dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu

Rahandusministeerium · 28. jaanuar 2022
Viit
1.1-10.1/1212-1
Registreeritud
28. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pangaliit MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Kristen Leppik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎image001.png
  • 📎PL RM-le 28.01.2022.asice208 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] Teie: 15.12.2021 13-1.1/420-2 Meie: 28.01.2022 nr 6 Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu Täname võimaluse eest avaldada arvamust „Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu“ (edaspidi eelnõu) kohta. 1. Eelnõuga soovitakse reguleerida või tõhustada kehtivat regulatsiooni praktikas pakutavate teenuste osas, mis olemuslikult on finantsteenused ning vastavalt krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p-le 15 võib neid lugeda finantsteenusteks. Arvestades teenuste olemust ning seonduvat regulatsiooni, siis tagamaks õiguskindluse põhimõtte rakendumine praktikas võiks kaaluda krediidiasutuste seaduse § 6 muutmist, täiendades seda viidetega eelnõus toodud finantsteenustele. Kaaluda eelnõu § 121 täiendamist punktiga, millega täiendataks krediidiasutuste seaduse § 6 lg-t 1 uute finantsteenustega. 2. Eelnõu § 4 sätestab tingimused virtuaalvääringu ja sellega seotud teenuste osas, mis kehtiva õiguse alusel on sätestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi RahaPTS). Eelnõu 2. jaos on välja toodud muudatused kehtivates seadustes, kus § 124 sätestab muudatused RahaPTS-s. Arvestades täiendavaid muudatusi ja eelnõu § 124 p-s 4 toodud sätete kehtetuks tunnistamist, siis tagamaks, et RahaPTS § 2 sätestatud kohustatud isikud oleksid täpselt sätestatud, tuleks täiendada RahaPTS § 6 lg-t 2 viitega virtuaalvääringu teenuse osutajatele eelnõu tähenduses. Ettepanek täiendada eelnõu § 124 täiendava punktiga, millega täiendatakse RahaPTS § 6 lg-t 2 uute finantseerimisasutustega. 3. Eelnõu § 7 lg 1 p 10 ja 30 lg 2 p 10 sätestavad järgmist: Eelnõu § 7 lg 1 p 10: Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee „10) sisekontrollieeskirjad ja protseduurireeglid, mis tagavad kohustuste täitmise seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamisega, sealhulgas tegevusloa taotleja tegevuse finantseerimisel;“ Eelnõu § 30 lg 2 p 10: „10) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad;“ Esiteks on mõlemas viites rahvusvaheliste sanktsioonide osas viitavad dokumendid sõnastatud piiratult, sätestades vaid rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega seonduvad dokumendid, mis on seega vaid dokumendid, mida kohaldatakse rahvusvahelise sanktsiooni tuvastamisel või selle kahtluse korral, kui reaalselt rakendatakse sanktsioone. Teiseks on viited dokumentidele tegelikkuses sätestatud konkreetsetes seadustes ja paragrahvides ning tagamaks, et dokumentide esitajatel ning dokumentide vastuvõtjal ei teki arusaamatusi dokumentides, tuleks õiguskindluse eesmärgil vastavate dokumentide puhul viidata konkreetsetele sätetele, milliseid dokumente oodatakse. Ettepanek parandada eelnõu § 7 lg 1 p 10 ja § 30 lg 2 p 10 viisil, kus viidatakse soovitud dokumentide koostamise aluseks olevatele seaduse sätetele. 4. Eelnõu § 11 lg 1 p 9, samuti ka eelnõu § 18 p 5 ja § 27 lg 3 p 6 sätestavad tegevusloa andmisest keeldumise alusena ka muu hulgas olukorra, kus tegevusloa taotleja või tema juhtorgani liikme osas on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni. Tegemist on liiga laia sõnastusega ning seda tuleks korrigeerida. Rahvusvahelist sanktsiooni võib isiku tehingu või tegevuse osas kohaldada ka olukorras, kus tema ise ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt – näiteks tehing rahvusvahelise sanktsiooni subjektile, mis tuleb sanktsiooni kehtestanud õigusakti kohaselt külmutada. Sellisel juhul on tegevusloa taotleja osas kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni. Samuti on võimalik, et isik teatud ajal rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, aga asjaolude ära langemisel jäetakse isik sanktsiooni subjektide hulgast välja. Eelnõu kohaselt ei tohi tegevusloa taotlejale väljastada tegevusluba ka olukorras, kus isik või tema juhtorgani liige on teatud ajaperioodil olnud rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, aga isik enam seda ei ole. Vastav tegevusloa andmisest keeldumise alus tundub ebamõistlikult piirav. Ettepanek parandada eelnõu § 11 lg 1 p 9; § 18 p 5; § 27 lg 3 p 6 sõnastust viisil, et sätetega piiratakse vaid kehtivate rahvusvaheliste sanktsiooni subjektide õigust saada tegevusluba/omandada olulist osa ning piiritleda selgelt, mida kohaldamise all eelnõuga mõistetakse, et tegevusloa väljastamisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et isiku osas on näiteks tehingu teise poole tõttu kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni. Täiendavalt tuleks hinnata, kas mistahes rahvusvahelise sanktsiooni esinemisel on tegemist piirava asjaoluga või kehtib kitsendus vaid teatud liiki sanktsioonide osas. 5. Eelnõu tuleks täiendada paragrahviga, millega muudetakse riigilõivuseaduse § 269 p-i 2, kust jäetakse välja viide riigilõivust virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa taotlemisel. Ettepanek täiendada eelnõud sättega, millega muudetakse riigilõivuseaduse § 269 p-i 2, milles tunnistatakse kehtetuks viited virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa taotlemise riigilõivu määrale. 6. Järelevalvetasud Nõustume eelnõu seletuskirjas väljatooduga, et järelevalvetasu määramisel tuleb lähtuda eeldusest, et järelevalvetasu ei oleks subjekti jaoks ülemäära koormav. Kuid samas peavad nii menetlus- kui järelevalvetasud olema piisavad, et katta järelevalvesubjektide menetlus- ja järelevalve kulud. Pangaliidu hinnangul tuleks vältida olukorda, kus menetlus- ja järelevalve tasud on Finantsinspektsioonile vajaliku ressursi loomiseks ebapiisavad, mis tooks kaasa olukorra, kus kulude katmiseks toimub järelevalvetasude ristsubsideerimine. Viimane tähendab seda, et ühe sektori järelevalve eest tasuvad mõne teise sektori esindajad läbi enda järelevalvetasude suurendamise, mis tegelikult ei ole seotud riskide ja järelevalvevajaduse suurenemisega selles konkreetses sektoris vaid hoopis teise valdkonna järelevalvesubjektidega. Kas tulenevalt sellest, et riik on otsustanud kehtestada järelevalve mõne sektori üle või siis sellest, et riskid ja järelevalve tegevuste maht teatud sektori on suurenenud. Pangaliit on seisukohal, et ristsubsideerimine on järelevalve eesmärke arvestades vastuvõetamatu, nt olukord, kus mõne sektori ettevõtjate suhtes, mille osas enne Finantsinspektsioon järelevalvet ei teostanud, järelevalve kohustuse kehtestamisel kaetakse lisandunud järelevalvekulud krediidiasutuste poolt tasutavate järelevalvetasude kaudu, kes niigi katavad suurimas osas Finantsinspektsiooni kulud. Menetlus- ja järelevalvetasude suuruse määratlemisel tuleb lähtuda põhimõttest, et järelevalve subjektid liigiti kataksid ise eelnimetatud tasude kaudu nendega seotud menetlus- ja järelevalvekulud. Siinjuures on määrav Finantsinspektsiooni hinnang vajaliku ressursi suurusele nii eelnõuga ettenähtud üleminekuperioodil kui pärast seda. Järelevalvetasude kujundamisel on oluline ka optimaalse mudeli valik. Siinjuures peab lähtuma põhimõttest, et erinevate järelevalve subjekti liiki kuuluvate teenusepakkujate sisult sarnaste teenuste järelevalvetasud lähtuksid sarnasest loogikast. Ühe näitena toome välja virtuaalvääringu rahakoti hoidmise teenuse - eelnõu kohaselt on mahuosa ettemaksu aluseks virtuaalvääringute teenuse pakkujate poolt rahakoti hoidmise teenuse puhul äritulu. Tegemist on varade hoidmisega ja jääb arusaamatuks, miks nende järelevalvesubjektide puhul ei rakendata samasugust lähenemist nagu nt krediidiasutuste puhul, kus tasu aluseks on varade maht. Lisaks, ka tasude optimaalse mudeli valikul tuleb arvestada Finantsinspektsiooni hinnanguga, kas valitud mudel tagab neile piisava ressursi kvaliteetse järelevalve teostamiseks. Loodame, et rahandusministeeriumil on võimalik Pangaliidu märkuste ja ettepanekutega eelnõu edasise menetlemise käigus arvestada. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevdirektor Saatja: Katrin Talihärm <[email protected]> Saadetud: 28.01.2022 12:38 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: väljaläinud kiri Katrin TalihärmEesti PangaliitT &#43;372 611 6569M &#43;372 50 60701
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel