Teie 07.12.2021 nr 8-1/7512
Justiitsministeerium Meie 25.01.2022 nr 1.1-11/8681-2
[email protected]
Haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Austatud justiitsminister
Rahandusministeerium kooskõlastab haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega.
Infoühiskonnas tekkinud kogu inimeste elu, kogu ühiskonna sotsiaalse toimimise
komplekssus ja andmestumine on õigusloome seisukohalt transformatsioon, mis puudutab
ühiskonna kõiki tasandeid (nii mikro- kui makrotasand ja nii kvantitatiivne kui kvalitatiivne
dimensioon). Eelnõu lähtekoht ja mõju hinnang tugineb eeldusel, et tegemist on pigem
tehniliste muudatustega, kuid haldusmenetluse seadusesse (HMS) sisse viidavad muudatused
viivad aja jooksul avaliku halduse kultuuri olulise muutuseni.
1. Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava HMS § 7¹ lõike 2 kohaselt võib haldusakti anda
automaatselt, kui haldusakti andmise õiguslik alus ei sisalda määratlemata
õigusmõisteid ega haldusorgani kaalutlusõigust. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab
haldusorgani kohustused profiilianalüüsil põhineva haldusakti andmisel või toimingu
sooritamisel. Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 punktile 4 on
profiilianalüüs isikuandmete automatiseeritud töötlemine, mis hõlmab isikuandmete
kasutamist füüsilise isikuga seotud teatavate isiklike aspektide hindamiseks, eelkõige
selliste aspektide analüüsimiseks või prognoosimiseks, mis on seotud asjaomase
füüsilise isiku töötulemuste, majandusliku olukorra, tervise, isiklike eelistuste, huvide,
usaldusväärsuse, käitumise, asukoha või liikumisega. Eeltoodu alusel võib väita, et
eelnõu erinevad sätted koosmõjus IKÜMiga ei taga õigusselgust, kuna võib asuda ka
seisukohale, et profiilianalüüse kui andmete automatiseeritud töötlusel tuginevaid
hinnanguid (ehk kaalutlusõiguse kasutamine) ei ole lubatud haldusorganitel haldusakti
andmisel kasutada. Kui asuda seisukohale, et profiilianalüüs tugineb asjakohasel
halduseeskirjal (algoritmid kui haldusesisene akt, mis on suunatud eelkõige haldusele
enesele), mis aitab haldusorganil jõuda õiglase lahendini, siis tuleb silmas pidada, et
halduseeskiri ei tohi takistada konkreetse juhtumi asjaolude kaalumist (RK lahend 3-
3-1-81-07).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Automaatse haldusmenetluse läbiviimine peab olema üldjuhul välistatud, kui
haldusmenetluse läbiviimiseks vajalikke andmeid peab esitama andmesubjekt ise.
Samas võiks olla lubatud automaatse haldusmenetluse läbiviimine kui on sätestatud
sellekohane erinorm HMS § 71 lg 2 p-st 2, nt MTA tegevuse korral, kus automaatne
haldusmenetlus võiks olla teatud juhtudel (nagu juba täna) lubatud.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada lisatav HMS § 7¹ lg 2 järgmiselt:
„(2) Haldusakti võib anda automaatselt, kui automaatse haldusakti andmise õigus on
sätestatud seaduses ja kui
1) haldusakti andmise õiguslik alus ei sisalda määratlemata õigusmõisteid ega
haldusorgani kaalutlusõigust ja
2) haldusakti andmiseks ei ole vajalik isiku poolt andmete esitamine.“.
2. Riigi ja kodaniku vaheline püsiv side tugineb muu hulgas sellel, et haldusakti andmisel
järgitakse õiguspärase ootuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtteid. Riigi
standard digi-keskkonnas suhtlemisel ei tohiks olla madalam, kui on ette nähtud
ettevõtjatele digi-keskkonnas tarbijatega suhtlemisel – isikul peaks olema tagatud
võimalus suhelda haldusorgani nimel tegutsevate isikutega vahetult kohtudes või
häälestatud side vahendeid kasutades. Samuti peaks olema isikul õigus nõuda
dokumente püsival andmekandjal, ning paberdokumente.
Seega, et isiku õigused oleksid paremini kaitstud, teeme ettepaneku sõnastada eelnõu
§ 1 punktiga 2 lisatav HMS § 7¹ lõige 4 järgmiselt:
„(4) Kui haldusorgan rakendab selgitamiskohustuse täitmiseks või menetlusosaliselt
ütluse, arvamuse või seletuse küsimiseks automaatseid dialoogisüsteeme, tuleb tagada
menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule võimalus soovi korral
kohtuda haldusorgani nimel tegutseva isikuga haldusorgani ruumis või suhelda
sidevahendi abil ning menetlusosalist või taotluse esitamist kaaluvat isikut sellest
võimalusest teavitada.“.
3. Eelnõu § 1 punktiga 6 kehtestatava HMS § 56¹ eesmärk on ebaselge. Puudub analüüs,
kas antud säte on põhiseadusega kooskõlas ja eelkõige, kas tegemist on
demokraatlikus ühiskonnas sobiva, vajaliku ja mõõduka meetmega.
Lisatava lõike 1 kohta märgime, et kuna IKÜM-i kohaselt ei tohiks aktsepteerida
haldusasutuste andmete kogumite omavahelist ühendamist (IKÜM põhjenduspunkt
31) ja teiste andmekogude kasutamiseks peaks alus tulenema kas eriseadusest, palume
selguse huvides täiendada seletuskirja, kuidas on IKÜM art 5 lg 1 punkti b (eesmärgi
piirang) ja punkti c (võimalikult väheste andmete kogumine) järgimine tagatud.
Andmekogude ristkasutuse korral tõusetub teravalt erinevate andmekogude ja
registrite andmete kvaliteedi probleem. Ebakvaliteetsed andmed toovad kaasa ka
sisuliselt väärad haldusaktid. Registrite ristkasutus on erandlik ja lubatud eelkõige
kuritegevuse vastases võitluses (sisuliselt uurimisasutuste eriõigus).
Lisaks märgime, et HMS § 56¹ lõige 3 piirab ebaproportsionaalselt õiguste ja
vabaduste kaitset ning ei ole kooskõlas IKÜM-iga, kuna ka profiilianalüüsidel
tuginevaid otsuseid peab andmesubjektil olema võimalik vaidlustada (vt IKÜM
põhjenduspunkt 71 ja artikkel 22). Kuna profiilianalüüsil tuginev haldusakt võib kaasa
tuua väära sisuga haldusakti, peab andmesubjektil olema õigus tulenevalt põhiseaduse
§-st 15 seda vaidlustada. Sisuliselt võib tekkida olukord, kus tehakse automaatne otsus
2
ja isik ei pruugi otsuse automaatsusest isegi teada saada ning tal ei ole sätte kohaselt
ka võimalik ennast kuidagi kaitsta.
4. Eelnõu eesmärk on seletuskirja kohaselt sätestada alused haldusmenetluses uute
tehnoloogiate rakendamiseks. Eelnõuga seatakse kitsalt reeglid haldusmenetluses
automaatsete otsuste tegemiseks. Uuenduste pilguga oleks kohane üle vaadata ka
teised HMS-i sätted, et need võimaldaksid rakendada uusi tehnoloogiaid, mis
lihtsustavad oluliselt haldusmenetluse läbiviimist.
HMS § 14 lõike 4 kohaselt tuleb elektrooniliselt edastatud taotlusele lisada
digitaalallkiri ning vajaduse korral e-tempel. Digitaalallkirja ja e-templit ei pea lisama
üksnes siis, kui taotlus on esitatud elektroonilise kanali kaudu ning haldusorgan on
taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastanud. Eeltoodud säte ei võimalda elektrooniliselt
edastatavat dokumenti allkirjastada allkirjapadja ja/või tahvelarvuti abil. Sellise
lahenduse järgi on praktiline vajadus, eelkõige eeltäidetud elektrooniliste dokumentide
haldusorganile esitamisel. Väga paljud inimesed soovivad füüsilise isiku
tuludeklaratsiooni esitamise perioodil esitada deklaratsiooni paberkandjal Maksu- ja
Tolliameti teenidussaalis. Täna peab Maksu- ja Tolliameti teenindaja elektroonilise
eeltäidetud deklaratsiooni välja printima, klient tutvuma selles olevate andmetega ning
kui kõik andmed on korrektsed, allkirjastama selle omakäeliselt. Seejärel peab
klienditeenindaja deklaratsiooni skaneerima ning sisestama deklaratsioonil olevad
andmed uuesti vastavasse andmekogusse. Maksu- ja Tolliameti teenindussaalides
esitatakse ka hulganisti paberkandjal avaldusi füüsilise isiku residentsuse
määramiseks (2020. a 2549 avaldust) ning maksukohustuslaste registrist andmete
avaldamiseks (2020. a 6132 avaldust). Avalduse vormiga tutvumise, allkirjastamise
ning andmete maksuhalduri andmebaasi sisestamise protsess on sarnane
deklaratsiooni esitamise protsessiga.
HMS § 14 lõiget 4 oleks tarvis täiendada selliselt, et elektrooniliselt edastatavat
dokumenti oleks võimalik allkirjastada ka allkirjapadja ja/või tahvelarvuti abil. See
muudaks eelkirjeldatud protsessid tunduvalt kiiremaks ja mugavamaks kõikidele
menetlusosalistele ning võimaldaks säästa maksuhalduri ressursse. Ettepanek ühildub
ka eelnõu eesmärgiga võimaldada haldusmenetluse läbiviimisel rakendada uusi
tehnoloogiaid.
5. Palume seletuskirja punkti 7 täiendada selgitades võimalikke kulusid riigieelarvele või
toetuda VTK-s toodud kulude ja tulude kirjeldusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Anneli Valgma 611 3289,
[email protected]
Marit Maidla 611 3056,
[email protected]
3
Agnes Peterson 611 3161,
[email protected]
4