dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule

Rahandusministeerium · 21. jaanuar 2022
Viit
14-11/8290-5
Registreeritud
21. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))

Failid

  • 📎14-118290-3 21.01.2022 Väljaminev kiri.asice600 KB

Sisu (failidest)

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Teie 23.11.2021 nr 7-1/1846-24 [email protected] Meie 21.01.2022 nr 14-11/8290-3 Arvamus Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus teavitas 23.11.2021 kirjaga nr 7-1/1846-24 Rahandusministeeriumi Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) aruande eelnõu (eskiisi) avalikust väljapanekust 09.12.2021-17.01.2022 ning võimalusest esitada sel ajavahemikul ettepanekuid. Materjalid on avalikustatud Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse veebilehel, paberkandjal materjalidega sai tutvuda Vändra vallamajas, Pärnu-Jaagupi halduskeskuses ja Tootsi halduskeskuses. Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on tagada Põhja-Pärnumaa valla tasakaalustatud ruumiline areng. Selle saavutamiseks kujundatakse ruumilise arengu põhimõtted ja määratakse planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringu ja selle KSH koostamise algatas Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53. Planeeringu koostaja on AB Artes Terrae OÜ, KSH läbiviija Alkranel OÜ. Tutvunud esitatud materjalidega, esitame arvamuse üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele. 1. Üldised tähelepanekud Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 55 lõikest 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 1.1. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus esitas arvamuseks üldplaneeringu eelnõu, mille seletuskirjas on väga palju kirja- ja hoolsusvigu (puuduvad kirjavahemärgid ja tähed; kord kasutatakse mõistet planeeringu joonis ja siis jälle planeeringu kaart jms). Palume parandada kõik vead. 1.2. Peatüki 4 „Tiheasustusega alade määramine“ (lk 9-10) kohaselt on üldplaneeringuga tiheasustusaladeks (va maareformiseaduse mõistes) järgmised üldplaneeringu põhijoonisel kujutatud alad: Vändra alev, Pärnu-Jaagupi alev, Tootsi alev, Libatse küla keskus, Vahenurme küla keskus, Pärnjõe küla keskus; Suurejõe küla keskus ja Vihtra küla keskus. Samas on fikseeritud, et maareformi seaduse kohaste tiheasustusaladena jäävad varasemalt määratud piirides kehtima: Vändra alev; Pärnu-Jaagupi alev; Tootsi alev; Vihtra küla; Suurejõe küla; Vahenurme; Libatse küla; Pärnjõe küla ja Kadjaste küla. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Palume seletuskirja täiendada ning lisada selgitus, miks vaid Kadjaste küla on tiheasustusala vaid maareformi seaduse kohaselt (ainuke erinevus). Palume kaaluda erinevate tiheasustusalade määramise vajadust. 1.3. Peatükis 8.7 „Raudteetaristu“ (lk 27) on selgitatud, et Rail Baltic on kavandatav rahvusvaheline raudteeinfrastruktuuriobjekt, mis hakkab valda keskelt põhja-lõuna suunaliselt lõikama. Raudteekoridor on määratud Pärnu maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" (kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40). Samas peatükis on ka lause, mille kohaselt üldplaneering kehtestab Rail Baltic raudteetrassi vastavalt „Pärnu maakonnaplaneering Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine“ toodud põhimõtetele (vt Joonis 5). Palume seletuskirjast kustutada viimasena tsiteeritud lause, sest üldplaneeringuga ei saa kehtestada maakonnaplaneeringut. Rail Balticu maakonnaplaneeringu on kehtestanud riigihalduse minister. 1.4. Peatükis 10.1 „Ühisveevärk ja -kanalisatsioon“ (lk 30-31) on selgitatud, et üldplaneeringuga ei kehtestata reoveekogumisalade piire ega perspektiivseid reoveekogumisalasid. Samas on seatud tingimus, et üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Esitatud mõte jääb arusaamatuks, kuidas eelnevat praktikas rakendatakse. Palume seletuskirja korrigeerida. 1.5. Peatükis 10.4.1 “Päikeseenergia“ (lk 31-32) seatakse üldised tingimused päikeseelektrijaama rajamiseks. Tingimustes on ka kasutatud mõisteid − päikeseenergia tootmise vahend, päikesepark, maapealne päikesepark, tööstuslik päikesepark. Mõisteid aga mõistete peatükis 33 „Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused“ toodud pole. Palume antud teemal seletuskirja täpsustada ning üle vaadata erinevate mõistete kasutamise vajadus. 1.6. Seletuskirja peatükis 10.4.2 „Tööstuslikud tuulepargid“ käsitletakse tuuleparke, mis koosnevad vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Selgituseks on tuulepargi puhul toodud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“. Seletuskirjast aga ei selgu, mida tähendab tööstuslik tuulepark, kasutatud on ka väljendit tööstuslik elektrituulik. Peatükis 7 „Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine“ käsitletakse üle 30 m kõrgusega tuulikut. Palume antud teemal seletuskirja täpsustada, et oleks üheselt arusaadav, mille rajamiseks tingimused üldplaneeringuga seatakse. Üldplaneeringu rakendamise vaates sisustamist vajab tingimus, mille kohaselt tuleb vältida olukorda, kus maa omandist lähtuvalt väheneb kavandatava tuulepargi efektiivsus. 1.7. Peatükis 10.4.2 „Tööstuslikud tuulepargid“ on seatud tingimused tuulepargi kavandamiseks üldplaneeringuga määratud arendusalal. Tingimus on, et üldplaneeringule järgneb detailplaneeringu koostamise protsess, millega määratakse ehitatavate tuulikute asukohad ja tehnilised parameetrid; detailplaneering algatatakse kogu tuulepargi arendusalale. Samas on toodud ka punkt, mille kohaselt üldplaneeringuga ei määrata liini kavandamiseks detailplaneeringu kohustust. Juhime tähelepanu, et ORME nimekirja on Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 punkt 4 kohaselt kantud tuulepark Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses. Tuulepargi mõiste sisustamisel tuleb seega lähtuda eeskirjast, mille § 1 lõike 19 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev 2 elektrijaam. Sõnastus, mille kohaselt üldplaneeringuga ei määrata liini kavandamiseks detailplaneeringu kohustust, vajab kontrollimist just ORME asukoha valimise võtmes ja sellest aspektist, et tuulepark ei saa olla tuulikud ilma liitumispunktiga ühendavate seadmeteta. 1.8. Seletuskirja peatükis 19 „Väärtuslike põllumajandusmaade määramine“ (lk 40-41) on selgitatud, et boniteeti täpsustavate kohapõhiste uuringute alusel on lubatud üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa paiknemist täpsustada ja madalama väärtusega põllumaad väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust välja arvata. Palume õigusselguse huvides üldplaneeringu seletuskirjas selgitada, kuidas toimub üldplaneeringu täpsustamine pärast üldplaneeringu kehtestamist − väärtusliku põllumajandusmaa lisandumine ning välja arvamine, sest planeerimisseaduses üldplaneeringu täpsustamise võimalust ette ei nähta. Planeerimisseadusest tuleneb üldplaneeringule ülesanne väärtuslikud põllumajandusmaad määrata (PlanS § 75 lõike 1 punkt 14). 1.9. Peatükis 22.3 „Miljööväärtuslikud alad“ (lk 45-48) on selgitatud, et kui käesolevas peatükis toodud põhimõtete alusel renoveeritakse mõnda hoonet või hooneid, mis ei ole miljööväärtuslike objektide nimekirjas, siis võib seda lugeda miljööväärtuslikuks üksikobjektiks. Samas on fikseeritud, et üldplaneering kehtestab eskiisjoonisel kajastatud miljööväärtuslikud alad ning nimetab need seletuskirjas. Peatükis seatakse tingimused miljööväärtuslikele aladele. Tingimuste seast leidub ka väljendit miljööväärtust loov hoone. Seletuskirja peatükis 33 „Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused“ on lahti seletatud vaid miljööväärtusliku ala mõiste. Palume peatükk üle vaadata ning lisada esinevate mõistete selgitused. 1.10. Peatükis 28 “Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine“ (lk 52) on kirjeldatud, et üldplaneeringuga ei seata täiendavaid tingimusi sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja kitsenduste osas. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha valikul tuginetakse riiklikele õigusaktidele ning sanitaarkaitseala moodustatakse veeseaduse alusel. Ei üldplaneeringu jooniselt ega seletuskirjast ei selgu, kus paiknevad vallas veehaarded, kui suur on nende sanitaarkaitseala ning missugused on neist tulenevad kitsendused ümbruskonnale (mitte veehaaretele täiendavad kitsendused). KSH aruande eelnõu kohaselt on vallas 2 veehaaret. Palume täiendada planeeringulahendust. 1.11. Peatükis 33 „Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused“ on alamärkusena toodud, et mõistete käsitlusel on aluseks võetud Pärnu linna üldplaneeringus toodud mõisted, mida on vastavalt vajadusele täiendatud ja töödeldud. Palume antud märkust täpsustada, kuna 2021. aastal kehtestatud üldplaneeringu nimetus on Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2035+ (kehtestatud 2021). Palume lisada ka viimati nimetatud üldplaneeringust täpsustav märkus, mille kohaselt seletatakse peatükis lahti mõisted, mis seonduvad üldplaneeringuga, kuid ei ole teistes õigusaktides või normatiivaktides käsitletud või mida käesolevas üldplaneeringus käsitletakse teisiti. Mõistete peatükis on selgitatud ka mõisteid, mida Põhja-Pärnumaa üldplaneeringu seletuskirjas ei leidu, nt ühiskasutusega tänavaruum. Palume mõisted üle vaadata ja teha vajalikud täpsustused. Seletuskirjas on kasutatud palju mõisteid, mis lugedes jäid arusaamatuks. Palun need mõistete seletuste peatükki lisada. Segaseks jäid mõisted nagu näiteks terviklik detailplaneering, kaasav disain, kaasav elukeskkonna ja säästva arengu põhimõte, kujutatud põhimõte, tarbijapaigaldis, sisekliima tagamisega hoone. 3 1.12. Peatükis 5.2.15 Maalise asustuse maa-ala (lk 17-18) on seatud tingimused, mh olemasolevates tihedamates külakeskustes või arenduspiirkondades (Kergu, Kaisma, Võidula, Maima, Tõrdu, Tarva ja Massu küla), mis ei ole tiheasustusalad ega jää rohevõrgustikule ning kus on lahendatav tuleohutusnõuete täitmine, juurdepääs, vee saamine ja reoveekäitlus, võib kohalik omavalitsus vähendada krundi miinimumsuuruse nõuet 0,3 ha-le. Ka peatükis 15 „Rohevõrgustiku ning selle toimimist tagavate tingimuste täpsustamine“ puudutakse krundi miinimumsuurust. Reegel on seotud krundiga, planeerimisseaduse kohaselt on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Samas peatükis on aga ka selgitatud, et maalises asustuses on ehitamine lubatud ilma detailplaneeringut koostamata. 1.13. Seletuskirja peatükis 18 “Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine“ (lk 40) on selgitatud, et üldplaneeringu joonisel on ära märgitud varasemates üldplaneeringutes kajastatud üksikobjektid. Pealkirja kohased kaitse- ja kasutustingimused on aga määramata. Palume objektid üle vaadata ning tingimustega peatükki täiendada, vastasel juhul on ka kohalikul tasandil kaitstavate objektide määramine mõttetu. 2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule PlanS § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneering teha põhjendatud ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Rahandusministeerium kontrollib heakskiidu andmisel PlanS § 90 lõike 3 punkti 1 kohaselt üldplaneeringu vastavust maakonnaplaneeringule. Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 3 hindab Rahandusministeerium heakskiitmise raames, kas nõustuda maakonnaplaneeringu muutmisega või mitte. 2.1 Seletuskirja peatükis 31 „Maakonnaplaneeringu muutmine“ (lk 55) soovitakse üldplaneeringuga ära kaotada Pärnu maakonna planeeringuga (kehtestatud 2018) määratud kaks väärtuslikku maastikku ning seetõttu teha ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks. Peatükis on selgitatud, et Pärnu-Jaagupi väärtusliku maastiku osas tehakse ettepanek väärtuslikust maastikust loobuda ning piirduda miljööväärtusliku alaga Pärnu-Jaagupis; Vändra väärtusliku maastiku osas tehakse ettepanek piiritleda see täpsemalt alevisisese miljööväärtusliku alana. Peatükis 22.3 „Miljööväärtuslikud alad“ (lk 45-46) aga on Pärnu- Jaagupist miljööväärtuslikuks alaks määratud vaid Pärnu-Jaagupi – Kergu tee äärne hoonestus, Vändrat nimetatud pole. Samuti tehakse ettepanek täpsustada väärtuslike maastike piire − Kodesma-Kaelase väärtuslikku maastiku ala vähendatakse Via Baltica ümbruse ning pikendatakse Lehemetsa küla suunal lähtudes maanteelt avanevatest vaadetest; Kaisma järvede väärtuslikust maastikust arvatakse välja teedest kaugemale jäävaid metsad; Vihtra-Suurejõe-Kurgja väärtusliku maastiku ala vähendatakse ligipääsmatute metsaalade arvelt ning Soomaa väärtuslikku maastiku laiendatakse Kaansoo külas. Peame vajalikuks selgitada maakonnaplaneeringus väärtuslike maastike määramise põhimõtteid. Väärtuslikud maastikud on kõigis maakonnaplaneeringutes määratud ühtse metoodika alusel (Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas. Keskkonnaministeerium 2001). Määramise aluseks on viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline, identiteedi- ja puhkeväärtus (rekreatiivne ja turismipotentsiaal) st, et väärtuslik maastik moodustub erinevatest väärtuste komponentidest vaadeldud alal. 4 Maastike määramise eesmärkideks on kultuuripärandi hoidmine traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri ning muude ajaloo “jälgede” näol, maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine põllumajanduslikel aladel. Väärtuslike maastike säilitamine ja nende olemasolu teadvustamine aitab ka tugevdada kohalikku identiteeditunnet ning edendada turismi. Väärtuste loetelu, millest lähtuti Pärnumaa väärtuslike maastike määramisel, hindamise põhimõtted ja maastike väärtuste kirjeldused on toodud maakonnaplaneeringu lisas 3 „Pärnumaa väärtuslikud maastikud“. Kultuurilis-ajaloolise väärtuse hindamisel lähtuti näiteks järgmisest: - praeguse maastikumustri ja asustusstruktuuri sarnasus traditsioonilisega; - maastiku haruldus antud piirkonnas; - maastiku tüüpilisuse säilimine; - traditsiooniliste/väärtuslike maastikuelementide rohkus ning olukord; - poollooduslike koosluste olemasolu ja hooldatus; - tänapäevaste maastikuelementide rohkus (uued või oluliselt ümberehitatud maanteed, elektriliinid, tootmishooned jms), vähesus või puudumine; - erinevatest ajalooperioodidest pärit elementide/struktuuride rohkus ja iseloomulikkus. Nii Vändra kui Pärnu-Jaagupi väärtuslik maastik on maakonnaplaneeringus hinnatud maakondliku tähtsusega maastikuks, kus on esindatud nii kultuurilis-ajaloolised, looduslikud, identiteedi-, puhke-, turismi- kui ka esteetilised väärtused. See tähendab, et alal on ümbritsevast suurem väärtus, väärtused on selgelt kontsentreerunud ja paremini säilinud ja/või eksponeeritud. Üldplaneeringu seletuskirjast ja KSH aruande eelnõust ei selgu, milliste väärtuste osas on ala väärtused kahanenud või kadunud. Juhul kui kohalik omavalitsus soovib maakonnaplaneeringus määratud väärtuslikust maastikust loobuda, siis tuleb hinnata väärtuste muutused sama metoodika alusel, millega väärtusliku maastikud määrati, ja hindamise tulemustest lähtuvalt põhjendada maakonnaplaneeringu muutmise vajadust. Palume veelkord üle vaadata ka üldplaneeringuga väärtuslike maastike piiride täpsustamised, nt kaugemale jäävad metsaalad ei ole piisav põhjendus selleks, et alad välja arvata maastikust. 2.2 Seletuskirja peatükis 31 „Maakonnaplaneeringu muutmine“ (lk 55) loetakse üldplaneeringus maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuks ka seda, et Tootsi elektrituulikute arendusalal viiakse ellu Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi üldplaneeringu teemaplaneeringu lahendust. Teemaplaneeringuga ei muudetud maakonnaplaneeringut (tol ajal Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringut), vaid täpsustati seda tuulikute ja tuulemõõdutornide asukohtade osas. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu kehtestamine oli - ja elluviimine on kooskõlas maakonnaplaneeringuga. Palume Tootsi tuulepargiga seonduv kustutada seletuskirja nimetatud peatükist. 3. Üldplaneeringu ja KSH sisu, üldplaneeringu seletuskirja sidusus mõjude hindamise tulemustega 3.1. Üldplaneering peab sisaldama endas mõjude hindamise olulisi tulemusi ja vajadusel seiremeetmeid. KSH aruanne ise on planeeringu lisa (PlanS § 3 lõige 4). Pärast üldplaneeringu vastuvõtmist Vallavolikogu poolt on planeerimismenetluses tegemist ainult üldplaneeringuga ja selle koostamisel on võetud arvesse mõjude hindamise, sh KSH tulemusi. Palume KSH 5 aruanne lisada seletuskirja peatükki 32 „Üldplaneeringu kaardimaterjal ja lisad“ lisade loetellu. 3.2. Kuna Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering lähtub eesmärgist tagada elanike vajadustele vastav elu-, õpi- ja ettevõtluskeskkond, siis soovitav on integreerida üldplaneeringu tingimustesse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete hea tava. Viimase lahutamatuks osaks on ruumilise keskkonna ligipääsetavus. Täpsem teave on leitav Kultuuriministeeriumi veebilehelt https://www.kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur, ligipääsetavuse kohta vt https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus ja https://planeerimine.ee/juhendid-ja- uuringud/ligipaasetavus/. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted on välja töötatud ministeeriumite ülese ruumiloome töörühma poolt ja sellesse on lõimitud planeerimisseaduse planeerimise põhimõtted. Tegu on olulise teemaga, mis vajab terviklikke lahendusi, sh kõiki kaasava elukeskkonna kavandamisel (vt täpsemalt https://planeerimine.ee/juhendid-ja- uuringud/kaasav-elukeskkond/), ning eeldab poliitikakujundajate, esindusorganisatsioonide, erasektori esindajate jt osaliste teadlikkust. 3.3. Põhijoonistel on planeeritud tuulepargi arendusalad kavandatud rohelise võrgustiku tugialadele ning koridori. Seletuskirja peatükis 10.4.2 „Tööstuslikud tuulepargid“ rohelise võrgustiku ning tuuleparkide omavahelist sobivust käsitletud pole. KSH aruandes nt on toodud, et metsamaa raadamine rohevõrgustiku alal ei ole üldjuhul lubatud. Tuuleenergia arendamiseks sobivate alade edasisel selgitamisel üldplaneeringus on vajalik tuua välja, kuidas suhestuvad omavahel tuulealad ja roheline võrgustik (sh rohelisele võrgustikule ja sobivatele tuulealadele seatud tingimuste kooskõla) ning täpsustada üldplaneeringu elluviimise vaates kohaliku omavalitsuse kaalutlusruumi, arvestades et planeeringulahendus peab võimaldama kavandatut ellu viia. Samuti palume selgitada, kuidas suhestuvad omavahel tuulealad ja väärtuslikud maastikud. 3.4. Seletuskirja peatükis 10.4.2 „Tööstuslikud tuulepargid“ on seatud tingimused tuulepargi kavandamiseks üldplaneeringuga määratud arendusalal. Üheks tingimuseks on toodud, et oluliste põhjenduste olemasolul võib detailplaneeringuga taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. Juhime Teie tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 34 kohaselt on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Üldplaneeringuga suunise andmine ehitada tuuleparki põhjenduse olemasolul ehituskeeluvööndisse ei ole põhjendatud. Palume kaaluda antud suunise otstarbekust, seda ei toeta ka KSH aruande eelnõu. 3.5. Peatükis 30 „Üldplaneeringu elluviimine“ (lk 54) on selgitatud, et üldplaneeringu kasutus- ja ehituspõhimõtete hea rakendamise eelduseks on eriteadmistega isikute (arhitekt, planeerija, maastikuarhitekt, ökoloog jt) kaasamine kaalutlusotsuste tegemisel detailplaneeringu ja projekteerimise staadiumis. Ka peatükis 2 „Valla ruumilise arengu põhimõtted“ (lk 8) on toodud, et läbi üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise tuleb tagada ruumilise keskkonna kujundamine ühtsete põhimõtete alusel, jättes samas piisava kaalutlusruumi, mis võimaldab vallavalitsusel edasises projekteerimis- ja planeerimistegevuses, kaasates eriteadmistega spetsialiste (arhitekt, planeerija, maastikuarhitekt, ökoloog), teha igakordselt läbimõeldud ja asukoha täpsest spetsiifikast lähtuvaid otsuseid. Juhime Teie tähelepanu, et niisuguste põhimõtete seadmine üldplaneeringuga võib saada takistuseks valdavalt hajaasustusega vallas projekteerimis- ja planeerimistegevusele. Palume 6 veelkord kaaluda vastava tingimuse seadmise vajadust üldplaneeringuga (vastava tingimuse võib kohalik omavalitsus seada sisemises töökorralduses, seda ka siiski vastavalt põhjendatud vajadusele). 3.6. KSH aruande peatükis 3.2.5 „Rohevõrgustik“ on selgitatud, et KSH raames teostati Põhja-Pärnumaa valla haldusterritooriumi ulatuses rohelise võrgustiku analüüs. Rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega tugialad Põhja-Pärnumaa vallas paiknevad valla läänepoolses osas. Suuremad maakondliku tähtsusega RV alad paiknevad Pööravere külast Kõnnu külani, valla kirde- ning lääneosas….Peamiselt lisati sidususe tagamiseks kohaliku tasandi koridore. Seletuskirja peatükis 15 „Rohevõrgustiku ning selle toimimist tagavate tingimuste täpsustamine“ (lk 38) erinevate tasandite koridore ja tugialasid käsitletud pole. Üldplaneeringu elluviimisel otsuste kaalutlemist (näiteks koosmõju tuulealadega) toetaks üldplaneeringu joonisel ja seletuskirjas toodud teave rohevõrgustiku struktuurielementide hierarhia kohta, ehk millise taseme tähtsusega elementidega (riikliku, piirkondliku või kohaliku tähtsusega element) on tegemist. Pärnu maakonna planeeringuga (vt lk 62) on määratud rohelise võrgustiku hierarhilised tasemed: riigi väikesed, maakonna suured ja maakonna väikesed tuumalad ning koridorid. Palume joonistel lisada rohevõrgustiku tugialadele ja koridoridele vastavad tähised ja seletuskirja täiendada hierarhilise jaotamise põhimõtetega. Siinjuures juhime tähelepanu, et Pärnu maakonna planeeringu seletuskirjas (lk 63) on Pärnu jõgi ehituseeluvööndi ulatuses määratud rohelise võrgustiku koridoriks. 3.7. KSH aruande peatükis 1.2 „Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldusest“ on selgitatud, et mõjude hindamise läbiviimisel lähtuti nii üldplaneeringu lahendusega kaasnevatest keskkonnamõjudest, kui ka keskkonnakomponentidest tulenevatest mõjuteguritest. St, et mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom. Nimetatud on KSH juhtekspert ja keskkonnaeksperdid. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et planeeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. KSH aruandest ei selgu, kes hindas kultuurilise-, sotsiaal- ja majanduskeskkonna aspekte. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Üldplaneeringu ja KSH eelnõu esitada arvamuse avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Raine Viitas 715 5865 [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →