VALGA VALLAVALITSUS
Jaak Aab Teie
Rahandusministeerium
[email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-1.3/713
Jaanikese küla, Jaanikese motokompleksi
detailplaneeringu kohta arvamuse küsimine
Austatud härra riigihalduse minister
Valga Vallavalitsuses on menetluses Valga Vallavolikogu 31.01.2020 otsusega nr 144 algatatud
Jaanikese küla, Jaanikese motokompleksi detailplaneeringu koostamine. Planeeringu koostamise
eesmärk on kruntidele ruumilise terviklahenduse loomine, mis võimaldab kompleksi võtta
kasutusele multifunktsionaalse sportimis-, harrastussportimis- ja vabaajakeskusena, mille
rõhuasetus on motokrossil. Planeeringu koostamise eesmärgi täitmisel on teostatav Jaanikese
moto- ja vabaajakeskuse visioon.
Detailplaneeringu koostamine algatati Tõlliste valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
menetlusena, kuna algatamisel teada oleva info põhjal sisaldas algatamise ettepanek Jaanikese oja
kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust. Detailplaneeringu koostamise käigus ilmnes, et
Jaanikese oja ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus looduskaitseseaduse1 tähenduses ei ole
vajalik. Seega langes ära ka ettepanek Tõlliste valla üldplaneeringu muutmiseks.
Detailplaneeringu koostamist jätkatakse detailplaneeringu tavamenetlusena alates
planeerimisseaduse § 133 ja kooskõlas Tõlliste valla üldplaneeringuga.
Planeerimisseaduse § 127 lõike 2 alusel oleme Teid kaasatud detailplaneeringu menetlusse
koostöö eesmärgil, kuna esmalt asuti planeeringut koostama üldplaneeringut muutvana ja Te
avaldasite soovi olla kursis detailplaneeringu menetlusega.
Käesoleva kirjaga esitame Teile arvamuse saamiseks detailplaneeringu eelnõu
(planeerimisseaduse § 133 lõige 1). Planeering ja planeeringuga seotud materjalid on avalikustatud
Valga valla veebilehel https://www.valga.ee/238. Kui kaasatud isik ei ole 30 päeva jooksul
detailplaneeringu eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,
siis eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Puiestee tn 8 766 9900, 5348 9118 ak EE491010202000577004
68203 Valga
[email protected] SEB Pank AS
rg-kood 77000507 www.valga.ee
2
Kaupo Kutsar
asevallavanem vallavanema ülesannetes
Lisa: DP2020-001_Jaanikese küla_Jaanikese motokompleks.asice
Lenna Hingla
5860 1234
[email protected]
Töö nr DP2020-001
Jaanikese küla, Jaanikese motokompleksi
detailplaneering
DETAILPLANEERINGU EELNÕU
Planeeringu koostamise korraldaja ja koostaja: Valga Vallavalitsus
Puiestee tn 8
Valga linn, Valga vald
68203 Valgamaa
[email protected]
Planeerija: Lenna Hingla
planeeringute juhtivspetsialist
ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 109262)
[email protected]
versiooni kuupäev 26.01.2022
ÜLDINFO
Töö nimetus Jaanikese küla Jaanikese motokomplaksi detailplaneering
Töö nr DP2020-001
Töö eesmärk Jaanikese motokompleksi kruntidele ruumilise terviklahenduse
loomine, mis võimaldab kompleksi võtta kasutusele
multifunktsionaalse sportimis-, harrastussportimis- ja
vabaajakeskusena, mille rõhuasetus on motokrossil.
Planeeringu liik Detailplaneering
Planeeringu koostamise Valga Vallavolikogu
algataja Kesk tn 11
Valga linn, Valga vald
68203 Valgamaa
[email protected]
Planeeringu koostamise Valga Vallavalitsus
korraldaja, koostaja ja Puiestee tn 8
kehtestaja Valga linn, Valga vald
68203 Valgamaa
[email protected]
Planeerija Lenna Hingla
Valga Vallavalitsuse planeeringute juhtivspetsialist
ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 109262)
[email protected]
KSH eelhinnangu koostaja Anni Teetsmann
Valga Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist
[email protected]
Planeerimismeeskond Jiri Tintera (Valga Vallavalitsuse vallaarhitekt)
Anni Teetsmann (Valga Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist)
Urmas Möldre (Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse
juhataja)
Kairid Leks (Valga Vallavalitsuse ehitusspetsialist)
Pille Zimmer (Valga Vallavalitsuse haljastusspetsialist)
Meelis Kattai (SA Vaga Sport juhataja)
Lauri Drubinš (Valga Vallavolikogu esimees)
Pille Zimmer (haljastusspetsialist)
Planeeringu kehtestamise
aeg ja otsuse number
Käesolev avalikule väljapanekule suunatud detailplaneering on planeerimisseaduse mõistes eelnõu.
versiooni kuupäev 26.01.2022
Sisukord
ÜLDINFO ........................................................................................................................................................1
DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI ...............................................................................................................3
1. Planeeringu eesmärk .........................................................................................................................3
2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed .............................................................................................3
2.1 Olemasoleva olukorra analüüs ..................................................................................................3
2.2 Planeeringuala kontaktvööndi analüüs .....................................................................................7
2.3 Planeeringualal kehtivad planeeringud .....................................................................................8
2.4 Arvestamisele kuuluvad väärtused ja piirangud .....................................................................10
3. Detailplaneeringu planeerimisettepanek........................................................................................11
3.1 Planeeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimused ...................................................12
3.2 Juurdepääsutee asukoht ja liiklus- ning parkimiskorraldus planeeringualal ..........................18
3.3 Ehitamine Jaanikese oja kalda kasutamise kitsenduste vööndis ............................................22
3.4 Haljastuse ja heakorra põhimõtted .........................................................................................26
3.5 Tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus .......................................................................................27
4. Tuleohutuse tagamine ....................................................................................................................30
5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ja keskkonnatingimuste
seadmine .................................................................................................................................................31
6. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ..................................................34
7. Servituutide vajadus ........................................................................................................................35
8. Detailplaneeringu elluviimiskava ....................................................................................................35
9. Planeeringu koostamise alused, uuringud ja allikad .......................................................................36
DETAILPLANEERINGU JOONISED .................................................................................................................38
versiooni kuupäev 26.01.2022
DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI
1. Planeeringu eesmärk
Jaanikese motokompleksi kruntidele ruumilise terviklahenduse loomine, mis võimaldab kompleksi võtta
kasutusele multifunktsionaalse sportimis-, harrastussportimis- ja vabaajakeskusena, mille rõhuasetus on
motokrossil. Planeeringu koostamise eesmärgi täitmisel on teostatav Jaanikese moto- ja vabaajakeskuse
visioon.
Jaanikese moto- ja vabaajakeskus on Euroopas ja maailmas hinnatud kui professionaalsete
motosportlaste ja harrastajate treening- ja võistluskeskus, mis pakub mitmekülgseid
aktiivpuhkuse ja vabaõhuürituste korraldamise ning osasaamise võimalusi nii kohalikule
elanikule kui ka külastajale. /Jaanikese moto- ja vabaajakeskuse tegevuskava 2019-2023/
2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed
2.1 Olemasoleva olukorra analüüs
Planeeringuala asub Valga valla Jaanikese külas põhimaanteede nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga ja nr 6 Valga-Uulu
vahelise ühendustee (kõrvalmaantee nr 23120 Jaanikese tee) ääres. Planeeringualast 10 km kaugusel asub
Valga linn. Planeeringuala suurus on 31,6 ha. Planeeringualasse on hõlmatud terviklikult kaks Jaanikse
motokompleksi katastriüksust, alajaama teenindav katastriüksus ja 530 m pikkune lõik Jaanikese tee
katastriüksusest (Tabel 1).
Skeem 1. Planeeringuala piir tähistatud punase joonega
versiooni kuupäev 26.01.2022
Tabel 1. Planeeringuala katastriüksused
Lähiaadress Tunnus Pindala Sihtotstarve
Jaanikese motokompleks 82001:003:0211 26,06 ha Maatulundusmaa 75%
Ühiskondlike ehitiste maa 25%
Jaanikese motokompleks 82001:003:0212 4,79 ha Transpordimaa 100%
Krossi alajaam 82001:003:0450 78 m2 Tootmismaa 100%
Jaanikese tee 82001:003:0442 3,50 ha Transpordimaa 100%
Jaanikese motokompleks on ligi 60-aastase ajalooga motokrossi treening- ja võistluskeskuseks.
Kompleksis on aegade jooksul korraldatud kõrgetasemelisi võistluseid. Kompleks koosneb ligikaudu 2 km
pikkusest motokrossirajast, mis kulgeb reljeefsel maastikul Jaanikese orus ja selle nõlvadel. Orust voolab
läbi Jaanikese oja, millele on rajatud kaks tiiki. Kompleksi teenindab 379 m2 ehitisealuse pinnaga
administratiivhoone ja 39 m2 ehitisealuse pinnaga abihoone. Praegusel hetkel on kompleks kasutusel
osaliselt. Korrastatud rajal toimuvad treeningud ja võistlused. Administratiivhoonet on asutud
rekonstrueerima. Kasutuskõlblik on keldrikorruse garaaži-, duši- ja WC-ruumid. Krundi läänepoolne osa
on kasutusel eelkõige enduro-motorataste ja ATVde metsarajana. Radasid on 6,40 ha suurusel metsamaa
kõlvikuga alal. Kompleksi kuulub ka maa-ala, mis on kasutatav pealtvaatajate ja võistlejate parklana.
Suurem osa krundist on loodusliku haljastusega ja kasutusel põllumajanduslikul eesmärgil. Ülevaade
olemasoleva kompleksi ehitistest on koondatud tabelisse (Tabel 2) ja illustreeritud fotoga (Foto 1).
Tabel 2. Jaanikese motokompleksi ehitised Ehitisregistri andmetel
Jrk Ehitisregistri Ehitis Ehitise nimetus Ehitisealune Märkus
kood pindala (m2)
1 111019246 Hoone Spordikompleksi hoone 379
2 221309918 Rajatis EST-SIDE mikrotorustik 2937 Esmane kasutus 2020
sidekaevudega
3 Hoone Abihoone 39 Ei ole registreeritud
ehitisregistris
versiooni kuupäev 26.01.2022
parkimisala
metsarajad spordikompleksi hoone
abihoone
alajaam
puurkaev
motokrossirada
Foto 1. Vaade Jaanikese motokompleksile (autor Rain Aunapuu)
Motokompleksi mõlemal krundil on olemas vahetu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (kõrvalmaantee
nr 23120 Jaanikese tee). Samuti on võimalik kasutada lõuna suunast motorajale juurdepääsemiseks
Motokeskuse tee kaudu, mis on Valga valla omandis.
Kompleksi veevarustuse tagamiseks on krundile rajatud 1988. a puurkaev olmevee saamiseks
(keskkonnaregistri kood PRK0011648, Foto 2) 1. Puurkaevu ümber on 50 m laiune sanitaarkaitseala ulatus.
Puurkaevu seisukord on teadmata. Spordikompleksi hoone reovesi käideldakse lokaalselt. Puhastatud
reovesi suunatakse Jaanikese ojja. Elektrivarustatus on tagatud õhuliini kaudu Krossi alajaamast.
Sidevarustus puudub. Kompleksi hoonete ümbrus ja krossirada on osaliselt valgustatud.
1
Puurkaevu asukoht Keskkonnaregistris ei vasta tegelikkusele
versiooni kuupäev 26.01.2022
Foto 2. Kompleksi puurkaev
Krossirajad on rajatud mitmekesise reljeefiga maastikule. Oru põhjas kulgeb Jaanikese oja. Oja nõlvad on
künklikud ja kohati järsud. Ojale on rajatud kaks tiiki. Tiikidest ülesvoolu on oja ülesse paisutatud
kopratammiga. Krundi läänepoolne osa on kaetud metsaga. Spordikompleksi hoone on rajatud kõrgemale
nõlvale, mis on samal tasapinnal juurdepääsuteega. Parkimiseks kasutatav krunt on tasane.
Planeeringuala maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 47,19-71,86 m.
Foto 3. Vaade Jaanikese oja kallastele
versiooni kuupäev 26.01.2022
Motokompleksi loodepoolses osas metsamaa kõlvikuga alale on metsaportaali andmetel moodustatud 14
metsaeraldist. Tegemist on majandusmetsaga. Valdav puuliik on hall lepp, haab, kask ja mänd.
Metsainventeerimine on läbi viidud juulis 2017. Enne 2019. a on alal läbi viidud ulatuslikud raied.
Foto 4. Vaade Jaanikese motokomplaksi metsaalale
Krossi alajaama krundil asub olemasolev moodulalajaam (Foto 5). Alajaama kulgeb naaber katastriüksuse
(Tuuda) kaudu kõrgepinge maakaabelliin. Alajaamast kulgevad lähimate objektideni madalpinge
maakaabelliinid. Alajaama ümber on ehitise kaitsevööndi ulatus 2 m. Elektripaigaldise maakaabelliinidel
ulatub kaitsevöönd 1 m mõlemale poole maakaabelliini.
Foto 5. Krossi alajaam
Jaanikese tee krunt on moodustatud riigitee nr 23120 Jaanikese tee teenindamiseks. Teele kehtib avalikult
kasutatava tee kaitsevöönd 30 m. Teeregistri andmetel on teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklus 273
sõidukit, millest 96 % on sõiduautod ja pakiautod (loendamise aasta 2019).
Kõrvalmaanteega paralleelselt kulgeb Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sideehitis, mille kaitsevööndi
ulatus on 1 m mõlemale poole sideehitist.
Planeeringuala olemasolevat olukorda kirjeldab detailplaneeringu joonis nr 2.
2.2 Planeeringuala kontaktvööndi analüüs
Planeeringuala asub Valga valla maalises piirkonnas. Planeeringuala naabruses on maatulundusmaa
katastriüksused, mille koosseisu kuuluvad haritava maa, loodusliku rohumaa, metsamaa ja ka õuemaa
kõlvikud. Lähimate talude hooned on motokompleksist ca 20 ma kaugusel.
versiooni kuupäev 26.01.2022
Planeeringualast loode suuda jääb kompaktse asustusega Jaanikese küla suvilate piirkond. Suvilate
piirkonnas on krunte, mille elukondlikud hooned on ehitatud või ümberkohandatud aastaringseks
elamiseks. Motokompleksist lähimate eluhooneteni on ca 500 m.
Jaanikese tee kaudu on planeeringualalt ühendustee 3 Jõhvi-Tartu-Valga ja nr 6 Valga-Uulu
põhimaanteedega. Teede kaugus motokompleksist on ligikaudu 1 500 ja 640 m. Jaanikese motokompleksi
ees on Valga linna ühistranspordi peatus ja ühendus Valga linna ühistranspordiga.
Valga linn
3 Jõhvi-Tartu-Valga
põhimaantee
6 Valga-Uulu
põhimaantee
planeeringuala
Jaanikese küla suvilate piirkond
Skeem 2. Jaanikese küla kontaktala (Aluskaart: Maa-amet 2021, hoonete ruumiandmed: Maa-amet 2021)
Jaanikese motokompleks on unikaalne objekt Lõuna-Eesti piirkonnas. Lähimad motokrossirajad on Vilaskis
(motokross), Priipalus (autokross) ja Karksi-Nuias (krossirada). Suuremad motokrossikeskused jäävad
enam kui 60 km kaugusele (Lange Motokeskus, Sõmerpalu krossirada ja Adrenaliini Arena).
Jaanikese motokompleks on strateegiliselt heas asukohas Valga linna elanikele. Ühendus Valga linnaga on
tagatud. Kompleks jääb Valga kesklinnast 7 minuti autosõidu kaugusel, samas on tagatud ka
ühistranspordiga ühendus ja võimalus liikuda turvaliselt jalgrattaga (ca 4,5 km). Eeldused pakkuda
elanikele lihtsasti liigipääsetavaid harrastus- ja vaba aja tegevusi elukoha lähedal on olemas. Samas ei ole
kompleks tiheasustatud ala keskmes, mis võiks oluliselt häirida naabruskonda.
2.3 Planeeringualal kehtivad planeeringud
Planeeringualal kehtib Tõlliste valla üldplaneering. Üldplaneeringu järgi on piirkonda kavandatud
üldkasutatava maa maakasutuse juhtotstarbega Jaanikese motokompleksi maa-ala. Üldplaneeringu
mõistes on üldkasutatav ala üldkasutatavate hoonete ja neid teenindavate infrastruktuuri ehitamiseks
ettenähtud maa-ala ja muudeks mitte kasumit taotlevateks tegevusteks ettenähtud maa-ala. Ala
naabrusesse on kavandatud ulatuslikud perspektiivsed elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alad.
Perspektiivset Jaanikese elamumaa-ala ei ole üldplaneeringu kohaselt seni kasutusele võetud. Arvestades
valla rahvaarvu vähenemisega, senise ruumilise arenguga ja tuleviku võimalustega on asjakohane jätta
perspektiivsed elamualad välja arendamata.
versiooni kuupäev 26.01.2022
Skeem 3. Väljavõe Tõlliste valla üldplaneeringust
Käesoleva planeeringuga kavandatakse osa üldplaneeringuga määratud Jaanikese elamumaa-alast
(skeemil 3 tähisega E2) võtta kasutusele Jaanikese maa-ala (skeemil 2 tähis A13) laiendusena.
Planeerimisseaduse tähenduses ei ole antud juhul tegemist üldplaneeringuga määratud maakasutuse
juhtotstarbe ulatusliku muutmisega, mis eeldaks üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepaneku
tegemist. Võttes arvesse käesoleva detailplaneeringu planeerimisettepanekut ja Tõlliste valla
üldplaneeringu lahendust Jaanikese külale, on tagatud üldplaneeringu edasine eesmärkide järgne
elluviimine. Selline maakasutuse muudatus ei pärsi piirkonna arengut ega vii seda tasakaalust välja, sest
2006. a kavandatud uusi elamualasid ei ole siiani kasutusele võetud elamute püstitamise eesmärgil, kuigi
on selleks Kase krundile (E2 alale) kehtestatud Tõlliste Vallavolikogu 25.06.2007. a otsusega nr 14 Tõlliste
vald, Jaanikese küla Kase kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneering. Kehtiva detailplaneeringuga
jagatakse Kase kinnistu väiksemateks kruntideks ning määratakse ehitusõigus elamute püstitamiseks.
Planeeringut ei ole asutud ellu viima. Isegi kui peaks tekkima elamualade arendussoov, siis käesoleva
planeeringu planeerimisettepanek ei tee seda võimatuks. Sellest tulenevalt ei oma planeerimisettepanek
olulist ja ulatuslikku muutust ruumis, vaid täpsustab varasemalt kavandatud ruumilahendust.
versiooni kuupäev 26.01.2022
Skeem 4. Väljavõte Tõlliste vald, Jaanikese küla Kase kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneeringust
Planeeringualale ei ole varasemalt kehtestatud detailplaneeringut. Detailplaneeringu koostamisi on küll
algatatud, kuid nende koostamine on lõpetatud (2005, 2018).
2.4 Arvestamisele kuuluvad väärtused ja piirangud
Planeeringualal ei asu ühtegi looduskaitseala, -hoiuala, kaitstava looduse üksikobjekti, kaitstavat liiki ega
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti. Planeeringualal ei asu ka ühtegi maardlat.
Planeeringuala läbib Jaanikese ojaga (registrikood keskkonnaregistris VEE1012110). Jaanikese oja on 2,5
km pikk ja 4,344 km2 pindalaga, mis saab alguse Läti Vabariigist ja suubub Eesti Vabariigis Pedeli jõkke.
Jaanikese ojale on rajatud kaks paisu – Jaanikese_1 (PAIS012131) ja Jaanikese (PAIS012130). Paisude abil
reguleeritakse tehistiigi veetaset. Jaanikese ojale kehtivad kitsendused:
− 10 m veekaitsevöönd,
− 25 m ehituskeeluvöönd,
− 50 m piiranguvöönd. 2
Piiranguvööndite ulatust planeeringualal illustreerib detailplaneeringu joonis nr 2 ja 3.
Planeeringualal ei asu ühtegi muinsuskaitse ala, objekti ega nende kaitsevööndit ega kohaliku
omavalitsuse tasandil kaitstavat kultuuripärandit. EELISE andmekogus on registreeritud detailplaneeringu
kontaktvööndis kaks pärandkultuuri objekti:
− Jaanikese karjamõis (hävinud, objektist ei ole maastikul jälgi säilinud);
2
Veekogu ranna või kalda piiranguvööndi kitsendused on sätestatud veeseaduse ja looduskaitseseadusega1.
versiooni kuupäev 26.01.2022
− Puusli karjamõis (tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla
20%).
Käesoleva planeeringu lahendus ei mõjuta säilinud pärandkultuuri objekti ja selle väärtuste püsivust.
Lisaks on planeeringualal järgmised olemasolevate ehitiste kaitsevööndid, mille täpsem kirjeldus ja ulatus
on toodud temaatilises peatükis:
− Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndid,
− Sideehitise kaitsevöönd,
− Elektriõhuliini ja maakaabelliinide kaitsevööndid,
− Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.
3. Detailplaneeringu planeerimisettepanek
Jaanikese motokompleksi detailplaneeringuala on suure potentsiaaliga arendusobjekt mitme
otstarbeliseks sportimis- ja vabaajakeskuseks. Käesoleva planeeringuga antakse planeeringulahendus
ehitustegevuseks Jaanikese motokompleksi kahele krundile ja Jaanikese oja ehituskeeluvööndisse.
Detailplaneeringuga määratakse maksimaalne ehitusõigus hoonete püstitamiseks, mis on vajalikud
kompleksi toimimiseks. Samuti antakse põhimõttelised lahendused spordi- ja matkaradade ning erinevate
atraktsioonide rajamiseks.
Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel keskendutakse Jaanikese motokompleksi kruntidele (krunt
nr 1 ja krunt nr 2). Samuti määratakse ehitusõigus Krossi alajaama krundile (krunt nr 3). Jaanikese tee
krundile planeeritakse ainult paremaks juurdepääsetavuseks vajalikke lahendusi.
Planeerimisettepaneku elluviimisel saab Jaanikese motokomplaksi krunt nr 1 järgmise lahenduse:
− Krundil asub kompleksi teenindav peahoone ja maksimaalselt seitse väiksemat hoonet, mis on
vajalikud võistlusraja või võistlejate parkla ja hooldusala teenindamiseks.
− Motokompleksi peahoone võib kasutusele võtta ärilisel eesmärgil, et tõsta piirkonna ja kompleksi
atraktiivsust.
− Krundile on lubatud rajada erinevaid sportimis- ja vabaajavõimalusi pakkuvaid rajatisi, sh
kontsertpaik. Eeldus on, et erinevad rajatiste koostoimimisel on tagatud kasutajate turvalisus.
− Krundil on erinevateks sportimis- ja vabaajavõimalusteks rajatud vähemalt järgmised rajatised:
Motokrossirada,
Veoautode krossirada,
Mototraili ala,
Matkarada,
Discgolfi rada,
Suurürituste ala,
Mängu- ja puhkeplatsid.
− Lisaks eelnevatele rajatistele on lubatud planeeringu erinevaid tingimusi arvestades kavandada
ka teisi rajatisi, mis on keskkonda sobivad ja täidavad Jaanikese motokompleksi kontseptsiooni
eesmärki.
Jaanikese motokompleksi krundile nr 2 tehakse järgmine lahendus:
versiooni kuupäev 26.01.2022
− Krundil asub külastajate ja võistlejate parkla, sh parkimiskohad karavansõidukite teenindamiseks
vajaliku taristuga.
− Kardi- ja supermoto rada,
− Kardi- ja supermoto raja teenindushoone.
Jeenikese motokompleksi krundile nr 3 tehakse järgmine lahendus:
− Krundil asub alajaam.
3.1 Planeeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimused
Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringuga ei moodustata olemasolevatest katastriüksustest uusi krunte. Planeeringujärgne
katastriüksuste sihtotstarbe ettepanek lähtub krundi kasutamise sihtotstarbest ja ehitise kasutamise
otstarbest (vt alapunkti krundi ehitusõigus).
Tabel 3. Maakasutuse bilanss
Lähiaadress Tunnus Pindala Planeeringujärgne võimalik katastriüksuse
sihtotstarve 3
Jaanikese motokompleks 82001:003:0211 26,06 ha − Ühiskondlike ehitiste maa 65% ja
(krunt nr 1) maatulundusmaa 35%, kui motokompleksi
peahoonet hakatakse terviklikult kasutama
kasumi saamise eesmärgita.
või
− Ühiskondlike ehitiste 60 % ja ärimaa 5% ja
maatulundusmaa 35%, kui motokompleksi
peahoonet hakatakse kasutama kasumi
saamise eesmärgil.
Jaanikese motokompleks 82001:003:0212 4,79 ha − Ühiskondlike ehitiste maa 100%, kui puhke-
(krunt nr 2) ja spordiehitisi hakatakse kasutama kasumi
saamise eesmärgita.
Krossi alajaam 82001:003:0450 78 m2 Tootmismaa 100%
(krunt nr 3)
Jaanikese tee 82001:003:0442 3,50 ha Transpordimaa 100%
* Planeeritud kruntide pindalad võivad täpsustuda, kui viiakse läbi maakorraldustoiminguid.
Kui planeeringu elluviimisel rakendatakse Jaanikese motokompleksi krundi nr 1 tegevuste elluviimiseks
ärilist eesmärki (peahoone võetakse kasutusele ärilisel eesmärgil), siis tuleb ka katastriüksusele lisada
ärimaa sihtotstarve vastavalt kehtivale katastriüksuse sihtotstarbe määramise korrale ja erisustele 4.
Krundi hoonestusala piiritlemine ja ehitamine hoonestusalal
Krundi hoonestusala on krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja
rajatisi. Hoonestusala piires tuleb lahendada ka hoone osad, mida ei loeta ehitisealuse pinna 5 hulka (nt
3
Maakatastriseadus § 181
4
Maakatastriseadus § 18, 181, 182
5
Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused, §
19 lõige 2-6
versiooni kuupäev 26.01.2022
päikesekaitsevarjestus, kaldtee, trepp jms). Planeeringuala hoonestusala määramisel on lähtutud
järgmistest põhimõtetest:
− Olemasolevate hoonete asukoht krundil,
− Naaberkruntide hoonete kaugus krundi piirist,
− Hoonete vaheline kuja on vähemal 8 m,
− Avalikult kasutatava tee kaitsevööndi ulatus,
− Olemasolevate tehnorajatiste kaitsevööndi ulatus,
− Jaanikese oja ehituskeeluvööndi ulatus.
Ehitusõigusega on määratud ka ehitusõigus olulise avaliku huviga rajatistele, mis tohivad asuda üksnes
hoonestusalal (nt kontsertpaik). Hoonestusalasse ja sellest väljapoole on lubatud rajada võistlus- ja
matkaradasid, kuid ka teisi teid, platse, parklaid ja muid rajatisi, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks.
Hoonestusalasse ja väljaspoole hoonestusala ehitusõigusega lubatud hoonete ja rajatiste projekteerimisel
tuleb järgida ehitiste koostoimimise ja -kasutamise võimalikkust, eelkõige pidades silmas kasutajate
turvalisusust. Ehitistest moodustuv komplesk peab olema terviklik.
Planeeritud hoonestusaladele puudub vajadus määrata kohustuslikku ehitusjoont.
Krundi nr 1 (Jaanikese kompleks) hoonestusala on määratud Jaanikese tee ja Jaanikese oja vahelisele alale.
Hoonestusala piir Jaanikese tee poolsel küljel kulgeb piki tee kaitsevööndit, erandiks on võistlejate
parklaga piirnev osa, kus on teekaitsevööndis olemasolev hoone (foto 6).
Foto 6. Olemasolev hoone Jaanikese tee kaitsevööndis.
Jaanikese teele kehtib avalikult kasutatava tee kaitsevööndi ulatus mõlemale poole äärmise sõiduraja
servast kuni 30 m. Tee kaitsevööndi alal on hoonestusala määratud sõiduraja servast vähemalt 10,5 m
kaugusele. Hoonete paigutamisel hoonestusala tee kaitsevööndiga kaetud osale tuleb järgida, et nende
arhitektuurne lahendus ei sisaldaks teel liiklejat häirivaid valgusseadeid või vahendeid. Tegutsemine
teekaitsevööndis on reguleeritud ehitusseadustikuga. Ehitusseadustiku järgi on lubatud
ehituskeeluvööndisse ehitada hooneid, mis on kavandatud detailplaneeringuga. 6 Nimetatud lõigu osas
on lubatud ehitada detailplaneeringu ehitusõigusega määratud hooneid.
6
Ehitusseadustiku § 72 lõige 4
versiooni kuupäev 26.01.2022
Skeem 5. Väljavõte detailplaneeringu põhijoonisest viitega hoonestusalale ja tee kaitsevööndile
Jaanikese oja poolsel küljel on hoonestusala määramisel järgitud Jaanikese oja ehituskeeluvööndi ulatust
(25 m põhikaardile kantud veekogu piirist). Hoonestusala ei määrata ka krundi metsastatud osale, see
tähendab, et hoonete ehitamine sinna ei ole lubatud. Krundi hoonestusala on antud suurem kui hoonete
suurim ehitisealune pind, mis võimaldab valida projekteeritavale hoonele parima asukoha hoonestusala
piires. Samuti ei ole hoonestusala määratud krundi nr 1 osale, mis jääb Jaanikese ojast lõuna poole.
Krundi nr 2 (Jaanikese motokompleks) krundi hoonestusala määramisel on arvestatud Jaanikese tee
kaitsevööndi ulatusega (30 m sõiduraja servast) ja kujast tuleneva nõudega (4 m krundi piirist). Krundi
hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim ehitisealune pind. Hoonete projekteerimisel on
võimalik valida hoonele parim asukoht hoonestusala piires.
Krundi nr 3 (Krossi alajaam) hoonestusala on määratud krundi piirist 2 m sisse poole. Hoonestusala piires
võib rekonstrueerida olemasolevat moodulalajaama või ehitada uus alajaama hoone või moodul.
Jaanikese tee krundile hoonestusala ei määrata.
Detailplaneeringu joonisele nr 3 on kantud kruntide hoonestusala piir ja planeeritud hoonete võimalik
asukoht. Planeeritud hoonete võimalikku asukohta muutes projektiga tuleb arvestada, et
planeerimisettepanekuga tehtud teiste ehitiste realiseerimine peab olema võimalik ja peab olema tagatud
kompleksi otstarbekas ja eesmärgipärane kasutus.
Kruntide ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist
kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe
ja ehitise kasutamise otstarbe. 7 Planeeringuala kruntidele määratud ehitusõigus on toodud tabelis 4.
7
Planeerimisseadus § 126 lõige 5
versiooni kuupäev 26.01.2022
Tabel 4. Kruntide ehitusõigus
Lähiaadress Krundi kasutamise Hoonete/olulise Hoonete Hoonete
sihtotstarve avaliku huviga Hoonete/olulise Hoonete/olulise
rajatise suurim avaliku huviga avaliku huviga
lubatud arv rajatise suurim rajatise suurim
krundil lubatud lubatud kõrgus
ehitisealune pind 8 (m)/
(m2) absoluutkõrgus
(m)
Jaanikese Puhke- ja spordirajatiste 8 2000 15/ 82
motokompleks maa (PS),
(krunt nr 1) Kultuuri- ja spordiasutuse
maa (ÜK)
Parkmetsa maa (HM)
Kõrvalkasutusena lubatud:
Kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushoone maa (ÄK),
Majutushoone maa (ÄM)
Jaanikese Puhke- ja spordirajatiste 4 300 9/ 76
motokompleks maa (PS)
(krunt nr 2)
Krossi alajaam Elektrienergia tootmise ja 1 22 5/ 66
(krunt nr 3) jaotamise ehitise maa (OE)
Jaanikese tee Ehitusõigust detailplaneeringuga ei määrata
Skeem 6. Krundi kasutamise sihtotstarvete jaotumine (aluskaart: Maa-amet 2021)
Jaanikese motokompleksi krundile nr 1 on määratud mitu kasutamise sihtotstarvet (tabel 4, skeem 6), mis
sobivad Tõlliste valla üldplaneeringuga määratud üldkasutatava maa juhtotstarbega. Üldplaneeringu
8
Hoonete suurim ehitisealune pind on krundil asuvate hoonete maapealse osa alune pind ja maa-aluse osa aluse
pinna projektsioon horisontaalpinnal vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määruse nr 57 Ehitiste
tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19
versiooni kuupäev 26.01.2022
tähenduses on üldkasutatav maa juhtotstarve üldkasutatavate hoonete ja neid teenindavate
infrastruktuuride ehitamiseks ettenähtud maa-ala ja muudeks mitte kasumi taotlemiseks tegevusteks
ettenähtud maa-ala. Käesoleva planeeringuga määratud krundi kasutamise sihtotstarbed on kooskõlas
üldplaneeringuga.
Puhke- ja spordirajatiste maa (PS) tähendab, et krundile võib rajada puhkamiseks ja sportimiseks
kasutatavaid ehitisi. Antud planeeringu kontekstis on asjakohased rajatised krossirada koos võistlusvälise
alaga, matkarada, discgolfirada, suusarada, kontsertpaik jms, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks. Ka
krundile kavandatud hooned peavad haakuma eelnimetatud otstarbega või olema vajalikud rajatiste
teenindamiseks. Maale on lubatud rajada ka ehitis kontsertide ja vabaõhuürituste korraldamiseks (nn
kontsertpaik). Samuti on teemakohased puhkeotstarbelised ehitised, kus paiknevad ette valmistatud
rajatised inimeste organiseeritud puhkamiseks ja liikumiseks värskes õhus, kus on olemas sõidukite
parkimisplatsid, karavanide platsid, telkimiskohad, ettevalmistatud ja vajaliku inventariga piknikukohad,
loodusobjektide vaatluskohad, lõkkeplatsid, käimlad, prügi mahapanekukohad, infotahvlid loodus- ja
kultuuriobjektide kohta jms.
Parkmetsa maa (HM) tähendab, et tegemist on loodusliku metsamaa baasil inimese poolt kujundatud
üldkasutatava rohealaga, kuhu on lubatud ehitada väiksemaid puhkeotstarbelisis ehitisi. Parkmetsa alale
võivad jätkuda motokompleksi krundile kavandatud spordi- ja matkarajad tingimusel, et tegevused on
metsa ja sealset elustikku säästvad. Samuti on teemakohased Samuti on teemakohased
puhkeotstarbelised ehitised, kus paiknevad ette valmistatud rajatised inimeste organiseeritud
puhkamiseks ja liikumiseks värskes õhus, kus on olemas sõidukite parkimisplatsid, karavanide platsid,
telkimiskohad, ettevalmistatud ja vajaliku inventariga piknikukohad, loodusobjektide vaatluskohad,
lõkkeplatsid, käimlad, prügi mahapanekukohad, infotahvlid loodus- ja kultuuriobjektide kohta jms.
Arvestada tuleb, et domineerima peab jääb looduslikkeskkond.
Kultuuri- ja spordiasutuse maa (ÜK) tähendab, et krundil asuvat motokompleksi peahoonet kasutatakse
mitteärilisel eesmärgil motokeskuse teenindushoonena või selles asuvad funktsioonid, mis aitavad ellu
viia Jaanikese motokompleksi kontseptsiooni. Kui hoone võetakse kasutusel ärilisel eesmärgil, siis on
kasutusotstarbena lubatud kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK) ja/või majutushoone maa
(ÄM). Kõrvalkasutuse rakendamine on lubatav Tõlliste valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt
on lubatud puhke- ja üldkasutataval alal (üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarve) äriotstarbe kasutus
kuni 25% ulatuses, kui see toetab põhifunktsiooni. Ärimaa ei tohi rikkuda krundi esteetilist ja
puhkeväärtust.
Jaanikese motokompleksi krundile nr 2 on määratud krundi kasutamise otstarbeks puhke- ja
spordirajatiste maa (PS) krundiga nr 1 samas tähenduses.
Krossi alajaama krundile (krunt nr 3) määratakse kasutamise sihtotstarbeks elektrienergia tootmise ja
jaotamise ehitise maa (OE), st krunti võib kasutada elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maana.
Kruntidele nr 1 ja 2 on koostatud „Jaanikese moto- ja vabaajakeskus“ 9 eskiisprojekt, mis annab juhiseid ja
ideid rajatiste paigutamiseks maastikule, sh puhkekohad, mänguväljakud, treeningrajad jms.
Kohalikul omavalitsusel on õigus lubada krundile ehitiste kasutamise otstarbeid, mis on kooskõlas krundile
määratud kasutamise sihtotstarbega või selle kõrvalkasutusega, samuti ehitisi, mis toetavad või tagavad
kompleksi toimimise. Ehitusõigusega määratud maksimaalseid määrasid ei ole lubatud ületada.
9
Loovmaastik OÜ töö nr 139EE19 „Jaanikese moto- ja vabaajakeskus“
versiooni kuupäev 26.01.2022
Ehitusõigusega määratud hoonestus ja olulise avaliku huviga rajatised tuleb püstitada hoonestusala
piiridesse. Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrgused ehitised, mis on hooned, sisalduvad kõigi kruntide ehitusõiguse
mahus. Selliste hoonete püstitamine on lubatud ka väljaspoole hoonestusala rajatisi teenindavate
hoonetena, kuid tuleb järgida tee kaitsevööndist ja kalda ehituskeeluvööndist tulenevaid piiranguid
(erandiks on Jaanikese oja kaldale ehitatav pumplahoone, vt peatükk 3.3 ja 3.5). Selliste hoonete rajamisel
tuleb järgida, et ei ületataks detailplaneeringuga määratud maksimaalseid määrasid (hoonete suurim
lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind).
Kruntidele ehitatavate hoonete ja olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud kõrgus on märgitud
tabelis 4. Hoonete ja rajatise tehnilised seadmed ja nende osad võivad ulatuda üle hoone suurima lubatud
kõrguse.
Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused
Jaanikese motokompleksi krundile nr 1 projekteeritavate hoonete arhitektuurne tase peab olema
lahendatud kõrgetasemeliselt. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata peahoone arhitektuursele
lahendusele. Peahoone on, kas rekonstrueeritav olemasolev administratiivhoone või selle asemele rajatav
uus hoone. Peahoonest peab saama maamärk maastikul, kuna see asub kaugelt vaadeldaval nõlval ja on
kompleksi keskmeks. Samas tuleb arvestada, et hoone peab olema ka funktsionaalselt kasutatav
spordivõistluste läbiviimiseks ja jälgimiseks. Lisaks tuleb arvestada järgmiste arhitektuursete ja
kujunduslike nõuetega:
− Hoone kõik küljed peavad olema hea arhitektuurse lahendusega, kuna hoone on igast küljest
vaadeldav.
− Hoone katusetüüp on planeerimisettepanekuga jäetud määramata. Katuse tüüp ja katuse kalded
on jäetud arhitekti lahendada.
− Hoone on kuni kolme maapealse korrusega ja ühe maa-aluse korrusega.
− Hoone fassaadile ei ole lubatud paigaldada hoonet teenindavaid tehnilisi seadmeid. Vajadusel
tuleb leida seadmetele arhitektuursete võtetega sobiv varjatud lahendus või lahendada seadmed
katusele.
− Välisviimistluses ei ole lubatud kasutada imiteerivaid materjale.
Jaanikese motokompleksi krundi nr 1 ja 2 teiste hoonete projekteerimiseks ei seata
planeerimisettepanekuga tingimusi välisviimistlus- ja katusekatte materjalide kasutusele. Samuti ei seata
tingimusi hoonete lubatud katusekallete vahemikule. Hooned võivad olla kuni kahekorruselised.
Kontsertpaiga rajamisel on soovituslik töötada välja maastikku arvestav kvaliteetse disainiga lava või selle
aluse lahendus, mis annab paigale juurde lisaväärtust. Samuti kujundada sel juhul juurde väikevormid
(istepingid, prügiurnid, valgustus). Kontsertpaigale võib luua eraldi kontseptsiooni, mis ei ole seotud krossi
ja rekreatsiooniga.
Krossi alajaama krundi (krunt nr 3) alajaama rekonstrueerimisel või asendamisel uue hoonega tuleb hoone
välisilme projekteerida keskkonda sobivaks. Lubatud on ka uue moodulaalajaama püstitamine.
Jaanikese moto- ja vabaajakeskuse eskiisprojektiga 10 on tehtud ettepanek rajatiste ja väilinventari disaini
lahenduseks puhke- ja spordirajatiste maa kasutusega krundi osal. Lahenduse väljatöötamisel on
10
Loovmaastik OÜ töö nr 139EE19 „Jaanikese moto- ja vabaajakeskus“
versiooni kuupäev 26.01.2022
inspiratsiooni saadud maastiku lainjast reljeefist ja riigipiiri tähiste kujundusest. Loodusliku imega alal
(eelkõige parkmetsa kasutusotstarbega krundi osal) valitakse inventar, mis on loodusesse sobiv,
looduslähedastes värvitoonides ja puidust.
Skeem 7. Väljavõte Jaanikse moto- ja vabaajakeskuse eskiisprojektist
Kruntide sisesed teede ja radade katted lahendatakse projektiga. Radade katteks tuleb eelistada
looduslikke ja vihmavett läbilaskvaid katteid. Motokrossiraja ja kardiraja katted tuleb projekteerida
vastavalt valdkondlikele juhenditele.
Mõlemad motokompleksi krundid (nr 1 ja 2) on lubatud piirata aiaga. Jaanikese tee poolne krundi külje
piirdeaed peab olema esinduslik ja kuni 1,6 m kõrgune. Soovituslik on järgida eskiisprojekti disaini
lahendust. Ülejäänud krundi osa on lubatud ka tarastada (nt läbipaistev/läbipaistmatu paneelaed või
võrkaed). Piirde kõrgus kuni 2m. Vajadust hinnates on asjakohane rajada piirdeaia asemel müratõkkesein
(vt peatükk 5).
3.2 Juurdepääsutee asukoht ja liiklus- ning parkimiskorraldus planeeringualal
Planeeringualal asub riigitee nr 23120 Jaanikese tee koos selle kaitsevööndiga (30 m). Sama tee kaudu on
tagatud kruntide nr 1, 2 ja 3 juurdepääs. Teeregistri andmetel on kruntide olemasolevad mahasõiduteed 11
Jaanikese tee 0,491 ja 0,494 ning 0,639 ja 0,657 kilomeetril. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse
ettepanek rajada mahasõiduteed 0,494 ja 0,634 mõlemale poole riigiteed (skeem 8). Mahasõiduteede
laius (7 m) tagab kahesuunalise liikluse.
11
Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ mõistes on mahasõit
sõiduteega külgnevale kinnistule, sh parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega
külgnevale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi.
versiooni kuupäev 26.01.2022
Jaanikese tee 0,969 km
Jaanikese tee 0,634 km
Jaanikese tee 0,494 km
Skeem 8. Planeeritud mahasõiduteed kruntidele (Aluskaart: Maa-amet 2021)
Jaanikese motokompleksi krundid nr 1 ja 2 vajavad vähemalt kahte mahasõitu, et oleks võimalik tagada
võistluste ja treeningute sujuv ja ohutu korraldamine. Kruntide nr 1 ja 2 peamised mahasõidud on 0,634
kilomeetril. Krundile nr 1 on mahasõidust kavandatud juurdepääsutee peahooneni ja seda ümbritseva
platsini. Kavandatud platsi ja juurdepääsutee lahendust on lubatud projekteerimisel täpsustada. Krundile
nr 2 on kavandatud mahasõidust juurdepääsutee Jaanikese kompleksi teenindavale parkimisplatsile ja
kardirajaga seotud ehitistele. 0,494 kilomeetril asuvad mahasõiduteed on eelkõige mõeldud võistlejate
kasutusse. Suurema võistlejate arvuga motovõistlusel on osa krundi nr 2 parkimisalast vaja võtta
kasutusele võistlejate parklana ja võistlejad liiguvad nimetatud mahasõitude kaudu stardialale. Võistluste
korralduslikust iseloomust tulenevale ei ole võimalik võistlejaid suunata samale teele ürituse
külastajatega.
Lisaks planeeritakse mahasõidutee Jaanikese teelt 0,969 km, mis on vajalik eelkõige Jaanikese
motokompleksi krunti nr 1 hooldavate masinate teenindamiseks, sh metsa hoolduseks. Mahasõidutee
versiooni kuupäev 26.01.2022
kavandamisel on arvestatud Jaanikese küla, Kase kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneeringuga
(DP2006-025), millega on planeeritud samasse kohta juurdepääsutee uutele elamukruntidele.
Samuti on kavandatud juurdepääs Motokeskuse tee (munitsipaalomand) kaudu, mis tagab juurdepääsu
krundi nr 1 lõuna küljele ja kavandatud päikese või tuulepargi alale.
Kruntide juurdepääsuteede ruumilised lahendused on kajastatud detailplaneeringu joonistel nr 3.
Jaanikese motokompleski kruntide nr 1 ja 2 sisene liikluskorraldus ning mootorsõidukitega liiklemiseks
mõeldud teede ja platside (sh parklate) asukohad, suurused ja katendid täpsustatakse esimesena
projekteeritud hoone ehitusprojektiga või koostatakse eraldi teede ja platside ehitusprojekt. Projektide
koostamisel tuleb arvestada, et mõlema krundiga seotud mootorsõidukite parkimine peab olema
lahendatus krundi piires. Detailplaneeringu joonisel nr 4 on pakutud välja üks võimalikest lahendustest.
Krundile nr 1 ja 2 teede ja plaatside projekteerimisel tuleb arvestada alal paiknevate elektripaigaldistega
(maakaabelliinid). Teede ja platsid tuleb projekteerida selliselt, et oleks tagatud elektripaigaldiste ohutus
ja toimivuse tagamine. Ehitise kaitsevööndisse tee või platsi projekteerimiseks ja ehitamiseks tuleb
taotleda ehitise omaniku nõusolek.
Parkimiskohtade projekteerimisel tuleb arvestada, et oleks tagatud planeeringuga määratud vähim
kohtade arv (tabel 5). Parkimiskohtade arvu määramisel ei ole rakendatud standardit 12, vaid on kasutatud
senist praktilist kogemust parkimisvajaduse järele. Pakutud lahendus on projekteerimise käigus
suurendatav, arvestades rajatavate hoonete suletud brutopinna tegelikku suurust, hoonete paiknemist
hoonestusalal ning krundi kasutusintensiivsust.
Parklata projekteerimisel arvestada sõiduauto parkimiskoha suuruseks 2,7x5 m, puudega inimese
sõidukile 3,6x5 m, väikebussidele ja karavanidele 4x9 m. Võistlejate parklas kavandada parkimiskohad
mõõtmetega 6x10 m, et oleks tagatud võistlejatele liikumise võistluseks valmistumise ruum. Võistluste
ajal saab võistlejate parklast boksiala.
Tabel 5. Parkimiskohtade kontrollarvutus
Krundi lähiaadress Planeeritud vähim Planeeritud
parkimiskohtade arv vähim
külastajatele parkimiskohtade
arv võistlejatele
Jaanikese motokompleks 0 25
(krunt nr 1)
Jaanikese motokomplaks 4 puudega isiku sõidukile 35
(krunt nr 2) 26 väikebussile või karavanautole
150 sõiduautole
Krossi alajaam (krunt nr 3) Parkimiskohtade vajadus puudub
Jaanikese tee Krundile ei tehta planeerimisettepanekut ehitusõiguse
määramiseks ja sellega seonduva lahendamiseks
Parkimisalad ja liikumisteede katmisel on soovitatav eelistada dreenivat katendit, mis võimaldab
sademeveel imbuda pinnasesse. Kui kasutatakse kõvakatendit, siis peab olema rajatud nii, et sadevesi
valguks krundisisesele haljastusele. Juhul, kui projekteeritakse sademevee kogumine ja juhtimine
12
Eesti Standard EVS 843:2016, Linnatänavad, Eesti Standardikeskus
versiooni kuupäev 26.01.2022
Jaanikese ojja, siis on vajalik paigaldada sademvee puhastamiseks õli-mudapüüdur või võtta kasutusele
mõni muu puhastuslahendus. Sademevee juhtimine naaberkruntidele ei ole lubatud.
Riigiteega külgnemine, nähtavuskolmnurgad ja külgnähtavus
Kogu detailplaneeringu lahendusega järgitakse riigitee nr 23120 Jaanikese tee kehtivat tee kaitsevööndi
ulatust ning tegevusi ellu viies tuleb järgida ehituskeeluvööndis kehtivaid piiranguid. Erandlik tegevus on
planeeringuga lubatud teekaitsevööndis, mis kattub hoonestusalaga (vt alapunkti Krundi hoonestusala
piiritlemine ja ehitamine hoonestusalal). Ehituskeeluvööndisse on lubatud ehitada ehitusõigusega
määratud hooneid, mis on vajalikud Jaanikese motokompleksi teenindamiseks. 13 Kõik ehitusprojektid,
millega kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku
saamiseks.
Riigiteele nr 23120 Jaanikese tee on planeeringuala ulatuses määratud 5 mahasõitu. Mahasõidud on
vajalikud planeeritavatele kruntidele sissesõiduks ja sealt väljasõiduks arvestades krundi osa peamist
kasutusviisi (vt 2.3 alapunkti Juurdepääsutee asukoht…).
Riigitee nr 23120 Jaanikese tee 0,753 kilomeetril on teede ristumiskoht, kust saab alguse kinnistuid läbiv
tee, mida kasutatakse juurdepääsuteena.
Planeeringuga on hinnatud ristumiskohtade nähtavuskauguseid. Normist 14 lähtuv vähim peateele avanev
nähtavuskaugus ristmikult 60 km/h projektkiiruse juures on 120 m vasak- ja parempöörajale. Nähtavuse
tagamise punktiks juurdepääsuteel on vähemalt 7 m tee serva pikendusest. Toodud suurusjärgud on
arvutatud arvestusega, et tee väljaehitamise klass on V ja lähtetase on rahuldav. Detailplaneeringus
joonisele nr 3 Tehnovõrkude ja kitsenduste joonisele on kantud maantee projekteerimisnormidest
lähtuvad nähtavuskolmnurgad. Nähtavuskolmnurkade ulatust illustreerib ka skeem 8.
Skeem 9. Nähtavuskolmnurkade ulatus riigiteele nr 6 Valga-Uulu (Aluskaart: Maa-amet 2021).
13
Ehitusseadustik § 72 lõige 4
14
Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrus nr 106 Tee projekteerimise normid
versiooni kuupäev 26.01.2022
Nähtavuskolmnurk on ala, kus ei tohi paikneda ühtegi nähtavust piiravat takistust. Ristumiskohtadest
paremale ja vasakule ei ole planeeritud nähtavuskolmnurga alale nähtavust piiravaid takistusi.
Olemasolevad puud ja põõsad, mis jäävad nähtavuskolmnurkadele tuleb ehitustööde käigus eemaldada.
Juhul, kui takistuse kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kasutada sellist liikluskorraldust, mis nõuab
väiksemat nähtavuskolmnurka.
Riigitee nr 23120 Jaanikese tee lõigul tuleb tagada 12 m laiune külgnähtavus.
Jalgrattateede ja parklate kavandamine
Kuna järjest rohkem pööratakse tähelepanu alternatiivsetele liikumisviisidele, siis detailplaneeringuga
tehakse planeerimisettepanek edasise projekteerimise käigus kavandada mõlemale Jaanikese
motokompleksi krundile vähemalt 10 parkimiskohaga jalgrataste parkla. Jalgrattaga ollakse rohkem
valmis liiklema, kui on hästi korraldatus jalgrataste parkimisvõimalused.
Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek ehitada Jaanikese teega külgnevale alale jalgrattatee, mis
ühendab 3 Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteed 6 Valga-Uulu põhimaanteega. Mõlemal põhimaanteel on
olemas jalgrattateed. Uus jalgrattatee muudab ohutumaks nii Jaanikese suvilapiirkonna elanike liikumised
elukoha ja Valga linna vahel ning Jaanikese motokompleksi külastajate liikumised. Uus kergliiklustee
täiendab Valga valla kergliiklusteede võrgustikku.
Kergliiklustee paiknemine Jaanikese tee suhtes (paremal või vasakul pool) täpsustatakse projekteerimise
käigus.
Mõju liiklusele
Teeregistri andmetel (2020) on riigitee nr 23120 Jaanikese tee planeeringualale jääva teelõigu aasta
keskmine ööpäevane liiklus 238 sõidukit. Planeeritud tegevustega võib kaasneda mõningast
liikluskoormuse tõusu, kuid see ei saa olema märkimisväärne ja on pigem perioodiline. Oluliselt suuremat
liikluskoormus võib eeldada suuremate ürituste või spordivõistluste korral, kui Jaanikese kompleksi
külastajate arv on suurem. Ehitusperioodi kestel, mis on ajutine ja suhteliselt lühiajaline, märgatavat
liikluskoormuse tõusu ei saa eeldada. Planeeringuga kavandatud juurdepääsuteed ei muuda
märkimisväärselt väljakujunenud olukorda. Pigem võib eeldada positiivset mõju liiklusele, kuna
juurdepääsuteed saavad olema selgesti märgtavad võrreldes praeguste isetekkeliste
juurdepääsuteedega.
3.3 Ehitamine Jaanikese oja kalda kasutamise kitsenduste vööndis
Planeeringualal on Jaakikes oja (registrikood VEE1012110). Jaanikese oja saab alguse Lätist ja suubub
Pedeli jõkke. Jaanikese oja Eestisse jääva osa pikkus on 2,5 km ja pindala 4,344 km2. Jaanikese oja lookleb
krundi nr 1 keskmes oru põhjas. Üle oja on rajatud varasemalt krossiradasid ja teeradasid. Jaanikese ojale
on rajatud kaks paisu (registrikood PAIS12131 ja PAIS012130), millega reguleeritakse ojale rajatud
tehistiigi veetaset. Jaanikese oja vett kasutatakse krossiraja niisutamiseks. Keskkonnaportaali andmetel
on Jaanikese ojja lubatud juhtuda Jaanikese motokompleksi pesuplatsi heitvesi (registrikood HVL7959992,
läbi puhasti PUH0001564). Heitvee juhtimise vajadus ojja säilib ka edaspidiseks.
versiooni kuupäev 26.01.2022
Foto 7. Vaated Jaanikese ojale
Jaanikese oja kaldale kehtivad looduskaitseseadusest1 tulenevad kalda kasutamise kitsendused
(vekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m, piiranguvöönd 50 m), mille eesmärk on kaldal asuvate
looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava
asustuse suunamine ning seal vaba liikumis ja juurdepääsu tagamine.
versiooni kuupäev 26.01.2022
Skeem 10. Jaanikese oja kalda piiranguvööndid (Aluskaart: Maa-amet 2021)
Planeeringuga kavandatakse üle Jaanikese oja rajada motokrossirada ja aktiivseks liikumiseks mõeldud
rajad. Ettepanek tehakse seitsme oja ületuskoha rajamiseks. Looduskaitse seaduse1 kohaselt on
ehituskeeluvööndisse teede ja sildade ehitamine lubatav, kui need on kavandatud detailplaneeringuga. 15
Ka edaspidi kavatsetakse kasutada Jaanikese oja tehistiigi vett krossiraja kastmiseks. Selleks, et seda saaks
teha kaasaksete süsteemidega on planeeringuga antud ehitusõigus kastmisveepumpla ehitamiseks
Jaanikese oja ehituskeeluvööndisse. Kui pinnavee veehaarde ehitised on kavandatud detailplaneeringuga,
siis on nende ehitiste ehitamine ehituskeeluvööndisse lubatav 16 (skeem 11).
15
Looduskaitseseadus § 38 lõige 9 ja 10
16
Looduskaitseseadus § 38 lõige 5 punkt 1
versiooni kuupäev 26.01.2022
Pumpla koos teenindusplatsiga
Skeem 11. Pumpla kastmisvee võtmiseks Jaanikese oja ehituskeeluvööndis (väljavõte tehnovõrkude ja kitsenduste joonisest)
Eelnevast tulenevalt puudub käesoleva planeeringuga vajadus ehituskeeluvööndi vähendamise
taotlemiseks.
Planeeringu lahendust koostades on järgitud Jaanikese oja kalda kaitse eesmärke ja nende järgimisega
tuleb tegeleda ka planeeritud tegevuste projekteerimisel ja elluviimisel.
Looduskaitse seaduse tähenduses on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine
ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
− Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine: Planeeringuga on kavandatud tegevused
olemasolevat ehitatud keskkonda ja loodusliku keskkonna olukorda arvestades. Tegevused tuleb
ellu viia maksimaalselt looduskooslusi säilitades. Mitmekesise looduskooslusega keskkond on
atraktiivne inimestele aktiivseks puhkamiseks. Planeeritud tegevused on varasemate tegevustega
harmoneeruvad, seega ei ole põhjust eeldada, et suureneks senisest enam negatiivne mõju
looduskooslustele. Eeldada võib, et suureneb külastajate hulk, kuid külastajatele on ette nähtud
liikumiseks teed, mis välistavad suure tallamiskoormuse väljaspool radasid.
− Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine: Inimtegevusest tulenev kahjulik mõju võib
lähtuda nt mittenormeeritud jäätmekäitlusest või reoveenormatiivide rikkumisest. Nimetatud
asjaolusid ei ole planeeringualal põhjust ette näha. Kuna nendele asjaoludele on juba planeeringu
eelselt ja ka järgselt kontroll tagatud. Valga vald on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, seega
toimib normeeritud jäätmete kogumine ja käitlus. Ka planeeringualal tuleb tagada inimeste
liikumispiirkondades jäätmete sorteerimiseks mõeldud urnid, mida tühjendatakse regulaarselt.
Krundi reoveekäitlus on planeeritud lokaalselt, kuid reostuse võimaluse minimaliseerib nõuetele
vastavuse tagamine. Olmereovesi käideldakse biopuhastis ning pesuplatsi reovesi suunatakse
enne suublat läbi õlipüüduri. Samuti ei ole eeldada punktreostusallikaid, sest otseselt keskkonda
saastavaid objekte alale ei planeerita.
− Kalda eripära arvestav asustuse suunamine: Planeeringuala Jaanikese oja kallastel puudub
asustus. Kalda osale jääb motokrossiraja osa ja lõigud matkaradadest koos puhkekohtadega.
Praeguse detailplaneeringuga ja planeerimisettepanekuga ei hõivata uusi looduslikke alasid
versiooni kuupäev 26.01.2022
juurde uute ehitiste püstitamiseks Jaanikese oja kaldale. Erandiks on veepumpla hoone, teed ja
rajad, mis ristuvad ojaga. Osaliselt on teed ja rajad juba kasutusel ka olemas olevas situatsioonis.
− Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine: Kalda kaitse eesmärgiks on tagada veekogu kaldale
juurdepääsetavus ja vaba liikumine. Käesoleva planeeringuga ei piirata planeeringuala ulatuses
Jaanikese ojale juurdepääsu ega vaba liikumise võimalust kaldal. Kaldal liikumisel tuleb järgida
Jaanikese motokompleksi territooriumil kehtivaid reegleid, et liikumine oleks turvaline. Samas ei
kuulu Jaanikese oja selliste avalikult kasutatavate veekogude hulka 17, mille kaldariba on avalikuks
kasutamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse1 mõistes 18.
3.4 Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Tõlliste valla üldplaneeringuga ei ole määratud tingimusi haljastuse põhimõtete määramiseks
detailplaneeringuga väljaspoole kompaktse asustusega alasid.
Käesoleva planeeringu eesmärgiga arvestades rakenduvad planeerimisettepanekuga tehtud haljastuse
põhimõtted kruntidele nr 1, 2 ja 3.
Krundil nr 1 on haljastuse põhimõtted suunatud eelkõige motokompleksi administratiivhoone
ümbrusesse (kultuuri- ja spordiasutuse maale), nn esindusala. Selles alas tuleb tagada haljastus vähemalt
15 % ulatuses (muruga või muu taimestikuga katta) ning osa sellest lahendada kõrghaljastusega.
Administratiivhoone ümbruse haljastus peab olema kujundatud ja hooldatud. Ülejäänud krundi osas ei
ole kohustust haljastust kujundada. Vajalik on hoida maastik hooldatult, et vältida maastiku võsastumist.
Juba võsastunud kohtades tuleb võsa eemaldada. Krundil tuleb säilitada võimalikult palju olemasolevat
kõrghaljastust. Planeeringuga tehakse ettepanek ülejäänud krundi osa kõrghaljastuse osatähtsuse
suurendamiseks, seda eelkõige moto- ja matkaradade perimeetril ja krundi piiri vahelisel alal. Uusistutus
muudab kompleksi kompaktsemaks ja mõningal määral vähendab müra leviku ulatust. Uusistutuseks
kasutada kodumaiseid metsapuuliike. Puude istutamisel järgida, et nende kasvades on tagatud
motokrossiraja turvaline kasutus.
Krundi nr 1 läänepoolne osa on kaetud metsaga. Tegemist on majandusmetsaga. Järgnevate tegevuste
käigus peab jätkuma metsa säästev majandamine, et saab tagatud elustiku mitmekesisus, metsa tootlikus,
elujõulisus ja uuenemisvõime. Metsastatud ala peab tagama eelkõige sotsiaalse ja kultuurilise rahulduse
puhkeala külastajatele. Seega tuleb uuendusraie asemel eelistada teisi raie liike. Kui metsa tervislik
seisund halveneb looduslike tegurite tagajärjel või on hukkunud loodusõnnetuse tõttu, siis on lageraie
lubatav metsakaitseekspertiisi alusel. Parkmetsa maa kasutusotstarbega krundi osal on keelatud
raadamine. Metsaalusete matkaradade ja puhkekohtade ääred tuleb hoida hooldatult.
Krundile nr 1 on soovituslik koostada maastikuhoolduskava, mis osutab maastiku väärtustele ning annab
juhised nende väärtuste hoidmiseks ja edasiarendamiseks. Koostatav maastikuhoolduskava peab
vähemalt sisaldama järgnevat:
− Ülevaade ala põhilistest maastikulistest väärtustest ja koos alade piiritlemisega,
− Kaardistama ala hoolduse eesmärgid,
− Seadma lähiaastateks eesmärkide saavutamiseks vahalikud hooldustegevused.
17
Veeseadus1 § 24 lõige 1 ja 2
18
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 § 38
versiooni kuupäev 26.01.2022
Krundile nr 2 ei ole ette nähtud kujundatud haljastuse rajamine. Oluline on hoida krunt hooldatud.
Soovituslik on rajada krundile juurde kõrghaljastust, et muuta lage ala mitmekesisemaks. Uusistutuseks
kasutada kodumaiseid metsapuuliike. Puude istutamisel järgida, et nende kasvades on tagatud kardiraja
turvaline kasutus.
Krundile nr 3 tuleb alajaamahoonest vaba krundi osa haljastada (katta muruga). Kõrghaljastust krundile
ei rajata.
3.5 Tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus
Planeeritud tehnovõrkude lahendused on kajastatud detailplaneeringu joonisel nr 3. Joonisel on krundi
toimimiseks vajalikud ja planeeringuga planeeritud tehnovõrgud kajastatud krundi hoonestusalani või
näidatud ära võimalik liitumispunkt. Liitumispunktid võivad asuda väljaspool planeeringuala.
Krundisisesed ühendused kavandatakse hoonete ja rajatisteni projekteerimise staadiumis. Planeeritud
tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised. Konkreetsed võrkude asukohad täpsustatakse edasisel
projekteerimisel.
Ehitustööde käigus ja planeeritud kruntide kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja ehitatud
tehnovõrkude kaitse. Ükskõik millise tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndis tehtavad tööd võivad toimuda
kooskõlastatult tehnovõrgu või -rajatise valdajaga.
Elektrivarustus
Planeeringualal asub Krossi alajaam (krundil nr 3). Alajaamaga on ühendatud kõrgepinge maakaabelliin ja
mitmed madalpinge maakaabelliinid, mis kulgevad üle krundi nr 1 ja 2. Madalpinge maakaabelliinide
kaudu tagatakse ühendused ümberkaudsetele kinnistutele.
Krundile nr 1 on olemas liitumine elektrivarustusega. Samuti on liitumispunkt väljaehitatud krundile nr 2.
Mõlema krundi sisene elektrivarustatus tuleb lahendada koostatavate projektide osadega. Elektrivarustus
on vajalik eelkõige spordikompleksi hoonete varustamiseks, motokrossiraja valgustamiseks ja kastmiseks,
puurkaevule, pesuplatsile, üldiseks platsi valgustamiseks, karavaniparklasse jms.
Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused väljastamisel. Täiendatakse peale tehniliste tingimuste saamist.
Arvestades, et üha enam võetakse kasutusele taastuvaid energiaallikad, siis on asjakohane ka Jaanikese
motokompleksi elektrivarustuse lahendamisel mõelda alternatiivsetele lahendustele. Selleks on
planeeritud krundi nr 1 tagumisse ossa, üle Jaanikese oja krossiraja taha nõlvale ligikaudu 2 ha suurune
ala päikesepargi või väiketuulikute püstitamiseks. Parima lahenduse valik tehakse ajahetkel, mil asutakse
ette valmistama investeeringuks vajalikke dokumente. Planeeringu koostamise hetkel ei ole põhjendatud
valiku tegemine, kuna tehnoloogia võimalused on ajas kiirelt muutuvad. Taastuva energiaallika projektiga
lahendatakse ka pargi ühendamine Jaanikese motokompleksi elektripaigaldistega.
Päikesepargi rajamisel tuleb arvestada järgnevate tingimustega:
− Tagada rajatise ohutus (nõuetekohased kinnitused, lumekoormus, tuulekindlus jms),
− Päikesepaneelide püstitamisega ei tohi kitsendada naaberkinnistu kasutamist. Lähedal asuvatele
hoonetele ei tohi tekkida valgusreostust ega varje. Kavandatud alast on lähimad majapidamised
lääne suunas ja ida suunas on kaugemal kui 250 m.
versiooni kuupäev 26.01.2022
Väiketuulik on kogukõrgusega kuni 30 m (mast+ pool rootori diameetrit). Väiketuulikute püstitamisel
tuleb arvestada järgmiste tingimustega:
− Tuleb hinnata rajatiselt tekkivat müra, valgusreostust ja muid sarnaseid riske,
− Masti pöörlevate labade varjud ei tohi langeda motokrossirajale. Samuti naabruses asuvatele
elamutele. Erandjuhud on lubatud naabermaaüksuse omaniku nõusolekul.
Välisvalgustus
Planeeringu ala kruntide nr 1 ja nr 2 territooriumite valgustamine on vajalik eelkõige turvalisuse
tagamiseks ja kuritegevusriskide maandamiseks. Välisvalgustusega tuleb katta krundi nr 1 peahoone
ümbrus ja võistlejate parkla ala. Investeerimisvõimaluste laienemisel kaaluda ka stardiala ja
motokrossiraja valgustamist, mis laiendab raja kasutamise võimalusi.
Krundi nr 2 valgustamine on vajalik eelkõige turvalisuse tagamiseks külastajate ja võistlejate parklas.
Samuti annab kardiraja valgustamine selle kasutamiseks lisavõimalusi, kuid asjakohane on hinnata
investeeringu maksumust ja sellest saadavat lisaväärtust.
Planeeringuga tehakse ettepanek kasutada välisvalgustuse energiaallikana päikesepaneeliga
välisvalgustust või siis kasutada territooriumi valgustamiseks päikesepargist või tuulepargist saadavat
energiat.
Sidevarustus
Planeeringuala kruntidest on sidevarustuse vajadus eelkõige krundile nr 1. Olemasolevat sideühendust
Jaanikese spordikompleksil ei ole.
Piki krundi nr 1 piiri riigitee nr 23120 Jaanikese teega paralleelselt paikneb MTÜ Eesti Andmesidevõrgu
omandisse kuuluv sideehitis.
MTÜ Eesti Andmesidevõrgu tehnilised tingimused väljastamisel.
Veevarustus
Planeeringuala kruntide veevarustus tuleb lahendada lokaalselt. Planeeringuala piirkonnas ei ole
arendatud ühisveevärki. Planeeringuala kruntidest on veega varustatud krunt nr 1. Krundil nr 1 asub
puurkaev (PRK0011648), mille sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Puurkaev on rajatud 1988. aastal olmevee
saamiseks. Andmed puurkaevu seisukorra kohta puuduvad. Teadmata on ka, kuidas ja kuna on teostatud
puurkaevu hooldust. Sellest tulenevalt on vajalik enne puurkaevu uuesti kasutamisele võtmist läbi viia
uuring seisukorra kindlaks tegemiseks ja veeandavuse täpsustamiseks. Peale täpse ülevaate saamist saab
kaaluda ka veeandavuse suurendamiseks puurkaevu sügavamaks puurimist. 19 Puurkaevu veega tuleb
tagada veevarustus Jaanikese motokompleksi peahoonele, pesuplatsile ja tuletõrjevee hüdrandile (vt
peatükk 4). Krundi sisese veetorustiku lahendus ja paiknemine lahendatakse projekteerimise käigus.
Arvestada tuleb kavandatud ehitusõigusega ja juba koostatud projektidega, et kompleks oleks koostoimiv.
Samas tuleb arvestada muid tegevusi läbiviies, et puurkaevu sanitaarkaitse alal on keelatud
OÜ Hendrikson&Ko 2020, Eksperthinnangu andmine Jaanikese oja vee kasutamiseks Jaanikese motokompleksi
19
motoradade kasutamiseks ning vajaduse korral kunstlume tootmiseks (töö nr 20003610)
versiooni kuupäev 26.01.2022
majandustegevus, välja arvatud ala hooldamine, rohttaimede niitmine, õiguspäraselt ehitatud ehitise
kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi
halvenemist 20.
Tulenevalt Jaanikese motokompleksi krundil nr 1 kavandatud tegevusete iseloomust on veevarustus vaja
tagada ka krossiraja kastmiseks. Kastmine on vajalik motokrossiraja hoolduseks ja tolmu vähendamiseks.
Kastmisvee allikana kasutatakse Jaanikese ojal tiiki. Tiigi vee kasutamise kohta on antud eksperthinnang 21.
Arvestades eksperthinnangu tulemustega on Jaanikese oja tiigi vee kasutamine kastmiseks võimalik
järgmistel tingimustel:
− Ümber tuleb ehitada tiigi veetaseme regulaator. Rajada tuleb möödaviiktoru, mis tagab pidevalt
ökoloogilise miinimum vooluhulga või loodusliku vooluhulga edasijuhtimise allavoolu. Täpne
möödaviiktoru ja selle reguleerimise lahendus tuleb lahendada insenertehnilisest projektiga.
− Vesiehitisest allpool looduslikud voolusängis peab olema tagatud ökoloogiline
miinimumvooluhulk (320 m3/d 22) või looduslik vooluhulk (104 m3/d23), kui looduslik vooluhulk on
ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem. 24
− Veetaseme 48,50 m abs saavutamisel peab veevõtu tiigist peatama, kuni veetase on tiigis jällegi
tõusma asunud.
− Omatakse vee-erikasutusluba vee võtmiseks looduslikust veekogust üle 30 m3/d. 25
− Tagatud on ka teised veeseadusest tulenevad paisu omaniku kohustused (nt korrashoid, vee-
elustiku kaitse, avariiohu kõrvaldamine jms). 26
Krundi nr 2 veevarustus on võimalik lahendada krundil nr 1 asuva puurkaevu abil. Kui krundile nr 2
hakatakse projekteerima hoonet, mis vajab veevarustust, siis sama projektiga tuleb lahendada
hooneväline veetorustike lahendus ja paiknemine. Veetorustik tuleb viia läbi riigitee nr 23120 Jaanikese
tee kaitsevööndi ja tee alt läbi. Kavandatavaks tegevuseks tuleb taotleda Transpordiameti nõusolek.
Reovee käitlus
Planeeringuala kruntide nr 1 ja 2 reovee käitlus tuleb lahendada kohtkäitlussüsteemi abil, kuna
planeeringuala piirkonnas ei ole arendatud ühiskanalisatsiooni. Täpne lahendus töötatakse välja
projekteerimise etapis arvestades võimalikke reostuskoormuseid. Lisaks tuleb arvestada järgmiste
tingimustega:
− Kanalisatsiooniehitised tuleb projekteerida selliselt, et oleks tagatud planeeringuga määratud
ehitusõiguse elluviimine ja selleks vajaliku taristu koostoimimine.
20
Veeseadus § 151 lõige 2
21
OÜ Hendrikson&Ko 2020, Eksperthinnangu andmine Jaanikese oja vee kasutamiseks Jaanikese motokompleksi
motoradade kasutamiseks ning vajaduse korral kunstlume tootmiseks (töö nr 20003610)
22
OÜ Hendrikson&Ko 2020, Eksperthinnangu andmine Jaanikese oja vee kasutamiseks Jaanikese motokompleksi
motoradade kasutamiseks ning vajaduse korral kunstlume tootmiseks (töö nr 20003610)
23
OÜ Hendrikson&Ko 2020, Eksperthinnangu andmine Jaanikese oja vee kasutamiseks Jaanikese motokompleksi
motoradade kasutamiseks ning vajaduse korral kunstlume tootmiseks (töö nr 20003610)
24
Veeseadus § 174 lõige 5 punkt 3
25
Veeseadus § 187 punkt 1
26
Veeseadus § 174 lõige 5
versiooni kuupäev 26.01.2022
− Reovee käitlus peab olema tagatud vähemalt Jaanikese motokompleksi peahoonele (krunt nr 1)
ja vajaduse ilmnemisel krundile nr 2 kavandatavale hoonele. Lisaks tuleb arvestada
karavansõidukite purgimise kohaga ja selle koormusega.
− Arvestada tuleb kanalisatsiooniehitise kujaga, mis sõltub reoveepuhasti projekteeritud
koormusest, reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise viisist ning reoveepuhastisse juhitava
reovee vooluhulgast.
− Tuleb järgida joogiveevõtukoha sanitaarkaitseala ulatust ning vältida sanitaarkaitseala ja
kanalisatsiooniehitise kuja kattuvust.
− Tagada torustike lekke- ja külmumiskindlus.
Kui krundilt nr 2 tuuakse reovesi krundile nr 1 rajatavatesse kohtkäitlussüsteemis, siis on vajalik riigitee
nr 23120 Jaanikese tee kaitsevööndis ja teel tegutsemiseks taotleda Transpordiameti nõusolek.
Sademevee ja pinnasevee ärajuhtimine
Planeeringuala kruntide sademevesi on ette nähtud immutada kinnistu piires või koguda kokku ja juhtida
kraavidesse. Jaanikese motokeskuse krundil nr 1 suubub Jaanikese oja tiiki mitmeid kraave, kust juhitakse
sademevetest ja niisutamisest tekkivat liigvesi tagasi tiikidesse. Osa ülemisse tiiki, osa alumisse tiiki. Kui
planeeringuala parkimisalad ja platsid kavandatakse kõva kattega, siis tuleb nendelt kogunev vesi juhtida
haljastusele või juhtida kraavide abil Jaanikese ojja, kuid siis on vajalik paigaldada sademevee
puhastamiseks õli-mudapüüdur või võtta kasutusele mõni muu puhastuslahendus.
Soojavarustus
Planeeringuala ei asu üheski kaugkütte piirkonnas. Planeeringuala kruntide nr 1 ja nr 2 soojavarustus tuleb
lahendada lokaalselt. Küttelahenduste projekteerimisel eelistada säästlike lahendusi, mis kasutavad
soojuse tootmiseks kohalikku või taastuvat kütust või hoopis kütusevabasid energiaallikaid.
4. Tuleohutuse tagamine
Planeeritava ala ja planeeringuala naaberkruntide vahelised kujad on lahendatud siseministri 30.03.2017
määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ alusel. Tule leviku takistamiseks peab erinevatel
kruntidel asuvate hoonete vaheline kaugus olema vähemalt 8 m. Käesoleva planeerimisettepaneku
tegemisel on arvestatud kujaga ning määratud hoonestusalade piires on nõue tagatud. Projekteerimise
käigus tuleb täpsustada hoonete tulepüsivusklass ja ehitise kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt.
Tabel 6. Hoonetele määratud tuleohutusnõuded
Krundi Krundi kasutamise Hoonete Minimaalne Nõuded tuleohutuse
lähiaadress sihtotstarve kasutamise tulepüsivusklass 28 tagamiseks
liigitus
tuleohutusest
tulenevalt 27
27
Siseministri 03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Lisa 1
28
Siseministri 03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Lisa 2
versiooni kuupäev 26.01.2022
Jaanikese Puhke- ja spordirajatiste II kasutusviis TP3 Krundil on tagatud kogu
motokompleks maa (PS), (majutushoone), hoonestusala piires
(krunt nr 1) Kultuuri- ja IV kasutusviis naaberkrundi hoonetega
spordiasutuse maa (ÜK) (teenindushoone) kuja 8 m. Kui krundile
projekteeritakse hoone
Kõrvalkasutusena enam kui 10
lubatud: magamiskohaga või
Kaubandus-, toitlustus- enam kui 50 inimese
ja teenindushoone maa kasutamiseks, siis tuleb
(ÄK), arvestada
Majutushoone maa tulepüsivusklassiks
(ÄM) kõigile hoonetele TP2.
Jaanikese Puhke- ja spordirajatiste IV kasutusviis TP3 Krundil on tagatud kogu
motokompleks maa (PS) (teenindushoone) hoonestusala piires
(krunt nr 2) naaberkrundi hoonetega
kuja 8 m.
Krossi alajaam Elektrienergia tootmise VI kasutusviis TP3
(krunt nr 3) ja jaotamise ehitise maa
(OE)
Jaanikese tee Ehitusõigust detailplaneeringuga ei määrata
Planeeringuala hoonetele ja hoonete juurdepääsudele tuleb projekteerimise käigus tagada päästetööde
meeskonna pääs ehitise iga väljapääsu juurde ning tagada hoonetele piisav juurdepääs tulekahju
kustutamiseks ettenähtud päästevahendiga.
Planeeringualal ei ole praegu tagatud tuletõrje veevarustus. Ka planeeringuala kontaktalal ei ole hüdrante
ega veevõtukohti. Tuleohutuse tagamiseks tuleb rajada krundile nr 1 hüdrant, mis kasutab veeallikana
puurkaevu. Seega tuleb puurkaevu rekonstrueerides arvestada, et oleks tagatud hüdrandis ühe tulekahju
normvooluhulk 10 l/s 29. Samuti on vajalik hüdrandi juurde rajada tee, mis on vähemalt 3,5 m lai ja
päästesõidukite ümberpööramist võimaldav plats/tasku 30. Esmalt pakutud lahenduse alternatiiviks on
võtta kasutusele tuletõrjeveehoidla, mille mahu juures on arvestatud hoonete kasutusviisi ja minimaalse
tulepüsivusklassiga ning võimaldada päästesõidukite juurdepääs ja ümberpööramine. Planeeringu
joonisel nr 4 näidatud tuletõrje veevõtukohta tuleb täpsustada projekteerimise käigus.
5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ja
keskkonnatingimuste seadmine
Koos detailplaneeringu algatamisega jäeti algatamata sama detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamine, sest kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju keskkonnale.
Detailplaneeringuga kaasneva keskkonnamõju kohta on koostatud eelhinnang 31. Eelhinnang toob välja,
et planeeringualal on motokrossiga tegeletud aastakümneid ning planeeringuala funktsiooni ei muudeta
vaid luuakse juurde täiendavaid võimalusi vaba aja veetmiseks. Kavandatava tegevusega ei kaasne
üldjuhul olulist keskkonnamõju, kuid suurürituste toimumise ning krossi- ja enduroraja reaalse kasutamise
ajal võib esineda mürast tingitud häiringuid, mistõttu on oluline planeeringulahenduse välja töötamisel
29
Eesti Standard EVS 821-6:2012+A1+A2, Ehitise tuleohutus. Osa 6:Tuletõrjevee veevarustus, Eesti
Standardikeskus (Tabel 1, lk 13)
30
Eesti Standard EVS 812-7:2018, Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded (p 14.1.4)
31
Valga Vallavolikogu 31.01.2020 otsuse nr 144 Lisa 2
versiooni kuupäev 26.01.2022
arvestada võimaliku müratasemega ning näha ette lahendused võimalike häiringute ära hoidmiseks või
leevendamiseks. Samuti tuleb planeeringu lahenduse väljatöötamise käigus hinnata, kas Jaanikese oja
vett on võimalik ning otstarbekas kasutada vajaduse korral krossiraja hooldamiseks, kunstlume
tootmiseks ning hinnata missugused mõjud sellega kaasnevad.
Planeeringu koostamise käigus ja Jaanikese motokompleksi arendusi ettevalmistamiseks koostati
ekspertarvamus Jaanikese oja vee kasutamiseks motoradade kastmiseks ja kunstlume tootmise
võimaluste väljaselgitamiseks 32. Motokrossiradade kastmiseks Jaanikse tiigi vee kasutamine on võimalik.
Tingimused on toodud punktis 3.5 veevarustuse alapunktis. Ka lume tootmine on võimalik, kui võetav vee
kogus on ca 1000 m3 (võimalik toota 2500-3055 m3 lund). Lumetootmise alustamiseks ja vajaliku taristu
väljeehitamiseks on vaja koostada projekt, mis sisaldab ka möödaviigi ja pumpla rajamist (kui need ei ole
veel rajatud kastmissüsteemi tarbeks või ei ole teisel eesmärgil kasutatavad) ja taotleda veeload.
Käesoleva planeeringu koostamise ajal ja Valga valla üldplaneeringu koostamise raames koostati Valga
valla mürakaart ja müra vähendamise seletuskiri 33. Muu hulgas viidi läbi ka Jaanikese motokompleksi
(krossiradade) müra kaardistamine. Jaanikese motokompleksi peamisteks müraallikateks on tava- ja
võistluspäevadel rajal liikuvad mootorrattad, külgkorviga mootorrattad ja ATVd. Aktiivne radade
kasutusperiood on aprillist oktoobrini. Motokrossirajale lähimad müratundlikud alad on Tuuda kinnistu
(asub vahetult stardikoritori taga, ca 80 m kaugusel) ja Vana-Puusli kinnistu (asub krossiraja kõrval ca 50
kaugusel).
Uuringu raames tehti müramõõtmine 19.06.2021, mil toimus kogu päeva kestev külgkorvide ja quadide
karikavõistluste etapp. Teostatud helirõhutasemete mõõtmiste ja müra leviku arvutuste põhjal tehti
järeldused, et krossirajale lähimate eluhoonete (Tuuda ja Vana-Puusli kinnistu) juures esineb
märkimisväärne müratase (võistluspäevadel suurusjärgus ligi Ld=65 dB) ning nende alade puhul on
soovitatav võtta kasutusele müra leviku piiramise meetmeid. Igapäevasel krossiraja kasutamisel
treeninguteks on kasutuskoormus väiksem ja aktiivne kasutus lühiajalisem. Seega in ka tavapäeva mõjud
oluliselt väiksemad kui võistluspäeval, kuid siiski on enim mõjutatud Tuuda ja Vana-Puusli kinnistud.
32
OÜ Hendrikson&Ko 2020, Eksperthinnangu andmine Jaanikese oja vee kasutamiseks Jaanikese motokompleksi
motoradade kasutamiseks ning vajaduse korral kunstlume tootmiseks (töö nr 20003610)
33
Kajaja Acoustics OÜ, Hendrikson & Ko OÜ 2021, Valga valla mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava
versiooni kuupäev 26.01.2022
Skeem 12. Väljavõte Valga valla mürakaardist. Krossirada päeval (Ld 7.00-23.00)
Uuringu meetmete rakendamise soovituslikkuse tingib asjaolu, et spordi ja meelelahutuse poolt tekitatav
müra ei ole seadusandluses reguleeritud. Kuni 2017. a kehtis regulatsioon, mis lubas kohaliku
omavalitsusega kooskõlastatud ürituste puhul mürataset kuni 65 dB, mis on Vana-Puusli kinnistul asuva
eluhoone juures arvutuslikult piirväärtusega samaväärne.
Teised müratundlikud alad ja eluhooned jäävad ligikaudu 300 m kaugusele ja kaugemale krossirajast ning
nendes piirkondades on krossirajal aset leidvad tegevused tajutavad ja täheldada võib teatud häiringuid
(olenevalt tuule suunast ja tegevuse aktiivsusest), kuid neid alasid ei saa lugeda tugevalt mõjutatud
aladeks. Müra hinnatud tase jääb ka kõige aktiivsemal päeval suurusjärku 55 dB ja väiksemaks.
Käesoleva detailplaneeringuga, arvestades läbiviidud müra kaardistamisega ja naabruses asuvate elamute
elukeskkonna parendamise eesmärgil, määratakse järgmised tingimused müra leviku tõkestamiseks:
− Rajada stardiraja taha pinnasevall või müratõkkesein, mis vähendab müra levikut idasuunas
Tuuda kinnistu poole. Tõkke minimaalne kõrgus on 5 m. Tõkke ehitamiseks tuleb taotleda
elektripaigaldiste omaniku nõusolek, sest tõke paikneb kohati elektripaigaldise kaitsevööndis.
− Rajada Vana-Puusli kinnistu häiringute vähendamiseks krossiraja äärde müra levikut tõkestav
pinnasevall või müratõke või nende kombinatsioon või kominatsiooni piirdeaiaga kinnitu piirile.
Tõkke minimaalne kõrgus on 5 m. Piirile ehitamine tuleb kooskõlastada Vana-Puusli kinnistu
omanikuga.
− Kardiraja arendamisel ja motokeskuse radade pikendamisel või laiendamisel või tegevuste olulisel
aktiviseerimisel on vajalik läbi viia arendusplaanidele vastav mürauuring (sh koostada
prognoositava müra leviku kaardid) ning vajadusel hinnata täiendavate müra piiramise meetmete
rakendamise vajadust eelkõige objektile lähemal kui 100 m asuvate elamute puhul.
Eelnevaid tingimusi rakendades on võimalik minimaliseerida Jaanikese motokompleksi arendusega ja
teenustega kaasneda võivad mõjud sotsiaalsele keskkonnale (mõjud eelkõige inimeste elamistingimustele
ja heaolule). Samas tuleb märkida, et detailplaneeringu elluviimisega ja riigitee nr 23120 Jaanikese tee
kõrvale kergliiklustee rajamine laiendab piirkonna elanike liikumisvõimalusi ning muudab need
turvalisemaks. Jaanikese motokompleksi arendamine ja teenuste disainimine mitmekesistab Valga valla
versiooni kuupäev 26.01.2022
ja eelkõige Valga linna elanike vaba aja veetmise võimalusi. Seega saab järeldada, et detailplaneeringu
elluviimisega võib täheldada positiivset mõju sotsiaalsele keskkonnale.
Kultuurilise keskkonna mõjutused ei ole täheldatavad. Planeeringualale ega selle kontaktalale ei jää ühtegi
kultuuriväärtuslikku objekti.
Jaanikese motokompleksi arendamisega võib eeldada, et kaasneb majanduslik mõju piirkonnale ja
eelkõige Valga linnas pakutavatele ja tarbitavale teenusetele. Valga linn on niivõrd lähedal, et
motokeskuses toimuvate tegevuste ja ürituste külastajad, külastavad ka Valga linna ja tarbivad sealseid
teenuseid (kaubandus, toitlustustus, majutus), kui külalised on mujalt tulijad. Jaanikese moto- ja
vabaajakeskuse tegevuskavas 2019-2023 nähakse, et motokeskuse kasutajad on ei ole vaid kohalikud, vaid
ka Eesti ja teiste riikide sportlased ja motohuvilised. Motokompleksi arendusega ja teenuste
kujundamisega võib eeldada ka uute töökohtade loomist (sh hooajalised töökohad). Seega on näha, et ka
mõningase kompleksi arendustegevuse ja teenuste pakkumise juures on võimalik mõjutada piirkonna
majanduskeskkonda positiivselt.
6. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Kuritegevuse riskide vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on arvestatud planeeringuala füüsilise
keskkonna peamiste teguritega (nt piirkonna üldine olemus ja maakasutus, ehitatud piirkonna vorm ja
tihedus jne). Planeeringuala olemasoleva olukorra analüüs on toodud peatükis 2.1.
Projekteerimisel, ehitamisel ja hilisemal kasutamisel on planeeritaval alal turvalisuse tagamiseks vajalikud
järgmised meetmed, mis aitavad kuritegevuse ennetamist tootmisaladel:
− Territoriaalsus – loodud ruum süvendab ruumiga seotud peremehetunnet (avalik, poolavalik ja
privaatne ruum). Jaanikese motokompleksi kruntidel on nii avalikult kasutatavat ruumi,
poolavalikku ja privaatset ruumi. Arendusi kavandades tuleb selgelt läbi mõelda, kuidas jaguneb
territooriumi kasutamine ja millistel tingimustel. Avalikult kasutatavad alad ja privaatsed alad
tuleb selgelt eristada, kasutades näiteks märke, aedu või haljastust.
− Loomulik järelevalve – Arvestades asjaoluga, et tegemist on perioodiliselt ja hooajaliselt
kasutatava motokompleksiga ning piirkonna asustustihedus on madal, siis tuleb õigusrikkujate
riskitaju suurendamiseks territoorium varustada turvakaamerate (tähiste paigaldamine) ja piisava
valgustusega. Hea nähtavus ja valgustus vähendavad kuriteohirmu.
− Loomulik juurdepääsukontroll – Selle meetme eesmärk on täiendada füüsilist turvalisust.
Juurdepääsukontroll tagab ülevaate alale ja hoonetesse sisenejate ja sealt väljujate üle ja piirab
alal soovimatute inimeste viibimist. Krunt tuleb selgelt piiritleda ning krundile sisenemise kohad
peavad olema selgesti eristatavad ja nähtavad. Selle kaudu vähendatakse ebasoositud isikute
juurdepääsu- ja põgenemisteid. Samas on oluline tähelepanu pöörata ka krundi sisesele
liikumisele. Krundi tsoonideks jagamine avalikult, poolavalikult ja privaatselt kasutatavateks
piirkondadeks, tagab ala kasutamise kontrollitavust.
− Hooldus – Krundid peavad olema heakorrastatud ja hooldatud. Halvas seisukorras krunt viitab
omanike poolsele vähesele kontrollile ning tõenäolisemale leppimisele vandalismi ja
korrarikkumisega ning samas ka omaniku vähest huvi oma kinnistul ja ümbruskonnas toimuva
vastu. Hooldus on keskne tegevus nähtavuse säilitamiseks, et tagada järelevalvevõimalus, et
tagada ruumielementide kaitstus ning luua hooldatavuse- ja peremehetunnet.
versiooni kuupäev 26.01.2022
− Sihtmärgi kindlustamine – Selle meetme eesmärk on tagada füüsiline turvalisus ja kujundus, mille
abil saab rakendada hoonesse sisenemist ja vandalismi. Seega tuleb hoonete ja rajatiste
projekteerimisel pakkuda välja ehitamiseks kestvaid ja kvaliteetseid materjale. Kiire parandamine
vähendab korduvatest vandalismijuhtumitest tingitud suuremat kahju. Kiirelt teostatavaid
parandusi on võimalik tagada vaid reaalse järelevalve, jälgimise ja halduseeskirjade olemasolul.
− Positiivse kasutuse hõlbustamine – planeeringuga antakse alale kasutamistingimused. Positiivset
kasutust soosib asjaolu, kui planeeringuala hakatakse ka eesmärgipäraselt ja aktiivselt kasutama.
7. Servituutide vajadus
Detailplaneeringu joonisele nr 4 Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis on kantud olemasolevad ja
planeeritud ehitistest tulenevad servituudid. Servituutide vajadust on hinnatud planeeringuala piires.
Servituut on asjaõiguslik kasutusõigus, mille puhul õigustatud isikul on ühel või teisel viisil õigus võõrast
kinnisasja kokkulepitud ulatuses kasutada ning kinnisasja omanikul lasub kohustus taluda õigustatud isiku
tegevust oma kinnisasjal. Krundile, kuhu on planeeritud tehnovõrke või -rajatisi seatakse isiklik
kasutusõigus või määratakse kinnisasja omanikule talumiskohustus, kui tehnovõrk või -rajatis ehitatakse
avalikes huvides ning vastab asjaõigusseaduse § 1581 sätestatud tingimustele. Olemasolevate
tehnovõrkude või -rajatiste seadustamiseks on vajalik sõlmida isiklik kasutusõigus, kui vastav
asjaõigusleping ja kinnistusraamatu märge senini puudub. Tehnovõrkudele ja -rajatistele määratakse
ehitise kaitsevööndi ulatuses servituudi vajadus. Kaitsevööndi ulatus täpsustatakse projekteerimise
käigus.
Servituutide vajaduse määramisel on lähtutud ökonoomsete huvide tasakaalustamisest ja optimaalseima
lahenduse leidmisest, et tagada planeeringuala terviklik toimimine. Vajaduse ilmnemisel ei ole välistatud
täiendavad või teistsugused omanike vahelised servituudikokkulepped. Kokkulepped peavad olema
sõlmitud notariaalselt (asjaõiguslik kokkulepe). Planeerimisettepanekust tulenevad servituutide seadmise
vajadused on järgmised:
Krundil nr 1:
− Isiklik kasutusõigus – Krundil asub Elektrilevi OÜ elektripaigaldised. Vajadusel saetakse servituut
olemasolevate rajatiste talumiseks.
− Isiklik kasutusõigus – Krundil asub MTÜ Eesti Andmesidevõrgu siderajatis või selle kaitsevöönd.
Vajadusel saetakse servituut olemasolevate rajatiste talumiseks.
Krundil nr 2:
− Isiklik kasutusõigus – Krundil asub Elektrilevi OÜ elektripaigaldised. Vajadusel saetakse servituut
olemasolevate rajatiste talumiseks.
Jaanikese tee:
− Isiklik kasutusõigus – Krundil asub Elektrilevi OÜ elektripaigaldised. Vajadusel saetakse servituut
olemasolevate rajatiste talumiseks.
− Isiklik kasutusõigus – Krundil asub MTÜ Eesti Andmesidevõrgu siderajatis või selle kaitsevöönd.
Vajadusel saetakse servituut olemasolevate rajatiste talumiseks.
8. Detailplaneeringu elluviimiskava
Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks
ehitusprojektide koostamiseks ning maakorralduslike toimingute läbiviimiseks. Edaspidi koostatavad
versiooni kuupäev 26.01.2022
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigi kehtivatele seadustele,
projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.
Planeeringuga kavandatud kruntide ehitusõigus realiseeritakse krundi igakordse omaniku poolt.
Kõikide tehnovõrkude ja -rajatiste talumiseks tuleb seada servituut ja sõlmida asjakohased notariaalsed
lepingud ning teha vastavasisuline kanne kinnistusraamatusse.
Kehtestatud detailplaneeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele isikutele põhjustada kahjusid. Selleks
tuleb tagada et, ehitatavad ehitised ei kahjusta naaberkinnistute kasutamise võimalusi, ei ehitamise
perioodil ega ka hilisema kasutuse käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab
ehitise igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjus lähtus.
9. Planeeringu koostamise alused, uuringud ja allikad
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Valga Vallavolikogu 30.08.2019 korraldusega nr 120 ja sama
korraldusega kinnitatud planeeringu lähteseisukohad. Samuti on detailplaneeringu koostamisel läbi
vaadatud ja planeeringu koostamisel arvestatud ametkondade ettepanekutega lähteseisukohtadele.
Planeeringu jooniste ja skeemide koostamisel on kasutatud järgmiseid andmeallikaid, aluskaarte ja -
plaane:
− Maa-ameti põhikaart,
− Maa-ameti halltoonides kaart,
− Maa-ameti ortofoto,
− Maa-ameti ajaloolised ortofotod,
− Esri aluskaardid,
− Ehitised, Eesti topograafia andmekogu, Maa-amet, 2021,
− Haldus ja asustusjaotus, Maa-amet, 2021,
− OÜ GEO S.T. poolt koostatud topo-geodeetiline uurimustöö (töö nr 22M0041, märts 2020),
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste planeeringute ja projektidega:
− Tõlliste Vallavolikogu 17.06.2006. a määrusega nr 9 kehtestatud Tõlliste valla üldplaneering,
− Tõlliste Vallavolikogu 25.06.2007. a otsusega nr 14 kehtestatud Tõlliste vald, Jaanikese küla, Kase
kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneering,
− Loovmaastik OÜ töö nr 139EE19 „Jaanikese moto- ja vabaajakeskus“ eskiis,
− OÜ Hendrikson&Ko 2020, Eksperthinnangu andmine Jaanikese oja vee kasutamiseks Jaanikese
motokompleksi motoradade kasutamiseks ning vajaduse korral kunstlume tootmiseks (töö nr
20003610),
− Kajaja Acoustics OÜ, Hendrikson & Ko OÜ 2021, Valga valla mürakaart ja müra vähendamise
tegevuskava,
− Klotoid OÜ 2020, Valga Jaanikese motokompleks, 1. etapi valgustus, veepumpla, kastmissüsteem,
mootorsõidukite pesuplats, õlipüüdur (töö nr 390920).
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste seaduste, õigusaktide, standardite ja juhenditega
− Atmosfääriõhu kaitse seadus1,
− Planeerimisseadus,
versiooni kuupäev 26.01.2022
− Ehitusseadustik,
− Liiklusseadus1,
− Looduskaitseseadus1,
− Maakatastriseadus,
− Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused“,
− Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“,
− Majandus- ja taristuministeri 05.08.2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“,
− Keskkonnaministri 16.12.2005. a määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi
ulatus“,
− Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“,
− Siseministri 30.03.217. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrjevee veevarustusele“,
− Eesti Standard EVS 843:2016, Linnatänavad, Eesti Standardikeskus,
− Eesti Standard EVS 812-7:2018, Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded,
Eesti Standardikeskus,
− Eesti Standard EVS 821-6:2012+A1+A2, Ehitise tuleohutus. Osa 6:Tuletõrjevee veevarustus, Eesti
Standardikeskus,
− Eesti Standard EVS 809-1:2002, Kuritegevuse ennetamine Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa
1: Linnaplaneerimine,
− A. Levald, J. J. Sibul, M. Proosa jne, 2016 CPTED käsiraamat politseinikele,
− Päästeamet, 2015 Planeerimisseadusest ja ehitusseadustikust tulenevad kooskõlastused
Päästeametiga,
− Keskkonnaministeerium, 2017 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat,
Detailplaneeringu illustreerimiseks kasutatud fotod on planeerija jäädvustatud, kui ei ole märgitud teisiti.
versiooni kuupäev 26.01.2022
DETAILPLANEERINGU JOONISED
1. Situatsiooniskeem ja kontaktvöönd
2. Olemasolev olukord
3. Planeeringu põhijoonis
4. Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis
5. Linnaehituslik lahendus (illustreeriv joonis)