dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoht

Rahandusministeerium · 28. jaanuar 2022
Viit
1.1-10.1/773-7
Registreeritud
28. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
FinanceEstonia MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Kristen Leppik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri (37).pdf67 KB
  • 📎FE seisukohad RM maaruse eelnoule_20220128.asice254 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Anu Müürsepp <[email protected]> Saadetud: 28.01.2022 12:16 Adressaat: Thomas Auväärt <[email protected]>; Kristen Leppik <[email protected]>; Siiri Tõniste <[email protected]> Koopia: RAM Info <[email protected]> Teema: FinanceEstonia seisukohad Rahandusministri määruse „Nõuded väärtpaberite pakkumise teabedokumendile“ eelnõule Tere!Käesolevaga edastame FinanceEstonia seisukohad Rahandusministri määruse „Nõuded väärtpaberite pakkumise teabedokumendile eelnõule. Heade soovidegaAnu MüürseppFinanceEstoniategevjuhtmobiil: &#43;372 50 [email protected] FinanceEstonia Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 15072 Tallinn 28. jaanuar 2022 FinanceEstonia seisukohad rahandusministri määruse eelnõule ”Nõuded väärtpaberite pakkumise teabedokumendile” 1. Seisukoht teabe avaldamise nõuete kehtestamise vajalikkuse kohta Kommentaar: Väärtpaberituruseaduse (VPTS) § 15 lg 6 järgi, kui väärtpaberid kuuluvad Eestis pakkumisse koguväärtusega 1-5 miljonit eurot väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul, võib valdkonna eest vastutav minister määrusega ette näha eelnimetatud pakkumiste kohta teabe avaldamise nõuded. Seega ei ole seadusandja ette näinud teabe avaldamise nõuete kehtestamise kohustust, vaid vajadusel selle võimaluse. Praegusel juhul ei ole selge, millest tuleneb teabe avaldamise nõuete kehtestamise vajadus. Kuni 17.12.2021 kehtinud VPTS redaktsiooni kohaselt ei olnud 1-2,5 miljoni euro suuruste pakkumiste osas teabedokument ega prospekt vajalik. Määruse jõustumisel muudetakse viimati nimetatud mahuga pakkumiste läbiviimine ebasoodsamaks võrreldes varasemalt kehtestatuga. Meie hinnangul ei ole teabe avaldamise nõuete kehtestamine põhjendatud ning selle vajalikkus vajab täiendavat analüüsi. Ettepanek: Palume Rahandusministeeriumil kaaluda teabe avaldamise nõuete kehtestamise vajalikkust ning nende kehtestamisest loobuda või kehtestamise vajalikkuse kohta veenvad põhjendused. Kui Rahandusministeerium siiski otsustab teabe avaldamise nõuded kehtestada, palume täiendavalt arvesse võtta alljärgnevaid kommentaare. P MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu 2 2. Seisukoht määruse reguleerimisala kohta (eelnõu § 1 lg 1) Kommentaar: Eelnõu § 1 lg 1 kohaselt sätestatakse määrusega teabe avaldamise nõuded väärtpaberite pakkumiste kohta. Seejuures ei tulene määrusest (ning ka paraku selle alusnormiks olevast VPST § 15 lõikest 6) selgelt, et „väärtpaberite pakkumise“ all tuleb mõista vaid avalikku pakkumist. Samas nii EL prospektimäärus (EL 2017/1129) kui ka VPTS 3. peatüki muud sätted näevad ette teabe avaldamise nõuded (üle 5 miljoni euro suuruste pakkumiste osas) üksnes väärtpaberite avalike pakkumiste puhul ning on sõnaselgelt välistatud prospekti koostamise, registreerimise ja avalikkustamise nõude kohaldamine EL prospektimääruse Art. 1(4) sätestatud pakkumistele (ehk mitteavalikele pakkumistele). Sellest tulenevalt tuleks ka 1-2,5 miljoni euro suuruste pakkumiste osas sätestatavaid teabe avaldamise nõudeid kohaldada vaid juhul, kui vastava pakkumise puhul on tegemist avaliku pakkumisega EL prospektimääruse tähenduses, mis ei kvalifitseeru EL prospektimääruse Art. 1(4) sätestatud pakkumisena. Ettepanek: Palume muuta eelnõue § 1 lg 1 selliselt, et määrusega sätestatakse teabe avaldamise nõuded vaid väärtpaberite avalike pakkumiste kohta, mis ei kvalifitseeru EL prospektimääruse Art. 1(4) sätestatud pakkumisena. 3. Seisukoht isikulise kohaldamisala kohta (eelnõu § 2) Kommentaar: Eelnõu § 2 lg 1 kohaselt peab VPTS § 15 lõikes 6 nimetatud väärtpaberite pakkumise korraldamiseks koostama teabedokumendi selline väärtpaberite emitent, kes on Eestis asutatud juriidiline isik või välismaa juriidilise isiku Eestis registreeritud filiaal. Märgime esiteks, et VPTS § 5 defineerib emitenti kui juriidilist isikut, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida (hõlmamata juriidilise isiku filiaale). Samuti märgime, et antud regulatsiooni puhul ei kohalduks teabe avalikustamise nõuded välismaistele isikutele, kes ei oma Eestis filiaale, kuid siiski pakuvad Eestis oma väärtpabereid koguväärtusega 1–5 miljonit eurot väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul (kas eraldiseisvalt või paralleelselt teistes riikides läbiviidava pakkumisega). Arvestades seda, et kui vastava pakkumise kogumaht jääb alla prospekti koostamiseks ettenähtud künnise, ei pruugi selline pakkumine nõuda vastava juriidilise isiku asukohamaa seaduste kohaselt mistahes teabe avaldamist, kohtleks määrus Eesti emitente ja välisriigi emitente, kes on Eestis registreerinud filiaali, teiste välisriigi emitentidega võrreldes oluliselt ebasoodsamalt. Kui eelnõu autorid leiavad, et määruses sätestatud nõudeid ei oleks õige laiendada välisriigi emitentidele, kes ei oma Eestis filiaali, kuid siiski soovivad pakkuda väärtpabereid Eesti isikutele, siis on see meie arvates üks täiendav argument kaalumaks, kas vastavate teabe avaldamise nõuete kehtestamine 1-2,5 miljoni euro suuruste pakkumiste osas on üldse põhjendatud. 3 Ettepanek: Palume Rahandusministeeriumil eespool toodud isikute ebavõrdse kohtlemise argumendi valguses kaaluda, kas teabe avaldamise nõuete kehtestamise on tervikuna põhjendatud. 4. Seisukoht vastutuse kohta (eelnõu § 2 lg 3) Kommentaar: Eelnõu § 2 lg 2 kohaselt lasub vastutus teabedokumendis ja selle lisas sisalduva teabe õigsuse eest emitendil või emitendi juht-, haldus- või järelevalveorganil, pakkujal, väärtpaberituru kauplemiskohas kauplemisele võtmise taotlejal või väärtpaberite pakkumise garantii või tagatise andjal. Juhime tähelepanu, et eelnõu ei sätesta, milliste täiendavate tingimuste täitmisel selline vastutus võib tekkida. Toome siinjuures võrdluseks, et VPTS § 25 sätestab emitendi vastutuse prospektiga seoses järgmiselt: „ (1) Kui prospekt sisaldab väärtpaberite väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, siis hüvitab emitent, pakkuja või muu väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isik pakutud väärtpaberi omanikule põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja prospektis esitatud teabe vahel, kui emitent, pakkuja või muu väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isik oli teadlik või oleks pidanud olema teadlik antud erinevustest. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka prospekti mittetäielikkuse, asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui prospekti mittetäielikkus tuleneb varjamisest emitendi, pakkuja või muu väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isiku poolt.“ Eeltoodu põhjal vastutab emitent prospekti ebaõigsuse või mittetäielikkuse korral vaid juhul, kui tegemist on olulise teabega ning emitent on selle avaldamata jätnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Meie hinnangul ei ole põhjendatud kõrgema vastutuse standardi kehtestamine väiksemahuliste pakkumiste puhul ning seetõttu tuleks määruses sätestatud vastutuse tekkimise aluseid vastavalt täpsustada. Ettepanek: Palume täpsustada eelnõue § 2 lg 3 selliselt, et vastutus teabedokumendis avalikustatud info ebaõigsuse või mittetäielikkuse korral tekib emitendil (sarnaselt VPTS §-s 25 sätestatuga) vaid juhul, kui tegemist on olulise teabega ning emitent on selle avaldamata jätnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 5. Seisukoht teabe koostamise keele kohta (eelnõu § 3 lg 3) Kommentaar: Eelnõu § 3 lg 3 kohaselt peab teabedokument olema koostatud vähemalt eesti keeles. FinanceEstonia liikmete hinnangul ei ole selline nõue põhjendatud ega kooskõlas Euroopa praktikaga. Paljud Eestis pakkumist läbiviivad emitendid on tuntud ka rahvusvaheliselt ning annavad omapoolset infot investoritele peamiselt inglise keeles. Ka näiteks First North turu 4 emitentidel, kelle puhul võib eeldada alla 5 miljoni euro suuruste pakkumiste läbiviimist, on turu reglemendi järgi võimalus valida börsiteadete avaldamise keeleks eesti või inglise keel. Eesti on Euroopa Liidus ainus riik, kus avaliku pakkumise prospekt tuleb tõlkida kohalikku keelde, mis on suuremate emissioonide puhul emitendile nii aja- kui rahakulukas ettevõtmine, ehkki valdav enamus kapitaliturgudel aktiivseid investoreid valdab inglise keelt ning saab vajaliku info ka inglisekeelsest pakkumisdokumendist. Ettepanek: Palume muuta eelnõue § 3 lg 3 selliselt, et teabe koostamise kohustus on vähemalt eesti või inglise keeles, andes emitendile võimaluse valida talle sobiva keele kasuks. 6. Seisukoht teabedokumendis kajastatava teabe kohta (eelnõu lisa) Kommentaar: - Meie hinnangul nõuab eelnõu lisa kohati liiga detailse või mahuka info avaldamist, mis ei ole väiksemahulise pakkumise emitendi või korraldaja suhtes proportsionaalne. See puudutab eelkõige eelnõu lisa punktides 3 ja 4 nõutud teabe detailsusastet ja mahtu. Arvestada tuleb, et väiksemahulist pakkumist kavandaval emitendil on võrreldes suuremahulise avaliku pakkumise emitendiga piiratumad ressursid välisnõustajate kaasamiseks vastavat detailset infot kajastava dokumentatsiooni koostamiseks ning selleks vajaliku põhjaliku õigusliku, maksu- ja kommertsaudiidi läbiviimiseks, pannakse vastavaid emitente oluliselt ebasoodsamasse olukorda. Lisaks rõhutame, et vastava info detailsusase ja maht on samuti oluliselt suuremad kui ELi ühisrahastusmääruse (EL/2020/1503) Lisa 1 punktis 1 toodud ühisrahastusprojekti omaniku kohta nõutud info maht. Ebaproportsionaalseks võib osutuda ka Lisa punktis 5.6 sätestatud nõue. - Eelnõu Lisas ei tehta piisavalt vahet erinevat liiki väärtpaberite pakkumiste vahel. Näiteks ei ole meie hinnangul täielikult põhjendatud nõuda sisuliselt samasugust detailset infot kapitaliväärtpaberite (nt aktsiate või osade) ja võlakirjade pakkumise korral. Selles osas võiks rohkem järgida ELi prospektimääruses võetud lähenemist. - Eelnõu Lisas 1 on kohati kasutusel ebaselged terminid (nt emissiooni projektimeeskond), samuti täpsustamist vajaks, millisel juhul ja ulatuses on vastavad teabenõuded kohaldatavad pakkumise korraldaja / vahendaja suhtes. Võiks samuti kaaluda eelnõus kasutatud terminoloogia vajalikus mahus ühtlustamist ELi prospektimääruses kasutusel olevate terminitega (nt „kapitaliväärtpaber“ „omandiõigust väljendava instrumendi“ asemel jne). 5 - Juhime samuti tähelepanu sellele, et Lisa punktis 1.1 sätestatud nõue, et lühikokkuvõttes tuleb märkida, kas teabedokumendis toodud teavet on kontrollinud või heaks kiitnud Finantsinspektsioon või muu riiklik järelevalveasutus või mitte, on ebaõnnestunud. Arvestades seda, et Finantsinspektsioonile ei ole VPTSiga pandud ülesandeks väiksemahuliste pakkumiste teabedokumentide heakskiitmist, puuduvad Finantsinspektsioonil alused vastava menetluse läbiviimiseks. Sellest tulenevalt tuleks p 1.1 muuta selliselt, et lühikokkuvõttes tuleb märkida, et teabedokumendis toodud teavet ei ole kontrollinud või heaks kiitnud Finantsinspektsioon või muu riiklik järelevalveasutus. 7. Seisukohad teabedokumendi lisateabe kohta (eelnõu lisa punktid 8.1 ja 8.2) Eelnõu lisa punkt 8.1: Kommentaar: Vastavalt eelnõu lisa punktile 8.1 peab teabedokumendis avaldama lisateabe selle kohta, kas emitent järgib head ühingujuhtimise tava. Hea ühingujuhtimise tava kohaldub üksnes piiratud ringile emitentidest, st eelkõige äriühingutele, mille aktsiad on võetud kauplemisele Eestis tegutsevale reguleeritud turule. Emitentidele, kellele ei kohaldu hea ühingujuhtimise tava, ei ole meie hinnangul põhjendatud selle järgimise väljatoomise vajalikkus. Ettepanek: Palume lisateabena hea ühingujuhtimise tava välja toomise nõue kehtestada ainult sellistele emitentidele, kes on kohustatud nimetatud tava järgima. Eelnõu lisa punkt 8.2: Kommentaar: Vastavalt eelnõu lisa punktile 8.2 peab emitent teabedokumendis avaldama rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmise kirjelduse. Juhime tähelepanu, et kõik emitendid ei ole Eestis kehtivate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete järgi kohustatud isikud. Seetõttu ei ole meie hinnangul vajalik nende mittejärgimist teabedokumendis välja tuua. Märgime, et analoogset nõuet ei ole kehtestatud avaliku pakkumise prospektile ega ka käesoleval hetkel väiksemate pakkumiste korral nõutavale teabedokumendile, mistõttu jääb arusaamatuks selle nõude praktiline vajadus. Emitentidele uusi kohustusi kehtestada tuleks üksnes juhul, kui selleks on tekkinud praktiline vajadus ning uue reegli kohaldamine lahendab mõnd sageliesinevat probleemi. 6 Ettepanek: Palume kaaluda lisateabena rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmise kirjelduse nõude vajalikkust ning selle kehtestamisest loobuda või nõuet täpsustada nii, et see on nõutav üksnes juhul, kui emitent on nimetatud nõudeid kohustatud järgima. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaido Saar Aare Tammemäe FinanceEstonia juhatuse esimees Kapitaliturgude töögrupi juht Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →