dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Muudatusettepanekud riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Rahandusministeerium · 31. jaanuar 2022
Viit
1.1-10.1/1272-1
Registreeritud
31. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Evelin Karindi-Kask (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.11272-1 31.01.2022 Väljaminev kiri.asice749 KB

Sisu (failidest)

Kristen Michal Riigikogu Meie 31.01.2022 nr 1.1-10.1/1272-1 [email protected] Muudatusettepanekud riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Austatud härra Michal Esitame algataja muudatusettepanekud Riigikogu menetluses olevale riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 491 SE. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa: Muudatusettepanekute loetelu Evelin Karindi-Kask 6113501 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 491 SE Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekute loetelu 1. Muuta eelnõu § 1 punkti 30 ja sõnastada eelnõuga riigihangete seaduse §-le 30 lisatav lõige 101 järgmiselt: „(101) Kui raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke menetluses oli kasutusel hankepass, kontrollib hankija enne minikonkursi tulemuste põhjal hankelepingu sõlmimist, kas pakkujal, kellega ta kavatseb hankelepingu sõlmida, puuduvad käesoleva seaduse § 95 lõigetes 1 ja 4 nimetatud kõrvaldamise alused sama paragrahvi lõigetes 2, 3, 5 ja 6 sätestatud tingimustel, ega sõlmi hankelepingut pakkujaga, kellel mõni kõrvaldamise alus esineb.“. Selgitus: Muudatus, millega tuuakse raamlepingut käsitlevasse paragrahvi seni § 104 lg-s 8 sisaldunud regulatsioon, millal tuleb ka raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisel edukalt pakkujalt hankepassis esitatud kinnitustele vastavaid andmeid või dokumente nõuda, toob kaasa selle, et seda nõuet tuleks täita kõikide raamlepingute puhul, mis sättes toodud eeldustele vastavad. Nõue, mille kohaselt tuleb raamlepingu alusel minikonkursi tulemusel hankelepingu sõlmimisel nõuda pakkujalt kõikide hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist, mis hõlmab endas kõrvaldamise aluste puudumise ning kvaliftseerimise tingimustele vastamise kontrollimist, tuleneb klassikalise sektori direktiivi 2014/24/EL art 59 lg-st 4. Küll aga ei kasutata hankepassi kõikides riigihanke menetlustes, näiteks kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ei kasutata hankepassi üldse, võrgustikusektoris on selle kasutamine vabatahtlik, samuti lihthankemenetluses ja sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses. Seega ei ole mõistlik üksnes hankepassi puudutava täiendava kontrolli kehtestamine nende raamlepingute minikonkurssidel, kus hankepassi kasutatud ei ole. Muudatusega lisatakse sättesse eeldus, et lisakontrolli minikonkursil tuleb teha üksnes siis, kui raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke menetluses oli hankepassi kasutusel. 2. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 37 (arvestades eelnõus olevat numeratsiooni ja muutes sellega seoses järgnevate punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „37) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Kohaliku omavalitsuse üksus võib nimetada keskse hankija kohaliku omavalitsuse piires ja määrata, millises ulatuses keskne hankija hankijate eest riigihankeid korraldab, ning otsustada, et hankija ei korralda määratud ulatuses riigihankeid iseseisvalt ega teiste hankijatega ühiselt.“;“. Selgitus: Kehtiva seaduse § 42 lõige 7 reguleerib, kuidas saavad erinevad kohalikud omavalitsused luua mitme kohaliku omavalitsuse tarbeks ühise keskse hankija. Sõnaselgelt on aga reguleerimata olukord, kus kohalik omavalitsus sooviks keskse hankija määrata sellesama omavalitsuse piires. Tõlgendades koosmõjus RHS § 5 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt on hankijaks ka kohaliku omavalitsuse üksus, § 9 lõiget 3, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada hankekorra ja hankeplaani selle kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste eest ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikeid 1–3, mis kehtestavad omavalitsusüksuse 1 ülesanded ja pädevuse, võib jõuda järeldusele, et sisuliselt keskse hankija määramine on võimalik ka kehtiva seaduse alusel. Siiski on konkreetse sätte puudumine tekitanud küsimusi selle õiguspärasuses, mistõttu sätestatakse muudatusega sõnaselgelt, et ühe kohaliku omavalitsuse piires võib kohaliku omavalitsuse üksus, sarnaselt ministeeriumi valitsemisalaga, nimetada keskse hankija ja määrata, millises ulatuses keskne hankija teiste hankijate eest riigihankeid korraldab. Samuti võib otsustada, kas keskne hankija on teistele sama omavalitsuse hankijatele kohustuslik või vabatahtlik. 3. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 84 (arvestades eelnõus olevat numeratsiooni ja muutes sellega seoses järgnevate punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „84) paragrahvi 88 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”.“;“. Selgitus: Kehtiva seaduse kohaselt tuleb samaväärsuse märge lisada tehnilises kirjelduses § 88 lõikes 2 sätestatud alusele siis, kui sellele viidatakse kui pakkumuse vastavuse kriteeriumile, mis aga ei ole kooskõlas sätte aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 42 lõike 3 punktiga b, mis nõuab viite lisamist ka siis, kui hankija seda pakkumuse vastavuse kriteeriumina ei kontrolli. 4. Muuta eelnõu § 1 punkti 151 ja sõnastada see järgmiselt: „151) paragrahvi 123 lõike 1 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „5) ettevõtja asendatakse uue ettevõtjaga, kui sellist tingimust sisaldasid riigihanke alusdokumendid; 6) ettevõtja asendatakse osaliselt või täielikult uue ettevõtjaga, kes ei kuuluks kõrvaldamisele käesoleva seaduse § 95 kohaselt ja kes täidab riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimusi, ettevõtja restruktureerimise, sealhulgas ülevõtmise, ühinemise, võõrandamise või maksejõuetuse tõttu, eeldusel et ettevõtja asendamisega ei kaasne hankelepingu muid olulisi muudatusi;“;“. Selgitus: Eelnõu punktiga 151 muudetakse § 123 lõike 1 punktid 5 ja 6 ning sõnastatakse järgmiselt: „5) ettevõtja asendatakse uue, riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimusi täitva ettevõtjaga, kui sellist tingimust sisaldavad riigihanke alusdokumendid; 6) ettevõtja asendatakse osaliselt või täielikult uue, riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimusi täitva ettevõtjaga ettevõtja restruktureerimise, sealhulgas ülevõtmise, ühinemise, võõrandamise või maksejõuetuse tõttu, eeldusel et ettevõtja asendamisega ei kaasne hankelepingu muid olulisi muudatusi;“. Muudetava punkti 5 aluseks on direktiivi 2014/23/EL art 43 lg 1 punkti d alapunkt i, direktiivi 2014/24/EL art 72 lg 1 p d alapunkt i ja direktiivi 2014/25/EL art 89 lg 1 punkt d alapunkt i. Nende sätete kohaselt võib esialgse hankelepingu pooleks oleva ettevõtja asendada uue ettevõtjaga, kui selle aluseks on ühemõtteline läbivaatamisklausel või -võimalus kooskõlas punktiga a. Punktis a (mis on RHS § 123 lg 1 p 2 aluseks) sätestatakse, et hankelepingu või 2 raamlepingu muutmine on lubatud, kui muudatused, sõltumata nende rahalisest väärtusest, olid esialgsetes hankedokumentides ette nähtud selgete, täpsete ja ühemõtteliste läbivaatamisklauslitega, mis võivad hõlmata hinna läbivaatamise klausleid või võimalusi. Seega ei sisalda direktiiv selles osas kehtivas seaduses sisalduvat lisaklauslit, et uus ettevõtja peaks vastama esialgsetele kvalifitseerimise tingimustele. Muudetava punkti 6 aluseks on direktiivi 2014/23/EL art 43 lg 1 punkti d alapunkt ii, direktiivi 2014/24/EL art 72 lg 1 p d alapunkt ii ja direktiivi 2014/25/EL art 89 lg 1 punkt d alapunkt ii. Nendes sätetes sisaldub võimalus asendada esialgne ettevõtja tema õigusjärglasega algseid kvalitatiivseid kvalifitseerimise tingimusi täitva ettevõtjaga. Kvalitatiivsed kvalifitseerimise tingimused aga ei tähenda direktiivide mõttes üksnes kvalifitseerimise tingimusi nagu on sätestatud kehtivas seaduses, vaid selle alla kuuluvad ka kõrvaldamise alused. Nimelt kasutavad direktiivid kvalifitseerimise tingimuste kohta mõistet valikukriteeriumid (ingl k selection criteria), kvalitatiivsete kvalifitseerimise tingimuste alla kuuluvad direktiivi 2014/24/EL II jaotise III peatüki 3. jao 1. alajao kohaselt nii kõrvaldamise alused kui ka kvalifitseerimise tingimused. 5. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 223 (arvestades eelnõus olevat numeratsiooni ning muutes sellega seoses järgnevate punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „223) paragrahvi 177 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) ei ole teadaolevalt piisavalt usaldusväärne, et välistada riigi julgeolekule avalduvaid ohte;“;“. Selgitus: Sättest jäetakse välja lauseosa, mille kohaselt võib kõrvaldada ettevõtja, kelle suhtes või kelle esindaja suhtes on tõendatud raske süüline eksimus kutse- või ametialaste käitumisreeglite vastu, sealhulgas riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitse või tarnekindluse kohustuste rikkumine varasemate hankelepingute täitmisel. Välja jäetav lauseosa on kaetud RHS § 95 lg 4 punktiga 4, mille kohaselt võib kõrvaldada ettevõtja, kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks, millele viidatakse ka muudetavas § 177 lg 2 sissejuhatavas lauseosas ja millega on kaetud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi 2009/81/EÜ art 39 lg 2 punktid c ja d. 6. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 230 (arvestades eelnõus olevat numeratsiooni ning muutes sellega seoses järgnevate punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „230) seadust täiendatakse §-ga 1781 järgmises sõnastuses: „§ 1781. Teise ettevõtja vahenditele tuginemine (1) Hankija kontrollib, kas ettevõtjatel, kelle vahenditele vastavalt käesoleva seaduse §-le 103 tuginetakse, esinevad käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 1, 4 või 5, lõike 4 punktis 3 või 4 või § 177 lõikes 2 sätestatud kõrvaldamise alused ja kas nad vastavad esitatud kvalifitseerimise tingimustele, mille osas pakkuja või taotleja on nende näitajatele tuginenud. (2) Hankija nõuab pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kelle vahenditele vastavalt käesoleva seaduse §-le 103 tuginetakse ja kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 1, 4 või 5 sätestatud kõrvaldamise alus või kes ei vasta asjakohasele kvalifitseerimise tingimusele, andes selleks vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Hankija võib sama tähtaja 3 jooksul nõuda pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktis 3 või 4 või § 177 lõikes 2 sätestatud kõrvaldamise alus. Kui pakkuja või taotleja hankija nõudel ettevõtjat ei asenda, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata, kui pakkuja või taotleja ei täida esitatud kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt.“;“. Selgitus: Kehtiva seaduse § 168 kohaselt kohaldatakse kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetluse korraldamisel 2. peatükis sätestatut, kui 5. peatükis, so kaitse- ja julgeolekuvaldkonna peatükis ei ole sätestatud teisiti. Sellest tulenevalt toimub kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas teise ettevõtja vahenditele tuginemine kvalifitseerimise tingimuste täitmisel samas korras nagu klassikalises sektoris, so §-s 103 sätestatud korras. Seega kehtib praegu kord, kus kõrvaldamise aluseid tuleb kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas pakkujal või taotlejal kontrollida kaitse- ja julgeolekuvaldkonna erisätete järgi, ent isikul, kelle vahenditele tuginetakse, klassikalise sektori sätete järgi, mis on omavahel erinevad. Muudatusega ühtlustatakse kõrvaldamise aluste kontrollimine pakkujal ja taotlejal ning ettevõtjal, kelle vahenditele pakkuja või taotleja soovivad tugineda. 7. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 236 (arvestades eelnõus olevat numeratsiooni ja muutes sellega seoses järgnevate punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „236) paragrahvi 192 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud;“;“. Selgitus: Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 234 sisalduvate esimese ja teise muudatusega ning vajalik seaduse teksti ühtlustamiseks. 8. Muuta eelnõu § 1 punkti 234 ja sõnastada see järgmiselt: „234) paragrahvi 198 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.“;“. Selgitus: Esiteks lisatakse pärast sõnu „on tunnistanud vaidlustatud riigihanke“ sõna „menetluse“. Eelnõuga on plaanitud RHS-i tuua uus termin „riigihanke menetlus“, mis katab kõiki riigihanke läbiviimise menetluslikke vorme. Antud kontekstis on sisult asjakohane rääkida nimelt „riigihanke menetlusest“, mitte „riigihankest“, kuna hankija ei tunnista kehtetuks riigihanget (termin, mis hõlmab nii hankelepingu eelset kui järgset faasi), vaid riigihanke menetluse. Pakutav muudatus aitab kõrvaldada ka terminoloogilise vastuolu selle sätte sees, kuna sätte 4 lõpupoole on sama toimingu tähistamiseks korrektselt viidatud „riigihanke menetluse“ kehtetuks tunnistamisele. Teiseks lisatakse pärast sõnu „või otsuse kehtetuks või“ sõnad „vaidlustaja väidetud“, seega - „või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud“. Eesmärk on selgelt välja tuua, et vaidlustusmenetlus lõpeb ka juhul, kui hankija kõrvaldab vaidlustaja väidetud ja vaidlustatud õigusrikkumise, s. o vaidlustaja hinnangul on hankija tema huve või õigusi kahjustava õigusrikkumise kõrvaldanud ning vaidlustusmenetluses ei ole vajalik hakata täiendavalt tuvastama, kas hankija võimalikud muudatused riigihanke alusdokumentides on objektiivselt õigusaktidega kooskõlas või mitte. Kolmandaks jäetakse välja sätte lõpuosa „või eelnimetatud kehtetuks tunnistamine ei tähenda vaidlustuse omaksvõttu“. Täiendus on tarbetu, kuivõrd sedasama ütleb sisuliselt sellele vahetult eelnev lauseosa. Sätte eesmärk on vältida ühelt poolt seda, et hankija vabaneb vastaspoole esindajakulude kandmise kohustusest, kui ta vaikides (s.o ilma vaidlustust selgesõnaliselt põhjendatuks tunnistamata) tunnistab vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või kõrvaldab vaidlustuses väidetud õigusrikkumise, kuigi tegelikult möönab ta oma käitumisega vaidlustuse põhjendatust, ning teiselt poolt seda, et hankija ei peaks kandma vastaspoole esindajakulusid siis, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või vaidlustuses väidetud õigusrikkumise kõrvaldamine ei ole tõesti käsitatav vaidlustuse konkludentse põhjendatuks tunnistamisena ning niisugune otsus või toiming on tehtud vaidlustusest sõltumatult. Nende eesmärkide saavutamiseks piisab regulatsioonist, mis on kõnealuses sättes esitatud kuni sõnadeni „ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest“ (vrd HKMS § 108 lg 6). 9. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 246 järgmises sõnastuses: „246) paragrahvi 200 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui ekspert kaasati, Euroopa Kohtu poole pöörduti või Rahandusministeeriumi teavitati enne asjas istungi pidamist või kirjaliku menetluse korral enne täiendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks vaidlustuskomisjoni määratud tähtaja möödumist, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kümne tööpäevane tähtaeg aja võrra, mis on vajalik käesoleva seaduse §-des 194–196 sätestatud toimingute tegemiseks.“. Selgitus: Vaidlustuskomisjoni otsuse tegemise tähtaja juurde lisatakse erand juhuks, kui enne § 200 lõikes 2 sätestatud eksperdiarvamuse või eelotsuse küsimist või Rahandusministeeriumi järelevalvemenetlusse saatmist ei ole vaidlustuskomisjon jõudnud teha kõiki menetlustoiminguid. Erand on vajalik, kuivõrd sellises olukorras ei ole võimalik otsuseni jõuda nimetatud sättes toodud aja jooksul. 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel