Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Teie 23.11.2021 nr 7-1/1846-24
[email protected] Meie 21.01.2022 nr 14-11/8290-3
Arvamus Põhja-Pärnumaa valla
üldplaneeringu ja KSH aruande
eelnõule
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus teavitas 23.11.2021 kirjaga nr 7-1/1846-24
Rahandusministeeriumi Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) aruande eelnõu (eskiisi) avalikust
väljapanekust 09.12.2021-17.01.2022 ning võimalusest esitada sel ajavahemikul
ettepanekuid. Materjalid on avalikustatud Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse veebilehel,
paberkandjal materjalidega sai tutvuda Vändra vallamajas, Pärnu-Jaagupi halduskeskuses ja
Tootsi halduskeskuses.
Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on tagada Põhja-Pärnumaa valla tasakaalustatud
ruumiline areng. Selle saavutamiseks kujundatakse ruumilise arengu põhimõtted ja
määratakse planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused.
Üldplaneeringu ja selle KSH koostamise algatas Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018
otsusega nr 53. Planeeringu koostaja on AB Artes Terrae OÜ, KSH läbiviija Alkranel OÜ.
Tutvunud esitatud materjalidega, esitame arvamuse üldplaneeringu ja KSH aruande
eelnõudele.
1. Üldised tähelepanekud
Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 55 lõikest 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt
mõistetav. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
1.1. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus esitas arvamuseks üldplaneeringu eelnõu, mille
seletuskirjas on väga palju kirja- ja hoolsusvigu (puuduvad kirjavahemärgid ja tähed; kord
kasutatakse mõistet planeeringu joonis ja siis jälle planeeringu kaart jms). Palume parandada
kõik vead.
1.2. Peatüki 4 „Tiheasustusega alade määramine“ (lk 9-10) kohaselt on üldplaneeringuga
tiheasustusaladeks (va maareformiseaduse mõistes) järgmised üldplaneeringu põhijoonisel
kujutatud alad: Vändra alev, Pärnu-Jaagupi alev, Tootsi alev, Libatse küla keskus,
Vahenurme küla keskus, Pärnjõe küla keskus; Suurejõe küla keskus ja Vihtra küla keskus.
Samas on fikseeritud, et maareformi seaduse kohaste tiheasustusaladena jäävad varasemalt
määratud piirides kehtima: Vändra alev; Pärnu-Jaagupi alev; Tootsi alev; Vihtra küla;
Suurejõe küla; Vahenurme; Libatse küla; Pärnjõe küla ja Kadjaste küla.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Palume seletuskirja täiendada ning lisada selgitus, miks vaid Kadjaste küla on tiheasustusala
vaid maareformi seaduse kohaselt (ainuke erinevus). Palume kaaluda erinevate
tiheasustusalade määramise vajadust.
1.3. Peatükis 8.7 „Raudteetaristu“ (lk 27) on selgitatud, et Rail Baltic on kavandatav
rahvusvaheline raudteeinfrastruktuuriobjekt, mis hakkab valda keskelt põhja-lõuna
suunaliselt lõikama. Raudteekoridor on määratud Pärnu maakonnaplaneeringuga „Rail
Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" (kehtestatud riigihalduse ministri
13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40). Samas peatükis on ka lause, mille kohaselt
üldplaneering kehtestab Rail Baltic raudteetrassi vastavalt „Pärnu maakonnaplaneering Rail
Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine“ toodud põhimõtetele (vt Joonis 5).
Palume seletuskirjast kustutada viimasena tsiteeritud lause, sest üldplaneeringuga ei saa
kehtestada maakonnaplaneeringut. Rail Balticu maakonnaplaneeringu on kehtestanud
riigihalduse minister.
1.4. Peatükis 10.1 „Ühisveevärk ja -kanalisatsioon“ (lk 30-31) on selgitatud, et
üldplaneeringuga ei kehtestata reoveekogumisalade piire ega perspektiivseid
reoveekogumisalasid. Samas on seatud tingimus, et üldplaneeringuga määratud
reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on
põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Esitatud mõte jääb arusaamatuks, kuidas eelnevat
praktikas rakendatakse. Palume seletuskirja korrigeerida.
1.5. Peatükis 10.4.1 “Päikeseenergia“ (lk 31-32) seatakse üldised tingimused
päikeseelektrijaama rajamiseks. Tingimustes on ka kasutatud mõisteid − päikeseenergia
tootmise vahend, päikesepark, maapealne päikesepark, tööstuslik päikesepark. Mõisteid aga
mõistete peatükis 33 „Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused“ toodud pole. Palume
antud teemal seletuskirja täpsustada ning üle vaadata erinevate mõistete kasutamise vajadus.
1.6. Seletuskirja peatükis 10.4.2 „Tööstuslikud tuulepargid“ käsitletakse tuuleparke, mis
koosnevad vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Selgituseks on tuulepargi puhul
toodud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste
nimekiri“. Seletuskirjast aga ei selgu, mida tähendab tööstuslik tuulepark, kasutatud on ka
väljendit tööstuslik elektrituulik. Peatükis 7 „Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade
või juhtude määramine“ käsitletakse üle 30 m kõrgusega tuulikut. Palume antud teemal
seletuskirja täpsustada, et oleks üheselt arusaadav, mille rajamiseks tingimused
üldplaneeringuga seatakse.
Üldplaneeringu rakendamise vaates sisustamist vajab tingimus, mille kohaselt tuleb vältida
olukorda, kus maa omandist lähtuvalt väheneb kavandatava tuulepargi efektiivsus.
1.7. Peatükis 10.4.2 „Tööstuslikud tuulepargid“ on seatud tingimused tuulepargi
kavandamiseks üldplaneeringuga määratud arendusalal. Tingimus on, et üldplaneeringule
järgneb detailplaneeringu koostamise protsess, millega määratakse ehitatavate tuulikute
asukohad ja tehnilised parameetrid; detailplaneering algatatakse kogu tuulepargi arendusalale.
Samas on toodud ka punkt, mille kohaselt üldplaneeringuga ei määrata liini kavandamiseks
detailplaneeringu kohustust.
Juhime tähelepanu, et ORME nimekirja on Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102
punkt 4 kohaselt kantud tuulepark Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184
„Võrgueeskiri” tähenduses. Tuulepargi mõiste sisustamisel tuleb seega lähtuda eeskirjast,
mille § 1 lõike 19 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid
omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev
2
elektrijaam. Sõnastus, mille kohaselt üldplaneeringuga ei määrata liini kavandamiseks
detailplaneeringu kohustust, vajab kontrollimist just ORME asukoha valimise võtmes ja
sellest aspektist, et tuulepark ei saa olla tuulikud ilma liitumispunktiga ühendavate
seadmeteta.
1.8. Seletuskirja peatükis 19 „Väärtuslike põllumajandusmaade määramine“ (lk 40-41) on
selgitatud, et boniteeti täpsustavate kohapõhiste uuringute alusel on lubatud üldplaneeringuga
määratud väärtusliku põllumajandusmaa paiknemist täpsustada ja madalama väärtusega
põllumaad väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust välja arvata.
Palume õigusselguse huvides üldplaneeringu seletuskirjas selgitada, kuidas toimub
üldplaneeringu täpsustamine pärast üldplaneeringu kehtestamist − väärtusliku
põllumajandusmaa lisandumine ning välja arvamine, sest planeerimisseaduses üldplaneeringu
täpsustamise võimalust ette ei nähta. Planeerimisseadusest tuleneb üldplaneeringule ülesanne
väärtuslikud põllumajandusmaad määrata (PlanS § 75 lõike 1 punkt 14).
1.9. Peatükis 22.3 „Miljööväärtuslikud alad“ (lk 45-48) on selgitatud, et kui käesolevas
peatükis toodud põhimõtete alusel renoveeritakse mõnda hoonet või hooneid, mis ei ole
miljööväärtuslike objektide nimekirjas, siis võib seda lugeda miljööväärtuslikuks
üksikobjektiks. Samas on fikseeritud, et üldplaneering kehtestab eskiisjoonisel kajastatud
miljööväärtuslikud alad ning nimetab need seletuskirjas. Peatükis seatakse tingimused
miljööväärtuslikele aladele. Tingimuste seast leidub ka väljendit miljööväärtust loov hoone.
Seletuskirja peatükis 33 „Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused“ on lahti seletatud
vaid miljööväärtusliku ala mõiste. Palume peatükk üle vaadata ning lisada esinevate mõistete
selgitused.
1.10. Peatükis 28 “Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste
määramine“ (lk 52) on kirjeldatud, et üldplaneeringuga ei seata täiendavaid tingimusi
sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja kitsenduste osas. Sanitaarkaitsealaga veehaarete
asukoha valikul tuginetakse riiklikele õigusaktidele ning sanitaarkaitseala moodustatakse
veeseaduse alusel. Ei üldplaneeringu jooniselt ega seletuskirjast ei selgu, kus paiknevad vallas
veehaarded, kui suur on nende sanitaarkaitseala ning missugused on neist tulenevad
kitsendused ümbruskonnale (mitte veehaaretele täiendavad kitsendused). KSH aruande
eelnõu kohaselt on vallas 2 veehaaret. Palume täiendada planeeringulahendust.
1.11. Peatükis 33 „Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused“ on alamärkusena toodud, et
mõistete käsitlusel on aluseks võetud Pärnu linna üldplaneeringus toodud mõisted, mida on
vastavalt vajadusele täiendatud ja töödeldud.
Palume antud märkust täpsustada, kuna 2021. aastal kehtestatud üldplaneeringu nimetus on
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2035+ (kehtestatud 2021). Palume lisada ka viimati
nimetatud üldplaneeringust täpsustav märkus, mille kohaselt seletatakse peatükis lahti
mõisted, mis seonduvad üldplaneeringuga, kuid ei ole teistes õigusaktides või
normatiivaktides käsitletud või mida käesolevas üldplaneeringus käsitletakse teisiti.
Mõistete peatükis on selgitatud ka mõisteid, mida Põhja-Pärnumaa üldplaneeringu
seletuskirjas ei leidu, nt ühiskasutusega tänavaruum. Palume mõisted üle vaadata ja teha
vajalikud täpsustused.
Seletuskirjas on kasutatud palju mõisteid, mis lugedes jäid arusaamatuks. Palun need mõistete
seletuste peatükki lisada. Segaseks jäid mõisted nagu näiteks terviklik detailplaneering,
kaasav disain, kaasav elukeskkonna ja säästva arengu põhimõte, kujutatud põhimõte,
tarbijapaigaldis, sisekliima tagamisega hoone.
3
1.12. Peatükis 5.2.15 Maalise asustuse maa-ala (lk 17-18) on seatud tingimused, mh
olemasolevates tihedamates külakeskustes või arenduspiirkondades (Kergu, Kaisma, Võidula,
Maima, Tõrdu, Tarva ja Massu küla), mis ei ole tiheasustusalad ega jää rohevõrgustikule
ning kus on lahendatav tuleohutusnõuete täitmine, juurdepääs, vee saamine ja reoveekäitlus,
võib kohalik omavalitsus vähendada krundi miinimumsuuruse nõuet 0,3 ha-le. Ka peatükis 15
„Rohevõrgustiku ning selle toimimist tagavate tingimuste täpsustamine“ puudutakse krundi
miinimumsuurust.
Reegel on seotud krundiga, planeerimisseaduse kohaselt on krunt detailplaneeringuga
määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Samas peatükis on aga ka selgitatud, et
maalises asustuses on ehitamine lubatud ilma detailplaneeringut koostamata.
1.13. Seletuskirja peatükis 18 “Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate
loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine“ (lk 40) on selgitatud, et
üldplaneeringu joonisel on ära märgitud varasemates üldplaneeringutes kajastatud
üksikobjektid. Pealkirja kohased kaitse- ja kasutustingimused on aga määramata. Palume
objektid üle vaadata ning tingimustega peatükki täiendada, vastasel juhul on ka kohalikul
tasandil kaitstavate objektide määramine mõttetu.
2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule
PlanS § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneering teha põhjendatud ettepaneku
maakonnaplaneeringu muutmiseks. Rahandusministeerium kontrollib heakskiidu andmisel
PlanS § 90 lõike 3 punkti 1 kohaselt üldplaneeringu vastavust maakonnaplaneeringule.
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 3 hindab Rahandusministeerium heakskiitmise raames,
kas nõustuda maakonnaplaneeringu muutmisega või mitte.
2.1 Seletuskirja peatükis 31 „Maakonnaplaneeringu muutmine“ (lk 55) soovitakse
üldplaneeringuga ära kaotada Pärnu maakonna planeeringuga (kehtestatud 2018) määratud
kaks väärtuslikku maastikku ning seetõttu teha ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks.
Peatükis on selgitatud, et Pärnu-Jaagupi väärtusliku maastiku osas tehakse ettepanek
väärtuslikust maastikust loobuda ning piirduda miljööväärtusliku alaga Pärnu-Jaagupis;
Vändra väärtusliku maastiku osas tehakse ettepanek piiritleda see täpsemalt alevisisese
miljööväärtusliku alana. Peatükis 22.3 „Miljööväärtuslikud alad“ (lk 45-46) aga on Pärnu-
Jaagupist miljööväärtuslikuks alaks määratud vaid Pärnu-Jaagupi – Kergu tee äärne
hoonestus, Vändrat nimetatud pole.
Samuti tehakse ettepanek täpsustada väärtuslike maastike piire − Kodesma-Kaelase
väärtuslikku maastiku ala vähendatakse Via Baltica ümbruse ning pikendatakse Lehemetsa
küla suunal lähtudes maanteelt avanevatest vaadetest; Kaisma järvede väärtuslikust
maastikust arvatakse välja teedest kaugemale jäävaid metsad; Vihtra-Suurejõe-Kurgja
väärtusliku maastiku ala vähendatakse ligipääsmatute metsaalade arvelt ning Soomaa
väärtuslikku maastiku laiendatakse Kaansoo külas.
Peame vajalikuks selgitada maakonnaplaneeringus väärtuslike maastike määramise
põhimõtteid. Väärtuslikud maastikud on kõigis maakonnaplaneeringutes määratud ühtse
metoodika alusel (Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused Viljandi
maakonnas. Keskkonnaministeerium 2001). Määramise aluseks on viit tüüpi väärtused:
kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline, identiteedi- ja puhkeväärtus (rekreatiivne ja
turismipotentsiaal) st, et väärtuslik maastik moodustub erinevatest väärtuste komponentidest
vaadeldud alal.
4
Maastike määramise eesmärkideks on kultuuripärandi hoidmine traditsioonilise asustus- ja
maakasutusmustri ning muude ajaloo “jälgede” näol, maastikulise ja bioloogilise
mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine põllumajanduslikel aladel. Väärtuslike
maastike säilitamine ja nende olemasolu teadvustamine aitab ka tugevdada kohalikku
identiteeditunnet ning edendada turismi.
Väärtuste loetelu, millest lähtuti Pärnumaa väärtuslike maastike määramisel, hindamise
põhimõtted ja maastike väärtuste kirjeldused on toodud maakonnaplaneeringu lisas 3
„Pärnumaa väärtuslikud maastikud“.
Kultuurilis-ajaloolise väärtuse hindamisel lähtuti näiteks järgmisest:
- praeguse maastikumustri ja asustusstruktuuri sarnasus traditsioonilisega;
- maastiku haruldus antud piirkonnas;
- maastiku tüüpilisuse säilimine;
- traditsiooniliste/väärtuslike maastikuelementide rohkus ning olukord;
- poollooduslike koosluste olemasolu ja hooldatus;
- tänapäevaste maastikuelementide rohkus (uued või oluliselt ümberehitatud maanteed,
elektriliinid, tootmishooned jms), vähesus või puudumine;
- erinevatest ajalooperioodidest pärit elementide/struktuuride rohkus ja iseloomulikkus.
Nii Vändra kui Pärnu-Jaagupi väärtuslik maastik on maakonnaplaneeringus hinnatud
maakondliku tähtsusega maastikuks, kus on esindatud nii kultuurilis-ajaloolised, looduslikud,
identiteedi-, puhke-, turismi- kui ka esteetilised väärtused. See tähendab, et alal on
ümbritsevast suurem väärtus, väärtused on selgelt kontsentreerunud ja paremini säilinud ja/või
eksponeeritud. Üldplaneeringu seletuskirjast ja KSH aruande eelnõust ei selgu, milliste
väärtuste osas on ala väärtused kahanenud või kadunud. Juhul kui kohalik omavalitsus
soovib maakonnaplaneeringus määratud väärtuslikust maastikust loobuda, siis tuleb
hinnata väärtuste muutused sama metoodika alusel, millega väärtusliku maastikud
määrati, ja hindamise tulemustest lähtuvalt põhjendada maakonnaplaneeringu
muutmise vajadust.
Palume veelkord üle vaadata ka üldplaneeringuga väärtuslike maastike piiride täpsustamised,
nt kaugemale jäävad metsaalad ei ole piisav põhjendus selleks, et alad välja arvata maastikust.
2.2 Seletuskirja peatükis 31 „Maakonnaplaneeringu muutmine“ (lk 55) loetakse
üldplaneeringus maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuks ka seda, et Tootsi
elektrituulikute arendusalal viiakse ellu Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi üldplaneeringu
teemaplaneeringu lahendust.
Teemaplaneeringuga ei muudetud maakonnaplaneeringut (tol ajal Pärnu maakonna
planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringut), vaid täpsustati seda tuulikute ja
tuulemõõdutornide asukohtade osas. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu
kehtestamine oli - ja elluviimine on kooskõlas maakonnaplaneeringuga. Palume Tootsi
tuulepargiga seonduv kustutada seletuskirja nimetatud peatükist.
3. Üldplaneeringu ja KSH sisu, üldplaneeringu seletuskirja sidusus mõjude
hindamise tulemustega
3.1. Üldplaneering peab sisaldama endas mõjude hindamise olulisi tulemusi ja vajadusel
seiremeetmeid. KSH aruanne ise on planeeringu lisa (PlanS § 3 lõige 4). Pärast üldplaneeringu
vastuvõtmist Vallavolikogu poolt on planeerimismenetluses tegemist ainult üldplaneeringuga
ja selle koostamisel on võetud arvesse mõjude hindamise, sh KSH tulemusi. Palume KSH
5
aruanne lisada seletuskirja peatükki 32 „Üldplaneeringu kaardimaterjal ja lisad“ lisade
loetellu.
3.2. Kuna Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering lähtub eesmärgist tagada elanike vajadustele
vastav elu-, õpi- ja ettevõtluskeskkond, siis soovitav on integreerida üldplaneeringu
tingimustesse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete hea tava. Viimase lahutamatuks osaks on
ruumilise keskkonna ligipääsetavus. Täpsem teave on leitav Kultuuriministeeriumi
veebilehelt https://www.kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur, ligipääsetavuse kohta
vt https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus ja https://planeerimine.ee/juhendid-ja-
uuringud/ligipaasetavus/. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted on välja töötatud ministeeriumite
ülese ruumiloome töörühma poolt ja sellesse on lõimitud planeerimisseaduse planeerimise
põhimõtted. Tegu on olulise teemaga, mis vajab terviklikke lahendusi, sh kõiki kaasava
elukeskkonna kavandamisel (vt täpsemalt https://planeerimine.ee/juhendid-ja-
uuringud/kaasav-elukeskkond/), ning eeldab poliitikakujundajate, esindusorganisatsioonide,
erasektori esindajate jt osaliste teadlikkust.
3.3. Põhijoonistel on planeeritud tuulepargi arendusalad kavandatud rohelise võrgustiku
tugialadele ning koridori. Seletuskirja peatükis 10.4.2 „Tööstuslikud tuulepargid“ rohelise
võrgustiku ning tuuleparkide omavahelist sobivust käsitletud pole. KSH aruandes nt on
toodud, et metsamaa raadamine rohevõrgustiku alal ei ole üldjuhul lubatud.
Tuuleenergia arendamiseks sobivate alade edasisel selgitamisel üldplaneeringus on vajalik
tuua välja, kuidas suhestuvad omavahel tuulealad ja roheline võrgustik (sh rohelisele
võrgustikule ja sobivatele tuulealadele seatud tingimuste kooskõla) ning täpsustada
üldplaneeringu elluviimise vaates kohaliku omavalitsuse kaalutlusruumi, arvestades et
planeeringulahendus peab võimaldama kavandatut ellu viia. Samuti palume selgitada, kuidas
suhestuvad omavahel tuulealad ja väärtuslikud maastikud.
3.4. Seletuskirja peatükis 10.4.2 „Tööstuslikud tuulepargid“ on seatud tingimused tuulepargi
kavandamiseks üldplaneeringuga määratud arendusalal. Üheks tingimuseks on toodud, et
oluliste põhjenduste olemasolul võib detailplaneeringuga taotleda ehituskeeluvööndi
vähendamist.
Juhime Teie tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 34 kohaselt on kalda kaitse eesmärk kaldal
asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda
eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Üldplaneeringuga suunise andmine ehitada tuuleparki põhjenduse olemasolul
ehituskeeluvööndisse ei ole põhjendatud. Palume kaaluda antud suunise otstarbekust, seda ei
toeta ka KSH aruande eelnõu.
3.5. Peatükis 30 „Üldplaneeringu elluviimine“ (lk 54) on selgitatud, et üldplaneeringu
kasutus- ja ehituspõhimõtete hea rakendamise eelduseks on eriteadmistega isikute (arhitekt,
planeerija, maastikuarhitekt, ökoloog jt) kaasamine kaalutlusotsuste tegemisel
detailplaneeringu ja projekteerimise staadiumis. Ka peatükis 2 „Valla ruumilise arengu
põhimõtted“ (lk 8) on toodud, et läbi üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise tuleb
tagada ruumilise keskkonna kujundamine ühtsete põhimõtete alusel, jättes samas piisava
kaalutlusruumi, mis võimaldab vallavalitsusel edasises projekteerimis- ja
planeerimistegevuses, kaasates eriteadmistega spetsialiste (arhitekt, planeerija,
maastikuarhitekt, ökoloog), teha igakordselt läbimõeldud ja asukoha täpsest spetsiifikast
lähtuvaid otsuseid.
Juhime Teie tähelepanu, et niisuguste põhimõtete seadmine üldplaneeringuga võib saada
takistuseks valdavalt hajaasustusega vallas projekteerimis- ja planeerimistegevusele. Palume
6
veelkord kaaluda vastava tingimuse seadmise vajadust üldplaneeringuga (vastava tingimuse
võib kohalik omavalitsus seada sisemises töökorralduses, seda ka siiski vastavalt põhjendatud
vajadusele).
3.6. KSH aruande peatükis 3.2.5 „Rohevõrgustik“ on selgitatud, et KSH raames teostati
Põhja-Pärnumaa valla haldusterritooriumi ulatuses rohelise võrgustiku analüüs.
Rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega tugialad Põhja-Pärnumaa vallas paiknevad valla
läänepoolses osas. Suuremad maakondliku tähtsusega RV alad paiknevad Pööravere külast
Kõnnu külani, valla kirde- ning lääneosas….Peamiselt lisati sidususe tagamiseks kohaliku
tasandi koridore.
Seletuskirja peatükis 15 „Rohevõrgustiku ning selle toimimist tagavate tingimuste
täpsustamine“ (lk 38) erinevate tasandite koridore ja tugialasid käsitletud pole.
Üldplaneeringu elluviimisel otsuste kaalutlemist (näiteks koosmõju tuulealadega) toetaks
üldplaneeringu joonisel ja seletuskirjas toodud teave rohevõrgustiku struktuurielementide
hierarhia kohta, ehk millise taseme tähtsusega elementidega (riikliku, piirkondliku või
kohaliku tähtsusega element) on tegemist. Pärnu maakonna planeeringuga (vt lk 62) on
määratud rohelise võrgustiku hierarhilised tasemed: riigi väikesed, maakonna suured ja
maakonna väikesed tuumalad ning koridorid. Palume joonistel lisada rohevõrgustiku
tugialadele ja koridoridele vastavad tähised ja seletuskirja täiendada hierarhilise jaotamise
põhimõtetega. Siinjuures juhime tähelepanu, et Pärnu maakonna planeeringu seletuskirjas (lk
63) on Pärnu jõgi ehituseeluvööndi ulatuses määratud rohelise võrgustiku koridoriks.
3.7. KSH aruande peatükis 1.2 „Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise
korraldusest“ on selgitatud, et mõjude hindamise läbiviimisel lähtuti nii üldplaneeringu
lahendusega kaasnevatest keskkonnamõjudest, kui ka keskkonnakomponentidest tulenevatest
mõjuteguritest. St, et mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest
lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest
tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise
ruumilise arengudokumendi iseloom. Nimetatud on KSH juhtekspert ja keskkonnaeksperdid.
Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et planeeringu
koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke,
kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. KSH aruandest ei selgu,
kes hindas kultuurilise-, sotsiaal- ja majanduskeskkonna aspekte.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis
üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Üldplaneeringu ja
KSH eelnõu esitada arvamuse avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate
määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
7