Keit Pentus-Rosimannus Teie 19.01.2022 nr 1.1-10.1/773-1
rahandusminister Meie 26.01.2022 nr 5-8/363-1
Rahandusministeerium
[email protected]
Rahandusministri määruse „Nõuded väärtpaberite pakkumise teabedokumendile“ eelnõu
Lugupeetud Keit Pentus-Rosimannus
Täname, et pöördusite Finantsinspektsiooni (edaspidi FI) poole rahandusministri määruse „Nõuded
väärtpaberite pakkumise teabedokumendile“ eelnõu (edaspidi määruse eelnõu) kohta arvamuse avaldamiseks.
Meil on järgnevad tähelepanekud, millega palume eelnõu menetlemisel arvestada.
1. FI juhib tähelepanu, et kuigi väärtpaberituru seaduse (edaspidi VPTS) muudatuse eesmärgiks on riigisiseste
avalike pakkumiste lävendi tõstmine 2,5 miljonilt 5 miljoni euroni ilma prospekti koostamata, et väikepakkumiste
puhul emitentide olukorda kergendada, siis 1-2,5 miljoni euro suuruste pakkumiste osas on nõuded läinud
emitentide jaoks karmimaks. Endise regulatsiooni kohaselt ei pidanud emitendid 1-2,5 miljoni euro suuruste
pakkumiste puhul koostama ühtegi dokumenti. Seetõttu ei täida muudatused täiel määral oma eesmärki.
2. FI märgib, et eelnõus ei ole hinnatud piisavalt järelevalve temaatikat ning seda, kuidas uus regulatsioon võiks
FI-d mõjutada. Määrusest ei selgu, kas ning kes teeb teabedokumendi koostamise ning selle sisu üle järelevalvet.
3. Määruse eelnõu § 2 lõikes 1 on sätestatud emitendi definitsioon, kuhu on kaasatud ka välismaa juriidilise
isiku Eestis registreeritud filiaal. VPTS § 5 lõike 1 kohaselt on emitent käesoleva seaduse tähenduses juriidiline
isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida. Välismaa juriidilise isiku
Eesti filiaal ei ole eraldiseisev juriidiline isik (äriseadustik § 384 lõige 2 1. lause) ning ei saa seetõttu olla ka
emitendiks. Palume lähtuda VPTS §-s 5 sätestatud emitendi definitsioonist ning määruse eelnõus vajadusel
mõistet piiritleda Eestis registreeritud juriidiliste isikutega.
4. Määruse eelnõu § 4 lõikes 1 on sätestatud, et kui emitendile saavad teatavaks teabedokumendis sisalduva
teabega seotud mistahes olulised asjaolud, vead või ebatäpsused, mis võivad mõjutada väärtpaberite kohta
hinnangu andmist /…/. FI hinnangul peaks kaaluma ning vajadusel sätet täpsustama selles osas, kas olulised
asjaolud, vead või ebatäpsused, mille esinemisel teabedokumenti tuleb muuta, peavad mõjutama konkreetselt
ainult väärtpaberitele hinnangu andmist või ka emitendile (või mõlemale). Käesolevast sõnastusest on hetkel
välja loetav pigem ainult väärtpaberitele hinnangu andmisele mõju omamine.
5. Määruse eelnõu lisa punkti 1.1 esimene lause sätestab: „Lühikokkuvõttes kajastatakse maksimaalselt kahel
A4 formaadis leheküljel ja arusaadavalt investorite jaoks oluline emitendi ja pakutavate väärtpaberitega seotud
peamine teave ning lisatakse hoiatus kaasnevate riskide eest.“ Nimetatud punktist ei selgu, milliste riskide kohta
tuleb hoiatus avaldada. FI hinnangul on oluline täpsustada, kas hoiatus peab olema emitendi ja emissiooni
spetsiifiline või üldine hoiatus investeerimisega kaasnevate riskide kohta.
6. Määruse eelnõu lisa punkti 2 pealkirja järgi on punkti sisuks ka oodatav kasu, kuid järgnev punkt 2.1 oodatava
kasu avalikustamist ei kajasta, mistõttu oleks põhjendatud selgitust täiendada või muuta punkti 2 pealkirja.
7. Määruse eelnõu lisa punkt 3.2 alapunkt 1 sätestab, et „emitendi varasema tegevuse kohta esitatakse
vähemalt järgmine teave: emitendi ja asjakohasel juhul väärtpaberi pakkumise korraldaja põhitegevuse ülevaade
ning peamised pakutavad teenused. Viimase majandusaasta jooksul emitendi või korraldaja/vahendaja tegevust
oluliselt mõjutanud asjaolud.“ FI hinnangul jääb vastavas punktis ebaselgeks, mis põhjustel on sätestatud
valikuvõimalus emitenti ja korraldajat/vahendajat puudutava teabe esitamise vahel. Seetõttu vajaks selgitamist,
kas ja millisel juhul võivad korraldaja/vahendaja tegevust mõjutanud asjaolud omada mõju väärtpaberite
pakkumisele. Seejuures ei tulene määruse eelnõust, keda tuleb vahendajana käsitleda.
8. Määruse eelnõu lisa punkti 3.2 alapunkti 2 kohaselt tuleb emitendi varasema tegevuse täpsustamiseks
avaldada ülevaade vahendatud või korraldatud raha kaasamise projektidest viimase aasta jooksul. Samuti
kirjeldus seotud isikute korraldatud raha kaasamise projektidest viimase aasta jooksul. FI hinnangul peaks
selguse huvides ning määruse ühetaoliseks rakendamiseks täpsustama, kas tegemist on eelneva kalendriaasta
või 12 kuuga ning mis hetkest tuleb ajavahemikku lugema hakata. Kuna määruses on juba kasutusel 12 kuu
konstruktsioon, siis võiks sellist lähenemist rakendada läbivalt ning asendada "viimase aasta jooksul"
sõnastusega "viimase 12 kuu jooksul".
9. Määruse eelnõu lisa punkti 3.3 alapunkti 1 kohaselt tuleb esitada emitendi ja asjakohasel juhul väärtpaberi
pakkumise korraldaja olulisemad majanduslikud suhtarvud (sealhulgas varad, kohustised ja omakapital) viimasel
majandusaastal ning olemasolu korral kirjeldus konsolideerimisgrupi struktuuri kohta. FI juhib tähelepanu, et
varad, kohustised ja omakapital ei ole suhtarvud, vaid konkreetsed näitajad. Hetkel jääb punkti sõnastusest
ebaselgeks, millised suhtarvud tuleb esitada. Seetõttu võiks sõnastuses kaaluda pigem „majanduslikud näitajad
ja suhtarvud“ kasutamist.
Samuti juhime tähelepanu, et suhtarvude ja näitajate puhul on korrektsem rääkida seisudest, mitte perioodidest
(majandusaasta). Kui soovitakse jääda perioodide juurde, siis tõenäoliselt nimetatud näitajad ja suhtarvud
peaksid olema perioodi keskmised. FI ei pea põhjendatuks suhtarvude ja näitajate puhul perioodide keskmiste
näitajate avaldamist.
Samuti võiks täpsustada, kas vastavas alapunktis nõutav teave tuleb esitada ka kontserni kohta.
10. Määruse eelnõu lisa punkti 3.3 alapunkti 2 kohaselt esitatakse emitendi majandusliku olukorra kohta
veebilehe viide emitendi viimase kolme aasta majandusaasta aruandele, kui on olemas vastavas ulatuses
tegevusajalugu. Veebilehel peab sisalduma viide majandusaasta aruande audiitori järeldusotsusele, kui emitent
on auditeerimiskohustuslane. FI on seisukohal, et eelnõus või seletuskirjas vajab täiendavat selgitamist, mida
tähendab viide veebilehele ning kas see võib olla link ka kellegi teise veebilehele, kui emitendi enda omale.
Samuti vajaks defineerimist termin „audiitori järeldusotsus“, arvestades, et audiitortegevuse seadus sellist
mõistet ei käsitle.
Täiendavalt võiks vastavas punktis asendada „viimase kolme aasta majandusaasta aruandele“ sõnastusega
„viimase kolme aasta majandusaasta aruannetele“. Vastasel juhul jääb keeleliselt mulje, et tegemist on ühe
aruandega, mis hõlmab kolme aastat.
11. Määruse eelnõu lisa punktis 3.5 kasutatakse mõistet omakapital ja väärtpaberid. FI on seisukohal, et kas
määruses või seletuskirjas vajaks selgitamist, mida peetakse antud juhul silmas omakapitali all (kas
aktsiakapital/osakapital või kogu omakapital (netovara)). Määruse sõnastusest ei selgu ka, kas punktis 3.5
peetakse silmas kapitaliväärtpabereid, võlaväärtpabereid või ettevõtte vara hulka kuuluvaid teiste ettevõtete
väärtpabereid, mistõttu võiks ka seda terminit täpsustada.
12. Määruse eelnõu lisa punktis 4.2 nimetatud isikute kohta teabe avalikustamise nõue on koormavam kui
prospekti regulatsioonis, mis nõuab emiteerimise või pakkumise kogukulude kajastamist. FI hinnangul vajaks
kaalumist, kas väikesemahuliste pakkumiste puhul on otstarbekas nii spetsiifilist teavet nõuda.
13. FI juhib tähelepanu, et määruse eelnõu lisa punkti 4 pealkiri (Meeskond, juhtorganite liikmed, omanikud ja
nõustajad) ei lähe kokku määruse eelnõu lisa alapunkti 4.4 sisuga, mis käsitleb emitendi lühikest tegevusajalugu.
2/3
Seega tegemist ei ole teabega emitendi juhtorganite ja nõustajate kohta ning alapunktis 4.4 sisalduv peaks
kuuluma punkti 3 alla.
14. FI märgib, et riskide kirjeldus on teabedokumendi osas 6, kuigi prospektiregulatsioonis kajastatakse riske
tavapäraselt kohe pärast kokkuvõtet. Seega võiks kaaluda, kas ka teabedokumendis oleks asjakohasem riskide
kirjeldus esitada eespool. Samuti on määruses riskide kirjeldus väga üldine ning selguse huvides oleks mõistlik
täpsustada, millest emitent lähtuma peaks või millised riskid peaksid kindlasti olema kajastatud.
15. Määruse eelnõu lisa punktis 7 viidatakse muu hulgas muudele hüvedele ning väljamaksetele. Eelnõus vajaks
selgitamist, mida muude hüvede ja väljamaksete all mõeldakse ning kas need hüved on suunatud investorile või
ka näiteks ettevõtte töötajatele ja juhtidele, samuti kas hüvede all peetakse silmas makstavaid tasusid.
Finantsinspektsioon palub eelnimetatud ning käesolevas kirjas välja toodud tähelepanekuid ja kommentaare
eelnõu menetlemisel arvesse võtta. Täiendavate küsimuste korral oleme valmis oma kommentaare täiendavalt
selgitama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Tammer
juhatuse liige
Liisa Nikkarinen 668 0531
[email protected]
3/3
Saatja: Reelika Kivistu-Liivrand <
[email protected]>
Saadetud: 26.01.2022 16:12
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Finantsinspektsiooni kiri
Manused: Kiri 26.01.2022 nr 5-8 363-1.asice
Lugupeetud pr Keit Pentus-Rosimannus!
Edastame Teile manuses Finantsinspektsiooni kirja nr 5-8/363-1.
Lugupidamisega
Reelika Kivistu-Liivrand
Assistent | Assistant
Finantsinspektsioon
+ 372 668 0539
[email protected]
twitter.com/FI_uudised
www.fi.ee
KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev elektronkiri ja selle lisad on
adresseeritud üksnes selle saajaks märgitud isikule ning on
konfidentsiaalsed. Elektronkirja või selle osa avalikuks tegemine või
loata kasutamine ei ole lubatud. Kiri iseseisvalt ei loo õigussuhteid ega
ole käsitletav lepinguna. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate
ekslikult, siis palume teil sellest koheselt teavitada sõnumi saatjat
elektronkirja teel ning kustutada elektronkiri koos kõikide selle
lisadega
oma arvutisüsteemist.
CONFIDENTIALITY DISCLAIMER: The e-mail and its attachments are intended
only for the use of the person to whom it is addressed and is
confidential. Any unauthorised disclosure or dissemination, either in
whole or in part, is prohibited. This e-mail does not create any legal
relations nor be treated as contract. If you have received this e-mail in
error, please notify the sender via e-mail and delete this e-mail and its
attachments from your system.