dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta

Rahandusministeerium · 28. jaanuar 2022
Viit
14-13/163-3
Registreeritud
28. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
EMG Karjäärid OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-13 Kirjavahetus riigiasutustega (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-13/2022
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎Arvamus_Männiku X liivakarjäär _EMG Karjäärid OÜ 28.01.2022.asice131 KB
  • 📎E-kiri.pdf70 KB
  • 📎image001.jpg

Sisu (failidest)

Keskkonnaamet Teie: 07.01.2022 nr DM-109816-26 [email protected] Meie: 28.01.2022 nr 22-609 Arvamuse edastamine Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta I. Sissejuhatus ja eelnev menetluskäik 1.1. EMG Karjäärid OÜ (registrikood 14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604 Harju maakond) (edaspidi ka EMG) esitas 06.05.2020 Keskkonnaametile (edaspidi ka KeA) Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.05.2020 dokumendina nr DM-109816-1, parandatud taotlus 25.01.2021 dokumendina nr DM-109816-14, 10.05.2021 dokumendina nr DM-109816-23) (edaspidi ka Taotlus). 1.2. 07.01.2022 kirjas nr DM-109816-26 teatas KeA, et tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõikele 22 soovib Keskkonnaamet EMG arvamust Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangule. KeA kirjale oli lisatud 06.01.2022 eelnõu „Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamine“ (edaspidi ka Eelnõu). 1.2.1. Eelnõus oli mh tuginetud järgmistele põhilistele seisukohtadele: − EMG Karjäärid OÜ poolt tellitud eksperthinnangus modelleeriti halvimat võimalikku olukorda ning kavandatava tegevusega ei ole ette näha müra suuremat levikut, seega jääb müratase lähima elamu juures piirnormidesse. − Tahkete osakeste summaarne heitkogus on kavandatava tegevuse juures 0,141 tonni aastas, mis on väiksem kui kehtestatud künniskogus (1 tonn aastas). − Kaevandamisega Männiku X liivakarjääris ei avaldata olulist negatiivset mõju veekeskkonnale, kuna liiv kaevandatakse ilma veetaset alandamata. − Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki. − Karjääris kaevandamisega ei kaasne karjäärist väljapoole levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. − Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. − Otsene mõju inimesele, sh tervisele, heaolule ning varale puudub. EMG Karjäärid OÜ Registrikood: 14273374 +372 6072 732 Vana-Narva mnt 11b, Kiiu KMKR: EE102089767 www.emg.ee Harju maakond 74604 [email protected] − Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad lõunast I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre; keskkonnaregistri kood KLO9101954) elupaigaga ning Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga (keskkonnaregistri kood KLO3000592). Olemasoleva püsielupaiga pindaga on 328 ha. Lisaks kattub ala pea täies ulatuses projekteeritava Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga („Kõre (ja kivisisaliku) püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanek, ekspertiis ja väljatöötamise kavatsus“, registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.10.2020 kirjana nr 7-16/20/16814). − Taotletava Männiku X liivakarjääri alal ei ole Keskkonnaametile teadaolevalt spetsiifilisemat ning terviklikku kõre ja kivisisaliku seiret ega inventuure varem läbi viidud. Seetõttu pole teada nende liikide võimalik esinemine taotletaval alal ega selle tähtsus liikide toitumis- ja varjealana. − 06.10.2020 kõre püsielupaiga väljatöötamise kavatsuse kohase Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik kattub 23,4 ha ulatuses taotletava Männiku X liivakarjääriga. − 20.12.2021 seisuga hakkab Rail Balticu trass kulgema mööda Raku järve kagupoolset nurka. Kui ala ei võeta püsielupaigana kaitse alla ning seal ei rakendata liigikaitselisi meetmeid, suurendab Rail Balticu kavandatav trass tõenäoliselt lahustüki täiendavalt isolatsiooni jäämist. Transpordiamet on projekteerimas Kangru liiklussõlme ehitust, mis 20.12.2021 seisuga veel valmis pole ning teadaolevalt on kavas Viljandi maantee asukoha muutmine praegusest asukohast oluliselt lääne poole, mis asub Raku järvest idapoole jäävas osas. − Praegune kõre ja kivisisaliku olukord taotletaval Männiku X liivakarjääri mäeeraldisel pole teada. Vaja oleks läbi viia kaitsealuste liikide inventuur (eelkõige kõre ja kivisisalik, kuid oluline oleks omada teavet ka nahkhiirte ning teiste kaitsealuste liikide kohta, kelle elupaigad on lähipiirkonnas registreeritud ning kelle esinemine alal võimalik) ning hinnata kavandatavatest tegevusest lähtuvaid ning lähedalasuvaid teisi intensiivseid tegevusi arvestavaid (lähedalasuv kaevandamistegevus, Rail Balticu trassi ja Kangru liiklussõlme ehitamisest tulenev) summaarseid prognoositavaid mõjusid. − Keskkonnaameti hinnangul ei ole eeldatav/täpsem mõju looduskaitsealustele liikidele teada ning seetõttu on KMH vajalik, et hinnata karjääri rajamisega kaasnevaid eelpool kirjeldatud keskkonnamõjusid loodusobjektidele. KMH eesmärgiks on ka analüüsida kavandatava tegevuse erinevaid alternatiive ning leida leevendusmeetmed, mis tagavad looduskaitsealustele liikidele soodsa elukeskkonna. − Keskkonnaamet hinnangul kaasneb kavandatava tegevusega oluline keskkonnamõju, sest (i) ei ole teada planeeritava tegevuse mõju kaitsealuste liikidele (peamiselt kõrele ja kivisisalikule) ning (ii) ei ole teada kumulatiivsete mõjude (sh Rail Balticu trass, Kangru liiklussõlm, teised karjäärid, Männiku harjutusväli) ulatus kaitsealustele liikidele. 1.2.2. Lähtudes eelnevast on KeA hinnangul KMH vajalik loa andjale eelnimetatud oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale. Seetõttu on Eelnõu resolutsioonis märgitud alljärgnevad otsused: − Algatada keskkonnamõju hindamine EMG Karjäärid OÜ (registrikood 14273374) Männiku X liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele. − KMH käigus tuleb hinnata eelhinnangus nimetatud mõjusid, sh kumulatiivseid mõjusid looduskaitsealustele liikidele. − Keskkonnauuringutest tuleb teostada karjääri mõjuala piires kõre ja kivisisaliku inventuur. Lisaks peab hindama ala sobivust kõre ja kivisisaliku elupaigana ning esitama parimad võimalikud lahendused ala elupaigakvaliteedi säilitamiseks ja/või tõstmiseks antud liikidele. Lisaks tuleb välja selgitada teiste võimalike kaitsealuste liikide esinemine taotletaval alal. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus. − EMG Karjäärid OÜ-l tuleb esitada KMH programm Keskkonnaametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt 18 kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab Keskkonnaamet 10.05.2021 esitatud keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle EMG Karjäärid OÜ-le. − Männiku X liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. − KMH-ga seotud kulud kannab EMG Karjäärid OÜ. 1.3. 07.01.2022 kirjas palus Keskkonnaamet esitada motiveeritud arvamus Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangule esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul. Ühtlasi hoiatas KeA, et kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmine EMG arvamuseta. 1.4. EMG tellimusel valmis 19.01.2022 ekspertiis Männiku IX ja X liivakarjääride mõju kohta kõre ja kivisisaliku elupaikadele (edaspidi ka Ekspertiis, vt lisa 1). Ekspertiisis on põhjalikult käsitletud kaevandamise mõju kõre ja kivisisaliku elupaikadele. Seejuures on võetud arvesse kavandatava Kangru liiklussõlme ja Rail Baltic raudtee mõju. Ühtlasi on Ekspertiisis välja pakutud leevendusmeetmed kõre ja kivisisaliku elupaikadele kaasneva mõju leevendamiseks. 1.5. Käesolevaga teatab EMG tähtaegselt, et ei nõustu Eelnõus märgituga ega pea keskkonnamõju hindamise algatamist Männiku X liivakarjääri mäeeraldisel vajalikuks ega põhjendatuks. Keskkonnaameti poolt tõstatud küsimustele on võimalik vastata ekspertiisiga. Enda seisukohti põhjendab EMG alljärgnevaga. II. EMG Karjäärid OÜ seisukoht Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta 2.1. EMG Karjäärid OÜ poolt Männiku X liivakarjääris kavandatava tegevuse mõju kohta kaitsealustele liikidele ning leevendusmeetmed mõju leevendamiseks saab välja selgitada eksperthinnanguga. Keskkonnamõjude hindamise algatamine ei ole vajalik ega põhjendatud 2.1.1. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt on KMH kohustuslik kahel alternatiivsel juhul. Esmalt juhul, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (p 1). Teiseks juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (p 2). 2.1.1.1. EMG kavandatav tegevus Männiku X liivakarjääris ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1 p 28 tähenduses. Niisamuti ei ole taotletava mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas Natura 2000 võrgustiku alasid. Eelnõus märgitu kohaselt jääb lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Rahumäe loodusala; keskkonnaregistri kood EE0010143) taotletavast alast u 4 km kaugusele loodesse. Lähtudes taotletava ala kaugusest ja eeldavatest mõjudest on välistatud, et kavandatav tegevus võiks, kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. 2.1.2. KeHJS § 6 lg 2 p 2 sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas maavara kaevandamisel on oluline keskkonnamõju. Samas seaduse § 11 lg-te 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 3 p 4 kohaselt peab otsustaja otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle, kui tegemist on pealmaakaevandamisega kuni 25 hektari suurusel alal. Riigikohus on keskkonnaasjades olnud läbivalt seisukohal, et kuna keskkonnaasjade otsustamisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, saab antava haldusakti sisulise õiguspärasuse saavutamise tagada üksnes akti andmisele eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus. See omakorda esitab kõrgemad nõudmised ka otsusele keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Seejuures on KeA otsus keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohuta vaieldamatult diskretsiooniotsus. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg 3 lisab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Seetõttu peab KeA otsus KMH algatamise või algatamata jätmise kohta sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni - otsuses peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa ja õigustavad selle andmist. Oluline on faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-62-02 märkinud, et haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et diskretsiooni teostades on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Riigikohus on selgitanud, et kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse muuhulgas juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekkivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. mai 2008 otsus asjas nr 3-3-1-18-08, p 13 ja 14. oktoobri 2003 otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 40). 2.1.3. EMG Karjäärid OÜ hinnangul puuduvad Eelnõus põhjendused ja kaalutlused, mis kinnitaksid laiahaardelise ja ressursimahuka keskkonnamõjude hindamise algatamise ja läbiviimise vajadust. Täpsemalt, Eelnõus on tuvastatud, et Männiku X liivakarjääris kavandatava tegevuse(ga): − jääb müratase lähima elamu juures piirnormidesse; − tahkete osakeste summaarne heitkogus on väiksem kui kehtestatud künniskogus; − ei avaldata olulist negatiivset mõju veekeskkonnale; − kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki; − ei kaasne karjäärist väljapoole levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid; − valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne; − otsene mõju inimesele, sh tervisele, heaolule ning varale puudub. Seega on Keskkonnaamet Eelnõus juba tuvastanud, et kaevandamisega tavapäraselt kaasnevaid keskkonnamõjusid kaevandamisel Männiku X liivakarjääris ei kaasneks. KeA peab vajalikuks KMH läbiviimist aga põhjusel, et Keskkonnaameti hinnangul ei ole eeldatav/täpsem mõju looduskaitsealustele liikidele (peamiselt kõrele ja kivisisalikule) teada ning seetõttu on KMH vajalik. KMH eesmärgiks on märgitud ka vajadus analüüsida kavandatava tegevuse erinevaid alternatiive ning leida leevendusmeetmed, mis tagavad looduskaitsealustele liikidele soodsa elukeskkonna. EMG osutab, et tegemist on väga konkreetse ja piiritletud küsimuste ringiga, mille selgitamiseks ei ole põhjendatud ressursi- ja ajamahuka keskkonnamõjude hindamise läbiviimine. Võimalikku negatiivset keskkonnamõju otsest ja kaudset suurust tuleb ja saab hinnata eksperthinnangu abil. EMG osutab, et üksikuid keskkonnamõjusid on ka Keskkonnaameti varasemas praktikas hinnatud läbivalt eksperthinnangu abil, ja mitte KMH protsessina (vt näiteks AS Tariston maavara kaevandamise keskkonnaloa menetlus Uku liivakarjääri maa-alal, Keskkonnaameti 27.10.2020 kiri nr DM-109184-11). Liiati, looduskaitseseaduse § 53 lõike 1 järgi on kõre kui I kaitsekategooria liigi isendi täpse asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Keskkonnamõjude hindamine aga tähendab, et tagatud peab olema avatud menetluse läbiviimine, st mh avalikkuse informeerimist ning leiukohtade avalikustamist. Niisiis ei ole KMH sobilik menetlusvorm selleks, et hinnata ja/või tuvastada liivakarjääris kavandatava tegevuse mõju I kaitsekategooriasse kuuluvate kaitsealuste liikide suhtes. Seetõttu on EMG seisukohal, et ka käesoleva juhul on Eelnõus kirjeldatud keskkonnamõju võimalik ja põhjendatud hinnata, samuti esitada soovitused ja leevendusmeetmed mõju leevendamiseks eksperthinnangu abil. 2.2. Rewild OÜ koostatud eksperthinnang Männiku IX ja X liivakarjääride mõju kohta kõre ja kivisisaliku elupaikadele vastab eelhinnangu järeldustes püstitatud küsimustele 2.2.1. Eelnõu p-s 4 „Eelhinnangu järeldus“ on Keskkonnaamet kokkuvõtlikult märkinud, et KeA hinnangul kaasneb kavandatava tegevusega oluline keskkonnamõju, sest (i) ei ole teada planeeritava tegevuse mõju kaitsealuste liikidele (peamiselt kõrele ja kivisisalikule) ning (ii) ei ole teada kumulatiivsete mõjude (sh Rail Balticu trass, Kangru liiklussõlm, teised karjäärid, Männiku harjutusväli) ulatus kaitsealustele liikidele. Lähtudes eelnevast on KMH vajalik loa andjale eelnimetatud oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale. 2.2.2. EMG Karjäärid OÜ osutab, et 19.01.2022 valmis EMG tellimusel Rewild OÜ (koostajad Jaanus Remm (PhD), Piret Remm (PhD), Kertu Jaik (MSc)) poolt ekspertiis Männiku IX ja X liivakarjääride mõju kohta kõre ja kivisisaliku elupaikadele (vt lisa 1). Ekspertiisis on välja toodud isendite arvud Männiku karjääris, põhjalikult hinnatud ala sobivust kõre ja kivisisaliku elupaigana, käsitletud kaevandamise mõju kõre ja kivisisaliku elupaikadele ning esitatud parimad võimalikud lahendused ala elupaigakvaliteedi säilitamiseks ja tõstmiseks antud liikidele. Seejuures arvestab Ekspertiis kavandatava Kangru liiklussõlme ja Rail Baltic raudtee mõju. Niisamuti on ekspertiis koostamisel võetud arvesse Keskkonnaameti poolt väljatöötamisel olevat kõre püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanekut. Seega vastab Ekspertiis Keskkonnaameti Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu järeldustes püstitatud küsimustele. KeHJS § 11 lg-st 6 tuleneb, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Männiku X liivakarjääris (ja Männiku IX liivakarjääris) on keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud. Eraldiseisva KMH algatamine ei ole seega vajalik. 2.2.2.1. EMG möönab, et Ekspertiisi käigus ei ole välja selgitatud teiste (st lisaks kõrele ja kivisisalikule) võimalike kaitsealuste liikide esinemine taotletaval alal. Samas jääb Eelnõus p-s 3.3. esitatud sellesisuline nõue EMG-le arusaamatuks. Esiteks, kui kõrvutada eelnimetatud kohustust Eelnõue p-s 4 märgitud eelhinnangu järeldustega, siis järeldused ei selgita ega kinnita vajadust viia läbi kõikehõlmav inventuur võimalike kaitsealuste liikide tuvastamiseks. Teiseks oleks tegemist vaieldamatult tavapäratu, ebaproportsionaalse ja õigusvastase kohustusega. Keskkonnaamet ei saa nõuda, et KMH-ga asuks arendaja välja selgitama neid asjaolusid, mille pinnalt langetatakse lõpuks otsus KMH algatamise või mittealgatamise kohta. 2.3. Keskkonnamõjude hindamise algatamine Männiku X liivakarjääris toob kaasa isikute võrdse kohtlemise põhimõtte olulise rikkumise 2.3.1. Riigikohtu halduskolleegium on 12.12.2006 otsuses nr 3-3-1-65-06 (vt p 25) asunud seiskohale, et võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. 2.3.2. EMG soovib osutada, et viimastel aastatel on Männiku liivakarjääris väljastatud mitmeid keskkonnalubasid maavara kaevandamiseks, mille raames ei ole Keskkonnaamet pidanud vajalikuks keskkonnamõjude hindamist ega ekspertiisi läbiviimist, ja seda hoolimata kõre ja kivisisaliku teadaolevatest elupaikadest karjääri alal. 2.3.2.1. Keskkonnaamet on Tallinna-Saku liivamaardla Männiku VIII liivakarjääri keskkonnaloa menetluses otsustanud (vt Keskkonnaameti 06.03.2018 korraldus nr 1- 3/18/577) mitte algatada keskkonnamõju hindamist Männiku VIII liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlemisele. KMH algatamata jätmist Männiku X liivakarjääri vahetuslähenduses paiknevas Männiku VIII liivakarjääris põhjendas KeA asjaoluga, et: − kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; − eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi kuna kaevandamine toimub pealpool põhjavee taset; − eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas; − mäeeraldisel looduslik maastik hävib, moodustub tehisveekogu ning alale moodustatakse Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik; − eelhindamise tulemusena selgus eeldatavalt olulise kumulatiivse mõju puudumine. 2.3.2.2. Keskkonnaamet jättis 17.05.2021 kirjaga nr DM-110252-31 „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XI liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata ka Männiku XI liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks toodi välja keskkonnaloa kõrvaltingimuste seadmise osas (ptk 3.4). Seejuures on ka Männiku IX liivakarjääri puhul tegemist Männiku X liivakarjääri vahetuslähenduses oleva karjääriga kus asuvad teadaolevad kõre ja kivisisaliku püsielupaigad. Keskkonnaloa andmisel piirduti aga üksnes lisatingimusega, mille kohaselt Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldise teenindusmaa kõre elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ning alal bioloogilist korrastamist teha ei tohi. Keskkonnamõju hindamise läbiviimist Keskkonnaamet vajalikuks ei pidanud. 2.3.3. Ülaltoodust ilmneb, et Keskkonnaamet ei ole pidanud seniajani vajalikuks ega põhjendatuks Männiku X liivakarjääri vahetusläheduses paiknevate karjäärides keskkonnalubade väljastamisel KMH läbiviimist. Seejuures on viimase keskkonnaloa väljastamisest (Männiku XI liivakarjäär) möödas üksnes 6 kuud. EMG leiab, et olukorras kus samas piirkonnas ja samadel kaalutlustel pannakse üksnes EMG-le kohustus (i) teostada karjääri mõjuala piires kõre ja kivisisaliku inventuur, (ii) hinnata ala sobivust kõre ja kivisisaliku elupaigana, (iii) esitada parimad võimalikud lahendused ala elupaigakvaliteedi säilitamiseks ja/või tõstmiseks ning (iv) välja selgitada teiste võimalike kaitsealuste liikide esinemine taotletaval alal, on tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte olulise rikkumisega. Kõrvutades EMG-le esitatud nõudeid viimastel aastatel samas karjääris tegutsevate kaevandajatega, siis ei saa olla mõistlikku vaidlust selle üle, et Keskkonnaamet käsitleb ühesuguseid isikuid ja asjaolusid ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Antud juhul tähendaks EMG-le seatav kohustus KMH läbiviimiseks, et EMG Karjäärid OÜ-d on koheldud meelevaldselt ebavõrdselt võrreldes teise piirkonna kaevandajaga. Otsus, millega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet, on aga õigusvastane. III. Kokkuvõtlikult leiab EMG Karjäärid OÜ, et Keskkonnamõju hindamise algatamine Männiku X liivakarjääris ei ole vajalik ega põhjendatud. Männiku X liivakarjääris kavandatava tegevuse mõju kohta kaitsealustele liikidele ning leevendusmeetmed mõju leevendamiseks saab välja selgitada eksperthinnanguga. EMG Karjäärid OÜ tellitud eksperthinnang Männiku IX ja X liivakarjääride mõju kohta kõre ja kivisisaliku elupaikadele vastab eelhinnangu järeldustes püstitatud küsimustele. Liiati, Keskkonnamõjude hindamise algatamine Männiku X liivakarjääris tooks kaasa isikute võrdse kohtlemise põhimõtte olulise rikkumise. Arvestades eelöeldut palub EMG Karjäärid OÜ mitte algatada keskkonnamõju hindamist EMG Karjäärid OÜ Männiku X liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jan Johanson juhatuse liige Teadmiseks: Kaitseministeerium, Kiili Vallavalitsus, Transpordiamet, Rahandusministeerium, Saku Vallavalitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Terviseamet Lisa: Ekspertiis Männiku IX ja X liivakarjääride mõju kohta kõre ja kivisisaliku elupaikadele. Saatja: Jan Johanson <[email protected]> Saadetud: 28.01.2022 08:43 Adressaat: info keskkonnaamet ee <[email protected]> Koopia: info kaitseministeerium ee <[email protected]>; info kiilivald ee <[email protected]>; <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; saku sakuvald ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Arvamuse andmine Keskkonnaameti eelnõule Tere Käesolevaga edastame Keskkonnaametile EMG Karjäärid OÜ seisukoha Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta. Vastus on saadetud teadmiseks ka järgmistele asutustele: Kaitseministeerium, Kiili Vallavalitsus, Transpordiamet, Rahandusministeerium, Saku Vallavalitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Terviseamet. NB! Kiri sisaldab informatsiooni I kaitsekategooria liigi täpse asukohaga, mille avalikustamine on keelatud. Lugupidamisega Jan Johanson Jan Johanson, juhatuse liige EMG Karjäärid OÜ | EMG Arendus OÜ Telefon: 5661 6568 Koduleht: E-post: Aadress: Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel