dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta

Rahandusministeerium · 31. jaanuar 2022
Viit
14-11/9424-2
Registreeritud
31. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))

Failid

  • 📎14-119424-2 31.01.2022 Väljaminev kiri.asice431 KB

Sisu (failidest)

Pärnu Linnavalitsus Teie 30.12.2021 nr 8-5/10522/2021-13 [email protected] Meie 31.01.2022 nr 14-11/9424-2 Ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta Pärnu Linnavalitsus esitas 30.12.2021 planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lõike 1 alusel Rahandusministeeriumile ettepanekute tegemiseks Pärnu Linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 63 algatatud Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ (edaspidi üldplaneering) lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse. Üldplaneeringu põhieesmärk on kogu haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine. Pärnu linna haldusala suurus on 858,07 km2. Omavalitsus koosneb Audru, Paikuse ja Tõstamaa osavaldadest ning Pärnu linnast, kui asustusüksusest. Tutvunud esitatud materjalidega ning lähtuvalt PlanS § 81 lõikest 2 teeme järgmised ettepanekud. 1. Ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele 1.1. Lähteseisukohtade peatükis 2.1 „Üldplaneeringu koostamise vajadus“ on toodud, et uue üldplaneeringu koostamine on vajalik, et suunata omavalitsuse ruumilist arengut ühtse tervikuna ja kooskõlas uuenenud üldiste ning ülemate arengusuundadega ja kokkulepetega. Peatükis 2.2 „Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ja põhimõtted“ on üldplaneeringu eesmärgiks määrata üldised, valdkondlikud ning piirkondlikud (asustusüksused, linnapiirkonnad) ruumilise arengu eesmärgid ja põhimõtted, mis on aluseks ehitus- ja kasutustingimuste määramisele. Kuna Pärnu linna asustusüksus on ka maakonnakeskus ja regioonikeskus, siis palume nimetatud peatükke täiendada ning seada laiemad eesmärgid, mis arvestaksid nimetatud asjaoluga. 1.2. Lähteseisukohtade peatükis 2.4 „Üldplaneeringu koostamise aluseks olevad dokumendid ja uuringud“ on loetletud üldplaneeringu koostamise aluseks olevad riiklikud arengudokumendid, sh maakonnaplaneeringud: Pärnu maakonna planeering, Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E 67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamiseks km 92-170,0“, Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Soomaa piirkonna teemaplaneering“. Nimekirjast on puudu Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Harku- Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine”, mistõttu tuleb need lisada. Maakonnaplaneeringud ning olemasolevad maakondlikud uuringud on kättesaadavad aadressil https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/. Juhime Teie tähelepanu, et lähteseisukohtades toodud lingid ei avane. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1.3. Kliimamuutuste teemat on käsitletud lähteseisukohtade peatükis „Rand ja kallas“ ning peatükis „Keskkond ja keskkonnakaitse“. Kuna kliimamuutused mõjutavad kogu linna arengu kavandamist, siis palume sellega arvestada läbivalt ka kõikides teistes peatükkides. Eriti olulised on seosed ja koosmõju linna rohealade (rohetaristu) ja sademevee ärajuhtimise kavandamisega. 1.4. Seletuskirja peatükis „Rand ja kallas“ on selgitatud, et mererannal arvestada Pärnu linna korduvalt üleujutatava ala uuringuga välja selgitatud korduvalt üleujutatava ala piiri. PlanS § 75 lõike 1 punkt 9 kohaselt on korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal üldplaneeringu ülesanne. Looduskaitseseaduse kohaselt on korduvalt üleujutatava ala piir seotud ehituskeeluvööndiga. Looduskaitseseaduse § 40 kohaselt saab üldplaneeringuga teha ettepaneku ehituskeeluvööndi muutmiseks, sealhulgas nii vähendamiseks kui suurendamiseks. Üldplaneeringu koostamisel on vajalik arvestada kliimamuutustega kaasnevat suurte tormide sagenemist, näiteks 2005. aastal toimunud üleujutus, kaasnevat mõju rannaelanikele ning ühiskonna huvi ja toimuvaid arutelusid. Seetõttu palume koostöös kohalike kogukondadega teemale põhjalikult keskenduda ja kaaluda ehituskeeluvööndi muutmise vajadust. Juhime tähelepanu, et juhul kui üldplaneeringu kehtestamise järgselt tekib vajadus ehituskeeluvööndi vähendamiseks, on seda võimalik teha läbi üldplaneeringu muutmise. Üldplaneeringu ladusama rakendamise huvides on otstarbekas lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust täiendada vajadusega kaaluda ka ehituskeeluvööndi suurendamist. 1.5. Lähteseisukohtade peatükis „Looduskeskkond“ on üldplaneeringu ülesandeks selgitada välja väärtuslike rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramise vajadus ning vajadusel seada vastavad kaitse- ja kasutustingimused. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse Lisa 1 „Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSH-s käsitletavaga“ peatükis 2.3 „Väärtuslikud maastikud“ on käsitletud Pärnu maakonna planeeringuga määratud silmapaistvalt ilusa vaatega kohti ning kauneid teelõike. Kuna Liivi lahte kavandatakse tuuleparke ja Pärnu linna teatud ilusa vaatega kohtades, kaunites teelõikudes võib olla oluliseks väärtuseks vaade merele, siis palume ilusa vaatega kohti üldplaneeringus käsitleda täpsemalt. Võimalusel palume joonisele (või ka skeemile) kanda vaatesektorid ning kavandada meetmed ilusa vaate säilimiseks. Seeläbi on võimalik luua alus tuuleparkide täpsemal kavandamisel vastavate tingimuste seadmiseks. Palume lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust antud teemal täiendada. 1.6. Pärnu ranna kõrval on linna olulisim rand Valgerand – rannikupuhkeala, turismi- ja puhkemajanduse piirkond. Pärnu maakonna planeeringus on Valgerand välja toodud kui suure puhkepotentsiaaliga liivarand, Valgeranna mets on määratud linnalähiümbruse puhkemetsaks. Teadaolevalt on Valgerand avatud mere purustavale tegevusele. Seepärast palume üldplaneeringus antud teemat käsitleda, kavandada meetmed mõjude ärahoidmiseks, leevendamiseks. Palume lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust antud teemal täiendada (vajadusel nimetada ka vastava uuringu tegemise vajadus). 1.7. KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 3.1 „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus“ on kirjeldatud, et KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond. Mõju hinnatakse nii loodus-, kultuurilise kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et planeeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Seetõttu palume 2 tsiteeritud lauset täiendada, et oleks üheselt arusaadav, et üldplaneeringu koostamisel hinnatakse planeerimisseaduse mõistes asjakohaseid mõjusid, sh ka sotsiaalseid mõjusid. 1.8. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 4. „Üldplaneeringu ja KSH koostamise eeldatav ajakava“ on toodud üldplaneeringu ja KSH koostamise etapid. 2024. aastal on kavas üldplaneeringu ja KSH aruande esitamine kooskõlastamiseks ning laekunud kooskõlastuste osas seisukoha kujundamine ning planeeringumaterjalide täiendamine. Mainimata on aga antud etapis arvamuste küsimine kaasatavatelt. Selgituseks, et koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusega nr 133. Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt annavad koostöötegijad planeeringule kooskõlastuse, mis kohalikule omavalitsusele on planeeringu koostamisel siduv. Kaasatavad isikud avaldavad planeeringulahenduse kohta arvamust. Planeerimisseaduse mõistes on kooskõlastamise ja arvamuse andmise sisu küll erinev, ent vajalikud ja olulised on mõlemad. Palume tabel viia vastavusse planeerimisseadusega. 1.9. Ettevaatavalt juhime tähelepanu, et võrreldes varasemaga on kohtulahendid õigusruumi muutnud ja täna ei ole enam võimalik Natura täishindamist lükata üldplaneeringus järgmisesse planeerimise/projekteerimise etappi. Natura aladega puutumuses või lähistel alade planeerimisel või laiendamisel tuleb Natura täishindamine läbi viia sellises täpsusastmes nagu üldplaneering võimaldab. 2. Üldplaneeringu koostamisel palume arvestada järgmiste dokumentide ja juhendmaterjalidega 2.1. Arvestades Pärnu linna eesmärki toetada teenuste mitmekülgset arengut, väärtuste säilitamist ja kvaliteetse linnaruumi arengut, on soovitatav integreerida üldplaneeringusse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete hea tava, mille üheks osaks on ligipääsetavus laiemas ruumilises mõttes ja kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine. Nimetatud põhimõtetesse on integreeritud planeerimisseaduse teises peatükis toodud planeerimise põhimõtted. Tegu on olulise teemaga, mis vajab terviklikke lahendusi ja eeldab poliitikakujundajate, esindusorganisatsioonide, erasektori esindajate jt osaliste teadlikkust. Teave kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja nende rakendamisest on leitav Kultuuriministeeriumi veebilehel https://www.kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur. Kõiki kaasava elukeskkonna teave on leitav veebilehel planeerimine.ee https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/kaasav-elukeskkond/ ja teave ligipääsetavuse kohta https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/ligipaasetavus/. 2.2. Erinevate keskuste arengu kavandamisel tuleb võtta lähtealuseks Pärnu maakonna planeeringus toodud keskuste võrgustik, keskuste hierarhia ning teenustasemed. Asustuse arengut suunavate tingimuste seadmisel tuleb lähtuda maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõtetest. Pärnu maakonna planeering on kättesaadav aadressil https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/. 2.3. PlanS §-s 11 on sätestatud teabe piisavuse põhimõte, mille kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. Põhjalikumalt on planeerimisseaduse teises peatükis sätestatud olulistest põhimõtete rakendamisest kirjutatud 3 juhendmaterjalis „Planeerimise põhimõtete rakendamine“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/static/sites/2/planeerimise-pohimotted_2016.pdf. 2.4. Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada nõustikku „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/yp- noustik/. 2.5. Palume arvestada vajadusega kohandada üldplaneeringu lahenduse kaudu asustust, elukeskkonda ja taristut sobivaks kahanevale ja vananevale elanikkonnale. Üldplaneeringu koostamisel soovitame kasutada juhendmaterjali „Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/kahaneva-asustusega-piirkond/. 2.6. Pärnu maakonna planeeringus toodud rohelise võrgustiku paiknemise ja kasutustingimuste täpsustamisel palume kasutada Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud materjali „Rohevõrgustiku juhendmaterjal“, mis on kättesaadav aadressil https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/keskkonnaagentuuri-tellimusel-valminud- rohevorgustiku-planeerimisjuhend 2.7. Asulate olukorda väljaspool keskuslinnu kirjeldab „Eesti väikeasulate uuring“, mis teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Uuring pakub asustusüksuste tasemel üleriigiliselt võrreldavaid alusandmeid, mis on vajalikud asustuse arengu täpsustamiseks linnade ja valdade üldplaneeringutes ning teistes arengudokumentides. Uuring on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/juhendid-ja- uuringud/vaikeasulate-uuring/ 2.8. Viited üldplaneeringu töötubade materjalidele on koondatud veebilehel www.planeerimine.ee „Ruumilise planeerimise“ alamteemas „Üldplaneeringu teemad“ https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yldplaneering/ ning jaotuses „Seminarid ja infopäevad“ https://planeerimine.ee/koolitus/ Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis üldplaneeringu ja KSH menetlusega ning teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Ühtlasi palume linnavalitsuse veebilehel kajastada üldplaneeringu koostamise protsessi kohta jooksvalt ajakohast teavet. Palume esitada Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ ja KSH aruande eelnõu (eskiislahendus) Rahandusministeeriumile vastavalt PlanS § 85 lõikele 1 arvamuse avaldamiseks ja vastavalt PlanS § 81 lõikele 3 täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Raine Viitas 715 5865 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel