dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Jaanikese küla, Jaanikese motokompleksi detailplaneeringu kohta arvamuse küsimine

Rahandusministeerium · 31. jaanuar 2022
Viit
15-3/1225-1
Registreeritud
31. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Valga Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Kaire Jaanus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Kagu-Eesti talitus (Põlva_ Valga ja Võru maakond))
Lahendamise tähtaeg
2. märts 2022

Failid

  • 📎Arvamuse küsimine_Rahandusministeerium.asice12182 KB

Sisu (failidest)

VALGA VALLAVALITSUS Jaak Aab Teie Rahandusministeerium [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-1.3/713 Jaanikese küla, Jaanikese motokompleksi detailplaneeringu kohta arvamuse küsimine Austatud härra riigihalduse minister Valga Vallavalitsuses on menetluses Valga Vallavolikogu 31.01.2020 otsusega nr 144 algatatud Jaanikese küla, Jaanikese motokompleksi detailplaneeringu koostamine. Planeeringu koostamise eesmärk on kruntidele ruumilise terviklahenduse loomine, mis võimaldab kompleksi võtta kasutusele multifunktsionaalse sportimis-, harrastussportimis- ja vabaajakeskusena, mille rõhuasetus on motokrossil. Planeeringu koostamise eesmärgi täitmisel on teostatav Jaanikese moto- ja vabaajakeskuse visioon. Detailplaneeringu koostamine algatati Tõlliste valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlusena, kuna algatamisel teada oleva info põhjal sisaldas algatamise ettepanek Jaanikese oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust. Detailplaneeringu koostamise käigus ilmnes, et Jaanikese oja ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus looduskaitseseaduse1 tähenduses ei ole vajalik. Seega langes ära ka ettepanek Tõlliste valla üldplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringu koostamist jätkatakse detailplaneeringu tavamenetlusena alates planeerimisseaduse § 133 ja kooskõlas Tõlliste valla üldplaneeringuga. Planeerimisseaduse § 127 lõike 2 alusel oleme Teid kaasatud detailplaneeringu menetlusse koostöö eesmärgil, kuna esmalt asuti planeeringut koostama üldplaneeringut muutvana ja Te avaldasite soovi olla kursis detailplaneeringu menetlusega. Käesoleva kirjaga esitame Teile arvamuse saamiseks detailplaneeringu eelnõu (planeerimisseaduse § 133 lõige 1). Planeering ja planeeringuga seotud materjalid on avalikustatud Valga valla veebilehel https://www.valga.ee/238. Kui kaasatud isik ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, siis eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Puiestee tn 8 766 9900, 5348 9118 ak EE491010202000577004 68203 Valga [email protected] SEB Pank AS rg-kood 77000507 www.valga.ee 2 Kaupo Kutsar asevallavanem vallavanema ülesannetes Lisa: DP2020-001_Jaanikese küla_Jaanikese motokompleks.asice Lenna Hingla 5860 1234 [email protected] Töö nr DP2020-001 Jaanikese küla, Jaanikese motokompleksi detailplaneering DETAILPLANEERINGU EELNÕU Planeeringu koostamise korraldaja ja koostaja: Valga Vallavalitsus Puiestee tn 8 Valga linn, Valga vald 68203 Valgamaa [email protected] Planeerija: Lenna Hingla planeeringute juhtivspetsialist ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 109262) [email protected] versiooni kuupäev 26.01.2022 ÜLDINFO Töö nimetus Jaanikese küla Jaanikese motokomplaksi detailplaneering Töö nr DP2020-001 Töö eesmärk Jaanikese motokompleksi kruntidele ruumilise terviklahenduse loomine, mis võimaldab kompleksi võtta kasutusele multifunktsionaalse sportimis-, harrastussportimis- ja vabaajakeskusena, mille rõhuasetus on motokrossil. Planeeringu liik Detailplaneering Planeeringu koostamise Valga Vallavolikogu algataja Kesk tn 11 Valga linn, Valga vald 68203 Valgamaa [email protected] Planeeringu koostamise Valga Vallavalitsus korraldaja, koostaja ja Puiestee tn 8 kehtestaja Valga linn, Valga vald 68203 Valgamaa [email protected] Planeerija Lenna Hingla Valga Vallavalitsuse planeeringute juhtivspetsialist ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 109262) [email protected] KSH eelhinnangu koostaja Anni Teetsmann Valga Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist [email protected] Planeerimismeeskond Jiri Tintera (Valga Vallavalitsuse vallaarhitekt) Anni Teetsmann (Valga Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist) Urmas Möldre (Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja) Kairid Leks (Valga Vallavalitsuse ehitusspetsialist) Pille Zimmer (Valga Vallavalitsuse haljastusspetsialist) Meelis Kattai (SA Vaga Sport juhataja) Lauri Drubinš (Valga Vallavolikogu esimees) Pille Zimmer (haljastusspetsialist) Planeeringu kehtestamise aeg ja otsuse number Käesolev avalikule väljapanekule suunatud detailplaneering on planeerimisseaduse mõistes eelnõu. versiooni kuupäev 26.01.2022 Sisukord ÜLDINFO ........................................................................................................................................................1 DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI ...............................................................................................................3 1. Planeeringu eesmärk .........................................................................................................................3 2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed .............................................................................................3 2.1 Olemasoleva olukorra analüüs ..................................................................................................3 2.2 Planeeringuala kontaktvööndi analüüs .....................................................................................7 2.3 Planeeringualal kehtivad planeeringud .....................................................................................8 2.4 Arvestamisele kuuluvad väärtused ja piirangud .....................................................................10 3. Detailplaneeringu planeerimisettepanek........................................................................................11 3.1 Planeeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimused ...................................................12 3.2 Juurdepääsutee asukoht ja liiklus- ning parkimiskorraldus planeeringualal ..........................18 3.3 Ehitamine Jaanikese oja kalda kasutamise kitsenduste vööndis ............................................22 3.4 Haljastuse ja heakorra põhimõtted .........................................................................................26 3.5 Tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus .......................................................................................27 4. Tuleohutuse tagamine ....................................................................................................................30 5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ja keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................................................................................31 6. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ..................................................34 7. Servituutide vajadus ........................................................................................................................35 8. Detailplaneeringu elluviimiskava ....................................................................................................35 9. Planeeringu koostamise alused, uuringud ja allikad .......................................................................36 DETAILPLANEERINGU JOONISED .................................................................................................................38 versiooni kuupäev 26.01.2022 DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI 1. Planeeringu eesmärk Jaanikese motokompleksi kruntidele ruumilise terviklahenduse loomine, mis võimaldab kompleksi võtta kasutusele multifunktsionaalse sportimis-, harrastussportimis- ja vabaajakeskusena, mille rõhuasetus on motokrossil. Planeeringu koostamise eesmärgi täitmisel on teostatav Jaanikese moto- ja vabaajakeskuse visioon. Jaanikese moto- ja vabaajakeskus on Euroopas ja maailmas hinnatud kui professionaalsete motosportlaste ja harrastajate treening- ja võistluskeskus, mis pakub mitmekülgseid aktiivpuhkuse ja vabaõhuürituste korraldamise ning osasaamise võimalusi nii kohalikule elanikule kui ka külastajale. /Jaanikese moto- ja vabaajakeskuse tegevuskava 2019-2023/ 2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed 2.1 Olemasoleva olukorra analüüs Planeeringuala asub Valga valla Jaanikese külas põhimaanteede nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga ja nr 6 Valga-Uulu vahelise ühendustee (kõrvalmaantee nr 23120 Jaanikese tee) ääres. Planeeringualast 10 km kaugusel asub Valga linn. Planeeringuala suurus on 31,6 ha. Planeeringualasse on hõlmatud terviklikult kaks Jaanikse motokompleksi katastriüksust, alajaama teenindav katastriüksus ja 530 m pikkune lõik Jaanikese tee katastriüksusest (Tabel 1). Skeem 1. Planeeringuala piir tähistatud punase joonega versiooni kuupäev 26.01.2022 Tabel 1. Planeeringuala katastriüksused Lähiaadress Tunnus Pindala Sihtotstarve Jaanikese motokompleks 82001:003:0211 26,06 ha Maatulundusmaa 75% Ühiskondlike ehitiste maa 25% Jaanikese motokompleks 82001:003:0212 4,79 ha Transpordimaa 100% Krossi alajaam 82001:003:0450 78 m2 Tootmismaa 100% Jaanikese tee 82001:003:0442 3,50 ha Transpordimaa 100% Jaanikese motokompleks on ligi 60-aastase ajalooga motokrossi treening- ja võistluskeskuseks. Kompleksis on aegade jooksul korraldatud kõrgetasemelisi võistluseid. Kompleks koosneb ligikaudu 2 km pikkusest motokrossirajast, mis kulgeb reljeefsel maastikul Jaanikese orus ja selle nõlvadel. Orust voolab läbi Jaanikese oja, millele on rajatud kaks tiiki. Kompleksi teenindab 379 m2 ehitisealuse pinnaga administratiivhoone ja 39 m2 ehitisealuse pinnaga abihoone. Praegusel hetkel on kompleks kasutusel osaliselt. Korrastatud rajal toimuvad treeningud ja võistlused. Administratiivhoonet on asutud rekonstrueerima. Kasutuskõlblik on keldrikorruse garaaži-, duši- ja WC-ruumid. Krundi läänepoolne osa on kasutusel eelkõige enduro-motorataste ja ATVde metsarajana. Radasid on 6,40 ha suurusel metsamaa kõlvikuga alal. Kompleksi kuulub ka maa-ala, mis on kasutatav pealtvaatajate ja võistlejate parklana. Suurem osa krundist on loodusliku haljastusega ja kasutusel põllumajanduslikul eesmärgil. Ülevaade olemasoleva kompleksi ehitistest on koondatud tabelisse (Tabel 2) ja illustreeritud fotoga (Foto 1). Tabel 2. Jaanikese motokompleksi ehitised Ehitisregistri andmetel Jrk Ehitisregistri Ehitis Ehitise nimetus Ehitisealune Märkus kood pindala (m2) 1 111019246 Hoone Spordikompleksi hoone 379 2 221309918 Rajatis EST-SIDE mikrotorustik 2937 Esmane kasutus 2020 sidekaevudega 3 Hoone Abihoone 39 Ei ole registreeritud ehitisregistris versiooni kuupäev 26.01.2022 parkimisala metsarajad spordikompleksi hoone abihoone alajaam puurkaev motokrossirada Foto 1. Vaade Jaanikese motokompleksile (autor Rain Aunapuu) Motokompleksi mõlemal krundil on olemas vahetu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (kõrvalmaantee nr 23120 Jaanikese tee). Samuti on võimalik kasutada lõuna suunast motorajale juurdepääsemiseks Motokeskuse tee kaudu, mis on Valga valla omandis. Kompleksi veevarustuse tagamiseks on krundile rajatud 1988. a puurkaev olmevee saamiseks (keskkonnaregistri kood PRK0011648, Foto 2) 1. Puurkaevu ümber on 50 m laiune sanitaarkaitseala ulatus. Puurkaevu seisukord on teadmata. Spordikompleksi hoone reovesi käideldakse lokaalselt. Puhastatud reovesi suunatakse Jaanikese ojja. Elektrivarustatus on tagatud õhuliini kaudu Krossi alajaamast. Sidevarustus puudub. Kompleksi hoonete ümbrus ja krossirada on osaliselt valgustatud. 1 Puurkaevu asukoht Keskkonnaregistris ei vasta tegelikkusele versiooni kuupäev 26.01.2022 Foto 2. Kompleksi puurkaev Krossirajad on rajatud mitmekesise reljeefiga maastikule. Oru põhjas kulgeb Jaanikese oja. Oja nõlvad on künklikud ja kohati järsud. Ojale on rajatud kaks tiiki. Tiikidest ülesvoolu on oja ülesse paisutatud kopratammiga. Krundi läänepoolne osa on kaetud metsaga. Spordikompleksi hoone on rajatud kõrgemale nõlvale, mis on samal tasapinnal juurdepääsuteega. Parkimiseks kasutatav krunt on tasane. Planeeringuala maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 47,19-71,86 m. Foto 3. Vaade Jaanikese oja kallastele versiooni kuupäev 26.01.2022 Motokompleksi loodepoolses osas metsamaa kõlvikuga alale on metsaportaali andmetel moodustatud 14 metsaeraldist. Tegemist on majandusmetsaga. Valdav puuliik on hall lepp, haab, kask ja mänd. Metsainventeerimine on läbi viidud juulis 2017. Enne 2019. a on alal läbi viidud ulatuslikud raied. Foto 4. Vaade Jaanikese motokomplaksi metsaalale Krossi alajaama krundil asub olemasolev moodulalajaam (Foto 5). Alajaama kulgeb naaber katastriüksuse (Tuuda) kaudu kõrgepinge maakaabelliin. Alajaamast kulgevad lähimate objektideni madalpinge maakaabelliinid. Alajaama ümber on ehitise kaitsevööndi ulatus 2 m. Elektripaigaldise maakaabelliinidel ulatub kaitsevöönd 1 m mõlemale poole maakaabelliini. Foto 5. Krossi alajaam Jaanikese tee krunt on moodustatud riigitee nr 23120 Jaanikese tee teenindamiseks. Teele kehtib avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30 m. Teeregistri andmetel on teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklus 273 sõidukit, millest 96 % on sõiduautod ja pakiautod (loendamise aasta 2019). Kõrvalmaanteega paralleelselt kulgeb Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sideehitis, mille kaitsevööndi ulatus on 1 m mõlemale poole sideehitist. Planeeringuala olemasolevat olukorda kirjeldab detailplaneeringu joonis nr 2. 2.2 Planeeringuala kontaktvööndi analüüs Planeeringuala asub Valga valla maalises piirkonnas. Planeeringuala naabruses on maatulundusmaa katastriüksused, mille koosseisu kuuluvad haritava maa, loodusliku rohumaa, metsamaa ja ka õuemaa kõlvikud. Lähimate talude hooned on motokompleksist ca 20 ma kaugusel. versiooni kuupäev 26.01.2022 Planeeringualast loode suuda jääb kompaktse asustusega Jaanikese küla suvilate piirkond. Suvilate piirkonnas on krunte, mille elukondlikud hooned on ehitatud või ümberkohandatud aastaringseks elamiseks. Motokompleksist lähimate eluhooneteni on ca 500 m. Jaanikese tee kaudu on planeeringualalt ühendustee 3 Jõhvi-Tartu-Valga ja nr 6 Valga-Uulu põhimaanteedega. Teede kaugus motokompleksist on ligikaudu 1 500 ja 640 m. Jaanikese motokompleksi ees on Valga linna ühistranspordi peatus ja ühendus Valga linna ühistranspordiga. Valga linn 3 Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee 6 Valga-Uulu põhimaantee planeeringuala Jaanikese küla suvilate piirkond Skeem 2. Jaanikese küla kontaktala (Aluskaart: Maa-amet 2021, hoonete ruumiandmed: Maa-amet 2021) Jaanikese motokompleks on unikaalne objekt Lõuna-Eesti piirkonnas. Lähimad motokrossirajad on Vilaskis (motokross), Priipalus (autokross) ja Karksi-Nuias (krossirada). Suuremad motokrossikeskused jäävad enam kui 60 km kaugusele (Lange Motokeskus, Sõmerpalu krossirada ja Adrenaliini Arena). Jaanikese motokompleks on strateegiliselt heas asukohas Valga linna elanikele. Ühendus Valga linnaga on tagatud. Kompleks jääb Valga kesklinnast 7 minuti autosõidu kaugusel, samas on tagatud ka ühistranspordiga ühendus ja võimalus liikuda turvaliselt jalgrattaga (ca 4,5 km). Eeldused pakkuda elanikele lihtsasti liigipääsetavaid harrastus- ja vaba aja tegevusi elukoha lähedal on olemas. Samas ei ole kompleks tiheasustatud ala keskmes, mis võiks oluliselt häirida naabruskonda. 2.3 Planeeringualal kehtivad planeeringud Planeeringualal kehtib Tõlliste valla üldplaneering. Üldplaneeringu järgi on piirkonda kavandatud üldkasutatava maa maakasutuse juhtotstarbega Jaanikese motokompleksi maa-ala. Üldplaneeringu mõistes on üldkasutatav ala üldkasutatavate hoonete ja neid teenindavate infrastruktuuri ehitamiseks ettenähtud maa-ala ja muudeks mitte kasumit taotlevateks tegevusteks ettenähtud maa-ala. Ala naabrusesse on kavandatud ulatuslikud perspektiivsed elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alad. Perspektiivset Jaanikese elamumaa-ala ei ole üldplaneeringu kohaselt seni kasutusele võetud. Arvestades valla rahvaarvu vähenemisega, senise ruumilise arenguga ja tuleviku võimalustega on asjakohane jätta perspektiivsed elamualad välja arendamata. versiooni kuupäev 26.01.2022 Skeem 3. Väljavõe Tõlliste valla üldplaneeringust Käesoleva planeeringuga kavandatakse osa üldplaneeringuga määratud Jaanikese elamumaa-alast (skeemil 3 tähisega E2) võtta kasutusele Jaanikese maa-ala (skeemil 2 tähis A13) laiendusena. Planeerimisseaduse tähenduses ei ole antud juhul tegemist üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega, mis eeldaks üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepaneku tegemist. Võttes arvesse käesoleva detailplaneeringu planeerimisettepanekut ja Tõlliste valla üldplaneeringu lahendust Jaanikese külale, on tagatud üldplaneeringu edasine eesmärkide järgne elluviimine. Selline maakasutuse muudatus ei pärsi piirkonna arengut ega vii seda tasakaalust välja, sest 2006. a kavandatud uusi elamualasid ei ole siiani kasutusele võetud elamute püstitamise eesmärgil, kuigi on selleks Kase krundile (E2 alale) kehtestatud Tõlliste Vallavolikogu 25.06.2007. a otsusega nr 14 Tõlliste vald, Jaanikese küla Kase kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneering. Kehtiva detailplaneeringuga jagatakse Kase kinnistu väiksemateks kruntideks ning määratakse ehitusõigus elamute püstitamiseks. Planeeringut ei ole asutud ellu viima. Isegi kui peaks tekkima elamualade arendussoov, siis käesoleva planeeringu planeerimisettepanek ei tee seda võimatuks. Sellest tulenevalt ei oma planeerimisettepanek olulist ja ulatuslikku muutust ruumis, vaid täpsustab varasemalt kavandatud ruumilahendust. versiooni kuupäev 26.01.2022 Skeem 4. Väljavõte Tõlliste vald, Jaanikese küla Kase kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneeringust Planeeringualale ei ole varasemalt kehtestatud detailplaneeringut. Detailplaneeringu koostamisi on küll algatatud, kuid nende koostamine on lõpetatud (2005, 2018). 2.4 Arvestamisele kuuluvad väärtused ja piirangud Planeeringualal ei asu ühtegi looduskaitseala, -hoiuala, kaitstava looduse üksikobjekti, kaitstavat liiki ega kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti. Planeeringualal ei asu ka ühtegi maardlat. Planeeringuala läbib Jaanikese ojaga (registrikood keskkonnaregistris VEE1012110). Jaanikese oja on 2,5 km pikk ja 4,344 km2 pindalaga, mis saab alguse Läti Vabariigist ja suubub Eesti Vabariigis Pedeli jõkke. Jaanikese ojale on rajatud kaks paisu – Jaanikese_1 (PAIS012131) ja Jaanikese (PAIS012130). Paisude abil reguleeritakse tehistiigi veetaset. Jaanikese ojale kehtivad kitsendused: − 10 m veekaitsevöönd, − 25 m ehituskeeluvöönd, − 50 m piiranguvöönd. 2 Piiranguvööndite ulatust planeeringualal illustreerib detailplaneeringu joonis nr 2 ja 3. Planeeringualal ei asu ühtegi muinsuskaitse ala, objekti ega nende kaitsevööndit ega kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat kultuuripärandit. EELISE andmekogus on registreeritud detailplaneeringu kontaktvööndis kaks pärandkultuuri objekti: − Jaanikese karjamõis (hävinud, objektist ei ole maastikul jälgi säilinud); 2 Veekogu ranna või kalda piiranguvööndi kitsendused on sätestatud veeseaduse ja looduskaitseseadusega1. versiooni kuupäev 26.01.2022 − Puusli karjamõis (tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%). Käesoleva planeeringu lahendus ei mõjuta säilinud pärandkultuuri objekti ja selle väärtuste püsivust. Lisaks on planeeringualal järgmised olemasolevate ehitiste kaitsevööndid, mille täpsem kirjeldus ja ulatus on toodud temaatilises peatükis: − Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndid, − Sideehitise kaitsevöönd, − Elektriõhuliini ja maakaabelliinide kaitsevööndid, − Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. 3. Detailplaneeringu planeerimisettepanek Jaanikese motokompleksi detailplaneeringuala on suure potentsiaaliga arendusobjekt mitme otstarbeliseks sportimis- ja vabaajakeskuseks. Käesoleva planeeringuga antakse planeeringulahendus ehitustegevuseks Jaanikese motokompleksi kahele krundile ja Jaanikese oja ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringuga määratakse maksimaalne ehitusõigus hoonete püstitamiseks, mis on vajalikud kompleksi toimimiseks. Samuti antakse põhimõttelised lahendused spordi- ja matkaradade ning erinevate atraktsioonide rajamiseks. Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel keskendutakse Jaanikese motokompleksi kruntidele (krunt nr 1 ja krunt nr 2). Samuti määratakse ehitusõigus Krossi alajaama krundile (krunt nr 3). Jaanikese tee krundile planeeritakse ainult paremaks juurdepääsetavuseks vajalikke lahendusi. Planeerimisettepaneku elluviimisel saab Jaanikese motokomplaksi krunt nr 1 järgmise lahenduse: − Krundil asub kompleksi teenindav peahoone ja maksimaalselt seitse väiksemat hoonet, mis on vajalikud võistlusraja või võistlejate parkla ja hooldusala teenindamiseks. − Motokompleksi peahoone võib kasutusele võtta ärilisel eesmärgil, et tõsta piirkonna ja kompleksi atraktiivsust. − Krundile on lubatud rajada erinevaid sportimis- ja vabaajavõimalusi pakkuvaid rajatisi, sh kontsertpaik. Eeldus on, et erinevad rajatiste koostoimimisel on tagatud kasutajate turvalisus. − Krundil on erinevateks sportimis- ja vabaajavõimalusteks rajatud vähemalt järgmised rajatised:  Motokrossirada,  Veoautode krossirada,  Mototraili ala,  Matkarada,  Discgolfi rada,  Suurürituste ala,  Mängu- ja puhkeplatsid. − Lisaks eelnevatele rajatistele on lubatud planeeringu erinevaid tingimusi arvestades kavandada ka teisi rajatisi, mis on keskkonda sobivad ja täidavad Jaanikese motokompleksi kontseptsiooni eesmärki. Jaanikese motokompleksi krundile nr 2 tehakse järgmine lahendus: versiooni kuupäev 26.01.2022 − Krundil asub külastajate ja võistlejate parkla, sh parkimiskohad karavansõidukite teenindamiseks vajaliku taristuga. − Kardi- ja supermoto rada, − Kardi- ja supermoto raja teenindushoone. Jeenikese motokompleksi krundile nr 3 tehakse järgmine lahendus: − Krundil asub alajaam. 3.1 Planeeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimused Planeeritava ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga ei moodustata olemasolevatest katastriüksustest uusi krunte. Planeeringujärgne katastriüksuste sihtotstarbe ettepanek lähtub krundi kasutamise sihtotstarbest ja ehitise kasutamise otstarbest (vt alapunkti krundi ehitusõigus). Tabel 3. Maakasutuse bilanss Lähiaadress Tunnus Pindala Planeeringujärgne võimalik katastriüksuse sihtotstarve 3 Jaanikese motokompleks 82001:003:0211 26,06 ha − Ühiskondlike ehitiste maa 65% ja (krunt nr 1) maatulundusmaa 35%, kui motokompleksi peahoonet hakatakse terviklikult kasutama kasumi saamise eesmärgita. või − Ühiskondlike ehitiste 60 % ja ärimaa 5% ja maatulundusmaa 35%, kui motokompleksi peahoonet hakatakse kasutama kasumi saamise eesmärgil. Jaanikese motokompleks 82001:003:0212 4,79 ha − Ühiskondlike ehitiste maa 100%, kui puhke- (krunt nr 2) ja spordiehitisi hakatakse kasutama kasumi saamise eesmärgita. Krossi alajaam 82001:003:0450 78 m2 Tootmismaa 100% (krunt nr 3) Jaanikese tee 82001:003:0442 3,50 ha Transpordimaa 100% * Planeeritud kruntide pindalad võivad täpsustuda, kui viiakse läbi maakorraldustoiminguid. Kui planeeringu elluviimisel rakendatakse Jaanikese motokompleksi krundi nr 1 tegevuste elluviimiseks ärilist eesmärki (peahoone võetakse kasutusele ärilisel eesmärgil), siis tuleb ka katastriüksusele lisada ärimaa sihtotstarve vastavalt kehtivale katastriüksuse sihtotstarbe määramise korrale ja erisustele 4. Krundi hoonestusala piiritlemine ja ehitamine hoonestusalal Krundi hoonestusala on krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. Hoonestusala piires tuleb lahendada ka hoone osad, mida ei loeta ehitisealuse pinna 5 hulka (nt 3 Maakatastriseadus § 181 4 Maakatastriseadus § 18, 181, 182 5 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused, § 19 lõige 2-6 versiooni kuupäev 26.01.2022 päikesekaitsevarjestus, kaldtee, trepp jms). Planeeringuala hoonestusala määramisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: − Olemasolevate hoonete asukoht krundil, − Naaberkruntide hoonete kaugus krundi piirist, − Hoonete vaheline kuja on vähemal 8 m, − Avalikult kasutatava tee kaitsevööndi ulatus, − Olemasolevate tehnorajatiste kaitsevööndi ulatus, − Jaanikese oja ehituskeeluvööndi ulatus. Ehitusõigusega on määratud ka ehitusõigus olulise avaliku huviga rajatistele, mis tohivad asuda üksnes hoonestusalal (nt kontsertpaik). Hoonestusalasse ja sellest väljapoole on lubatud rajada võistlus- ja matkaradasid, kuid ka teisi teid, platse, parklaid ja muid rajatisi, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Hoonestusalasse ja väljaspoole hoonestusala ehitusõigusega lubatud hoonete ja rajatiste projekteerimisel tuleb järgida ehitiste koostoimimise ja -kasutamise võimalikkust, eelkõige pidades silmas kasutajate turvalisusust. Ehitistest moodustuv komplesk peab olema terviklik. Planeeritud hoonestusaladele puudub vajadus määrata kohustuslikku ehitusjoont. Krundi nr 1 (Jaanikese kompleks) hoonestusala on määratud Jaanikese tee ja Jaanikese oja vahelisele alale. Hoonestusala piir Jaanikese tee poolsel küljel kulgeb piki tee kaitsevööndit, erandiks on võistlejate parklaga piirnev osa, kus on teekaitsevööndis olemasolev hoone (foto 6). Foto 6. Olemasolev hoone Jaanikese tee kaitsevööndis. Jaanikese teele kehtib avalikult kasutatava tee kaitsevööndi ulatus mõlemale poole äärmise sõiduraja servast kuni 30 m. Tee kaitsevööndi alal on hoonestusala määratud sõiduraja servast vähemalt 10,5 m kaugusele. Hoonete paigutamisel hoonestusala tee kaitsevööndiga kaetud osale tuleb järgida, et nende arhitektuurne lahendus ei sisaldaks teel liiklejat häirivaid valgusseadeid või vahendeid. Tegutsemine teekaitsevööndis on reguleeritud ehitusseadustikuga. Ehitusseadustiku järgi on lubatud ehituskeeluvööndisse ehitada hooneid, mis on kavandatud detailplaneeringuga. 6 Nimetatud lõigu osas on lubatud ehitada detailplaneeringu ehitusõigusega määratud hooneid. 6 Ehitusseadustiku § 72 lõige 4 versiooni kuupäev 26.01.2022 Skeem 5. Väljavõte detailplaneeringu põhijoonisest viitega hoonestusalale ja tee kaitsevööndile Jaanikese oja poolsel küljel on hoonestusala määramisel järgitud Jaanikese oja ehituskeeluvööndi ulatust (25 m põhikaardile kantud veekogu piirist). Hoonestusala ei määrata ka krundi metsastatud osale, see tähendab, et hoonete ehitamine sinna ei ole lubatud. Krundi hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim ehitisealune pind, mis võimaldab valida projekteeritavale hoonele parima asukoha hoonestusala piires. Samuti ei ole hoonestusala määratud krundi nr 1 osale, mis jääb Jaanikese ojast lõuna poole. Krundi nr 2 (Jaanikese motokompleks) krundi hoonestusala määramisel on arvestatud Jaanikese tee kaitsevööndi ulatusega (30 m sõiduraja servast) ja kujast tuleneva nõudega (4 m krundi piirist). Krundi hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim ehitisealune pind. Hoonete projekteerimisel on võimalik valida hoonele parim asukoht hoonestusala piires. Krundi nr 3 (Krossi alajaam) hoonestusala on määratud krundi piirist 2 m sisse poole. Hoonestusala piires võib rekonstrueerida olemasolevat moodulalajaama või ehitada uus alajaama hoone või moodul. Jaanikese tee krundile hoonestusala ei määrata. Detailplaneeringu joonisele nr 3 on kantud kruntide hoonestusala piir ja planeeritud hoonete võimalik asukoht. Planeeritud hoonete võimalikku asukohta muutes projektiga tuleb arvestada, et planeerimisettepanekuga tehtud teiste ehitiste realiseerimine peab olema võimalik ja peab olema tagatud kompleksi otstarbekas ja eesmärgipärane kasutus. Kruntide ehitusõigus Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. 7 Planeeringuala kruntidele määratud ehitusõigus on toodud tabelis 4. 7 Planeerimisseadus § 126 lõige 5 versiooni kuupäev 26.01.2022 Tabel 4. Kruntide ehitusõigus Lähiaadress Krundi kasutamise Hoonete/olulise Hoonete Hoonete sihtotstarve avaliku huviga Hoonete/olulise Hoonete/olulise rajatise suurim avaliku huviga avaliku huviga lubatud arv rajatise suurim rajatise suurim krundil lubatud lubatud kõrgus ehitisealune pind 8 (m)/ (m2) absoluutkõrgus (m) Jaanikese Puhke- ja spordirajatiste 8 2000 15/ 82 motokompleks maa (PS), (krunt nr 1) Kultuuri- ja spordiasutuse maa (ÜK) Parkmetsa maa (HM) Kõrvalkasutusena lubatud: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK), Majutushoone maa (ÄM) Jaanikese Puhke- ja spordirajatiste 4 300 9/ 76 motokompleks maa (PS) (krunt nr 2) Krossi alajaam Elektrienergia tootmise ja 1 22 5/ 66 (krunt nr 3) jaotamise ehitise maa (OE) Jaanikese tee Ehitusõigust detailplaneeringuga ei määrata Skeem 6. Krundi kasutamise sihtotstarvete jaotumine (aluskaart: Maa-amet 2021) Jaanikese motokompleksi krundile nr 1 on määratud mitu kasutamise sihtotstarvet (tabel 4, skeem 6), mis sobivad Tõlliste valla üldplaneeringuga määratud üldkasutatava maa juhtotstarbega. Üldplaneeringu 8 Hoonete suurim ehitisealune pind on krundil asuvate hoonete maapealse osa alune pind ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaalpinnal vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määruse nr 57 Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 versiooni kuupäev 26.01.2022 tähenduses on üldkasutatav maa juhtotstarve üldkasutatavate hoonete ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ettenähtud maa-ala ja muudeks mitte kasumi taotlemiseks tegevusteks ettenähtud maa-ala. Käesoleva planeeringuga määratud krundi kasutamise sihtotstarbed on kooskõlas üldplaneeringuga. Puhke- ja spordirajatiste maa (PS) tähendab, et krundile võib rajada puhkamiseks ja sportimiseks kasutatavaid ehitisi. Antud planeeringu kontekstis on asjakohased rajatised krossirada koos võistlusvälise alaga, matkarada, discgolfirada, suusarada, kontsertpaik jms, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks. Ka krundile kavandatud hooned peavad haakuma eelnimetatud otstarbega või olema vajalikud rajatiste teenindamiseks. Maale on lubatud rajada ka ehitis kontsertide ja vabaõhuürituste korraldamiseks (nn kontsertpaik). Samuti on teemakohased puhkeotstarbelised ehitised, kus paiknevad ette valmistatud rajatised inimeste organiseeritud puhkamiseks ja liikumiseks värskes õhus, kus on olemas sõidukite parkimisplatsid, karavanide platsid, telkimiskohad, ettevalmistatud ja vajaliku inventariga piknikukohad, loodusobjektide vaatluskohad, lõkkeplatsid, käimlad, prügi mahapanekukohad, infotahvlid loodus- ja kultuuriobjektide kohta jms. Parkmetsa maa (HM) tähendab, et tegemist on loodusliku metsamaa baasil inimese poolt kujundatud üldkasutatava rohealaga, kuhu on lubatud ehitada väiksemaid puhkeotstarbelisis ehitisi. Parkmetsa alale võivad jätkuda motokompleksi krundile kavandatud spordi- ja matkarajad tingimusel, et tegevused on metsa ja sealset elustikku säästvad. Samuti on teemakohased Samuti on teemakohased puhkeotstarbelised ehitised, kus paiknevad ette valmistatud rajatised inimeste organiseeritud puhkamiseks ja liikumiseks värskes õhus, kus on olemas sõidukite parkimisplatsid, karavanide platsid, telkimiskohad, ettevalmistatud ja vajaliku inventariga piknikukohad, loodusobjektide vaatluskohad, lõkkeplatsid, käimlad, prügi mahapanekukohad, infotahvlid loodus- ja kultuuriobjektide kohta jms. Arvestada tuleb, et domineerima peab jääb looduslikkeskkond. Kultuuri- ja spordiasutuse maa (ÜK) tähendab, et krundil asuvat motokompleksi peahoonet kasutatakse mitteärilisel eesmärgil motokeskuse teenindushoonena või selles asuvad funktsioonid, mis aitavad ellu viia Jaanikese motokompleksi kontseptsiooni. Kui hoone võetakse kasutusel ärilisel eesmärgil, siis on kasutusotstarbena lubatud kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK) ja/või majutushoone maa (ÄM). Kõrvalkasutuse rakendamine on lubatav Tõlliste valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt on lubatud puhke- ja üldkasutataval alal (üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarve) äriotstarbe kasutus kuni 25% ulatuses, kui see toetab põhifunktsiooni. Ärimaa ei tohi rikkuda krundi esteetilist ja puhkeväärtust. Jaanikese motokompleksi krundile nr 2 on määratud krundi kasutamise otstarbeks puhke- ja spordirajatiste maa (PS) krundiga nr 1 samas tähenduses. Krossi alajaama krundile (krunt nr 3) määratakse kasutamise sihtotstarbeks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE), st krunti võib kasutada elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maana. Kruntidele nr 1 ja 2 on koostatud „Jaanikese moto- ja vabaajakeskus“ 9 eskiisprojekt, mis annab juhiseid ja ideid rajatiste paigutamiseks maastikule, sh puhkekohad, mänguväljakud, treeningrajad jms. Kohalikul omavalitsusel on õigus lubada krundile ehitiste kasutamise otstarbeid, mis on kooskõlas krundile määratud kasutamise sihtotstarbega või selle kõrvalkasutusega, samuti ehitisi, mis toetavad või tagavad kompleksi toimimise. Ehitusõigusega määratud maksimaalseid määrasid ei ole lubatud ületada. 9 Loovmaastik OÜ töö nr 139EE19 „Jaanikese moto- ja vabaajakeskus“ versiooni kuupäev 26.01.2022 Ehitusõigusega määratud hoonestus ja olulise avaliku huviga rajatised tuleb püstitada hoonestusala piiridesse. Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrgused ehitised, mis on hooned, sisalduvad kõigi kruntide ehitusõiguse mahus. Selliste hoonete püstitamine on lubatud ka väljaspoole hoonestusala rajatisi teenindavate hoonetena, kuid tuleb järgida tee kaitsevööndist ja kalda ehituskeeluvööndist tulenevaid piiranguid (erandiks on Jaanikese oja kaldale ehitatav pumplahoone, vt peatükk 3.3 ja 3.5). Selliste hoonete rajamisel tuleb järgida, et ei ületataks detailplaneeringuga määratud maksimaalseid määrasid (hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind). Kruntidele ehitatavate hoonete ja olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud kõrgus on märgitud tabelis 4. Hoonete ja rajatise tehnilised seadmed ja nende osad võivad ulatuda üle hoone suurima lubatud kõrguse. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused Jaanikese motokompleksi krundile nr 1 projekteeritavate hoonete arhitektuurne tase peab olema lahendatud kõrgetasemeliselt. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata peahoone arhitektuursele lahendusele. Peahoone on, kas rekonstrueeritav olemasolev administratiivhoone või selle asemele rajatav uus hoone. Peahoonest peab saama maamärk maastikul, kuna see asub kaugelt vaadeldaval nõlval ja on kompleksi keskmeks. Samas tuleb arvestada, et hoone peab olema ka funktsionaalselt kasutatav spordivõistluste läbiviimiseks ja jälgimiseks. Lisaks tuleb arvestada järgmiste arhitektuursete ja kujunduslike nõuetega: − Hoone kõik küljed peavad olema hea arhitektuurse lahendusega, kuna hoone on igast küljest vaadeldav. − Hoone katusetüüp on planeerimisettepanekuga jäetud määramata. Katuse tüüp ja katuse kalded on jäetud arhitekti lahendada. − Hoone on kuni kolme maapealse korrusega ja ühe maa-aluse korrusega. − Hoone fassaadile ei ole lubatud paigaldada hoonet teenindavaid tehnilisi seadmeid. Vajadusel tuleb leida seadmetele arhitektuursete võtetega sobiv varjatud lahendus või lahendada seadmed katusele. − Välisviimistluses ei ole lubatud kasutada imiteerivaid materjale. Jaanikese motokompleksi krundi nr 1 ja 2 teiste hoonete projekteerimiseks ei seata planeerimisettepanekuga tingimusi välisviimistlus- ja katusekatte materjalide kasutusele. Samuti ei seata tingimusi hoonete lubatud katusekallete vahemikule. Hooned võivad olla kuni kahekorruselised. Kontsertpaiga rajamisel on soovituslik töötada välja maastikku arvestav kvaliteetse disainiga lava või selle aluse lahendus, mis annab paigale juurde lisaväärtust. Samuti kujundada sel juhul juurde väikevormid (istepingid, prügiurnid, valgustus). Kontsertpaigale võib luua eraldi kontseptsiooni, mis ei ole seotud krossi ja rekreatsiooniga. Krossi alajaama krundi (krunt nr 3) alajaama rekonstrueerimisel või asendamisel uue hoonega tuleb hoone välisilme projekteerida keskkonda sobivaks. Lubatud on ka uue moodulaalajaama püstitamine. Jaanikese moto- ja vabaajakeskuse eskiisprojektiga 10 on tehtud ettepanek rajatiste ja väilinventari disaini lahenduseks puhke- ja spordirajatiste maa kasutusega krundi osal. Lahenduse väljatöötamisel on 10 Loovmaastik OÜ töö nr 139EE19 „Jaanikese moto- ja vabaajakeskus“ versiooni kuupäev 26.01.2022 inspiratsiooni saadud maastiku lainjast reljeefist ja riigipiiri tähiste kujundusest. Loodusliku imega alal (eelkõige parkmetsa kasutusotstarbega krundi osal) valitakse inventar, mis on loodusesse sobiv, looduslähedastes värvitoonides ja puidust. Skeem 7. Väljavõte Jaanikse moto- ja vabaajakeskuse eskiisprojektist Kruntide sisesed teede ja radade katted lahendatakse projektiga. Radade katteks tuleb eelistada looduslikke ja vihmavett läbilaskvaid katteid. Motokrossiraja ja kardiraja katted tuleb projekteerida vastavalt valdkondlikele juhenditele. Mõlemad motokompleksi krundid (nr 1 ja 2) on lubatud piirata aiaga. Jaanikese tee poolne krundi külje piirdeaed peab olema esinduslik ja kuni 1,6 m kõrgune. Soovituslik on järgida eskiisprojekti disaini lahendust. Ülejäänud krundi osa on lubatud ka tarastada (nt läbipaistev/läbipaistmatu paneelaed või võrkaed). Piirde kõrgus kuni 2m. Vajadust hinnates on asjakohane rajada piirdeaia asemel müratõkkesein (vt peatükk 5). 3.2 Juurdepääsutee asukoht ja liiklus- ning parkimiskorraldus planeeringualal Planeeringualal asub riigitee nr 23120 Jaanikese tee koos selle kaitsevööndiga (30 m). Sama tee kaudu on tagatud kruntide nr 1, 2 ja 3 juurdepääs. Teeregistri andmetel on kruntide olemasolevad mahasõiduteed 11 Jaanikese tee 0,491 ja 0,494 ning 0,639 ja 0,657 kilomeetril. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek rajada mahasõiduteed 0,494 ja 0,634 mõlemale poole riigiteed (skeem 8). Mahasõiduteede laius (7 m) tagab kahesuunalise liikluse. 11 Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ mõistes on mahasõit sõiduteega külgnevale kinnistule, sh parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi. versiooni kuupäev 26.01.2022 Jaanikese tee 0,969 km Jaanikese tee 0,634 km Jaanikese tee 0,494 km Skeem 8. Planeeritud mahasõiduteed kruntidele (Aluskaart: Maa-amet 2021) Jaanikese motokompleksi krundid nr 1 ja 2 vajavad vähemalt kahte mahasõitu, et oleks võimalik tagada võistluste ja treeningute sujuv ja ohutu korraldamine. Kruntide nr 1 ja 2 peamised mahasõidud on 0,634 kilomeetril. Krundile nr 1 on mahasõidust kavandatud juurdepääsutee peahooneni ja seda ümbritseva platsini. Kavandatud platsi ja juurdepääsutee lahendust on lubatud projekteerimisel täpsustada. Krundile nr 2 on kavandatud mahasõidust juurdepääsutee Jaanikese kompleksi teenindavale parkimisplatsile ja kardirajaga seotud ehitistele. 0,494 kilomeetril asuvad mahasõiduteed on eelkõige mõeldud võistlejate kasutusse. Suurema võistlejate arvuga motovõistlusel on osa krundi nr 2 parkimisalast vaja võtta kasutusele võistlejate parklana ja võistlejad liiguvad nimetatud mahasõitude kaudu stardialale. Võistluste korralduslikust iseloomust tulenevale ei ole võimalik võistlejaid suunata samale teele ürituse külastajatega. Lisaks planeeritakse mahasõidutee Jaanikese teelt 0,969 km, mis on vajalik eelkõige Jaanikese motokompleksi krunti nr 1 hooldavate masinate teenindamiseks, sh metsa hoolduseks. Mahasõidutee versiooni kuupäev 26.01.2022 kavandamisel on arvestatud Jaanikese küla, Kase kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneeringuga (DP2006-025), millega on planeeritud samasse kohta juurdepääsutee uutele elamukruntidele. Samuti on kavandatud juurdepääs Motokeskuse tee (munitsipaalomand) kaudu, mis tagab juurdepääsu krundi nr 1 lõuna küljele ja kavandatud päikese või tuulepargi alale. Kruntide juurdepääsuteede ruumilised lahendused on kajastatud detailplaneeringu joonistel nr 3. Jaanikese motokompleski kruntide nr 1 ja 2 sisene liikluskorraldus ning mootorsõidukitega liiklemiseks mõeldud teede ja platside (sh parklate) asukohad, suurused ja katendid täpsustatakse esimesena projekteeritud hoone ehitusprojektiga või koostatakse eraldi teede ja platside ehitusprojekt. Projektide koostamisel tuleb arvestada, et mõlema krundiga seotud mootorsõidukite parkimine peab olema lahendatus krundi piires. Detailplaneeringu joonisel nr 4 on pakutud välja üks võimalikest lahendustest. Krundile nr 1 ja 2 teede ja plaatside projekteerimisel tuleb arvestada alal paiknevate elektripaigaldistega (maakaabelliinid). Teede ja platsid tuleb projekteerida selliselt, et oleks tagatud elektripaigaldiste ohutus ja toimivuse tagamine. Ehitise kaitsevööndisse tee või platsi projekteerimiseks ja ehitamiseks tuleb taotleda ehitise omaniku nõusolek. Parkimiskohtade projekteerimisel tuleb arvestada, et oleks tagatud planeeringuga määratud vähim kohtade arv (tabel 5). Parkimiskohtade arvu määramisel ei ole rakendatud standardit 12, vaid on kasutatud senist praktilist kogemust parkimisvajaduse järele. Pakutud lahendus on projekteerimise käigus suurendatav, arvestades rajatavate hoonete suletud brutopinna tegelikku suurust, hoonete paiknemist hoonestusalal ning krundi kasutusintensiivsust. Parklata projekteerimisel arvestada sõiduauto parkimiskoha suuruseks 2,7x5 m, puudega inimese sõidukile 3,6x5 m, väikebussidele ja karavanidele 4x9 m. Võistlejate parklas kavandada parkimiskohad mõõtmetega 6x10 m, et oleks tagatud võistlejatele liikumise võistluseks valmistumise ruum. Võistluste ajal saab võistlejate parklast boksiala. Tabel 5. Parkimiskohtade kontrollarvutus Krundi lähiaadress Planeeritud vähim Planeeritud parkimiskohtade arv vähim külastajatele parkimiskohtade arv võistlejatele Jaanikese motokompleks 0 25 (krunt nr 1) Jaanikese motokomplaks 4 puudega isiku sõidukile 35 (krunt nr 2) 26 väikebussile või karavanautole 150 sõiduautole Krossi alajaam (krunt nr 3) Parkimiskohtade vajadus puudub Jaanikese tee Krundile ei tehta planeerimisettepanekut ehitusõiguse määramiseks ja sellega seonduva lahendamiseks Parkimisalad ja liikumisteede katmisel on soovitatav eelistada dreenivat katendit, mis võimaldab sademeveel imbuda pinnasesse. Kui kasutatakse kõvakatendit, siis peab olema rajatud nii, et sadevesi valguks krundisisesele haljastusele. Juhul, kui projekteeritakse sademevee kogumine ja juhtimine 12 Eesti Standard EVS 843:2016, Linnatänavad, Eesti Standardikeskus versiooni kuupäev 26.01.2022 Jaanikese ojja, siis on vajalik paigaldada sademvee puhastamiseks õli-mudapüüdur või võtta kasutusele mõni muu puhastuslahendus. Sademevee juhtimine naaberkruntidele ei ole lubatud. Riigiteega külgnemine, nähtavuskolmnurgad ja külgnähtavus Kogu detailplaneeringu lahendusega järgitakse riigitee nr 23120 Jaanikese tee kehtivat tee kaitsevööndi ulatust ning tegevusi ellu viies tuleb järgida ehituskeeluvööndis kehtivaid piiranguid. Erandlik tegevus on planeeringuga lubatud teekaitsevööndis, mis kattub hoonestusalaga (vt alapunkti Krundi hoonestusala piiritlemine ja ehitamine hoonestusalal). Ehituskeeluvööndisse on lubatud ehitada ehitusõigusega määratud hooneid, mis on vajalikud Jaanikese motokompleksi teenindamiseks. 13 Kõik ehitusprojektid, millega kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteele nr 23120 Jaanikese tee on planeeringuala ulatuses määratud 5 mahasõitu. Mahasõidud on vajalikud planeeritavatele kruntidele sissesõiduks ja sealt väljasõiduks arvestades krundi osa peamist kasutusviisi (vt 2.3 alapunkti Juurdepääsutee asukoht…). Riigitee nr 23120 Jaanikese tee 0,753 kilomeetril on teede ristumiskoht, kust saab alguse kinnistuid läbiv tee, mida kasutatakse juurdepääsuteena. Planeeringuga on hinnatud ristumiskohtade nähtavuskauguseid. Normist 14 lähtuv vähim peateele avanev nähtavuskaugus ristmikult 60 km/h projektkiiruse juures on 120 m vasak- ja parempöörajale. Nähtavuse tagamise punktiks juurdepääsuteel on vähemalt 7 m tee serva pikendusest. Toodud suurusjärgud on arvutatud arvestusega, et tee väljaehitamise klass on V ja lähtetase on rahuldav. Detailplaneeringus joonisele nr 3 Tehnovõrkude ja kitsenduste joonisele on kantud maantee projekteerimisnormidest lähtuvad nähtavuskolmnurgad. Nähtavuskolmnurkade ulatust illustreerib ka skeem 8. Skeem 9. Nähtavuskolmnurkade ulatus riigiteele nr 6 Valga-Uulu (Aluskaart: Maa-amet 2021). 13 Ehitusseadustik § 72 lõige 4 14 Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrus nr 106 Tee projekteerimise normid versiooni kuupäev 26.01.2022 Nähtavuskolmnurk on ala, kus ei tohi paikneda ühtegi nähtavust piiravat takistust. Ristumiskohtadest paremale ja vasakule ei ole planeeritud nähtavuskolmnurga alale nähtavust piiravaid takistusi. Olemasolevad puud ja põõsad, mis jäävad nähtavuskolmnurkadele tuleb ehitustööde käigus eemaldada. Juhul, kui takistuse kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kasutada sellist liikluskorraldust, mis nõuab väiksemat nähtavuskolmnurka. Riigitee nr 23120 Jaanikese tee lõigul tuleb tagada 12 m laiune külgnähtavus. Jalgrattateede ja parklate kavandamine Kuna järjest rohkem pööratakse tähelepanu alternatiivsetele liikumisviisidele, siis detailplaneeringuga tehakse planeerimisettepanek edasise projekteerimise käigus kavandada mõlemale Jaanikese motokompleksi krundile vähemalt 10 parkimiskohaga jalgrataste parkla. Jalgrattaga ollakse rohkem valmis liiklema, kui on hästi korraldatus jalgrataste parkimisvõimalused. Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek ehitada Jaanikese teega külgnevale alale jalgrattatee, mis ühendab 3 Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteed 6 Valga-Uulu põhimaanteega. Mõlemal põhimaanteel on olemas jalgrattateed. Uus jalgrattatee muudab ohutumaks nii Jaanikese suvilapiirkonna elanike liikumised elukoha ja Valga linna vahel ning Jaanikese motokompleksi külastajate liikumised. Uus kergliiklustee täiendab Valga valla kergliiklusteede võrgustikku. Kergliiklustee paiknemine Jaanikese tee suhtes (paremal või vasakul pool) täpsustatakse projekteerimise käigus. Mõju liiklusele Teeregistri andmetel (2020) on riigitee nr 23120 Jaanikese tee planeeringualale jääva teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklus 238 sõidukit. Planeeritud tegevustega võib kaasneda mõningast liikluskoormuse tõusu, kuid see ei saa olema märkimisväärne ja on pigem perioodiline. Oluliselt suuremat liikluskoormus võib eeldada suuremate ürituste või spordivõistluste korral, kui Jaanikese kompleksi külastajate arv on suurem. Ehitusperioodi kestel, mis on ajutine ja suhteliselt lühiajaline, märgatavat liikluskoormuse tõusu ei saa eeldada. Planeeringuga kavandatud juurdepääsuteed ei muuda märkimisväärselt väljakujunenud olukorda. Pigem võib eeldada positiivset mõju liiklusele, kuna juurdepääsuteed saavad olema selgesti märgtavad võrreldes praeguste isetekkeliste juurdepääsuteedega. 3.3 Ehitamine Jaanikese oja kalda kasutamise kitsenduste vööndis Planeeringualal on Jaakikes oja (registrikood VEE1012110). Jaanikese oja saab alguse Lätist ja suubub Pedeli jõkke. Jaanikese oja Eestisse jääva osa pikkus on 2,5 km ja pindala 4,344 km2. Jaanikese oja lookleb krundi nr 1 keskmes oru põhjas. Üle oja on rajatud varasemalt krossiradasid ja teeradasid. Jaanikese ojale on rajatud kaks paisu (registrikood PAIS12131 ja PAIS012130), millega reguleeritakse ojale rajatud tehistiigi veetaset. Jaanikese oja vett kasutatakse krossiraja niisutamiseks. Keskkonnaportaali andmetel on Jaanikese ojja lubatud juhtuda Jaanikese motokompleksi pesuplatsi heitvesi (registrikood HVL7959992, läbi puhasti PUH0001564). Heitvee juhtimise vajadus ojja säilib ka edaspidiseks. versiooni kuupäev 26.01.2022 Foto 7. Vaated Jaanikese ojale Jaanikese oja kaldale kehtivad looduskaitseseadusest1 tulenevad kalda kasutamise kitsendused (vekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m, piiranguvöönd 50 m), mille eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumis ja juurdepääsu tagamine. versiooni kuupäev 26.01.2022 Skeem 10. Jaanikese oja kalda piiranguvööndid (Aluskaart: Maa-amet 2021) Planeeringuga kavandatakse üle Jaanikese oja rajada motokrossirada ja aktiivseks liikumiseks mõeldud rajad. Ettepanek tehakse seitsme oja ületuskoha rajamiseks. Looduskaitse seaduse1 kohaselt on ehituskeeluvööndisse teede ja sildade ehitamine lubatav, kui need on kavandatud detailplaneeringuga. 15 Ka edaspidi kavatsetakse kasutada Jaanikese oja tehistiigi vett krossiraja kastmiseks. Selleks, et seda saaks teha kaasaksete süsteemidega on planeeringuga antud ehitusõigus kastmisveepumpla ehitamiseks Jaanikese oja ehituskeeluvööndisse. Kui pinnavee veehaarde ehitised on kavandatud detailplaneeringuga, siis on nende ehitiste ehitamine ehituskeeluvööndisse lubatav 16 (skeem 11). 15 Looduskaitseseadus § 38 lõige 9 ja 10 16 Looduskaitseseadus § 38 lõige 5 punkt 1 versiooni kuupäev 26.01.2022 Pumpla koos teenindusplatsiga Skeem 11. Pumpla kastmisvee võtmiseks Jaanikese oja ehituskeeluvööndis (väljavõte tehnovõrkude ja kitsenduste joonisest) Eelnevast tulenevalt puudub käesoleva planeeringuga vajadus ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemiseks. Planeeringu lahendust koostades on järgitud Jaanikese oja kalda kaitse eesmärke ja nende järgimisega tuleb tegeleda ka planeeritud tegevuste projekteerimisel ja elluviimisel. Looduskaitse seaduse tähenduses on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. − Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine: Planeeringuga on kavandatud tegevused olemasolevat ehitatud keskkonda ja loodusliku keskkonna olukorda arvestades. Tegevused tuleb ellu viia maksimaalselt looduskooslusi säilitades. Mitmekesise looduskooslusega keskkond on atraktiivne inimestele aktiivseks puhkamiseks. Planeeritud tegevused on varasemate tegevustega harmoneeruvad, seega ei ole põhjust eeldada, et suureneks senisest enam negatiivne mõju looduskooslustele. Eeldada võib, et suureneb külastajate hulk, kuid külastajatele on ette nähtud liikumiseks teed, mis välistavad suure tallamiskoormuse väljaspool radasid. − Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine: Inimtegevusest tulenev kahjulik mõju võib lähtuda nt mittenormeeritud jäätmekäitlusest või reoveenormatiivide rikkumisest. Nimetatud asjaolusid ei ole planeeringualal põhjust ette näha. Kuna nendele asjaoludele on juba planeeringu eelselt ja ka järgselt kontroll tagatud. Valga vald on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, seega toimib normeeritud jäätmete kogumine ja käitlus. Ka planeeringualal tuleb tagada inimeste liikumispiirkondades jäätmete sorteerimiseks mõeldud urnid, mida tühjendatakse regulaarselt. Krundi reoveekäitlus on planeeritud lokaalselt, kuid reostuse võimaluse minimaliseerib nõuetele vastavuse tagamine. Olmereovesi käideldakse biopuhastis ning pesuplatsi reovesi suunatakse enne suublat läbi õlipüüduri. Samuti ei ole eeldada punktreostusallikaid, sest otseselt keskkonda saastavaid objekte alale ei planeerita. − Kalda eripära arvestav asustuse suunamine: Planeeringuala Jaanikese oja kallastel puudub asustus. Kalda osale jääb motokrossiraja osa ja lõigud matkaradadest koos puhkekohtadega. Praeguse detailplaneeringuga ja planeerimisettepanekuga ei hõivata uusi looduslikke alasid versiooni kuupäev 26.01.2022 juurde uute ehitiste püstitamiseks Jaanikese oja kaldale. Erandiks on veepumpla hoone, teed ja rajad, mis ristuvad ojaga. Osaliselt on teed ja rajad juba kasutusel ka olemas olevas situatsioonis. − Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine: Kalda kaitse eesmärgiks on tagada veekogu kaldale juurdepääsetavus ja vaba liikumine. Käesoleva planeeringuga ei piirata planeeringuala ulatuses Jaanikese ojale juurdepääsu ega vaba liikumise võimalust kaldal. Kaldal liikumisel tuleb järgida Jaanikese motokompleksi territooriumil kehtivaid reegleid, et liikumine oleks turvaline. Samas ei kuulu Jaanikese oja selliste avalikult kasutatavate veekogude hulka 17, mille kaldariba on avalikuks kasutamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse1 mõistes 18. 3.4 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Tõlliste valla üldplaneeringuga ei ole määratud tingimusi haljastuse põhimõtete määramiseks detailplaneeringuga väljaspoole kompaktse asustusega alasid. Käesoleva planeeringu eesmärgiga arvestades rakenduvad planeerimisettepanekuga tehtud haljastuse põhimõtted kruntidele nr 1, 2 ja 3. Krundil nr 1 on haljastuse põhimõtted suunatud eelkõige motokompleksi administratiivhoone ümbrusesse (kultuuri- ja spordiasutuse maale), nn esindusala. Selles alas tuleb tagada haljastus vähemalt 15 % ulatuses (muruga või muu taimestikuga katta) ning osa sellest lahendada kõrghaljastusega. Administratiivhoone ümbruse haljastus peab olema kujundatud ja hooldatud. Ülejäänud krundi osas ei ole kohustust haljastust kujundada. Vajalik on hoida maastik hooldatult, et vältida maastiku võsastumist. Juba võsastunud kohtades tuleb võsa eemaldada. Krundil tuleb säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. Planeeringuga tehakse ettepanek ülejäänud krundi osa kõrghaljastuse osatähtsuse suurendamiseks, seda eelkõige moto- ja matkaradade perimeetril ja krundi piiri vahelisel alal. Uusistutus muudab kompleksi kompaktsemaks ja mõningal määral vähendab müra leviku ulatust. Uusistutuseks kasutada kodumaiseid metsapuuliike. Puude istutamisel järgida, et nende kasvades on tagatud motokrossiraja turvaline kasutus. Krundi nr 1 läänepoolne osa on kaetud metsaga. Tegemist on majandusmetsaga. Järgnevate tegevuste käigus peab jätkuma metsa säästev majandamine, et saab tagatud elustiku mitmekesisus, metsa tootlikus, elujõulisus ja uuenemisvõime. Metsastatud ala peab tagama eelkõige sotsiaalse ja kultuurilise rahulduse puhkeala külastajatele. Seega tuleb uuendusraie asemel eelistada teisi raie liike. Kui metsa tervislik seisund halveneb looduslike tegurite tagajärjel või on hukkunud loodusõnnetuse tõttu, siis on lageraie lubatav metsakaitseekspertiisi alusel. Parkmetsa maa kasutusotstarbega krundi osal on keelatud raadamine. Metsaalusete matkaradade ja puhkekohtade ääred tuleb hoida hooldatult. Krundile nr 1 on soovituslik koostada maastikuhoolduskava, mis osutab maastiku väärtustele ning annab juhised nende väärtuste hoidmiseks ja edasiarendamiseks. Koostatav maastikuhoolduskava peab vähemalt sisaldama järgnevat: − Ülevaade ala põhilistest maastikulistest väärtustest ja koos alade piiritlemisega, − Kaardistama ala hoolduse eesmärgid, − Seadma lähiaastateks eesmärkide saavutamiseks vahalikud hooldustegevused. 17 Veeseadus1 § 24 lõige 1 ja 2 18 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 § 38 versiooni kuupäev 26.01.2022 Krundile nr 2 ei ole ette nähtud kujundatud haljastuse rajamine. Oluline on hoida krunt hooldatud. Soovituslik on rajada krundile juurde kõrghaljastust, et muuta lage ala mitmekesisemaks. Uusistutuseks kasutada kodumaiseid metsapuuliike. Puude istutamisel järgida, et nende kasvades on tagatud kardiraja turvaline kasutus. Krundile nr 3 tuleb alajaamahoonest vaba krundi osa haljastada (katta muruga). Kõrghaljastust krundile ei rajata. 3.5 Tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus Planeeritud tehnovõrkude lahendused on kajastatud detailplaneeringu joonisel nr 3. Joonisel on krundi toimimiseks vajalikud ja planeeringuga planeeritud tehnovõrgud kajastatud krundi hoonestusalani või näidatud ära võimalik liitumispunkt. Liitumispunktid võivad asuda väljaspool planeeringuala. Krundisisesed ühendused kavandatakse hoonete ja rajatisteni projekteerimise staadiumis. Planeeritud tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised. Konkreetsed võrkude asukohad täpsustatakse edasisel projekteerimisel. Ehitustööde käigus ja planeeritud kruntide kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja ehitatud tehnovõrkude kaitse. Ükskõik millise tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndis tehtavad tööd võivad toimuda kooskõlastatult tehnovõrgu või -rajatise valdajaga. Elektrivarustus Planeeringualal asub Krossi alajaam (krundil nr 3). Alajaamaga on ühendatud kõrgepinge maakaabelliin ja mitmed madalpinge maakaabelliinid, mis kulgevad üle krundi nr 1 ja 2. Madalpinge maakaabelliinide kaudu tagatakse ühendused ümberkaudsetele kinnistutele. Krundile nr 1 on olemas liitumine elektrivarustusega. Samuti on liitumispunkt väljaehitatud krundile nr 2. Mõlema krundi sisene elektrivarustatus tuleb lahendada koostatavate projektide osadega. Elektrivarustus on vajalik eelkõige spordikompleksi hoonete varustamiseks, motokrossiraja valgustamiseks ja kastmiseks, puurkaevule, pesuplatsile, üldiseks platsi valgustamiseks, karavaniparklasse jms. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused väljastamisel. Täiendatakse peale tehniliste tingimuste saamist. Arvestades, et üha enam võetakse kasutusele taastuvaid energiaallikad, siis on asjakohane ka Jaanikese motokompleksi elektrivarustuse lahendamisel mõelda alternatiivsetele lahendustele. Selleks on planeeritud krundi nr 1 tagumisse ossa, üle Jaanikese oja krossiraja taha nõlvale ligikaudu 2 ha suurune ala päikesepargi või väiketuulikute püstitamiseks. Parima lahenduse valik tehakse ajahetkel, mil asutakse ette valmistama investeeringuks vajalikke dokumente. Planeeringu koostamise hetkel ei ole põhjendatud valiku tegemine, kuna tehnoloogia võimalused on ajas kiirelt muutuvad. Taastuva energiaallika projektiga lahendatakse ka pargi ühendamine Jaanikese motokompleksi elektripaigaldistega. Päikesepargi rajamisel tuleb arvestada järgnevate tingimustega: − Tagada rajatise ohutus (nõuetekohased kinnitused, lumekoormus, tuulekindlus jms), − Päikesepaneelide püstitamisega ei tohi kitsendada naaberkinnistu kasutamist. Lähedal asuvatele hoonetele ei tohi tekkida valgusreostust ega varje. Kavandatud alast on lähimad majapidamised lääne suunas ja ida suunas on kaugemal kui 250 m. versiooni kuupäev 26.01.2022 Väiketuulik on kogukõrgusega kuni 30 m (mast+ pool rootori diameetrit). Väiketuulikute püstitamisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega: − Tuleb hinnata rajatiselt tekkivat müra, valgusreostust ja muid sarnaseid riske, − Masti pöörlevate labade varjud ei tohi langeda motokrossirajale. Samuti naabruses asuvatele elamutele. Erandjuhud on lubatud naabermaaüksuse omaniku nõusolekul. Välisvalgustus Planeeringu ala kruntide nr 1 ja nr 2 territooriumite valgustamine on vajalik eelkõige turvalisuse tagamiseks ja kuritegevusriskide maandamiseks. Välisvalgustusega tuleb katta krundi nr 1 peahoone ümbrus ja võistlejate parkla ala. Investeerimisvõimaluste laienemisel kaaluda ka stardiala ja motokrossiraja valgustamist, mis laiendab raja kasutamise võimalusi. Krundi nr 2 valgustamine on vajalik eelkõige turvalisuse tagamiseks külastajate ja võistlejate parklas. Samuti annab kardiraja valgustamine selle kasutamiseks lisavõimalusi, kuid asjakohane on hinnata investeeringu maksumust ja sellest saadavat lisaväärtust. Planeeringuga tehakse ettepanek kasutada välisvalgustuse energiaallikana päikesepaneeliga välisvalgustust või siis kasutada territooriumi valgustamiseks päikesepargist või tuulepargist saadavat energiat. Sidevarustus Planeeringuala kruntidest on sidevarustuse vajadus eelkõige krundile nr 1. Olemasolevat sideühendust Jaanikese spordikompleksil ei ole. Piki krundi nr 1 piiri riigitee nr 23120 Jaanikese teega paralleelselt paikneb MTÜ Eesti Andmesidevõrgu omandisse kuuluv sideehitis. MTÜ Eesti Andmesidevõrgu tehnilised tingimused väljastamisel. Veevarustus Planeeringuala kruntide veevarustus tuleb lahendada lokaalselt. Planeeringuala piirkonnas ei ole arendatud ühisveevärki. Planeeringuala kruntidest on veega varustatud krunt nr 1. Krundil nr 1 asub puurkaev (PRK0011648), mille sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Puurkaev on rajatud 1988. aastal olmevee saamiseks. Andmed puurkaevu seisukorra kohta puuduvad. Teadmata on ka, kuidas ja kuna on teostatud puurkaevu hooldust. Sellest tulenevalt on vajalik enne puurkaevu uuesti kasutamisele võtmist läbi viia uuring seisukorra kindlaks tegemiseks ja veeandavuse täpsustamiseks. Peale täpse ülevaate saamist saab kaaluda ka veeandavuse suurendamiseks puurkaevu sügavamaks puurimist. 19 Puurkaevu veega tuleb tagada veevarustus Jaanikese motokompleksi peahoonele, pesuplatsile ja tuletõrjevee hüdrandile (vt peatükk 4). Krundi sisese veetorustiku lahendus ja paiknemine lahendatakse projekteerimise käigus. Arvestada tuleb kavandatud ehitusõigusega ja juba koostatud projektidega, et kompleks oleks koostoimiv. Samas tuleb arvestada muid tegevusi läbiviies, et puurkaevu sanitaarkaitse alal on keelatud OÜ Hendrikson&Ko 2020, Eksperthinnangu andmine Jaanikese oja vee kasutamiseks Jaanikese motokompleksi 19 motoradade kasutamiseks ning vajaduse korral kunstlume tootmiseks (töö nr 20003610) versiooni kuupäev 26.01.2022 majandustegevus, välja arvatud ala hooldamine, rohttaimede niitmine, õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist 20. Tulenevalt Jaanikese motokompleksi krundil nr 1 kavandatud tegevusete iseloomust on veevarustus vaja tagada ka krossiraja kastmiseks. Kastmine on vajalik motokrossiraja hoolduseks ja tolmu vähendamiseks. Kastmisvee allikana kasutatakse Jaanikese ojal tiiki. Tiigi vee kasutamise kohta on antud eksperthinnang 21. Arvestades eksperthinnangu tulemustega on Jaanikese oja tiigi vee kasutamine kastmiseks võimalik järgmistel tingimustel: − Ümber tuleb ehitada tiigi veetaseme regulaator. Rajada tuleb möödaviiktoru, mis tagab pidevalt ökoloogilise miinimum vooluhulga või loodusliku vooluhulga edasijuhtimise allavoolu. Täpne möödaviiktoru ja selle reguleerimise lahendus tuleb lahendada insenertehnilisest projektiga. − Vesiehitisest allpool looduslikud voolusängis peab olema tagatud ökoloogiline miinimumvooluhulk (320 m3/d 22) või looduslik vooluhulk (104 m3/d23), kui looduslik vooluhulk on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem. 24 − Veetaseme 48,50 m abs saavutamisel peab veevõtu tiigist peatama, kuni veetase on tiigis jällegi tõusma asunud. − Omatakse vee-erikasutusluba vee võtmiseks looduslikust veekogust üle 30 m3/d. 25 − Tagatud on ka teised veeseadusest tulenevad paisu omaniku kohustused (nt korrashoid, vee- elustiku kaitse, avariiohu kõrvaldamine jms). 26 Krundi nr 2 veevarustus on võimalik lahendada krundil nr 1 asuva puurkaevu abil. Kui krundile nr 2 hakatakse projekteerima hoonet, mis vajab veevarustust, siis sama projektiga tuleb lahendada hooneväline veetorustike lahendus ja paiknemine. Veetorustik tuleb viia läbi riigitee nr 23120 Jaanikese tee kaitsevööndi ja tee alt läbi. Kavandatavaks tegevuseks tuleb taotleda Transpordiameti nõusolek. Reovee käitlus Planeeringuala kruntide nr 1 ja 2 reovee käitlus tuleb lahendada kohtkäitlussüsteemi abil, kuna planeeringuala piirkonnas ei ole arendatud ühiskanalisatsiooni. Täpne lahendus töötatakse välja projekteerimise etapis arvestades võimalikke reostuskoormuseid. Lisaks tuleb arvestada järgmiste tingimustega: − Kanalisatsiooniehitised tuleb projekteerida selliselt, et oleks tagatud planeeringuga määratud ehitusõiguse elluviimine ja selleks vajaliku taristu koostoimimine. 20 Veeseadus § 151 lõige 2 21 OÜ Hendrikson&Ko 2020, Eksperthinnangu andmine Jaanikese oja vee kasutamiseks Jaanikese motokompleksi motoradade kasutamiseks ning vajaduse korral kunstlume tootmiseks (töö nr 20003610) 22 OÜ Hendrikson&Ko 2020, Eksperthinnangu andmine Jaanikese oja vee kasutamiseks Jaanikese motokompleksi motoradade kasutamiseks ning vajaduse korral kunstlume tootmiseks (töö nr 20003610) 23 OÜ Hendrikson&Ko 2020, Eksperthinnangu andmine Jaanikese oja vee kasutamiseks Jaanikese motokompleksi motoradade kasutamiseks ning vajaduse korral kunstlume tootmiseks (töö nr 20003610) 24 Veeseadus § 174 lõige 5 punkt 3 25 Veeseadus § 187 punkt 1 26 Veeseadus § 174 lõige 5 versiooni kuupäev 26.01.2022 − Reovee käitlus peab olema tagatud vähemalt Jaanikese motokompleksi peahoonele (krunt nr 1) ja vajaduse ilmnemisel krundile nr 2 kavandatavale hoonele. Lisaks tuleb arvestada karavansõidukite purgimise kohaga ja selle koormusega. − Arvestada tuleb kanalisatsiooniehitise kujaga, mis sõltub reoveepuhasti projekteeritud koormusest, reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise viisist ning reoveepuhastisse juhitava reovee vooluhulgast. − Tuleb järgida joogiveevõtukoha sanitaarkaitseala ulatust ning vältida sanitaarkaitseala ja kanalisatsiooniehitise kuja kattuvust. − Tagada torustike lekke- ja külmumiskindlus. Kui krundilt nr 2 tuuakse reovesi krundile nr 1 rajatavatesse kohtkäitlussüsteemis, siis on vajalik riigitee nr 23120 Jaanikese tee kaitsevööndis ja teel tegutsemiseks taotleda Transpordiameti nõusolek. Sademevee ja pinnasevee ärajuhtimine Planeeringuala kruntide sademevesi on ette nähtud immutada kinnistu piires või koguda kokku ja juhtida kraavidesse. Jaanikese motokeskuse krundil nr 1 suubub Jaanikese oja tiiki mitmeid kraave, kust juhitakse sademevetest ja niisutamisest tekkivat liigvesi tagasi tiikidesse. Osa ülemisse tiiki, osa alumisse tiiki. Kui planeeringuala parkimisalad ja platsid kavandatakse kõva kattega, siis tuleb nendelt kogunev vesi juhtida haljastusele või juhtida kraavide abil Jaanikese ojja, kuid siis on vajalik paigaldada sademevee puhastamiseks õli-mudapüüdur või võtta kasutusele mõni muu puhastuslahendus. Soojavarustus Planeeringuala ei asu üheski kaugkütte piirkonnas. Planeeringuala kruntide nr 1 ja nr 2 soojavarustus tuleb lahendada lokaalselt. Küttelahenduste projekteerimisel eelistada säästlike lahendusi, mis kasutavad soojuse tootmiseks kohalikku või taastuvat kütust või hoopis kütusevabasid energiaallikaid. 4. Tuleohutuse tagamine Planeeritava ala ja planeeringuala naaberkruntide vahelised kujad on lahendatud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ alusel. Tule leviku takistamiseks peab erinevatel kruntidel asuvate hoonete vaheline kaugus olema vähemalt 8 m. Käesoleva planeerimisettepaneku tegemisel on arvestatud kujaga ning määratud hoonestusalade piires on nõue tagatud. Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoonete tulepüsivusklass ja ehitise kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt. Tabel 6. Hoonetele määratud tuleohutusnõuded Krundi Krundi kasutamise Hoonete Minimaalne Nõuded tuleohutuse lähiaadress sihtotstarve kasutamise tulepüsivusklass 28 tagamiseks liigitus tuleohutusest tulenevalt 27 27 Siseministri 03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Lisa 1 28 Siseministri 03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Lisa 2 versiooni kuupäev 26.01.2022 Jaanikese Puhke- ja spordirajatiste II kasutusviis TP3 Krundil on tagatud kogu motokompleks maa (PS), (majutushoone), hoonestusala piires (krunt nr 1) Kultuuri- ja IV kasutusviis naaberkrundi hoonetega spordiasutuse maa (ÜK) (teenindushoone) kuja 8 m. Kui krundile projekteeritakse hoone Kõrvalkasutusena enam kui 10 lubatud: magamiskohaga või Kaubandus-, toitlustus- enam kui 50 inimese ja teenindushoone maa kasutamiseks, siis tuleb (ÄK), arvestada Majutushoone maa tulepüsivusklassiks (ÄM) kõigile hoonetele TP2. Jaanikese Puhke- ja spordirajatiste IV kasutusviis TP3 Krundil on tagatud kogu motokompleks maa (PS) (teenindushoone) hoonestusala piires (krunt nr 2) naaberkrundi hoonetega kuja 8 m. Krossi alajaam Elektrienergia tootmise VI kasutusviis TP3 (krunt nr 3) ja jaotamise ehitise maa (OE) Jaanikese tee Ehitusõigust detailplaneeringuga ei määrata Planeeringuala hoonetele ja hoonete juurdepääsudele tuleb projekteerimise käigus tagada päästetööde meeskonna pääs ehitise iga väljapääsu juurde ning tagada hoonetele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahendiga. Planeeringualal ei ole praegu tagatud tuletõrje veevarustus. Ka planeeringuala kontaktalal ei ole hüdrante ega veevõtukohti. Tuleohutuse tagamiseks tuleb rajada krundile nr 1 hüdrant, mis kasutab veeallikana puurkaevu. Seega tuleb puurkaevu rekonstrueerides arvestada, et oleks tagatud hüdrandis ühe tulekahju normvooluhulk 10 l/s 29. Samuti on vajalik hüdrandi juurde rajada tee, mis on vähemalt 3,5 m lai ja päästesõidukite ümberpööramist võimaldav plats/tasku 30. Esmalt pakutud lahenduse alternatiiviks on võtta kasutusele tuletõrjeveehoidla, mille mahu juures on arvestatud hoonete kasutusviisi ja minimaalse tulepüsivusklassiga ning võimaldada päästesõidukite juurdepääs ja ümberpööramine. Planeeringu joonisel nr 4 näidatud tuletõrje veevõtukohta tuleb täpsustada projekteerimise käigus. 5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ja keskkonnatingimuste seadmine Koos detailplaneeringu algatamisega jäeti algatamata sama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju keskkonnale. Detailplaneeringuga kaasneva keskkonnamõju kohta on koostatud eelhinnang 31. Eelhinnang toob välja, et planeeringualal on motokrossiga tegeletud aastakümneid ning planeeringuala funktsiooni ei muudeta vaid luuakse juurde täiendavaid võimalusi vaba aja veetmiseks. Kavandatava tegevusega ei kaasne üldjuhul olulist keskkonnamõju, kuid suurürituste toimumise ning krossi- ja enduroraja reaalse kasutamise ajal võib esineda mürast tingitud häiringuid, mistõttu on oluline planeeringulahenduse välja töötamisel 29 Eesti Standard EVS 821-6:2012+A1+A2, Ehitise tuleohutus. Osa 6:Tuletõrjevee veevarustus, Eesti Standardikeskus (Tabel 1, lk 13) 30 Eesti Standard EVS 812-7:2018, Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded (p 14.1.4) 31 Valga Vallavolikogu 31.01.2020 otsuse nr 144 Lisa 2 versiooni kuupäev 26.01.2022 arvestada võimaliku müratasemega ning näha ette lahendused võimalike häiringute ära hoidmiseks või leevendamiseks. Samuti tuleb planeeringu lahenduse väljatöötamise käigus hinnata, kas Jaanikese oja vett on võimalik ning otstarbekas kasutada vajaduse korral krossiraja hooldamiseks, kunstlume tootmiseks ning hinnata missugused mõjud sellega kaasnevad. Planeeringu koostamise käigus ja Jaanikese motokompleksi arendusi ettevalmistamiseks koostati ekspertarvamus Jaanikese oja vee kasutamiseks motoradade kastmiseks ja kunstlume tootmise võimaluste väljaselgitamiseks 32. Motokrossiradade kastmiseks Jaanikse tiigi vee kasutamine on võimalik. Tingimused on toodud punktis 3.5 veevarustuse alapunktis. Ka lume tootmine on võimalik, kui võetav vee kogus on ca 1000 m3 (võimalik toota 2500-3055 m3 lund). Lumetootmise alustamiseks ja vajaliku taristu väljeehitamiseks on vaja koostada projekt, mis sisaldab ka möödaviigi ja pumpla rajamist (kui need ei ole veel rajatud kastmissüsteemi tarbeks või ei ole teisel eesmärgil kasutatavad) ja taotleda veeload. Käesoleva planeeringu koostamise ajal ja Valga valla üldplaneeringu koostamise raames koostati Valga valla mürakaart ja müra vähendamise seletuskiri 33. Muu hulgas viidi läbi ka Jaanikese motokompleksi (krossiradade) müra kaardistamine. Jaanikese motokompleksi peamisteks müraallikateks on tava- ja võistluspäevadel rajal liikuvad mootorrattad, külgkorviga mootorrattad ja ATVd. Aktiivne radade kasutusperiood on aprillist oktoobrini. Motokrossirajale lähimad müratundlikud alad on Tuuda kinnistu (asub vahetult stardikoritori taga, ca 80 m kaugusel) ja Vana-Puusli kinnistu (asub krossiraja kõrval ca 50 kaugusel). Uuringu raames tehti müramõõtmine 19.06.2021, mil toimus kogu päeva kestev külgkorvide ja quadide karikavõistluste etapp. Teostatud helirõhutasemete mõõtmiste ja müra leviku arvutuste põhjal tehti järeldused, et krossirajale lähimate eluhoonete (Tuuda ja Vana-Puusli kinnistu) juures esineb märkimisväärne müratase (võistluspäevadel suurusjärgus ligi Ld=65 dB) ning nende alade puhul on soovitatav võtta kasutusele müra leviku piiramise meetmeid. Igapäevasel krossiraja kasutamisel treeninguteks on kasutuskoormus väiksem ja aktiivne kasutus lühiajalisem. Seega in ka tavapäeva mõjud oluliselt väiksemad kui võistluspäeval, kuid siiski on enim mõjutatud Tuuda ja Vana-Puusli kinnistud. 32 OÜ Hendrikson&Ko 2020, Eksperthinnangu andmine Jaanikese oja vee kasutamiseks Jaanikese motokompleksi motoradade kasutamiseks ning vajaduse korral kunstlume tootmiseks (töö nr 20003610) 33 Kajaja Acoustics OÜ, Hendrikson & Ko OÜ 2021, Valga valla mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava versiooni kuupäev 26.01.2022 Skeem 12. Väljavõte Valga valla mürakaardist. Krossirada päeval (Ld 7.00-23.00) Uuringu meetmete rakendamise soovituslikkuse tingib asjaolu, et spordi ja meelelahutuse poolt tekitatav müra ei ole seadusandluses reguleeritud. Kuni 2017. a kehtis regulatsioon, mis lubas kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud ürituste puhul mürataset kuni 65 dB, mis on Vana-Puusli kinnistul asuva eluhoone juures arvutuslikult piirväärtusega samaväärne. Teised müratundlikud alad ja eluhooned jäävad ligikaudu 300 m kaugusele ja kaugemale krossirajast ning nendes piirkondades on krossirajal aset leidvad tegevused tajutavad ja täheldada võib teatud häiringuid (olenevalt tuule suunast ja tegevuse aktiivsusest), kuid neid alasid ei saa lugeda tugevalt mõjutatud aladeks. Müra hinnatud tase jääb ka kõige aktiivsemal päeval suurusjärku 55 dB ja väiksemaks. Käesoleva detailplaneeringuga, arvestades läbiviidud müra kaardistamisega ja naabruses asuvate elamute elukeskkonna parendamise eesmärgil, määratakse järgmised tingimused müra leviku tõkestamiseks: − Rajada stardiraja taha pinnasevall või müratõkkesein, mis vähendab müra levikut idasuunas Tuuda kinnistu poole. Tõkke minimaalne kõrgus on 5 m. Tõkke ehitamiseks tuleb taotleda elektripaigaldiste omaniku nõusolek, sest tõke paikneb kohati elektripaigaldise kaitsevööndis. − Rajada Vana-Puusli kinnistu häiringute vähendamiseks krossiraja äärde müra levikut tõkestav pinnasevall või müratõke või nende kombinatsioon või kominatsiooni piirdeaiaga kinnitu piirile. Tõkke minimaalne kõrgus on 5 m. Piirile ehitamine tuleb kooskõlastada Vana-Puusli kinnistu omanikuga. − Kardiraja arendamisel ja motokeskuse radade pikendamisel või laiendamisel või tegevuste olulisel aktiviseerimisel on vajalik läbi viia arendusplaanidele vastav mürauuring (sh koostada prognoositava müra leviku kaardid) ning vajadusel hinnata täiendavate müra piiramise meetmete rakendamise vajadust eelkõige objektile lähemal kui 100 m asuvate elamute puhul. Eelnevaid tingimusi rakendades on võimalik minimaliseerida Jaanikese motokompleksi arendusega ja teenustega kaasneda võivad mõjud sotsiaalsele keskkonnale (mõjud eelkõige inimeste elamistingimustele ja heaolule). Samas tuleb märkida, et detailplaneeringu elluviimisega ja riigitee nr 23120 Jaanikese tee kõrvale kergliiklustee rajamine laiendab piirkonna elanike liikumisvõimalusi ning muudab need turvalisemaks. Jaanikese motokompleksi arendamine ja teenuste disainimine mitmekesistab Valga valla versiooni kuupäev 26.01.2022 ja eelkõige Valga linna elanike vaba aja veetmise võimalusi. Seega saab järeldada, et detailplaneeringu elluviimisega võib täheldada positiivset mõju sotsiaalsele keskkonnale. Kultuurilise keskkonna mõjutused ei ole täheldatavad. Planeeringualale ega selle kontaktalale ei jää ühtegi kultuuriväärtuslikku objekti. Jaanikese motokompleksi arendamisega võib eeldada, et kaasneb majanduslik mõju piirkonnale ja eelkõige Valga linnas pakutavatele ja tarbitavale teenusetele. Valga linn on niivõrd lähedal, et motokeskuses toimuvate tegevuste ja ürituste külastajad, külastavad ka Valga linna ja tarbivad sealseid teenuseid (kaubandus, toitlustustus, majutus), kui külalised on mujalt tulijad. Jaanikese moto- ja vabaajakeskuse tegevuskavas 2019-2023 nähakse, et motokeskuse kasutajad on ei ole vaid kohalikud, vaid ka Eesti ja teiste riikide sportlased ja motohuvilised. Motokompleksi arendusega ja teenuste kujundamisega võib eeldada ka uute töökohtade loomist (sh hooajalised töökohad). Seega on näha, et ka mõningase kompleksi arendustegevuse ja teenuste pakkumise juures on võimalik mõjutada piirkonna majanduskeskkonda positiivselt. 6. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Kuritegevuse riskide vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on arvestatud planeeringuala füüsilise keskkonna peamiste teguritega (nt piirkonna üldine olemus ja maakasutus, ehitatud piirkonna vorm ja tihedus jne). Planeeringuala olemasoleva olukorra analüüs on toodud peatükis 2.1. Projekteerimisel, ehitamisel ja hilisemal kasutamisel on planeeritaval alal turvalisuse tagamiseks vajalikud järgmised meetmed, mis aitavad kuritegevuse ennetamist tootmisaladel: − Territoriaalsus – loodud ruum süvendab ruumiga seotud peremehetunnet (avalik, poolavalik ja privaatne ruum). Jaanikese motokompleksi kruntidel on nii avalikult kasutatavat ruumi, poolavalikku ja privaatset ruumi. Arendusi kavandades tuleb selgelt läbi mõelda, kuidas jaguneb territooriumi kasutamine ja millistel tingimustel. Avalikult kasutatavad alad ja privaatsed alad tuleb selgelt eristada, kasutades näiteks märke, aedu või haljastust. − Loomulik järelevalve – Arvestades asjaoluga, et tegemist on perioodiliselt ja hooajaliselt kasutatava motokompleksiga ning piirkonna asustustihedus on madal, siis tuleb õigusrikkujate riskitaju suurendamiseks territoorium varustada turvakaamerate (tähiste paigaldamine) ja piisava valgustusega. Hea nähtavus ja valgustus vähendavad kuriteohirmu. − Loomulik juurdepääsukontroll – Selle meetme eesmärk on täiendada füüsilist turvalisust. Juurdepääsukontroll tagab ülevaate alale ja hoonetesse sisenejate ja sealt väljujate üle ja piirab alal soovimatute inimeste viibimist. Krunt tuleb selgelt piiritleda ning krundile sisenemise kohad peavad olema selgesti eristatavad ja nähtavad. Selle kaudu vähendatakse ebasoositud isikute juurdepääsu- ja põgenemisteid. Samas on oluline tähelepanu pöörata ka krundi sisesele liikumisele. Krundi tsoonideks jagamine avalikult, poolavalikult ja privaatselt kasutatavateks piirkondadeks, tagab ala kasutamise kontrollitavust. − Hooldus – Krundid peavad olema heakorrastatud ja hooldatud. Halvas seisukorras krunt viitab omanike poolsele vähesele kontrollile ning tõenäolisemale leppimisele vandalismi ja korrarikkumisega ning samas ka omaniku vähest huvi oma kinnistul ja ümbruskonnas toimuva vastu. Hooldus on keskne tegevus nähtavuse säilitamiseks, et tagada järelevalvevõimalus, et tagada ruumielementide kaitstus ning luua hooldatavuse- ja peremehetunnet. versiooni kuupäev 26.01.2022 − Sihtmärgi kindlustamine – Selle meetme eesmärk on tagada füüsiline turvalisus ja kujundus, mille abil saab rakendada hoonesse sisenemist ja vandalismi. Seega tuleb hoonete ja rajatiste projekteerimisel pakkuda välja ehitamiseks kestvaid ja kvaliteetseid materjale. Kiire parandamine vähendab korduvatest vandalismijuhtumitest tingitud suuremat kahju. Kiirelt teostatavaid parandusi on võimalik tagada vaid reaalse järelevalve, jälgimise ja halduseeskirjade olemasolul. − Positiivse kasutuse hõlbustamine – planeeringuga antakse alale kasutamistingimused. Positiivset kasutust soosib asjaolu, kui planeeringuala hakatakse ka eesmärgipäraselt ja aktiivselt kasutama. 7. Servituutide vajadus Detailplaneeringu joonisele nr 4 Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis on kantud olemasolevad ja planeeritud ehitistest tulenevad servituudid. Servituutide vajadust on hinnatud planeeringuala piires. Servituut on asjaõiguslik kasutusõigus, mille puhul õigustatud isikul on ühel või teisel viisil õigus võõrast kinnisasja kokkulepitud ulatuses kasutada ning kinnisasja omanikul lasub kohustus taluda õigustatud isiku tegevust oma kinnisasjal. Krundile, kuhu on planeeritud tehnovõrke või -rajatisi seatakse isiklik kasutusõigus või määratakse kinnisasja omanikule talumiskohustus, kui tehnovõrk või -rajatis ehitatakse avalikes huvides ning vastab asjaõigusseaduse § 1581 sätestatud tingimustele. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste seadustamiseks on vajalik sõlmida isiklik kasutusõigus, kui vastav asjaõigusleping ja kinnistusraamatu märge senini puudub. Tehnovõrkudele ja -rajatistele määratakse ehitise kaitsevööndi ulatuses servituudi vajadus. Kaitsevööndi ulatus täpsustatakse projekteerimise käigus. Servituutide vajaduse määramisel on lähtutud ökonoomsete huvide tasakaalustamisest ja optimaalseima lahenduse leidmisest, et tagada planeeringuala terviklik toimimine. Vajaduse ilmnemisel ei ole välistatud täiendavad või teistsugused omanike vahelised servituudikokkulepped. Kokkulepped peavad olema sõlmitud notariaalselt (asjaõiguslik kokkulepe). Planeerimisettepanekust tulenevad servituutide seadmise vajadused on järgmised: Krundil nr 1: − Isiklik kasutusõigus – Krundil asub Elektrilevi OÜ elektripaigaldised. Vajadusel saetakse servituut olemasolevate rajatiste talumiseks. − Isiklik kasutusõigus – Krundil asub MTÜ Eesti Andmesidevõrgu siderajatis või selle kaitsevöönd. Vajadusel saetakse servituut olemasolevate rajatiste talumiseks. Krundil nr 2: − Isiklik kasutusõigus – Krundil asub Elektrilevi OÜ elektripaigaldised. Vajadusel saetakse servituut olemasolevate rajatiste talumiseks. Jaanikese tee: − Isiklik kasutusõigus – Krundil asub Elektrilevi OÜ elektripaigaldised. Vajadusel saetakse servituut olemasolevate rajatiste talumiseks. − Isiklik kasutusõigus – Krundil asub MTÜ Eesti Andmesidevõrgu siderajatis või selle kaitsevöönd. Vajadusel saetakse servituut olemasolevate rajatiste talumiseks. 8. Detailplaneeringu elluviimiskava Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks ehitusprojektide koostamiseks ning maakorralduslike toimingute läbiviimiseks. Edaspidi koostatavad versiooni kuupäev 26.01.2022 ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigi kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Planeeringuga kavandatud kruntide ehitusõigus realiseeritakse krundi igakordse omaniku poolt. Kõikide tehnovõrkude ja -rajatiste talumiseks tuleb seada servituut ja sõlmida asjakohased notariaalsed lepingud ning teha vastavasisuline kanne kinnistusraamatusse. Kehtestatud detailplaneeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele isikutele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada et, ehitatavad ehitised ei kahjusta naaberkinnistute kasutamise võimalusi, ei ehitamise perioodil ega ka hilisema kasutuse käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab ehitise igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjus lähtus. 9. Planeeringu koostamise alused, uuringud ja allikad Detailplaneeringu koostamise aluseks on Valga Vallavolikogu 30.08.2019 korraldusega nr 120 ja sama korraldusega kinnitatud planeeringu lähteseisukohad. Samuti on detailplaneeringu koostamisel läbi vaadatud ja planeeringu koostamisel arvestatud ametkondade ettepanekutega lähteseisukohtadele. Planeeringu jooniste ja skeemide koostamisel on kasutatud järgmiseid andmeallikaid, aluskaarte ja - plaane: − Maa-ameti põhikaart, − Maa-ameti halltoonides kaart, − Maa-ameti ortofoto, − Maa-ameti ajaloolised ortofotod, − Esri aluskaardid, − Ehitised, Eesti topograafia andmekogu, Maa-amet, 2021, − Haldus ja asustusjaotus, Maa-amet, 2021, − OÜ GEO S.T. poolt koostatud topo-geodeetiline uurimustöö (töö nr 22M0041, märts 2020), Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste planeeringute ja projektidega: − Tõlliste Vallavolikogu 17.06.2006. a määrusega nr 9 kehtestatud Tõlliste valla üldplaneering, − Tõlliste Vallavolikogu 25.06.2007. a otsusega nr 14 kehtestatud Tõlliste vald, Jaanikese küla, Kase kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneering, − Loovmaastik OÜ töö nr 139EE19 „Jaanikese moto- ja vabaajakeskus“ eskiis, − OÜ Hendrikson&Ko 2020, Eksperthinnangu andmine Jaanikese oja vee kasutamiseks Jaanikese motokompleksi motoradade kasutamiseks ning vajaduse korral kunstlume tootmiseks (töö nr 20003610), − Kajaja Acoustics OÜ, Hendrikson & Ko OÜ 2021, Valga valla mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava, − Klotoid OÜ 2020, Valga Jaanikese motokompleks, 1. etapi valgustus, veepumpla, kastmissüsteem, mootorsõidukite pesuplats, õlipüüdur (töö nr 390920). Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste seaduste, õigusaktide, standardite ja juhenditega − Atmosfääriõhu kaitse seadus1, − Planeerimisseadus, versiooni kuupäev 26.01.2022 − Ehitusseadustik, − Liiklusseadus1, − Looduskaitseseadus1, − Maakatastriseadus, − Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“, − Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, − Majandus- ja taristuministeri 05.08.2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“, − Keskkonnaministri 16.12.2005. a määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“, − Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, − Siseministri 30.03.217. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrjevee veevarustusele“, − Eesti Standard EVS 843:2016, Linnatänavad, Eesti Standardikeskus, − Eesti Standard EVS 812-7:2018, Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, Eesti Standardikeskus, − Eesti Standard EVS 821-6:2012+A1+A2, Ehitise tuleohutus. Osa 6:Tuletõrjevee veevarustus, Eesti Standardikeskus, − Eesti Standard EVS 809-1:2002, Kuritegevuse ennetamine Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, − A. Levald, J. J. Sibul, M. Proosa jne, 2016 CPTED käsiraamat politseinikele, − Päästeamet, 2015 Planeerimisseadusest ja ehitusseadustikust tulenevad kooskõlastused Päästeametiga, − Keskkonnaministeerium, 2017 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat, Detailplaneeringu illustreerimiseks kasutatud fotod on planeerija jäädvustatud, kui ei ole märgitud teisiti. versiooni kuupäev 26.01.2022 DETAILPLANEERINGU JOONISED 1. Situatsiooniskeem ja kontaktvöönd 2. Olemasolev olukord 3. Planeeringu põhijoonis 4. Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis 5. Linnaehituslik lahendus (illustreeriv joonis)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel