Kaitseliidu ülema käskkirja muutmine

KÄSKKIRI 2. juuli 2026 nr 1-1/26/238 Palga maksmise juhendi kehtestamine Kaitseliidu seaduse § 13 lg 1 p 1, lg 5, § 14 lg 1 alusel 1. Kehtestan alates 01.07.2026 „Palga maksmise juhendi" (Lisa 1). 2. Tunnistan alates 01.07.2026 kehtetuks Kaitseliidu ülema 10.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/15 kehtestatud "Töötasu maksmise juhendi". 3. Käskkiri avaldada teadmiseks struktuuriüksuste juhtidele ning peastaabi osakondade ülematele ja juhatajatele. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Otsalainen Kolonelleitnant Side- ja infotehnoloogia osakonna ülem Kaitseliidu ülema ülesannetes Esta Kütsen  KINNITATUD Kaitseliidu ülema 2026. aasta käskkirjaga „Palga maksmise juhendi kehtestamine“ LISA Palga maksmise juhend 1. Palga maksmise juhendi reguleerimisala ja eesmärk 1.1 Palgajuhend reguleerib Kaitseliidu töötajate (v.a valveüksuslased, staabivalvurid) töötasu ja tegevväelaste palga erisuste maksmise tingimusi ning korda. 1.2 Tegevväelaste palga maksmise tingimusi ja korda rahuaja ametikohal reguleerib Kaitseväe juhataja poolt kinnitatud „Tegevväelase ja vabatahtliku teenistuja palgajuhend“, arvestades Kaitseliidu ülema poolt käesoleva juhendiga kinnitatud erisusi. 1.3 Palgajuhendi eesmärk on tagada teenistujale arusaam: 1.3.1 millistest komponentidest tema töötasu või palk koosneb; 1.3.2 milline on palgakomponentide osakaal töötasus või palgas; 1.3.3 kuidas ja mille alusel tema töötasu kujuneb. 2. Mõisted 2.1 Töötaja – töölepingu alusel töötav isik, s.o Kaitseliiduga eraõiguslikus töösuhtes olev isik. 2.2 Tegevväelane – tegevteenistuses olev isik. 2.3 Teenistuja – töölepingulises suhtes või tegevteenistuses olev isik, nimetatud eraldi või ühiselt. 2.4 Tööandja – Kaitseliit (KL). 2.5 Töökoht – Kaitseliidu koosseisus ettenähtud töökoht. 2.6 Palk – teenistujale makstav rahuaja ametikoha põhipalk, muutuvpalk, eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunnitöö eest), asendustasu, sõjaväelisel väljaõppel osalemise tasu, riigikaitselaagris osalemise hüvitamise tasu, lisatasu tegevteenistuses oldud aja eest. 2.7 Töötasu – töölepingus kokkulepitud põhitöötasu; muutuvpalk, eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni eest) ja asendustasu, mida makstakse töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja kehtestatud korrale. 2.8 Struktuuriüksus – Kaitseliidu peastaap (KLPS), maakaitseringkond, malev, Kaitseliidu kool, Naiskodukaitse (NKK), Noored Kotkad (NK) ja Kodutütred (KT). 2.9 Struktuuriüksuse juht – peastaabi ülem, maakaitseringkonna pealik, malevapealik, kooli pealik, Naiskodukaitse esinaine, Noorte Kotkaste peavanem, Kodutütarde peavanem. 2.10 Juht – ülem, pealik, juhataja, esinaine, peavanem. 2.11 Põhitöötasu – töötajaga töölepingus kokkulepitud töötasu fikseeritud osa, mis on määratud töökoha ülesannete põhjal arvestades avaliku teenistuse iga-aastast palgauuringut. 2.12 Muutuvpalk – tegevväelase palga või töötaja töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemustasuna, asendustasuna või lisatasuna täiendavate tööülesannete täitmise eest, preemiana erakordsete tööalaste saavutuste eest. 2.13 Tulemustasu – Kaitseliidu ülema eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel konkreetse töö või perioodi töötulemuste eest makstav ühekordne lisatasu. 2.14 Preemia – erakordsete individuaalsete tööalaste saavutuste eest makstav lisatasu. 2.15 Lisatasu täiendavate tööülesannete eest – täiendavate tööülesannete, mis ei ole fikseeritud ametijuhendis, täitmise eest makstav lisatasu. Täiendavad ülesanded ei ole seotud teise isiku asendamisega ega vakantse ameti-/töökoha ülesannetega. 2.16 Asendustasu – on käesoleva juhendi tähenduses lisatasu puuduva teenistuja ülesannete või vakantse ameti-/töökoha ülesannete osalise täitmise eest. 2.17 Sõjaväelisel väljaõppel osalemise tasu – õppusel osalemise eest makstav lisatasu. 2.18 Riigikaitselaagris õpetamise eest makstav tasu – riigikaitselaagris õpetamise eest makstav lisatasu. 2.19 Eritingimustes töötamise eest makstav lisatasu – lisatasu öötöö, riigipühal töötamise ning ületunnitöö eest. 2.20 Tasu ületunnitöö eest – ületundide tegemise eest vastavalt töölepingu seadusele makstav lisatasu, mis eeldab eelnevat kokkulepet tööandjaga. 2.21 Öötöö tasu – tasu, mida makstakse juhul, kui teenistuja tööaeg langeb ööajale ning kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga/töötasu määramisel. 2.22 Teenistusgrupp – sarnase funktsiooni ja töö sisuga teenistuskohtade kogum. 3. Üldpõhimõtted 3.1 Teenistujate palkade määramisel ning maksmisel lähtutakse kaitseväeteenistuse seadusest, avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest, Kaitseväe juhataja poolt kinnitatud „Tegevväelase ja vabatahtliku teenistuja palgajuhendist“ ning käesolevast palga maksmise juhendist. 3.2 Kaitseliidu palgajuhendi ülevaatamine toimub KL juhtkonna poolt üldiselt kord aastas. 3.3 Käesoleva juhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate põhipalga ja põhitöötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. 3.4 Palga ja töötasu määramisel arvestatakse personali tasustamiseks eraldatud eelarvet. 3.5 Palga maksmise juhendis ette nähtud põhimõtetest teeb erandeid vahetu juhi põhjendatud esildise, mis on eelnevalt KLPS personaliosakonna poolt kooskõlastuse saanud, alusel Kaitseliidu ülem või tema poolt volitatud isik. 3.6 KLPS personaliosakond arendab personali tasustamise valdkonda ning kontrollib palga ja töötasu kokkuleppimise ja lisatasude määramise vastavust seadustele ja palga maksmise juhendile. 3.7 Lisatasu täiendavate ülesannete eest (p 6.1) ning asendamise eest (p 7.8) võib omavahel summeerida. Sellele võib lisanduda lisatasu Kaitseliidu koolis õpetamise (p 6.9), sõjaväelises väljaõppes osalemise ja riigikaitselaagris osalemise eest (p 8.8). 3.8 Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. 3.9 Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvestuskuu viimasel tööpäeval teenistuja poolt kirjalikus avalduses osundatud arvelduskontole. Pangakonto muutmisest tuleb teavitada kirjalikult KLPS rahandusosakonda. 3.10 Kui jooksva kuu viimane päev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. 3.11 KLPS rahandusosakonna vanemraamatupidaja edastab teenistujale e-posti teel arvestatud palga või töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta arvestuslehe. 3.12 Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel. 3.13 Juhul, kui p 3.12 kohase metoodika alusel arvestatud kuu tasude summa jääb väiksemaks jooksva kuu kehtivast töötasust, jätkatakse töötasu maksmist. 3.14 Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovi korral puhkusele järgneval palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast ja töötasust. 3.15 Kaitseliit võib teenistuja palgast ja töötasust kinni pidada teenistujale makstud ettemakse ning teenistuja kirjalikul nõusolekul KL arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa, mille teenistuja peab KL-le tagastama. 4. Teenistuja palga ja töötöötasu määramise tingimused ja kord 4.1 Põhitöötasu kokkuleppimisel lähtutakse töökoha teenistusgrupist. 4.2 Teenistuja põhipalga määramisel lähtutakse Kaitseväe juhataja poolt kinnitatud „Tegevväelase ja vabatahtliku teenistuja palgajuhendist“. 4.3 Struktuuriüksuse juht kooskõlastab töötaja põhitöötasu KLPS personaliosakonna ülemaga enne, kui ta annab töötasu teada uuele töötajale. 4.4 Töötaja põhitöötasu eelkokkuleppe sõlmib struktuuriüksuse juht KLPS personaliosakonna ülemaga, kirjaliku töölepingu allkirjastab KLPS ülem. 4.5 Enne uue teenistuja värbamist konsulteerib struktuuriüksuse juht KLPS personaliosakonnaga, saamaks teada soovitusliku palga- või töötasuvahemiku. Läbirääkimistel palga ja töötasu osas ei anta värvatavale palga ja töötasu osas lubadusi enne, kui pakutud palk ja töötasu ei ole KLPS personaliosakonnaga kooskõlastatud. 4.6 Töötaja põhitöötasu lepitakse töötaja ja tööandja vahel kokku töölepingus või selle lisas. 4.7 Tegevväelaste põhipalgad vaadatakse üle üldjuhul kord aastas 1. maiks selleks eraldatud eelarveliste vahendite piires. Põhipalkade üle vaatamine ei tähenda automaatselt kõikide tegevväelaste põhipalkade muutmist. 4.8 Töötaja põhitöötasu vaadatakse üle üldjuhul üks kord aastas. Juhul, kui puuduvad eelarvelised võimalused töötaja põhitöötasude muutmiseks, lükatakse põhitöötasude ülevaatamine järgmisse eelarveaastasse. Põhitöötasude ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide töötajate põhitöötasude muutmist. 4.9 Põhitöötasu muutmise ettepanekuid ja otsuseid tehakse lähtuvalt: 4.9.1 töötaja palgapositsioonist põhipalga vahemikus või tööturul; 4.9.2 töökoha strateegilisest mõjust. 4.10 Põhitöötasu muutuste motiveeritud ettepanekud teeb töötaja struktuuriüksuse- või peastaabi osakonna juht KLPS personaliosakonna ülemale ning ettepanekud vaadatakse läbi KL ülema või KLPS ülemaga või tema volitatud isikuga. 4.11 NKK, NK ja KT instruktorile põhipalga muutmise ettepaneku teeb vastava struktuuriüksuse juht. 4.12 Erandjuhtudel tehakse struktuuriüksuse juhi ja KLPS personaliosakonna ülema põhjendatud ettepanekul ning KL ülema või KLPS ülema nõusolekul individuaalseid põhitöötasu muutusi ka aasta jooksul. 5. Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord 5.1 Muutuvpalk makstakse eelarvevahendite olemasolul. 5.2 Tulemustasu võib maksta ühekordse tasuna vastavalt töö tulemuslikkuse hindamisele. 5.3 Preemia võib maksta individuaalse või kollektiivse erakordse tööalase saavutuse eest. 5.4 Preemia maksmise otsustab KL ülem teenistuja juhi põhjendatud ettepanekul. 6. Täiendavate tööülesannete eest lisatasu maksmise tingimused ja kord 6.1 Lisatasu täiendavate tööülesannete eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust üldjuhul kuni 200 eurot kuus. KL ülema, KLPS ülema või tema volitatud isiku otsusega võib teha erandeid lisatasu suuruse osas. 6.2 Ettepanekus peab olema lisatasu suurus märgitud. 6.3 Lisatasu täiendavate tööülesannete eest vormistatakse ühekordse või igakuise tähtaegse lisatasuna, vajadusel kuni kuueks kuuks, kuid mitte kauem jooksvast eelarveaastast. 6.4 Ettepaneku lisatasu maksmiseks teeb teenistuja struktuuriüksuse juht või peastaabi osakonna juht enne täiendavate ülesannete täitmise alustamist teenistuja poolt. 6.5 Ettepanekus peavad olema täpselt fikseeritud tööülesanded ja ajavahemik, millise aja jooksul ülesannet täidetakse. 6.6 NKK, NK ja KT instruktorile lisatasu maksmise ettepaneku teeb malevapealik kooskõlastatult vastava struktuuriüksuse juhiga või vastupidi. 6.7 Lisatasu maksmise, lisatasu suuruse ja ajavahemiku, millise aja jooksul lisatasu makstakse, otsustab KLPS personaliosakonna ülem struktuuriüksuse juhi ettepanekul ning kooskõlastades selle KL ülema, KLPS ülema või tema poolt volitatud isikuga. 6.8 Erandkorras, kui täiendavad ülesanded tuleb anda eelnevalt planeerimata ja kiireloomuliselt, vormistatakse vajalikud dokumendid esimesel võimalusel tagantjärele. 6.9 Lisatasu kooli õppekavade ja/või kursusekavade raames õpetamise eest on 5 eurot tunnis kooli ülema taotluse ja õpetamise ajalise arvestustabeli alusel. 7. Asendustasu maksmine 7.1 Pannes puuduva tegevväelase või töötaja ülesanded osaliselt ühele teenistujale või jagades mitme teenistuja vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest, võib teenistujale maksta asendustasu, kui asendamine ei ole ettenähtud ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. 7.2 Ajutiselt puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest või vakantse ameti-/töökoha ülesannete täitmise eest võib teenistujale maksta asendustasu (v.a. puhkuse ajal asendamine) alljärgnevatel juhtudel: 7.2.1 asendustasu tegevväelasele makstakse asenduse eest, mis kestab vähemalt 30 kalendripäeva järjest; 7.2.2 asendustasu töötajale makstakse asenduse eest, mis kestab vähemalt 21 kalendripäeva järjest. 7.3 Kirjaliku ettepaneku lisatasu maksmiseks teeb teenistuja struktuuriüksuse juht või peastaabi osakonna juht. Ettepanek tehakse elektroonilises dokumendihalduse süsteemis ja suunatakse KLPS personaliosakonna ülemale. 7.4 Ettepanek tuleb esitada ametijuhendi välise asendamise korral enne kui teenistuja asub asendama, ametijuhendi järgse asendamise korral asendusperioodi jooksul või hiljemalt vahetult peale asendusperioodi lõppu. Ametijuhendi välisest asendamisest tulenevate lisaülesannete täitmiseks kokkuleppe sõlmimise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab KLPS personaliosakonna ülem või KLPS ülem või tema volitatud isik. 7.5 Struktuuriüksuse juhi poolt esitatud ametjuhendi järgse asendamise lisatasu taotluse kooskõlastab KLPS personaliosakonna ülem. 7.6 Asendustasu piirmäär on 200 eurot kuus. Struktuuriüksuse juhi, peastaabi osakonna ning jaoskonna juhi ja maleva sektsiooni juhi asendamise korral on piirmäär 250 eurot kuus või tegevväelase puhul asendatava ametipalk pannes puuduva tegevväelase ülesanded osaliselt või täielikult ühele tegevväelasele või mitmele teisele tegevväelasele, vabastades nad kas osaliselt või täielikult oma ülesannete täitmisest, makstakse tegevväelasele oma ametikohajärgset põhipalka või asendatava ametikoha põhipalka, kui see on suurem asendaja põhipalgast. 7.7 Asendamisperiood võib kesta maksimaalselt kuus kuud, mida võib struktuuriüksuse juhi motiveeritud ettepaneku alusel KLPS ülema või tema volitatud isiku otsusega pikendada. 7.8 Kui teenistuja asendab täielikult ühte või osaliselt mitut teenistujat, kelle tööülesannete täitmist ei ole võimalik edasi lükata, võib tema töölepingus kokku leppida erandina käesolevast korrast erineva asendustasu maksmise juhul, kui asendamine toob kaasa väga olulisel määral töömahu ja vastutuse suurenemise. 7.9 Ülemale/juhile alluva asendamise eest lisatasu ei maksta. 7.10 Ühe ajutiselt puuduva või ühe vakantse ameti-/töökoha ülesanded võib jaotada kuni kahe teenistuja vahel ja lisatasu võib maksta kuni kahele teenistujale. Põhjendatud juhtudel, kui jaotatavate ülesannete maht on väga suur ja/või neid ei ole võimalik ainult kahe teenistuja vahel jagada, võib KL ülema otsusel teha erisusi. 8. Eritingimustes töötamise lisatasude ja hüvitiste määramise ja maksmise tingimused ja kord 8.1 Eritingimuste lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö, riigipühal ja ööajal töötamise eest seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole teenistujale võimalik hüvitada vaba aja andmisega. 8.2 Teenistujale ööajal töötamise eest lisatasu maksmise või riigipühal töötamise hüvitamise aluseks on vahetu juhi kinnitatud tööajaarvestuse tabel ning vahetu juhi ettepanek (ettepanek peab sisaldama töö teostamise vajaduse kirjeldust, teostatud töid, kuupäeva ja tundide arvu) KLPS personaliosakonna ülema kooskõlastusega. 8.3 Riigipühal ja ööajal töötamise eest makstakse lisatasu seadusest tulenevatel alustel, kui seda ei hüvitata teenistujale vaba aja andmisega. 8.4 Teenistuja tööaja planeerimise eest vastutab teenistuja vahetu juht. Tööaja planeerimisel tuleb lähtuda pritsiibist, et 4-kuulise summeeritud tööaja perioodi lõpul ei oleks teenistujal ületunde. Juhul, kui tekib reaalne vajadus leppida teenistujaga kokku ületundide tegemine, tuleb selleks vahetul juhil eelnevalt küsida nõusolek KL ülemalt. Selleks tuleb vahetul juhil esitada läbi personaliosakonna kirjalik motiveeritud taotlus, märkides ära, teenistuja nime ja asjaolud, millest tuleneb ületunnitöö vajadus. KL ülema või tema  volitatud isiku nõusoleku korral võib vahetu juht leppida teenistujaga kokku ületunnitöö tegemises. Ületundide väljamaksmise aluseks on struktuuriüksuse juhi, KLPS personaliosakonna ülema ja KLPS ülema poolt kinnitatud tööajatabel. 8.5 Sõjaväelises väljaõppes osalemise ajal rakendub töötajale Kaitseliidu seaduse § 16 lg-s 4 sätestatu: Kaitseliidus töölepingu alusel töötavale isikule ei kohaldata sõjaväelise väljaõppe ajal töölepingu seaduses sätestatud summeeritud tööaega, ületunnitööd, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, öötöö piirangut ning igapäevast ja iganädalast puhkeaega, kui töölepingus on ette nähtud, et isiku tööülesannete hulka kuulub sõjaväelises väljaõppes osalemine. 8.6 Sõjaväelisel väljaõppel (edaspidi ka õppus) osalemisena ja riigikaitselaagris õpetamise eest käsitletakse osalemist vähemalt 24 tundi kestval õppusel/riigikaitselaagris, mis on sõjaaja ülesannete täitmise harjutamine rahuaja tingimustes. 8.7 Paraadi ettevalmistamist ja läbiviimist (paraadile eelnev päev ja paraadipäev) ning paraadil osalemist (paraadipäev) tuleb käsitleda sõjaväelisel väljaõppel osalemisena. 8.8 Sõjaväelisel väljaõppel ja riigikaitselaagris õpetamise eest makstakse lisatasu järgmiselt: 8.8.1 sõjaväelisel väljaõppel või riigikaitselaagris õpetamise eest osaletud päeva kohta makstakse iga õppusel osaletud päeva eest lisatasu 40 eurot; 8.8.2 nädalavahetusel osaletud päeva kohta rakendatakse õppustel Siil/Kevadtorm ja DELA osalemisel lisaks p 8.8.1 sätestatud lisatasule täiendavat lisatasu 65 eurot, välja arvatud riigipühal; 8.8.3 riigipühal õppusel ja riigikaitselaagris õpetamise eest makstakse teenistujale kahekordset põhipalka 8 tunni ulatuses päeva kohta ning punktis 8.8.1 toodud lisatasu.  Seletuskiri palga maksmise juhendi juurde Palga maksmise juhendis viiakse sisse alates 01.07.2026 muudatused, mis loovad selgemad ja ühetaolisemad reeglid palga, töötasude ja lisatasude määramisel. Muudatused viiakse sisse mitmetes palgajuhendi punktides ja seetõttu selguse huvides kehtestatakse palgajuhendi terviktekst uuesti. Peamine eesmärk palga maksmise juhendi muutmiseks on anda ühesugune selgem ja ühtsem arusaamine nii töötajate kui tegevväelaste lisatasude maksmise osas. Seega on palga maksmise juhendisse lisatud lisaks töötajate töötasu korraldamisele ka Kaitseliidu tegevväelaste palga erisused. Punktiga 7 määratletakse asendustasu maksmise tingimused ja kord, kus määratletakse ära asendustasu piirmäärad. Nii tegevväelase kui töötaja puhul on see 200 eurot kuus. Struktuuriüksuse juhi, peastaabi osakonna ning jaoskonna juhi ja maleva sektsiooni juhi asendamise korral on piirmäär 250 eurot kuus. Puuduva tegevväelase asendamisel võib panna puuduva tegevväelase ülesanded osaliselt või täielikult ühele tegevväelasele või mitmele teisele tegevväelasele, vabastades nad kas osaliselt või täielikult oma ülesannete täitmisest, makstakse tegevväelasele oma ametikohajärgset põhipalka või asendatava ametikoha põhipalka, kui see on suurem asendaja põhipalgast. Punktiga 8 reguleeritakse eritingimustes töötamise lisatasude ja hüvitiste määramise ja maksmise tingimused ja kord. Punktis 8.6 on välja toodud sõjaväelisele väljaõppele lisaks ka riigikaitselaagris õpetamine. Punktiga 8.7 tuuakse välja, et ka paraadi ettevalmistamist ja läbiviimist (paraadile eelnev päev ja paraadipäev) ning osalemist (paraadipäev) tuleb käsitleda kui sõjaväelisel väljaõppel osalemisena (tähisega SV8), sealhulgas peab osalemine kestma rohkem kui 8 tundi. Vähema kui 8 tunnise osalemise puhul tuleb tööajatabelisse märkida tähise SV8 asemel ületunnid. Punkt 8.8.2 toob veelkord välja milliste õppuste puhul tasustatakse sõjaväelisel väljaõppel osalemine nädalavahetusel täiendava lisatasuga 65 eurot. KINNITATUD Kaitseliidu ülema 2026. aasta käskkirjaga „Palga maksmise juhendi kehtestamine“ LISA Palga maksmise juhend 1. Palga maksmise juhendi reguleerimisala ja eesmärk 1.1 Palgajuhend reguleerib Kaitseliidu töötajate (v.a valveüksuslased, staabivalvurid) töötasu ja tegevväelaste palga erisuste maksmise tingimusi ning korda. 1.2 Tegevväelaste palga maksmise tingimusi ja korda rahuaja ametikohal reguleerib Kaitseväe juhataja poolt kinnitatud „Tegevväelase ja vabatahtliku teenistuja palgajuhend“, arvestades Kaitseliidu ülema poolt käesoleva juhendiga kinnitatud erisusi. 1.3 Palgajuhendi eesmärk on tagada teenistujale arusaam: 1.3.1 millistest komponentidest tema töötasu või palk koosneb; 1.3.2 milline on palgakomponentide osakaal töötasus või palgas; 1.3.3 kuidas ja mille alusel tema töötasu kujuneb. 2. Mõisted 2.1 Töötaja – töölepingu alusel töötav isik, s.o Kaitseliiduga eraõiguslikus töösuhtes olev isik. 2.2 Tegevväelane – tegevteenistuses olev isik. 2.3 Teenistuja – töölepingulises suhtes või tegevteenistuses olev isik, nimetatud eraldi või ühiselt. 2.4 Tööandja – Kaitseliit (KL). 2.5 Töökoht – Kaitseliidu koosseisus ettenähtud töökoht. 2.6 Palk – teenistujale makstav rahuaja ametikoha põhipalk, muutuvpalk, eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunnitöö eest), asendustasu, sõjaväelisel väljaõppel osalemise tasu, riigikaitselaagris osalemise hüvitamise tasu, lisatasu tegevteenistuses oldud aja eest. 2.7 Töötasu – töölepingus kokkulepitud põhitöötasu; muutuvpalk, eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni eest) ja asendustasu, mida makstakse töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja kehtestatud korrale. 2.8 Struktuuriüksus – Kaitseliidu peastaap (KLPS), maakaitseringkond, malev, Kaitseliidu kool, Naiskodukaitse (NKK), Noored Kotkad (NK) ja Kodutütred (KT). 2.9 Struktuuriüksuse juht – peastaabi ülem, maakaitseringkonna pealik, malevapealik, kooli pealik, Naiskodukaitse esinaine, Noorte Kotkaste peavanem, Kodutütarde peavanem. 2.10 Juht – ülem, pealik, juhataja, esinaine, peavanem. 2.11 Põhitöötasu – töötajaga töölepingus kokkulepitud töötasu fikseeritud osa, mis on määratud töökoha ülesannete põhjal arvestades avaliku teenistuse iga-aastast palgauuringut. 2.12 Muutuvpalk – tegevväelase palga või töötaja töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemustasuna, asendustasuna või lisatasuna täiendavate tööülesannete täitmise eest, preemiana erakordsete tööalaste saavutuste eest. 2.13 Tulemustasu – Kaitseliidu ülema eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel konkreetse töö või perioodi töötulemuste eest makstav ühekordne lisatasu. 2.14 Preemia – erakordsete individuaalsete tööalaste saavutuste eest makstav lisatasu. 2.15 Lisatasu täiendavate tööülesannete eest – täiendavate tööülesannete, mis ei ole fikseeritud ametijuhendis, täitmise eest makstav lisatasu. Täiendavad ülesanded ei ole seotud teise isiku asendamisega ega vakantse ameti-/töökoha ülesannetega. 2.16 Asendustasu – on käesoleva juhendi tähenduses lisatasu puuduva teenistuja ülesannete või vakantse ameti-/töökoha ülesannete osalise täitmise eest. 2.17 Sõjaväelisel väljaõppel osalemise tasu – õppusel osalemise eest makstav lisatasu. 2.18 Riigikaitselaagris õpetamise eest makstav tasu – riigikaitselaagris õpetamise eest makstav lisatasu. 2.19 Eritingimustes töötamise eest makstav lisatasu – lisatasu öötöö, riigipühal töötamise ning ületunnitöö eest. 2.20 Tasu ületunnitöö eest – ületundide tegemise eest vastavalt töölepingu seadusele makstav lisatasu, mis eeldab eelnevat kokkulepet tööandjaga. 2.21 Öötöö tasu – tasu, mida makstakse juhul, kui teenistuja tööaeg langeb ööajale ning kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga/töötasu määramisel. 2.22 Teenistusgrupp – sarnase funktsiooni ja töö sisuga teenistuskohtade kogum. 3. Üldpõhimõtted 3.1 Teenistujate palkade määramisel ning maksmisel lähtutakse kaitseväeteenistuse seadusest, avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest, Kaitseväe juhataja poolt kinnitatud „Tegevväelase ja vabatahtliku teenistuja palgajuhendist“ ning käesolevast palga maksmise juhendist. 3.2 Kaitseliidu palgajuhendi ülevaatamine toimub KL juhtkonna poolt üldiselt kord aastas. 3.3 Käesoleva juhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate põhipalga ja põhitöötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. 3.4 Palga ja töötasu määramisel arvestatakse personali tasustamiseks eraldatud eelarvet. 3.5 Palga maksmise juhendis ette nähtud põhimõtetest teeb erandeid vahetu juhi põhjendatud esildise, mis on eelnevalt KLPS personaliosakonna poolt kooskõlastuse saanud, alusel Kaitseliidu ülem või tema poolt volitatud isik. 3.6 KLPS personaliosakond arendab personali tasustamise valdkonda ning kontrollib palga ja töötasu kokkuleppimise ja lisatasude määramise vastavust seadustele ja palga maksmise juhendile. 3.7 Lisatasu täiendavate ülesannete eest (p 6.1) ning asendamise eest (p 7.8) võib omavahel summeerida. Sellele võib lisanduda lisatasu Kaitseliidu koolis õpetamise (p 6.9), sõjaväelises väljaõppes osalemise ja riigikaitselaagris osalemise eest (p 8.8). 3.8 Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. 3.9 Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvestuskuu viimasel tööpäeval teenistuja poolt kirjalikus avalduses osundatud arvelduskontole. Pangakonto muutmisest tuleb teavitada kirjalikult KLPS rahandusosakonda. 3.10 Kui jooksva kuu viimane päev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. 3.11 KLPS rahandusosakonna vanemraamatupidaja edastab teenistujale e-posti teel arvestatud palga või töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta arvestuslehe. 3.12 Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel. 3.13 Juhul, kui p 3.12 kohase metoodika alusel arvestatud kuu tasude summa jääb väiksemaks jooksva kuu kehtivast töötasust, jätkatakse töötasu maksmist. 3.14 Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovi korral puhkusele järgneval palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast ja töötasust. 3.15 Kaitseliit võib teenistuja palgast ja töötasust kinni pidada teenistujale makstud ettemakse ning teenistuja kirjalikul nõusolekul KL arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa, mille teenistuja peab KL-le tagastama. 4. Teenistuja palga ja töötöötasu määramise tingimused ja kord 4.1 Põhitöötasu kokkuleppimisel lähtutakse töökoha teenistusgrupist. 4.2 Teenistuja põhipalga määramisel lähtutakse Kaitseväe juhataja poolt kinnitatud „Tegevväelase ja vabatahtliku teenistuja palgajuhendist“. 4.3 Struktuuriüksuse juht kooskõlastab töötaja põhitöötasu KLPS personaliosakonna ülemaga enne, kui ta annab töötasu teada uuele töötajale. 4.4 Töötaja põhitöötasu eelkokkuleppe sõlmib struktuuriüksuse juht KLPS personaliosakonna ülemaga, kirjaliku töölepingu allkirjastab KLPS ülem. 4.5 Enne uue teenistuja värbamist konsulteerib struktuuriüksuse juht KLPS personaliosakonnaga, saamaks teada soovitusliku palga- või töötasuvahemiku. Läbirääkimistel palga ja töötasu osas ei anta värvatavale palga ja töötasu osas lubadusi enne, kui pakutud palk ja töötasu ei ole KLPS personaliosakonnaga kooskõlastatud. 4.6 Töötaja põhitöötasu lepitakse töötaja ja tööandja vahel kokku töölepingus või selle lisas. 4.7 Tegevväelaste põhipalgad vaadatakse üle üldjuhul kord aastas 1. maiks selleks eraldatud eelarveliste vahendite piires. Põhipalkade üle vaatamine ei tähenda automaatselt kõikide tegevväelaste põhipalkade muutmist. 4.8 Töötaja põhitöötasu vaadatakse üle üldjuhul üks kord aastas. Juhul, kui puuduvad eelarvelised võimalused töötaja põhitöötasude muutmiseks, lükatakse põhitöötasude ülevaatamine järgmisse eelarveaastasse. Põhitöötasude ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide töötajate põhitöötasude muutmist. 4.9 Põhitöötasu muutmise ettepanekuid ja otsuseid tehakse lähtuvalt: 4.9.1 töötaja palgapositsioonist põhipalga vahemikus või tööturul; 4.9.2 töökoha strateegilisest mõjust. 4.10 Põhitöötasu muutuste motiveeritud ettepanekud teeb töötaja struktuuriüksuse- või peastaabi osakonna juht KLPS personaliosakonna ülemale ning ettepanekud vaadatakse läbi KL ülema või KLPS ülemaga või tema volitatud isikuga. 4.11 NKK, NK ja KT instruktorile põhipalga muutmise ettepaneku teeb vastava struktuuriüksuse juht. 4.12 Erandjuhtudel tehakse struktuuriüksuse juhi ja KLPS personaliosakonna ülema põhjendatud ettepanekul ning KL ülema või KLPS ülema nõusolekul individuaalseid põhitöötasu muutusi ka aasta jooksul. 5. Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord 5.1 Muutuvpalk makstakse eelarvevahendite olemasolul. 5.2 Tulemustasu võib maksta ühekordse tasuna vastavalt töö tulemuslikkuse hindamisele. 5.3 Preemia võib maksta individuaalse või kollektiivse erakordse tööalase saavutuse eest. 5.4 Preemia maksmise otsustab KL ülem teenistuja juhi põhjendatud ettepanekul. 6. Täiendavate tööülesannete eest lisatasu maksmise tingimused ja kord 6.1 Lisatasu täiendavate tööülesannete eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust üldjuhul kuni 200 eurot kuus. KL ülema, KLPS ülema või tema volitatud isiku otsusega võib teha erandeid lisatasu suuruse osas. 6.2 Ettepanekus peab olema lisatasu suurus märgitud. 6.3 Lisatasu täiendavate tööülesannete eest vormistatakse ühekordse või igakuise tähtaegse lisatasuna, vajadusel kuni kuueks kuuks, kuid mitte kauem jooksvast eelarveaastast. 6.4 Ettepaneku lisatasu maksmiseks teeb teenistuja struktuuriüksuse juht või peastaabi osakonna juht enne täiendavate ülesannete täitmise alustamist teenistuja poolt. 6.5 Ettepanekus peavad olema täpselt fikseeritud tööülesanded ja ajavahemik, millise aja jooksul ülesannet täidetakse. 6.6 NKK, NK ja KT instruktorile lisatasu maksmise ettepaneku teeb malevapealik kooskõlastatult vastava struktuuriüksuse juhiga või vastupidi. 6.7 Lisatasu maksmise, lisatasu suuruse ja ajavahemiku, millise aja jooksul lisatasu makstakse, otsustab KLPS personaliosakonna ülem struktuuriüksuse juhi ettepanekul ning kooskõlastades selle KL ülema, KLPS ülema või tema poolt volitatud isikuga. 6.8 Erandkorras, kui täiendavad ülesanded tuleb anda eelnevalt planeerimata ja kiireloomuliselt, vormistatakse vajalikud dokumendid esimesel võimalusel tagantjärele. 6.9 Lisatasu kooli õppekavade ja/või kursusekavade raames õpetamise eest on 5 eurot tunnis kooli ülema taotluse ja õpetamise ajalise arvestustabeli alusel. 7. Asendustasu maksmine 7.1 Pannes puuduva tegevväelase või töötaja ülesanded osaliselt ühele teenistujale või jagades mitme teenistuja vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest, võib teenistujale maksta asendustasu, kui asendamine ei ole ettenähtud ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. 7.2 Ajutiselt puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest või vakantse ameti-/töökoha ülesannete täitmise eest võib teenistujale maksta asendustasu (v.a. puhkuse ajal asendamine) alljärgnevatel juhtudel: 7.2.1 asendustasu tegevväelasele makstakse asenduse eest, mis kestab vähemalt 30 kalendripäeva järjest; 7.2.2 asendustasu töötajale makstakse asenduse eest, mis kestab vähemalt 21 kalendripäeva järjest. 7.3 Kirjaliku ettepaneku lisatasu maksmiseks teeb teenistuja struktuuriüksuse juht või peastaabi osakonna juht. Ettepanek tehakse elektroonilises dokumendihalduse süsteemis ja suunatakse KLPS personaliosakonna ülemale. 7.4 Ettepanek tuleb esitada ametijuhendi välise asendamise korral enne kui teenistuja asub asendama, ametijuhendi järgse asendamise korral asendusperioodi jooksul või hiljemalt vahetult peale asendusperioodi lõppu. Ametijuhendi välisest asendamisest tulenevate lisaülesannete täitmiseks kokkuleppe sõlmimise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab KLPS personaliosakonna ülem või KLPS ülem või tema volitatud isik. 7.5 Struktuuriüksuse juhi poolt esitatud ametjuhendi järgse asendamise lisatasu taotluse kooskõlastab KLPS personaliosakonna ülem. 7.6 Asendustasu piirmäär on 200 eurot kuus. Struktuuriüksuse juhi, peastaabi osakonna ning jaoskonna juhi ja maleva sektsiooni juhi asendamise korral on piirmäär 250 eurot kuus või tegevväelase puhul asendatava ametipalk pannes puuduva tegevväelase ülesanded osaliselt või täielikult ühele tegevväelasele või mitmele teisele tegevväelasele, vabastades nad kas osaliselt või täielikult oma ülesannete täitmisest, makstakse tegevväelasele oma ametikohajärgset põhipalka või asendatava ametikoha põhipalka, kui see on suurem asendaja põhipalgast. 7.7 Asendamisperiood võib kesta maksimaalselt kuus kuud, mida võib struktuuriüksuse juhi motiveeritud ettepaneku alusel KLPS ülema või tema volitatud isiku otsusega pikendada. 7.8 Kui teenistuja asendab täielikult ühte või osaliselt mitut teenistujat, kelle tööülesannete täitmist ei ole võimalik edasi lükata, võib tema töölepingus kokku leppida erandina käesolevast korrast erineva asendustasu maksmise juhul, kui asendamine toob kaasa väga olulisel määral töömahu ja vastutuse suurenemise. 7.9 Ülemale/juhile alluva asendamise eest lisatasu ei maksta. 7.10 Ühe ajutiselt puuduva või ühe vakantse ameti-/töökoha ülesanded võib jaotada kuni kahe teenistuja vahel ja lisatasu võib maksta kuni kahele teenistujale. Põhjendatud juhtudel, kui jaotatavate ülesannete maht on väga suur ja/või neid ei ole võimalik ainult kahe teenistuja vahel jagada, võib KL ülema otsusel teha erisusi. 8. Eritingimustes töötamise lisatasude ja hüvitiste määramise ja maksmise tingimused ja kord 8.1 Eritingimuste lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö, riigipühal ja ööajal töötamise eest seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole teenistujale võimalik hüvitada vaba aja andmisega. 8.2 Teenistujale ööajal töötamise eest lisatasu maksmise või riigipühal töötamise hüvitamise aluseks on vahetu juhi kinnitatud tööajaarvestuse tabel ning vahetu juhi ettepanek (ettepanek peab sisaldama töö teostamise vajaduse kirjeldust, teostatud töid, kuupäeva ja tundide arvu) KLPS personaliosakonna ülema kooskõlastusega. 8.3 Riigipühal ja ööajal töötamise eest makstakse lisatasu seadusest tulenevatel alustel, kui seda ei hüvitata teenistujale vaba aja andmisega. 8.4 Teenistuja tööaja planeerimise eest vastutab teenistuja vahetu juht. Tööaja planeerimisel tuleb lähtuda pritsiibist, et 4-kuulise summeeritud tööaja perioodi lõpul ei oleks teenistujal ületunde. Juhul, kui tekib reaalne vajadus leppida teenistujaga kokku ületundide tegemine, tuleb selleks vahetul juhil eelnevalt küsida nõusolek KL ülemalt. Selleks tuleb vahetul juhil esitada läbi personaliosakonna kirjalik motiveeritud taotlus, märkides ära, teenistuja nime ja asjaolud, millest tuleneb ületunnitöö vajadus. KL ülema või tema  volitatud isiku nõusoleku korral võib vahetu juht leppida teenistujaga kokku ületunnitöö tegemises. Ületundide väljamaksmise aluseks on struktuuriüksuse juhi, KLPS personaliosakonna ülema ja KLPS ülema poolt kinnitatud tööajatabel. 8.5 Sõjaväelises väljaõppes osalemise ajal rakendub töötajale Kaitseliidu seaduse § 16 lg-s 4 sätestatu: Kaitseliidus töölepingu alusel töötavale isikule ei kohaldata sõjaväelise väljaõppe ajal töölepingu seaduses sätestatud summeeritud tööaega, ületunnitööd, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, öötöö piirangut ning igapäevast ja iganädalast puhkeaega, kui töölepingus on ette nähtud, et isiku tööülesannete hulka kuulub sõjaväelises väljaõppes osalemine. 8.6 Sõjaväelisel väljaõppel (edaspidi ka õppus) osalemisena ja riigikaitselaagris õpetamise eest käsitletakse osalemist vähemalt 24 tundi kestval õppusel/riigikaitselaagris, mis on sõjaaja ülesannete täitmise harjutamine rahuaja tingimustes. 8.7 Paraadi ettevalmistamist ja läbiviimist (paraadile eelnev päev ja paraadipäev) ning paraadil osalemist (paraadipäev) tuleb käsitleda sõjaväelisel väljaõppel osalemisena. 8.8 Sõjaväelisel väljaõppel ja riigikaitselaagris õpetamise eest makstakse lisatasu järgmiselt: 8.8.1 sõjaväelisel väljaõppel või riigikaitselaagris õpetamise eest osaletud päeva kohta makstakse iga õppusel osaletud päeva eest lisatasu 40 eurot; 8.8.2 nädalavahetusel osaletud päeva kohta rakendatakse õppustel Siil/Kevadtorm ja DELA osalemisel lisaks p 8.8.1 sätestatud lisatasule täiendavat lisatasu 65 eurot, välja arvatud riigipühal; 8.8.3 riigipühal õppusel ja riigikaitselaagris õpetamise eest makstakse teenistujale kahekordset põhipalka 8 tunni ulatuses päeva kohta ning punktis 8.8.1 toodud lisatasu. Seletuskiri palga maksmise juhendi juurde Palga maksmise juhendis viiakse sisse alates 01.07.2026 muudatused, mis loovad selgemad ja ühetaolisemad reeglid palga, töötasude ja lisatasude määramisel. Muudatused viiakse sisse mitmetes palgajuhendi punktides ja seetõttu selguse huvides kehtestatakse palgajuhendi terviktekst uuesti. Peamine eesmärk palga maksmise juhendi muutmiseks on anda ühesugune selgem ja ühtsem arusaamine nii töötajate kui tegevväelaste lisatasude maksmise osas. Seega on palga maksmise juhendisse lisatud lisaks töötajate töötasu korraldamisele ka Kaitseliidu tegevväelaste palga erisused. Punktiga 7 määratletakse asendustasu maksmise tingimused ja kord, kus määratletakse ära asendustasu piirmäärad. Nii tegevväelase kui töötaja puhul on see 200 eurot kuus. Struktuuriüksuse juhi, peastaabi osakonna ning jaoskonna juhi ja maleva sektsiooni juhi asendamise korral on piirmäär 250 eurot kuus. Puuduva tegevväelase asendamisel võib panna puuduva tegevväelase ülesanded osaliselt või täielikult ühele tegevväelasele või mitmele teisele tegevväelasele, vabastades nad kas osaliselt või täielikult oma ülesannete täitmisest, makstakse tegevväelasele oma ametikohajärgset põhipalka või asendatava ametikoha põhipalka, kui see on suurem asendaja põhipalgast. Punktiga 8 reguleeritakse eritingimustes töötamise lisatasude ja hüvitiste määramise ja maksmise tingimused ja kord. Punktis 8.6 on välja toodud sõjaväelisele väljaõppele lisaks ka riigikaitselaagris õpetamine. Punktiga 8.7 tuuakse välja, et ka paraadi ettevalmistamist ja läbiviimist (paraadile eelnev päev ja paraadipäev) ning osalemist (paraadipäev) tuleb käsitleda kui sõjaväelisel väljaõppel osalemisena (tähisega SV8), sealhulgas peab osalemine kestma rohkem kui 8 tundi. Vähema kui 8 tunnise osalemise puhul tuleb tööajatabelisse märkida tähise SV8 asemel ületunnid. Punkt 8.8.2 toob veelkord välja milliste õppuste puhul tasustatakse sõjaväelisel väljaõppel osalemine nädalavahetusel täiendava lisatasuga 65 eurot.