dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Nõuded teabe avaldamisega seoses väikesemahulise väärtpaberipakkumisega

Rahandusministeerium · 21. jaanuar 2022
Viit
1.1-10.1/773-2
Registreeritud
21. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Funderbeam AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Kristen Leppik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎2022.01.20_Teabedokument_Answer.pdf201 KB
  • 📎E-kiri.pdf78 KB

Sisu (failidest)

Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminsiteerium Meie: 20.01.2021 [email protected] Tere: 10.01.2021 nr 1.1-10.1/773-1 Cc: Kristen Leppik Kristen.leppik@fin.ee Vs: Nõuded teabe avaldamisega seoses väikesemahulise väärtpaberipakkumisega Tere, Täname võimaluse eest esitada kommentaare rahandusministri määruse “Nõuded väärtpaberite pakkumise teabedokumendile” eelnõule. Nõustume, et 2006 aasta rahandusministri määruse nr 4 „Nõuded väärtpaberite avaliku pakkumise, kauplemis- ja noteerimisprospektile“ on aegunud ning vajab kas täiesmahus tühistamist või asendamist kaasaegsema teabedokumendi nõuetega. Juhime tähelepanu VPTS § 15 lg-le 6, mis sedastab, et kui väärtpaberid kuuluvad Eestis pakkumisse koguväärtusega 1 000 000–5 000 000 eurot väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul, võib valdkonna eest vastutav minister määrusega ette näha eelnimetatud pakkumiste kohta teabe avaldamise nõuded. Seega ei ole seadusandja sellise määruse kehtestamise kohustust seadnud ning enne määruse kehtestamist kuleb kaaluda põhjalikult selle vajadust. Seletuskirjast ei ilmene analüüsi kas teabedokumenti kui sellist on üldse vaja ja kui, siis mis tarbeks. Märkus 1. Kuni 17.12.2021 kehtinud VPTS redaktsiooni kohaselt ei olnud teabedokumenti või “prospekti” olemasolu vajalik, pakkumiste osas 1-2,5 miljonit eurot. Vajab täpsemat analüüsi ja selgitust, miks selline vajadus on tekkinud. Eelnõu seletuskirjas viidatakse, et üheks eesmärgiks on vajadus võrdsustada konkurentsi tingimusi ettevõtjate vahel. Juhime tähelepanu, et isegi kui Eesti siseselt konkurentsi tingimusi võrdsustatuks ja kehtestatakse ühetaoliselt ebamõistlikult koormavad teabedokumendi nõuded ühetolistena, kahjustab see Eesti ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste EL-i riikide ettevõtetega ja investorite ligipääsu väikesemahulistele pakkumistele, mida viivad läbi teiste EL liikmesriikide ettevõtjad. Märkus 2 (a). Eelnõu § 2 lg 1 sätestab, et väärtpaberite emitent peab olema Eestis asutatud juriidiline isik või välismaa isiku Eestis registreeritud filiaal. Eelnõu seletuskirja märkuste tabelis märkused 5.2. ja 14.1. eelnõu eelmise versiooni kohta juba käsitlevad antud piirangut. Funderbeam on seisukohal, et nimetatud säte selle kehtestamise korral antud sõnastuses oleks contra legem säte. Seda juba eelnõu kommentaarides selgitatud põhjustel. Selgitame. VPTS 15 § lg-e 6 annab võimaluse valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada nõuded pakkumiste kohta ainult teabe avaldamise nõuete osas - teabe sisule, ja täpsemad nõuded sellistest pakkumistest teavitamisele. Volitusnorm ei anna õigust kehtestada piiranguid juriidilise isiku päritolule või vormile. Selgitus nagu emitendi sidumine Eestiga oleks juba VPTS-is eksisteeriv olukord, mida muudetakse selgemaks, ei ole õige ega asjakohane. Samuti ei saa eelnõu seletuskirjas kirjeldatut pidada “Selgitatuks”. VPTS ja Prospektimäärus (PM) käsitlevad mõistet päritolulepinguriik (VPTS § 184.4) või päritoluliikmesriik (PM artikkel 2 (m)). Mõiste hõlmab ka kolmandate Euroopa Liidu väliste emitentide päritolumaa määramist. Mõiste ei ole kuidagi seotud pakkumise piiramisega või kolmandate riikide isikutele seatud keeluga viia läbi väärtpaberite avalikke pakkumisi Euroopa Liidus üldiselt või Eestis. Nii näiteks võib kolmanda riigi (Venemaa, Šveits) juriidiline isik hetkel Eestis läbi viia väärtpaberite pakkumist kuni 1 miljoni euro summas või registreerides EL prospekti mistahes mahus. Seletuskirjas viitamine VPTS § 15 lg 7 on asjakohatu. Funderbeamile teadaolevalt ei ole teised Euroopa Liidu liikmesriigid kehtestanud piirngut ei Eesti ega ka muude EL liikmesriikide juriidilistele isikutele väikesemahuliste, kuid teabedokumenti nõudva pakkumise läbiviimiseks. See oleks ka vastuolus Euroopa Liidu aluspõhimõtetega. Vt ka ESMA poolt avalikustatud Prospektimääruse (PM) “prospektikünniste” nimekirja1. Vastupidi ESMA on oma Prospektimääruse Q&A-s2 käsitlenud olukorda ja leidnud, et teise liikmesriigi juriidilisel isikul on võimalus piiriüleselt pakkuda 1 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/esma31-62-1193_prospectus_thresholds.pdf 2 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/esma31-62-1258_prospectus_regulation_qas.pdf ning investoritel on õigus piiriüleselt pakkumistes osaleda nt: (i) Investorite piiriülene osalemine pakkumises - Q4.4. lk 36, (ii) Emitentide piiriülene pakkumine alla 8 mio kogu vääringuga pakkumiste puhul EL-is- “Q15.6 - Is it possible to make an offer of securities to the public in more than one Member State using the exemption in Article 3(2)?.... A15.6 Yes, it is possible to make an offer of securities to the public in more than one Member State using this exemption using the lowest threshold of the individual Member States in which the offer is made. The issuer should determine the lowest threshold for a prospectus by checking the thresholds set in the relevant individual Member States. ESMA has published a document containing the thresholds which are set by the Member States. However, issuers should familiarise themselves with the requirements in each Member State where the offer is made, because some Member States may have additional requirements such as the publication of documentation or the registration of the offering.” Näiteks välisriigi Leedu tehnoloogia äriühingust emitent, kellel on tugev kliendibaas Eestis, teeb pakkumise Leedus 1,5 mio EUR ja koostab Leedu riigisisese Leedu õigusele vastava teabedokumendi ja pakkumise Eestis 2 mio eurot koostades Eesti õigusele vastava riigi sisese teabedokumendi. Mõlemas liikmesriigis täidetakse kohaliku liikmesriigi õigust ja pakkumise kogumaht 3,5 mio eurot ei ületa EL-i prospekti künnist ning piiriülest teavitamist ei toimu. Emitent jälgib investorite asukohta ja pakkumise mahte. Juhul kui Eesti õigus keelaks ettevõtjal pakkumise tegemise Eestis ja teabedokumendi avalikustamise, peaksid võimalikud Eesti investorid omaalgatuslikult pakkumises osalema Leedu riigisisese teabedokumendi alusel ning olles potentsiaalselt halvemini teavitatud (eriti kui dokument on leedukeelne). Märkus 2 (b). Juhime tähelepanu, lisaks eelnevale saa filiaal väärtpabereid ise emiteerida. Vastavalt ÄS § 384 lõikele 2 ei ole filiaal juriidiline isik ning filiaali tegevusest tekkivate kohustuste eest vastutab äriühing. Samuti puudub filiaalil enda registreeritud osa- või aktsiakapital ning Eesti registrisse kantakse ÄS § 387 lõike 2 alusel sisse üksnes äriühingu osa- või aktsiakapital. Eelnevast lähtudes ei ole filiaalil võimalik pakkuda enda omakapitali väärtpabereid, kuna seaduse kohaselt ei eksisteeri filiaalil sellist registreeritud omakapitali ning seega ei saa olemas olla sellist finantsinstrumenti. Juhul, kui sätte mõte on, et välismaa äriühingu Eesti siseriiklikku pakkumist peaks läbi viima sellise välismaa äriühingu Eestis registreeritud filiaal (see tähendab, et Eestis registreeritud filiaal viiks läbi pakkumise välisriigi äriühingu väärtpaberite osas), oleme sarnaselt eelnevas punktis (2a) märgitule seisukohal, et sellise piirangu kehtestamine on põhjendamatu ning ebavajalik. Märkus 2(c). Määruse eelnõu § 2 lg 1 grammatilisel tõlgendamisel koostoimes VPTS §-ga 15 lg-ga 6 vib jõuda järeldusele, et teabedokumendi koostamise kohustus on ainult väärtpaberite emitentidel, milline on Eestis asutatud juriidiline isik või välismaa juriidilise isiku Eestis registreeritud filiaal - juhul kui tegemist on välismaa juriidilise isikuga sellist kohustust ei ole. Ilmselt ei ole see regulatsiooni eesmärk. Märkus 3. Määruse eelnõu § 3 lg 3 sedastab teabedokumendi keeleks eesti keele. Soovitame lähtuda VPTS § 32 lg-e 1 ja prospektimääruse artiklis 27 mõttest ning lähtudes eelnevatest võimaldada kuni 5 mio eurose koguväärtusega teabedokumente koostada ka rahvusvaheliselt tunnustatud finantssektori keeles. Ühtlasi teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks VPTS § 32 lg 2 viimane lause. Märkus 4. Määruse eelnõu § 3 lg 2 osas soovitame sõnastuse “esitatakse selgelt, arusaadavalt ja terviklikult” asemel kasutada sõnastust “esitatakse õiglaselt, selgelt ja mitte eksitavalt” mis on baasnõue investeerimistoodete ja teabe esitamisel investoritele (ühisrahastuse määrus artikkel 27(3) KIIS kohta, MiFID II artikkel 24(3), alammäärus 565 artikkel 44) ning seeläbi oleksid nõuded sarnasena mõistetavad. Märkus 5. Peame vajalikuks lisada §-i 3 investorkaitse eesmärgil keeld lisada teabedokumenti reklaami või reklaamteateid näiteks järgmises sõnastuses: “[T]eabedokument ei või sisaldada reklaami” Märkus 6. Tabel punkt 3.5 – Teeme ettepaneku sõnastuse „väärtpaberite arv“ kasutada sõnastust “osa-/aktsiakapitali suurus” ning sellest lähtuvalt ka ülejäänud mõisted (sh. osaühingu osa minimaalne põhikirjajärgne nimiväärtus ja/või aktsiaseltsi aktsia nimiväärtus). Kuna sätte eesmärk on kirjeldada väärtpaberi emiteerija omakapitali olukorda, siis on mõiste “väärtpaber” kasutamine eksitav põhjusel, et väärtpaber võib muuhulgas olla ka võlaväärtpaber (vt. ka näiteks delegeeritud määrus (EL) 2019/980, 1. lisa, punkt 19.1.1.). Märkus 7. Tabel punkt 4.3 – kasutatakse huvide konfliktide puhul mõistet „erinevate osapoolte“ punkt 4 käsitleb “Meeskonda, juhtorganite liikmeid, omanikke ja nõustajaid”, mõistame, et mõeldud on neid isikuid ja nendevahelisi huvide konflikte. Teeme ettepaneku sellisena ka sõnastada vastasel juhul on sõnastus ebatäpne ning segadust tekitav, milliseid erinevaid osapooli silmas peetakse. Pakume alternatiivina välja kasutada mõistet “[...] punktis 4 sätestatud seotud osapoolte vaheliste huvide konfliktide [...]”. Märkus 8. Punktis 5.5. nõutakse emitendilt kirjeldust “...on registreeritud hajusraamatusüsteemis või muul sarnasel tehnoloogial põhinevas turvalises süsteemis, siis tehnoloogia kirjeldus, mille kaudu vahendeid kaasatakse ja väärtpabereid investoritele edastatakse [...]”. Sätte sõnastusest ei ole üheselt mõistetav kui täpset tehnoloogia kirjeldust soovitakse, kas piisab protokolli nimetamisest või soovitakse detailsemat kirjeldust. Märkus 9. Punktis 8.2 sedastatakse emitendile kohustus esitada “Rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmise kirjeldus.” Kõikidel emitentidel ei ole sellist nõuete täitmise kohustust tulenevalt AMLD-st või RahaPTS-ist. Teeme ettepaneku lisada lause ette sõnad “Juhul kui sellised nõuded/kohustused on emitendi majandus-, kutse- ja ametitegevuses ette nähtud”. Lugupidamisega, Kristjan-Erik Suurväli kristjan-erik.suurvä[email protected] Oliver Ämarik oliver.ä[email protected] Saatja: Kristjan-Erik Suurväli <[email protected]> Saadetud: 21.01.2022 15:45 Adressaat: info.fin list <[email protected]>; Kristen Leppik <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Koopia: Monika Tooming <[email protected]> Teema: Re: Rahandusministri määruse „Nõuded väärtpaberite pakkumise teabedokumendile“ eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Tere, Täname võimaluse eest kommenteerida määruse Nõuded teabe avaldamisega seoses väikesemahulise väärtpaberipakkumisega eelnõud Lugupidamisega, Kristjan-Erik Suurväli Global Head of Compliance Tel: &#43;372 5175339 From: delta via Legal &lt;[email protected]&gt;Reply to: &quot;[email protected]&quot; &lt;[email protected]&gt;Date: Wednesday, 19. January 2022 at 13:53To: Finantsinspektsioon &lt;[email protected]&gt;, FinanceEstonia MTÜ &lt;[email protected]&gt;, Eesti Pangaliit MTÜ &lt;[email protected]&gt;, Nasdaq Tallinn AS &lt;[email protected]&gt;, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda &lt;[email protected]&gt;, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ &lt;[email protected]&gt;, Admiral Markets AS &lt;[email protected]&gt;, Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid &lt;[email protected]&gt;, Aktsiaselts KAWE KAPITAL &lt;[email protected]&gt;, Aktsiaselts KIT Finance Europe &lt;[email protected]&gt;, AS Redgate Capital &lt;[email protected]&gt;, Funderbeam Markets AS &lt;[email protected]&gt;, Grünfin AS &lt;[email protected]&gt;Subject: Rahandusministri määruse „Nõuded väärtpaberite pakkumise teabedokumendile eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri: Nõuded teabe avaldamisega seoses väikesemahulise väärtpaberipakkumisega Registreerimise kuupäev: 19.01.2022 Registreerimise number: 1.1-10.1/773- 1. Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122Tel. (372) 611 3558e-mail: [email protected] P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. The Global Funding and Trading Platform of private companies.Copenhagen London Singapore Tallinn ZagrebFunderbeam Markets AS is authorised and regulated by the Estonian Financial Supervision and Resolution Authority under activity license number 4.1-1/212.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel