuseosutajate ja registripidamise sätete erisuse investeerimisinstrumentide vahendajate tõttu eelnõu §-s 65. eristamise osas. Üldise ettepanekuna oleme soovitanud virtuaalvääringu Lisaks on välja kirjutatud teenuse osutajad kõnealusest eelnõust teenuseosutaja ning viidatud välja jätta ja neid eraldi reguleerida. asjakohasel juhul täpsetele Sõltumata sellest, kas see ettepanek teenuseosutajatele. rahuldatakse, soovitame virtuaalvääringu, FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud krüptovara ja investeerimisinstrumentide kontseptsioonide vahekorrad eelnõu(de)s ja seletuskirja(de)s paremini lahti selgitada. 79. Kui virtuaalvääringu teenuse osutajaid Mittearvestatud Leiame, et teenuseosutajate Nagu oleme mujal käesolevas tagasiside seaduse kohaldumisalast välja jätta ei kattuvus tegevusloa nõuete osas dokumendis selgitanud, siis me ei ole sellise plaanita, teeme ettepaneku eraldada on pigem suur, seega tekiks käsitlusega nõus ning leiame, et teatud osas tegevusloa taotluse nõuded. Hetkel ebavajalik kordamine. tuleks neile kohaldatavaid nõudeid siiski ühtlustatud nõuete alusel tekib teineteisest eraldada. Täpsemalt oleme selles erinevatele teenuseosutajatele täiendav osas selgitanud ja ettepanekuid teinud eelnõu § 6 halduskoormus seoses nõuetega, mis kommentaaride all. algupäraselt neid puudutama ei peaks. Lisaks, nagu ka eespool viidatud, ei ole 2. peatüki kohaldumise ulatus ühisrahastuse määruse kohaldumisalasse jäävate teenuseosutajate suhtes selge, soovitame eraldada neid puudutavad sätted. 11. Eelnõu § 4 lg 1. Virtuaalvääringu definitsioon 4 lg 1 tekstiosas „kuid ei pruugi olla seotud ühegi ametliku valuutaga“ on väljend „ei pruugi“ meie hinnangul normitehniliselt arusaamatu. Eelnõu seletuskiri ei selgita, kas praegu kehtiva tõlgenduse kohaselt nn stablecoin’id jäävad definitsiooni kohaldamisalast välja. Kui ei jää, siis ei näe me sätte sellise väljendiga täiendamisel põhjust. Ükski RahaPTS toodud definitsiooni välistus ei välista sätte kohaldumist stablecoin’idele. Samuti juhime tähelepanu, et sellist sõnastust ei ole kasutatud ka RahaPTS’i muutmise eelnõus (507SE), seega on arusaamatu, miks RM soovib samaaegselt virtuaalvääringu definitsiooni osas kaht erinevat käsitlust. 12. Eelnõu § 4 lg 2. Virtuaalvääringu teenused Eelnõu § 4 lg 2 tõlgendamiseks ei ole teenuste ulatust meie hinnangul seletuskirjas piisavalt piiritletud. Praktikas on virtuaalvääringu teenuste arenguga tekkinud uusi tehnoloogilisi konstruktsioone, mis selgelt ühegi eelnõus toodud punkti alla ei lähe. Selgitused seletuskirjas aitaksid mõneti kaasa tõlgendamise lihtsustamisele. Peame silmas nn halli alasse jäävaid mudeleid, näiteks: (i) NFT kauplemiskeskkond loob võimaluse ühendada platvormil ostetud NFT muu teenuseosutaja detsentraliseeritud tehnoloogial põhinevasse virtuaalvääringute rahakotti (nt Metamask), (ii) kasutajaliides, mis võimaldab kasutajal koondada infot erinevatest teiste teenuseosutajate juures avatud rahakottidest või ka nn anda tehingukorraldusi, midakasutajaliidese haldaja vahendab rahakotiteenuse osutajale, kes tehingu teostab (st analoogia korras - sarnaselt nagu makseteenuste puhul kontoteabe teenus ja makse algatamise teenus), (iii) ettevõte väljastab kasutustokenid (utility tokens), millega nende väljastajast sõltumatult asutakse kauplema. 13. Eelnõu § 4 lg 5. Virtuaalvääringu kauplemise platvormi korraldamise teenus Meie hinnangul ei ole selge, kuidas tuleb piiritleda virtuaalvääringutega kauplemise platvormi korraldamise teenust eelnõu § 4 lg-s 5. Selguse huvides soovitame eelnõu seletuskirjas selgitada, et platvormi haldamise teenuse all mõeldakse eeskätt nn P2P Exchange platvorme ning sinna alla ei kuulu sotsiaalmeediagrupid, foorumid ja muud suhtluskeskkonnad, kus inimesed ise omaalgatuslikult ostu- või müügihuvisid vahendavad ja kokkuleppeid sõlmivad. 14. Eelnõu § 4 lg 6. Virtuaalvääringu ülekandeteenus Esmalt, eelnõu § 4 lg 6 osas jääb selgusetuks, mida tähendab „vähemalt osaliselt“, st kummale järgnevatest see osundab: (i) vähemalt osaliselt elektrooniliselt või (ii) vähemalt osaliselt teha tehing. Samuti soovitame asendada sõna „teisaldada“ sõnapaariga „kanda üle“ (lausesse sobituval kujul), mis oleks terminoloogiliselt korrektsem. Teiseks, leiame, et ei ole selgelt arusaadav, missugused DeFi projektid jäävad eelnõu kohaldamisalasse. RM on eelnõu seletuskirjas maininud, et „virtuaalvääringu teenuse pakkujaks on isikud ka siis, kui teenuse pakkumine on detsentraliseeritud“. Samas on edaspidi selgitatud, et „kasutatav rakendus ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kuid loojad, omanikud, haldajad ja muud isikud, kes omavad mõju või kontrolli teenuse tingimuste või muude parameetrite üle võivad olla kohustatud isikud.“ Nõustume, et kõnealune selgitus kattub FATFi standarditega, mis ütleb, et DeFi programm, so tarkvara ise ei kvalifitseeru virtuaalvääringu teenusepakkujaks, kuid DeFi programmi loojad, omanikud ning operaatorid võivad kvalifitseeruda (FATF. Virtual Assets and Virtual Asset Service Providers (October 2021). Kättesaadav: https://www.fatf- gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/Updated-Guidance-VA-VASP.pdf, p 67). FATF on selgitanud, et „tsentraliseeritud ja tsentraliseerimata virtuaalvääringu teenusepakkujate eristamine ning nende kvalifitseerumine virtuaalvääringu teenusepakkujaks saab jätkuvalt olema riikide võtme aspekt“ (FATF. Virtual Assets and Virtual Asset Service Providers (October 2021), p 67). Samas on arusaamatu, kes peaks hindama kas detsentraliseeritud platvorm (DeFi) kvalifitseerub virtuaalvääringu teenusepakkujaks või mitte. RM on RahaPTS eelnõu 507SE seletuskirjas selgitanud, et „detsentraliseeritud teenuste puhul teenusepakkuja hindamisel tuleb hinnata ka seda, kas esineb kasutajate ning keskkonna loojate, omanike, haldajate või muude teenusega seonduvate isikute vahel ärisuhe, mis võib olla loodud ka näiteks nutilepingutega”. RahaPTS Eelnõu 507SE § 25 lg 28 kohaselt ei ole virtuaalvääringu teenusepakkuja kohustatud FATF’i „Travel Rule’i“ rakendama, kui „saaja virtuaalvääringu rahakotil puudub virtuaalvääringu teenuse pakkuja“. On ebaselge, kuidas peaks rahakotiteenuse pakkuja hindama ja tuvastama, kas saaja virtuaalvääringu rahakott, mis kuulub mõnda DeFi projekti, on seaduse tasandil virtuaalvääringu teenuse pakkuja või mitte. European Securities and Markets Authority („ESMA“) 2019. aasta uuringus leidsid 2 järelevalveasutust, et krüptovarad, mis on täielikud detsentraliseeritud, ei peaks olema finantsjärelevalve all ESMA. (Annex 1. Legal Qualification of crypto-assets – survey to NCAs. Kättesaadav: https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/esma50-157-1384_annex.pdf, p 76.). Sama seisukohta on MiFIDII põhjal jaganud ka (Suurbritannia) Financial Conduct Authority („FCA“), sedastades, et „mida rohkem on võrk detsentraliseeritud, seda väiksem on tõenäosus, et token omandab samu õigusi ja kohustusi nagu finantsinstrument“ (Financial Conduct Authority. Guidance on Cryptoassets. Consultation Paper. CP19/3 (January 2019). Article 4.13). Lähtudes ülaltoodust, sh RM selgitustest, võib järeldada, et kõik DeFi platvormid ei kvalifitseeru virtuaalvääringu teenusepakkujateks, kuid siiski valitseb turul arusaamatus, millistele tunnustele vastavad platvormid nendeks kvalifitseeruvad ning millised mitte. Lähtudes eelolevast soovitame Rahandusministeeriumil lähtuda FATFi presidendi Marcus Pleyer’i hiljuti avaldatud seisukohtadest, et just valitsused ja seadusandjad on need, kes peavad astuma konsultatsiooni DeFi kogukonnaga, et ka DeFi tegelased ise saaksid aru rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest ning omakorda asjakohaste meetmete vajadusest. Nõustume Pleyer’i hinnanguga, et tegemist on avaliku võimu vastutusega tuvastada isikud, kes teostavad kontrolli või piisavat mõju DeFi protokollide üle ning võtta neid vajaduse korral vastutusele AML/CFT nõuete kohaldamata jätmise eest. Seejuures peaks avalik võim hindama protokolli või asjaomase äri sisu ja olemust, mitte üksnes kasutatud terminoloogiat või tehnoloogiat. Sellest tulenevalt palume Rahandusministeeriumil sügavuti analüüsida, kas avaliku võimule seatud ootuste ja kohustuste deleegeerimine erasektorile ning FATFi presidendi soovituste eiramine on õigustatud ning kooskõlas FATFi juhenditega, mille pinnalt Rahandusministeeriumi asjakohane seadusloome põhineb. (Marcus Pleyer. “Crypto Firms Can’t Outrun the Travel Rule” (12.01.2022). Kättesaadav: https://www.coindesk.com/layer2/2022/01/12/crypto- firms-cant-outrun-the-travel-rule/). Ettepanek 1: Soovitame RM’il või mõnel pädeval järelevalveasutusel avaldada nimekiri DeFi projektidest, millised kvalifitseeruvad virtuaalvääringu teenusepakkujateks ja millised mitte. Ettepanek 2: Soovitame täiendada seadust pädeva järelevalveasutuse kohustusega avalikult vastata virtuaalvääringu teenusepakkuja selgitustaotlusele, kas konkreetne DeFi projekt on käsitletav virtuaalvääringu teenusepakkujana ÜMIVS § 4 lg 6 tähenduses. 15. Eelnõu § 4 lg 7. Täiendavad virtuaalvääringu teenused Eelnõu § 4 lg 7 kirjeldatud teenuse palume eelnõust välja jätta. Ka FATF juhendis virtuaalvääringu teenuse osutajatele (leitav aadressil: https://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/Updated-Guidance-VA-VASP.pdf, vt p 78) on leitud, et pelgalt virtuaalvääringu teenuse osutajale toetava teenuse osutamine, sh virtuaalvääringu väljastamine, ei tohiks kvalifitseerida sellist teenuseosutajat ennast virtuaalvääringu teenuse osutajaks. Eeltoodust tulenevalt palume vastava sätte eelnõu tekstist välja jätta. Eelnõu seletuskiri ka ei selgita, kuidas tuleks teenuse kirjelduses toodud viidet finantsteenusele mõista. Finantsteenuse mõiste on toodud krediidiasutuste seaduses, mis ei hõlma teenuseid, mis selgelt vastaksid kõnealuses lõikes viidatule või mis võiks endas hõlmata eelnõu seletuskirjas lg 7 selgitustes toodud näiteid. Juhul kui mõeldud ei ole finantsteenuseid krediidiasutuste seaduse § 6 mõttes, tuleks vastavast viitest loobuda, vastasel juhul on säte olemuslikult sisutühi. Eeltoodust sõltumata leiame, et nimetatud teenusele ei tohi kohaldada samaväärseid tegevusloa nõudeid nagu teistele virtuaalvääringu teenustele. Sisuliselt tähendab sätte eelnõusse sisse jätmine, et tegevusloakohustus võiks tekkida nii arendajatel, kes töövõtulepingu alusel aitavad tehnoloogia väljatöötamisele kaasa, või turundus- või kommunikatsioonibüroodel, kes käsunduslepingu alusel aitab reklaam- või kommunikatsioonimaterjalide koostamisel. Eelnõu ei selgita, miks nimetatud teenuste hõlmamine eelnõusse on vajalik või kuidas on põhjendatud sellise teenuse osutajatele samaväärsete tegevusloa nõuete kohaldamine muude virtuaalvääringu teenuse osutajatega - mh juhime tähelepanu sise-eeskirjadele ja tehnoloogiale esitatud nõuetele või kapitalinõuetele, kui nn abistava teenuse osutajad tegelikkuses jaekliendile teenust ei paku, vaid pakuvad teenuseid üksnes virtuaalvääringu teenuse osutajatele endile, kes ise peavad tagama, et nende teenus (sh edasiantud tegevused) vastavad neile kohalduvatele nõuetele. 16. Eelnõu § 4 lg 9. Virtuaalvääringu eristamine investeerimisinstrumendist Eelnõu § 4 lg 9 osas soovime juhtida tähelepanu, et seletuskirja Tabel 2 (lk 11) võib jätta lugejale eksliku mulje, et kõik investeerimistunnustega tokenid on "Investeerimislaadsed tokenid" ning seetõttu allutatud ÜVIMS-ile, kuigi eksisteerib tokeneid, mis peaksid olema allutatud MiFID II-le ja seeläbi VPTS- ile. Palume selles vaates kaaluda seletuskirja täiendamist. Muuhulgas, arvestades keerulist vahetegu VPTS ja ÜVIMS eelnõu kohaldumisala osas, palume seletuskirjas selgitada, missugused instrumendid võiksid jääda VPTS’i kohaldumisalasse ja missugused kindlasti ÜVIMS kohaldumisalasse. 17. Eelnõu § 5. Muud terminid - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud 71.11 • Investeerimisprojekti mõistet on Osaliselt Muudetud § 5 lõike 4 sõnastust, kus Eelnõu üks suuremaid läbivaid probleeme on eelnõus kasutatud mõnevõrra erinevas arvestatud on arvestatud rohkem ka EL asjaolu, et investeerimisprojekti mõistet kontekstis, kui mõiste seda võimaldaks. ühisrahastusmääruses sätestatud kasutatakse EL ühisrahastusmäärusega hõlmatud Osaliselt kattub kasutus ühisrahastusprojekti mõistega. instrumentide kontekstis, kuid ei ole arvestatud investeerimisinstrumendi pakkumise (tarbija)krediidilepingustest tulenevate nõuete mõistega. Eelnõu § 3 koondab suuresti loovutamise põhiste mudelite eripäraga. Eelnõus mõisteid, kuid seal on segamini sees ka peaks täpsustama, mida tuleb selliste mudelite muid sätteid. Mõisteid on ka eelnõu §- puhul käsitada investeerimisprojektina. Sellest des 2, 4 ja 5. Kaaluda mõistete viimist tulenevalt tuleb täpsustada muu hulgas erinevaid ühe sätte alla kokku. Praegusel kujul eelnõus sätestatud teabe esitamise kohustusi. eelnõu § 3 eesmärk muus osas lisaks Näiteks ei ole praktikas mõeldav, et mõistete selgitamisele jääb tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete selgusetuks. loovutamise põhise mudeli puhul loetakse eraldi investeerimisprojektiks iga üksik tarbijakrediidileping, millest tulenevaid nõudeid investoritele loovutatakse. Pigem peab teenuseosutajatel olema võimalik esitada põhiteabedokument ning täita muid investeerimisprojekti põhiseid kohustusi näiteks iga laenuandja põhiselt, kelle väljastatud laenudest tulenevaid nõudeid loovutatakse. 18. Eelnõu § 5 lg 1. Avalikkus Antud sätte osas selgitatakse seletuskirjas, et avalikkuse mõistet tuleb käsitleda laiemalt, s.o KAS mõttes, laiendades VPTS-is kasutatavat avalikkuse mõistet. Ebaselgeks jääb regulatsiooni eesmärk, sh kuidas (i) struktureeritakse „iga instrumendi pakkumist“ ning (ii) „registreeri huvi“ kontseptsiooni. On arusaamatu, milline oleks antud kontekstis instrumendi pakkumine. Jääb selgusetuks, kui detailne peab olema instrumendi kirjeldus et kvalifitseeruda pakkumiseks või kui üldine, et mitte kvalifitseeruda. Näiteks kui puudub instrumendi hind, kogus ja võimalus selle omandamiseks otsust teha või omandamiseks pakkumust esitada. Selguse ja sarnaste instrumentide ühetaolise kohtlemise huvides palume seletuskirja teksti selles osas ülevaatamist, et tagada, et ÜVIMS kohaldumisalasse jäävate instrumentide puhul kasutatakse avalikkuse mõistet samataoliselt VPTS’is sätestatuga. Vastasel juhul riivaks eelnõu oluliselt ja põhjendamatult ÜMIVS kohaldumisalasse jäävate teenuseosutajate õiguseid. 19. Eelnõu § 5 lg 2. Eriotstarbeline üksus Mõiste on eelnõu § 5 lg-s 2 defineeritud erinevalt ühisrahastuse määrusest, kusjuures definitsioon ühisrahastuse määruses lähtub eriotstarbelise üksuse definitsioonist, mida valdavalt EL õigusaktides kasutatakse. Eelnõus toodud mõiste sõnastusest võiks välja jätta osa, mis erineb ühisrahastuse määruses toodust, ning tõsta see vajadusel seletuskirja. Mõiste sõnastus justkui laiendab eriotstarbelise üksuse mõistet ja seetõttu võib lisatud osa kujuneda eksitavaks. Eriotstarbelise üksuse iseloomustamiseks on ka muid olulisemaid kriteeriume, millele definitsioonis viidatud ei ole. Lisaks jääb meile üldisemalt ebaselgeks vajadus riigisisese eriotstarbelise üksuse mõiste defineerimise ja §-s 39 kirjeldatud piirangu vajadus, kui tulenevalt instrumendi tüübist ei saa tegemist olla EL määruse 2020/1503 kohaldamisalasse kuuluvaga. Teeme ettepaneku eriotstarbelist üksust puudutavate nõuete eelnõust välja jätmist, kuivõrd ei ole selge, mis oleks vastavate nõuete eesmärk või mis riski nad maandavad (arvestades mh riskide asjakohasust teenuste puhul, millele säte kohaldub). Alternatiivselt teeme ettepaneku ühtlustada eriotstarbelise üksuse definitsioon muudes õigusaktides kasutatud sõnastusega. 20. Eelnõu § 5 lg 5. Investor Investori mõiste eelnõu § 5 lg-s 5 defineerib eraldi potentsiaalse investori mõiste, st mõiste “investor” ei hõlma isikut, kes kvalifitseerub “potentsiaalseks investoriks” (kuna on eraldi defineeritud, siis süsteemsuse huvides tuleks ka investori mõistest lõik “/…/ või kellel on õigus omandada investeerimisinstrument” kustutada, eeldades et “investor” on juba läbi mistahes suhte rahastuse taotlejaga sellise õiguse omandanud”). Teeme ettepaneku kaaluda mõiste muutmist ning defineerida investori mõiste hoopis läbi investeerimisinstrumentide vahendaja platvormi kasutamise eesmärgi või sarnaselt ühisrahastuse määrusega läbi investeerimisinstrumentide vahendaja poolt osutatud teenuse, kuna eelnõu kasutab “investori” mõistet faktiliselt, et väljendada lepingulist suhet platvormipidaja ja platvormi kasutaja vahel, kes kasutab platvormi investorina. Kohustused, kus eelnõu viitab “investorile”, suures osas ei puuduta investori ja rahastuse taotleja vahelist suhet investeeringu tegemise järel, vaid platvormipidaja kohustusi investorina registreerunud kasutaja ees. Sellised nõuded peavad tõenäoliselt kohalduma sõltumata sellest, kas investor on juba teinud platvormil investeeringuid või veel mitte. Potentsiaalse investori mõistet on kasutatud üksnes eelnõu §-s 51, kuid samamoodi võiks selle mõiste asendada mõistega “investor” (seda eelkõige juhul, kui “investori” mõistet vastavalt eeltoodud ettepanekule muuta). 21. Eelnõu § 5 lg 6. Kutseline investor Eelnõu § 5 lg 6 sisaldab viidet kutselisele investorile VPTS § 6 tähenduses. Selline viide on ülearune ja viitest ühisrahastuse määrusele piisab, kuna ühisrahastuse määruse mõiste juba sisaldab kutselise investori mõistet MiFID II tähenduses (millel omakorda tugineb VPTS mõiste). 22. Eelnõu § 5 lg 8. Investeerimistoken Eelnõu teksti lugedes jääb arusaamatuks, kuidas erineb „krüptovaral põhinev investeerimisinstrument“ näiteks sellest, kui osaühingu osade suhtes on tehtud digitaalsed representatsioonid ja need on arvel hajusraamatusüsteemis. Oleme seisukohal, et definitsiooni lugedes erisusi justkui ei ole, kuid eelnõud ja selle seletuskirja lugedes ei ole selge, kas see on eelnõu mõttega kooskõlas, et investeerimistokeni mõiste alla läheks ka selline osaühingu osa digitaalne representatsioon, mille üle peetakse registrit hajusraamatusüsteemis. Juhime ka tähelepanu, et seadus ei defineeri mõistet hajusraamatusüsteem. Soovitame mõiste defineerimist. Teeme ettepaneku täiendada sätet või selle selgitusi eelnõu seletuskirjas selliselt, et oleks selge, et investeerimistoken ei ole finantsinstrument MiFID II art 4(1)(5) ja direktiivi lisa I jao C mõttes (st VPTS § 2 lg 1 mõttes). 23. Eelnõu § 5 lg 9. Oluline osalus Eelnõu 5 lg--s 9 ei ole sätestatud mõiste, vaid selgitatud olulise osaluse määratlemist, seega tuleks see lõige tõsta mujale, näiteks olulise osaluse peatükki, kuhu säte hästi sobiks. 24. Eelnõu § 6 ja 7. Tegevusluba - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud 73. Tegevusloa taotlemisel Arvestatud Täiendatud § 6 lõigetega 5 ja 6. Selgitustes viidatud sätet § 6 lg 6 eelnõu tekstis ei ühisrahastuse määruses nimetatud ole. Palume üle vaadata, kas nimetatud säte on juba tegevusloastatud ekslikult eelnõust avaldatud versioonist välja jäänud. teenuseosutajate poolt tuleks ette näha lihtsustatud menetluse reeglid. Kuna eelnõust on välja jäetud ka § 6 lg 5 (tegevusloa Määrus võimaldab e-raha asutustel, taotlemise kohustuse välistamine teatud teiste makseasutustel, investeerimisühingutel finantsteenuse osutajate suhtes), palume uuesti ja krediidiasutustel taotleda tegevusluba sisse viia ka analoogne välistus või tegevusloa lihtsustatud korras. Eelnõu peaks sellise taotlemise nõuete leevendus nende finantsteenuse lihtsustatud korras taotluse esitamise osutajate suhtes. korra selgelt ette nägema. Lihtsustatud kord tuleks ette näha ka juhuks, kui Kui sätted on eelnõust tahtlikult välja jäetud, tekib teenuseosutaja soovib laiendada vastuolu eelnõu §16 lg-s 1 sätestatuga, st Eesti ja osutatavate teenuste ringi. Praegust muu lepinguriigi teenuseosutajad, kellel on juba muu eelnõu on võimalik tõlgendada viisil, et teenuse osutamiseks tegevusluba, on justkui tegevusluba antakse ainult nende ebavõrdses positsioonis. FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud investeerimisinstrumentide vahendamiseks, mida taotleja on tegevusloa taotluses ette näinud. Muude teenuste lisamiseks oleks vaja ette näha lihtsustatud kord, mitte kogu menetluse teistkordne läbimine. 79. Kui virtuaalvääringu teenuse osutajaid Mittearvestatud Leiame, et teenuseosutajate Nagu oleme mujal käesolevas tagasiside seaduse kohaldumisalast välja jätta ei kattuvus tegevusloa nõuete osas dokumendis selgitanud, siis me ei ole sellise plaanita, teeme ettepaneku eraldada on pigem suur, seega tekiks käsitlusega nõus ning leiame, et teatus ulatuses tegevusloa taotluse nõuded. Hetkel ebavajalik kordamine. peaks tegevusloa nõudeid eristama. Oleme sellele ühtlustatud nõuete alusel tekib erinevatele täpsemalt viidanud oma järgmistes teenuseosutajatele täiendav kommentaarides ja ettepanekutes. halduskoormus seoses nõuetega, mis algupäraselt neid puudutama ei peaks. Lisaks, nagu ka eespool viidatud, ei ole 2. peatüki kohaldumise ulatus ühisrahastuse määruse kohaldumisalasse jäävate teenuseosutajate suhtes selge, soovitame eraldada neid puudutavad sätted. 80.1 Eelnõu § 6 Mittearvestatu Leiame, et teenuseosutajate Kui nõuete kattuvus on suur, aga mitte täielik, peaks Lg 1 - Nagu eelnevalt viidatud, soovitame d kattuvus tegevusloa nõuete osas üldine nimekiri sisaldama esmalt nn ühisosa ja luua eraldi peatüki ühisrahastuse on pigem suur, seega tekiks seejärel ülejäänud osas tuleks tegevusloa nõuete määruse rakendamisega seotud sätetele ebavajalik kordamine. osas eristada, mis täiendavaid dokumente on eri ja jätta viite selle alusel tegutsevatele teenuste tegevusloa taotlemiseks tegelikult vaja teenuseosutajatele välja. esitada (analoog: krediidiandjate ja vahendajate seaduses on tegevusloa taotlusega esitatavate FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud dokumentide ja sise-eeskirjade osas erisäte, millega välistatakse teatud nõuete kohaldumine krediidivahendajatele). Teeme ettepaneku tegevusloa taotluse nõudeid vastavalt eeltoodule muuta. Leiame, et teenused ja nende riskid (eelkõige rahapesu ja terrorismi risk) on olemuslikult piisavalt erinevad, et kõigi eelnõu skoopi jäävate teenuseosutajate ühetaoline kohtlemine ei ole põhjendatud. Nn muude investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse tegevusloa nõuded on hetkel märkimisväärselt ulatuslikumad ühisrahastuse määruses sätestatust, samas tegevusloa alusel teenuste osutamisega kaasnevad riskid on sisuliselt samad või samaväärsed. Seletuskiri ei selgita ka, miks on otsustatud sisu poolest ühisrahastusteenustega samaväärseid teenuseid muude instrumentide vahendamisel pakkuvate teenuseosutajate tegevusloa nõudeid karmistada. Kui nn muude investeerimisinstrumentide vahendajatele esitatavaid nõudeid ei ühtlustata ühisrahastuse määruses tooduga, palume eelnõu seletuskirjas selgitada ühisrahastusteenustega võrreldes samaväärsete või sarnaste teenuste osas riivavamate nõuete kohaldamist ja hinnata riive proportsionaalsust. 80.2 Lg 5 - Nimekirja võiks täiendada Osaliselt Lisatud § 6 lg 6. Selgitustes viidatud sätet § 6 lg 6 eelnõu tekstis ei ühisrahastuse määruse alusel tegevusloa arvestatud ole. Soovitame üle vaadata, kas nimetatud säte on saanud ühisrahastusteenuse ekslikult eelnõust avaldatud versioonist välja jäänud. osutajatega. Lisaks juhime tähelepanu, et puudu on lõike numbri viide (st ilmselt Kuna eelnõust on välja jäetud ka § 6 lg 5 (tegevusloa peaks olema „/…/ lõike 1 punktides /…/“. taotlemise kohustuse välistamine teatud teiste finantsteenuse osutajate suhtes), palume uuesti FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud sisse viia ka analoogne välistus või tegevusloa taotlemise nõuete leevendus nende finantsteenuse osutajate suhtes. 81.1 Eelnõu § 7 Selgitatud Erisused võrreldes Leiame, et vähemalt investeerimisinstrumentide Lg 1 - Esitatavate andmete nimekiri ühisrahastusmäärusega tulevad vahendamise teenuse osutajate osas on kõige õigem erineb oluliselt ühisrahastuse määruse ühelt poolt Eesti võrreldav teenuseosutaja ühisrahastusteenuse artiklist 12. Sellega sisuliselt tekitatakse äriühinguõigusest ning teiselt osutaja, seega peame õigeks suurem halduskoormus poolt võrreldavate finantssektori investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse teenuseosutajatele, kelle võimalused ettevõtjate kohta kehtestatud osutajate nõuete ühtlustamist ühisrahastusmääruses tegevusloa alusel tegutsemiseks on eriseaduste nõuetest. sätestatuga. geograafiliselt rohkem piiratud (st neil on rohkem kohustusi, aga Eesti tegevusloa Virtuaalvääringu teenuse osutajate osas soovitame alusel tegutsemisel oluliselt piiratumad piirduda MiCA eelnõus sätestatud teenustega. võimalused). Arvestades, et sellised teenuseosutajad peavad nagunii oma Eelnevaid selgitusi silmas pidades kordame tegevuse eraldi kooskõlla viima iga ettepanekut tegevusloa nõuete eraldamiseks. liikmesriigi nõuetega, kus nad tegutsevad, on selline lahendus äärmiselt Lisaks eeltoodule juhime konkreetsemalt tähelepanu koormav ja ebamõistlik. Juhime eelnõu § 7 lg 1 p-le 18, mille kohaselt peab tähelepanu, et tegevusloa taotluse tegevusloa taotleja esitama Finantsinspektsioonile menetlus ei pruugi alati olla positiivse virtuaalvääringu rahakoti või muu vahendi kordumatu tulemusega. Seetõttu on juba taotluse tunnuse, millel hoiustatakse või kavatsetakse esitamisel väga suure hulga hoiustada kliendi vara. Turvalisuse huvides dokumentide (sh täiendavat kulu kaasa eelduslikult praktikas ei hoia virtuaalvääringu teenuse toovate väljavõtete, kinnituste, eksperdi osutaja klientide vara ühel aadressil ning need hinnangute) esitamine juba tegevusloa aadressid võivad ajas muutuda. Seega praktilistel taotluse menetlemisel asjakohane. põhjustel ei ole võimalik esitada Võimalusel hinnata, kuidas tegevusloa Finantsinspektsioonile tegevusloa taotlemisel taotluseid hinnatakse teistes EL täielikku selliste kontode nimekirja. Arvestades liikmesriikides ning kas nõuded virtuaalvääringu kontodega seotud eripära, teeme dokumentatsioonile on sama ulatuslikud. ettepaneku eelnõus täpsemalt väljendada, Kaaluda teatud dokumentide esitamise missuguse sagedusega peaks virtuaalvääringu võimalust tegevusloa taotluse saamise teenuse osutaja Finantsinspektsiooni juures selliste järel kindlaksmääratud perioodi jooksul, aadresside listi uuendama, pidades silmas, et FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud et vältida turuosaliste poolt üleliigsete sellised aadressid võivad muutuda turvalisuse kulutuste tegemist olukorras kus neist tagamise eesmärgil ka lühikeste ajavahemike tagant. mittetulenevatel põhjustel tegevusloa andmisest keeldutakse (näiteks Hinnata lg 1 p-s 2 nimetatud dokumendi esitamise otstarbekust olukorras, kus tegutseda võib ka osaühingu vormis ettevõtjaportaalis (mitte notari juures) ja asutamise dokumendid on nagunii äriregistrist kättesaadavad. Samuti palume täiendavalt hinnata sellise dokumendi asjakohasust juba pikalt tegutsenud ettevõtete puhul. Juhime tähelepanu, et tegevusloa taotluse saavad ühisrahastuse määruse ja kõnealuse eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt esitada ainult Eesti ettevõtted. Asjakohane oleks selline nõue juhul, kui tegevusluba oleks võimalik taotleda ja piiriüleseks tegutsemiseks või filiaalile. 81.4 Lg 2 - Sättes nimetatud “sõltumatu Arvestatud Eksperdi kaasamise kohustus Kuivõrd eksperdi hinnangu vajaduse aluseid ei ole ei eksperdi hinnang taotleja kasutatavate tegevusloa taotlemisel ning eelnõu ega seletuskirja tasandil lahti mõtestatud, tehnoloogiliste lahenduste ja taotleja tehnoloogiliste soovitame Rahandusministeeriumil seda teha küberturvalisuse tagamise kohta” nõuete lahenduste ja küberturvalisuse vähemalt seletuskirjas. Sellele vaatamata on täitmise võimalikkus vajab täiendavat tagamisel on eelnõust välja selgusetu, kuidas leida sõltumatu ekspert “erilises ja analüüsi ja tagasisidet turuosalistelt ja jäetud; küll aga on lisatud uudses valdkonnas”, mida Finantsinspektsioon ei järelevalvelt, eriti virtuaalvääringu samasse paragrahvi lõige 3, mis mõista, kuna eelduslikult on sellise valdkonna teenuse osas. Oluline oleks selgeks teha, annab Finantsinspektsioonile esindaja vägagi sarnane taotlejale. kas selliseid eksperte on Eestis võimalik õiguse sõltumatu eksperdi leida ja missugust täiendavat rahalist hinnangut. Nimetatud eksperdi koormust sellise eksperdi kaasamine hinnangu nõudmist tuleks teenuseosutajale toob. Seda tuleks kasutada ainult juhul, kui taotleja arvesse võtta ka majandusliku mõju kasutatavad tehnoloogilised hindamisel. Juhime ka tähelepanu, et lahendused on niivõrd erilised või FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud sellist nõuet ei ole teistel uudsed, et Finantsinspektsioonil finantsjärelevalve subjektidel. Kui sellise ei oleks võimalik nendest ilma eksperdi kaasamise vajalikkust on eriteadmisteta isiku kaasamiseta hinnatud, peaks eelnõu täpsustama mõistlikult aru saada. eksperdi kaasamise vajaduse osas konkreetselt, missuguste tegevusmudelite puhul see on vajalik, et vältida tarbetuid kulutusi muudele teenuseosutajatele. 81.6 Lg 4 - Normi nõuded laiemad teistele Selgitatud Nimetatud nõuded tulenevad EL Kuivõrd sisuliselt on tegemist MiCA artikli 16(3)(a) finantseerimisasutustele kohalduvatest krüptovaraturgude määruse ülevõtmisega, siis õigusselguse huvides teeme nõuetest. Võimalusel viia vastavusse eelnõust ja RahaPTS ettepaneku sõnastuse “sanktsioonidega seotud teistele finantseerimisasutustele sõnastusest. karistused” asendada MiCA sõnastusega kohaldatavate nõuetega või selgitada “sanktsioonidega seotud karistusregistri kanded”. seletuskirjas erisuste põhjust. Vastasel juhul võib ekslikult jääda mulje, et igasugune ajalooline ärikeeld on aluseks tegevusloa avalduse keeldumiseks. 81.7 Lg 6 - Välja jätta, arvestades et Arvestatud Lisatud § 6 lg 6. Selgitustes viidatud sätet § 6 lg 6 eelnõu tekstis ei ühisrahastuse määruse alusel tegevusloa ole. Soovitame üle vaadata, kas nimetatud säte on taotlejale käesolevat peatükki sellises ekslikult eelnõust avaldatud versioonist välja jäänud. ulatuses kohaldada ei saa (vt ka meie soovitusi eespool eraldi ühisrahastuse Eelnõu § 7 lõike 6 osas soovime viidata, et sätte mõte määruse alusel tegevusloa taotlemise oleks selgem, kui täielikult eristataks rakendussätete loomiseks). Lisaks ühisrahastusteenuse osutaja ja välistada sarnaselt teistele investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse finantseerimisasutustele ühisrahastuse osutaja mõistet, st esimene ei oleks teisega määruse alusel tegutsejate kohustus hõlmatud. Sellisel juhul saaks viidatud lõikes taotleda täiendavat tegevusluba muude täpsemalt sätestada, et säte puudutab investeerimisinstrumentide ühisrahastusteenuse osutajat, kui ta soovib taotleda vahendamiseks või vähemalt lihtsustatud tegevusluba investeerimisinstrumentide menetluse loomist (nt teavituse või vahendamise teenuse osutamiseks või täiendava tegevusplaani esitamise virtuaalvääringu teenuse osutamiseks. Viitame siin kohustuse vormis). oma eespool toodud soovitusele eelnõus kasutatavate terminite osas. FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja ettepanekud 25. Eelnõu § 9 ja 10. Tegevusloa taotluse menetlemine - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside 83.1 Eelnõu § 10 Selgitatud Eelnõu tähtajad on Teeme taaskord ettepaneku ühtlustada Kaaluda menetlustähtaegade kooskõlas muudes menetluslikud tähtajad määruses (EL) 2020/1503 ühtlustamist ühisrahastuse määrusega. finantssektori õigusaktides sätestatuga, et tekitada vähem segadust tegevusloa Hetkel eelnõus toodud tähtajad on ette nähtud tegevusloa taotlejatele taotlemise protseduuri mõistes. oluliselt pikemad. Alternatiivselt selgitada menetlustähtaegadega. seletuskirjas, miks on otsustatud Finantsinspektsioon kui Me ei pea antud juhul õigeks viidata teistele pikemate tähtaegade määramise kasuks. haldusorgan võib teha teenuseosutajale kohalduvatele nõuetele, kuivõrd tegevusloa andmise otsuse antud teenuse puhul on analoogina lähedasem ka kiiremini kui on seaduses viidata ühisrahastusteenuse osutajatele ettenähtud tähtaeg. (investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajate puhul). Hetkel kehtiksid erinevad menetluslikud tähtajad taotlejale, kes soovib tegevusluba ühisrahastuse määruse alusel ning taotlejale, kes soovib tegevusluba vastavalt eelnõu alusel vastuvõetavale seadusele. Selline vahetegu ei pruugi olla mõistlik ega põhjendatud ning sarnaste tegevuslubade puhul võiks kehtida ka sarnased nõuded. Peame olulisemaks samaväärsete teenuste puhul nõuete ühetaolisust, mitte sedavõrd tähtaegade ühtlustamist muude tegevuslubade puhul ettenähtuga (mille puhul on ka menetlustähtaegades tegelikult erinevusi). Viimase eelistamine ei ole meie hinnangul piisavalt põhjendatud. 83.2 Lg 2 - Jääb selgusetuks, mis olukorras on Selgitatud Täpsemad näited Seletuskirjas toodud näide on väga üldine. FE taotlejal õigus või mis olukorras võib seletuskirjas. hinnangul vajab eelnõu seletuskirjas täpsustamist, taotleja eeldada või oodata missuguseid täiendava tegevusloa taotlemise juhte FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside Finantsinspektsiooni poolt nn soodsama silmas peetakse, st kas see on asjakohane sõltumata kõrvaltingimusega otsuse langetamist. sellest, missugune varasem FI tegevusluba Oleks hea, kui seaduses oleks teenuseosutajal on. Kuivõrd seletuskiri selgitab, et õiguskindluse tagamiseks juhud, millal sätte kohaldamine tuleb kõne alla eeskätt (kuid mitte Finantsinspektsioon selliseid otsuseid ainult) täiendava tegevusloa taotlemisel, siis kui on teha võib või tegema peaks, vastasel ka muid juhte, palume ka sellele eelnõu seletuskirjas juhul võib tulevikus viidata, et FI praktika ei kujuneks välja selliselt, et Finantsinspektsioonile jääda liiga lai sätet kohaldatakse (kui üldse) ainult täiendava diskretsiooniõigus. Õigusselguse tegevusloa taotlemisel. loomisele aitaks kaasa ka sätte tausta või seadusandja tahte täpsem selgitamine Samuti oleks õigusselguse tagamiseks oluline, et seletuskirjas konkreetsete näidete abil. eelnõu seletuskirjast nähtuks, missugused on FI diskretsioonipiirid selliste tingimuste sätestamisel ning missugune on soodsama kõrvaltingimuse taotlemise protsess. Hetkel puudub selleks protseduur, samuti ei ole selge sellise soodsama kõrvaltingimuse taotlemise ajaline raamistik. 83.3 Lg 3 - Alused, millal võib tegevusloa anda Selgitatud Märgime, et sellekohane Meie hinnangul ei ole antud selgitus piisav nn negatiivsete kõrvaltingimustega, on hinnang peab olema turuosalistele õiguskindluse tagamiseks. Lisaks liiga laiad. Lisaks ei ole selge, mis juhtumipõhine ning lähtuma juhime tähelepanu, et antud lõike kommentaarid ulatuses või mis aspektist lähtuvalt on igakordsest hindamisest. eelnõu seletuskirjas erinevad märkimisväärselt sätte võimalik piirata teenuse osutamist või sisust. Seletuskirja kohaselt puudutab lõige mida peetakse silmas kõrvalteenuste all. kõrvalteenuste osutamise piiramist, säte ise sellele ei Soovitame täiendavalt hinnata selliste viita, vaid ütleb selgelt, et piirata võib teenuse piirangute võimalikku mõju (sh osutamist, milleks tegevusluba taotletakse (lõike majanduslikku mõju) taotlejate punktis 1 on viide kõrvalteenustele tegevusele. kommenteeritavas eelnõu versioonis isegi välja jäetud). Soovitame Finantsinspektsiooni sellist õigust oluliselt täpsustada ja täiendada, Palume vastavalt eeltoodud kommentaaridele vastasel juhul piirab säte oluliselt täpsustada sätte sõnastust ja selgitusi seletuskirjas. taotlejate õiguskindlust. Selgelt tuleks määratleda (i) missuguste teenuste või kõrvalteenuste osutamist võib piirata ja (ii) FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside selgelt iga sellise teenuse või kõrvalteenuse piiramise tingivad asjaolud. Soovitame täpsustada, mismoodi toimub selliste negatiivsete kõrvaltingimuste äralangemine või tühistamine. 84.3 p 10 - Seda nõuet on eraldi Mittearvestatud Esmalt märgime, et Meie hinnangul ei vasta RM selgitus meie esialgsele kommenteeritud ka allpool, aga tegemist käesoleva eelnõuga jääb kommentaarile, jättes tähelepanuta kõnealuse on väga ebamõistliku kriteeriumiga. sisuliselt muutmata kehtivas nõudega seotud peamise probleemi. Nagu ka oma Ühelegi teisele finantsjärelevalve RahaPTS-is sisalduv konto esialgses kommentaaris selgitasime, on praktikas subjektile sellist nõuet esitatud ei ole (sh avamise kohustus enne paraku tavaline, et Eesti pangad keelduvad ka makseasutustele ega eraha virtuaalvääringu teenuse maksekonto avamisest enne kui tegevusluba on asutustele). Probleem ei ole maksekonto osutajale tegevusloa andmist väljastatud. Seega loob maksekonto avamise olemasolu vajalikkuses, vaid võimalikes (RahaPTS § 72 lg 1 p 5). käsitamine tegevusloa väljastamise ühe negatiivsetes seostes tegevusloa eeltingimusena nõiaringi, kus tegevusluba ei andmisega. Eesti pankade riskitaluvus on Teisalt, tingimata ei pea väljastata, sest pole avatud maksekontot, ja teadaolevalt väga madal ja läbirääkimised kontot avama Eestis asutatud maksekontot ei avata, sest pole väljastatud muude liikmesriikide krediidiasutustega, krediidiasutuses, e-raha tegevusluba. Nagu ka välja pakkusime, oleks juhul, kes Eestis piiriüleselt teenust osutavad, asutuses või makseasutuses, kui tegevusloa taotlejal veel nõuetekohast võivad takerduda, kui krediidiasutus vaid seda võib sisuliselt teha maksekontot pole, sobivaks lahenduseks tegevusloa soovib ära oodata tegevusloa andmise. ükskõik millise EL andmine kõrvaltingimusega, et enne tegevuse Tegemist on praktikas tihti esineva liikmesriigis asutatud panga, alustamist (või teatud tähtaja jooksul) tuleb probleemiga, et finantsasutustele ei e-raha asutuses või maksekonto avada ja sellest FI’d teavitada. Palume soovita avada maksekontot enne, kui makseasutuse juures. Juhul RM’il võtta ülalkirjeldatut sätte sõnastuse tegevusluba käes. Pigem soovitame kui ühegi EL liikmesriigis täpsustamisel arvesse. sellised olukorrad tõsta sätte alla, mis asutatud teenusepakkuja puudutab tegevusloa andmist juures kontot ei õnnestu Pelgalt asjaolu, et sama nõue on hetkel ka kõrvaltingimusega ning täpsustada, mis avada, siis tekitab see RahaPTS’s ei ole piisav põhjendus antud nõude ulatuses tegevuse andmist võib piirata märkimisväärseid sissejätmiseks eelnõusse, kuivõrd (i) muutub sellise maksekonto avamiseni ja küsitavusi/kahtlusi sellises tegevusloa taotluste menetleja ja järelevalveasutus, täpsustada kõrvaltingimuse äralangemise ettevõtmises. (ii) muutuvad märkimisväärselt tegevusloa taotluse protseduuri (nt teavitus menetluse põhimõtted ja käik. Arvestades Finantsinspektsioonile maksekontode menetluslikke muudatusi, palume sellise nõude andmetega, Finantsinspektsiooni kinnitus eelnõusse jätmisel eelnõu seletuskirjas analüüsida nõudega seonduva riive proportsionaalsust (sh FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside info kättesaamise kohta ja hinnata, mis riski siin üldse maandatakse), samuti kõrvaltingimuse äralangemise kohta). hinnata, kas eesmärgi täitmiseks on vähem riivavaid meetmeid. Kui kõnealust kohustust eelnõu kommenteeritava versiooni § 11 lõike 1 punktis 10 saab pidada proportsionaalseks meetmeks, teeme ettepaneku selgitada eelnõus või eelnõu seletuskirjas, et maksekonto puudumise on aluseks kõrvaltingimusega tegevusloa andmisele. 26. Eelnõu § 13. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused Eelnõu § 13 lg 2 p 3 sätestab tegevusloa kehtetuks tunnistamise alusena juhu, kui teenuseosutaja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele. Kuigi tegemist on alusega, mis kohaldub ka teistele finantsteenuse osutajatele, kellel Eestis tegevusloa kohustus on, ei ole selle aluse sisu selgitatud. Ka käesoleva eelnõu seletuskirjas ei ole konkreetsete tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluste kohta täpsemaid selgitusi. Seetõttu palume täpsustada või tuua näiteid, missugused olukorrad siia alla võivad langeda. Nii näiteks on tekkinud küsimus, kas tegevusloa taotluse menetlemisel esitatud esimese 3 aasta äriplaanist kõrvalekaldumine võib olla vastavaks aluseks, isegi näiteks kui sellest järelevalveasutust teavitatakse. Kuna tegemist on väga laialt tõlgendatava normiga, tekitab see ebakindlust. 27. Eelnõu § 13. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside 85.2 Lg 2 p 14 - Segaseks jääb, kuidas Selgitatud Vastavale järeldusele jõudmine Finantsinspektsioon saab siiski hinnata hinnata, kas ettevõte on teadlikult või on kindlasti igakordse hinnangu teenuseosutaja tegevuse vastavust üksnes Eesti tahtlikult kõrvale hiilinud muu riigi tulemus, kuid selline olukord õiguskorrale, mistõttu RM selgitused kõnealuse sätte nõuetest või osutab teenust Eestist võib tekkida näiteks juhul, kui osas ei ole kooskõlas sätte sisuga. näiteks sotsiaalmajanduslikel põhjustel Eestis on täidetud ainult või soodsa ja toetava formaalsed nõuded, näiteks Selgituses on viidatud olukorrale, kus peakontor on majanduskeskkonna või juhul kui tegevusluba on Eestis, aga back-office või muus osas huvide kese maksukeskkonna pärast. Lisaks juhtime taotletud Eestis ja juhatuse liige mujal. tähelepanu, et Eestis tegevusloa viibib püsivalt Eestis, kuid FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside saamine ei vabasta kohalike nõuete ettevõtja muu personal, tegelik Kokkuvõtlikult: täitmisest muudes liikmesriikides. tegevuskoht, põhihuvide kese, - Eesti turu väiksuse juures on piiriüleselt peamine kliendibaas või tegutsevatel Eesti finantsteenuse teenuse turundamine on osutajate puhul paratamatu, et nende suunatud esmajoones välisriiki. kliendibaasist võivad Eesti kliendid moodustada vaid murdosa. See võib juhtuda ka olukorras, kus teenuseosutaja on keskendunud Eesti turule, kuid teenindab seejuures ka teiste riikide kliente. - Regulatiivne arbitraaž ei ole alati seda negatiivses tähenduses ja võib olla sõltuv ka objektiivsetest asjaoludest. Tehnoloogial baseeruvate ettevõtete puhul on tavaline, et ettevõtte peakontor ei asu samas riigis, kus nn back-office. Nii näiteks on meil ka mitmeid näiteid Eesti taustaga finantsteenuse osutajatest või muudest teenuseosutajatest, mis kas teistele turgudele laienemise, turu usaldusväärsuse või muu põhjuse tõttu on pidanud vajalikuks oma peakontori muusse riiki viimise, kuid kellel jätkuvalt on Eestis back-office (nt Wise, mille EL peakontor on Belgias, kuid väga suur osa töötajaskonnast on Eestis). Samuti tooksime välja, et Eestis on tehnoloogiasektoris meeletu tööjõupuudus, mistõttu tihti luuakse täiendavaid kontoreid muudesse riikidesse. Täiendavalt palume Rahandusministeeriumil hinnata, kas antud sätte näol ei teki vastuolu Euroopa Liidu õigusega ning täiendada sellise analüüsiga ka FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside eelnõu seletuskirja. Eelkõige võiks vastuolu tekkida juhul, kui muust lepinguriigist pärit teenuseosutaja osutab tegelikult ka teenust Eestis ning tal on tegelikult püsiv äritegevus ka Eesti turul, aga ühtlasi tegutseb ka väljaspool Eestit. Kuidas sellisel juhul hinnatakse, kas teenuseosutaja on Eestis taotlenud tegevusluba eesmärgiga pääseda mistahes muus riigis rakenduvatest rangematest nõuetest. Ühtlasi juhime tähelepanu, et tegemist on Euroopa Liidus harmoniseerimata teenusega ning eelnõu kohaselt ka muu riigi teenuseosutajad, kes soovivad teenuseid aktiivselt suunata Eesti investoritele või rahastuse taotlejatele, peavad siin igal juhul tegutsemiseks mingil viisil loa saama, aga nende ärihuvide kese võib sellest hoolimata olla mujal. Ei ole arusaadav ega praktiliselt mõistetav, mis alusel sellistes olukordades peaks teenuseosutajaid hindama. 28. Eelnõu § 13 lg 2. Täiendavad kommentaarid seoses tegevusloa kehtetuks tunnistamise alustega Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu, et eelnõu § 13 lg 2 p-s 1 esitatud 12-kuuline tähtaeg erineb ühisrahastuse määruses võimaldatud 18-kuulisest tähtajast. Teeme ettepaneku ühtlustada eelnõus ja määruses toodud tähtajad ning võimaldada ka eelnõu skoopi jäävatel teenuseosutajatel kasutada tegevuse alustamiseks 18-kuulist üleminekuaega. On arusaadav, et reeglina on finantsteenuseid puudutavates seadustes ette nähtud 12-kuuline periood, kuid selline lähenemine ei ole enam samaväärselt põhjendatud olukorras, kus teenused on muutunud järjest infotehnoloogiamahukamateks ning äritegevuse alustamine võib seega nõuda oluliselt rohkem ettevalmistusi, kui klassikaliste finantsteenuste puhul. Palume siinkohal erisust ka selleks, et tagada, et vähemalt siseriiklikul tasandil koheldaks samaväärseid teenuseid ühetaoliselt. On selge, et ettevõttel peab juba tegevusluba taotlema minnes olema hea arusaam oma teenuse osutamisel kasutatavast tehnoloogiast, kuid kuna tegevusloa saamine tihti sõltub subjektiivsetest asjaoludest, mida taotleja ise mõjutada ei saa, ei ole otstarbekas nõuda, et taotleja oleks juba tegevusluba taotlema minnes kulutanud märkimisväärseid summasid arendusele, mida tal võib-olla ei ole võimalik kunagi kasutada. Et leevendada võimalikku tegevusloast ilma jäämise riski seoses tehnoloogilistele arendustele, sertifikaatide taotlemisele või muule taolisele kuluva ajaga, palume pikendada üleminekuaega 18 kuuni. Palume eelnõu vastava sätte ühisrahastuse määruse tekstiga ühtlustada ka osas, milles see puudutab tegevuse peatumise aja arvestust (st ka määruses on 9 kuud, kuid tingimusel, et enam ei administreerita ka olemasolevaid lepinguid – vt art 17 (1)c)). 29. Eelnõu § 15. Tegevus välisriigis - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside 87.3 Lg 3 - Eelnõu kohaldumisalasse jääv Selgitatud Meie hinnangul kuulub kindlasti FI Arvestades, et eelnõus ei ole tegemist EL ülese sektor on oma olemuselt pädevusse hinnata ettevõtja õigust tegevusloaga ning teenuseosutaja peab muus riigis rahvusvaheline, nagu eespool teises riigis tegutseda, eelkõige teenuse osutamisel igal juhul kontrollima kohalikke selgitatud. Asjakohane on nõuda olukorras, kui selline tegevus võib nõudeid ning neid täitma (sh vajadusel eraldi Finantsinspektsiooni teavitamist teistes Eesti klientide huvid ohtu seada või tegevusloa taotlema), on põhjendamatu riikides tegutsemisest ning võib-olla ka vähendada ettevõtja suutlikkust Finantsinspektsioonilt eelnõu §-s 15 sätestatud loa tegevuslubadest teistes riikides, aga oma tegevust korraldada. taotlemine. Ka Finantsinspektsioon on viidanud oma Finantsinspektsioonil pädevusse ei jää kommentaarides, et isegi kui Finantsinspektsioon hinnata ettevõtte õigust teises riigis annab loa filiaali avamiseks, ei välista see tegutseda, seega Finantsinspektsiooni regulatiivseid probleeme sihtriigis (märkuste tabeli poolt keelamise õigus antud kontekstis ei punkt 31.1). See tähendab, et Finantsinspektsioon ei ole õiguslikust vaates arusaadav. saaks sisuliselt otsustada sihtriigis tegutsemise õiguse üle. Nagu oleme ka eespool selgitanud, peaks eelnõu seisma eelkõige teenuseosutajate Eestis tegutsemise õiguspärasuse eest. Teises (liikmes)riigis piiriüleselt tegutsemise või filiaali asutamise õiguse menetlemine Eestis on õigustatud ainult selliste tegevusloa režiimide puhul, mis on EL- üleselt harmoniseeritud ja mille puhul liikmesriigid on sisuliselt kokku leppinud, et päritoluriigi järelevalve koordineerib teises liikmesriigis tegutsemise õigust puudutavat menetlust, seejuures tegutsemise õiguse üle otsustab teadaolevalt sihtriigi järelevalve. Praegusel juhul on igas liikmesriigis nõuded täiesti erinevad, mis tähendab, et iga sihtriik peaks ise menetlema vastavas riigis tegutsemise õigust. FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside Potentsiaalselt tähendab teises riigis tegutsemiseks Eestis täiendava loa taotlemise kohustus antud eelnõu kontekstis paralleelselt kahte tegevusloa taotlemise menetlust (piirülese tegutsemise menetlus Eestis ja, kui kohaldub, tegevusloa taotlemine sihtriigis), mis on ebamõistlikult koormav. Juhime veel kord tähelepanu, et teenuse piiriülene iseloom on välja toodud ka ühisrahastuse määruses ja MiCA eelnõus. Kui eelnõu § 15 jätab Finantsinspektsioonile äärmiselt laia diskretsiooni keelata piiriülene tegevus, mis tekitab täiendavat ebakindlust, siis ei MiCA eelnõus ega ühisrahastuse määruses selliseid piiranguid ette nähtud ei ole (on ainult teavitamiskohustus). Arvestades, et Eesti suuremate teenuseosutajate tegevusmahud teistes EEA riikides on Eesti omadest märkimisväärselt suuremad (vältimatu meie riigi rahvaarvu silmas pidades), siis võivad sellised platvormid viia oma peakontorid (sh Eesti riigile makstava maksutulu) muusse riiki, kui Eestis kehtestatakse piiriülesele tegevusele ebamõistlikud piirangud. Vähemalt peaks eelnõus oluliselt piirama võimalusi keelata piiriülene tegevus. Virtuaalvääringu teenuste kontekstis (st RahaPTS muutmise eelnõu, SE507) leidis Rahandusministeerium, et piiriülese teenuse osutamisel on RAB-ilt loa taotlemise puhul tegemist liigselt koormava kohustustega. Kuivõrd tegemist on ka MiCA eelnõu printsiipidega vastuolus oleva kohustusega, mille kohaselt peaks teenusepakkuja olema võimeline oma tegevusluba ELi üleselt passportima, siis ei pea FE põhjendatuks sellise FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside kontseptsiooni loomist, kus virtuaalvääringu teenuse osutajal ei pruugi olla sisulist õigust oma tegevust piiriüleselt osutada. RM on sellega praegu justkui loonud teenusepakkujale kohustuse, mille ebaproportsionaalsust on RM ise ka ühe teise eelnõu menetlemisel tunnistanud. Rõhutame, et kindlasti ei saa Finantsinspektsioon anda hinnanguid eelnõu § 15 lg 5 punktis 5 toodud asjaolusid, st Finantsinspektsioon ei ole pädev hindama, kas teenuseosutaja on võimeline täitma sihtriigis teenuse osutamisele sätestatud nõudeid. Mis puudutab piiriülest tegutsemist, siis selle mõju teenuseosutaja finantsseisundile on märkimisväärselt väikesem kui läbi filiaali või muul viisil kohapeal tegutsemisel. Ka ühisrahastuse määruse kontekstis ei ole peetud vajalikuks täiendava menetluse algatamist ühisrahastusteenuse osutaja piiriülese tegutsemise osas, st ei ole arusaadav, miks seda on peetud vajalikuks siseriikliku tegevusloa alusel tegutsevate teenuseosutajate osas. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku ümber mõtestada selliste teenuseosutajate välisriigis tegutsemise õigust puudutavad nõuded ning piirduda teavitamiskohustusega, mitte nõuda täiendava tegevusloa taotlemist (eelkõige piiriülese tegutsemise korral). 87.4 Lg 5 - Antud nõuded on oluliselt Selgitatud Leiame, et eelnõus toodud nõuded FinanceEstonia ei nõustu RM seisukohaga ja ei pea karmimad kui ühisrahastuse määruses, ei ole oluliselt karmimad kui EL seda põhjendatuks. Meile ei ole arusaadav, millele väljapool EL tegutsemise osas ei sea ühisrahastusmääruses. tugineb RM väide, et eelnõus toodud välisriigis määrus samuti piiranguid (Seda teevad tegutsemise alused ei ole karmimad EL juba niigi kolmandad riigid ise). ühisrahastuse määruses sätestatust. FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside Seejuures tuleb turuosalistel nagunii igas riigis, kus nad soovivad aktiivselt EL ühisrahastuse määrus ei näe ette mistahes tegutseda, viia oma tegevus kooskõlla menetlust turuosalise kolmandas riigis tegutsemise kohalike nõuetega. See tähendab, et õiguse osas ning Euroopa Majanduspiirkonnas nende halduskoormus on niigi suur. piiriülesel tegutsemisel näeb ühisrahastuse määrus Samuti suurendab see veelgi ette üksnes teavitamiskohustuse, millega ei kaasne Finantsinspektsiooni halduskoormust täiendavat menetlust. Sarnased nõuded on ka MiCA ning näitab, et teenuseosutajate suhtes eelnõus. Seega on kommenteeritava eelnõu nõuded, ei ole piisavalt usaldust. Palume mille kohaselt on piiriüleseks tegutsemiseks nõutav kaaluda välisriigis tegutsemise lubamist Finantsinspektsiooni luba, oluliselt riivavamad kui ilma täiendava menetluseta ja ühisrahastuse määruses või MiCA eelnõus toodud Finantsinspektsiooni teavitades. nõuded. Alternatiivselt tuua välja selgemalt riskid, millest lähtuvalt välisriigis tegutsemine Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku Eesti peab olema tugevamalt reguleeritud. teenuseosutaja välisriigis tegutsemist mitte täiendava kontrolli alla võtta, kuivõrd vastava tegevuse üle on kontrolli teostama kohustatud sihtriigi pädevad asutused. Juhul kui RM ei nõustu meie ettepanekuga, juhime tähelepanu, et Finantsinspektsioonile on antud väga lai diskretsiooniõigus filiaali kaudu või piiriüleselt välisriigis tegutsemise keelamiseks (edaspidi siin punktis lihtsustamiseks viide piiriülesele tegutsemisele tähistab ka viidet filiaali kaudu tegutsemisele). Kuivõrd tegemist ei ole üheselt reguleeritud teenusega, ei ole Finantsinspektsioon pädev hindama, kas teenuseosutaja tegevus sihtriigis on lubatud või mitte (Finantsinspektsioon saab tõlgendada üksnes Eesti õigust, mitte sihtriigi õigust), seega teeb FE ettepaneku § 15 lg 5 p 5 eelnõu tekstist välja jätta. Sama lõike punktis 1 viidatud “muud asjaolud” on väga ebamäärane käsitlus ning ka seletuskiri ei anna sisulist infot selle FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside kohta, mis andmetele veel lisaks finantsseisundit puudutavatele andmetele saaks Finantsinspektsioon tugineda teenuseosutaja poolt tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks piisavate võimaluste omamise kohta. Teeme ettepaneku jätta vastav täiendus eelnõu § 15 lg 5 p-st 1 välja. Finantsinspektsioonile selliste kohustuste panemine paneb ühtlasi Finantsinspektsiooni surve alla, kus Finantsinspektsioon peab asuma langetama teenuseosutaja asemel ärilisi otsuseid. Piiriülese tegevuse keelamise alused eeldavad suures osas Finantsinspektsiooni subjektiivset hinnangut. FE leiab, et piiriülese tegevuse õiguse hindamise osas peab Finantsinspektsioonil olema kohustus ja võimalus lähtuda üksnes objektiivsetest asjaoludest, see hõlmab peamiselt (kui mitte ainult) tegevuskavas toodud tegevuste hindamist Eesti õiguse valguses ning tegevuse välisriiki laienemiseks teenuseosutaja eelarvest rahaliste vahendite eraldamise mõju teenuseosutaja tegevusele Eestis (ja muudes riikides, kus juba piiriüleselt tegutsetakse), eelkõige selles vaates, kas uude riiki laienemiseks raha eraldamine üldse osutab mingit mõju või ei. Uude riiki laienemisega kaasneb alati äriline risk, kuid selle riski peab võtma teenuseosutaja ise, mitte Finantsinspektsioon. Kuivõrd säte riivab oluliselt eelnõu kohaldumisalasse jäävate teenuseosutajate ettevõtlusvabadust, palume sätte eelnõusse jätmisel eelnõu seletuskirjas analüüsida täiendavalt eelnõu § 15 toodud meetmete asjakohasust ning proportsionaalsust sättes toodud kohustusega maandatavate võimalike riskide suhtes. 30. Eelnõu § 16. Teise lepinguriigi teenuseosutaja tegevus Eestis Eelnõu § 16 lg 1 kohaselt võib muu lepinguriigi krediidiasutus, investeerimisühing, e-raha asutus, makseasutus või ühisrahastusteenuse osutaja osutada Eestis investeerimisinstrumentide vahendamise teenust või virtuaalvääringu teenust lihtsustatud menetlusega, st sisuliselt tuleb esitada ainult eelnõu § 16 lg-s 2 toodud andmed. Teeme ettepaneku samaväärseid lihtsustavaid nõudeid kohaldada ka Eesti vastavatele finantsteenuse osutajatele, et mitte anda muu lepinguriigi finantsteenuse osutajatele turule sisenemisel eelist. Märkuste tabelis oli mitmel pool viidatud, justkui sellised nõuded oleksid eelnõu § 6 lõikes 6, kuid sellist sätet eelnõus ei ole. Samuti ei ole arusaadav, miks ei ole lubatud muudel, kui vastavas sättes nimetatud isikutel (sisuliselt ainult EL üleselt reguleeritud finantsteenuse osutajad) tegutseda Eestis filiaali kaudu või piiriüleselt. Kuivõrd tegemist on olulise riivega, palume hinnata riive proportsionaalsust eelnõu seletuskirjas. Ei ole tõenäoline, et välisriigis teenuseosutajad Eestis teenuse osutamiseks eraldi keha looma hakkavad, st selliste piirangute korral on tõenäoline, et Eesti potentsiaalsetele klientidele hakatakse teenust osutama peamiselt nn reverse solicitation põhimõttel, mis loob märkimisväärselt suurema riski potentsiaalsetele jaeklientidele. Lisaks ei ole arusaadav, miks on välistatud muu kui lepinguriigi teenuseosutaja tegutsemine Eestis. Juhime tähelepanu, et näiteks UK on antud kontekstis kolmandaks riigiks. Kui piirdutakse ainult lepinguriikide teenuseosutajatele Eestis filiaali kaudu teenuse osutamise lubamist, palume seda põhjendada ja selle kitsenduse proportsionaalsust analüüsida seletuskirjas. 31. Eelnõu § 17 jj. Oluline osalus Teeme järgmised ettepanekud eelnõu § 20 lg 1 sõnastuse osas: • p-s 1 „aktsiate nimekirja“ asendada järgmise tekstiga: „/…/ aktsionäride nimekiri, millest nähtub igale aktsionärile kuuluvate aktsiate arv /…/“ või alternatiivselt sarnaselt VpTS sätestatule kasutada väljendit „aktsiaraamatu väljavõte“. • ühtlasi peaks antud sättes olema selguse huvides samaväärselt sätestatud osaühingut puudutav – juhuks, kui oluline osalus omandatakse osaühingus. Sellisel juhul peaks esitamisele kuuluma „osanike nimekiri, millest nähtub igale osanikule kuuluva osa nominaalväärtus“ ning seejuures arvestada, et osaühingute puhul võib selline nimekiri olla ka juhatuse poolt peetav nimekiri, kuivõrd osaühingu osad ei kuulu kohustuslikus korras Nasdaq CSD-s registreerimisele. • samuti vajab korrigeerimist sätte teine pool ning sõnastus vajab võrdsustamist nii, et esitatavad andmed oleksid samad – kui aktsiaseltsi puhul on nõutav ka aktsia tüüp, siis sarnane nõue peaks rakenduma ka osaühingule, kuna osaühingu puhul võib samuti luua eriõigusega osasid, mis võivad tingida erisusi mh. hääleõiguse teostamisel (vt. ka ÄS § 1541). Eelnõu § 20 lg 1 p-s 3 ja läbivalt mujal teeme ettepaneku kasutada äriseadustikule vastavat terminoloogiat, st antud sätte puhul: „[...] igale aktsionärile või osanikule kuuluvate aktsiate arv või osa suurus [...].“ 32. Eelnõu § 26 jj. Organisatsioonilised nõuded - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside 72. Organisatsioonilised nõuded eelnõus Selgitatud Kui võrrelda käesolevas eelnõus Võrreldes teistele finantsjärelevalve subjektidele on turuosalistele äärmiselt ettenähtud organisatsioonilisi kohalduvate nõuetega on organisatsioonilised koormavad ja ka oluliselt rangemad nõudeid teiste finantsvaldkonna nõuded võrdlemisi standardsed, kuid kindlasti mitte ühisrahastuse määruses sätestatust. õigusaktidega, siis käesolevas minimalistlikud (võrreldes nt MERAS-ega kui teise Eelnõu reguleerib valdkonda, mille edu eelnõus on need nõuded pigem fintech valdkonda puudutava seadusega). Eelnõu pant on agiilsus, kiire reageerimisvõime üsna minimalistlikud ja seega on sisaldab ka täiesti uusi nõudeid, nt § 7 lg 3 turu muutustele, mille tagab vastav koormus võrreldes teiste (potentsiaalselt väga kulukas), § 26 ja § 27 lg 2. tehnoloogiline võimekus ja finantsjärelevalve subjektidega Soovitame kaaluda nende kõrgendatud nõuete organisatsiooni kergus ehk nii väiksem. kehtestamise põhjendatust ja proportsionaalsust. ühisrahastuse kui virtuaalvääringu teenuse osutajad on reeglina fintech Kokkuvõttes on oluline lähtuda ettevõtted ja eelkõige ühisrahastuse sellest, et nimetatud teenuse (ja muude teenuseosutajad kaasavad investeerimisinstrumentide avalikkuliselt vahendeid ja seega vahendamise teenuse) osutajate poolt peaksid olema ka vastavad riskid pakutav teenus on võrdlemisi piisavalt maandatud. Lisaks on lihtsakoeline. Eelnõuga sellisel kujul võrreldes esialgse eelnõu jätkamiseks oleks vajalik analüüsida versiooniga teatud nõudeid praeguste turuosaliste tulubaasi ja muudetud ka vähemkoormavaks hinnata selle pinnalt, mis ulatuses (nt nõuded audiitorkontrollile organisatsiooniliste nõuete rakendamine jms). turuosalistele on võimalik. Eelnõus toodud nõuete järgimiseks vajaksid need ettevõtted kohmakat ja suuri inimressursse kaasavat organisatsiooni, mis muudab teenuse kallimaks ja ei ole kooskõlas ka EL ühisrahastuse määruse eesmärgiga, milleks on parandada väikese ja keskmise FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside suurusega ettevõtete jaoks rahastamise kättesaadavust. Kui rakendada investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajatele organisatsioonilisi nõudeid samas ulatuses näiteks krediidiandjatega, tõusevad paratamatult koos teenuseosutaja kuludega ka teenuseosutaja poolt rahastuse taotlejalt või investeerimisinstrumendi osutajalt küsitavad tasumäärad. 86. Eelnõu § 24 lg 1 ja 2 ja § 26 lg 4 Osaliselt Kahe juhatuse liikme nõue on Palume eelnõus defineerida või eelnõu seletuskirjas Eelnõu sätestab nõuded arvestatud/ eelnõust kustutatud. selgitada, mida tuleks mõelda peakontori all eelnõu § teenuseosutajate juhtimisele ja selgitatud 26 mõttes. Hetkel on tegemist sisu mõttes asukohale, näiteks finantstehnoloogia Peakontori nõue on eelnõusse määratlemata mõistega. teenuseosutajatelt nõutakse vähemalt alles jäetud – tegevuslubasid ei kahte juhatuse liiget, kes asuvad ja saaks väljastada (juriidilistele) tegutsevad Eestis. Soovitame kaaluda isikutele, kelle üle pole võimalik viidatud nõuete muutmist või välja järelevalvel teostada mingitki jätmist, võttes seejuures arvesse kontrolli. Erand sellest on ette tehnoloogiasektori ettevõtete nähtud uue § 16 näol, mis eripärasid. Alltoodud põhjendused on lubab teises lepinguriigis suures osas seotud ka eelnõu § 25 finantsjärelevalve alla kuuluval tagasisidega. juriidilisel isikul (krediidiasutus, e-raha asutus, makseasutus, [meie esialgne kommentaar on investeerimisühing, EL täispikkuses leitav RM tagasiside määruse kohaselt tegevusloa dokumendis, käesolevast dokumendist saanud ühisrahastaja) taotleda mahu tõttu välja jäetud] Eestis luba filiaali asutamiseks või Eestis teenuste piiriüleseks osutamiseks. FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside 88.5 Lg 10 - Ülesannete lahususe osas on Arvestatud Muudetud läbivalt § 26 sätteid Kuigi FE kommentaar nr 88.5 on märgitud kui eelkõige seletuskirjas oluline ning seletuskirja asjaomaste “arvestatud”, ei ole ei eelnõus ega eelnõu täpsustada, missuguste funktsioonide sätete selgitust. seletuskirjas sisse viidud antud ettepanekuid puudutavaid muudatusi. Palume taas eelnõus või vahel see tegelikult oluline on. Samuti eelnõu seletuskirjas: tuleks silmas pidada, et teatud juhtudel - täpsustada, missuguste täidavad teatud traditsioonilisi funktsioonide puhul on oluline tagada funktsioone tehnoloogilised lahendused funktsioonide lahusus, ja puudub vajadus täiendava - kas ja kuidas on lubatav meeskonnaliikme määramiseks funktsioonide lahususe tagamiseks tehnoloogilise lahenduse tööd tehnoloogiliste vahendite kasutamine (st funktsioonide lahususe põhimõtte täitmiseks manuaalselt läbi tegema. Samas on tehnoloogia ja inimfaktori kombineerimise arusaadav, et kontrollida tuleks võimalusega). perioodiliselt, kas tehnoloogiline lahendus töötab ootuspäraselt ja kas otsustusprotsessid toimivad õigesti. Sedalaadi nõuded tekitavad praktikas probleeme. 33. Eelnõu § 27. Nõuded juhtidele ja töötajatele Eelnõu § 27 lg 3 p 2 osas palume sõnastuse konkretiseerimise huvides lähtuda analoogselt p 6 sõnastusele karistamise faktist ning karistuse kehtivusest. Kui seadusandja tahe on välistada isik ka sel juhul kui karistus on kustunud, siis võiks seda ka selliselt sätestada. Hetkel ei ole see sõnastuses täielikult selge. 34. Eelnõu § 30. Sise-eeskirjad - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside 89.1 Eelnõu § 29 Selgitatud Nimetatud nõuded tulenevad Vilepuhuja direktiivi ei pea kohaldama muude eelnõu mitmetest juba vastuvõetud või skoopi jäävate teenuseosutajate suhtes peale FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside Lg 3 p 8, 11-14 - Palun hinnata kavandatavatest EL õigusaktidest, määruse skoopi jäävate ühisrahastusteenuse väljatoodud nõuete asjakohasust sh vilepuhujate direktiivist (punkt 11 osutajate. Lisaks juhime tähelepanu, et direktiiv ise ei investeerimisinstrumentide vahendajate ja 14), digitaalse vastupanuvõime loo füüsilistele isikutele kohustust raporteerida puhul. Sellises ulatuses nõudeid ei ole määruse ettepanekust (punkt 12 ja rikkumisi, vaid loob nende tööandjatele kohustuse ka ühisrahastuse määruse alusel, 13). Toome eraldi välja, et tundlike sellised raporteerimiskanalid luua. Siinkohal tekib rääkimata mitmetest teistest andmete all mõeldakse tundlikke küsimus, kas vilepuhuja direktiivi ülevõtmisel on finantseerimisasutuste tegevust isikuandmeid GDPR tähenduses; füüsilistele isikutele loodud kohustusi, mida üle reguleerivatest seadustest Eestis. Sise- eelnõus ei ole sedastatud tundlike võetud direktiiv kohustustena ette ei näe. reeglite nõudmisel tuleks silmas pidada, makseandmete kohta Kui digitaalse vastupanuvõime määruse ettepaneku ettevõtete teenuse ulatust ja tegelikku siseeeskirjadega seotud nõudeid. all on silmas peetud DORA’t, siis selle osas on vajadust selliste eeskirjade järgi. Nii teadaolevalt alles selle aasta algusesse plaanitud näiteks ei puutu triloogid, st see protsess saab olema veel pikk (lisaks investeerimisinstrumentide vahendajad ka üleminekuaeg) ning tundub ebaõiglane ainult kokku tundlike makseandmetega ja isegi käesoleva eelnõu skoopi jäävatele kui nad puutuksid, tuleks neil taotleda teenuseosutajatele vastavate kohustuste lisamist, kui MERAS alusel täiendavalt tulevikus määruse kohalduma hakkamisel on makseasutuse või eraha asutuse vastavad kohustused nagunii otsekohalduvad. tegevusluba ning kehtestada sisemised Selguse huvides palume isikuandmete töötlemise eeskirjad vastava seaduse alusel. osas kasutada GDPR mõisteid. GDPR ei kasuta mõistet “tundlikud isikuandmed”, vaid “eriliigilised isikuandmed”. Tundikele andmetele (täpsemalt tundlikele makseandmetele) viitab näiteks PSD2, aga seda tähenduses, mis pole käesoleva eelnõu skoopi jäävatele teenuseosutajate puhul asjakohane (makseteenuste osutamine ilma vastava täiendava tegevusloata ei ole lubatud). 89.2 Lg 4 - Selline lahendus tekitab segadust. Osaliselt Täpsustatud lõike 4 sõnastust Eelnõu § 30 lg 3 puhul palume täpsustada, et see ei Tuleks konkreetsemalt välja tuua, arvestatud viitega KAVS 6. peatükile. kohaldu tarbijakrediidipõhise ühisrahastuseteenuse missuguseid sise-eeskirju KAVS alusel osutaja puhul, kui vahendatakse üksnes FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside veel koostada tuleks ja missuguseid lg-s tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete 3 nimetatud sise-eeskirju krediidipõhised loovutamist, sest platvormil ei vahendata teenuseosutajad koostama ei peaks. tarbijakrediidi väljastamist (KAVS kohaldamine ei ole põhjendatud, need nõuded on krediidiandja kui nõude loovutaja poolt krediidi väljastamisel täidetud). 35. Eelnõu § 31. Sisekontrolli süsteem Palume seletuskirjas selguse huvides täpsustada, et siseauditi kohustust eelnõu ette ei näe. Lisaks palume seletuskirjas täpsustada ja hinnata, kas sõltumatu (sh vastavalt eelnõu § 58 lõikele 3 - muid ülesandeid mitte täitva) vastavuskontrolli funktsiooni teostaja palkamine on teenuseosutajate äri arvestades vältimatult vajalik ning kas selline nõue on proportsionaalne (st nõue, et vastav isik ei täida muid ülesandeid). Alustavate teenuseosutajate puhul ei pruugi töömaht ühe täiskohaga inimese jaoks pärast tegevuse käimasaamist (st pärast teenuse osutamisega alustamist) piisav olla, st ettevõtte jaoks tähendab see täiendavat halduskoormust (mh juhime tähelepanu, et positsioon nõuab eelduslikult keskmisest kõrgema palgasooviga spetsialisti värbamist) 36. Eelnõu § 32. Finantsinspektsiooni teavitamise kohustus - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside 91. Eelnõu § 31 Selgitatud Tegemist on siiski töötaja FE ei nõustu RM selgituses toodud esimese Lg 1 p 1 ja 2 - Palume hinnata, kas kohustusega sellistest olukordadest poolega, kuid on nõus RM selgituse teise poolega. tegemist peaks olema töötaja kohustuse teavitada, analoogiline lähenemine Kui vilepuhuja direktiivi ülevõtmisel tekitatakse või õigusega (pidades silmas ka direktiivi on ka teistes finantssektori kohustusi isikutele, kellele direktiiv kohustuste (EL) 2019/1937 nõudeid). Arvestades seadustest (vt nt loomist ette ei näe, ei saa sellise kohustuse loomist igapäeva praktilist tööd, siis võiks see investeerimisfondide seaduse § põhjendada direktiivi ülevõtmisega. olla eelkõige reguleeritud õiguse, mitte 343). kohustusena, eriti arvestades viidatud Juhime tähelepanu, et direktiiv ise ei loo füüsilistele direktiivi eesmärki. Vastupidisel juhul Töötajaid tuleks tegelikult isikutele kohustust raporteerida rikkumisi, vaid loob võib tekkida olukord, kus reguleeritava informeerida, et neil selline kohustus nende tööandjatele kohustuse sellised ettevõtte töötaja on rikkumises iseenda lasub, sh ka sellest, et mis on sellisel raporteerimiskanalid luua. Siinkohal tekib küsimus, teadmata ehk ta ei pruugi aru saada, et juhul siis käitumise protseduur. kas vilepuhuja direktiivi ülevõtmisel on füüsilistele FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside tal on tekkinud kohustus järelevalvet isikutele loodud kohustusi, mida üle võetud direktiiv teostavat asutust teavitada. kohustustena ette ei näe. Teeme ettepaneku sätestada eelnõus vilepuhuja direktiivile vastavalt (i) teenuseosutajatele kohustuse seada üles vajalikud raporteerimise kanalid ning (ii) direktiivis ettenähtud kaitsemeetmed rikkumistest raporteerivatele töötajatele. Täiendavate kohustuste seadmine töötajatele on ebavajalik. Samuti tekib küsimus, kas (ja kui jah, mismoodi) on võimalik sanktsioneerida töötajat, kes hetkel eelnõus ettenähtud raporteerimiskohustust ei täida, ning kas selline sanktsioneerimine on üldse õiguspärane. Kui RM ei nõustu sätte esimese lõike eelnõust väljajätmisega, siis kuivõrd sätte esimese lõike eelnõusse sisseviimist ei ole õiguspärane põhjendada direktiivi ülevõtmisega, peame vajalikuks eelnõu seletuskirjas sätte eesmärki, proportsionaalsut ja võimalikke tagajärgi täiendavalt analüüsida. Lisaks peaks sellisel juhul analüüsima, kas töötajale peab olema ettenähtav, et tal selline kohustus (mitte õigus) on. Sätte sisseviimist saab direktiivi ülevõtmisega põhjendada ka üksnes ühisrahastuse määruse kohaldumisalasse jäävate ühisrahastusteenuse osutajate suhtes, mitte teiste teenuseosutajate suhtes ÜMIVS eelnõus. Täiendavalt peame oluliseks lisada, et mõiste “õigusakti oluline rikkumine” ei ole eelnõus ega selle seletuskirjas piisavalt avatud. Peame oluliseks, et sellise uue nõude loomisel oleks vähemalt eelnõu seletuskirjast võimalik aru saada seadusandja FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside tahtest. Muuhulgas on oluline aru saada, kas õigusakti olulise rikkumisega sätte mõttes on tegemist ÜMIVS nõuete rikkumise korral või kohaldub see ka muude õigusaktide rikkumisele. 37. Eelnõu § 33. Andmete säilitamine - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside 92. Eelnõu § 32 Selgitatud Lõikes 1 sätestatud viieaastane Palume kaaluda täpsemat viitamist andmetele, mida Sätte lg-s 1 ei ole täpsustatud, mis tähtaeg kehtib andmete saamisest tuleb säilitada. „Käesolevas seaduses sätestatud ajahetkest viidatud 5 aastat kulgema arvates; selline lähenemine kattub andmed“ on liiga lai ning ebaselge, mh ei taga see hakkab. Sama sätte lg 2 mõte jääb teiste finantssektori eriseadustes meie hinnangul andmetöötluse kooskõla GDPR-i selgusetuks. sätestatud tähtaegadega. üldpõhimõtetega (nt minimaalse töötlemise Sisuliselt näevad juba lg 1 ja lg 3 ette Lõike 2 eesmärk on kohustada põhimõte). Lisaks palume täpsustada, mis ajast erandid. teenuseosutajat säilitama andmeid alates 5-aastast säilitamistähtaega arvestama ja dokumente, mis reguleerivad hakatakse. teenuseosutaja ja kliendi vahelist õigussuhet. Nimetatud andmeid ja dokumente on vajalik alles hoida vähemalt viidatud õigussuhte kehtivuse lõpuni. Lõikega 3 sätestatakse Finantsinspektsiooni õigus nõuda, et teenuseosutaja säilitaks andmeid ja dokumente ka pärast tegevusloa kehtivuse lõppemist. 38. Eelnõu § 36. Veebilehel avalikustatav teave Kuivõrd sätet peavad rakendama ka ühisrahastusteenuse osutajad, kes lisaks soovivad pakkuda eelnõu kohaldamisalasse jäävaid teenuseid, teeme ettepaneku huvide konflikti puudutava teabe avalikustamise kohustuse ühtlustamiseks ühisrahastuse määruses sätestatuga. Muul juhul oleks teenuseosutajatel vaja järgida sama kohustuse täitmisel mõnevõrra erinevaid nõudeid. 39. Eelnõu § 37. Tasu või hüve seoses teenuse osutamisega Palume RM’il täiendavalt üle vaadata antud paragrahvi terminoloogia. Oleme arvamusel, et “korralduste suunamine” ei ole õnnestunud terminoloogiline valik. „Korralduste suunamine“ viitaks olukorrale, kus teenuseosutaja tegeleb ise valimisega, millise investori korralduse millise rahastuse taotleja juurde viia. Termini „korraldus“ kasutamine antud kontekstis viitab justkui „tehingukorralduse“ või „märkimiskorralduse“ sisestamisele ning nende täitmisele. Kui antud sätte eesmärk on keelata teenuse osutajal suunata investoreid konkreetsete projektide juurde (st teenuse osutaja ise valib investori jaoks välja projektid, millesse investor võiks investeerida, sh eelistades ühte projekti teisele), siis teeme ettepaneku antud sätte puhul loobuda termini „korraldus“ kasutamisest ning sõnastada see näiteks läbi „investori huvi suunamise“. Lisaks ei ole eelnõu tekstist ega seletuskirjast selge, missuguseid olukordi sättega täpsemalt piirata soovitakse. Näiteks ei ole selge, kas keelatud on ka näiteks teenuseosutaja reklaam internetis, kui reklaamiga suunatakse investor teenuseosutaja veebilehele või kui reklaamiga suunatakse investor konkreetse projekti juurde. Kummalgi eelviidatud juhul ei ole tegemist “korralduste suunamisega”, kui “korralduste suunamist” tõlgendada kui tehingukorraldust. Selguse huvides palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, kuidas eelnõu §-s 37 toodud piiranguid tõlgendada. 40. Eelnõu § 40. Nõuded platvormile Leiame, et eelnõu § 40 lõike 3 eesmärki on eelnõu muutmisel muudetud – kui varem oli säte suunatud platvormi korraldamisele nii, et korraldused täidetakse objektiivsete kriteeriumite alusel ning investoreid diskrimineerimata, siis nüüd on sätte olemus muutunud ning puudutab hoopis avalikustamisnõudeid, mis platvormi operaatorile on seatud. Palume kaaluda, kas sellise üksikasjaliku kohustuse seadmine seadusega on vajalik. Meie ettepanek oleks säte sellisel kujul välja jätta. Alternatiivselt palume RM-l seletuskirjas täiendavalt analüüsida, kuidas see suhestub muudesse teabe avalikustamise nõuetesse ning täiendavalt, kas selline kohustus on investeerimisinstrumentide vahendajate puhul üldse asjakohane (st kas sellel on mingi eesmärk, mida muud teabe avaldamise nõuded ei kata, pidades silmas ka investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse toimimist). Eraldi palume kaaluda eelnõu § 40 lõike 3 viimase lause otstarbekust ning anda selgitusi, kuidas seda tõlgendada. Kui üks platvorm kuvab nõutud andmeid reaalajas ning neil on selle jaoks tehniline võimekus olemas, siis kas see tähendab automaatselt, et selline tehniline võimekus peab olemas olema ka teistel turuosalistel? Kas iga üksiku platvormioperaatori tehnilist võimekust hinnatakse eraldiseisvalt või tuleks siin aluseks võtta mingit laadi keskmine turustandard, millele platvormioperaatori tehnoloogia vastama peab? Palume ka hinnata kohustuse eesmärki ja seda, kas kohustuse eesmärk on täidetav muude eelnõus toodud nõuetega. Eelnõu § 40 lg 6 osas jääb ebaselgeks, miks on keelatud oma arvel kliendi korralduste täitmine. Absoluutse keelu asemel teeme ettepaneku lisada eelnõusse reeglid, mille täitmisel on oma arvel kliendi korralduste täitmine lubatud. Ka eelnõu seletuskiri ei põhjenda sellise keelu eesmärki, seega palume eelviidatud sätete eelnõusse jätmise korral seletuskirjas täiendavalt hinnata meetmetega kaasneva riive proportsionaalsust nende kehtestamise eesmärgi saavutamiseks. Ühisrahastuse määrus sellist absoluutset keeldu ei loo. Selline struktuur võib teatud instrumentide puhul kujuneda esmasel pakkumisel vajalikuks. 41. Eelnõu § 44. Virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenus Esmalt jääb meie hinnangul selgusetuks, mida tähendab antud sätte kontekstis investeerimisinstrumendi raha vastu vahetamine. Palume hinnata sätte asjakohasust investeerimisinstrumentide osas, pidades silmas investeerimisinstrumentide definitsiooni ning investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse sisu. Sisuliselt iga tehing, kus investor omandab investeerimisinstrumendi, vahetab ta selle justkui raha vastu. Eelnõu § 44 lg 2 osas on selgusetu, miks eristab eelnõu virtuaalvääringu vahetamise teenuseid raha vastu ja teise virtuaalvääringu vastu, kui RahaPTS § 3 p 101 seda ei tee. Niisamuti soovime juhtida Rahandusministeeriumi tähelepanu MiCA artiklile 54(2)(p), mis sarnaselt RahaPTS-le ei erista virtuaalvääringu vahetamise teenuseid raha vastu ja teise virtuaalvääringu vastu. Eelnevast johtuvalt teeme ettepaneku erisused selles osas ühtlustada eriti arvestades asjaolu, et MiCA järgi on tegemist tegevusloa andmise kontrolli alusega. 42. Eelnõu § 45. Virtuaalvääringuga seotud hoolsusmeetmete sisu Kuigi eelnõu § 45 lõige 3 põhineb MiCA artiklil 68, siis õigusselguse huvides teeme ettepaneku seaduse või vähemalt seletuskirja tasandil täpsustada minimaalsed nõuded § 45 lg 1 p-s 1 silmas peetud hoolsusmeetmetele, nt peab teenusepakkuja võtma piisavaid meetmeid, et veenduda, et virtuaalvääringuga kauplemise võimaldamisel ei ületa virtuaalvääringu teenusepakkuja oma tegevusloa piire, sh võtab asjakohaseid meetmeid, et virtuaalvääring ei kvalifitseeruks e-rahaks või väärtpaberiks (või MiFIDII järgi finantsinstrumendiks). Kuigi kaudselt kohaldub analoogne kohustus MiCA artikli 16(2)(d) varapõhiste tokenite emitentidele, siis otsene kohustuse ülevõtmine, so õigusliku arvamuse hankimise kohustuse loomine, virtuaalvääringu teenusepakkujatele ei ole põhjendatud, kuna teenuseosutaja teine kaitseliin peab ÜMIVS § 31 lg 2 järgi olema nagunii oma töös sõltumatu. Eelnõu § 45 lg 4 keelab virtuaalvääringutega kauplemise platvormi teenuse osutajal kaubelda tema poolt hallataval kauplemise platvormil virtuaalvääringutega oma nimel ja arvel. Kuivõrd otsene huvide konflikti ja turukurutarvitamise risk puudutab eeskätt virtuaalvääringuid, millega teenuse osutajal on otsene või kaudne seos, või mille turuosa on "väike", siis teeme ettepaneku keeld eelnõust välja jätta või alternatiivselt normi täpsustada, jättes välja suure turuosaga virtuaalvääringud. Näiteks kui teenuse pakkuja kaupleb oma nimel ja arvel nt BTC-ga või ETH-ga, siis on huvide konflikti ja turukuritarvitamise risk eelduslikult olematu või täpselt sama suur, kui ta kasutab selleks oma konkurendi teenuseid. Muus osas ei pea FE sättes toodud keeldu õigustatuks. Niisamuti on oluline märkida, et § 45 lg 5 p 2 just kohustab teenusepakkujat veenduma selles, et tema süsteemid oleksid „piisavad, et käsitleda korraga suurt arvu virtuaalvääringutega seotud korraldusi“. Veendumaks oma tehniliste võimekuse tasemes on üheks kontrollimeetmeks just "oma nimel ja arvel kauplemine" § 45 lg 4 järgi, mis taaskord viitab sellele, et viidatud õigusnormi riive on liiga ulatuslik ja põhjendamatu. Kui RM ei ole nõus eelnõu § 45 lg 4 toodud keeldu eelnõust välja jätma, palume eelnõu seletuskirjas hinnata riive eesmärki proportsionaalsust võttes muuhulgas arvesse, et finantssektori turuosalistele käesoleval hetkel samaväärseid keelde ei kohaldata. Lisaks eeltoodule palume eelnõu seletuskirjas selgitada, mida on mõeldud eelnõu § 45 lg-s 7 tehingute aja avalikustamise all. Kas "avalikustamine" väljendub kliendile tehinguandmete kättesaadavaks tegemises või avaliku statistika koostamises ja avaldamises, nt kui suures mahus on kaubeldud BTC-ga? Palume seejuures silmas pidada, et nõudeid oleks teenuse olemust silmas pidades võimalik täita, st avalikult platvormil kõigi tehingute andmete kuvamine muul moel kui statistiliste andmetena ei pruugi olla ratsionaalne ega põhjendatud. 43. Eelnõu § 46. Korralduste viivitamatu täitmine Oleme seisukohal, et sõnastus "viivitamatu" eelnõu § 46 lg-s 2 on vastuolus § 46 lg-ga 1, so täitmisteguritega "nagu hind ja kulud". Kui tehing ei täideta "kliendi antud konkreetsete juhiste kohaselt", vaid tehingu täitmise kiirus põhineb "hinna ja kulude" kriteeriumil, on tõenäoline, et tehingut ei ole võimalik täita viivitamata, kuna nt Ethereum-i plokiahela instrumentide (ERC-20) puhul võib tehinguhind ajahetkel X olla nt 100USD, kuid ajahetkel Y võib see olla nt 60 USD. Samuti juhime tähelepanu, et “kiirus” on vaid üks sätte lg-s 1 toodud kriteeriumitest, seega ei ole ka selle kordamine lg-s 2 asjakohane. Seetõttu, tingimusel, et ajafaktor ei ole kliendi jaoks oluline, ei ole ülekande „viivitamatu“ täitmine kliendi huvides. Teeme ettepaneku kaaluda sõnade “viivitamatu” ja “kiire” eemaldamist § 46 lg 2 sõnastusest või alternatiivselt täpsustada “viivitamatu” täitmise osas seletuskirjas, et viivitamatu täitmise mõttega ei ole vastuolus tehingu viibimine “hinna ja kulude” kriteeriumite täitmise eesmärgil, kui tehing täidetakse esimesel nende kriteeriumite vaates soodsal võimalusel. 44. Eelnõu § 47. Teabe avaldamine Palume taas eelnõu seletuskirjas selgitada, mida tähendab eelnõu õ 47 lõikes 1 “tehing”, st kas vastavas sättes nimetatud andmepunktid tuleb avaldada kumulatiivselt või üldiselt projekti kohta või iga tehingu kohta, mis vastava projekti osas on tehtud (vt ka eelnõu seletuskirjale lisatud märkuste tabeli punkti 103). Viimasel juhul peame nõuet ebamõistlikuks, kuivõrd andmemahud võivad minna meeletult suureks. Investoritel on reeglina lubatud teha investeeringuid väga väikeste summadena, st sellise andmestiku avaldamise eesmärk jääb ebaselgeks. Teeme ettepaneku eelnõus asendada sõna “tehing” sõnaga “projekti”, kus võimalik, või muul moel sõnastada selliselt, et oleks arusaadav, mille kohta andmeid avaldama peab. Alternatiivselt palume selgitada eelnõu seletuskirjas, et tehingu all sisuliselt peetakse silmas projekti ja esitada tuleb andmeid kumulatiivselt või nn üldiselt. 45. Eelnõu § 50. Investeerimisinstrumendi asjakohasuse hindamine Eelnõu loob eelkõige kohustusi teenuseosutajatele, ka teenuseosutaja kohustusi puudutavad sätted peaks olema vastavast mõttest kantud. Palume eelnõu § 50 lg 5 sõnastust muuta selliselt, et see looks kohustuse investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajale investorilt kinnituse võtmiseks. Samuti leiame, et eelnõu seletuskirjas võiks täpsustada, missugusel viisil kinnitamist peetakse piisavaks. Samas peame võimalikuks eeldada, et kuna puuduvad formaalsed nõuded, siis neid ka ei ole. Eeldame, et piisav on, kui investor andmete teenuseosutajale kättesaadavaks tegemiseks peab tegema mistahes lisaliigutuse, eeldusel, et investorile on sealjuures tehtud kättesaadavaks selgitused selle kohta, et vastava tegevusega loetakse kahju kandmise võime arvutuse tulemused kinnitatuks. Lisaks palume kaaluda eelnõu § 50 lõiget 1 ühtlustada ühisrahastusteenuse osutajatele kohalduvate nõuetega. Ühisrahastuse määrus ei keela teenuseosutajal osutada teenust enne, kui investori teadmiseid on hinnatud. Sellisel juhul tuleb investorit lihtsalt kohelda kui potentsiaalselt mittekogenud investorit. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu kohaselt sobivuse hindamisel justkui ei ole eesmärki. St investoritele kuvatavate riskihoiatuste ning investoritele järelemõtlemise aja kohaldamisest ei tehta välistusi juhul, kui tegemist on teadliku investoriga, kellele teenus sobib. Kuivõrd eelnõu seletuskirja kohaselt on sätte sõnastamisel lähtutud ühisrahastuse eelnõu artiklist 21, palume arvesse võtta ka määruses tehtud erisused kogenud investori puhul. 46. Eelnõu § 51 Lepingueelne järelemõtlemisaeg Kuigi vastavalt seletuskirjale põhineb 4-päevane järelemõtlemisaeg ELi ühisrahastuse määruse artikli 22 p-l 3, siis juhime RMi tähelepanu asjaolu, et investeerimisinstrument ei ole üksnes § 3 lg 1 p-s 1 nimetatud “ühisrahastuse” instrument või p-s 2 kirjeldatud leping, vaid võib olla ka mõni muu instrument. Sellest tulenevalt on küsitav, kas üleüldine ELi ühisrahatuse määruse kohaldamine kõigi investeerimisinstrumentide osas on põhjendatud. Teeme ettepaneku piiritleda järelemõtlemisaja kohalduvust üksnes ELi ühisrahastuse määrusega reguleeritud instrumentidega. 47. Eelnõu § 52 ja 53. Ettenägematute kulude reserv ja garantii - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside 105. Eelnõu § 49. Lg 1 ja lg-d 3-7 - Eelnõust Mittearves Suurema selguse huvides on FE jaoks ei ole RM selgitused antud küsimuses ei selgu, kuidas suhestuvad omavahel tatud/ ettenägematute kulude reserv ja piisavad. ettenägematute kulude reserv (lg 1) ning selgitatud garantii lahutatud eraldiseisvateks garantiifond (lg 7), arvestades, et lg 3 §-deks ehk tegemist on erinevate Eelnõu § 52 ja § 53 omavaheline erinevus on siiski kohaselt näib, et ka ettenägematute asjadega. Nii reservi moodustamine ebaselge. Eelnõu § 52 viitab ettenägematute kulude kulude reservi võib kasutada näiteks ja garantii andmine jääb reservile, samas nähtub lõikest 3, et ka sellest FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside loovutatud võlanõuete tasumiseks teenuseosutaja enda otsustada. tasutakse krediitidest tulenevaid nõudeid. Sellest (ettenägematute kulude reservi Ehk see on vabatahtlik. Juhul kui võib järeldada, et ka sellise reservi arvelt võib osta kasutamist ei ole piiratud). Arvestades, et üks või teine nõudeid tagasi. Eelnõu §-s 52 sätestatud reserv näib ettenägematute kulude reservi moodustatakse/antakse, siis tuleb olevat §-s 53 sätestatud tagasiostugarantiist moodustamise osas puuduvad piirangud, ühetaolisuse huvides siiski teatud paindlikum, kuid mõlemat saab samal viisil ja ei ole põhjendatud ka piirangud tingimusi järgida. eesmärgil kasutada. garantiifondi osas. Kuna kummagi puhul ei ole täpsustatud, kas need peavad Suurema usaldusväärsuse Kui eesmärgiks on maandada garantiikohustuse olema näiteks investeerimisinstrumendi tagamiseks on garantii andjate ringi rikkumise riski, siis garantii andmisel võetud pakkuja põhised või võib teenuseosutaja piiritletud. Samamoodi on see nt kohustuse rikkumist heidutab ka asjaolu, et selline moodustada vaid ühe reservi või sätestatud ka investeerimisfondide käitumine toob kaasa FI järelevalvemenetluse garantiifondi, eeldame, et see jääb seaduse § 5 lõikes 6 ja § 9 lõikes 10 teenuseosutaja suhtes, mis võib päädida teenuseosutaja otsustada. . sanktsioonidega teenuseosutaja enda suhtes. Tagasiostu garantiid saab eelnõu Viimaks, § 52 lg-st 2 on kustutatud Samuti juhime tähelepanu, et RM selgituses viide IFS kohaselt pakkuda üksnes krediidiasutus, viide investeerimisinstrumendi §-le 5 ei ole meie hinnangul asjakohane, kuna kindlustusandja või pakkujale. puudutab väga spetsiifiliselt pensionifonde investeerimisinstrumentide vahendaja valitsemist, mis teenusena ise ja mille eesmärk ise. EL-i ühisrahastuse määrus selliseid oluliselt erinevad investeerimisinstrumentide piiranguid ühisrahastusteenuse vahendamise teenusest ja selle eesmärgist. Kui IFS- osutajatele ette ei näe, seega tuleks le analoogia korras siiski viidata, siis juhime kaaluda, kas piirang on põhjendatud. tähelepanu, et samasuguseid piiranguid ei ole loodud muudele investeerimisfondi liikidele. Samuti ei ole äriliselt loogiline, et garantiifondi moodustajaks (st garantii Piiranguid tootluse garanteerimise või täitmiseks kohustatud isikuks) on tagasiostugarantii sarnasele kokkuleppele on loodud investeerimisinstrumentide vahendaja: veel ainult VPTS §-s 139 turu korraldajale, kellele vahendaja positsioon samuti ei ole seatud selliseid nõudeid nagu investeerimisinstrumentide suhtes peaks kõnealuses eelnõu sättes. Ka ühisrahastuse vahendamisega piirduma, määruses ei ole peetud vajalikuks selliseid piiranguid investeerimisinstrumentide vahendajal ei seada, seega jääb eelnõus nende kehtestamise peaks olema kohustust mistahes juhul põhjuse ebaselgeks. ise investeerimisinstrumentide tagasiostmiseks. Selgusetu on, mida peaks investeerimisinstrumentide FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside vahendaja tegema nn tagasiostetud Eeltoodust tulenevalt teeme taas ettepaneku eelnõu investeerimisinstrumentidega ning §-s 53 toodud piirangud eelnõu tekstist välja jätta. seetõttu ei ole Vastasel juhul palume riive proportsionaalsust ja investeerimisinstrumentide vahendajal võimalike vähem riivavate meetmete olemasolu mõistlik neid ka omandada (vastupidiselt seletuskirjas täiendavalt hinnata. Meie hinnangul ei praegusele praktikale, mille kohaselt ole antud sättel positiivset mõju jaeinvestoritele omandab instrumendid tagasi algne (teenuseosutajad kas (i) loobuvad täielikult garantii pakkuja, kellel on võimekus instrumendid laadsest tootest, mis ei ole jaeinvestorile kasulik, või sisse nõuda või muul viisil realiseerida). (ii) loovad reservi, millest rahade eraldamist reservi kasutamiseks ettenähtud kriteeriumite täitmisel nad Lõike 5 alguses on ilmselt ekslikult enam garanteerida ei tohi, mis samuti ei ole viidatud investeerimisinstrumendi jaeinvestorile sõbralik tulemus). pakkujale (arvestades lõikes 6 nimetatud isikuid, kes üldse võivad garantii anda). Kuivõrd sätete tõlgendamise probleem on välja toodud juba eelnõu menetlemisel, on veel võimalik Teeme ettepaneku loobuda praegu kas eelnõu või selle seletuskirjaga anda eelnõus toodud piirangutest, aga turuosalistele, kes seadust kohaldama peavad analüüsida seni tekkinud probleeme asuma, piisavalt teavet, et nende jaoks oleks eelnõu tagasiostmise kohustuse rikkumisel ning sisu selge. Seega teeme alternatiivse ettepaneku luua muid nõudeid kas vähemalt täpsustada eelnõu seletuskirjas, kuidas tagasiostukohustuse lubamisele või erineb sisuliselt eelnõu §-s 53 sätestatud garantii õiguseid tagasiostukohustuse täitmise eelnõu §-s 52 sätestatud ettenägematute kulude nõudmiseks. reservist ja missuguste piirangutega võrreldes §-s 53 sätestatuga peavad teenuseosutajad § 52 alusel ettenägematute kulude reservi loomisel arvestama, sest eelnõu §§ 52 ja 53 tekstist ega siinkohal toodud RM selgitusest see üheselt selge ei ole. Lisaks palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, et antud sätte eesmärk ei ole piirata projektile (eelkõige krediidipõhiste projektide puhul) käenduse või garantii andmist (Eesti õiguses VÕS § 142 ja § 155). 48. Eelnõu § 54. Eelseadistatud investeerimine Eelnõu § 54 lg 4 puhul juhime tähelepanu, et ei portfellitasandi krediidiriskil ega ka portfelli kuuluva mistahes projekti krediidiriskil pole mingit (sh ka mitte ebasoodsat) mõju ühest spetsiifilisest krediidilepingust tuleneva kohustuse täitmisele. Nimetatud näitajad annavad üldise pildi kogu portfelli kohta, st nende kogumõju portfelli oodatavale tootlusele saab küll hinnata. Palume sellest vaatest kaaluda lõike sõnastuse muutmist. Lisaks palume hinnata, kas kõigi lõikes 6 toodud andmete esitamine investorile on kõigi hetkel levinumate krediidipõhiste mudelite puhul võimalik või asjakohane. Palun seejuures arvestada, et säte ei kohaldu ühisrahastuse määruse kohaldumisalasse jäävatele platvormidele, vaid muudele krediidipõhistele platvormidele, mis kõik ise otse laenuandmist ei vahenda, vaid vahendavad laenupõhiseid muid instrumente. Loovutuspõhiste mudelite korral ei pruugi platvormipidajal olla ajakohast infot, mida jagada. Seega saab platvormipidaja tugineda eelkõige talle krediidiandja ehk rahastuse taotleja poolt esitatud teabele. Viimaks juhime tähelepanu, et lg 6 p-s 5 on sõnas “krediidilepingute” üks täht puudu. 49. Eelnõu § 55. Põhiteabedokument - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside 106.1 Eelnõu § 51 (Põhiteabedokument ja selle Selgitatud Põhiteabedokumendi koostamist Selgitame veel kord, et tarbijakrediidinõuete registreerimine) Üldine kommentaar: kohaldatakse füüsilisest isikust loovutamise põhiste mudelite puhul ei saa tarbijad põhiteabedokumenti puudutavad sätted rahastuse taotlejale (tarbimiskrediiti platvormidel krediiti. Tarbijakrediit on väljastatud ei arvesta (tarbija)krediidilepingutest saavale isikule) üksnes väga enne nõude loovutamist platvormi väliselt. tulenevate nõuete loovutamise põhiste piiratud ulatuses. Igal juhul on Krediidiandjad kasutavad selliseid platvorme tegevusmudelitega. Näiteks oleks oluline, et tema finantsolukord likviidsuse suurendamiseks. Seega on õigem asjakohane täpsustada, et (sissetulekud, võlad) peaks olema käsitada krediidiandjaid eelnõu tähenduses põhiteabedokument koostatakse piisaval määral investorile tead. rahastuse taotlejatena. Krediidiandja tõepoolest ei instrumendi pakkuja (krediidiandja) Krediidiandja ei ole see isik, kes vastuta platvormil loovutatava nõude täitmise eest põhiselt, mitte iga (tarbija)krediidilepingu ühelt poolt raha saab ja teiselt poolt (välja arvatatud makseviivituses nõuete ja krediidisaaja kohta. Krediidiandja see, kes vastutab rahalise tagasiostukohustuse puhul), kuid krediidiandja on põhises põhiteabedokumendis tuleks kohustuse täitmise eest. selliste mudelite puhul ainuke isik, kes saab platvormi seega esitada andmed tüüpilise kaudu rahastuse. Nagu oleme korduvalt märkinud, ei krediidisaaja ja krediidi tingimuste kohta, arvesta eelnõu hetkel läbivalt vastava mudeli mis aitab kliendil vastavaid riske piisavalt eripäradega. Kui eelnõu eesmärk on, et selliste hinnata. mudelite puhul peaks investor teadma iga omandatava nõude krediidiriski ja muid detaile (sh FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside iga tarbijakrediidilepingu kohta tuleks koostada eraldi põhiteabedokument), ei oleks praktikas võimalik jätkata Eestis vastava teenuse osutamist. Seetõttu soovitame veel kord, et põhiteabedokumendi koostamise kohustus oleks krediidiandja põhine ning selgitaks üldiselt krediidiandja krediidipoliitikat (kuidas krediidivõimelisust hinnatakse, millised krediiditaotlejad krediiti saavad, aga vastav info esitataks üldistatult). Selgitame, et vastavad platvormid toimivad automatiseeritud tahteavalduse põhiselt, mille tulemusena omandavad investorid igast krediidilepingust reeglina väga väikese (mõne sendi kuni mõnekümne euro suuruse nõude). Investorite jaoks ei oleks iga nõude põhised põhiteabedokumendid informatiivsed ega hoomatavad. 50. Eelnõu § 58. Põhiteabedokumendi registreerimise kohustus Lisaks juhime tähelepanu, et ei ole arusaadav, mille osas eelnõu § 58 lg 2 loob erisuse lg-st 1, pealtnäha eristab neid ainult ajaline määratlus, kusjuures lg 1 kohustuse täitmise aega ei sätesta. Eelnõu seletuskirja erinevused ja sätte sõnastus eelnõus ei lähe lõike 2 osas kokku. Teisest küljest ei ole meile selge, mis on seletuskirjas kirjeldatud pinnalt lõike 2 eesmärk. Finantsvahendusplatvormi pidaja on Finantsinspektsiooni järelevalve all ja nende ülesanne on tagada, et iga projekti osas põhiteabedokument platvormile lisatud saaks. Ei ole eluliselt usutav, et Finantsinspektsioon jõuaks tutvuda kõigi neile teadmiseks saadetud dokumentidega. Seega teeme ettepaneku § 58 lõige 2 eelnõust välja jätta, kuivõrd Finantsinspektsiooni järelevalve all opereeritaval finantsvahendusplatvormil projekti avalikustamine iseenesest loob juba suurema kindluse kui investeerimisinstrumentide kaasamine väljaspool selliseid platvorme. Alternatiivselt Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on eelnõus põhiteabedokumendist Finantsinspektsiooni teavitamise kohustus alla viie miljoni euro suurustele projektidele kohaldatud ka investeerimisinstrumentide suhtes. Isegi kui kohustus on hetkel olema MiCA eelnõus, teeme ettepaneku seda mitte rakendada ühisrahastuseteenusega sarnastele teenustele, et vältida erinevusi samalaadsete teenuste reguleerimises. 51. Eelnõu § 59. Kahju hüvitamise kohustus Palume kahju hüvitamise kohustuse sõnastamisel lähtuda VPTS § 28 sõnastusest. 52. Eelnõu § 66. Isikuandmete kaitse Eelnõu § 66 lõikes 1 sätestatud kohustus töötlemispõhimõtete avalikustamiseks tuleneb üldise kohustusena otsekohalduva isikuandmete töötlemise üldmääruse (määrus (EL) 2016/679) artiklitest 13 ja 14. Selle nõude kordamine eelnõus ei oma lisandväärtust, seega soovitame selle eelnõust välja jätta. 53. Eelnõu § 72. Investeerimistokeni registreerimine Eelnõu § 72 lg 3 eesmärk ja mõju ei ole üheselt selged. Palume selgitada, kas saame õigesti aru, et erinevalt tavapärasest plokiahela töö põhimõttest, mis on pseudoanonüümne, peab register olema avalik moel, millega on avalikustatud kõikide tokeniomanike nimed. Kui nii, siis palume hinnata sätet koosmõjus isikuandmete kaitse alaste nõuetega. 54. Eelnõu § 81. Ümberkujundamine - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside 117.2 Lg 5 p 1, 2 ja 4 - Ümberkujundamisel ei Mittearves Käesoleva eelnõu kohase Peame oluliseks selgitada, et ühisrahastusteenuse muutu sisuliselt midagi ettevõtte tatud/ teenuseosutaja ja KAVSi kohase osutajad ega nn muud investeerimisinstrumentide tegevuses ning osaluste asendamisel selgitatud subjekti (krediidiandja) vahel on vahendajad ei kaasa ise avalikkuselt vahendeid. aktsiatega ei toimu ümberkujundamise selles mõttes oluline erinevus, et Investeerimisinstrumentide vahendaja on pelgalt enda tõttu ka muutuseid kontrolli esimene subjekt tegeleb platvormipidaja, kellel eelnõu alusel (ega ka teostamises. Seetõttu ei näe me, miks avalikkuselt vahendite ühisrahastuse määruse alusel) ei ole õigust isegi on vajalik ümberkujundamiseks kaasamisega. Seetõttu on investoritelt rahalisi vahendeid nende rahastuse Finantsinspektsiooni heakskiit. Meie põhjendatud, et vastav taotlejale edasikandmiseks ise vastu võtta, maksed hinnangul ümberkujundamise ümberkujundamise kord on rangem peavad liikuma edaspidi üksnes makseteenuse lubamisest keeldumise alused ei ole ning leiame, et FI diskretsioon osutamiseks tegevusluba omava ühingu kaudu. mingil moel seotud ümberkujundamise ümberkujundamise mittelubamiseks Seetõttu ei ole arusaadav, millel tugineb seisukoht, endaga ning sellised probleemid juba peaks säilima. justkui kaasaks teenuseosutajad ise avalikkuselt omaette annavad vahendeid. Finantsinspektsioonile alust järelevalvetegevusteks. Teeme ettepaneku lähtuda ümberkujundamise Võrdluseks juhin tähelepanu, et mistahes muudele sätetes KAVS eeskujust ning mitte luua äriühingutele, kes päriselt avalikkuselt vahendeid sellega seoses täiendavat kaasavad (kas väärtpaberite emiteerimise läbi või halduskoormust või selgitada muul moel, näiteks investeerimisinstrumentide seletuskirjas, mis olukordades võib vahendaja platvormi kaudu investoritelt), ei ole tekkida praktiline vajadus ümberkujundamiseks muid piiranguid, kui need, mis ümberkujundamist täiendavalt on toodud äriseadustikus, st avalikkuselt vahendite reguleerida. kaasamine iseenesest ei põhjenda ümberkujundamise piiranguid. 55. Eelnõu § 81. Ümberkujundamine Eelnõu § 81 lg 1 osas palume selgitada, miks ei ole lubatud ümberkujundamine AS-st OÜ-ks, st mis riskid sellise ümberkujundamisega kaasnevad. Leiame, et oluline põhimõtteline erinevus teenuseosutaja äriühingu ümberkujundamisel puudub, sõltumata sellest, kas äriühing kujundatakse ümber OÜ-st AS-ks või vastupidi. Piisavaks põhjenduseks ei ole meie hinnangul see, et sarnased või täiendavad piirangu on ka muudel finantsteenuse osutajatel, kuivõrd piirangute seadmist tuleks hinnata teenusepõhiselt. 56. Eelnõu § 83. Jagumine - tagasiside Rahandusministeeriumi selgitustele FinanceEstonia esialgne kommentaar Rahandusministeeriumi tagasiside FinanceEstonia täiendavad kommentaarid ja tagasiside 119. Eelnõu § 79 Mittearvestatud Nagu juba eespool märgitud, siis Nagu eespool ümberkujundamise osas Palume kaaluda jagunemise keelust erinevalt käesoleva eelnõu selgitatud, ei seisne teenuseosutajate tegevus loobumist. Nii näiteks on ka praegu kohastest subjektidest avalikkuselt vahendite kaasamises. krediidiandjatel ja vahendajatel lubatud krediidiandjad ei tegele ise raha Avalikkuselt võivad vahendeid kaasata teatud tingimuste jaguneda. See võib kaasamisega. Seega on siin ka rahastuse taotlejad, kelle ring on määratlematu osutuda vajalikuks grupi teenuste suurem hoolsuskohustus ja ka ning kellele antud piirang ei kohaldu (ja selle restruktureerimisel. Palume kaaluda erinevad nõuded (mh vahendite kohaldamine oleks ka ebamõistlik). Selles KAVS eeskujul jagunemise lubamist. säilimise tarvis) ette nähtud. valguses palume uuesti kaaluda meie varasemat ettepanekut loobuda jagunemise keelust. 57. Eelnõu § 84. Äritegevuse lõpetamine Esmalt teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 84 selliselt, et säte puudutab lisaks üldise äritegevuse lõpetamisele ka tegevusluba nõudva tegevuse lõpetamist või täiendada vastavate selgitustega seletuskirja. Teenuse osutamise lõpetamine ei nõua tingimata äritegevuse lõpetamist. Lisaks palume kaaluda, kas vastavat tegevuskava on vaja juba tegevuse alustamisel avalikustada või piisab tegevuskava Finantsinspektsioonile avaldamisest. Kui teatud osa vastavast tegevuskavast peab kuuluma avalikustamisele, siis palume hinnata, mis ulatuses. Täiendavalt märgime, et sätte lõike 1 punktis 2 on viide “raha paigutajatele”, terminoloogilise järjepidevuse huvides teeme ettepaneku asendada see mõistega “investor” või muul moel selgemini väljendada, keda silmas peetakse. Hetkel ei täpsustata seda ka eelnõu seletuskirjas. 58. Eelnõu § 93. Kohapealne kontroll Palume kaaluda eelnõus või selgitada eelnõu seletuskirjas kaugkontrolli puhul kontrollakti koostamise ja teenuseosutajale edastamise nõuete kohaldumist. 59. Eelnõu § 117. Uute nõuete kohalduma hakkamise aeg Teeme ettepaneku jätta eelnõu jõustumise aeg eelnõu §-s 128 lahtiseks (see ei ole ette ennustatav) ja eelnõu üleminekuajad eelnõu §-s 117 sätestada eelnõu tööversioonides kuudes arvutatuna eelnõu jõustumise ajast. Sellisel juhul on eelnõule tagasiside andmisel võimalik objektiivselt hinnata, kas eelnõus sätestatud üleminekuaeg on mõistlik või mitte. Praegu eeldame, et üleminekuajaks oli silmas peetud aega aprillist 2022 kuni sama aasta detsembri lõpuni, st 9 kuud. Eelnõu märkuste tabeli punktis 120 antud RM selgituses on öeldud, et üleminekuaeg eelnõu alusel on pikem kui ühisrahastuse määruses. Juhime tähelepanu, et seaduse üleminekuaega saab arvestada alates hetkest, kui konkreetne seadus on jõustunud, st selle subjektidel on tekkinud selgus ja kindlus selle osas, missugused nõuded neile kohalduma hakkavad. Ühisrahastuse määrusel oli esmalt aastane üleminekuaeg, mille jooksul oli liikmesriikidel võimalik nn seada paika tegevusloa taotluste menetlemise ning järelevalve teostamise alused, sellele järgneb hetkel kestev 12 kuu pikkune üleminekuaeg tegevuslubade taotlemiseks (kuni 11 novembrini 2021), mida võidakse vajadusel ESMA poolt pikendada. See tähendab, et ühisrahastusteenuse osutajatel on kokku sisuliselt 24 kuud, et oma töötav organisatsioon määruse nõuetega vastavusse viia. Asjaolu, et eelnõu kohaldamisalasse jäävate teenuseosutajate üleminekuaeg kestaks eelnõu § 117 kohaselt kuni 31. detsembrini 2022 ei tähenda, et üleminekuaeg nende jaoks oleks pikem kui ühisrahastusteenuse osutajatele kohalduv üleminekuaeg, see lihtsalt lõpeb hiljem. Oleme juba oma varasemas tagasisides selgitanud, et plaanitud ülemineku korraldus oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, kuivõrd ei annaks teenuseosutajatele piisavalt aega oma äritegevuse ümberkorraldamiseks, et see (i) vastaks seaduse nõuetele ja ettevõte oleks valmis tegevusluba taotlema ning (ii) Finantsinspektsioonil oleks mõistlik aeg kõigi praegu Eestis asutatud ja teenust osutavate teenuseosutajate tegevusloa taotluse menetlemiseks. Ka Finantsinspektsioon on oma tagasisides juhtinud tähelepanu vacatio legis’e põhimõttele ning Justiitsiminsteeriumi seisukohtadele samal teemal. Rõhutame vajadust antud juhul tähtaegade määramisel võtta arvesse Finantsinspektsiooni tagasisidet, kes tegevusloa taotluseid reaalselt peab menetlema asuma. Üleminekuaja määramisel tuleks arvesse võtta mitte muude õigusaktide jõustumise või nendes sisalduvate üleminekuperioodide lõppu, vaid peaks lähtuma sellest, missuguse ajavahemiku jooksul teenuseosutajad reaalselt jõuaksid põhjalikult analüüsida eelnõus toodud nõudeid (arvestades, et seda on asjakohane teha peale eelnõu seadusena vastuvõtmist), viia oma organisatsioon kooskõlla vastavate nõuetega (mis võib nõuda nii tehnoloogia arendamist, erinevate uute positsioonide täitmist, dokumentatsiooni koostamist, kapitali kaasamist kui ka äriprotsesside loomist). Järelevalve positsioonist palume arvesse võtta järelevalvemenetluse mitmetasandilisust ning sellele kuluvat aega, samuti Finantsinspektsiooni olemasolevaid ja plaanitavaid ressursse tegevuslubade menetlemiseks. Juba praegu on Finantsinspektsioon palunud kõigil turuosalistel mitte korraga taotluseid sisse anda, millele mitmed turuosalised on ka vastu tulnud. See aga tähendab, et turuosalised ise võtavad endale riske, kuna nn puhveraeg tegevusloa menetluse võimaliku lõpu ja üleminekuperioodi lõpu vahel jääb minimaalseks. Turuosaliste kogemuse pinnalt leiame, et üleminekuaeg, mis nõuaks tegevusloa kättesaamist kiiremini kui ca 2 aasta jooksul seaduse jõustumisest, on liiga koormav nii turuosalistele kui ka järelevalvele. Seejuures aeg tegevusloa taotluste esitamiseks võiks alata vähemalt 12 kuud enne üleminekuperioodi lõppu või soovitatavalt võiks taotluste menetlemise aeg üleminekuperioodil kesta ca 18 kuud. Finantsinspektsioon on varasemalt samamoodi kommenteerinud seoses oma kogemusega krediidiandjate ja - vahendajatega, kelle puhul 1 aasta pikkune üleminekuaeg osutus liiga lühikeseks. Praegusel juhul on tegevusloa taotluse esitajaid oodatavalt vähem kui krediidiandjaid ja -vahendajaid, kuid mitte märkimisväärselt, samal ajal on nende tegevusloa nõuded ja seega ka menetlus keerulisemad ja potentsiaalselt nii ajalise kui ka inimressursi mõttes mahukamad. Õiguskindluse põhimõtte osas viitame täiendavalt, et hetkeolukord on eriti segane virtuaalvääringu teenuse osutajate jaoks, kuivõrd lisaks käesolevale ÜMIVS eelnõule on paralleelselt menetluses RahaPTS muutmise eelnõu (507SE), mis märkimisväärselt nende tegevusnõudeid muudab, sh külvab segadust tegeliku järelevalve asutuse ja sellest tulenevalt järelevalvetasude adressaadi osas. Seejuures ei ole mingit selgust selle osas, kumb eelnõu tegelikkuses peale jääb. See tähendab, et teenuseosutajatel puudub igasugune kindlus tuleviku osas. Ka ebamõistlikult lühikesed tähtajad kummagi eelnõu üleminekusätetes suurendavad tekkinud ebakindlust. Samuti tuleks ettevõtjatele anda õiguskindlus, et RahaPTS alusel saadud tegevusload (st aastal 2021 jõustuva 507SE eelnõu alusel antud load, kui vastav eelnõu Riigikogu poolt vastu võetakse) jääksid kehtima ka ÜMIVS seaduse jõustumisel ning ettevõtjad ei peaks läbima uut loamenetlust Finantsinspektsioonis.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel