dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 25. jaanuar 2022
Viit
1.1-11/8681-2
Registreeritud
25. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Agnes Peterson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-118681-2 25.01.2022 Väljaminev kiri.asice412 KB

Sisu (failidest)

Teie 07.12.2021 nr 8-1/7512 Justiitsministeerium Meie 25.01.2022 nr 1.1-11/8681-2 [email protected] Haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Austatud justiitsminister Rahandusministeerium kooskõlastab haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega. Infoühiskonnas tekkinud kogu inimeste elu, kogu ühiskonna sotsiaalse toimimise komplekssus ja andmestumine on õigusloome seisukohalt transformatsioon, mis puudutab ühiskonna kõiki tasandeid (nii mikro- kui makrotasand ja nii kvantitatiivne kui kvalitatiivne dimensioon). Eelnõu lähtekoht ja mõju hinnang tugineb eeldusel, et tegemist on pigem tehniliste muudatustega, kuid haldusmenetluse seadusesse (HMS) sisse viidavad muudatused viivad aja jooksul avaliku halduse kultuuri olulise muutuseni. 1. Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava HMS § 7¹ lõike 2 kohaselt võib haldusakti anda automaatselt, kui haldusakti andmise õiguslik alus ei sisalda määratlemata õigusmõisteid ega haldusorgani kaalutlusõigust. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab haldusorgani kohustused profiilianalüüsil põhineva haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel. Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 punktile 4 on profiilianalüüs isikuandmete automatiseeritud töötlemine, mis hõlmab isikuandmete kasutamist füüsilise isikuga seotud teatavate isiklike aspektide hindamiseks, eelkõige selliste aspektide analüüsimiseks või prognoosimiseks, mis on seotud asjaomase füüsilise isiku töötulemuste, majandusliku olukorra, tervise, isiklike eelistuste, huvide, usaldusväärsuse, käitumise, asukoha või liikumisega. Eeltoodu alusel võib väita, et eelnõu erinevad sätted koosmõjus IKÜMiga ei taga õigusselgust, kuna võib asuda ka seisukohale, et profiilianalüüse kui andmete automatiseeritud töötlusel tuginevaid hinnanguid (ehk kaalutlusõiguse kasutamine) ei ole lubatud haldusorganitel haldusakti andmisel kasutada. Kui asuda seisukohale, et profiilianalüüs tugineb asjakohasel halduseeskirjal (algoritmid kui haldusesisene akt, mis on suunatud eelkõige haldusele enesele), mis aitab haldusorganil jõuda õiglase lahendini, siis tuleb silmas pidada, et halduseeskiri ei tohi takistada konkreetse juhtumi asjaolude kaalumist (RK lahend 3- 3-1-81-07). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Automaatse haldusmenetluse läbiviimine peab olema üldjuhul välistatud, kui haldusmenetluse läbiviimiseks vajalikke andmeid peab esitama andmesubjekt ise. Samas võiks olla lubatud automaatse haldusmenetluse läbiviimine kui on sätestatud sellekohane erinorm HMS § 71 lg 2 p-st 2, nt MTA tegevuse korral, kus automaatne haldusmenetlus võiks olla teatud juhtudel (nagu juba täna) lubatud. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada lisatav HMS § 7¹ lg 2 järgmiselt: „(2) Haldusakti võib anda automaatselt, kui automaatse haldusakti andmise õigus on sätestatud seaduses ja kui 1) haldusakti andmise õiguslik alus ei sisalda määratlemata õigusmõisteid ega haldusorgani kaalutlusõigust ja 2) haldusakti andmiseks ei ole vajalik isiku poolt andmete esitamine.“. 2. Riigi ja kodaniku vaheline püsiv side tugineb muu hulgas sellel, et haldusakti andmisel järgitakse õiguspärase ootuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtteid. Riigi standard digi-keskkonnas suhtlemisel ei tohiks olla madalam, kui on ette nähtud ettevõtjatele digi-keskkonnas tarbijatega suhtlemisel – isikul peaks olema tagatud võimalus suhelda haldusorgani nimel tegutsevate isikutega vahetult kohtudes või häälestatud side vahendeid kasutades. Samuti peaks olema isikul õigus nõuda dokumente püsival andmekandjal, ning paberdokumente. Seega, et isiku õigused oleksid paremini kaitstud, teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punktiga 2 lisatav HMS § 7¹ lõige 4 järgmiselt: „(4) Kui haldusorgan rakendab selgitamiskohustuse täitmiseks või menetlusosaliselt ütluse, arvamuse või seletuse küsimiseks automaatseid dialoogisüsteeme, tuleb tagada menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule võimalus soovi korral kohtuda haldusorgani nimel tegutseva isikuga haldusorgani ruumis või suhelda sidevahendi abil ning menetlusosalist või taotluse esitamist kaaluvat isikut sellest võimalusest teavitada.“. 3. Eelnõu § 1 punktiga 6 kehtestatava HMS § 56¹ eesmärk on ebaselge. Puudub analüüs, kas antud säte on põhiseadusega kooskõlas ja eelkõige, kas tegemist on demokraatlikus ühiskonnas sobiva, vajaliku ja mõõduka meetmega. Lisatava lõike 1 kohta märgime, et kuna IKÜM-i kohaselt ei tohiks aktsepteerida haldusasutuste andmete kogumite omavahelist ühendamist (IKÜM põhjenduspunkt 31) ja teiste andmekogude kasutamiseks peaks alus tulenema kas eriseadusest, palume selguse huvides täiendada seletuskirja, kuidas on IKÜM art 5 lg 1 punkti b (eesmärgi piirang) ja punkti c (võimalikult väheste andmete kogumine) järgimine tagatud. Andmekogude ristkasutuse korral tõusetub teravalt erinevate andmekogude ja registrite andmete kvaliteedi probleem. Ebakvaliteetsed andmed toovad kaasa ka sisuliselt väärad haldusaktid. Registrite ristkasutus on erandlik ja lubatud eelkõige kuritegevuse vastases võitluses (sisuliselt uurimisasutuste eriõigus). Lisaks märgime, et HMS § 56¹ lõige 3 piirab ebaproportsionaalselt õiguste ja vabaduste kaitset ning ei ole kooskõlas IKÜM-iga, kuna ka profiilianalüüsidel tuginevaid otsuseid peab andmesubjektil olema võimalik vaidlustada (vt IKÜM põhjenduspunkt 71 ja artikkel 22). Kuna profiilianalüüsil tuginev haldusakt võib kaasa tuua väära sisuga haldusakti, peab andmesubjektil olema õigus tulenevalt põhiseaduse §-st 15 seda vaidlustada. Sisuliselt võib tekkida olukord, kus tehakse automaatne otsus 2 ja isik ei pruugi otsuse automaatsusest isegi teada saada ning tal ei ole sätte kohaselt ka võimalik ennast kuidagi kaitsta. 4. Eelnõu eesmärk on seletuskirja kohaselt sätestada alused haldusmenetluses uute tehnoloogiate rakendamiseks. Eelnõuga seatakse kitsalt reeglid haldusmenetluses automaatsete otsuste tegemiseks. Uuenduste pilguga oleks kohane üle vaadata ka teised HMS-i sätted, et need võimaldaksid rakendada uusi tehnoloogiaid, mis lihtsustavad oluliselt haldusmenetluse läbiviimist. HMS § 14 lõike 4 kohaselt tuleb elektrooniliselt edastatud taotlusele lisada digitaalallkiri ning vajaduse korral e-tempel. Digitaalallkirja ja e-templit ei pea lisama üksnes siis, kui taotlus on esitatud elektroonilise kanali kaudu ning haldusorgan on taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastanud. Eeltoodud säte ei võimalda elektrooniliselt edastatavat dokumenti allkirjastada allkirjapadja ja/või tahvelarvuti abil. Sellise lahenduse järgi on praktiline vajadus, eelkõige eeltäidetud elektrooniliste dokumentide haldusorganile esitamisel. Väga paljud inimesed soovivad füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise perioodil esitada deklaratsiooni paberkandjal Maksu- ja Tolliameti teenidussaalis. Täna peab Maksu- ja Tolliameti teenindaja elektroonilise eeltäidetud deklaratsiooni välja printima, klient tutvuma selles olevate andmetega ning kui kõik andmed on korrektsed, allkirjastama selle omakäeliselt. Seejärel peab klienditeenindaja deklaratsiooni skaneerima ning sisestama deklaratsioonil olevad andmed uuesti vastavasse andmekogusse. Maksu- ja Tolliameti teenindussaalides esitatakse ka hulganisti paberkandjal avaldusi füüsilise isiku residentsuse määramiseks (2020. a 2549 avaldust) ning maksukohustuslaste registrist andmete avaldamiseks (2020. a 6132 avaldust). Avalduse vormiga tutvumise, allkirjastamise ning andmete maksuhalduri andmebaasi sisestamise protsess on sarnane deklaratsiooni esitamise protsessiga. HMS § 14 lõiget 4 oleks tarvis täiendada selliselt, et elektrooniliselt edastatavat dokumenti oleks võimalik allkirjastada ka allkirjapadja ja/või tahvelarvuti abil. See muudaks eelkirjeldatud protsessid tunduvalt kiiremaks ja mugavamaks kõikidele menetlusosalistele ning võimaldaks säästa maksuhalduri ressursse. Ettepanek ühildub ka eelnõu eesmärgiga võimaldada haldusmenetluse läbiviimisel rakendada uusi tehnoloogiaid. 5. Palume seletuskirja punkti 7 täiendada selgitades võimalikke kulusid riigieelarvele või toetuda VTK-s toodud kulude ja tulude kirjeldusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Anneli Valgma 611 3289, [email protected] Marit Maidla 611 3056, [email protected] 3 Agnes Peterson 611 3161, [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →