Pr Keit Pentus-Rosimannus Teie 11.01.2022
Rahandusminister Meie 24.01.2022 nr 5-4/165-1
Rahandusministeerium
[email protected]
Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine
Lugupeetud Keit Pentus-Rosimannus
Täname, et olete Finantsinspektsioonile esitanud võimaluse avaldada arvamust ja esitada ettepanekuid
investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
(edaspidi eelnõu).
Finantsinspektsioon on Rahandusministeeriumi poole pöördunud 21.06.2021 kirjaga 4.12-2/2194-1, kus
Finantsinspektsioon esitas muudatused kehtivale investeerimisfondide seadusele (edaspidi IFS), et adresseerida
järelevalve käigus tõusetunud probleeme. Eelnõu osas esitame alljärgnevad tähelepanekud, mis sisaldavad ka
mainitud kirjas toodud ettepanekuid, millega pole eelnõu koostamisel arvestatud:
1. Eelnõu § 1 punkti 1) kohaselt täiendatakse IFS §-i 10 lõikega 6, millega nähakse ette piirangud väikefondi
valitseja poolt valitsetud fondide osakute, aktsiate või osade pakkumise mahul investoritele, kes ei ole
käsitatavad kutseliste investoritena. Seletuskirja kohaselt on sätte eesmärk täiendavalt kaitsta
jaeinvestoreid.
Samas ei pruugi Finantsinspektsiooni hinnangul nimetatud sätte lisamine olla piisav, et vähendada riski,
et väikefondi valitsejad kaasavad enda fondidesse asjatundmatute jaeinvestorite varasid. Seega oleks
eelnõuga lisatava IFS § 10 lõikega 6 samadel eesmärkidel vajalik lisada täiendav piirang, mis sätestab
väikefondi valitseja poolt valitsetavasse fondi investoritelt kaastavaks miinimaalseks investeeringuks
50 000 eurot.
Nimetatud piirang vähendaks oluliselt väikefondi valitsejate võimekust kaasata ja turustada avalikult
internetis ja muude avalike kanalite kaudu enda fonde jaeinvestoritele, kes ei pruugi aru saada fondi
riskidest, et langetada kaalutletud otsus investeerimiseks. Nimetatud piirmäära suurus on
Finantsinspektsiooni hinnangul piisav, et tagada väikefondi valitseja poolt selliste jaeinvestorite
kaasamise, kes eelduslikult võiks olla piisavalt asjatundlikud, et hinnata adekvaatselt nende
investeeringuga kaasnevaid riske. Samuti tähendaks väiksema hulga jaeinvestorite kaasamine
tõhusamat investoripoolset järelevalve fondivalitseja tegevuse üle iga, tulenevalt iga jaeinvestori
suuremast investeeringust tulenevast suuremast mõjust, mis täiendavalt kaitseks asjakohaste
investorite vara.
Eelnevast tulenevalt soovib Finantsinspektsioon, et eelnõud täiendataks IFS §-ga 4532 järgnevas
sõnastuses:
„§ 4532 mitte kutselise investori minimaalne investeering
Tegevusloata väikefondi valitseja poolt investorilt kaasatav minimaalne investeering enda valitsetavasse
fondi on 50 000 eurot.“.
2. Eelnõu § 1 punktiga 53) täiendatakse IFS §-i 453 uue lõikega 21, mille kohaselt väikefondi valitseja
registreerimiseks esitab fondivalitseja juhatus Finantsinspektsioonile lisaks IFS § 453 lõikes 2 nimetatud
taotlusele aktsia- või osakapitali sissemaksmist või algkapitali olemasolu tõendava dokumendi.
Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks eelnõus toodud IFS § 453 lõike 21 sõnastust muuta, et see
hõlmaks täiendavaid dokumente ja asjaolusid, mis on olulised väikefondi valitseja registreerimise
menetluses.
Väikefondi valitseja registreerimise raames tuleks täiendavalt olemasolevale infole nõuda, et taotleja
esitaks järgneva täiendava info:
(i) väikefondi valitseja asukoha ja tegevuskoha aadress Eestis;
(ii) põhjendus, millest nähtub väikefondi valitseja piisav seos Eestiga;
(iii) analüüs, millest nähtuks, et valitsetavad fondid vastavad investeerimisfondi üldtunnustatud
põhimõtetele.
Nimetatud andmeid küsib Finantsinspektsioon ka kehtiva IFS-i alusel toimuvate enamike menetluste
raames. See on vajalik, et Finantsinspektsioonil oleks parem võimalus hinnata taotleja vastavust ja
ühinguga kaasnevat mõju turule, nii teistele turuosalistele kui ka investoritele. Samas oleks õigusselguse
ja menetlusökonoomia huvides otstarbekas kohustada taotlejaid esitama nimetatud andmed juba
menetluse alguses, et seeläbi lihtsustada menetluse läbiviimist.
Eelnevast tulenevat soovib Finantsinspektsioon, et eelnõus sätestatud IFS § 453 lõige 21 tuleks
kehtestada järgmises sõnastuses:
„(21) Väikefondi valitseja registreerimiseks esitab fondivalitseja juhatus Finantsinspektsioonile lisaks
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele järgnevad dokumendid:
1) aktsia- või osakapitali sissemaksmist või algkapitali olemasolu tõendav dokument;
2) taotleja asukoha ja tegevuskoha aadress Eestis;
3) taotleja analüüs, millest nähtub, et valitsetavad fondid vastavad investeerimisfondi üldtunnustatud
põhimõtetele;
4) taotleja selgitus, millest nähtub väikefondi valitseja seos Eestiga.“.
3. Eelnõu § 1 punktiga 54) muudetakse IFS § 453 lõiget 3 viitega eelnõuga loodavale § 453 lõikele 21.
Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks nimetatud sätet muuta viisil, et Finantsinspektsioonil oleks
võimalik nõuda laiemalt asjakohast informatsiooni, mis võib olla vajalik väikefondi valitseja
registreerimise raames. Sätte sõnastuse laiendamine on vajalik, sest menetluse jooksul võivad
tõusetuda Finantsinspektsioonil põhjendatud kahtlused või huvi taotleja tegevuse või andmete suhtes,
mis ei pruugi seonduda väga kitsalt IFS § 453 lõigete 2 ja 21 nimetatud teabe täpsustamisega.
Finantsinspektsiooni poolt pakutud sõnastus piiraks siiski informatsiooni küsimise õiguse kitsalt
väikefondi valitseja registreerimise menetlusega.
Eelnevast tulenevalt tuleks eelnõus sätestatud IFS § 453 lõiget 3 muuta ning kehtestada järgmises
sõnastuses:
„(3) Kui käesoleva seaduse § 453 lõike 2 ja 21 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik
veenduda, kas väikefondi valitsejal on enda tegevuseks piisavad võimalused ja kas ta vastab
õigusaktidega väikefondi valitseja kohta kehtestatud nõuetele, võib Finantsinspektsioon nõuda
lisaandmete ja –dokumentide esitamist enda määratud mõistliku tähtaja jooksul.“.
2/5
4. Eelnõu § 1 punktiga 55) täiendatakse IFS §-i 453 lõikega 31, mille kohaselt Finantsinspektsioonile
esitatavate lisaandmete selgituste sisu, koostamise alused ja esitamise korra võib kehtestada valdkonna
eest vastutav minister määrusega.
Kuigi vastava määrusega võiks ka näiteks adresseerida käesoleva dokumendi punktis 2 nimetatud
ettepanekuid, ei ole eelnõuga määruse kavandit või eelnõud esitatud, mistõttu ei ole võimalik hinnata
määruse väärtust väikefondi valitsejate registreerimisega seotud murekohtade lahendamisel.
5. Eelnõu § 1 punktiga 57) täiendatakse IFS §-i 453 lõikega 61, mis näeb ette, et Finantsinspektsioon võib
keelduda väikefondi valitseja registrisse kandmisest, kui väikefondi valitsejal puudub seos Eestiga või
kui seos Eestiga ei ole piisav. Kuigi keeldumise alusena on seos Eestiga sätestatud, siis sõnaselget
vastavat nõuet aga ei ole kehtivas seaduses ega Eelnõuga ette nähtud. Eelnevast tulenevalt tuleb
Eelnõuga kehtestada õigusselguse huvides tuleks seadusesse kehtestada järgmine nõue:
„Tegevusloata väikefondi valitseja, asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis ning väikefondi
valitsejal peab olema piisav seotus Eestiga.“.
6. Eelnõu § 1 punktiga 58) täiendatakse IFS §-i 453 lõikega 10, millega loetletakse asjaolud, mille esinemisel
võib Finantsinspektsioon väikefondi valitseja registrist kustutada.
Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks eelnõus toodud sõnastust täiendada alustega, mille kohaselt on
Finantsinspektsioonil õigus väikefondi valitseja registrist kustutada, kui i) fondivalitseja ei ole tõendanud
algkapitali olemasolu ning ii) puudub seos Eestiga. Tegemist on oluliste alustega, mille olemasolul oleks
Finantsinspektsioonil selgemad õiguslikud alused, et tagada selliste väikefondi valitsejate tegevus Eestis,
kes vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Nende aluste lisamist toetab ka asjaolu, et kui need nõuded
ei ole täidetud, siis võib keelduda väikefondi valitseja registrisse kandmisest. Järelikult kui
Finantsinspektsioonile saab näiteks teatavaks, et isikul puudub seos Eestiga, siis peab jääma
Finantsinspektsioonile õigus väikefondi valitseja registrist kustutada.
Eelnevast tulenevalt tuleks muuta eelnõus sätestatud IFS § 453 lõiget 10 ja täiendada seda punktidega
7) ja 8) järgnevas sõnastuses:
„(10) Finantsinspektsioon võib väikefondi valitseja registrist kustutada, kui:
1) väikefondi valitseja ei ole kahe kuu jooksul tema registreerimisest arvates alustanud fondi valitsemist;
2) registreeringu taotlemisel on Finantsinspektsioonile esitatud valeandmeid, millel oli registreerimise
otsustamisel oluline tähendus;
3) väikefondi valitseja tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
4) väikefondi valitseja avaldab oma tegevuse kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või
reklaami;
5) väikefondi valitseja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul
põhjusel oluliselt fondi, selle osakuomanike või aktsionäride huve või väärtpaberituru korrapärast
toimimist;
6) väikefondi valitseja on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
7) väikefondi valitseja ei ole tõendanud tegutsevad äriühingu algkapitali olemasolu;
8) väikefondi valitsejal puudub seos Eestiga.“.
Täiendavad ettepanekud IFS-i, FIS-i ja KAVS-i normide täpsustamiseks
7. Hetkel kehtiva Finantsinspektsiooni seaduse § 457 lõike 4 kohaselt tasutakse väikefondi valitseja
registreerimisel menetlustasu 200 eurot. Kuigi ühelt poolt on registreerimise menetlustasu eesmärgiks
katta Finantsinspektsiooni halduskulud, siis võib see toimida ka taotlejate hulga reguleerijana.
Eeltoodust tulenevalt võiks kehtestada kõrgema menetlustasu, mis Finantsinspektsiooni hinnangul
võiks olla sama, mis fondivalitseja puhul, s.o vähemalt 1000 eurot.
3/5
8. Kehtiv IFS § 448 lõige 1 loetleb punktide 1 kuni 3 näol ette kriteeriumid, millele olulist osalust omandada
sooviv isik peab vastama. IFS § 448 lõige 3 sätestab andmed, mis tuleb olulist osalust omandada sooviva
isiku poolt esitada. Samas ei ole IFS § 448 lõikes 3 sätestatud andmete põhjal võimalik hinnata kõiki
§ 448 lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud asjaolusid, muu hulgas taotleja finantsseisundit, seoseid
rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega, isiku mainet jmt. Eelnevast tulenevalt on
Finantsinspektsioonil vajalik menetluse raames küsida olulist osalust omandada sooviva isiku käest
juurde IFS § 324 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.
Finantsinspektsiooni hinnangul oleks nii olulist osalust omandada soovivatele isikutele kui ka
Finantsinspektsioonile selgem ja vähem koormavam, kui seaduses oleks sätestatud selgelt dokumendid
ja andmed, mille küsimine on Finantsinspektsioonile vajalik, et hinnata isiku vastavust juba praegu
kehtivas IFS-s sätestatud nõuetele. Selgus menetluse alguses esitatavate andmete osas on sedavõrd
olulisem, kui arvestada olulise osaluse menetluse lühikesi tähtaegasid.
Eelnevast tulenevalt tuleks IFS § 448 lõiget 3 muuta ning kehtestada järgnevas sõnastuses:
„(3) Olulise osaluse omandaja esitab osaluse omandamisest Finantsinspektsiooni teavitamisel omandaja
vastavuse hindamiseks käesoleva seaduse § 324 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.“.
9. IFS § 88 lõike 4 sõnastust tuleks muuta, et asjakohaste fondide, välja arvatud pensionifondide, kohta
käiva aruandluse esitamise tähtaega oleks 10 päeva asemel 15 päeva jooksul.
IFS § 88 lõike 4 kohaselt esitab fondivalitseja või aktsiaseltsfond Finantsinspektsioonile aruanded kümne
päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks sättes nimetatud tähtaega pikendada viie päeva võrra. Fondidele
kehtestatud aruandluse raames esitatakse Finantsinspektsioonile andmed mh. fondi vara
puhasväärtuse (edaspidi NAV) kohta. Aruannete esitamise tähtaja pikendamine viie päeva võrra on
vajalik, sest teatud tüüpi fondide puhul on osutunud keeruliseks NAV arvutamiseks vajalike algandmete
kogumine kümne päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Eelnev muudatus ei hõlmaks
pensionfonde.
Eelnevast tulenevalt tuleks IFS § 88 lõike 4 sõnastust muuta ning kehtestada uues sõnastuses:
„(4) Fondivalitseja või aktsiaseltsfond esitab Finantsinspektsioonile aruanded pensionifondide kohta 10
päeva jooksul ning teiste fondide kohta 15 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.“.
10. Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 56 lõike 3 sõnastust tuleks muuta, et
sätestada tähtaeg, mis ajaks hiljemalt peavad krediidiandjad või äriühingust krediidivahendajad esitama
Finantsinspektsioonile samas sättes nimetatud dokumendid.
Kehtiva sõnastuse kohaselt on KAVS § 56 lõikega 3 kehtestatud tingimusliku tähtaja määramine tekitab
raskusi järelevalve teostamisel, sest tingimuse täitmata jätmine vabastab subjekti kohustuse täitmisest.
Finantsinspektsiooni hinnangul oleks seega vaja täiendada KAVS § 56 lõiget 3 täiendava tähtajaga, mille
saabumine ei sõltu subjekti enda tegevusest.
Eelnevast tulenevalt tuleks KAVS § 56 lõike 3 sõnastust muuta ning kehtestada uues sõnastuses:
„(3) Krediidiandja või äriühingust krediidivahendaja esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta
aruande, vandeaudiitori aruande ärakirja, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse
ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise
otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride või osanike üldkoosoleku toimumist, kuid mitte
hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppu.“.
4/5
Finantsinspektsioon palub käesolevas kirjas välja toodud tähelepanekuid ja ettepanekuid eelnõu menetlemisel
võtta arvesse. Täiendavate küsimuste korral oleme valmis oma ettepanekuid täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Tammer
juhatuse liige
Brent-Silvester Viin
[email protected]
5/5