Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
25.01.2022
FinanceEstonia tagasiside RahaPTS § 31 lg 6 ja § 14 lg 8 alusel kehtestatud määruse
„Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete
kontrollimise tehnilised nõuded ja kord“ muutmisele
Lugupeetud Rahandusministeerium,
Käesolevaga esitab mittetulundusühing “FinanceEstonia” oma seisukohad RahaPTS
§ 31 lg 6 ja § 14 lg 8 alusel kehtestatud määruse „Infotehnoloogiliste vahendite abil
isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja kord“
muutmisele.
Sarnaselt detsembris 2020 toodule, toetab FinanceEstonia RahaPTS § 31 lg 6 alusel
kehtestatud määruse „Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja
andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja kord“ („Määrus“) muutmist turuosaliste
vajadustele vastavamaks, võimaldamaks turuosalistel lähtuda riskipõhisest
paindlikkusest ning edendada konkurentsivõimelist ärikeskkonda Eesti
teenusepakkujatele nii kohalikul turul kui Euroopa Liidu üleselt, ning seda koostöös
isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise teenusepakkujatega. Selline
muudatus on oluline ka ettevõtluse toetamise meetmena tulenevalt COVID-19
pandeemia mõjust, kuna kohaliku tarbija jaoks on näiteks kergem avada maksekonto
Belgias registreeritud Wise’i juures kui kohalikus pangas ning suur hulk potentsiaalseid
rahvusvahelisi kliente, kes sooviksid Eestis teenuseid tarbida või siin teenuseid
osutada, ei saa ärisuhte loomiseks Eestisse reisida. Sellises olukorras on vajalik
saavutada konkurentsieelis ja ka välisinvesteeringute kaasamise seisukohalt on
oluline paindlik ettevõtluskeskkond.
Mõistame samuti, et hetkel kehtiv määrus seab Eesti turuosalistele rangemad nõuded
võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega eesmärgiga tõsta Eesti finantssektori
usaldusväärsust tulenevalt erinevate krediidiasutuste riskikontrolli süsteemide
puudustega minevikus. Siiski oleme seisukohal, mida toetab ka riiklik riskihinnang, et
finantssektori haavatavus ei ole niivõrd seotud isikusamasuse tuvastamise
meetoditega (Riiklik riskihinnang, Finantssektori haavatavused punkt 5.4.1.7.1).
Peame taaskord nentima, et mistahes õigusakt, mis käsitleb kaugtuvastamise
meetodite kasutamist isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks, peaks lisaks
riskide reguleerimisele peegeldama tehnoloogia ja isikut tõendavate dokumentide
hetkeseisu ja olema võimaluste piires tulevikku vaatav. Kahjuks on kavandatava
määruse eelnõu („Muudetud Määrus“) kavand innovatsiooni ja paindlikkuse võtmes
siiski tagapool paljudes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides olevatest lahendustest,
tehes Muudetud Määruse kohustuslikuks kõigile kohustatud isikutele neile
kohalduvatest riskidest olenemata, jättes sisuliselt jõusse intervjuu kohustuslikkuse
ning luues ebamääraseid õiguslikke kontseptsioone, millele vastamine on keeruline kui
mitte võimatu. Lisaks ei ole kaugtuvastamise võimaluse kohtlemine iseenesest kõrgele
riskile viitava asjaoluna kooskõlas 5. rahapesu direktiivi ning EBA suunistega.
Samuti on kahetsusväärne, et hoolimata detsembris 2020 antud tagasisidest ei ole
Rahandusministeerium mitmeid seisukohti arvesse võtnud ning ei ole Seletuskirjas ka
põhjendanud nende mitte arvesse võtmist hoolimata asjaolust, et teatud tehnilistel
kriteeriumitel ei ole objektiivseid õigustusi ja põhjendusi. FinanceEstonia leiab, et
Muudetud Määrus on võrreldes 2020. aastal avaldatud Määrusega mõnevõrra
paindlikum ning Seletuskirja olemasolu on igati tervitatav, kuid asjaolu, et antud teemal
puudus ligikaudu aastaks kommunikatsioon, tekitas turuosaliste seas palju
ebakindlust. Seetõttu esitame Rahandusministeeriumile palve, et FinanceEstoniat kui
suurt osa Eesti finantssektorit koondavat katuseorganisatsiooni hoitaks edaspidiste
asjade käiguga kursis.
Ülaltoodust tulenevalt ning eelmise aasta jaanuaris jõustunud Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu direktiivi (EL) 2018/843 (AMLD 5) valguses, mille kohaselt ei ole kaug-
tuvastamine enam kõrgemale riskile viitav asjaolu, palume Rahandusministeeriumil
kaaluda kas Muudetud Määruses toodud piirangud (RahaPTS § 31 lg 1 p 1-2 toodud
kohaldumiskriteerium) ei ole Eesti ettevõtluskeskkonna osas ebamõistlikult piiravad,
näiteks, kas on põhjendatud infotehnoloogiliste vahendite kasutamise kohustus, kui
RahaPTS § 31 lg 1 p 1 kohaselt on EU liikmesriigi kodanikust kliendi elu- või asukoht
EMP-st väljapool. AMLD 5 arvesse võttes soovime veelkord rõhutada, et Muudetud
Määrus ei luba madalama riskiga kohustatud isikutel kohaldada hoolsusmeetmeid
vastavalt oma riskihinnangule. Muudetud Määrus kohaldub ka näiteks
väikesemahulistele makseteenuste pakkujatele ning era- ja riskikapitali
fondivalitsejatele, kelle riskid ei ole võrdväärsed näiteks krediidiasutuste või
virtuaalvääringu teenuse pakkujatega. FinanceEstonia hinnangul ei ole seadusandja
võtnud arvesse mõjutatud turuosaliste mitmekesisust ega arvestanud Eesti riikliku
riskihinnangu järeldusi, mille kohaselt hoolsusmeetmed ei tohiks olla ebavajalikult
keerukad, võttes arvesse ettevõttele kohalduvaid riske. Kõigi kvalifitseeruvate
turuosaliste jaoks ühetaolisel lähenemisel on meie hinnangul vastupidine mõju,
eemaldades väikesemahulised ja madala riskiga teenusepakkujad Eestist, kelle
ärimudeli jaoks ei ole RahaPTS § 31 kohaldamine eelarveliselt proportsionaalne, ning
sundides tarbijaid seeläbi selliseid teenuseid ülepiiriliselt tarbima. Lisaks sunnivad
Muudetud Määruses toodud meetmed kõiki turuosalisi oma ressursse kulutama
klientide isikusamasuse tuvastamise protsessidele, kui tegelikkuses võib olla
riskipõhiselt palju olulisem kulutada ressursse tehingute kontrollimisele. Vähemalt
väiksemate teenusepakkujate suunal toob selline ebavõrdsus kaasa soovimatu
olukorra, kus Eesti teenusepakkujate üldine riskiprofiil vastupidiselt eesmärgile
kõrgeneb.
Kuivõrd Muudetud Määrus oli esitatud PDF vormingus ning selle konverteerimine
Microsoft Word vormingusse oli raskendatud, siis ei esitanud FinanceEstonia
muudatusettepanekuid tervikteksti, vaid toob need välja käesolevas tagasisides.
Õigusaktide eelnõude esitamine tagasisidestamiseks võiks toimuda üldreeglina ka
Microsoft Word vormingus, kuivõrd nii on ministeeriumil võimalik saada vahetuid
muudatusettepanekuid.
Erinevalt detsembris 2020 meieni jõudnud Määruse muutmise ettepanekust on
seekord Muudetud Määrusega kaasas ka seletuskiri („Seletuskiri“), millele oleme
võimalusel viidanud ning seal toodud selgitusi ka tagasisides kasutanud.
Juhul, kui ministeerium on huvitatud turuosalistega antud küsimuses kohtuma, siis
oleme selleks meeleldi valmis.
1. Üldised ettepanekud
1. Kuivõrd tegemist on määrusega, mis kohaldub ka makseteenuse pakkujatele
direktiivi (EL) 2015/2366 vaatest, siis soovitame Rahandusministeeriumil tõsiselt
kaaluda tugeva kliendi autentimise kriteeriumi sissetoomist. FinanceEstonia
hinnangul on arusaamatu tutvustada turuosalistele uusi ja täiendavaid
kontrollimeetmeid, kui kõrge usaldusväärsuse tasemega kontrollimeetmete
kasutamine on juba kohustuslik teiste õigusnormide alusel. Sarnaselt eelnevale
on ka FATF oma “Guidance on Digital Identity” juhendi p-s 125, millele ka
Rahandusministeerium on ise viidanud, märkinud, et SMS autentimine loob
täiendava turvakihi isikusamasuse tuvastamisel.
2. Seaduse ja regulatsiooni muudatuste valguses ning kooskõlas riikliku
riskihinnaguga soovitame Rahandusministeeriumil kasutada § 31 lõikes 7
sätestatud võimalust täpsustada § 31 lõike 1 punkti 2 piiranguid ja olukordi.
Täpsemalt, AMLD 5 sätestab, et kaugtuvastamine üksinda ei ole iseenesest
kõrgemat rahapesu riski iseloomustav asjaolu (III lisa). Lisaks on riiklikus
riskihinnangus välja toodud (I), et "rahapesuga seotud ohte või riske ei ole
võimalik tuvastada üksnes rahavoogude põhjal" (Riiklikud ohud, punkt 3.1.2).
Sellest tulenevalt teeme üldise ettepaneku kasutada RahaPTS § 31 lõike 7
võimalust kohaldada § 31 lõike 1 punktis 2 määratletud piirmäärasid üksnes juhul,
kui on olemas muud RahaPTS § 37 (välja arvatud § 37 lõike 3 punktis 4)
määratletud kõrgemaid riske iseloomustavad tegurid.
Kui see ei ole võimalik, teeme ettepaneku tõsta § 31 lõike 1 punktis 2 määratletud
piirmäärad füüsilise isikute puhul vähemalt 35 000 euroni ja juriidilise isikute puhul
100 000 euroni kooskõlas Rahapesu Andmebüroo juhendiga kahtlaste tehingute
tunnuste kohta. Praegused 2017. aastal kehtestatud piirmäärad raiskavad
kohustatud isikute ja klientide ressursse, kuna need koormavad liiga palju isikuid
ja tavapäraseid äritegevust läbiviivaid ettevõtteid. Samuti ei ole piirmäärad
kooskõlas üleminekuga sularahata ühiskonnale (nt sularahata maksete väärtus
kasvas 2015-2020 ainuüksi kodumajapidamistes 45%, Eesti Panga statistika.
Ettevõtlustegevuse kohta sarnane statistika puudub). Arvestades, et sularahata
maksed toetavad turvalisemat keskkonda, on kasulik, et piirmäärad kajastaksid
sularahata ühiskonna harjumusi.
Samaaegselt soovitame Rahandusministeeriumil AMLD 5 ja riiklikule
riskihinnagule tuginedes muuta § 31 lõike 1 punkti 1 nii, et see hõlmaks ainult §
37 lõike 2 punktis 2 nimetatud isikuid.
3. Samuti teeme üldise ettepaneku kohendada Muudetud Määruse teksti selliselt,
et oleks saavutatud kooskõla EBA suunistega (EBA Guidelines on ML/TF Risk
Factors of 01.03.2021), mille kohaselt kohustatud isikud peaksid:
- Hindama kas kaugtuvastuse kasutamine suurendab konkreetse kliendisuhte
puhul rahapesu ja terrorismi rahastamise riski ning sellisel juhul kohaldama
vastavalt tugevdatud hoolsusmeetmeid. Kaugtuvastusega seotud riskide
hindamisel peaksid turuosalised arvestama EBA suunises sätestatud
riskitegureid (Suunise 4.29b);
- Juhul kui kaugtuvastamise kohaldamisega seonduvalt suureneb nimetatud
risk, peaksid ettevõtted kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid kooskõlas
suuniste punktiga 4.46. Ettevõtted peaksid eelkõige kaaluma, kas
asjakohane oleks kohaldada tugevdatud meetmed kliendi identiteedi
kontrollimiseks või alternatiivselt kliendisuhte tugevdatud pidev jälgimine
(Suunise 4.30).
2. Reguleerimisala täpsustused
Ettepanekud:
1. Asendada Muudetud Määruse § 1 lg 1 p 5 sõnastus järgmiselt: „ärisuhte loomisel
või juhuti tehingu tegemiseks läbi viidava intervjuu korraldamise nõudeid“, et
lihtsustada sõnastust, et see sarnaneks § 1 lg 1 punktile 4, võimaldades
intervjuude nõuete määratlust täpsustada §-s 13.
2. Asendada Muudetud Määruse § 1 lg 1 p 6 sõnastus järgmiselt: „Isiku näo ja
dokumendi kadreerimise nõuded“. Vastavalt eelnõu seletuskirjale on antud punkt
viide määrus §-le 10 ja seega peaks õigusselguse huvides kasutama ka samu
termineid nagu §-s 10.
3. Isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise eeltingimused
Muudetud Määruse § 2 lg 1 on sätestatud, et isikusamasuse tuvastamisel ja andmete
kontrollimisel peab kasutama Muudetud Määruse §-s 9 toodud kõrge usaldusväärsuse
tasemega e-identimise süsteemi.
Juhime tähelepanu, et Muudetud Määruses ja Seletuskirjas kasutatud terminid on
segadust tekitavad ning ei aita kaasa õigusselgusele. Nimelt, terminitel „kõrge
usaldusväärsus“ ning „e-identimise süsteem“ on juba selge tähendus Euroopa Liidu
õiguses, tulenedes Euroopa Liidu määrusest e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike
usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
1999/93/EÜ („eIDAS Määrus“).
Muudetud Määrus kasutab eelnimetud termineid läbivalt, omamata pealtnäha siiski
seost eIDAS Määrusega. Näiteks viitab Muudetud Määruse § 9 lg 1 sõnastus, et kõik
§ 9 lg 1 punktides 1-3 toodud süsteemid peavad olema kõrge usaldusväärsuse
tasemega e-identimise süsteemid, kuid juhul, kui antud termineid lugeda eIDAS
Määruse kontekstis, siis vähemalt Muudetud Määruse § 9 lg 1 p 3 toodud lahendus ei
kvalifitseeruks kindlasti „e-identimise süsteemiks“. eIDAS Määruse artikkel 3 p 4
tähenduses on e-identimise süsteem „e-identimiseks vajalik süsteem, mille raames
väljastatakse e-identimise vahendeid füüsilistele või juriidilistele isikutele või juriidilist
isikut esindavatele füüsilistele isikutele“. Muudetud Määruse § 9 lg 1 p 3 toodu ei ole
e-identimise süsteem eIDAS Määruse mõttes, vaid on lihtsalt infotehnoloogiline
lahendus või lahenduste kogum. eIDAS Määruse mõttes väljastatakse e-identimise
süsteemi raames e-identimise vahendeid (need peavad olema taaskasutatavad) ning
antud vahenditel saab olla, vastavalt eIDAS Määruse artiklile 8, määratud
usaldusväärsuse tase. Muudetud Määruse § 9 lg 1 p 3 toodu ei ole e-identimise
süsteem ega vahend eIDAS Määruse mõttes.
Võib tunduda, et tegemist on vähetähtsa terminitele suunatud kriitikaga, aga see
omandab märkimisväärse tähenduse võttes arvesse (i) ulatuslikku diskretsiooni, mis
on Muudetud Määruse § 9 lg 2 alusel järelevalveasutusele jäetud ning (ii) asjaolu, et
hinnates Muudetud Määruse sõnastust ning Seletuskirja, siis Rahandusministeerium
ei ole siinkohal ilmselt soovinud siduda Muudetud Määrust ning eIDAS Määrust, v.a.
sätetes, kus see seos on selgelt tehtud (näiteks Muudetud Määruse § 9 lg 1 p 1). Juhul,
kui sellise seose tekitamine on siiski olnud Muudetud Määruse eesmärk, siis see
kindlasti ei too kaasa turuosaliste poolt oodatud paindlikkust ega käi oma olemuselt
kaasas ka tehnoloogilise arenguga.
Ettepanek:
1. Soovitame Rahandusministeeriumil Muudetud Määrusest eemaldada
määratlemata ning defineerimata õigusmõisted nagu „e-identimise süsteem“ ning
„kõrge usaldusväärsuse tase“ ning asendada need neutraalsete terminitega.
2. Soovitame Rahandusministeeriumil Muudetud Määrus § 2 täiendada lõikega 5:
„Teenusepakkuja ei pea uuesti infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse
tuvastama kui teenusepakkujal on juba kliendiga kehtiv ärisuhe.“
Erandi isikusamasuse tuvastamiseks lubab teha RahaPTS § 31 lg 7 ja
Finantsinspektsiooni juhend „Krediidi- ja finantseerimisasutuste
organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamiseks“ punkt 4.3.1.7.
Muudatus on eelkõige vajalik, et teenusepakkuja ei peaks tuvastama uuesti
kliendi isikusamasust kui väljaminevate maksete kogusumma ületab
kalendrikuus 15 000 eurot füüsilisest isikust kliendi puhul või 25 000 eurot
juriidilisest isikust kliendi puhul ning piirama kliendil RahaPTS § 42 lg 1 alusel
teenuste kasutamist kuni klient läbib isikusamasuse tuvastamise
infotehnoloogiliste vahendite abil kui ärisuhte alguses ei kohaldatud
hoolsusmeetmeid kliendiga samas kohas viibides.
Muudetud Määrus kohaldub eri liiki teenusepakkujatele, kellele äriprotsesside või -
mudeliga ei sobi teenuse või väljamaksete peatamine, et isikusamasus uuesti
tuvastada Muudetud Määruses ettenähtud korras. Teisest küljest ei ole
teenusepakkujale ka majanduslik mõttekas tuvastada kõike kliente Muudetud
Määrusega ettenähtud korras.
4. Vastutus ja protseduurid
Muudetud Määruse § 3 lg 2 – 4 reguleerivad Muudetud Määruses toodud toimingute
tegemist isikute poolt, kes ei ole teenusepakkuja. Muudetud Määruse eelnimetatud
paragrahvi lõiked tekitavad siiski segase olukorra, mille kohaselt ei tohiks
teenusepakkuja kaasata Muudetud Määruses väljatoodud tegevuste läbiviimisse
kolmandast isikust teenusepakkujat juhtudel, kui sõlmitud ei ole RahaPTS §-s 24
sätestatud tegevuse edasiandmise lepingut. RahaPTS § 24 lg 1 ja 2 seavad siiski
selged piirid, kellele tegevuse edasiandmine võimalik on ning nendeks isikuteks ei
kvalifitseeruks sisuliselt ükski mittereguleeritud kolmandast isikust teenusepakkuja,
näiteks Veriff.
Ettepanekud:
1. Soovitame Rahandusministeeriumil selgitada Muudetud Määruse § 3 eesmärki:
- Juhul, kui eesmärgiks on piirata isikute ringi, keda teenusepakkujad
Muudetud Määruse alusel oma kohustuste täitmiseks kasutada saavad, siis
täidab antud säte oma eesmärki. Siiski usume, et niivõrd kitsendav piirang ei
ole Rahandusministeeriumi eesmärk, kuivõrd see ei lähe kokku elulise
olukorraga. Juhul, kui eesmärgiks on siiski lubada kohustatud isikutel
kolmandast isikust mittereguleeritud teenusepakkujate kasutamine, siis ei ole
Muudetud Määruse § 3 lg 2 – 4 oma praeguses sõnastuses õnnestunud ning
me soovitame neid vastavalt muuta.
2. Tulenevalt eeltoodust soovitame Muudetud Määruses:
- selgelt välja tuua, et tegevuse edasiandmine on võimalik ka isikutele, kes ei
ole RahaPTS § 24 lg 2 nimetatud isik;
- sedastada, et kolmandast isikust teenusepakkujate kasutamine Muudetud
Määruses toodud tegevuse tegemiseks ei ole tegevuse edasiandmine; või
- võttes arvesse, et see võis olla Rahandusministeeriumi algne eesmärk,
Muudetud Määruse § 3 sätestada, et mõeldud on, et tarvis on sõlmida
osapoolte vahel leping, mis vastab RahaPTS § 24 lg 3 tingimustele.
5. Ebaõiged viited
Juhime tähelepanu, et Seletuskirjas on korduvalt viidatud § 3 lg-le 5, kuid Muudetud
Määruses endas selline norm puudub.
6. Ebaõnnestunud isikusamasuse tuvastamine ja andmete kontrollimine
Muudetud Määruses ei ole arvesse võetud detsembris 2020 antud tagasisidet ning
Seletuskirjas ei ole esitatud ka sisulisi põhjendusi selle mitte arvesse võtmiseks.
Seetõttu esitame varasemalt välja toodud tagasiside uuesti.
Muudetud Määruse § 4 lg 1 loetleb juhtumid, kui isikusamasuse tuvastamine või
andmete kontrollimine loetakse ebaõnnestunuks. Muuhulgas loetakse Muudetud
Määruse § 4 lg 1 p 2 ja Muudetud Määruse § 4 lg 2 alusel isikusamasuse tuvastamine
või andmete kontrollimine ebaõnnestunuks ehk sessioon aegunuks kui isik ei ole 5
minuti jooksul infosüsteemis lõpule viinud ühtegi tegevust. Määruse § 3 lg 2 on
sessiooni aegumiseks ette nähtud 15 minutit. Kasutame käesolevaga võimalust
rõhutada, et Muudetud Määruses sätestatud 5-minutiline ajaaken ei ole kuidagi
tehniliselt põhjendatud ega objektiivne, vaid toob kaasa paljude sessioonide aegumise
ja kasutajakogemuse halvenemise.
Leiame, et sessiooni aegumise ajaakna lühendamine ei ole otstarbeks, vajalik ega ka
põhjendatud, kuivõrd:
a) Määrus ega Muudetud Määrus ei defineeri „sessiooni“, „infosüsteemi“, „tegevust“
ega „lõpule viimist“, mistõttu võivad Määruse ja Muudetud Määruse mõistes
teenusepakkujad mõista eelnimetatud termineid erinevalt, mis toob kaasa
olukorra, kus Muudetud Määrust rakendatakse erinevalt ning see võib omada
märkimisväärset mõju lõppklientide kasutajakogemusele. Õiguslikust
ebaselgusest tulenevalt võivad tekkida olukorrad, kus „sessiooniks“ saab lugeda
juba teenusepakkuja nn landingpage’ile sattumist, kui lõppkasutaja ei ole veel
aktiveerinud isikusamasuse tuvastamise algatamist. Samuti on tavapärased
olukorrad, kus isikusamasuse tuvastaja või andmete kontrollija kasutamisel
teenusepakkuja poolt väljub lõppkasutaja teenusepakkuja „infosüsteemist“ ning
siseneb isikusamasuse tuvastaja või andmete kontrollija „infosüsteemi“ – sellisel
juhul jääb ebaselgeks, millisest ajahetkest toimub 5 minuti arvestamine.
b) Muudetud Määruses toodud sessiooni ajaakna lühendamine ei paku olulisel
määral täiendavat kaitset. Muudetud Määruses toodud sessiooni ajaakna
lühendamist ei saa näha tähendusväärse tehnilise kaitsemeetmena sessiooni
turvalisuse suurendamiseks, kuna isikusamasuse tuvastamise sessiooni
peamiseks riskikeskmeks on lõppkasutaja. Juhul, kui lõppkasutajat sunnitakse
tema tahte vastaselt, tahet moonutades või mõjutades isikusamasuse tuvastamise
sessiooni läbima, siis on üldreeglina vastavad tegevused ette planeeritud, mistõttu
marginaalne ajaline piirang mõju ei avalda. Infotehnilisest ning -turbega seotud
vaatepunktist ei ole sessioon vähem turvalisem kui see on avatud 10 minutit
kauem, kuna sessiooni turvalisus sõltub eelkõige rakendatud kaitsemeetmetest,
mitte selle pikkusest.
c) Muudetud Määruses toodud sessiooni ajaakna lühendamine mõjub halvasti
lõppkasutajate kasutajakogemusele, kuivõrd juba mõnevõrra pikema sessiooni
võimaldamine tagab kehvemate digipädevustega isikute ligipääsu
infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamisele ning mõjub
positiivselt ka puhtinimlike eksituste kontekstis – harvad ei ole juhtumid, kui
isikusamasuse tuvastamise algatamise järgselt asuvad lõppkasutajad alles otsima
isikut tõendavaid dokumente, kohendama oma väljanägemist või sättima
valgustust.
Ettepanekud:
1. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku, et Muudetud Määruses ei muudetaks
Määruses välja toodud ajaraami sessiooni aegumiseks ning sessiooni aegumine
oleks jätkuvalt piiritletud 15 minutiga. Alternatiivina võiks jätta küsimuse
turuosaliste otsustada – turuosalised saaksid olla vabad otsustama tehnilise
süsteemi niivõrd detailsete parameetrite üle, seades eesmärgiks RahaPTSis
toodud eesmärkide sisulisel saavutamise.
2. Juhul, kui jätta küsimus turuosaliste otsustada, siis teeme ettepaneku sõnastada
Muudetud Määruse § 4 lg 2 järgnevalt: „Teenusepakkuja peab määratlema
tehnilised kriteeriumid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetud sessiooni
aegumise ja katkemise määratlemiseks.“
7. Ebaselged kohustused
Muudetud Määruse § 6 lg 2 näol jääb ebaselgeks, kas sisuliselt on tegu RahaPTS §
13 lg 1 p-s 2, § 20 lg-des 6 - 7, § 23 lg 1 p-s 1 ning § 38 lg-s 3 sätestatud kohustuse
kopeeringuga või täiendava kohustusega. Tõenäoliselt on püütud sätestada täpsemalt
kohustust teenusepakkujale arvestada kliendi riskiskoori määramisel
infotehnoloogiliste vahendite abil kogutud informatsioonist, kuid ebaõnnestunud on
sõnastus „..ja tegema ettepaneku kliendi suhtes rakendatava...“. Sisuliselt peaks
teenusepakkuja tegema ettepaneku iseendale, ehk norm ei pruugi olla üheselt
mõistetav. Lisaks, ärisuhte seire sageduse ja kohaldavad meetmed osana kliendi
üldisest riskiprofiilist, mille teenusepakkuja määrab pärast kõigi oma protseduuri
reeglites ette nähtud hoolsusmeetmete täitmist. Seega ei saa teenusepakkuja määrata
ärisuhte seire režiimi kohe pärast isikusamasuse tuvastamist. Samuti tuleks kasutada
lõigus mõistet ärisuhte seire režiim kuivõrd selline sõnastus on kooskõlas RahaPTS §
23 mõistega. Alternatiivselt võiks kasutada sõnastust: „..ja arvestama kogutud infoga
kliendi riskiskoori määramisel“.
Ettepanekud:
1. Täpsustada Muudetud Määruse § 6 lg 2 toodud kohustuse suhet RahaPTS § 13
lg 1 p-s 2, § 20 lg-des 6 - 7, § 23 lg 1 p-s 1 ning § 38 lg-s 3 sätestatud
kohustustega.
2. Kasutada Muudetud Määruse § 6 lõikes 2 mõistes „ärisuhte režiim“ või kasutada
sõnastust: „„..ja arvestama kogutud infoga kliendi riskiskoori määramisel“.
8. Sünkroniseeritud heli ja kujutise kajastamine infovoos
Muudetud Määruses ei ole arvesse võetud detsembris 2020 antud tagasisidet.
Seletuskirjas on küll esitatud argumente, miks on sünkroniseeritud heli olemasolu
oluline, kuid seda on tehtud viisil, mis ei võta arvesse tehnoloogia arengut ning elulisi
kasutusjuhtumeid. Seetõttu esitame varasemalt välja toodud tagasiside uuesti koos
mõnede lisandustega.
Muudetud Määruse § 7 loob isikusamasuse tuvastajale ja andmete kontrollijale
kohustuse kindlustada sünkroniseeritud heli ja kujutise salvestamine ja taasesitamise
võimaldamine.
Muudetud Määruse eesmärgiks peaks eelkõige olema rahapesuga seonduvate riskide
maandamine, mistõttu tuleb heli salvestamise kohustuslikkust vaadelda eelkõige
tehnoloogia võimekuse ning eluliste kasutusjuhtude kontekstis:
a) Juhime tähelepanu, et sõltumata mobiilsete (Android ja iOS) seadmete
populaarsusest tehakse märkimisväärne hulk isikusamasuse tuvastamisi siiski
arvuteid või sülearvuteid kasutades. Sülearvuteid ning arvuteid kasutades on
enamikes veebilehitsejates võimalik küll nõuda kaamera ja mikrofoni
sisselülitamist, kuid puuduvad võimalused tagada, et lõppkasutaja on mikrofoni
„heli“ seadmes endas piisavalt valjuks „keeranud“ või ei ole mikrofoni, kas
füüsiliselt või tarkvaraliselt, mistahes viisil manipuleerinud. Eelnimetud
manipuleerimise tuvastamine sessiooni raames on üldreeglina võimatu.
b) Lõppkasutajate kasutusjuhtude näitel ei ole ebatavalised olukorrad, kus
lõppkasutaja ei tee sessiooni vältel helisid, samuti on lõppkasutaja
manipuleerimiseks vägagi mõjusaid viise, mis ei nõua helide tekitamist. Eelneva
tõttu ei saa väita, et heli olemasolu aitaks märkimisväärselt vähendada
isikusamasuse tuvastamisel tekkivat manipuleerimise või tahte moonutamise riski
ning sellest tulenevalt ka rahapesuriski.
c) Seletuskiri küll viitab intervjuu puhul sünkroniseeritud pildi ja heli olulisusele ning
sellega on tarvis igal juhul nõustuda, kuid näiteks Muudetud Määruse § 9 lg 1 p 3
toodud süsteemide turvalisuse kese asetseb mitte sünkroniseeritud helis ja pildis,
vaid tehnoloogias, mis töötleb biomeetrilisi andmeid. Veelgi enam, juhul, kui
kohustatud isikud rakendaksid näiteks Muudetud Määruse § 9 lg 1 p 1 toodud
vahendeid isikusamasuse tuvastamiseks, siis jääb arusaamatuks, miks on tarvis
salvestada ja taasesitada heli ning kujutist, kuivõrd Muudetud Määruse § 9 lg 1 p
1 toodud vahendite kasutamisel ei toimu heli ja pildi edastamist (või peaks see
tegelikkuses tähendama, et kohustatud isikutel on vaja kahte paralleelset
infosüsteemi, mis oleks ilmselgelt koormav). Eelnevat arvesse võttes oleks mõistlik
sünkroniseerituse nõue kehtestada ainult intervjuule, kus see on päriselt oluline.
Ettepanek:
1. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku Muudetud Määruses kaotada
sünkroniseeritud heli ja kujutise salvestamise nõue ning viimaks Muudetud
Määrusega kooskõlla olukorrad, kus heli mistahes põhjusel salvestada ja
taasesitada ei ole võimalik. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada Muudetud
Määruse § 7 järgnevalt: „Isikusamasuse tuvastaja ja andmete kontrollija peavad
kontrollima enda ja võimaluse piires kliendi või tehingus osaleva isiku infovoo
kvaliteeti ning juhul, kui see on isikusamasuse tuvastamiseks oluline,
kindlustama, et oleks tagatud selge, salvestatav ja taasesitatav kujutise, ja
võimalusel sünkroniseeritud heli, edastamine viisil, mis võimaldab üheselt ja
usaldusväärselt edastatavast aru saada.“
2. Kuivõrd Muudetud Määruse § 7 on seotud paljude teiste Muudetud Määruse
sätetega, siis palume muudatused teha ka Muudetud Määruse § 7 seotud
sätetes. Eelnevaga seoses tuleks muuta vastavalt ka RahaPTS § 31 lg 7 toodud
sõnastust eelmainituga vastavaks, st sõnastada „sünkroniseeritud heli ja
kujutisega kajastava infovoo“ ümber kui järgnevaks: „heli ja kujutisega kajastava
infovoo“. Juhul, kui RahaPTS § 31 lg 7 ei muudetaks esineks vastuolu
volitusnormi ja volitusnormi alusel kehtestatud määruse vahel.
9. Salvestamise ja salvestise taasesitatavuse nõuded ja isikusamasuse
tuvastamine
Muudetud Määruses ei ole arvesse võetud detsembris 2020 antud tagasisidet.
Seetõttu esitame varasemalt välja toodud tagasiside uuesti.
Ettepanekud:
1. Muudetud Määruse § 8 lg 2 – Ettepanek täpsemalt sõnastada mõiste „ajatempel“.
Ka seletuskiri ei avanud mõistet üheselt. Kas näiteks on lubatud või piisav
metaandmete info salvestuse andmefailis, kinnitus digitaalse allkirja näol või
lihtkirjalik register (tabelikirje salvestuse aja kohta). Selguse huvides võiks
määrus ajatempli vorminõuet täpsustada.
2. Muudetud Määruse § 8 lg 3: „Juriidilise isiku isikusamasuse tuvastamisel tuleb
lisaks lõikes 2 sätestatule kujutist ja heli sisaldav infovoog salvestada koos
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud
andmetega“ võiks asendada :„Juriidilise isiku esindaja isikusamasuse
tuvastamisel tuleb lisaks lõikes 2 sätestatule kujutist ja heli sisaldav infovoog
salvestada koos rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 22
lõikes 1 nimetatud andmetega. Füüsilise isiku esindaja isikusamasuse
tuvastamisel tuleb lisaks lõikes 2 sätestatule kujutist ja heli sisaldav infovoog
salvestada koos rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 21
lõikes 1 punktis 3 nimetatud andmetega.„ Juriidilise isiku isikusamasust on
praktikas võimatu infotehnoloogiliste vahendite abil tuvastada, kuivõrd juriidiline
isik on fiktiivne subjekt, kellel puudub e-identimiseks vajalik isikutõendav
dokument, näokujutis või biomeetria, mis on antud määrusega vajalikud
isikusamasuse tuvastamiseks. Seletuskirja kohaselt on sätte eesmärgiks
reguleerida andmeid, mis tuleb salvestada kui teenuspakkuja tuvastab juriidilise
isiku esindaja isikusamasust. Kui sätte eesmärgiks on tagada, et oleks tagatud
esindajaga seotud andmete salvestamine siis tuleks täiendada andmeid, mida
teenusepakkuja kohustatud koguma RahaPTS § 21 lg 1 p-i 3 alusel.
3. Muudetud Määruse § 8 lg 4 kohustub lõikele 4 järgneva loetelu punktides toodud
tegevusi teostama ainult teenusepakkujal. Vastavalt Muudetud Määruse § 3 lg 2
tohib teenusepakkuja Muudetud Määruses sätestatud tegevusi edasi anda (nn
outsource’ida) ainult juhul, kui tegevuse teostajaks on Muudetud Määruses
märgitud isikusamasuse tuvastaja või andmete kontrollija. Sama põhimõtet on
selgitatud ka Seletuskirjas. Kuivõrd Muudetud Määruse § 8 lg 4 sõnastuses on
kasutatud ainult terminit „teenusepakkuja“, siis loob see olukorra, kus Muudetud
Määruse § 8 lg 4 toodud tegevused on võimalik teha ainult teenusepakkuja poolt,
mis ilmselt ei ole Rahandusministeeriumi eesmärk, kuivõrd teenusepakkuja
eelduslikult kaasab kolmandast isikust teenusepakkuja siiski ka § 8 lg 2 toodud
tegevuste tegemiseks, kuivõrd isikusamasuse tuvastamine toimub kolmandast
isikust teenusepakkuja süsteemi kasutades. Palume antud punkti vastavalt
täpsustada.
10. Isikusamasuse tuvastamine
Muudetud Määruse § 9 sätestab isikusamasuse tuvastamise nõuded.
Üldnormina esitatud § 9 lg 1 p 1 ja 2 toodud meetodite kättesaadavus ja kasutatavus
Euroopa Liidus on probleemne, samuti ei lahenda see kolmandatest riikidest pärit
lõppklientide isikusamasuse tuvastamise probleemi. Mitte kvalifitseeruvate Euroopa
Majanduspiirkonna kodanike ning kolmandate riikide isikute puhul jääb sel juhul kaks
varianti: § 9 lg 1 p 3 ning § 9 lg 2.
§ 9 lg 1 p 3 toodud lahendus on seotud standarditega, mille rakendamise osas info
puudub ning puudub ka info, kas oluline on omada vastavat sertifikaati (mis tõstatab
küsimuse, kui kättesaadav on antud vastavushindamine) või piisab lihtsalt
teenusepakkuja kinnitusest, et isikusamasuse tuvastamisel on antud standardeid
järgitud. See-eest on Seletuskirjas viidatud kahele ISO standardile 10st. Jääb
ebaselgeks kas viidatud ISO/IEC 39794 on ainus standard, mille järgmine tagab e-
identimise süsteemi vastavuse Muudetud Määruse § 9 lg 1 punktile 3.
Ettepanekud:
1. Üldise märkusena palume täiendavalt selgitada Muudetud Määruse § 9 lg 1 p 3
toodud tehnilise lahenduse kasutamise tingimusi, sh viidata kas sellised
lahendused on kättesaadavad, millised standardid on selleks piisavad ning
millistel tingimustel vastab infotehnoloogiline vahend standardile. Juhul, kui
eelnevat ei ole võimalik sisustada, siis teeme ettepaneku standardi-nõude
kaotamiseks. Järgnevalt pakume välja mõned viisid antud küsimuse
sisustamiseks.
a. Õigusselguse tagamiseks palume Seletuskirjas seda küsimust
täpsemalt käsitleda, sh kas vastavus standardile ISO/IEC 30107 tagab
samuti e-identimise süsteemi kooskõla Eelnõu § 9 lg 1 punktiga 3. Lisaks,
väiksematele turuosalistele on ilmselt üle jõu käiv ISO standardile vastava
biomeetriliste tuvastussüsteemide arendamine. Kas mõeldud on ka
näiteks sülearvutite sõrmejäljetuvastuse süsteeme, nutitelefone jmt või
muid sarnaseid lahendusi? Ilmselt need ISO standardile ei vasta.
Mainime lisaks, et FinanceEstonia ei ole praegusel ajahetkel teadlik, et riikides, kus
biomeetrial põhinevat isikusamasuse tuvastamist tunnustatakse, oleks antud
tehnoloogia kasutamine kohustatud isikute poolt seotud standardile vastavusega –
üldreeglina soovitakse pigem näha teatud tehniliste elementide olemasolu
lahenduses.
Muudetud Määruse § 9 lg 2 sätestab järelevalveasutusele ulatusliku diskretsiooni
nõustuda § 9 lg 1 nimetamata lahenduste kasutamisega. Siiski jääb arusaamatuks
millistele kriteeriumitele tuginedes hakkab järelevalveasutus oma otsuseid langetama
võttes arvesse, et sobivate lahenduste hindamine nõuab märkimisväärset tehnilist
kompetentsi ja võimekust.
2. Soovitame Rahandusministeeriumil vältida Seletuskirjas sõnastuse kasutamist,
mis ütleb, et „järelevalveasutustel on täielik diskretsioon otsustamaks, kas
teenusepakkuja võib kasutada mõnda infotehnoloogilist vahendit või mitte.”
Igasugune õigusriive peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas. Täidesaatev võim
ei saa kasutada seletuskirjades terminoloogiat, mis on konkreetselt vastuolus
Põhiseaduse põhiprintsiipidega ning annavad mõnele järelevalveasutusele
piiramatud õigused.
3. Turuosalistele oleks vajalik ligipääs vähemalt juhistele, mille alusel sobivaid
identimislahendusi valitakse. Selliselt jäävad ära erinevad sisemised ärimudelite
ülesehitamise tarbetud protsessid (kui ei ole eelnevalt selge, millist
identimislahendust aktsepteeritakse). Samuti on eeldatav ärihuvi erinevate
identimislahenduste pakkujate osas saada teada, millised on järelevalveasutuste
ootused. Seega oleks mõistlik seletuskirjas neid aspekte avada.
4. Lisaks, õigusselguse huvides palume Rahandusministeeriumil selgitada ja
sätestada, milline on RABi ja/või FI menetlustähtaeg selliste taotluste
läbivaatamisel. Rõhutame, et antud küsimuses vastutuse andmine
järelevalveasutusele ei aita kaasa juba täna eksisteerivale ressursipuudusele.
Näiteks võiks alternatiivina kaaluda võimalust, et süsteemi usaldusväärsuse
taseme kinnitab RIA ja selle kasutuselevõtust teavitatakse järelevalveasutust.
Lisaks ei ole arusaadav, millise sertifikaadi esitamine täidab Muudetud Määruse § 9 lg
2 p 2 toodud kriteeriumit kuivõrd väljaspool eIDAS Määrust ei ole Euroopa Liidus
objektiivset tähendust „kõrgele usaldusväärsuse tasemele“ – veelgi enam, selge ei ole
see, et antud juhul peaks tegemist olema eIDAS Määrusele vastava süsteemiga (nagu
välja toodud tagasiside 2. peatükis). Soovime selgitust, kas Rahandusministeerium on
hinnanud millised teenusepakkujad on täna Muudetud Määruses toodud kriteeriumiga
kooskõlas on ning kas üldse eksisteerib selliseid teenusepakkujaid?
Seega sisulises plaanis ilma oluliste finants/haldusressursside kasutamiseta ei ole
endiselt teenuste osutamine kolmandatest riikidest pärit olevatele isikutele sh.
Ühendkuningriik, võimalik. Sisuliselt sama kehtib ka kvalifitseeruvate EL kodanike
osas, kellel puudub võimekus ennast kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise
süsteemi kaudu tuvastada.
5. Lisada täiendav alus, mille kohaselt piirülese teenuse osutamise korral Euroopa
Liidus oleks lubatud ka selliseid e-identimise süsteemid, mis vastavad riigi, kus
teenust osutatakse, rahapesu ja terrorismi tõkestamise alastele nõuetele
(vältimaks olukorda, kus Eesti teenusepakkuja on võrreldes kohaliku
teenusepakkujaga halvemas olukorras). Selliselt saaks Eesti teenusepakkuja
kasutada piiriüleselt teenust osutades kohalikul turul isikusamasuse teenust
pakkuvate kolmandate isikute teenuseid.
6. Täiendada eelnõu § 9 lg 1 p 1 selliselt, et lubatud oleks ka sellise
infotehnoloogilise lahenduse kasutamine, mille osas Eesti või Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi järelevalveasutus on asunud seisukohale, et see
vastab eIDAS Määruse usaldusväärsuse tasemele „märkimisväärne“ või „kõrge“.
7. Laiendada § 9 lõikes 1 sätestatud tehnoloogiliste vahendite valikut, et oleks
võimalik kasutada ka EBA kaugtuvastamise juhendis mainitud võimalusi, mis
hõlmavad biomeetriliste andmete või foto(de) kasutamist isiku tuvastamiseks
(EBA kaug-tuvastamise juhendi eelnõu, punkt 4. 4), mis on kooskõlas
tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttega, riiklikus riskihinnangus antud
soovitusega, et kliendi tuvastamine ja kontrollimine oleks kooskõlas
rahvusvaheliselt rakendatud nõuetega (Riiklik riskihinnang, Finantssektori
haavatavused 5.4.1.7.1) ja EBA suuniste eelnõuga, mille kohaselt ei ole
kaugkontrolli puhul nõutav inimese sekkumine otse videokonverentsi või muude
vahendite abil (EBA kaug-tuvastamise juhendi eelnõu punkt 4.1.1, lõige 10).
Fotode puhul kajastada EBA suuniste standardit, mille kohaselt aktiivne või
passiivne elususe kontroll on kohustuslik ainult kõrge riskiga juhtudel (EBA
juhendi eelnõu, punkt 4.4, alapunkt 40 ja kulude ja tulude analüüs, lk 32).
11. Isiku näo ja dokumendi kadreerimise nõuded
Muudetud Määruses ei ole arvesse võetud detsembris 2020 antud tagasisidet.
Seetõttu esitame varasemalt välja toodud tagasiside uuesti.
Muudetud Määruse § 10 lg 1 sätestab kohustuse infotehnoloogiliste vahendite abil
isikusamasuse tuvastamisel hoida nähtaval ja kadreeritud muuhulgas isiku õlad.
Juhime tähelepanu, et õlgade kadreeritus ei ole isikusamasuse tuvastamisel
järgnevatel põhjustel oluline ega määrav ning võib teatud juhtudel isikusamasuse
tuvastamist raskendada:
a) Isikusamasuse tuvastamisel kasutatavad dokumendid ei sisalda fotosid, millel
oleksid näha isikute õlad. Seetõttu ei ole õlgade nägemine või olemasolu kaadris
tegelikult määrav, et tuvastada isikusamasus.
b) Isikusamasuse tuvastamise eelduseks on isiku nö „elususe“ (inglise keeles
liveness) tuvastamine, vältimaks, et isikud ei näita kaamera ees näiteks
väljaprinditud või seadmete ekraanidelt pilte. Seetõttu ei ole oluline isiku õlgade
paiknemine kaadris, vaid asjaolu, kas kaadris on elus inimene mitte vaid kujutis
inimesest. Eelneva kindlaks tegemine aga ei sõltu õlgade olemasolust kaadris.
Ettepanek:
1. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku õlgade kadreerituse nõude
eemaldamiseks, kuivõrd see ei ole oluline ega määrav ning võib tekitada
põhjendamatuid takistusi isikusamasuse tuvastamisel. Muudatuse sõnastuse
pakkusime välja eelmise Määruse terviktekstis. Lisaks, Muudetud Määruse § 10
saab olla relevantne ainult sellise süsteemide kasutamisel, mis kasutavad isiku
nägu isikusamasuse tuvastamise alusena, st need ei ole olulised kõikide
Muudetud Määruse § 9 väljatoodud infotehnoloogiliste vahendite puhul. Palume
eelnevat arvesse võtta ning siduda § 10 ainult asjakohaste infotehnoloogiliste
vahendite kasutamisega.
12. Ankeet
Ettepanekud:
1. Sõnastada Muudetud Määruse § 12 lg 2 ja 3 selliselt, et teenuse pakkujal on
kohustuslik koguda andmed, mida näeb ette RahaPTS §-d 21 ja 22, kuivõrd kõik
andmepunktid ei ole relevantsed kõikidele teenusepakkujatele, kes on
kohustatud määrust jälgima ning seega peaksid täiendavad kogutavad andmed
paika panema teenusepakkujad ise oma protseduurireeglites. Kuna Muudetud
Määrus reguleerib erinevaid teenusepakkujaid, kes võivad pakkuda ka oma
teenuseid piiri-üleselt, siis tähendab see, et teenuspakkuja on teadlik, et teatud
osal kliendibaasist puudub seos Eestiga ning selle hindamine ei ole teenuse
osutamise ega ka riskide maandamiseks relevantne.
Seletuskirjas on märgitud, et “oluline on see, et ankeeti täitev isik on ankeedi täitmiseks
vastavasse e-keskkonda sisenemisel digitaalselt tuvastatud ja andmed kinnitanud”.
2. Tingimusel, et teenuspakkuja on taganud sessiooni terviklikkuse, soovitame mitte
sedastada kohustuslikku etappide, sh digitaalse tuvastamise etapi järjekorda.
Olukorras, kus kohustatud isik leiab, et video intervjuu tegemine on vajalik või
kohustuslik, oleks teenusepakkujal vaja tuvastada kliendi isikusamasus kahel
juhul, mis ei ole kliendisõbralik, kahjustab Eesti teenuseosutajate
konkurentsivõimet ning demotiveerib teenusepakkujat intervjuud tegema. Seega
FinanceEstonia hinnangul peaks jääma teenusepakkujale diskretsioon
kohaldada ankeedi täitmise etappi ning siis alles digitaalset isikusamasuse
tuvastamist, kui teenusepakkuja võtab meetmeid, mis tagavad sessiooni
terviklikkuse, ja/või meetmeid, mis aitavad veenduda selles, et ankeedi täitja on
tõepoolest autentimissessioonis olev isik, sh nt kasutades tugevat kliendi
autentimist.
3. Eemaldada nõue ankeedi täitmiseks e-keskkonnas. Jääb selgusetuks, miks on
Muudetud Määruse kohaselt vajalik ankeedi täitmine e-keskkonnas, kuivõrd
praktikas kasutatakse ka selleks muid lahendusi (veebilehe vormid, mida on
võimalik täita ilma sisse logimata, ankeedi kas paberikandjal või digitaalselt
allkirjastatud). Lisaks tuleb meeles pidada, et juriidilistele isikutele teenuse
osutamisel võib olla isikusamasuse kaugtuvastamine vajalik vaid ühe esindaja
puhul. Seega on meie hinnangul ankeetküsitluse täitmine e-keskkonnas koos
digitaalse isikutuvastamisega ebaproportsionaalne ega aita kaasa eelnõus
püstitatud probleemi lahendamisele.
4. Eemaldada Seletuskirjast järgmine lõik: „Ankeedi küsimustele vastamise
protseduuri salvestamine kohustuslik ei ole. Salvestatakse ankeedi küsimustele
vastamise algus- ja lõppaeg. Samuti on oluline see, et ankeeti täitev isik on
ankeedi täitmiseks vastavasse e-keskkonda sisenemisel digitaalselt tuvastatud
ja ankeedis esitatud andmed kinnitanud. Ühtlasi näeb RahaPTS § 20 lõige 5 ette,
et teenusepakkuja nõudmisel peab isik esitatud teabe ja dokumentide õigsust
kinnitama.„ Raske on mõista, miks on määruse koostaja näinud ette küsimustele
vastamise algus- ja lõppaja salvestamise kuivõrd antud teave ei oma mingit
kasutegurit ankeedis oleva info hindamisel. Eelkõige on tähtis, et
teenusepakkujal oleks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kliendi kinnitus
esitatud andmete tõelevastavuse kohta.
13. Intervjuu
Muudetud Määruse § 13 lg 1 sätestab intervjuu kohustuslikkuse kriteeriumid, sh
nähakse ette, et intervjuu on ka vajalik isikute puhul, kelle isikusamasuse tuvastamine
on tehtud § 9 lg 1 p 2 ja 3 toodud lahendusi kasutades. See nõue ei ole kooskõlas EBA
kaug-tuvastamise juhendiga, milles on sätestatud, et kaug-tuvastamise puhul ei nõuta
inimsekkumist otseülekandes videointervjuu või muul viisil (punkt 4.1.1, lõige 10).
Lisaks sellele peaksid kohustatud isikud kasutama kaugtuvastamisi, mis hõlmavad
elususe kontrolli või reaalajas toimuvat videointervjuud, ainult juhul, kui ärisuhetega on
seotud kõrgema ML/TF riske iseloomustavad asjaolud (selguse huvides siis siia alla ei
kuulu kaug-tuvastamine ise) (EBA juhend punkt 4.4, lõige 40). Seoses elulise
kontrolliga, selgitatakse suunistes lisaks, et isegi olukordades, kus kohustatud isikud
ei kasuta reaalajas videokontrolli, on aktiivne või passiivne elujõulisuse kontroll
kohustuslik ainult kõrge riskiga juhtudel (EBA juhendi kulude ja tulude analüüs, lk 32).
Meie hinnangul on arusaamatu potentsiaalselt tehniliselt vähem läbimõeldud
lahenduste (Muudetud Määruse § 9 lg 2) eelistamine tehniliselt tugevamatele
lahendustele (Muudetud Määruse § 9 lg 1 p 2 ja 3). Lisaks, Seletuskirjas ei selgitata,
miks on Eelnõu § 9 lg 1 punktis 3 nimetatud süsteemi kasutamise puhul kohustuslik
viia läbi intervjuu. Teised kohustusliku intervjuu läbiviimise alused 13 lg 1 punktides 1
– 3 on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega või kõrgema riskiga.
Eelnõu § 9 lg 1 punktis 3 nimetatud süsteemi kasutamine ei tähenda aga automaatselt
kõrgemat rahapesu riski, eriti arvestades asjaolu, et nimetatud süsteem peab vastama
rahvusvahelisele standardile. Intervjuu läbiviimise nõue muudaks Eelnõu § 9 lg 1
punktis 3 nimetatud süsteemi kasutamise ebapraktiliseks ja ressursimahukaks. Liiati
on teenusepakkujal alati võimalus teha intervjuu, kui ta peab seda ise vajalikuks (§ 13
lg 1 p 5).
Muudetud Määruse § 13 lg 1 p 2 – Intervjuu läbiviimise nõue suurema riski asjaolude
esinemise korral. RahaPTS § 36-37 annavad koosmõjus suurema riski olukorrana ka
situatsiooni, kus (§ 36 lg 3 -> § 37 lg 3 p 5) osutatakse teenust, mis on seotud uute
toodete ja uute äritavadega, sealhulgas uue edastamismehhanismi või uue või
areneva tehnoloogia kasutamine nii uute kui ka olemasolevate toodete puhul.
Virtuaalvääringute teenus võiks just sellele kirjeldusele vastata, ehk tegemist on uue
väärtuse edastamise mehhanismiga, samas võib olla selles osas
plokiahelatehnoloogia entusiastidega vaidlus.
Seoses alltoodud ettepanekuga Muudetud Määruse § 13 lõige 1 punkti 4 osas
rõhutame, et teenusepakkujate jaoks on reaalajas toimuva intervjuu nõue väga
kulukas. Selle tulemusel suunatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisse
tehtavad investeeringud valesti madala tootlikkusega tegevustesse, eemale
mõttekamatest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmetest, nagu
näiteks tehingute jälgimisest. Täiendavad KYC-rutiinid põhjustavad halvema
kliendikogemuse, kuna need lükkavad asjatult edasi ärisuhte loomist ja suurendavad
kliendi koormust. Kokkuvõttes on tulemuseks see, et Eesti teenusepakkujad muutuvad
vähem konkurentsivõimeliseks kui piiriülesed teenusepakkujad - ja oht, et isegi Eesti
kliendid vahetavad kodumaiste teenusepakkuja piiri-ülese teenusepakkuja vastu, mille
tulemusena võib väheneda ka Eesti tarbija õiguste kaitse. Lisaks viitavad lõike teised
punktid, et reaalajas läbiviidav intervjuu näol on tegemist tugevdatud
hoolsusmeetmega ning hoolimata seletuskirjas esitatud ekslikust väitest (Seletuskiri IV
Määruse mõjud) ei ole rahvusvaheliseks standardiks (AMLD 5 ja seda toetavate EBA
suuniste ML/TF riskitegurite kohta (EBA/GL/2021/02) enam tugevdatud
hoolsusmeetme kohaldamine üksnes põhjusel, et hoolsusmeetmeid ei kohaldata
kliendiga samas kohas viibides.
Ettepanekud:
1. Täiendada eelnõu § 13 lõige 1 punkti 4 selliselt, et olukorras, kus ärisuhe luuakse
isikuga, kelle isikusamasuse tuvastamisel kasutati ainult § 9 lõike 1 punktides 2
või 3 nimetatud süsteemi, oleks intervjuu läbiviimine kohustuslik üksnes juhul kui
isiku, toote, teenuse või tehingu osas esinevad suuremat riski iseloomustavad
asjaolud või esinevad geograafilist riski suurendavad asjaolud vastavalt
RahaPTS §-le 37. Intervjuu läbiviimine üksnes põhjusel, et isikusamasus ei ole
tuvastatud § 9 lg 1 p 1 nimetaud viisil ei ole meie hinnangul põhjendatud ega
kooskõlas EBA suunistega, mille kohaselt ei ole inimsekkumine kaug-
tuvastamisel vajalik (EBA juhend punkt 4.1.1. lõige 10). Ka Seletuskirjast ei
nähtu, millistel kaalutlustel on eelnõu ettevalmistaja pidanud vajalikuks muu kui
§ 9 lg 1 punkti 1 alusel teostatud isikusamasuse tuvastamise korral alati
vajalikuks ka intervjuu läbiviimise.
Kui asjaolud viitavad suuremale riskile ja nõuavad seega tugevdatud
hoolsusmeetmete kohaldamist, peaks kohustatud isikutel olema võimalus valida
RahaPTS § 38 või EBA suuniste eelnõus sätestatud hoolsusmeetmete hulgast:
esimene makse, turvaline kliendi autentimine, biomeetrilised andmed,
telefonikontakt, otsepostitus (punkt 4.4, lõige 43) ja elususe kontroll (kulude ja
tulude analüüs, lk 32).
2. Eemaldada Muudetud Määruse § 13 lg 1 punktist 1 järgmine lõik: „seda
kasutatakse tugevdatud hoolsusmeetmena“. Antud punkt dubleerib sama lõike p
2 ja p 5 ning seega on selle eraldi välja toomine ebavajalik. Eelistada tuleks punkti
5 sõnastust kuivõrd see lubab teenusepakkujal kasutada rakendada
hoolsusmeetmena intervjuud ka siis kui selleks puudub alus määruses või
protseduurireeglites, kuid teenusepakkuja peab seda vajalikuks kindla kliendi
juhtumi lahendamiseks.
3. Seletuskirjas välja tuua tüüpsituatsioonid, kus intervjuud tuleks kohustuslikus
korras läbi viia, väljatoodud virtuaalvääringute näite pinnalt ei pruugi olla selge,
kas kõik virtuaalvääringute teenuste kasutajad, kes aktsepteerivad
infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise protsessi, peavad
tegema ka intervjuu.
4. Muuta Muudetud Määruse § 13 lg 4 „...kliendi reageeringut“ sõnadega „... kliendi
käitumist“.
5. Täiendada eelnõud selliselt, et intervjuu käigus ei pea alati hindama saadud
andmete kooskõla muude protseduuridega saadud informatsiooni või
andmetega, kuivõrd see eeldab, et intervjuu läbiviijale (ka juhul kui intervjuu
läbiviimine toimub outsourcingu raames) on edastatud muude protseduuri
reeglitega kogutud informatsioon. Meie hinnangul ei ole ilmtingimata vajalik, et
erinevate protseduuridega saadud andmete kooskõla kontrollimine toimub juba
intervjuu käigus. Lubatud peaks olema ka olukord, kus teenusepakkuja hindab
erinevate protseduuridega kogutud andmete kooskõla peale intervjuud ise. Kui
ankeetküsitluse ja intervjuu viivad läbi erinevad isikud ning kliendi riskiprofiil on
näiteks madala või keskmise riskitasemega, siis võiks see olla teenuse pakkuja
enda hinnata, kas intervjuu käigus kontrollitakse eraldiseisva ankeetküsitluse
käigus kogutud andmeid või ainult näiteks füüsilise isiku puhul RahaPTS § 21 lg-
s 1 nimetatud andmeid.
14. Määruse jõustumine
Muudetud Määruse § 15 näeb ette, et Muudetud Määrus jõustub 2021. aasta 10.
detsembril.
Ettepanek:
1. Kuna antud kuupäev on möödunud ning sõnastust tuleb igal juhul muuta, teeme
ettepaneku sätestada, et Muudetud Määrus jõustub XX.XX.2022 ja kehtib 2 aastat.
Määrus tuleks väljastada ajalise kehtivus ajaga, mis sunniks määruse koostajat iga
paari aasta tagant määruse teksti ja nõudeid uuesti hindama, võttes arvesse muutnud
ML/TF riskide ja tehnoloogiliste arenguid. Hetkel kehtiv määrus ei ole turuosalistele
vastuvõetav olnud alates selles jõustamisest ning määruse muutmiseks on kulunud 3
aastat olenemata erinevate teenusepakkujate ja esindusorganisatsioonide
ettepanekutest ja kriitikast. Antud lähenemine sarnaneks teenusepakkujate
riskihinnangu dokumentidega, mida uuendatakse teatud intervallide tagant ning
tagaks, et seadusandlus oleks ajakohane.
Küsimuste korral oleme valmis täiendavateks aruteludeks ja küsimustele vastamiseks.
Nagu mainitud, oleme meeleldi valmis Rahandusministeeriumiga kohtuma, et leida
kõigile osapooltele sobiv lahendus.
Lugupidamisega
/allkiri digitaalselt/
Kaido Saar Anu Müürsepp
FinanceEstonia juhatuse esimees FinanceEstonia tegevjuht
Saatja: Anu Müürsepp <
[email protected]>
Saadetud: 25.01.2022 11:37
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Koopia: Sören Meius <
[email protected]>
Teema: FinanceEstonia seisukohad „Infotehnoloogiliste vahendite abil
isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja
kord“ muutmisele.
Tere!Käesolevaga saadame FinanceEstonia seisukohad RahaPTS § 31 lg 6 ja §
14 lg 8 alusel kehtestatud määruse „Infotehnoloogiliste vahendite abil
isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja
kord muutmisele.Palume võimalusel kohtumist Rahandusministeeriumi
esindajatega, et selgitada oma seisukohti. Küsimuste korral oleme valmis
täiendavateks aruteludeks ja küsimustele vastamiseks.
LugupidamisegaAnu MüürseppFinanceEstoniategevjuhtmobiil: +372 50
[email protected]