KINNITATUD DOCPROPERTY delta_whoseName \* MERGEFORMAT Siseministri DOCPROPERTY delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 19.05.2015 käskkirjaga nr DOCPROPERTY delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1-3/113 „ DOCPROPERTY delta_docName \* MERGEFORMAT Linnapiirkondade tegevuskavade koostamise protseduurid “ LISA 2 Projektiettepaneku vorm Ettepanek projekti tegevuskavva lülitamiseks Projekti nimi : Leppneeme kergliiklustee rajamine 1. PROJEKTI ELLUVIIJA (TAOTLEJA) ANDMED 1.1 Taotleja nimi Juriidiline vorm (märkida kasti X) Viimsi vald Kohaliku omavalitsuse üksus X Mittetulundusühing Sihtasutus Äriühing 1.2 Kaastaotleja/ partneri nimi Juriidiline vorm (märkida kasti X) Kohaliku omavalitsuse üksus Mittetulundusühing Sihtasutus Äriühing 1.3 Taotleja esindaja (juhul, kui taotleja esindajaks on kohaliku omavalitsuse asutus, siis märkida selle nimetus) Viimsi Vallavalitsus 1.4 Registrikood (kohaliku omavalitsuse üksuse puhul linna või valla ametiasutuse registrikood) 1.5 KMKR number, kui taotleja on käibemaksukohuslane 75021250 1.6 Taotleja postiaadress Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001 1.7 Telefon 1.8 E-post 1.9 WWW-aadress 60 2 88 00 info @ viimsivv.ee www.viimsivald.ee 1.10 Taotleja esindajaõiguslik isik põhimääruse/põhikirja/volituse alusel (õige alla joonida) Nimi: Alvar Ild Telefon: 602 8803 Isikukood: 34502190224 E-post: alvar.ild @ viimsivv.e e Ametikoht: vallavanem 2. KAVANDATAVA PROJEKTI ANDMED 2.1 Projekti asukoht (kohaliku omavalitsusüksuse, võimalusel aadressüksuse täpsusega) Viimsi valla territoorium , Leppneeme küla Leppneeme kergtee lõigud rajatakse sinna, kus need eeldatavast projekti alguseks puuduvad. Leppneeme tee (11252) äärde km-l 0, 68 kuni 1, 89 (KÜ 89001:003:1031) pikkusega 1,21 km (lõigus Alemäe tee (tee nr 8900903) – Reinu tee) ja Tammneeme tee äärde l õigus Haugi – Randvere tee pikkusega 0,69 km. 2.2 Projekti tegevuste kirjeldus Projekti „ Leppneeme kergliiklustee rajamine “ tegevused on alljärgneva d : projekteerimine (teostatud , osaliselt vaja uuendada ) ehitamise hanke ja omaniku järelvalve hanke läbiviimine kergtee ehitamine ja omaniku järelvalve teostamine projekti juhtimine - taotluse, vahearuannete ja lõpparuande koostamine jm projekti juhtimiseks vajalik tegevus Projekti käigus rajatakse 1,9 km pikkune kergliiklustee . 2.3 Projekti oodatavad tulemused Paranenud jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutus. Suurenenud rekr e atiivsed võimalused Tallinna linna ja Viimsi valla elanikele. Paranenud elanike juurdepääs Leppneeme sadamale. Suurenud Tallinna kergteevõrgustiku ja Viimsi valla kergteevõrgustiku sidusus. 2.4 Projekti eeldatav elluviimise aeg Toetuse taotluse esitamise eeldatav kuupäev (kuu täpsusega) Projekti eeldatav algus (kuu täpsusega) Projekti eeldatav lõpp (kuu täpsusega) 201 8 , märts Projekteerimine,e hitusprojekti u uendamine - jaanuar 201 8 Ehitamine – juuni, 20 19 20 20 , september 2.5 Riskid, mis ohustavad projekti elluviimist Viimsi valla võlakoormus 2.6 Riskide maandamistegevused Sihipärane töö Viimsi valla võlakoormuse vähendamiseks , Viimsi valla uus eelarvestrateegia 3. Projekti eelarve Summa (eurodes) 3.1 Kogumaksumus (koos mitteabikõlblike kuludega) 580 080 3.2 Abikõlblike kulude kogumaksumus 570 000 3.3 Toetuseks taotletav summa 484 500 3.4 Mitteabikõlblike kulude kogumaksumus 10 080 3.5 Projekti maksumus kulude kaupa Abikõlblik kulu Summa ( eurodes ) Mitteabikõlblik kulu Summa (eurodes) Kergtee projekteerimine, ehitus projekt i uuendamine 8 000 Projekti juhtimine 7 200 Ehitamise omaniku järelvalve 6 800 Muud abikõlbmatud kulud (hangete läbiviimine, maaomandisuhete muutmisega seotud mitteabikõlblikud kulud, muud mitteabikõlblikud kulud) 2 880 K ergtee e ehitamine 55 5 200 KOKKU: 570 000 KOKKU: 10 080 3.6 Omafinantseeringu summa (eurodes) 95 580 eurot sh abikõlbliku osa omafinantsering 85 500 ja mittabikõlbliku osa omafinantseering 10 080 eurot 3.7 Omafinantseeringu allikad Viimsi valla eelarve 4. Taotleja omandisuhe projektiga seotud maa, ehitiste või rajatisega (kui omandisuhe on muutmisel, näidata protsessi hetkeseis) Rajatava Leppneeme tee äärde jääva kergliiklustee alla jääv maa on praegu riigi omandis. PROJEKTI MÕJU MEETME EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE 5.1 Millise rakenduskava prioriteetse suuna 9 „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ alaeesmärgi täitmisse projekt panustab Asjakohase alaeesmärgi taha märkida X 1.Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaalu suurendamine X 2.Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused suuremate linnapiirkondade elanike jaoks on tagatud 3.Olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa suuremates linnapiirkondades on taaselavdatud 5.2 Selgitus, kuidas antud projekt valitud alaeemärgi ja tulemus näitajate sihtväärtuste saavutamisse panustab Rajatakse 1,9 km pikkune kergliiklustee 5.3 Projekti panus meetme vastava alleesmärgiga seotud väljundinäitaja(te) sihttaseme saavutamisse Väljundinäitaja Projekti panus väljundinäitajasse (valida sobiv(ad)) Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud linnapiirkondades ( m 2 ) (liikuvuse seisukohalt olulise avaliku linnaruumi arendamine) Rajatud kergliiklusteede pikkus (km) 1,9 Kogu linnapiirkonna ühistranspordivõrgustikku arendavate ning liikuvust arendavate ja uuenduslike kergliikluse edendamise projektide arv Loodud lasteaia- ja lapsehoiukohtade arv Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud linnapiirkondades ( m 2 ) (Ida-Virumaa linnapiirkondade alakasutatud alade taaselavdamine) Linnapiirkondades ehitatud või renoveeritud avalikud või ärihooned ( m2 ) (Ida-Virumaa linnapiirkondade alakasutatud alade taaselavdamine) PROJEKTI PÕHJENDATUS 6.1 Projekti tulenevus linnapiirkonna strateegias seatud eesmärgist ja tegevussuunast (sh probleemi kirjeldus) Talinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegias seatakse eesmärk : „linnapiirkonnas on eri liikumisviise lõimiv ning inimsõbralik ja keskkonnasäästlik avalik ruum“ (lk 13). Selle elluviimise esimeseks tegevussuunaks on jalgratta- ja jalgteede võrgustiku arendamine. Linnapiirkonna omavalitsused on soovitud seisundina defineerinud olukorra, kus kergliiklusteede võrgustik on terviklik, selles ei esine lünki ja kõik lähiomavalitsused on kergliiklusteede kaudu Tallinnaga ühendatud. Probleemiks on jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutus ning olulised lüngad Viimsi valla kergteevõrgustikus. Praegu on olemas kergliiklustee riigimaanteel 11250 (Randvere tee) lõigus Viimsi keskus kuni km 5,4 ning riigimaanteel 11252 (edaspidi Leppneeme tee) km-l 1, 8 9 – 3,0. Mainitud kergteelõigud on elanikonna poolt väga intensiivse s kasut uses . Leppneeme teel on suhteliselt kõrge liiklussagedus – km-l 0,0 kuni 2,3 keskmiselt 1927 autot ööpäevas. S ellest tulenevalt on Leppneeme kergtee järele vajadus suur. Leppneeme kergtee koosneb järgmistest lõikudest: Leppneeme tee ääres: 0,00 – 0,68 – rajatakse projekti „Tallinna linnapiirkonna kergliiklusteede võrgustiku arendamine Viimsi valla territooriumil“ raamides Leppneeme tee ääres 0,68 – 1, 8 9 – rajatakse käesoleva projekti raamides Leppneeme tee ääres 1, 8 9 – 3,0 – kergtee on praegu olemas Segaliiklus Kiigemäe teel, Luhaääre teel ja Tammneeme teel (30 km kiiruspiirang, juba praegu enamus lõikudel olemas ) – väga kitsas sõidutee, kergteed ei ole võimalik eraldi ruumipuuduse tõttu ka rajada, kokku 2,39 km Lõigus Haugi – Randvere tee – rajatakse käesoleva projekti raamides 0,69 km kergtee lõik Pärast kergtee valmimist tekib Kelvingi , Leppneeme ja Tammneeme küladel kergteeühendus Viimsi keskusega. Oluline on ka Tallinna ja Viimsi valla elanike rekreatiivsete võimaluste suurenemine ning kergtee ühenduse loomine Leppneeme sadamaga. 6.2 Projekti panus linnapiirkonna strateegias seatud eesmärgi (eesmärkide) suunas edenemisse (võimalusel kvantitatiivselt) Projekti raames rajatakse 1,9 km kergliiklusteid ning luuakse tingimused , kus Viimsi valla elanikel paranevad oluliselt võimalused liikuda mööda kergteid Viimsi valla keskusesse ja Tallinna kergteevõrgustikuni . 7. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS JA KULUEFEKTIIVSUS 7 .1 Kuivõrd kestev on vajadus projekti tulemuste järele? Vajadus projekti tulemuste järele on praegust inimkonna tehnilist ja sotsiaalmajanduslikku taset arvestades ajatu. 7 .2 Kuidas on tagatud projektiga loodu edasine haldamine, ülalpidamine? Rajatud kergliiklusteede hooldamist finantseeritakse Viimsi valla eelarvest. 7. 3 Kuivõrd põhjendatud ja kuluefektiivsed on projekti lahendused projekti tulemuste elluviimiseks? (kirjeldada) Projekti käigus ehitatakse kergtee, mille kogupikkuseks on 1,9 km ning mille maksumuseks on prognoositud 580 080 eurot. Va s tavalt sellele on objekti 1 km maksumuseks 305 305 eurot. Võrreldes analoogilistes tingimustes elluviidavate projektidega (Lille põik ja Ranna tee kergtee de ehitamine) on kulu 1 km ehitamiseks 31,9 % võrra madalam , seega projekti kuluefektiisus on kõrgem kui analoogilistes tingimustes olevatel projektidel. 8. TOETUSE TAOTLEJA JA PARTNERI(TE) SUUTLIKKUS PROJEKTI ELLU VIIA 8 .1 Kirjeldada taotleja ja parterite suutlikkust projekti kavandatud kujul ellu viia (organisatsiooni(de) kogemus valdkonnas, sarnaste projektide juhtimise kogemus, projektimeeskond, rahalised ressursid) Projektimeeskond koosneb järgmistest Viimsi Vallavalitsuse töötajatest: Oliver Liidemann – abivallavanem, Alar Mik – kommunaalameti juhataja, Timmo Aleksandrov – teedespetsialist, Ti ina Põder – pearaamatupidaja ja Pear Tang – lepinguline projektijuht. Osaliselt sama projektimeeskonna juhtimisel on juba ehitatud EL Regionaalfondi toetusel valla territooriumile Pärnamäe tee kergliiklustee , Ranna tee kergliiklustee ning Lille põik kergliiklustee. 8 .2 Ettepaneku esitamise hetkeks läbi viidud ja planeeritavad ettevalmistustööd, mis on vajalikud projekti alustamiseks (nt nõutavad planeeringud, ehitusprojekt, load ja kooskõlastused, analüüside olemasolu projekti teostatavuse ja tasuvuse kohta). Leppneeme kergliiklus tee tuleb osaliselt projekteerida ning osaliselt vajab kergtee projekt uuendamist . 9. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE Kirjeldada projekti mõju läbivale teemale 9 .1 Keskkonnahoid ja kliima Kergteedevõrgustiku olemasolu on peamine eeldus jalg - rattaga liikumise suurendamise ks . Jalgrattakasutuse suurenemine vähendab autokasutust, mis omakorda vähendab CO 2 heitmete taset, müra ja üldist saastatust. Viimasena mainitud tegurid on olulised keskkonnahoiu ja kliima säilimise seisukohalt. 9 .2 Võrdsete võimaluste tagamisele (sooline võrdsus; erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine; võrdsed õigused ja võimalused puudega inimestele; võrdsete võimaluste tagamine sõltumata rahvuslikust kuuluvusest). Tänu kergteedele saavad ka liikumispuudega j t erivajadus-tega inimesed tunduvalt paremini liigelda . 9 .3 Infoühiskonna edendamisele (IKT nutikas kasutamine valdkondlike väljakutsete lahendamisele; IKT kasutuselevõtu eelduste edendamine). Ei ole märkimisväärset mõju . Kuupäev Allkiri allkirjastatud digitaalselt
Viimsi Vallavalitsus
[email protected] Meie 31.01.2022 nr 9.2-13.8.2/1258-1
Tallinna linnapiirkonna
reservprojektist
Kaardistame perioodi 2014-2020 struktuurivahendite meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik
areng“ Tallinna linnapiirkonna reservprojektide elluviimise võimalusi 2023. aasta 31.
augustiks. Reservprojekti „Leppneeme kergliiklustee“ osas palume täpsustada:
- kas esialgses ettepanekus kavandatud kergliiklustee on täielikult või osaliselt ehitamata. Kui
osaliselt ehitamata, siis millises lõigus;
- milline on kavandatud kergliiklustee projekti ettevalmistatuse seis sh tuua välja
kergliiklustee aluse maa omandi- või kasutusõiguse kuuluvus või vajadusel selle taotleja
kasuks seadmise ajakava; ehitusliku projektdokumentatsiooni olemasolu või koostamise
ajakava; prognoos ehitustööde hanke korraldamise ja ehitustööde teostamise ajakava kohta
kvartali täpsusega; arvestades eeldusega, et projektile taotlemisõiguse andmine võib selguda
märts 2022;
- kas taotleja on valmis realiseerima projekti osalise rahastusega ja kui siis millise minimaalse
toetusega.
Palume esitada info võimalusel kahe nädala jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Priidu Ristkok
regionaalarengu osakonna juhataja
Lisa: reservprojekti „Leppneeme kergliiklustee rajamine“ ettepanek
Andres Heldring 6113106
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272