Keskkonnaamet Teie: 07.01.2022 nr DM-109816-26
[email protected] Meie: 28.01.2022 nr 22-609
Arvamuse edastamine Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnangu kohta
I. Sissejuhatus ja eelnev menetluskäik
1.1. EMG Karjäärid OÜ (registrikood 14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik,
Kuusalu vald, 74604 Harju maakond) (edaspidi ka EMG) esitas 06.05.2020 Keskkonnaametile
(edaspidi ka KeA) Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.05.2020 dokumendina nr DM-109816-1,
parandatud taotlus 25.01.2021 dokumendina nr DM-109816-14, 10.05.2021 dokumendina nr
DM-109816-23) (edaspidi ka Taotlus).
1.2. 07.01.2022 kirjas nr DM-109816-26 teatas KeA, et tuginedes keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõikele 22 soovib
Keskkonnaamet EMG arvamust Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnangule. KeA kirjale oli lisatud 06.01.2022 eelnõu „Männiku
X liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamine“ (edaspidi ka
Eelnõu).
1.2.1. Eelnõus oli mh tuginetud järgmistele põhilistele seisukohtadele:
− EMG Karjäärid OÜ poolt tellitud eksperthinnangus modelleeriti halvimat
võimalikku olukorda ning kavandatava tegevusega ei ole ette näha müra suuremat
levikut, seega jääb müratase lähima elamu juures piirnormidesse.
− Tahkete osakeste summaarne heitkogus on kavandatava tegevuse juures 0,141 tonni
aastas, mis on väiksem kui kehtestatud künniskogus (1 tonn aastas).
− Kaevandamisega Männiku X liivakarjääris ei avaldata olulist negatiivset mõju
veekeskkonnale, kuna liiv kaevandatakse ilma veetaset alandamata.
− Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki.
− Karjääris kaevandamisega ei kaasne karjäärist väljapoole levivat vibratsiooni, kuna
ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid.
− Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei
kaasne.
− Otsene mõju inimesele, sh tervisele, heaolule ning varale puudub.
EMG Karjäärid OÜ Registrikood: 14273374
+372 6072 732
Vana-Narva mnt 11b, Kiiu KMKR: EE102089767
www.emg.ee
Harju maakond 74604
[email protected]
− Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad lõunast I kategooria
kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre; keskkonnaregistri kood KLO9101954)
elupaigaga ning Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga (keskkonnaregistri
kood KLO3000592). Olemasoleva püsielupaiga pindaga on 328 ha. Lisaks kattub
ala pea täies ulatuses projekteeritava Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga
(„Kõre (ja kivisisaliku) püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanek, ekspertiis ja
väljatöötamise kavatsus“, registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 06.10.2020 kirjana nr 7-16/20/16814).
− Taotletava Männiku X liivakarjääri alal ei ole Keskkonnaametile teadaolevalt
spetsiifilisemat ning terviklikku kõre ja kivisisaliku seiret ega inventuure varem läbi
viidud. Seetõttu pole teada nende liikide võimalik esinemine taotletaval alal ega
selle tähtsus liikide toitumis- ja varjealana.
− 06.10.2020 kõre püsielupaiga väljatöötamise kavatsuse kohase Männiku kõre ja
kivisisaliku püsielupaik kattub 23,4 ha ulatuses taotletava Männiku X
liivakarjääriga.
− 20.12.2021 seisuga hakkab Rail Balticu trass kulgema mööda Raku järve
kagupoolset nurka. Kui ala ei võeta püsielupaigana kaitse alla ning seal ei rakendata
liigikaitselisi meetmeid, suurendab Rail Balticu kavandatav trass tõenäoliselt
lahustüki täiendavalt isolatsiooni jäämist. Transpordiamet on projekteerimas
Kangru liiklussõlme ehitust, mis 20.12.2021 seisuga veel valmis pole ning
teadaolevalt on kavas Viljandi maantee asukoha muutmine praegusest asukohast
oluliselt lääne poole, mis asub Raku järvest idapoole jäävas osas.
− Praegune kõre ja kivisisaliku olukord taotletaval Männiku X liivakarjääri
mäeeraldisel pole teada. Vaja oleks läbi viia kaitsealuste liikide inventuur (eelkõige
kõre ja kivisisalik, kuid oluline oleks omada teavet ka nahkhiirte ning teiste
kaitsealuste liikide kohta, kelle elupaigad on lähipiirkonnas registreeritud ning kelle
esinemine alal võimalik) ning hinnata kavandatavatest tegevusest lähtuvaid ning
lähedalasuvaid teisi intensiivseid tegevusi arvestavaid (lähedalasuv
kaevandamistegevus, Rail Balticu trassi ja Kangru liiklussõlme ehitamisest tulenev)
summaarseid prognoositavaid mõjusid.
− Keskkonnaameti hinnangul ei ole eeldatav/täpsem mõju looduskaitsealustele
liikidele teada ning seetõttu on KMH vajalik, et hinnata karjääri rajamisega
kaasnevaid eelpool kirjeldatud keskkonnamõjusid loodusobjektidele. KMH
eesmärgiks on ka analüüsida kavandatava tegevuse erinevaid alternatiive ning leida
leevendusmeetmed, mis tagavad looduskaitsealustele liikidele soodsa
elukeskkonna.
− Keskkonnaamet hinnangul kaasneb kavandatava tegevusega oluline
keskkonnamõju, sest (i) ei ole teada planeeritava tegevuse mõju kaitsealuste
liikidele (peamiselt kõrele ja kivisisalikule) ning (ii) ei ole teada kumulatiivsete
mõjude (sh Rail Balticu trass, Kangru liiklussõlm, teised karjäärid, Männiku
harjutusväli) ulatus kaitsealustele liikidele.
1.2.2. Lähtudes eelnevast on KeA hinnangul KMH vajalik loa andjale eelnimetatud
oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima
lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju
keskkonnale. Seetõttu on Eelnõu resolutsioonis märgitud alljärgnevad otsused:
− Algatada keskkonnamõju hindamine EMG Karjäärid OÜ (registrikood 14273374)
Männiku X liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele.
− KMH käigus tuleb hinnata eelhinnangus nimetatud mõjusid, sh kumulatiivseid
mõjusid looduskaitsealustele liikidele.
− Keskkonnauuringutest tuleb teostada karjääri mõjuala piires kõre ja kivisisaliku
inventuur. Lisaks peab hindama ala sobivust kõre ja kivisisaliku elupaigana ning
esitama parimad võimalikud lahendused ala elupaigakvaliteedi säilitamiseks ja/või
tõstmiseks antud liikidele. Lisaks tuleb välja selgitada teiste võimalike kaitsealuste
liikide esinemine taotletaval alal. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus tuleb
välja selgitada keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus.
− EMG Karjäärid OÜ-l tuleb esitada KMH programm Keskkonnaametile nõuetele
vastavuse kontrollimiseks hiljemalt 18 kuu jooksul käesoleva KMH algatamise
otsusest arvates. Vastasel juhul jätab Keskkonnaamet 10.05.2021 esitatud
keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle EMG Karjäärid OÜ-le.
− Männiku X liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse menetlus peatub kuni
KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude
ilmnemiseni.
− KMH-ga seotud kulud kannab EMG Karjäärid OÜ.
1.3. 07.01.2022 kirjas palus Keskkonnaamet esitada motiveeritud arvamus Männiku X
liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangule esimesel
võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul. Ühtlasi hoiatas KeA, et kui arvamust ei ole
määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse keskkonnamõju hindamise
algatamine või algatamata jätmine EMG arvamuseta.
1.4. EMG tellimusel valmis 19.01.2022 ekspertiis Männiku IX ja X liivakarjääride mõju kohta
kõre ja kivisisaliku elupaikadele (edaspidi ka Ekspertiis, vt lisa 1). Ekspertiisis on põhjalikult
käsitletud kaevandamise mõju kõre ja kivisisaliku elupaikadele. Seejuures on võetud arvesse
kavandatava Kangru liiklussõlme ja Rail Baltic raudtee mõju. Ühtlasi on Ekspertiisis välja
pakutud leevendusmeetmed kõre ja kivisisaliku elupaikadele kaasneva mõju leevendamiseks.
1.5. Käesolevaga teatab EMG tähtaegselt, et ei nõustu Eelnõus märgituga ega pea
keskkonnamõju hindamise algatamist Männiku X liivakarjääri mäeeraldisel vajalikuks ega
põhjendatuks. Keskkonnaameti poolt tõstatud küsimustele on võimalik vastata ekspertiisiga.
Enda seisukohti põhjendab EMG alljärgnevaga.
II. EMG Karjäärid OÜ seisukoht Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta
2.1. EMG Karjäärid OÜ poolt Männiku X liivakarjääris kavandatava tegevuse mõju
kohta kaitsealustele liikidele ning leevendusmeetmed mõju leevendamiseks saab välja
selgitada eksperthinnanguga. Keskkonnamõjude hindamise algatamine ei ole vajalik ega
põhjendatud
2.1.1. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt on KMH kohustuslik kahel alternatiivsel juhul. Esmalt juhul,
kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise
põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (p 1).
Teiseks juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud,
et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju
Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (p 2).
2.1.1.1. EMG kavandatav tegevus Männiku X liivakarjääris ei ole olulise
keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1 p 28 tähenduses. Niisamuti ei ole taotletava
mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas Natura 2000 võrgustiku alasid.
Eelnõus märgitu kohaselt jääb lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Rahumäe loodusala;
keskkonnaregistri kood EE0010143) taotletavast alast u 4 km kaugusele loodesse.
Lähtudes taotletava ala kaugusest ja eeldavatest mõjudest on välistatud, et kavandatav
tegevus võiks, kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju
Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele.
2.1.2. KeHJS § 6 lg 2 p 2 sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas maavara kaevandamisel
on oluline keskkonnamõju. Samas seaduse § 11 lg-te 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 3 p 4 kohaselt peab
otsustaja otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle, kui tegemist on
pealmaakaevandamisega kuni 25 hektari suurusel alal. Riigikohus on keskkonnaasjades olnud
läbivalt seisukohal, et kuna keskkonnaasjade otsustamisel on haldusorganil ulatuslik
kaalutlusõigus, saab antava haldusakti sisulise õiguspärasuse saavutamise tagada üksnes akti
andmisele eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus. See omakorda esitab kõrgemad
nõudmised ka otsusele keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta.
Seejuures on KeA otsus keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohuta
vaieldamatult diskretsiooniotsus. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades
olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg 3 lisab, et kaalutlusõiguse
alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on
haldusakti andmisel lähtunud. Seetõttu peab KeA otsus KMH algatamise või algatamata
jätmise kohta sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni - otsuses peavad olema ära
näidatud asjaolud, mis toovad kaasa ja õigustavad selle andmist. Oluline on faktilise ja
õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-62-02
märkinud, et haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et diskretsiooni teostades on
arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt.
Riigikohus on selgitanud, et kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse muuhulgas juhul,
kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest,
mistõttu tekkivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. mai 2008
otsus asjas nr 3-3-1-18-08, p 13 ja 14. oktoobri 2003 otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 40).
2.1.3. EMG Karjäärid OÜ hinnangul puuduvad Eelnõus põhjendused ja kaalutlused, mis
kinnitaksid laiahaardelise ja ressursimahuka keskkonnamõjude hindamise algatamise ja
läbiviimise vajadust. Täpsemalt, Eelnõus on tuvastatud, et Männiku X liivakarjääris
kavandatava tegevuse(ga):
− jääb müratase lähima elamu juures piirnormidesse;
− tahkete osakeste summaarne heitkogus on väiksem kui kehtestatud künniskogus;
− ei avaldata olulist negatiivset mõju veekeskkonnale;
− kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki;
− ei kaasne karjäärist väljapoole levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega
hüdrovasaraid;
− valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei
kaasne;
− otsene mõju inimesele, sh tervisele, heaolule ning varale puudub.
Seega on Keskkonnaamet Eelnõus juba tuvastanud, et kaevandamisega tavapäraselt kaasnevaid
keskkonnamõjusid kaevandamisel Männiku X liivakarjääris ei kaasneks. KeA peab vajalikuks
KMH läbiviimist aga põhjusel, et Keskkonnaameti hinnangul ei ole eeldatav/täpsem mõju
looduskaitsealustele liikidele (peamiselt kõrele ja kivisisalikule) teada ning seetõttu on KMH
vajalik. KMH eesmärgiks on märgitud ka vajadus analüüsida kavandatava tegevuse erinevaid
alternatiive ning leida leevendusmeetmed, mis tagavad looduskaitsealustele liikidele soodsa
elukeskkonna. EMG osutab, et tegemist on väga konkreetse ja piiritletud küsimuste ringiga,
mille selgitamiseks ei ole põhjendatud ressursi- ja ajamahuka keskkonnamõjude hindamise
läbiviimine. Võimalikku negatiivset keskkonnamõju otsest ja kaudset suurust tuleb ja saab
hinnata eksperthinnangu abil. EMG osutab, et üksikuid keskkonnamõjusid on ka
Keskkonnaameti varasemas praktikas hinnatud läbivalt eksperthinnangu abil, ja mitte KMH
protsessina (vt näiteks AS Tariston maavara kaevandamise keskkonnaloa menetlus Uku
liivakarjääri maa-alal, Keskkonnaameti 27.10.2020 kiri nr DM-109184-11). Liiati,
looduskaitseseaduse § 53 lõike 1 järgi on kõre kui I kaitsekategooria liigi isendi täpse asukoha
avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Keskkonnamõjude hindamine aga tähendab, et
tagatud peab olema avatud menetluse läbiviimine, st mh avalikkuse informeerimist ning
leiukohtade avalikustamist. Niisiis ei ole KMH sobilik menetlusvorm selleks, et hinnata ja/või
tuvastada liivakarjääris kavandatava tegevuse mõju I kaitsekategooriasse kuuluvate
kaitsealuste liikide suhtes. Seetõttu on EMG seisukohal, et ka käesoleva juhul on Eelnõus
kirjeldatud keskkonnamõju võimalik ja põhjendatud hinnata, samuti esitada soovitused ja
leevendusmeetmed mõju leevendamiseks eksperthinnangu abil.
2.2. Rewild OÜ koostatud eksperthinnang Männiku IX ja X liivakarjääride mõju kohta
kõre ja kivisisaliku elupaikadele vastab eelhinnangu järeldustes püstitatud küsimustele
2.2.1. Eelnõu p-s 4 „Eelhinnangu järeldus“ on Keskkonnaamet kokkuvõtlikult märkinud, et
KeA hinnangul kaasneb kavandatava tegevusega oluline keskkonnamõju, sest (i) ei ole teada
planeeritava tegevuse mõju kaitsealuste liikidele (peamiselt kõrele ja kivisisalikule) ning (ii) ei
ole teada kumulatiivsete mõjude (sh Rail Balticu trass, Kangru liiklussõlm, teised karjäärid,
Männiku harjutusväli) ulatus kaitsealustele liikidele. Lähtudes eelnevast on KMH vajalik loa
andjale eelnimetatud oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks ning kavandatavaks
tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada
ebasoodsat mõju keskkonnale.
2.2.2. EMG Karjäärid OÜ osutab, et 19.01.2022 valmis EMG tellimusel Rewild OÜ (koostajad
Jaanus Remm (PhD), Piret Remm (PhD), Kertu Jaik (MSc)) poolt ekspertiis Männiku IX ja X
liivakarjääride mõju kohta kõre ja kivisisaliku elupaikadele (vt lisa 1). Ekspertiisis on välja
toodud isendite arvud Männiku karjääris, põhjalikult hinnatud ala sobivust kõre ja kivisisaliku
elupaigana, käsitletud kaevandamise mõju kõre ja kivisisaliku elupaikadele ning esitatud
parimad võimalikud lahendused ala elupaigakvaliteedi säilitamiseks ja tõstmiseks antud
liikidele. Seejuures arvestab Ekspertiis kavandatava Kangru liiklussõlme ja Rail Baltic raudtee
mõju. Niisamuti on ekspertiis koostamisel võetud arvesse Keskkonnaameti poolt
väljatöötamisel olevat kõre püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanekut. Seega vastab
Ekspertiis Keskkonnaameti Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnangu järeldustes püstitatud küsimustele. KeHJS § 11 lg-st 6 tuleneb, et kui
kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle
keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse
keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise
käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Männiku
X liivakarjääris (ja Männiku IX liivakarjääris) on keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud.
Eraldiseisva KMH algatamine ei ole seega vajalik.
2.2.2.1. EMG möönab, et Ekspertiisi käigus ei ole välja selgitatud teiste (st lisaks kõrele
ja kivisisalikule) võimalike kaitsealuste liikide esinemine taotletaval alal. Samas jääb
Eelnõus p-s 3.3. esitatud sellesisuline nõue EMG-le arusaamatuks. Esiteks, kui
kõrvutada eelnimetatud kohustust Eelnõue p-s 4 märgitud eelhinnangu järeldustega, siis
järeldused ei selgita ega kinnita vajadust viia läbi kõikehõlmav inventuur võimalike
kaitsealuste liikide tuvastamiseks. Teiseks oleks tegemist vaieldamatult tavapäratu,
ebaproportsionaalse ja õigusvastase kohustusega. Keskkonnaamet ei saa nõuda, et
KMH-ga asuks arendaja välja selgitama neid asjaolusid, mille pinnalt langetatakse
lõpuks otsus KMH algatamise või mittealgatamise kohta.
2.3. Keskkonnamõjude hindamise algatamine Männiku X liivakarjääris toob kaasa
isikute võrdse kohtlemise põhimõtte olulise rikkumise
2.3.1. Riigikohtu halduskolleegium on 12.12.2006 otsuses nr 3-3-1-65-06 (vt p 25) asunud
seiskohale, et võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid
ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud
ühesuguste asjaolude korral. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui
ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt.
2.3.2. EMG soovib osutada, et viimastel aastatel on Männiku liivakarjääris väljastatud mitmeid
keskkonnalubasid maavara kaevandamiseks, mille raames ei ole Keskkonnaamet pidanud
vajalikuks keskkonnamõjude hindamist ega ekspertiisi läbiviimist, ja seda hoolimata kõre ja
kivisisaliku teadaolevatest elupaikadest karjääri alal.
2.3.2.1. Keskkonnaamet on Tallinna-Saku liivamaardla Männiku VIII liivakarjääri
keskkonnaloa menetluses otsustanud (vt Keskkonnaameti 06.03.2018 korraldus nr 1-
3/18/577) mitte algatada keskkonnamõju hindamist Männiku VIII liivakarjääri maavara
kaevandamise loa taotlemisele. KMH algatamata jätmist Männiku X liivakarjääri
vahetuslähenduses paiknevas Männiku VIII liivakarjääris põhjendas KeA asjaoluga, et:
− kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava
kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega
kaitsealuseid liike;
− eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi kuna
kaevandamine toimub pealpool põhjavee taset;
− eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid
õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas;
− mäeeraldisel looduslik maastik hävib, moodustub tehisveekogu ning alale
moodustatakse Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik;
− eelhindamise tulemusena selgus eeldatavalt olulise kumulatiivse mõju puudumine.
2.3.2.2. Keskkonnaamet jättis 17.05.2021 kirjaga nr DM-110252-31 „Tallinna-Saku
liivamaardla Männiku XI liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata ka Männiku XI liivakarjääri
keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise. Kavandatava tegevuse
keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks toodi
välja keskkonnaloa kõrvaltingimuste seadmise osas (ptk 3.4). Seejuures on ka Männiku
IX liivakarjääri puhul tegemist Männiku X liivakarjääri vahetuslähenduses oleva
karjääriga kus asuvad teadaolevad kõre ja kivisisaliku püsielupaigad. Keskkonnaloa
andmisel piirduti aga üksnes lisatingimusega, mille kohaselt Männiku kõre ja
kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldise teenindusmaa
kõre elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ning alal
bioloogilist korrastamist teha ei tohi. Keskkonnamõju hindamise läbiviimist
Keskkonnaamet vajalikuks ei pidanud.
2.3.3. Ülaltoodust ilmneb, et Keskkonnaamet ei ole pidanud seniajani vajalikuks ega
põhjendatuks Männiku X liivakarjääri vahetusläheduses paiknevate karjäärides
keskkonnalubade väljastamisel KMH läbiviimist. Seejuures on viimase keskkonnaloa
väljastamisest (Männiku XI liivakarjäär) möödas üksnes 6 kuud. EMG leiab, et olukorras kus
samas piirkonnas ja samadel kaalutlustel pannakse üksnes EMG-le kohustus (i) teostada
karjääri mõjuala piires kõre ja kivisisaliku inventuur, (ii) hinnata ala sobivust kõre ja
kivisisaliku elupaigana, (iii) esitada parimad võimalikud lahendused ala elupaigakvaliteedi
säilitamiseks ja/või tõstmiseks ning (iv) välja selgitada teiste võimalike kaitsealuste liikide
esinemine taotletaval alal, on tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte olulise rikkumisega.
Kõrvutades EMG-le esitatud nõudeid viimastel aastatel samas karjääris tegutsevate
kaevandajatega, siis ei saa olla mõistlikku vaidlust selle üle, et Keskkonnaamet käsitleb
ühesuguseid isikuid ja asjaolusid ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. Keeldu
kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda
koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Antud juhul tähendaks EMG-le seatav kohustus KMH
läbiviimiseks, et EMG Karjäärid OÜ-d on koheldud meelevaldselt ebavõrdselt võrreldes teise
piirkonna kaevandajaga. Otsus, millega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet, on aga
õigusvastane.
III. Kokkuvõtlikult leiab EMG Karjäärid OÜ, et Keskkonnamõju hindamise algatamine
Männiku X liivakarjääris ei ole vajalik ega põhjendatud. Männiku X liivakarjääris
kavandatava tegevuse mõju kohta kaitsealustele liikidele ning leevendusmeetmed mõju
leevendamiseks saab välja selgitada eksperthinnanguga. EMG Karjäärid OÜ tellitud
eksperthinnang Männiku IX ja X liivakarjääride mõju kohta kõre ja kivisisaliku
elupaikadele vastab eelhinnangu järeldustes püstitatud küsimustele. Liiati,
Keskkonnamõjude hindamise algatamine Männiku X liivakarjääris tooks kaasa isikute
võrdse kohtlemise põhimõtte olulise rikkumise.
Arvestades eelöeldut palub EMG Karjäärid OÜ mitte algatada keskkonnamõju
hindamist EMG Karjäärid OÜ Männiku X liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa
taotlusele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jan Johanson
juhatuse liige
Teadmiseks: Kaitseministeerium, Kiili Vallavalitsus, Transpordiamet, Rahandusministeerium,
Saku Vallavalitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Terviseamet
Lisa: Ekspertiis Männiku IX ja X liivakarjääride mõju kohta kõre ja kivisisaliku elupaikadele.
Saatja: Jan Johanson <
[email protected]>
Saadetud: 28.01.2022 08:43
Adressaat: info keskkonnaamet ee <
[email protected]>
Koopia: info kaitseministeerium ee <
[email protected]>; info
kiilivald ee <
[email protected]>; <
[email protected]>; RAM Info
<
[email protected]>; saku sakuvald ee <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Arvamuse andmine Keskkonnaameti eelnõule
Tere
Käesolevaga edastame Keskkonnaametile EMG Karjäärid OÜ seisukoha Männiku
X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu
kohta.
Vastus on saadetud teadmiseks ka järgmistele asutustele:
Kaitseministeerium, Kiili Vallavalitsus, Transpordiamet,
Rahandusministeerium, Saku Vallavalitsus, Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalamet, Terviseamet.
NB! Kiri sisaldab informatsiooni I kaitsekategooria liigi täpse
asukohaga, mille avalikustamine on keelatud.
Lugupidamisega
Jan Johanson
Jan Johanson, juhatuse liige
EMG Karjäärid OÜ | EMG Arendus OÜ
Telefon: 5661 6568
Koduleht:
E-post:
Aadress: Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604