Kristen Michal
Riigikogu Meie 31.01.2022 nr 1.1-10.1/1272-1
[email protected]
Muudatusettepanekud riigihangete
seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõule
Austatud härra Michal
Esitame algataja muudatusettepanekud Riigikogu menetluses olevale riigihangete seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 491 SE.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisa: Muudatusettepanekute loetelu
Evelin Karindi-Kask 6113501
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
491 SE
Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu muudatusettepanekute loetelu
1. Muuta eelnõu § 1 punkti 30 ja sõnastada eelnõuga riigihangete seaduse §-le 30 lisatav lõige
101 järgmiselt:
„(101) Kui raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke menetluses oli kasutusel
hankepass, kontrollib hankija enne minikonkursi tulemuste põhjal hankelepingu sõlmimist, kas
pakkujal, kellega ta kavatseb hankelepingu sõlmida, puuduvad käesoleva seaduse § 95 lõigetes
1 ja 4 nimetatud kõrvaldamise alused sama paragrahvi lõigetes 2, 3, 5 ja 6 sätestatud
tingimustel, ega sõlmi hankelepingut pakkujaga, kellel mõni kõrvaldamise alus esineb.“.
Selgitus:
Muudatus, millega tuuakse raamlepingut käsitlevasse paragrahvi seni § 104 lg-s 8 sisaldunud
regulatsioon, millal tuleb ka raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisel edukalt pakkujalt
hankepassis esitatud kinnitustele vastavaid andmeid või dokumente nõuda, toob kaasa selle, et
seda nõuet tuleks täita kõikide raamlepingute puhul, mis sättes toodud eeldustele vastavad.
Nõue, mille kohaselt tuleb raamlepingu alusel minikonkursi tulemusel hankelepingu
sõlmimisel nõuda pakkujalt kõikide hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide
esitamist, mis hõlmab endas kõrvaldamise aluste puudumise ning kvaliftseerimise tingimustele
vastamise kontrollimist, tuleneb klassikalise sektori direktiivi 2014/24/EL art 59 lg-st 4. Küll
aga ei kasutata hankepassi kõikides riigihanke menetlustes, näiteks kaitse- ja
julgeolekuvaldkonnas ei kasutata hankepassi üldse, võrgustikusektoris on selle kasutamine
vabatahtlik, samuti lihthankemenetluses ja sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses. Seega ei ole
mõistlik üksnes hankepassi puudutava täiendava kontrolli kehtestamine nende raamlepingute
minikonkurssidel, kus hankepassi kasutatud ei ole. Muudatusega lisatakse sättesse eeldus, et
lisakontrolli minikonkursil tuleb teha üksnes siis, kui raamlepingu sõlmimiseks korraldatud
riigihanke menetluses oli hankepassi kasutusel.
2. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 37 (arvestades eelnõus olevat numeratsiooni ja muutes sellega
seoses järgnevate punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses:
„37) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Kohaliku omavalitsuse üksus võib nimetada keskse hankija kohaliku omavalitsuse piires
ja määrata, millises ulatuses keskne hankija hankijate eest riigihankeid korraldab, ning
otsustada, et hankija ei korralda määratud ulatuses riigihankeid iseseisvalt ega teiste hankijatega
ühiselt.“;“.
Selgitus:
Kehtiva seaduse § 42 lõige 7 reguleerib, kuidas saavad erinevad kohalikud omavalitsused luua
mitme kohaliku omavalitsuse tarbeks ühise keskse hankija. Sõnaselgelt on aga reguleerimata
olukord, kus kohalik omavalitsus sooviks keskse hankija määrata sellesama omavalitsuse
piires. Tõlgendades koosmõjus RHS § 5 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt on hankijaks ka
kohaliku omavalitsuse üksus, § 9 lõiget 3, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus
kehtestada hankekorra ja hankeplaani selle kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste eest ning
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikeid 1–3, mis kehtestavad omavalitsusüksuse
1
ülesanded ja pädevuse, võib jõuda järeldusele, et sisuliselt keskse hankija määramine on
võimalik ka kehtiva seaduse alusel. Siiski on konkreetse sätte puudumine tekitanud küsimusi
selle õiguspärasuses, mistõttu sätestatakse muudatusega sõnaselgelt, et ühe kohaliku
omavalitsuse piires võib kohaliku omavalitsuse üksus, sarnaselt ministeeriumi valitsemisalaga,
nimetada keskse hankija ja määrata, millises ulatuses keskne hankija teiste hankijate eest
riigihankeid korraldab. Samuti võib otsustada, kas keskne hankija on teistele sama omavalitsuse
hankijatele kohustuslik või vabatahtlik.
3. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 84 (arvestades eelnõus olevat numeratsiooni ja muutes sellega
seoses järgnevate punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses:
„84) paragrahvi 88 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud alusele, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”.“;“.
Selgitus:
Kehtiva seaduse kohaselt tuleb samaväärsuse märge lisada tehnilises kirjelduses § 88 lõikes 2
sätestatud alusele siis, kui sellele viidatakse kui pakkumuse vastavuse kriteeriumile, mis aga ei
ole kooskõlas sätte aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 42 lõike 3 punktiga b, mis nõuab
viite lisamist ka siis, kui hankija seda pakkumuse vastavuse kriteeriumina ei kontrolli.
4. Muuta eelnõu § 1 punkti 151 ja sõnastada see järgmiselt:
„151) paragrahvi 123 lõike 1 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„5) ettevõtja asendatakse uue ettevõtjaga, kui sellist tingimust sisaldasid riigihanke
alusdokumendid;
6) ettevõtja asendatakse osaliselt või täielikult uue ettevõtjaga, kes ei kuuluks kõrvaldamisele
käesoleva seaduse § 95 kohaselt ja kes täidab riigihanke alusdokumentides sätestatud
kvalifitseerimise tingimusi, ettevõtja restruktureerimise, sealhulgas ülevõtmise, ühinemise,
võõrandamise või maksejõuetuse tõttu, eeldusel et ettevõtja asendamisega ei kaasne
hankelepingu muid olulisi muudatusi;“;“.
Selgitus:
Eelnõu punktiga 151 muudetakse § 123 lõike 1 punktid 5 ja 6 ning sõnastatakse järgmiselt:
„5) ettevõtja asendatakse uue, riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise
tingimusi täitva ettevõtjaga, kui sellist tingimust sisaldavad riigihanke alusdokumendid;
6) ettevõtja asendatakse osaliselt või täielikult uue, riigihanke alusdokumentides sätestatud
kvalifitseerimise tingimusi täitva ettevõtjaga ettevõtja restruktureerimise, sealhulgas
ülevõtmise, ühinemise, võõrandamise või maksejõuetuse tõttu, eeldusel et ettevõtja
asendamisega ei kaasne hankelepingu muid olulisi muudatusi;“.
Muudetava punkti 5 aluseks on direktiivi 2014/23/EL art 43 lg 1 punkti d alapunkt i, direktiivi
2014/24/EL art 72 lg 1 p d alapunkt i ja direktiivi 2014/25/EL art 89 lg 1 punkt d alapunkt i.
Nende sätete kohaselt võib esialgse hankelepingu pooleks oleva ettevõtja asendada uue
ettevõtjaga, kui selle aluseks on ühemõtteline läbivaatamisklausel või -võimalus kooskõlas
punktiga a. Punktis a (mis on RHS § 123 lg 1 p 2 aluseks) sätestatakse, et hankelepingu või
2
raamlepingu muutmine on lubatud, kui muudatused, sõltumata nende rahalisest väärtusest, olid
esialgsetes hankedokumentides ette nähtud selgete, täpsete ja ühemõtteliste
läbivaatamisklauslitega, mis võivad hõlmata hinna läbivaatamise klausleid või võimalusi.
Seega ei sisalda direktiiv selles osas kehtivas seaduses sisalduvat lisaklauslit, et uus ettevõtja
peaks vastama esialgsetele kvalifitseerimise tingimustele.
Muudetava punkti 6 aluseks on direktiivi 2014/23/EL art 43 lg 1 punkti d alapunkt ii, direktiivi
2014/24/EL art 72 lg 1 p d alapunkt ii ja direktiivi 2014/25/EL art 89 lg 1 punkt d alapunkt ii.
Nendes sätetes sisaldub võimalus asendada esialgne ettevõtja tema õigusjärglasega algseid
kvalitatiivseid kvalifitseerimise tingimusi täitva ettevõtjaga. Kvalitatiivsed kvalifitseerimise
tingimused aga ei tähenda direktiivide mõttes üksnes kvalifitseerimise tingimusi nagu on
sätestatud kehtivas seaduses, vaid selle alla kuuluvad ka kõrvaldamise alused. Nimelt kasutavad
direktiivid kvalifitseerimise tingimuste kohta mõistet valikukriteeriumid (ingl k selection
criteria), kvalitatiivsete kvalifitseerimise tingimuste alla kuuluvad direktiivi 2014/24/EL II
jaotise III peatüki 3. jao 1. alajao kohaselt nii kõrvaldamise alused kui ka kvalifitseerimise
tingimused.
5. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 223 (arvestades eelnõus olevat numeratsiooni ning muutes
sellega seoses järgnevate punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses:
„223) paragrahvi 177 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) ei ole teadaolevalt piisavalt usaldusväärne, et välistada riigi julgeolekule avalduvaid
ohte;“;“.
Selgitus:
Sättest jäetakse välja lauseosa, mille kohaselt võib kõrvaldada ettevõtja, kelle suhtes või kelle
esindaja suhtes on tõendatud raske süüline eksimus kutse- või ametialaste käitumisreeglite
vastu, sealhulgas riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitse või tarnekindluse kohustuste
rikkumine varasemate hankelepingute täitmisel. Välja jäetav lauseosa on kaetud RHS § 95 lg 4
punktiga 4, mille kohaselt võib kõrvaldada ettevõtja, kes on raskelt eksinud ametialaste
käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks, millele viidatakse ka muudetavas
§ 177 lg 2 sissejuhatavas lauseosas ja millega on kaetud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
direktiivi 2009/81/EÜ art 39 lg 2 punktid c ja d.
6. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 230 (arvestades eelnõus olevat numeratsiooni ning muutes
sellega seoses järgnevate punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses:
„230) seadust täiendatakse §-ga 1781 järgmises sõnastuses:
„§ 1781. Teise ettevõtja vahenditele tuginemine
(1) Hankija kontrollib, kas ettevõtjatel, kelle vahenditele vastavalt käesoleva seaduse §-le 103
tuginetakse, esinevad käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 1, 4 või 5, lõike 4 punktis 3 või 4
või § 177 lõikes 2 sätestatud kõrvaldamise alused ja kas nad vastavad esitatud kvalifitseerimise
tingimustele, mille osas pakkuja või taotleja on nende näitajatele tuginenud.
(2) Hankija nõuab pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kelle vahenditele vastavalt
käesoleva seaduse §-le 103 tuginetakse ja kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis
1, 4 või 5 sätestatud kõrvaldamise alus või kes ei vasta asjakohasele kvalifitseerimise
tingimusele, andes selleks vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Hankija võib sama tähtaja
3
jooksul nõuda pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kellel esineb käesoleva seaduse
§ 95 lõike 4 punktis 3 või 4 või § 177 lõikes 2 sätestatud kõrvaldamise alus. Kui pakkuja või
taotleja hankija nõudel ettevõtjat ei asenda, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata,
kui pakkuja või taotleja ei täida esitatud kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt.“;“.
Selgitus:
Kehtiva seaduse § 168 kohaselt kohaldatakse kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetluse
korraldamisel 2. peatükis sätestatut, kui 5. peatükis, so kaitse- ja julgeolekuvaldkonna peatükis
ei ole sätestatud teisiti. Sellest tulenevalt toimub kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas teise ettevõtja
vahenditele tuginemine kvalifitseerimise tingimuste täitmisel samas korras nagu klassikalises
sektoris, so §-s 103 sätestatud korras. Seega kehtib praegu kord, kus kõrvaldamise aluseid tuleb
kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas pakkujal või taotlejal kontrollida kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna erisätete järgi, ent isikul, kelle vahenditele tuginetakse, klassikalise
sektori sätete järgi, mis on omavahel erinevad. Muudatusega ühtlustatakse kõrvaldamise aluste
kontrollimine pakkujal ja taotlejal ning ettevõtjal, kelle vahenditele pakkuja või taotleja
soovivad tugineda.
7. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 236 (arvestades eelnõus olevat numeratsiooni ja muutes
sellega seoses järgnevate punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses:
„236) paragrahvi 192 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või
vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud;“;“.
Selgitus:
Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 234 sisalduvate esimese ja teise muudatusega ning
vajalik seaduse teksti ühtlustamiseks.
8. Muuta eelnõu § 1 punkti 234 ja sõnastada see järgmiselt:
„234) paragrahvi 198 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel põhjusel, et
hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja
väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt
vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise
esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud
riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei
olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.“;“.
Selgitus:
Esiteks lisatakse pärast sõnu „on tunnistanud vaidlustatud riigihanke“ sõna „menetluse“.
Eelnõuga on plaanitud RHS-i tuua uus termin „riigihanke menetlus“, mis katab kõiki riigihanke
läbiviimise menetluslikke vorme. Antud kontekstis on sisult asjakohane rääkida nimelt
„riigihanke menetlusest“, mitte „riigihankest“, kuna hankija ei tunnista kehtetuks riigihanget
(termin, mis hõlmab nii hankelepingu eelset kui järgset faasi), vaid riigihanke menetluse.
Pakutav muudatus aitab kõrvaldada ka terminoloogilise vastuolu selle sätte sees, kuna sätte
4
lõpupoole on sama toimingu tähistamiseks korrektselt viidatud „riigihanke menetluse“
kehtetuks tunnistamisele.
Teiseks lisatakse pärast sõnu „või otsuse kehtetuks või“ sõnad „vaidlustaja väidetud“, seega -
„või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud“. Eesmärk on
selgelt välja tuua, et vaidlustusmenetlus lõpeb ka juhul, kui hankija kõrvaldab vaidlustaja
väidetud ja vaidlustatud õigusrikkumise, s. o vaidlustaja hinnangul on hankija tema huve või
õigusi kahjustava õigusrikkumise kõrvaldanud ning vaidlustusmenetluses ei ole vajalik hakata
täiendavalt tuvastama, kas hankija võimalikud muudatused riigihanke alusdokumentides on
objektiivselt õigusaktidega kooskõlas või mitte.
Kolmandaks jäetakse välja sätte lõpuosa „või eelnimetatud kehtetuks tunnistamine ei tähenda
vaidlustuse omaksvõttu“. Täiendus on tarbetu, kuivõrd sedasama ütleb sisuliselt sellele vahetult
eelnev lauseosa. Sätte eesmärk on vältida ühelt poolt seda, et hankija vabaneb vastaspoole
esindajakulude kandmise kohustusest, kui ta vaikides (s.o ilma vaidlustust selgesõnaliselt
põhjendatuks tunnistamata) tunnistab vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks
või kõrvaldab vaidlustuses väidetud õigusrikkumise, kuigi tegelikult möönab ta oma
käitumisega vaidlustuse põhjendatust, ning teiselt poolt seda, et hankija ei peaks kandma
vastaspoole esindajakulusid siis, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks
tunnistamine või vaidlustuses väidetud õigusrikkumise kõrvaldamine ei ole tõesti käsitatav
vaidlustuse konkludentse põhjendatuks tunnistamisena ning niisugune otsus või toiming on
tehtud vaidlustusest sõltumatult. Nende eesmärkide saavutamiseks piisab regulatsioonist, mis
on kõnealuses sättes esitatud kuni sõnadeni „ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest“ (vrd
HKMS § 108 lg 6).
9. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 246 järgmises sõnastuses:
„246) paragrahvi 200 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui ekspert kaasati, Euroopa Kohtu poole pöörduti või Rahandusministeeriumi teavitati
enne asjas istungi pidamist või kirjaliku menetluse korral enne täiendavate selgituste ja
dokumentide esitamiseks vaidlustuskomisjoni määratud tähtaja möödumist, pikeneb käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud kümne tööpäevane tähtaeg aja võrra, mis on vajalik käesoleva
seaduse §-des 194–196 sätestatud toimingute tegemiseks.“.
Selgitus:
Vaidlustuskomisjoni otsuse tegemise tähtaja juurde lisatakse erand juhuks, kui enne § 200
lõikes 2 sätestatud eksperdiarvamuse või eelotsuse küsimist või Rahandusministeeriumi
järelevalvemenetlusse saatmist ei ole vaidlustuskomisjon jõudnud teha kõiki
menetlustoiminguid. Erand on vajalik, kuivõrd sellises olukorras ei ole võimalik otsuseni jõuda
nimetatud sättes toodud aja jooksul.
5