Tab
asa
lu k
r
Harku ja Saue vald
Sepa
Rannamõisa-Harku kergliiklustee 2.etapp
Lillemäe
oja
rku
Ha
Ta b a s a l u
alevik
Ojasalu
Rannamõisa Ha
küla
rku
oja
Laabi
küla Pihla
Jaago
Laabi
Lehtma
Müürisepa
Tupsu
Mulgi
Suurekivi
1:15 000 Legend Koostas:
Aluskaart: Planeeritav kergliiklustee 29.06.2015
Tõnis Kundla
Eesti põhikaart olemasolev jalg- jalgrattatee GIS spetsialist
Maa-amet Harku Vallavalitsus
olemasolev jalgtee
0 750 m
Saue Vallavalitsus
[email protected] Meie 31.01.2022 nr 9.2-13.8.2/1260-1
Tallinna linnapiirkonna
reservprojektidest
Kaardistame perioodi 2014-2020 struktuurivahendite meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik
areng“ Tallinna linnapiirkonna reservprojektide elluviimise võimalusi 2023. aasta 31.
augustiks. Saue ja Harku valla ühisprojektidest on meile teadaolevalt ellu viidud „Vatsla-
Harku kergliiklustee rajamine“.
Reservprojekti „Harku-Rannamõisa tee kergliiklustee 2. etapi rajamine“ osas palume
täpsustada:
- kas esialgses ettepanekus kavandatud kergliiklustee lõik on täielikult või osaliselt ehitamata.
Kui osaliselt ehitamata, siis millises lõigus;
- milline on kavandatud kergliiklustee projekti ettevalmistatuse seis sh tuua välja
kergliiklustee aluse maa omandi- või kasutusõiguse kuuluvus või vajadusel selle taotleja
kasuks seadmise ajakava; ehitusliku projektdokumentatsiooni olemasolu või koostamise
ajakava; prognoos ehitustööde hanke korraldamise ja ehitustööde teostamise ajakava kohta;
arvestades eeldusega, et projektile taotlemisõiguse andmine võib selguda märts 2022;
- kas taotleja on valmis realiseerima projekti osalise rahastusega ja kui siis millise minimaalse
toetusega.
Palume esitada info võimalusel kahe nädala jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Priidu Ristkok
regionaalarengu osakonna juhataja
Lisa: projekti „Harku-Rannamõisa tee kergliiklustee 2. etapi rajamine“ ettepanek
Andres Heldring 6113106
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisaadressaadid:
Harku Vallavalitsus
2
KINNITATUD
31.01.2022 käskkirjaga nr 9.2-13.8.2/1260-1
„Tallinna linnapiirkonna reservprojektidest“
LISA 2
Projektiettepaneku vorm
Ettepanek projekti tegevuskavva lülitamiseks
Projekti nimi : Harku-Rannamõisa tee kergliiklustee 2. etapi
rajamine
1. PROJEKTI ELLUVIIJA (TAOTLEJA) ANDMED
1.1 Taotleja nimi Juriidiline vorm (märkida kasti X)
Harku vald Kohaliku omavalitsuse üksus X
Mittetulundusühing
Sihtasutus
Äriühing1
1.2 Kaastaotleja/ partneri nimi Juriidiline vorm (märkida kasti X)
Saue vald Kohaliku omavalitsuse üksus X
Mittetulundusühing
Sihtasutus
Äriühing2
1.3 Taotleja esindaja (juhul, kui taotleja esindajaks on kohaliku omavalitsuse asutus, siis
märkida selle nimetus)
Harku Vallavalitsus
1.4 Registrikood (kohaliku omavalitsuse 1.5 KMKR number, kui taotleja on
üksuse puhul linna või valla ametiasutuse käibemaksukohuslane
registrikood)
75014132 -
1.6 Taotleja postiaadress
Ranna tee 1, Tabasalu, Harku vald, 76901
1.7 Telefon 1.8 E-post 1.9 WWW-aadress
600 3848
[email protected] www.harku.ee
1.10 Taotleja esindajaõiguslik isik põhimääruse/põhikirja/volituse alusel (õige alla
joonida)
Nimi: Kaupo Rätsepp Telefon: 6003841, 5113383
Isikukood: 37702160313 E-post:
[email protected]
1
Kehtib meetme „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ puhul
2
Kehtib meetme „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ puhul
Ametikoht: vallavanem
2. KAVANDATAVA PROJEKTI ANDMED
2.1 Projekti asukoht Harku-Rannamõisa tee nr 11191 (19801:002:0299)
(kohaliku Harku vald, Rannamõisa küla, Laabi küla
omavalitsusüksuse, Saue vald, Vatsla küla, Hüüru küla
võimalusel
aadressüksuse
täpsusega)
2.2 Projekti tegevuste Projekti eesmärk on suurendada liiklusohutust Harku vallas
kirjeldus Harku-Rannamõisa teel (mnt 11191).
Laiemaks eesmärgiks on luua Harku valla elanikele ja piirkonna
külastajatele senisest oluliselt paremaid tingimusi kergliikluseks,
arendades Tallinna ja tema tagamaa ning Tabasalu ja tema tagamaa
vahelist kergliiklusteede võrgustikku ning likvideerides neid
kitsaskohti, mis takistavad juba olemasolevate kergliiklusteede
kasutamist toimiva võrgustikuna.
Samuti on oluline kergliikluse kui tervisliku ja keskkonnasäästliku
transpordiliigi osakaalu tõstmine igapäevases liiklemises ning
liikumisvõimaluste ja liiklusohutuse parandamine.
Projekti raames koostatakse kergliiklustee ehitusprojekt,
teostatakse ehitustööd ning tellitakse omanikujärelvalve.
Projekti raames valmib paralleelselt Harku-Rannamõisa teega
alates Harku vallas paiknevast Sütemetsa teest kuni Saue vallas
paikneva Vatsla teeni ca 2,8 km pikkune kergliiklustee.
2.3 Projekti oodatavad Projekti raames valmib paralleelselt Harku-Rannamõisa teega
tulemused alates Harku vallas paiknevast Sütemetsa teest kuni Saue vallas
paikneva Vatsla teeni ca 2,8 km pikkune kergliiklustee.
Valminud kergliiklustee äärde paigaldatakse istepingid ja
prügikastid ning vastavalt vajadusele ka osaline valgustus. Tee
äärde rajatakse maanteelt mahasõidud, mis ristuvad ka
kergliiklusteega. Kergliiklustee rajamisega kõrvaldatakse Harku-
Rannamõisa teel oluline kitsaskoht, mis tagab turvalise liiklemise
praegustele ja tulevastele elanikele.
2.4 Projekti eeldatav Toetuse taotluse Projekti eeldatav Projekti eeldatav
elluviimise aeg esitamise eeldatav algus (kuu lõpp (kuu
kuupäev (kuu täpsusega) täpsusega)
täpsusega)3
09.2018 01.2019 12.2019
2.5 Riskid, mis Projekti elluviimise riskideks on:
ohustavad projekti - hankeprotsesside ja ehitustegevuse ajaline pikenemine
3
Põhinimekirja toetuse taotluse hilisemaks kuupäevaks võib olla 31. detsember 2018. aasta, reservnimekirja projektidele see kuupäev ei
kehti. Kui toetuse taotlust soovitakse rakendusüksusele esitada tegevuskavas märgitud kuupäevast hiljem, tuleb selleks rakendusüksusele
esitada uus ajakava, koos kuupäeva muutmise selgitusega.
elluviimist võrreldes kavandatuga;
- projekti kogumaksumus osutub suuremaks kui algselt
kavandatud;
- rajatava tee aluse maade kasutamise osas tekivad vaidlused
maaomanikega
2.6 Riskide Riskide vältimiseks valmistatakse põhjalikult ette ehitustööde
maandamistegevused hanke dokumentatsioon ning sõlmitavasse tööde lepingusse
pannakse sisse vajalikud sanktsioonid tähtaegade ületamise eest.
Samuti arvestame ajagraafikus võimalike puhveraegadega,
hankesse planeeritakse reservvahendid. Projekti kallinemise korral
suurendatakse omafinantseeringut. Maa omandi küsimustes
proovitakse aegsasti kõik kokkulepped osapooltega sõlmida ning
vajadusel rakendada sundvõõrandamist (koos õiglase
kompensatsiooniga maaomanikule).
3. Projekti eelarve Summa (eurodes)
3.1 Kogumaksumus (koos 600 000
mitteabikõlblike kuludega)
3.2 Abikõlblike kulude 600 000
kogumaksumus
3.3 Toetuseks taotletav 510 000
summa
3.4 Mitteabikõlblike kulude 0
kogumaksumus
3.5 Projekti maksumus kulude kaupa
Abikõlblik kulu Summa (eurodes) Mitteabikõlblik Summa (eurodes)
kulu
Projekteerimine 22 000 0
Ehitamine 573 000 0
Omanikujärelvalve 5000 0
KOKKU: 600 000 KOKKU: 0
3.6 90 000
Omafinantseeringu
summa (eurodes)
3.7 Harku valla eelarve
Omafinantseeringu
allikad
4. Taotleja Trassi asukoha skeem on paigas. Kergtee aluse maa osas on vaja
omandisuhe mitmete maaomanikega ma kasutuse osas kokkuleppele jõuda, seda
projektiga seotud tehakse projekteerimise käigus.
maa, ehitiste või
rajatisega (kui
omandisuhe on
muutmisel, näidata
protsessi hetkeseis)
5. PROJEKTI MÕJU MEETME EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE
5.1 Millise Asjakohase alaeesmärgi taha märkida X
rakenduskava
prioriteetse suuna 9 1.Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaalu X
„Linnapiirkondade suurendamine4
jätkusuutlik 2.Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused
areng“ alaeesmärgi suuremate linnapiirkondade elanike jaoks on tagatud5
täitmisse projekt 3.Olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa
panustab suuremates linnapiirkondades on taaselavdatud6
5.2 Selgitus, kuidas antud Projekti tulemusel suureneb igapäevaseks töölkäimiseks ja kooli
projekt valitud liikumiseks jalgratast kasutavate inimeste ja jalakäijate hulk
alaeemärgi ja Harku-Rannamõisa tee ääres elavate inimeste seas.
tulemusnäitajate
sihtväärtuste
saavutamisse panustab
5.3 Projekti panus Väljundinäitaja Projekti panus
meetme vastava väljundinäitajasse (valida
alleesmärgiga seotud sobiv(ad))
väljundinäitaja(te) Avalik linnaruum, mis on
sihttaseme loodud või taastatud
saavutamisse linnapiirkondades (m2)
(liikuvuse seisukohalt
olulise avaliku linnaruumi
arendamine)
Rajatud kergliiklusteede 2,8 km
pikkus (km)
Kogu linnapiirkonna
ühistranspordivõrgustikku
arendavate ning liikuvust
arendavate ja uuenduslike
kergliikluse edendamise
projektide arv7
Loodud lasteaia- ja
lapsehoiukohtade arv
Avalik linnaruum, mis on
loodud või taastatud
linnapiirkondades (m2)
4
Alaeesmärk Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve/Jõhvi linnapiirkondadele. Tulemusnäitaja:
Igapäevaseks töölkäimiseks ühistransporti või jalgratast kasutavate või jalgsi liikuvate inimeste osatähtsus
suuremates linnapiirkondades. Algväärtus (2012) – 48,5%, sihtväärtus (2023) – vähemalt 50%.
5
Alaeesmärk Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondadele. Tulemusnäitaja: Lapsehoiu- ja lasteaiajärjekordade
pikkus suuremates linnapiirkondades. Algväärtus (2012) – 4430, sihtväärtus (2023) – alla 300.
6
Alaeesmärk Kohtla-Järve/Jõhvi ja Narva linnapiirkonnale. Tulemusnäitaja: Investeeringute tulemusena kasu
saanud ettevõtjate ja teenuse osutajate arv. Algväärtus (2013) – 0, sihtväärtus (2023) – vähemalt 30.
7
Siin all mõeldakse liikuvuse projekte, mis ei ole jalg- ja jalgrattateede rajamise projektid.
(Ida-Virumaa
linnapiirkondade
alakasutatud alade
taaselavdamine)
Linnapiirkondades
ehitatud või renoveeritud
avalikud või ärihooned (m2)
(Ida-Virumaa
linnapiirkondade
alakasutatud alade
taaselavdamine)
6. PROJEKTI PÕHJENDATUS
6.1 Projekti tulenevus Liikumine ja ühistransport on linnapiirkonna poolt valitud
linnapiirkonna kolmandaks laiemaks koostöövaldkonnaks, kuna liikuvuse
strateegias seatud küsimusi ei ole võimalik ühe omavalitsuse piires lahendada. Nii
eesmärgist ja ühistranspordi marsruudid kui ka nt kergliiklusteed on olemuselt
tegevussuunast (sh piiriülesed, mis tähendab, et nende arendamine peab toimuma
probleemi kirjeldus) koostöös.
Liikuvuse osas on probleemiks vähene liiklusohutus seoses üha
suureneva mootorsõidukite arvuga (kuus jalgratturit kümnest
arvab, et liikumine Eesti teedel ja tänavatel pole ohutu,
Maanteeamet 2013). Probleemi ilmestab inimkannatanutega
liiklusõnnetuste arvu kasv, sh otsasõidud jalgratturitele. Teiseks
oluliseks kitsaskohaks on asulate omavahelised ühendused.
Siinkohal on silmas peetud eeskätt Tallinna lähiomavalitsuste
ühendamist pealinnaga läbi kergliiklusteede, keskuslinnasisest
liikuvust, sh linnaosade ühendamist, aga ka suuremate
maapiirkondade asulate vahelisi ühendusi. Kergliiklusteede
võrgustik ei ole terviklik ja see mõjutab nii pealinna kui ka
tagamaa omavalitsuste elanikke.
6.2 Projekti panus Eesmärgiks on luua Harku ja Saue valla elanikele ja piirkonna
linnapiirkonna külastajatele paremaid tingimusi kergliikluseks, arendades Tallinna
strateegias seatud ja tema tagamaa ning Tabasalu ja tema tagamaa vahelist
eesmärgi (eesmärkide) kergliiklusteede võrgustikku ning likvideerides neid kitsaskohti,
suunas edenemisse mis takistavad juba olemasolevate kergliiklusteede kasutamist
(võimalusel toimiva võrgustikuna (ühenduse loomine Harku alaviku ja vatsla
kvantitatiivselt) küla ning Tallinn-Rannamõisa-Kloogranna maantee äärse
olemasoleva kergtee vahel).
Oluline on rajatava kergliiklustee mõju tervisliku ja
keskkonnasäästliku transpordiliigi osakaalu tõstmisel igapäevases
liiklemises ning liikumisvõimaluste ja liiklusohutuse parandamine.
Eriti oluline on Harku-Rannamõisa tee kergliiklustee rajamine laste
jaoks, kes kasutavad seda teed kooli, trenni, huvikooli, koju
kõndides või rattaga liigeldes. Samuti jääb selle tee äärde palju
suuri ettevõtteid, kuhu töölised liiguvad nii jalgsi kui jalgrattaga.
7. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS JA KULUEFEKTIIVSUS
7.1 Kuivõrd kestev on Harku ja Saue Vallavalitsuse ja Statistikaameti prognooside
vajadus projekti kohaselt kasvab lähiaastatel jätkuvalt Harku ja Saue valla elanike
tulemuste järele? arv ning Harku-Rannamõisa kergliiklusteega külgnevatele
kinnistutele ja Rannamõisa-Tabasalu ning Vatsla piirkonda laiemalt
on viimaste aastate jooksul kavandatud mitmeid uusi elamualasid
ja tööstusalasid, kus käib ka juba aktiivne ehitustegevus. Seetõttu
võib eeldada kergliiklustee kasutajate arvu jõudsat suurenemist.
7.2 Kuidas on tagatud Valminud kergliiklustee hooldamine jääb Harku ja Saue valla
projektiga loodu ülesandeks. Objekti hinnangulised 1 aasta hoolduskulud (lume
edasine haldamine, lükkamine, liivatamine, tee pühkimine liivast ja muust prahist, tee
ülalpidamine? äärse muru niitmine, valgustus, prügikastide tühjendus) on
sõltuvalt ilmastikust 2300 eurot. Kõik hoolduskulud kaetakse
Harku ja Saue valla eelarvest.
7.3 Kuivõrd Projekti tehnilised lahendused ning sellest tulenev eelarve ja kulud
põhjendatud ja on põhjendatud ja mõistlikud ning on kalkuleeritud varasemate
kuluefektiivsed on analoogsete Harku ja Saue valda rajatud kergteede projektide
projekti lahendused baasil. Valgustus on rajatud vaid sinna kus see on hädavajalik
projekti tulemuste liiklusohutuse seisukohast.
elluviimiseks?
(kirjeldada)8
8. TOETUSE TAOTLEJA JA PARTNERI(TE) SUUTLIKKUS PROJEKTI ELLU VIIA
8.1 Kirjeldada taotleja Viimase 5 aasta jooksul on Harku ja Saue valda rajatud mitmeid
ja parterite suutlikkust kergliiklusteid nii valla eestvedamisel ja eelarve toel,
projekti kavandatud Maanteeametiga koostöös kui ka väliste projektitoetuste abil. See
kujul ellu viia on andnud nii Harku kui Saue Vallavalitsusele piisava kogemuse,
(organisatsiooni(de) teadmised ja oskused kergliiklusteede rajamise projekte ellu viia
kogemus valdkonnas, alates planeerimisest, projekteerimisest, ehitamisest kuni toetuse
sarnaste projektide taotluste koostamise, hangete läbiviimise, lepingute sõlmimise,
juhtimise kogemus, järelevalve teostamise ja aruannete koostamiseni.
projektimeeskond,
rahalised ressursid) Projekti elluviimise meeskonda kuuluvad lisaks projektijuhile
Harku Vallavalituse hangete spetsialist, teede spetsialist,
tehnovõrkude spetsialist, heakorraspetsialist, arendus- ja
haldusosakonna juhataja ja abivallavanem. Saue vallast on
kaasatud valdkonna eest vastutav abivallavanem, teede spetsialist
ja arendusnõunik.
Harku ja Saue valla arengukavadesse on planeeritud Vatsla-Harku
kergliiklustee rajamine ning samuti on arvestatud objekti
finantseerimisega eelarvestrateegias ja valla eelarves.
8
Kuluefektiivsuse all tuua välja, kuivõrd projekti eelarve ja kuluartiklid on mõistlikud, arvestades sarnaste tegevuste tavalist
kulukust ja konkreetse projektiettepaneku võimalikke eripärasid.
8.2 Ettepaneku Kergliiklustee ehitusprojekti pole veel tehtud, selle koostamisega
esitamise hetkeks läbi alustatakse aasta enne projekti elluviimist.
viidud ja planeeritavad
ettevalmistustööd, mis
on vajalikud projekti Projekteerimise käigus sõlmitakse ka vajalikud kergtee aluse maa
alustamiseks (nt kasutuse kokkulepped erinevate maaomanikega.
nõutavad
planeeringud,
ehitusprojekt, load ja
kooskõlastused,
analüüside olemasolu
projekti teostatavuse ja
tasuvuse kohta).
9. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE9
Kirjeldada projekti mõju läbivale teemale
9.1 Keskkonnahoid ja kliima Projekti tegevuste mõju keskkonnaseisundile on
keskkonnahoidu toetav. Projektiga luuakse vastukaaluks
autostumisele liikumistingimusi kergliiklejale ja
suurendatakse keskkonnasõbraliku transpordi osakaalu,
mis omakorda aitab vähendada saasteainete sattumist õhku.
9.2 Võrdsete võimaluste Projektil on võrdsete võimaluste edendamisele neutraalne
tagamisele (sooline võrdsus; mõju. Projekt aitab vastukaaluks autostumisele ja
erinevas vanuses inimeste liiklusintensiivsuse tõusule kaasa võrdsete võimaluste
võrdne kohtlemine; võrdsed loomisele kõigile liiklejaile. Kõigil inimestel ei ole
õigused ja võimalused puudega võimalust valida liikumiseks autot. Projekt aitab tagada
inimestele; võrdsete kõikidele elanikele, kes ei saa või ei soovi kasutada autot,
võimaluste tagamine sõltumata teostada vajalikud liikumised alternatiivsel viisil so.
rahvuslikust kuuluvusest). kergliiklemise teel.
9.3 Infoühiskonna Projekti mõju on neutraalne. Uus rajatav kergliiklustee
edendamisele (IKT nutikas kantakse Saue valla ja Harku valla veebipõhisele
kasutamine valdkondlike kaardirakendusele http://kaart.harku.ee/kaardid/teekasutus/,
väljakutsete lahendamisele; kus on võimalik näha kõiki valla jalg- ja jalgrattateid.
IKT kasutuselevõtu eelduste
edendamine).
Kuupäev Allkiri
29.06.2015 Allkirjastatud digitaalselt
9
Abistavaks materjaliks Rahandusministeeriumi juhendmaterjal arengukava koostajale „Läbivad teemad
valdkonna arengukavas“; kättesaadav: http://www.fin.ee/doc.php?110806