TORI VALLAVALITSUS
Vastavalt nimekirjale 21.01.2022 nr 6-2.1/872
Sindi keskuse detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine ja
detailplaneeringu lähteseisukohtadele ettepanekute küsimine
Teatame, et Tori Vallavolikogu 06.01.2022 otsusega nr 35 algatati Tori vallas Sindi
keskuse (Jaama tänava lähiala) detailplaneeringu koostamine ja jäeti algatamata selle
keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Planeeringuala asub Tori vallas Sindi linnas Jaama tänava piirkonnas Pärnu jõe ja
Paide mnt (Pärnu-Tori tee) vahelisel alal. Planeeringuala hõlmab osaliselt kinnistuid
Kiriku park P1, Kiriku park P2, Hirveaia park P2, Kalamaja tee, Jaama põik, Kooli
tänav L1 ja Ringi tänav L1, ning kogu ulatuses kõikki Jaama tänava äärseid kinnistud,
sh Jaama tänava kinnistut, Raudtee tänava äärseid kinnistuid Jaama tänava ja Karja
tänava vahelisel alal, sh Raudtee tänav L2 kinnistut, Paide mnt 1, 1a ja 1b, Jaama park
ja Ringi tn 1 kinnistut, Pioneeride pst, Tööstuse tänava, Kooli tänava ning Jaama
tänava vahelisele alale jäävaid kinnistuid, sh nimetatud tänavate kinnistuid ning Kooli
tn 2, Pärnu mnt 27, 27a, 29 ja 31 kinnistuid. Planeeringuala suurus on ~16 ha.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sindi linna keskusala kaasajastamine, sh
keskväljaku ja sellega seotud taristu kavandamine ning Sindi keskuse
arhitektuurikonkursi tulemuste elluviimiseks vajaliku ehitusõiguse määramine,
planeeringuala tänavavõrgustiku, tehnovõrkude, liikluskorralduse, heakorralahenduste
ja krundistruktuuri korrastamine, uute (vajadusel ka olemasolevate) kruntide
maakasutuse juhtotstarbe, sihtotstarbe, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine,
olemasolevatele ja moodustatavatele kruntidele juurdepääsude tagamine,
tehnovõrkude ja avalikult kasutatavate teede jaoks sundvalduse seadmine,
olemasolevate piirangute täpsustamine ning ehituskeeluvööndi vähendamine (Sindi
keskuse arhitektuurikonkursi tulemuste elluviimiseks vajalikus ulatuses).
Planeeringuga tehakse ettepanek linna keskuse tihendamiseks muinsuskaitse
eritingimustes lubatud aladel ja tingimustel.
Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe
ulatuslikuks muutmiseks ja ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Tori Vallavolikogu. Detailplaneeringu
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostaja leitakse
hankemenetluse käigus. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb,
planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude
omanike või valdajatega ning isikutega, kes on selleks soovi avaldanud.
Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmise otsusega ning kõigi planeeringuga seotud materjalidega on võimalik tutvuda
Tori valla veebilehel rubriigis Valdkonnad-Ehitus ja planeerimine-Detailplaneeringud-
Menetluses detailplaneeringud https://www.torivald.ee/sindi-keskuse-dp .
Lisaks esitame käesoleva kirjaga planeeringu koostamisse kaasatud isikutele ja
koostöö tegijatele Sindi keskuse detailplaneeringu lähteseisukohad nende kohta
ettepanekute esitamiseks.
Palume ettepanekud antud detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks
esitada meile hiljemalt 21.02.2022.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Lisa: Sindi keskuse detailplaneeringu lähteseisukohad
Esitatud: Rahandusministeerium, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet,
Transpordiamet, Päästeamet, Terviseamet, Maa-amet, MTÜ Pärnumaa
Ühistranspordikeskus, Elektrilevi OÜ, SW Energia OÜ, OÜ Sindi Vesi, Telia Eesti
AS
Sigrit Kasemets
üldplaneeringu spetsialist
5349 3355
[email protected]
LÄHTESEISUKOHAD
Sindi linn, Sindi keskuse (Jaama tänava lähiala) detailplaneeringu koostamiseks.
ÜLDOSA
Planeeringuala asub Tori vallas Sindi linnas Jaama tänava piirkonnas Pärnu jõe ja Paide mnt
(Pärnu-Tori tee) vahelisel alal. Planeeringuala hõlmab osaliselt kinnistuid Kiriku park P1, Kiriku
park P2, Hirveaia park P2, Kalamaja tee, Jaama põik, Kooli tänav L1 ja Ringi tänav L1, ning kogu
ulatuses kõikki Jaama tänava äärseid kinnistud sh Jaama tänava kinnistut, Raudtee tänava
äärseid kinnistuid Jaama tänava ja Karja tänava vahelisel alal sh Raudtee tänav L2 kinnistut,
Paide mnt 1, 1a ja 1b, Jaama park ja Ringi tn 1 kinnistut, Pioneeride pst ja Tööstuse tänava,
Kooli tänava ning Jaama tänava vahelisele alale jäävaid kinnistuid sh nimetatud tänavate
kinnistuid ning Kooli tn 2, Pärnu mnt 27, 27a, 29 ja 31 kinnistuid. Planeeringuala suurus on ~16
ha.
Sindi linnas ja planeeringualal puudub selgelt välja kujunenud linna keskus. Sindi keskuse välja
arendamine on vajalik praegusest lahendusest inimsõbralikuma, mitmekesisema,
tänapäevasema, esinduslikuma ja ajaloolist pärandit rõhutava avaliku ruumi loomiseks.
Eesmärgiks on pakkuda linna elanikele ja külalistele meeldivat, turvalist linnakeskkonda ning
tegevusvõimalusi igas vanuses inimesele igal aastaajal ning ühtlasi anda seeläbi impulss
kohaliku ettevõtluse ja kultuuri arenguks.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sindi linna keskusala kaasajastamine sh keskväljaku
ja sellega seotud taristu kavandamine ning Sindi keskuse arhitektuurikonkursi tulemuste
elluviimiseks vajaliku ehitusõiguse määramine, planeeringuala tänavavõrgustiku, tehnovõrkude,
liikluskorralduse, heakorralahenduste ja krundistruktuuri korrastamine, uute (vajadusel ka
olemasolevate) kruntide maakasutuse juhtotstarbe, sihtotstarbe, hoonestusala ja ehitusõiguse
määramine, olemasolevatele ja moodustatavatele kruntidele juurdepääsude tagamine,
tehnovõrkude ja avalikult kasutatavate teede jaoks sundvalduse seadmine ning olemasolevate
piirangute täpsustamine.
Planeeringuga tehakse ettepanek linna keskuse tihendamiseks muinsuskaitse eritingimustes
lubatud aladel ja tingimustel.
Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks
muutmiseks ning tee ja tehnovõrkude rajamiseks Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse.
OLEMASOLEV OLUKORD
ASUKOHT, HOONESTUS JA HALJASTUS
1
Planeeringuala asub Tori vallas Sindi linnas Jaama tänava piirkonnas. Planeeringuala piirneb
Pärnu jõega, seejuures planeeringualast piki jõekallast ~800 meetrit ülesvoolu asub endise Sindi
paisu asemele rajatud kärestik ja kavandatav kärestikukeskus. Lõunast ja kagust külgneb
planeeringuala riigiteega nr 59 Pärnu-Tori tee (Paide mnt). Ülejäänud osas külgneb
planeeringuala üldkasutatava maa ja elamumaadega. Planeeringuala täpsed piirid ja
paiknemine on esitatud detailplaneeringu ala joonisel.
Ligikaudu kolmandiku planeeringualast moodustavad 1960-1980 aastatel pisut kaootiliselt
rajatud paneelelamute kinnistud, millel on vajalik lahendada parkimiskorraldus, juurdepääsud
ja erinevate tehnovõrkude paiknemine. Ligikaudu kolmandikul planeeringualast paiknevad
muinsuskaitsealused hooned ja rajatised - hästi säilinud Sindi raudteejaama peahoone ja
raudteejaama hoonete ansambel, endine haiglahoone Jaama tn 1 kinnistul, Raudtee tn 8, 10,
12, 14, 16 ja 18 elamud ning Raudtee tänav 20 paiknev Sindi Tarvitajate Ühisuse äri- ja
eluhoone. Lisaks paiknevad alal neli kahekorruselist stalinistlikku kortermaja Jaama tänava
ääres (Jaama 1a, 3, 5 ja 7), krundistruktuuri ja paiknemise poolest töölisasula ansamblisse
kuuluvad elumajad Pärnu mnt 27, 29 ja 31, Vändra Tarbijate Ühistu kauplus Jaama tn 8
kinnistul, sotsiaalelamuks renoveeritav neljakorruseline paneelmaja Pärnu mnt 27a kinnistul
ning Ringi tn 1 paiknev elamu-kauplus-teenindushoone kompleks. Hoonestamata aladest
paiknevad planeeringualal üldkasutatavad maad Raudtee park P1 (sellel asub lahtine tuletõrje
veevõtukoht), Jaama park, Noorte väljak, Abiturientide park, osaliselt Hirveaia park P2 ja
Johann Christoph Wöhrmanni park ning muinsuskaitse- ja looduskaitsealune Kiriku park
(katastriüksus Kiriku park P2 täielikult ja katastriüksus Kiriku park P1 osaliselt). Planeeringualale
jäävad ka amortiseerunud korvpalliväljakuga haljasala Kooli tn 2 kinnistul ja toimiv kaasaegne
mänguväljakute kompleks Jaama tn ääres Lastepark kinnistul.
Lisaks planeeringualal olevatele haljasaladele on planeeringualal olevad tänavad ääristatud
lehtpuude alleede või puuderividega.
LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS
KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID
Pärnu maakonna planeering
Pärnu maakonna planeeringus on Sindi linn määratletud kui kohalik keskus, kus peaksid olema
kättesaadavad teenused, mis rahuldavad elanike põhivajadusi. Pärnu linna läheduse ja hea
ühenduse tõttu on Sindi määratletud kui linnalähedane keskuskant ning loetud ka Pärnu
linnastu osaks (linna lähivööndisse kuuluv ala), kuna on Pärnu linnaga tihedalt seotud (töötajate
pendelränne, teenuste kasutamine).
Maakonnaplaneeringus määratud tingimused Pärnu linna lähivööndis arendamisel:
tõsta keskuste kompaktsust, vältida linna ja keskuste lähialadele uute kompaktsete
hoonestusalade kavandamist;
2
tagada teenuste kättesaadavus hea ühistranspordi korraldusega – elanikel peavad
olema võimalused teenuskeskusesse sõiduks;
arendada uut ja täiendada olemasolevat kergliiklusteede võrgustikku ohutuks
liiklemiseks ning alternatiiviks auto- ja ühistranspordi kasutamisele;
soodustada tööstusalade arengut, mis on aluseks uute töökohtade loomisel.
Maakonnaplaneeringus esitatud tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja linnalise
asustusega alade arendamiseks (loetelus on esitatud ainult antud juhul asjakohased
tingimused):
tagada ala ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus, tagada erinevate
funktsioonide/teenuste, elu-, puhke- ja ettevõtlusefunktsiooni koostoimimine;
järgida olemasolevat asustusstruktuuri seda võimalusel tihendades, eelistada tühjana
seisvate hoonete ja maa-alade taaskasutusele võtmist. Uute suuremate elamualade
kavandamisel siduda need olemasoleva kompaktse asustusega;
väärtustada väljakujunenud ruumilist linnastruktuuri, miljööd ja ajaloolist
ehituspärandit. Säilitada linna- ja asulasüdameid, toetada seal teenuste mitmekülgsust;
uushoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja
ehituslaadiga, seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase;
tagada rohelise võrgustiku sidusus nii linnalise asula siseselt kui ka väliste rohelise
võrgustiku elementidega;
vee-äärsed alad siduda avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke
ehitisi;
põhimõtted linnaruumi loodus- ja kultuuriväärtuste säilimiseks näha ette
üldplaneeringuga. Tagada kaasaegsed puhkevajadused;
eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene
ja -lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga;
Pärnu linnas ja selle lähiümbruses soodustada ühistranspordi kasutamist;
Maakonnaplaneeringu looduskeskkonna kaardi kohaselt paikneb Sindi linn peaaegu kogu
ulatuses Sindi väärtuslikul maastikul. Piirkond haarab kauni looduse Pärnu jõe kallastel, kus jõe
paremale kaldale jäävad hajali asetsevad talud ja elamud ning vasakkaldale Sindi kalevivabriku
ümber aja jooksul kujunenud linnamaastik. Maastiku läbiv element on järskude kallastega
lammiorus voolav Pärnu jõgi. Sindi linna kohal jõeorg kitseneb, jõe linnapoolsed kaldad
muutuvad eriti järsuks, tõustes kohati püstloodis kuni 10 meetrit üle veepinna. Kaunid vaated
jõele avanevad Sindi vanalt raudteesillalt. Maastikuliselt on Pärnu jõega seotud looduskaitse-
alune Sõpruse park ja dendropark. Arhitektuurse väärtusega ja ajaloomälestisteks tunnistatud
hooneid on Sindis 62: kalevivabriku hooned ja vabriku elamud Pärnu maantee ääres, endise
Sindi raudteejaama hooned koos kõrvalasuva kolme puitelamuga Paide maantee ääres
(ehitatud 1927 -1929), vanad puitelamud Kooli ja Raudtee tänava ääres, kalevivabriku meistrite
elamud Wöhrmanni puiesteel. Peamiselt paiknevad riikliku tähtsusega mälestised grupiti
3
kesklinnas, mistõttu puudereaga ääristatud tänavatel liikudes on hästi aimatav 20. sajandi
alguse miljöö.
Maakonnaplaneeringus esitatud üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks
(loetelus on esitatud ainult antud juhul asjakohased tingimused):
väärtuslike maastike täpsemad piirid ja nende hooldamiseks vajalikud meetmed
määrata üldplaneeringuga;
hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist
asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega;
säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele
maastikuelementidele.
Maakonnaplaneeringus esitatud tingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks:
maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster;
hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid
hooneid ja elemente;
uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada
uued elemendid kooskõlas olemasolevatega.
Maakonnaplaneeringus esitatud soovitused maastikuväärtuste suurendamiseks:
muinsuskaitseobjektidele tagada juurdepääsud ja peatuskoht, vaadete avamine ja
objektide eksponeerimine. Kaitsevööndi ulatus täpsustada üldplaneeringuga;
kaitstavatele loodusobjektidele juurdepääsude tagamine, peatuskohtadeks maa
reserveerimine, hooldamine ning vaadete avamine ja eksponeerimine;
arhitektuurilistele vaatamisväärsustele juurdepääsude tagamine, peatuskohad ja
parklad, objektide tähistamine ja eksponeerimine.
Maakonnaplaneeringus esitatud üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja
kultuuriväärtuste säilitamiseks:
üldplaneeringus maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel arvestada ajaloolise
maakasutuse ja asustusmustriga ning säilitada kultuuriväärtuslikud elemendid, sh
ajaloolised vaated;
arvestada maakonna piirkondliku kultuuri (Kihnu kultuur, Soomaa piirkonna elulaad jt)
eripära säilitamise vajadusega;
maa-alad, kuhu on kontsentreerunud väärtuslikud kultuuripärandi objektid, määrata
vajadusel miljööväärtuslikeks aladeks, seada neile kaitse- ja kasutustingimused
üldplaneeringuga. Kaaluda 20. sajandi arhitektuuri-, militaar- ja maaehituspärandi,
pärandkultuuriobjektide kaitse alla võtmist kohalikul tasandil ning seada neile kaitse- ja
kasutustingimused;
miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide kaitse- ja kasutustingimuste
määramisel pöörata tähelepanu hoonestuse väärtusele, millised miljööalal paiknevatest
ehitistest on väärtuslikud säilitatavad ehitised, millised mitte;
4
kavandada miljööväärtuslikele aladele puhke-, rekreatsiooni-, õppe- ja muid tegevusi;
määratleda vaatekoridorid maanteedelt ning tagada vaated kultuurilooliselt olulistele
objektidele ja väärtuslikele maastikele üldplaneeringuga;
väärtustada ja tagada ehituspärandi säilimine läbi kasutamise.
Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et kohalikes keskustes on vajalik tagada kohalikud
põhiteenused, mille sage kasutamine rahuldab elanike igapäevaelu põhivajadused (haridus,
tervis, turvalisus, vaba aeg). Nende teenuste osutamine eeldab lihtteenustega võrreldes
suuremat asjatundjate meeskonda ja kõrgemate investeerimis- ja majandamiskuludega taristut.
Sindi linn piirneb Pärnu jõega, mis kuulub Natura 2000 loodusalade võrgustikku ning on
maakonnaplaneeringus määratud rohekoridoriks.
Kavandatav planeering oma keskusala tihendamise ja teenuste mitmekesistamise ning
ajaloopärandi väärtustamisega toetab maakonnaplaneeringu väärtuseid ja arengusuundumusi.
Sindi linna üldplaneering
Alal kehtiva Sindi linna üldplaneeringu järgi asub planeeringuala valdavalt elamualal (liigitus E2,
E3, vähesel määral E4) ja puhkealal, vaid raudteejaama kompleksi kuuluvate hoonete alused
maad (Paide mnt 1, 3, 5, 7 ja 9) on määratud üldkasutatava alana, Jaama tn 1 kinnistu
maakasutuse juhtotstarbeks on määratud segahoonestusala ning Ringi tn 2a katlamaja
maakasutuse juhtotstarbeks tootmisala (mis on ette nähtud linna tsentraalküttemajanduse
arenguks).
Planeeringualal asuval Jaama tänava pikendusel avaneb märkimisväärne vaade Pärnu jõele.
Samuti avanevad vaated Pärnu jõele planeeringualast ~200 meetrit nii üles kui allavoolu jõe
vasakkaldal.
Planeeringualale jäävad miljööväärtusega hoonestusalad Raudtee tänava ja Kiriku pargi
piirkonnas, millest viimane jääb valdavalt planeeringualast väljapoole J. C. Wöhrmanni puiestee
piirkonda ja Sindi raekoja piirkonda.
Üldpõhimõttena on Sindi linna üldplaneeringus välja toodud, et linnakodanike tervise huvides
tuleb mitmekesistada puhkamis- ja sportimisvõimalusi ning rajada uusi mängu- ja
spordiväljakuid. Ka olemasolevatele puhkealadele tuleb tagada hõlbus kergliikluse juurdepääs.
Planeerimisel, elamualade korraldamisel ja ehitustööde tegemisel tuleb haljastust käsitleda
võrdväärse elemendina keskkonna tehislike elementidega (hooned, teed, kommunikatsioonid).
Uute objektide projekteerimisel tuleb osutada tähelepanu ka liikluse ja parkimise optimaalsele
korraldamisele, millega saab oluliselt parandada elukeskkonna välisilmet, õhu puhtust ja
vähendada mürataset. Uute hoonete projekteerimisel tuleb arvestada nende sobivust
olemasoleva arhitektuurse ruumiga ja Sindis väljakujunenud ehitustraditsioonidega.
Kaasaegsed ja arhitektuurset väärtust omavad uusehitised tõstavad linna mainet.
5
Üldplaneeringuga on määratud maakasutuse sihtotstarbe liigid iga põhiotstarbe juurde ja
sätestatakse, et vastava põhisihtotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 40%, välja arvatud
segahoonestusega alal, kus seda ei piirata. Detailplaneeringuga võib täpsustada maakasutuse
sihtotstarvete lubatud kasutuse mahte, mida võib väljendada protsentides, kuid ei saa määrata
maakasutuse sihtotstarbe liiki (alaliiki) või mahtu, mida käesolevas üldplaneeringuga pole ette
nähtud. Elamumaa kõrvalotstarvetena on lubatud ärimaa, sotsiaalmaa ja transpordimaa
funktsioon. Tootmismaa kõrvalotstarvetena on lubatud ärimaa, transpordimaa ja
jäätmehoidlamaa. Üldkasutatava maa kõrvalotstarvetena on lubatud transpordimaa ja
kaitsealune maa. Segahoonestusalal on lubatud kasutusotstarveteks elamumaa, ärimaa,
tootmismaa, sotsiaalmaa ja transpordimaa.
Elamumaade arendamisel on oluline, et erinevatel aegadel kujunenud linnaosade elamualadel
oleks võimalik säilitada olemasolev struktuur ja välistada selle lõhkumist ebasobivate
hoonetega või hoonestuse tihendamisega, seetõttu on üldplaneeringus elamualad
diferentseeritud (üldplaneeringu tabel 3) ja määratud lubatud mahud ning täpsemad
maakasutuse sihtotstarbed.
Segahoonestusalade puhul on arvestatud olemasolevat olukorda, kus maa-ala on kasutusel
mitmel ja üksteisega lahutamatult põimunud otstarbel, on otstarbekas mitte määrata
kõrvalotstarvete ranget suhet käesoleva üldplaneeringuga. Reserveeritud segahoonestusega
aladel on lubatud nii äritegevus, väiketootmine, elamine jt.
Puhkealade arendamiseks on reserveeritud maid puhkeala põhisihtotstarbega (P), mis ei luba
hoonete ehitamist Pärnu jõe kallastele, mida tuleb suure rekreatiivse väärtuse tõttu lugeda
hinnaliseks looduslikuks ressursiks, linna parkidesse ja haljasaladele, linna äärealadel asuvatesse
metsadesse ega linna tänavate äärsetesse haljasvöönditesse ja haljasribadele.
Linna atraktiivsuse alus on elamute, administratiivhoonete, puhkekeskuste, teeninduse,
koolide, kultuuriasutuste optimaalne võrk. Üldkasutatavate alade osas on välja toodud, et Sindi
linna eesmärgiks on sotsiaalse infrastruktuuri arendamine vastavalt asustustihedusele ning
tingimuste loomine, kus elanikel oleks võimalik saada vajalikke sotsiaalteenuseid ja tunda
ennast linna ühtses sotsiaalses ruumis turvaliselt ning kus linnal oleks võimalik arendada kõigile
avatud kultuuri- ja puhkealast teenust.
Miljööväärtuslikel hoonestusaladel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et säiliks alade omapära,
nende ehituslike motiivide ja vormide väljakujunenud suhe. Vältida kõiki omaduselt või
väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente.
Ehitamise printsiibid Sindi linnas lähtuvad põhimõttest, et linnaehituslikku miljööd kujundavad
nii arhitektuur, haljastus, kui ka tänavavõrk ja krundijaotus. Sageli tähendab see seda, et
väärtuslik pole niivõrd iga maja üksinda, kui neist kujunev ansambel või kooslus. Täpsemalt on
ehituslikud tingimused esitatud Sindi linna üldplaneeringu peatükis 6.
6
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimiseks
võimaldamaks maa-ala paremat kasutamist ja atraktiivse linnakeskuse kujundamist.
Planeeringuga tehakse ettepanek jõeäärse vaateplatvormi, puhkerajatiste ja vajalike
tehnovõrkude rajamiseks Pärnu jõe kaldale. Antud planeeringuga tehakse lisaks ettepanek
maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks ulatuses, mis on vajalik Sindi linna keskväljaku ja selle
toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks. Samuti on vajalik analüüsida planeeringualal
väljakujunenud maakasutuse vastavust üldplaneeringu kohasele maakasutusele ning muuta
maakasutuse juhtfunktsiooni praegustele oludele vastavaks. Kuna detailplaneering teeb
ettepaneku üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks on
tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Tori valla arengukava aastateks 2018-2030
Hetkel kehtivas Tori valla arengukavas on probleemina välja toodud, et Sindi linna
vallakeskuseks kujundamiseks puuduvad kindlad plaanid ning linn ei ole arendustegevuseks ja
investeerimiseks atraktiivne. Eesmärgiks on seatud, et Sindi keskusalale on koostatud
detailplaneering ning alasid arendatakse planeeringule tuginedes järjepidevalt ja suunatult.
Tori valla arengukava on uuendamisel ning uue arengukava mustandis on elukoha avaliku ruumi
valdkonna arendamise põhimõtteks kõigi planeeringute ja arenduste osas jälgida, et loodaks
piirkonna vajadustest lähtuvalt sõbralik ja turvaline keskkonnahoidlik tervik, mis sobituks
olemasoleva keskkonna ja kultuuriväärtustega. Valdkonna eesmärkideks on luua tiheasustusega
piirkondadesse konkreetse ala elanike vajadustele vastav atraktiivne avalik ruum, tagada kogu
vallas piisavalt rohealade ja puhkevõimaluste olemasolu ning avaliku ruumi arendamine
läbipaistva otsustusprotsessi kaudu ja üldistest elukeskkonna arendamise põhimõtetest
lähtuvalt.
Tugeva kogukondliku identiteedi ja kodanikuühiskonna edasiarendamise valdkonnas on
põhimõteteks arendada vallas välja atraktiivne, heas seisukorras ja aktiivselt kasutuses olev
kultuuri- ja sporditaristu, mida kasutatakse igas eas elanike ja külaliste poolt, ning
kultuurivaldkonnas keskenduda tegevustele, mis aitavad paremini tuua esile Tori valla ajaloo- ja
kultuuripärandit.
Muinsuskaitse eritingimused
Kultuuripärandi spetsialist (tase 7) Maris Mändel on 2021 aastal koostanud ja
Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud Sindi keskuse ala detailplaneeringu muinsuskaitse
eritingimused. Muinsuskaitse eritingimuste peatükis 4 on põhjalikult välja toodud säilitatavate
hoonete, rajatiste ja maastikuelementide loetelu, Sindi õigeusu kiriku pargi kasutustingimused,
kruntide tükeldamise ja uushoonestuse rajamise tingimused ning nõuded piirdeaedadele.
7
MAAKASUTUSPIIRANGUD
Planeeritaval alal kehtivad järgmised maakasutuspiirangud:
kaitstav loodusobjekt Sindi kiriku park (Keskkonnaregistri kood KLO1200554)
ehitismälestis Sindi õigeusu kiriku park (Kultuurimälestiste registri kood 16779);
Ehitismälestised Sindi linna haigla (Kultuurimälestiste registri kood 16753), elamu Sindis
Raudtee t. 8 (registri kood 16799), elamu Sindis Raudtee t. 10 (registri kood 16800),
elamu Sindis Raudtee t. 12 (registri kood 16801), elamu Sindis Raudtee t. 14 (registri
kood 16802), elamu Sindis Raudtee t. 16 (registri kood 16804), elamu Sindis Raudtee t.
18 (registri kood 16805), elamu Sindis Raudtee t. 20 (registri kood 16806), elamu kelder
Sindis Paide mnt. 7 (registri kood 16771), elamu kuur Sindis Paide mnt. 7 (registri kood
16770), elamu Sindis Paide mnt. 7 (registri kood 16769), elamu Sindis Paide mnt. 5
(registri kood 16767), elamu kuur Sindis Paide mnt. 5 (registri kood 16768), elamu Sindis
Paide mnt. 3 (registri kood 16765), elamu kuur Sindis Paide mnt. 3 (registri kood 16766),
Sindi raudteejaama pagasiruum (registri kood 16763), Sindi raudteejaama peahoone
(registri kood 16762), Sindi raudteejaama käimla (registri kood 16764) ja nende ühine
kaitsevöönd, mis ulatub lisaks ehitiste alustele kinnistutele ka katastriüksustele Jaama
park, Noorte väljak, Ringi tänav L1, Lastepark, Jaama tänav, Raudtee tänav L2, Paide mnt
9, Raudtee park P1 ja Karja tänav L2;
Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt puurkaevud Pärnu mnt 27a
katastriüksusel (74101:001:0411) (Keskkonnaregistri koodid PRK0006490 ja
PRK0006491), tegelikult paiknevad nimetatud puurkaevud Sindi kalevivabriku
territooriumil;
Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt veehaarde PRK0006496 (Raudtee
tänav 15) sanitaarkaitseala (50 m). Keskkonnaregistri järgi on veehaarde aadressiks
märgitud Raudtee tn. 20, kpl. "Jaama". Detailplaneeringu käigus on vajalik kindlaks teha
puurkaevu õige asukoht, töömaht ja sanitaarkaitseala ulatus.
geodeetilised märgid Pärnu mnt, Jaama tn ja Paide mnt ääres (nr 228603, 9198, 9126,
9203, 9128, 229067)
alajaamad Apteegi:(Pärnu M) Jaama tn 8a katastriüksusel (74101:001:0081) ja
Haigla:(Pärnu M) Jaama tn 1c katastriüksusel (80901:001:0037)
erinevad elektri õhu- ja maakaabelliinid ning sideliinid, mille asukohad ja tunnused on
nähtavad Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduses;
kaugküttevõrgu elemendid, mille kohta saab infot dokumendist „Sindi linna
soojusmajanduse arengukava aastateks 2015-2025
(https://www.riigiteataja.ee/akt/418042017017 );
vee- ja kanalisatsioonitrassid, mille kohta saab infot dokumendist Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arengukava 2021-2032 ja selle lisadest, mis on kättesaadavad
https://www.torivald.ee/majandus-ja-keskkond-arengukavad
8
avalikult kasutatavad teed ja tänavad (teatud lõikudes) Pärnu mnt, Jaama tänav,
Kalamaja tee, Turu tänav, Kooli tänav, Tööstuse tänav, Pioneeride pst, Ringi tänav,
Raudtee tänav, Karja tänav ja Paide mnt.
avalikult kasutatava Pärnu jõe (Keskkonnaregistri kood VEE1123500) veekaitsevöönd,
ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd;
planeeringuala piirneb Pärnu jõe hoiualaga (Keskkonnaregistri kood KLO2000293);
planeeringuala piirneb Wöhrmanni pst äärsete ehitismälestiste (Sindi vabriku meistrite
elamud Wöhrmanni pst 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14 ja 18) ühise kaitsevööndiga.
ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED
Kasutada nõuetekohast geodeetilist alusplaani mõõtkavas 1:500. (Vallavalitsus on
tellinud selle 2020 aastal ja annab planeeringu koostajale.)
Arvestada muinsuskaitse eritingimustega.
Arvestada 2022 aasta märtsis valmiva uuringu „Tori valla lihkeohtlike jõelõikude
kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning
lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine“ tulemustega.
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta
eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3
sätestatud juhul.
Eelhinnangu kokkuvõte
Eelhindamise tulemusena selgus, et kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta
keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu ega vara.
Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale
ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju
puudub. Võttes aluseks detailplaneeringuga kavandatut, võib planeeringuga kaasnevaid
keskkonnamõjusid lugeda väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus KSH menetluse algatamiseks
Sindi linnas Sindi keskuse (Jaama tänava lähiala) detailplaneeringu osas.
VALLA SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS
Planeeringu koostamisel ja ülesannete lahendamisel tuleb arvestada Sindi keskväljaku
arhitektuurivõistluse tulemustega ja järgnevate seisukohtadega:
krundistruktuuri korrastamiseks teostada ümberkruntimised kavandatava keskväljaku
piirkonnas, Jaama tänava ümberehitamiseks ja teiste arhitektuurikonkursi tulemuste
9
elluviimiseks, Kooli tänava ja Pioneeride pst vahelisele alale jäävatele kortermajadele
juurdepääsude tagamiseks ning Raudtee tänav 12, 14 ja 16 jagamisel tekkinud/tekkivate
kruntide juurdepääsu tagamiseks sh Väike-Karja tänava ja Jaama põik tänavate
ühendamiseks uue moodustatava tänavaga;
määrata uute kruntide maakasutuse juhtotstarve, hoonestusala ja ehitustingimused;
määrata planeeringualal piirkondade tegeliku kasutusega kooskõlas olev maakasutuse
juhtotstarve (nt Jaama tn 8, Noorte väljak, Jaama 4b kinnistute piirkonnas);
anda ehitusõigus Kalamaja tee äärde Pärnu jõe kaldale tee ja vaateplatvormi ning
vajalike tehnovõrkude ehitamiseks;
korrastada tänavavõrk sh kavandada uus tänav Väike-Karja tänava ja Jaama põik tänava
ühendamiseks. Lahendada kinnistutele juurdepääsud, vajadusel selgitada välja
juurdepääsu tagamiseks sundvalduse seadmise ulatus;
lahendada planeeringuala liikluskorraldus ja parkimiskorraldus;
tagada hea ligipääsetavus ühistranspordile sh kavandada uus peatus koos vajaliku
taristuga;
määrata virgestusalad koos vajalike rajatistega;
selgitada välja vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveetrasside tarbeks sundvalduse seadmise
vajadus ja ulatus;
selgitada välja kaugküttetorustiku tarbeks sundvalduse seadmise vajadus ja ulatus;
täpsustada vajadusel olemasolevaid piiranguid (ehituskeeluvöönd, muinsuskaitsealuste
objektide kaitsevöönd, puurkaevude sanitaarkaitsevöönd jmt);
lahendada planeeringuala haljastus sh tänavate äärne haljastus. Säilitada Pärnu jõe
ääres olemasolev kõrghaljastus kaldaastangul ja selle ülemise serva lähedal, kuna
taimejuurtel on oluline roll nõlvade tasakaalustamisel ja pinnase ankurdamisel.
Olemasolevate taimekoosluste ja elupaikade säilitamine on oluline ka rohelise
võrgustiku koridori toimimiseks.
KOOSTAMISE PROTSESS
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus
Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu
Detailplaneering komplekteerida kahes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplar
digitaalsel andmekandjal.
Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri
17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“.
10
KOOSTÖÖ
Detailplaneering koostatakse koostöös asutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
detailplaneering käsitleb:
Keskkonnaamet
Muinsuskaitseamet
Transpordiamet
Päästeamet
Terviseamet
Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja
isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud:
Rahandusministeerium
Maa-amet
Pärnumaa Ühistranspordikeskus
Elektrilevi OÜ
SW Energia OÜ
Telia Eesti AS
Planeeringualale jäävate kinnistute ja külgnevate kinnistute omanikud
Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori
Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada detailplaneeringu
menetlemise protsessi käigus.
AJAKAVA
Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu koostamine ja seisukohtade
küsimine: vastavalt vajadusele
Detailplaneeringu algatamine, KSH mittealgatamine ja otsusest teatamine: kaks kuud
Planeeringu koostaja hankimine: kaks kuud
Planeeringulahenduse koostamine: kolm kuud
Planeeringu eelnõu avalik väljapanek ja avalik arutelu: kolm kuud
Planeeringu eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks ning
Rahandusministeeriumile täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks:
kolm kuud
Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud
Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu: kaks kuni kolm kuud
Planeeringu esitamine Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks: kaks kuud
Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: kaks kuud
11
PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise
otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustatakse
lähteseisukohti protsessi käigus.
Koostas:
Sigrit Kasemets
üldplaneeringu spetsialist
oktoober 2021
12