dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
LepingAvalik

Leping

Rahandusministeerium · 28. jaanuar 2022
Viit
14-8/1190-1
Registreeritud
28. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-8 Siseriiklike regionaalarengu programmide ja meetmete dokumendid
Toimik
14-8/2021
Vastutaja
Rita Saluste

Failid

  • 📎14-81190-1_28_01_2022_Leping_1_.asice908 KB

Sisu (failidest)

LISA 1 Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde Toetuse kasutamise finantsaruande vorm Lepingu nr.: Aruande esitaja: Tegevuste lepingujärgne maksumus: Tehtud kulutused summas: Projekti kulud tegevuste kaupa Kulud vastavalt Tegelikud kulud Jääk Märkused kalkulatsioonile ja fin.allikas SUMMA KOKKU (EUR) Aruandele on lisatud väljavõte raamatupidamisprogrammist. Aruande koostaja: Aruande koostamise kuupäev: 1 LISA 2 Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande vorm Lepingu nr: Aruande esitaja: Tegevuste läbiviimise aeg: Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemuste aruande esitamise tähtaeg on: 1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus: 2. Tegevuste olulisemad tulemused: 3. Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt)? 4. Aruandele on lisatud tegevuste läbiviimise raames välja töötatud materjalid: Aruande esitamise kuupäev: Aruande koostanud: 2 RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 14-8/1190-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi nimetatud „toetuse andja“), keda esindab kantsler Merike Saks ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli tn 18, 50090 Tartu, keda esindab Tartu Ülikooli rektori 29.12.2017. a käskkirjaga nr 19 antud volituse alusel grandikeskuse juhataja Taivo Raud (edaspidi nimetatud “toetuse saaja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, lähtudes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimääruse“ § 9 punktist 26, riigihalduse ministri 27. augusti 2015. a käskkirjast nr 1-23/87 „Konkursi läbiviimine“ ja toetuse saaja poolt 16.09.2015. a esitatud taotlusest (reg. nr 9.2-13.5.16/12219) ning riigihalduse ministri 6.10.2015. a käskkirjast nr 144 „Euroopa territoriaalse koostöö programmi ESPON 2020 riikliku kontaktpunkti nimetamine“, ning poolte ühisest huvist toetada Eesti asutuste esindatust ESPON 2020 programmi teadusasutuste koostöövõrgustikus ja programmi tulemuste levitamisest Eestis; sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepingu objektiks on riigieelarveline toetus 9000 (üheksa tuhat) eurot lepingus nimetatud eesmärgi toetamiseks (edaspidi „toetus“). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust järgmiste tegevuste elluviimiseks (eesmärk): 1.2.1. Analüütilised tegevused. 1.2.1.1. 2022. a valmivate ESPON 2020 analüüside levitamine ning nende põhjal kokkuvõtete ja poliitikasoovituste esitamine poliitikakujundajatele, sh ESPONi Eesti kontaktpunkti veebilehel (https://espon.ut.ee). 1.2.1.2. Valitud uute ESPONi veebitööriistade tutvustamine ja laiemale kasutuselevõtule kaasaaitamine Eestis. 1.2.1.3. ESPON 2020 uuringuraportite valideerimine ning uuringuid ja analüüse koostavate konsortsiumite või programmi rakendusasutuse (ESPON EGTC) informeerimine võimalikest Eestiga seotud ebatäpsustest ESPONi uuringutes jm analüütilistes väljundites. 1.2.2. ESPON 2020 infovahetusega seotud tegevused. 1.2.2.1. Üle-eestilise ESPONi partnerorganisatsioonide ning ruumilise arengu ja analüüsi võrgustiku haldamine ja täiendamine uute liikmetega. 1.2.2.2. Üle-eestilise ESPONi partnerorganisatsioonide võrgustikuga ja Eesti seirekomitee esindajatega ESPONi programmi, selle tulemuste ja üritustega seotud infovahetuse korraldamine. 1.2.2.3. ESPON 2020 taotlusvoorude partnerotsingute vahendamine ja projektikonkursside info levitamine potentsiaalsetele Eesti kasusaajatele ning Eesti teadus- ja arendusasutuste võimekuse tõstmine projektikonkurssidel osalemiseks. 1.2.2.4. ESPONi „Country Fiche Estonia“ uuendamine ja eesti keelse trükise levitamine ning „Territorial Agenda 2030 Atlas“ eestikeelse versiooni levitamine Eesti siseselt. 1.2.2.5. ESPON 2020 riikliku kontaktpunkti veebilehe kui olulise programmi teavitus- ja infovahenduse kanali haldamine ning programmiga seotud info uuendamine. 1.2.3. ESPON programmi kesksetes tegevustes osalemine. 1.2.3.1. Osalemine ESPONi riiklike kontaktpunktide võrgustiku töökohtumistel. 1.2.3.2. ESPON programmilt oodatava teadmuse ja Eestile osutatavate teenuste (uuringud, seminarid, töötoad jmt) vajaduse väljaselgitamine Eesti kasusaajate hulgas ning vajadusel abi osutamine nende teenuste läbiviimisel (nt analüütiline sisend, esindajate leidmine). 1.2.3.3. ESPON 2030 programmi võimaluste tutvustamine Eesti kasusaajatele ning selle temaatiliste tegevuskavade kavandamises osalemine, sh Eesti sisese kaasamise korraldamine. 2. Toetuse väljamaksmine 2.1. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arvelduskontole nr EE281010102000234007 hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates lepingu jõustumisest teadasaamisest. 2.2. Punktis 1 nimetatud tegevused peavad olema teostatud hiljemalt 16.12.2022. a (toetuse kasutamise lõpptähtpäev). 3. Aruannete esitamine Toetuse saaja kohustub esitama järgmised toetuse kasutamise aruanded: 3.1 finantsaruanne 2022. a tegevuste kohta (seisuga 16.12.2022) hiljemalt 22.12.2022 vastavalt lisas 1 „Toetuse kasutamise finantsaruanne“ toodud vormile; 3.1. tegevus- ja tulemusaruanne mitte harvem kui iga 6-kuulise perioodi kohta hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast aruandeperioodiks oleva poolaasta lõppu vastavalt lisas 2 „Toetuse kasutamise tegevus-ja tulemusaruanne“ toodud vormile. 4. Volitatud esindajad 4.1. Toetuse andja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Eedi Sepp, regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talitus, nõunik, telefon 611 3101, e-post: [email protected] või teda asendav isik. 4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus sätestatud aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja. 4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Tartu Ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli teadur Ingmar Pastak, telefon +372 737 5968, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 5.1. Lisa 1 - Toetuse kasutamise finantsaruande vorm; 5.2. Lisa 2 - Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande vorm. 6. Muud sätted 6.1. Leping jõustub selle allakirjutamisel mõlema poole poolt ja kehtib kuni poolte lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Lepingulised tegevused loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates 01.01.2022 a. 6.2. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 6.3. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 6.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Saks Taivo Raud Rahandusministeerium Tartu Ülikool Registrikood 70000272 Reg. nr 74001073 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Ülikooli 18, Tartu Telefon 6113163 Telefon 7375100 E-post: [email protected] E-post: [email protected] a/a EE891010220034796011, SEB, a/a EE281010102000234007 SEB Viitenumber: 2800045768 RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi „üldtingimused“) ja eritingimustest (edaspidi „eritingimused“) ning nende lisadest. 1.2. Lepingu eesmärgiks on reguleerida toetuse andja ja toetuse saaja vahel lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid. 1.3. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest. 1.4. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. 1.5. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust. 1.6. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et: 1.6.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul) lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks; 1.6.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste dokumentidega. 1.7. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik poolte vahelised varasemad lepingud ja muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga. 1.8. Toetuse saaja kinnitab, et ei ole saanud riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks lepingus või taotluses nimetamata avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult toetusi ega ole esitanud vastavaid taotlusi. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama eesmärgi saavutamiseks on saadud või taotletud avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult toetust. 2. Lepingu objekt 2.1. Lepingu objektiks on eritingimustes määratud riigieelarvelise toetuse (toetus) toetuse saajale üleandmine ja selle toetuse saaja poolt kasutamine lepingus ja selle juurde kuuluvates dokumentides määratletud eesmärgil ning tingimustel. 2.2. Toetuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse toetuse lepingule vastavat ja säästlikku ning majanduslikult põhjendatud kasutamist toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimisel. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Toetuse saajal on õigus: 3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades sätestatud eesmärgil; 3.1.2. saada vajadusel toetuse andjalt kirjalikke juhiseid toetuse kasutamiseks. 3.2. Toetuse saajal on kohustus: 3.2.1. kasutada toetust lepingus sätestatud kulude katmisel eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult ning ranges vastavuses lepingu ja selle lisadega; 3.2.2. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seadusest tulenevaid nõudeid; 3.2.3. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses. Toetuse saaja on teadlik, et nimetatud nõuete täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise asutamislepingu artikli 107 lõike 1 mõttes ning ebaseaduslik riigiabi või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada; 3.2.4. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele; 3.2.5. esitada õigeaegselt lepingus nimetatud aruanded; 3.2.6. tagastada lepingus sätestatud toetuse kasutamise perioodil kasutamata jäänud toetuse või selle osa toetuse andjale 10 (kümne) tööpäeva jooksul lepingu lõppemisest arvates; 3.2.7. tagastada toetus vastavalt punktile 5; 3.2.8. võimaldada toetuse andja määratud isikul kontrollida toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust, toetuse kasutamise eesmärgipärasust, esitatud aruannete õigsust ja muude lepingu tingimuste täitmist, tagades vajadusel juurdepääsu oma asjakohasele dokumentatsioonile ja ruumidesse; 3.2.9. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta, esitades seejuures vajalikud dokumendid tutvumiseks kümne (10) tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest; 3.2.10. teavitada toetuse andjat viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist; 3.2.11. teavitada viivitamata toetuse andjat toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingust ja teha toetuse andjale ettepanek lepingu muutmiseks. 3.3. Toetuse andjal on õigus: 3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast kasutamist; 3.3.2. nõuda toetus tagasi vastavalt punktile 5; 3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt; 3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse tõhusamaks ja säästlikumaks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepinguliste kohustuste täitmiseks toetuse saajalt toetuse kasutamist puudutavat informatsiooni ja tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud aruandlusele arupärimisi toetuse kasutamise kohta. 3.4. Toetuse andjal on kohustus: 3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus sätestatud korras; 3.4.2. teostada lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.4.3. hinnata toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja tulemuslikkust. 4. Aruandlus 4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama lepingus ettenähtud aruandeid. Toetuse kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuste kuludest, sh kululiikidest vastavalt kalkulatsioonile ja tegelikkusele. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne peab andma ülevaate läbiviidud tegevustest, tegevuste olulisematest tulemustest ja aruandes peab kirjeldama, kas tegevuste läbiviimisel esines kõrvalekaldeid ning kui esines, siis milliseid. 4.2. Tegevust, mis on teostatud lepingus sätestatud tähtajast hiljem, ei rahastata toetuse arvelt. 4.3. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu hiljemalt kümne (10) tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. 4.4. Kui aruanne ei sisalda piisavalt informatsiooni lepingus nimetatud tegevuste kohta, on toetuse andja kontaktisikul õigus nõuda toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist hiljemalt kümne (10) tööpäeva jooksul. 4.5. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei esita aruandes kõiki vajalikke andmeid või esitab aruandes eksitavat informatsiooni, siis võib kutsuda kokku poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma aru vajaliku informatsiooni mitteesitamise või eksitava informatsiooni esitamise kohta või lükkama ümber toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuses või kogu vajaliku informatsiooni mitteesitamise kohta. 4.6. Kui toetuse andja kontaktisik ei anna aruandele heakskiitvat hinnangut, täiendab või parandab toetuse saaja aruannet ning esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul. Toetuse andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt (10) tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande heakskiitmisega, siis on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse väljamakse tegemine peatada. 4.7. Toetuse saaja esitatud aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamist vastavalt lepingule on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või toetuse andja poolt määratud isikul. 4.8. Toetuse andja kontaktisikul on õigus nõuda toetuse saajalt täiendava aruande esitamist, kui tal on selleks piisav põhjus ning varem ei ole toetuse andja kontaktisiku poolt toetuse saajale esitatud arupärimisele antud piisavat vastust või kui antud vastus nõuab ulatuslikumat ülevaadet. Toetuse saaja on kohustatud vastavasisulisele nõudele vastama kümne (10) tööpäeva jooksul arvates nõude kättesaamisest. 5. Vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei ole kasutanud toetust lepingus ettenähtud tegevuseks või kui toetuse saaja esitas toetuse saamiseks valeandmeid. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osaliselt selles osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud lepingus ettenähtud tegevusteks. 5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmisel on toetuse saaja kohustatud nõutud summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast viivist 0,2 (null koma kaks) % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 5.4. Pooled on teadlikud asjaolust, et endale lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel vastutavad nad teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest selle kahju täies ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool mõistliku aja jooksul. 5.5. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel leppetrahvi tasumist kuni 10% (kümne protsendi) ulatuses toetusest. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja õigust nõuda toetuse saajalt täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub tasuma leppetrahvi kümne (10) tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest. 5.6. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on toetuse andjal õigus teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek rikkumine mõistliku aja jooksul lõpetada. Kui toetuse saaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi toetuse andja poolt määratud aja jooksul või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on tegemist olulise lepingu rikkumisega, millest tulenevalt on toetuse andjal õigus lepingust taganeda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist. 6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid 6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist: 6.1.1. Lepingus sätestatud eesmärk on planeeritud ulatuses saavutatud; 6.1.2. Lepingus sätestatud tegevus on läbi viidud lepingus sätestatud tingimustel ja korras; 6.1.3. Toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta. 7. Vääramatu jõud 7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. 7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna kvalifitseeritavad asjaolud, kusjuures pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 7.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teisele poolele kirjalikult teatama. 7.4. Vääramatu jõuna kvalifitseeritavate asjaolude esinemist peab tõendama pool, kes vääramatu jõu esinemisele viitab. 7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 90 (üheksakümmend) päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada. 8. Teated 8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilise teate võib edastada telefoni ja e-posti teel. 8.2. Teade loetakse kätte toimetatuks, kui: 8.2.1. teade on poolele üle antud allkirja vastu; 8.2.2. teade on saadetud postiasutuse vahendusel tähitud kirjaga teise poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva; 8.2.3 digitaalselt allkirjastatud teate e-posti teel saatmise korral kohale jõudmise teates märgitud kuupäeval ja kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.3. Pooled on kohustatud kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis teatama lepingu kontaktisiku, asukoha, pangarekvisiitide, kontaktandmete või mõne muu rekvisiidi muutumisest. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed, rekvisiidid jms kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud. 8.4. Pooled vastutavad teisele poolele kirjalikult edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse eest. 9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel. 9.2. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Pool esitab põhjendatud lepingu muutmise ettepaneku teisele poolele kirjalikult koos kõigi vajalike dokumentidega. Kirjalik muutmise soovist etteteatamise tähtaeg on vähemalt 14 (neliteist) kalendripäeva enne lepingu eritingimustes sätestatud toetatava tegevuse teostamise tähtaega. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjalikult lepingu lisana. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. 10. Lepingu lõpetamine 10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, siis vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult. 10.2. Poolel on õigus leping ühepoolselt üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult 14 (neliteist) kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel: 10.2.1. Pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi; 10.2.2. lepinguliste kohustuste täitmise võimatuse korral vääramatu jõu esinemise tõttu vastavalt punktis 7 sätestatule; 10.2.3. toetuse saaja suhtes algatatakse likvideerimis- või pankrotimenetlus. 10.3 Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud tagastama toetuse andjale selle osa toetusest, mis on lepingu lõpetamise seisuga kasutamata. 10.4. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt dokumentide säilitamise kohustus jms). 11. Lõppsätted 11.1. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole toetuse andja poolt lepingust tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste üleandmine teisele riigiasutusele. 11.2. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla. 11.3. Juhul kui tähtajalise lepingu pikenemisel on üldtingimused võrreldes eelnenud perioodiga muutunud ja toetuse andja on toetuse saajat üldtingimuste muutumisest informeerinud, siis loetakse alates lepingu tähtaja pikenemisest kehtivaks uued üldtingimused. 11.4. Leping ja selle lisad on avalikud ning neid võidakse avaldada toetuse andja veebilehel, välja arvatud osas, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevalt asutusesiseseks kasutamiseks. 11.5. Pooled kohustuvad rakendama kõiki kohaseid meetmeid, et lahendada lepingust tulenevad vaidlused läbirääkimiste teel, kahjustamata seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Saks Taivo Raud
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel