Pärnu Linnavalitsus Teie 30.12.2021 nr 8-5/10522/2021-13
[email protected] Meie 31.01.2022 nr 14-11/9424-2
Ettepanekud üldplaneeringu
lähteseisukohtade ja KSH
väljatöötamise kavatsuse kohta
Pärnu Linnavalitsus esitas 30.12.2021 planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lõike 1 alusel
Rahandusministeeriumile ettepanekute tegemiseks Pärnu Linnavolikogu 21.06.2018 otsusega
nr 63 algatatud Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ (edaspidi üldplaneering) lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse.
Üldplaneeringu põhieesmärk on kogu haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määramine. Pärnu linna haldusala suurus on 858,07 km2. Omavalitsus koosneb
Audru, Paikuse ja Tõstamaa osavaldadest ning Pärnu linnast, kui asustusüksusest.
Tutvunud esitatud materjalidega ning lähtuvalt PlanS § 81 lõikest 2 teeme järgmised
ettepanekud.
1. Ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele
1.1. Lähteseisukohtade peatükis 2.1 „Üldplaneeringu koostamise vajadus“ on toodud, et uue
üldplaneeringu koostamine on vajalik, et suunata omavalitsuse ruumilist arengut ühtse
tervikuna ja kooskõlas uuenenud üldiste ning ülemate arengusuundadega ja kokkulepetega.
Peatükis 2.2 „Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ja põhimõtted“ on üldplaneeringu
eesmärgiks määrata üldised, valdkondlikud ning piirkondlikud (asustusüksused,
linnapiirkonnad) ruumilise arengu eesmärgid ja põhimõtted, mis on aluseks ehitus- ja
kasutustingimuste määramisele. Kuna Pärnu linna asustusüksus on ka maakonnakeskus ja
regioonikeskus, siis palume nimetatud peatükke täiendada ning seada laiemad eesmärgid, mis
arvestaksid nimetatud asjaoluga.
1.2. Lähteseisukohtade peatükis 2.4 „Üldplaneeringu koostamise aluseks olevad dokumendid
ja uuringud“ on loetletud üldplaneeringu koostamise aluseks olevad riiklikud
arengudokumendid, sh maakonnaplaneeringud: Pärnu maakonna planeering, Pärnu maakonna
planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E 67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi
asukoha täpsustamiseks km 92-170,0“, Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi
koridori asukoha määramine“, Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Soomaa
piirkonna teemaplaneering“. Nimekirjast on puudu Pärnu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneering ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Harku-
Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine”, mistõttu tuleb need lisada.
Maakonnaplaneeringud ning olemasolevad maakondlikud uuringud on kättesaadavad
aadressil https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/. Juhime Teie tähelepanu, et
lähteseisukohtades toodud lingid ei avane.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
1.3. Kliimamuutuste teemat on käsitletud lähteseisukohtade peatükis „Rand ja kallas“ ning
peatükis „Keskkond ja keskkonnakaitse“. Kuna kliimamuutused mõjutavad kogu linna arengu
kavandamist, siis palume sellega arvestada läbivalt ka kõikides teistes peatükkides. Eriti
olulised on seosed ja koosmõju linna rohealade (rohetaristu) ja sademevee ärajuhtimise
kavandamisega.
1.4. Seletuskirja peatükis „Rand ja kallas“ on selgitatud, et mererannal arvestada Pärnu linna
korduvalt üleujutatava ala uuringuga välja selgitatud korduvalt üleujutatava ala piiri.
PlanS § 75 lõike 1 punkt 9 kohaselt on korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal
üldplaneeringu ülesanne. Looduskaitseseaduse kohaselt on korduvalt üleujutatava ala piir
seotud ehituskeeluvööndiga. Looduskaitseseaduse § 40 kohaselt saab üldplaneeringuga teha
ettepaneku ehituskeeluvööndi muutmiseks, sealhulgas nii vähendamiseks kui
suurendamiseks.
Üldplaneeringu koostamisel on vajalik arvestada kliimamuutustega kaasnevat suurte tormide
sagenemist, näiteks 2005. aastal toimunud üleujutus, kaasnevat mõju rannaelanikele ning
ühiskonna huvi ja toimuvaid arutelusid. Seetõttu palume koostöös kohalike kogukondadega
teemale põhjalikult keskenduda ja kaaluda ehituskeeluvööndi muutmise vajadust. Juhime
tähelepanu, et juhul kui üldplaneeringu kehtestamise järgselt tekib vajadus ehituskeeluvööndi
vähendamiseks, on seda võimalik teha läbi üldplaneeringu muutmise. Üldplaneeringu
ladusama rakendamise huvides on otstarbekas lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise
kavatsust täiendada vajadusega kaaluda ka ehituskeeluvööndi suurendamist.
1.5. Lähteseisukohtade peatükis „Looduskeskkond“ on üldplaneeringu ülesandeks selgitada
välja väärtuslike rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste
määramise vajadus ning vajadusel seada vastavad kaitse- ja kasutustingimused.
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse Lisa 1 „Mõjutatava keskkonna ülevaade
ja seos KSH-s käsitletavaga“ peatükis 2.3 „Väärtuslikud maastikud“ on käsitletud Pärnu
maakonna planeeringuga määratud silmapaistvalt ilusa vaatega kohti ning kauneid teelõike.
Kuna Liivi lahte kavandatakse tuuleparke ja Pärnu linna teatud ilusa vaatega kohtades,
kaunites teelõikudes võib olla oluliseks väärtuseks vaade merele, siis palume ilusa vaatega
kohti üldplaneeringus käsitleda täpsemalt. Võimalusel palume joonisele (või ka skeemile)
kanda vaatesektorid ning kavandada meetmed ilusa vaate säilimiseks. Seeläbi on võimalik
luua alus tuuleparkide täpsemal kavandamisel vastavate tingimuste seadmiseks. Palume
lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust antud teemal täiendada.
1.6. Pärnu ranna kõrval on linna olulisim rand Valgerand – rannikupuhkeala, turismi- ja
puhkemajanduse piirkond. Pärnu maakonna planeeringus on Valgerand välja toodud kui suure
puhkepotentsiaaliga liivarand, Valgeranna mets on määratud linnalähiümbruse
puhkemetsaks. Teadaolevalt on Valgerand avatud mere purustavale tegevusele. Seepärast
palume üldplaneeringus antud teemat käsitleda, kavandada meetmed mõjude ärahoidmiseks,
leevendamiseks. Palume lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust antud teemal
täiendada (vajadusel nimetada ka vastava uuringu tegemise vajadus).
1.7. KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 3.1 „Keskkonnamõju strateegilise hindamise
eesmärk ja ulatus“ on kirjeldatud, et KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult
looduskeskkond. Mõju hinnatakse nii loodus-, kultuurilise kui ka majanduskeskkonna
aspektide seisukohast.
Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et planeeringu
koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke,
kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Seetõttu palume
2
tsiteeritud lauset täiendada, et oleks üheselt arusaadav, et üldplaneeringu koostamisel
hinnatakse planeerimisseaduse mõistes asjakohaseid mõjusid, sh ka sotsiaalseid mõjusid.
1.8. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 4. „Üldplaneeringu ja KSH
koostamise eeldatav ajakava“ on toodud üldplaneeringu ja KSH koostamise etapid. 2024.
aastal on kavas üldplaneeringu ja KSH aruande esitamine kooskõlastamiseks ning laekunud
kooskõlastuste osas seisukoha kujundamine ning planeeringumaterjalide täiendamine.
Mainimata on aga antud etapis arvamuste küsimine kaasatavatelt.
Selgituseks, et koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused on kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusega nr 133. Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte
kohaselt annavad koostöötegijad planeeringule kooskõlastuse, mis kohalikule omavalitsusele
on planeeringu koostamisel siduv. Kaasatavad isikud avaldavad planeeringulahenduse kohta
arvamust. Planeerimisseaduse mõistes on kooskõlastamise ja arvamuse andmise sisu küll
erinev, ent vajalikud ja olulised on mõlemad. Palume tabel viia vastavusse
planeerimisseadusega.
1.9. Ettevaatavalt juhime tähelepanu, et võrreldes varasemaga on kohtulahendid õigusruumi
muutnud ja täna ei ole enam võimalik Natura täishindamist lükata üldplaneeringus
järgmisesse planeerimise/projekteerimise etappi. Natura aladega puutumuses või lähistel
alade planeerimisel või laiendamisel tuleb Natura täishindamine läbi viia sellises täpsusastmes
nagu üldplaneering võimaldab.
2. Üldplaneeringu koostamisel palume arvestada järgmiste dokumentide ja
juhendmaterjalidega
2.1. Arvestades Pärnu linna eesmärki toetada teenuste mitmekülgset arengut, väärtuste
säilitamist ja kvaliteetse linnaruumi arengut, on soovitatav integreerida üldplaneeringusse
kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete hea tava, mille üheks osaks on ligipääsetavus laiemas
ruumilises mõttes ja kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine. Nimetatud põhimõtetesse on
integreeritud planeerimisseaduse teises peatükis toodud planeerimise põhimõtted. Tegu on
olulise teemaga, mis vajab terviklikke lahendusi ja eeldab poliitikakujundajate,
esindusorganisatsioonide, erasektori esindajate jt osaliste teadlikkust.
Teave kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja nende rakendamisest on leitav
Kultuuriministeeriumi veebilehel https://www.kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur.
Kõiki kaasava elukeskkonna teave on leitav veebilehel planeerimine.ee
https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/kaasav-elukeskkond/ ja teave ligipääsetavuse
kohta https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/ligipaasetavus/.
2.2. Erinevate keskuste arengu kavandamisel tuleb võtta lähtealuseks Pärnu maakonna
planeeringus toodud keskuste võrgustik, keskuste hierarhia ning teenustasemed. Asustuse
arengut suunavate tingimuste seadmisel tuleb lähtuda maakonnaplaneeringus sätestatud
põhimõtetest. Pärnu maakonna planeering on kättesaadav aadressil
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/.
2.3. PlanS §-s 11 on sätestatud teabe piisavuse põhimõte, mille kohaselt planeerimisalase
tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut
mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi
ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. Põhjalikumalt on
planeerimisseaduse teises peatükis sätestatud olulistest põhimõtete rakendamisest kirjutatud
3
juhendmaterjalis „Planeerimise põhimõtete rakendamine“, mis on kättesaadav aadressil
https://planeerimine.ee/static/sites/2/planeerimise-pohimotted_2016.pdf.
2.4. Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada nõustikku „Nõuandeid üldplaneeringu
koostamiseks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/yp-
noustik/.
2.5. Palume arvestada vajadusega kohandada üldplaneeringu lahenduse kaudu asustust,
elukeskkonda ja taristut sobivaks kahanevale ja vananevale elanikkonnale. Üldplaneeringu
koostamisel soovitame kasutada juhendmaterjali „Suunised kahanevate piirkondade
säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks“, mis on kättesaadav aadressil
https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/kahaneva-asustusega-piirkond/.
2.6. Pärnu maakonna planeeringus toodud rohelise võrgustiku paiknemise ja
kasutustingimuste täpsustamisel palume kasutada Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud
materjali „Rohevõrgustiku juhendmaterjal“, mis on kättesaadav aadressil
https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/keskkonnaagentuuri-tellimusel-valminud-
rohevorgustiku-planeerimisjuhend
2.7. Asulate olukorda väljaspool keskuslinnu kirjeldab „Eesti väikeasulate uuring“, mis teeb
ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.
Uuring pakub asustusüksuste tasemel üleriigiliselt võrreldavaid alusandmeid, mis on
vajalikud asustuse arengu täpsustamiseks linnade ja valdade üldplaneeringutes ning teistes
arengudokumentides. Uuring on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/juhendid-ja-
uuringud/vaikeasulate-uuring/
2.8. Viited üldplaneeringu töötubade materjalidele on koondatud veebilehel
www.planeerimine.ee „Ruumilise planeerimise“ alamteemas „Üldplaneeringu teemad“
https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yldplaneering/ ning jaotuses „Seminarid ja
infopäevad“ https://planeerimine.ee/koolitus/
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis
üldplaneeringu ja KSH menetlusega ning teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Ühtlasi
palume linnavalitsuse veebilehel kajastada üldplaneeringu koostamise protsessi kohta
jooksvalt ajakohast teavet.
Palume esitada Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ ja KSH aruande eelnõu (eskiislahendus)
Rahandusministeeriumile vastavalt PlanS § 85 lõikele 1 arvamuse avaldamiseks ja vastavalt
PlanS § 81 lõikele 3 täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
4