Saatja: Anu Müürsepp <
[email protected]>
Saadetud: 28.01.2022 12:16
Adressaat: Thomas Auväärt <
[email protected]>; Kristen Leppik
<
[email protected]>; Siiri Tõniste <
[email protected]>
Koopia: RAM Info <
[email protected]>
Teema: FinanceEstonia seisukohad Rahandusministri määruse „Nõuded
väärtpaberite pakkumise teabedokumendile“ eelnõule
Tere!Käesolevaga edastame FinanceEstonia seisukohad Rahandusministri
määruse „Nõuded väärtpaberite pakkumise teabedokumendile eelnõule.
Heade soovidegaAnu MüürseppFinanceEstoniategevjuhtmobiil: +372 50
[email protected]
FinanceEstonia
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, 15072 Tallinn
28. jaanuar 2022
FinanceEstonia seisukohad rahandusministri määruse eelnõule ”Nõuded väärtpaberite
pakkumise teabedokumendile”
1. Seisukoht teabe avaldamise nõuete kehtestamise vajalikkuse kohta
Kommentaar: Väärtpaberituruseaduse (VPTS) § 15 lg 6 järgi, kui väärtpaberid kuuluvad Eestis
pakkumisse koguväärtusega 1-5 miljonit eurot väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku
jooksul, võib valdkonna eest vastutav minister määrusega ette näha eelnimetatud pakkumiste
kohta teabe avaldamise nõuded. Seega ei ole seadusandja ette näinud teabe avaldamise nõuete
kehtestamise kohustust, vaid vajadusel selle võimaluse. Praegusel juhul ei ole selge, millest
tuleneb teabe avaldamise nõuete kehtestamise vajadus. Kuni 17.12.2021 kehtinud VPTS
redaktsiooni kohaselt ei olnud 1-2,5 miljoni euro suuruste pakkumiste osas teabedokument ega
prospekt vajalik. Määruse jõustumisel muudetakse viimati nimetatud mahuga pakkumiste
läbiviimine ebasoodsamaks võrreldes varasemalt kehtestatuga. Meie hinnangul ei ole teabe
avaldamise nõuete kehtestamine põhjendatud ning selle vajalikkus vajab täiendavat analüüsi.
Ettepanek: Palume Rahandusministeeriumil kaaluda teabe avaldamise nõuete kehtestamise
vajalikkust ning nende kehtestamisest loobuda või kehtestamise vajalikkuse kohta veenvad
põhjendused.
Kui Rahandusministeerium siiski otsustab teabe avaldamise nõuded kehtestada, palume
täiendavalt arvesse võtta alljärgnevaid kommentaare.
P
MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu
2
2. Seisukoht määruse reguleerimisala kohta (eelnõu § 1 lg 1)
Kommentaar: Eelnõu § 1 lg 1 kohaselt sätestatakse määrusega teabe avaldamise nõuded
väärtpaberite pakkumiste kohta. Seejuures ei tulene määrusest (ning ka paraku selle alusnormiks
olevast VPST § 15 lõikest 6) selgelt, et „väärtpaberite pakkumise“ all tuleb mõista vaid avalikku
pakkumist. Samas nii EL prospektimäärus (EL 2017/1129) kui ka VPTS 3. peatüki muud sätted
näevad ette teabe avaldamise nõuded (üle 5 miljoni euro suuruste pakkumiste osas) üksnes
väärtpaberite avalike pakkumiste puhul ning on sõnaselgelt välistatud prospekti koostamise,
registreerimise ja avalikkustamise nõude kohaldamine EL prospektimääruse Art. 1(4) sätestatud
pakkumistele (ehk mitteavalikele pakkumistele). Sellest tulenevalt tuleks ka 1-2,5 miljoni euro
suuruste pakkumiste osas sätestatavaid teabe avaldamise nõudeid kohaldada vaid juhul, kui
vastava pakkumise puhul on tegemist avaliku pakkumisega EL prospektimääruse tähenduses,
mis ei kvalifitseeru EL prospektimääruse Art. 1(4) sätestatud pakkumisena.
Ettepanek: Palume muuta eelnõue § 1 lg 1 selliselt, et määrusega sätestatakse teabe avaldamise
nõuded vaid väärtpaberite avalike pakkumiste kohta, mis ei kvalifitseeru EL prospektimääruse Art.
1(4) sätestatud pakkumisena.
3. Seisukoht isikulise kohaldamisala kohta (eelnõu § 2)
Kommentaar: Eelnõu § 2 lg 1 kohaselt peab VPTS § 15 lõikes 6 nimetatud väärtpaberite
pakkumise korraldamiseks koostama teabedokumendi selline väärtpaberite emitent, kes on Eestis
asutatud juriidiline isik või välismaa juriidilise isiku Eestis registreeritud filiaal. Märgime esiteks, et
VPTS § 5 defineerib emitenti kui juriidilist isikut, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud
kohustuse väärtpabereid emiteerida (hõlmamata juriidilise isiku filiaale). Samuti märgime, et antud
regulatsiooni puhul ei kohalduks teabe avalikustamise nõuded välismaistele isikutele, kes ei oma
Eestis filiaale, kuid siiski pakuvad Eestis oma väärtpabereid koguväärtusega 1–5 miljonit eurot
väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul (kas eraldiseisvalt või paralleelselt
teistes riikides läbiviidava pakkumisega). Arvestades seda, et kui vastava pakkumise kogumaht
jääb alla prospekti koostamiseks ettenähtud künnise, ei pruugi selline pakkumine nõuda vastava
juriidilise isiku asukohamaa seaduste kohaselt mistahes teabe avaldamist, kohtleks määrus Eesti
emitente ja välisriigi emitente, kes on Eestis registreerinud filiaali, teiste välisriigi emitentidega
võrreldes oluliselt ebasoodsamalt. Kui eelnõu autorid leiavad, et määruses sätestatud nõudeid ei
oleks õige laiendada välisriigi emitentidele, kes ei oma Eestis filiaali, kuid siiski soovivad pakkuda
väärtpabereid Eesti isikutele, siis on see meie arvates üks täiendav argument kaalumaks, kas
vastavate teabe avaldamise nõuete kehtestamine 1-2,5 miljoni euro suuruste pakkumiste osas on
üldse põhjendatud.
3
Ettepanek: Palume Rahandusministeeriumil eespool toodud isikute ebavõrdse kohtlemise
argumendi valguses kaaluda, kas teabe avaldamise nõuete kehtestamise on tervikuna
põhjendatud.
4. Seisukoht vastutuse kohta (eelnõu § 2 lg 3)
Kommentaar: Eelnõu § 2 lg 2 kohaselt lasub vastutus teabedokumendis ja selle lisas sisalduva
teabe õigsuse eest emitendil või emitendi juht-, haldus- või järelevalveorganil, pakkujal,
väärtpaberituru kauplemiskohas kauplemisele võtmise taotlejal või väärtpaberite pakkumise
garantii või tagatise andjal. Juhime tähelepanu, et eelnõu ei sätesta, milliste täiendavate
tingimuste täitmisel selline vastutus võib tekkida. Toome siinjuures võrdluseks, et VPTS § 25
sätestab emitendi vastutuse prospektiga seoses järgmiselt: „ (1) Kui prospekt sisaldab
väärtpaberite väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks,
siis hüvitab emitent, pakkuja või muu väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isik
pakutud väärtpaberi omanikule põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja
prospektis esitatud teabe vahel, kui emitent, pakkuja või muu väärtpaberi prospektis vastutava
isikuna esitatud isik oli teadlik või oleks pidanud olema teadlik antud erinevustest. (2)
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka prospekti mittetäielikkuse, asjakohaste faktide
väljajätmise korral, kui prospekti mittetäielikkus tuleneb varjamisest emitendi, pakkuja või muu
väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isiku poolt.“ Eeltoodu põhjal vastutab emitent
prospekti ebaõigsuse või mittetäielikkuse korral vaid juhul, kui tegemist on olulise teabega ning
emitent on selle avaldamata jätnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Meie hinnangul ei ole
põhjendatud kõrgema vastutuse standardi kehtestamine väiksemahuliste pakkumiste puhul ning
seetõttu tuleks määruses sätestatud vastutuse tekkimise aluseid vastavalt täpsustada.
Ettepanek: Palume täpsustada eelnõue § 2 lg 3 selliselt, et vastutus teabedokumendis
avalikustatud info ebaõigsuse või mittetäielikkuse korral tekib emitendil (sarnaselt VPTS §-s 25
sätestatuga) vaid juhul, kui tegemist on olulise teabega ning emitent on selle avaldamata jätnud
tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
5. Seisukoht teabe koostamise keele kohta (eelnõu § 3 lg 3)
Kommentaar: Eelnõu § 3 lg 3 kohaselt peab teabedokument olema koostatud vähemalt eesti
keeles. FinanceEstonia liikmete hinnangul ei ole selline nõue põhjendatud ega kooskõlas Euroopa
praktikaga. Paljud Eestis pakkumist läbiviivad emitendid on tuntud ka rahvusvaheliselt ning
annavad omapoolset infot investoritele peamiselt inglise keeles. Ka näiteks First North turu
4
emitentidel, kelle puhul võib eeldada alla 5 miljoni euro suuruste pakkumiste läbiviimist, on turu
reglemendi järgi võimalus valida börsiteadete avaldamise keeleks eesti või inglise keel. Eesti on
Euroopa Liidus ainus riik, kus avaliku pakkumise prospekt tuleb tõlkida kohalikku keelde, mis on
suuremate emissioonide puhul emitendile nii aja- kui rahakulukas ettevõtmine, ehkki valdav
enamus kapitaliturgudel aktiivseid investoreid valdab inglise keelt ning saab vajaliku info ka
inglisekeelsest pakkumisdokumendist.
Ettepanek: Palume muuta eelnõue § 3 lg 3 selliselt, et teabe koostamise kohustus on vähemalt
eesti või inglise keeles, andes emitendile võimaluse valida talle sobiva keele kasuks.
6. Seisukoht teabedokumendis kajastatava teabe kohta (eelnõu lisa)
Kommentaar:
- Meie hinnangul nõuab eelnõu lisa kohati liiga detailse või mahuka info avaldamist, mis ei ole
väiksemahulise pakkumise emitendi või korraldaja suhtes proportsionaalne. See puudutab
eelkõige eelnõu lisa punktides 3 ja 4 nõutud teabe detailsusastet ja mahtu. Arvestada tuleb, et
väiksemahulist pakkumist kavandaval emitendil on võrreldes suuremahulise avaliku
pakkumise emitendiga piiratumad ressursid välisnõustajate kaasamiseks vastavat detailset
infot kajastava dokumentatsiooni koostamiseks ning selleks vajaliku põhjaliku õigusliku,
maksu- ja kommertsaudiidi läbiviimiseks, pannakse vastavaid emitente oluliselt
ebasoodsamasse olukorda. Lisaks rõhutame, et vastava info detailsusase ja maht on samuti
oluliselt suuremad kui ELi ühisrahastusmääruse (EL/2020/1503) Lisa 1 punktis 1 toodud
ühisrahastusprojekti omaniku kohta nõutud info maht. Ebaproportsionaalseks võib osutuda ka
Lisa punktis 5.6 sätestatud nõue.
- Eelnõu Lisas ei tehta piisavalt vahet erinevat liiki väärtpaberite pakkumiste vahel. Näiteks ei
ole meie hinnangul täielikult põhjendatud nõuda sisuliselt samasugust detailset infot
kapitaliväärtpaberite (nt aktsiate või osade) ja võlakirjade pakkumise korral. Selles osas võiks
rohkem järgida ELi prospektimääruses võetud lähenemist.
- Eelnõu Lisas 1 on kohati kasutusel ebaselged terminid (nt emissiooni projektimeeskond),
samuti täpsustamist vajaks, millisel juhul ja ulatuses on vastavad teabenõuded kohaldatavad
pakkumise korraldaja / vahendaja suhtes. Võiks samuti kaaluda eelnõus kasutatud
terminoloogia vajalikus mahus ühtlustamist ELi prospektimääruses kasutusel olevate
terminitega (nt „kapitaliväärtpaber“ „omandiõigust väljendava instrumendi“ asemel jne).
5
- Juhime samuti tähelepanu sellele, et Lisa punktis 1.1 sätestatud nõue, et lühikokkuvõttes tuleb
märkida, kas teabedokumendis toodud teavet on kontrollinud või heaks kiitnud
Finantsinspektsioon või muu riiklik järelevalveasutus või mitte, on ebaõnnestunud. Arvestades
seda, et Finantsinspektsioonile ei ole VPTSiga pandud ülesandeks väiksemahuliste
pakkumiste teabedokumentide heakskiitmist, puuduvad Finantsinspektsioonil alused vastava
menetluse läbiviimiseks. Sellest tulenevalt tuleks p 1.1 muuta selliselt, et lühikokkuvõttes tuleb
märkida, et teabedokumendis toodud teavet ei ole kontrollinud või heaks kiitnud
Finantsinspektsioon või muu riiklik järelevalveasutus.
7. Seisukohad teabedokumendi lisateabe kohta (eelnõu lisa punktid 8.1 ja 8.2)
Eelnõu lisa punkt 8.1:
Kommentaar: Vastavalt eelnõu lisa punktile 8.1 peab teabedokumendis avaldama lisateabe selle
kohta, kas emitent järgib head ühingujuhtimise tava. Hea ühingujuhtimise tava kohaldub üksnes
piiratud ringile emitentidest, st eelkõige äriühingutele, mille aktsiad on võetud kauplemisele Eestis
tegutsevale reguleeritud turule. Emitentidele, kellele ei kohaldu hea ühingujuhtimise tava, ei ole
meie hinnangul põhjendatud selle järgimise väljatoomise vajalikkus.
Ettepanek: Palume lisateabena hea ühingujuhtimise tava välja toomise nõue kehtestada ainult
sellistele emitentidele, kes on kohustatud nimetatud tava järgima.
Eelnõu lisa punkt 8.2:
Kommentaar: Vastavalt eelnõu lisa punktile 8.2 peab emitent teabedokumendis avaldama
rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmise kirjelduse. Juhime tähelepanu,
et kõik emitendid ei ole Eestis kehtivate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete
järgi kohustatud isikud. Seetõttu ei ole meie hinnangul vajalik nende mittejärgimist
teabedokumendis välja tuua.
Märgime, et analoogset nõuet ei ole kehtestatud avaliku pakkumise prospektile ega ka käesoleval
hetkel väiksemate pakkumiste korral nõutavale teabedokumendile, mistõttu jääb arusaamatuks
selle nõude praktiline vajadus. Emitentidele uusi kohustusi kehtestada tuleks üksnes juhul, kui
selleks on tekkinud praktiline vajadus ning uue reegli kohaldamine lahendab mõnd sageliesinevat
probleemi.
6
Ettepanek: Palume kaaluda lisateabena rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete
täitmise kirjelduse nõude vajalikkust ning selle kehtestamisest loobuda või nõuet täpsustada nii,
et see on nõutav üksnes juhul, kui emitent on nimetatud nõudeid kohustatud järgima.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaido Saar Aare Tammemäe
FinanceEstonia juhatuse esimees Kapitaliturgude töögrupi juht
Anu Müürsepp
FinanceEstonia tegevjuht