Rahandusministeerium
24.07.2020 nr 1-4/20/3305
Keskkonnaministri 11.09.2019 määruse nr 41
„Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide
saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“
muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Arenguriikides
kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Eelnõu seletuskiri
Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium; Maaeluministeerium
Rene Lauk, 626 2948
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
30.06.2020
MÄÄRUS
Tallinn
Keskkonnaministri 11.09.2019 määruses nr 41
„Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide
saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja
kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.
Keskkonnaministri 11.09.2019 määruses nr 41 „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide
saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) Paragrahv 6 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „meetme eelarve“ lauseosaga „,prioriteetsete
sihtriikide nimekirja“;
2) Paragrahv 21 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 21. Taotluse eelistuskriteeriumid
Taotlust hinnatakse järgmiste eelistuskriteeriumite põhjal:
Nr Eelistuskriteerium Selgitus Punktid
1 Sihtriik Taotluse sihtriik kuulub Keskkonnaministri 4
kinnitatud prioriteetsete riikide hulka
Taotluse sihtriik kuulub Majandusliku 3
Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD)
arenguabi saajaks määratletud vähim arenenud
saareriikide hulka
Taotluse sihtriik kuulub Majandusliku 2
Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD)
arenguabi saajaks määratletud vähim arenenud
riikide hulka, mis ei ole saareriigid
Taotluse sihtriik kuulub teiste Majandusliku 1
Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD)
arenguabi saajaks määratletud riikide hulka
2 Taotluses kirjeldatud kliimamuutuse leevendamise ja selle mõjudega 3
tegevused on Rio markerite kohanemise tegevused
põhjal määratletavad kui: kliimamuutuse leevendamise tegevused 2
kliimamuutuste mõjudega kohanemise 2
tegevused
3 Taotluses kirjeldatud taotluses kirjeldatud tegevuste hulka kuulub 4
tegevuste hulka kuulub Eestis väljatöötatud lahenduse, teadmise,
Eestis väljatöötatud või teenuse või toote, mis aitab kliimamuutusi
Eestis lisandväärtuse saanud leevendada või nendega kohaneda, viimine
lahenduse, teadmise, teenuse sihtriiki
või toote, mis aitab taotluses kirjeldatud tegevuste hulka kuulub 2
kliimamuutusi leevendada välisriigis väljatöötatud, kuid Eestis
või nendega kohaneda, lisandväärtuse saanud lahenduse, teadmise,
viimine sihtriiki. teenuse või toote, mis aitab kliimamuutusi
leevendada või nendega kohaneda, viimine
sihtriiki
4 Projekti panuse mõju pingerea esimeses kolmandikus olevad taotlused 3
sihtriigi kliimapoliitika
pingerea teises kolmandikus olevad taotlused 2
eesmärkidele võrreldes
konkureerivate projektidega. pingerea kolmandas kolmandikus olevad 1
taotlused
5 Taotleja omafinantseeringu vähemalt 50% 3
osakaal projekti kuludest on 20–49% 2
10–19% 1
„;
3) Paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „arvel“ sõnaga „mitte“;
4) Paragrahv 25 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 25. Toetuse maksmine ja toetuse tagastamine
(1) KIK teeb toetuse saajale toetuse makseid kooskõlas käesoleva määruse ja taotluse rahuldamise
otsusega E-toetuse keskkonna kaudu. Toetus makstakse väljamaksetaotluse esitamisel ja tasutud
kuludokumentide alusel.
(2) Põhjendatud juhul tehakse taotlejale ühe korra ettemakse kuni 30% ulatuses toetuse summast. Kui
taotluse rahuldamise otsuses on sätestatud § 22 lõike 5 alusel kõrvaltingimus, ei tehta ettemakset
enne kõrvaltingimuse täitmist.
(3) Lõikes 2 nimetatud ettemakse kantakse kinni enne järgmise toetusosa väljamaksmist.
(4) KIK keeldub toetuse või selle osa väljamaksmisest, kui maksetaotlust, vahe- või lõpparuannet ei
kinnitata või kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine
või projekti elluviimine on ohustatud.
(5) Kui toetuse saaja on projekti lõpuks teinud abikõlblikke kulusid väiksemas mahus, kui on
ettemaksena saadud toetus, peab toetuse saaja kandma kasutamata jäänud toetussumma KIKile
tagasi § 32 lõike 6 kohaselt.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk (allkirjastatud digitaalselt)
minister Meelis Münt
kantsler
Keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaministri 11.09.2019 määruse nr 41 „Arenguriikides kliimapoliitika
eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Määruse muudatuse eelnõu (edaspidi eelnõu) täpsustab toetuse andmise tingimusi Riigi
eelarvestrateegia meetmes „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna
peaspetsialist Krista Tõnisson (tel 626 0727,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja
õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk
(tel 626 2948,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu eesmärgiks on täpsustada toetuse andmise korda meetmes „Eesti panus rahvusvahelisse
kliimakoostöösse“.
Eelnõu koosneb neljast punktist.
1) Paragrahv 6 lõiget 1 muudetakse
§ 6 lõikesse 1 täiendatakse, et keskkonnaminister kinnitab käskkirjaga lisaks meetme eelarvele
ja avatud taotlusvooru eelarvele ka prioriteetsete sihtriikide nimekirja. Nimekiri koostatakse
Välisministeeriumilt saadud sisendi ja Keskkonnaministeeriumi partnerlusriikide alusel.
2) Paragrahv 21 toodud eelistuskriteerium nr 1 asendatakse uue eelistuskriteeriumiga
Eelistuskriteerium „Taotluses kirjeldatud projekti eesmärk ja tegevused on sisuliselt seotud
meetme eesmärgi täitmisega“ ostus liiga subjektiivseks ning see asendatakse sihtriigi põhise
eelistuskriteeriumiga, mis tagab faktidel põhineva hindamise.
Kriteeriumi 1 juures hinnatakse kas taotluses nimetatud sihtriik kuulub prioriteetsete riikide
hulka (4 punkti), Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) arenguabi saajaks
määratletud vähim arenenud saareriikide hulka (3 punkt), vähim arenenud riikide, mis ei ole
saareriigid, hulka (2 punkt) või teiste vähem arenenud riikide hulka (1 punkt).
Kui taotluses nimetatud sihtriik kuulub taotlusvooru avanedes § 6 lg 1 nimetatud
keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud prioriteetsete sihtriikide nimekirja, kes on Eesti jaoks
olulised partnerlusriigid arenguriikide hulgas, antakse taotlusele antud kriteeriumi juures 4
punkti.
Kui taotluses nimetatud sihtriik kuulub Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis
(OECD) arenguabi saajaks määratletud vähim arenenud saareriikide hulka, antakse taotlusele
antud kriteeriumi juures 3 punkti. OECD määratluse aluseks on 2020. a DAC list1, milles vähim
arenenud riikide nimekiri on esimeses veerus. Väikeste arenevate saareriikide määratuse
aluseks on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) majandus- ja sotsiaalosakonna
koostatud nimekiri2. Järgnevatel aastatel on aluseks kõige uuem avaldatud kehtiv DAC list ja
1
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) arenguabi saajaks määratletud riikide nimekiri
http://www.oecd.org/dac/financing-sustainable-development/development-finance-standards/DAC-List-of-ODA-
Recipients-for-reporting-2020-flows.pdf
2
Väikeste arenevate saareriikide nimekiri https://sustainabledevelopment.un.org/topics/sids/list
1
väikeste arenevate saareriikide nimekiri, mille paneb Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)
oma veebilehele enne taotlusvooru algust.
Kui taotluses nimetatud sihtriik kuulub Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni
(OECD) arenguabi saajaks määratletud vähim arenenud riikide hulka, mis ei ole saareriigid,
antakse taotlusele antud kriteeriumi juures 2 punkti.
Kui taotluses nimetud sihtriik kuulub muude Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni
(OECD) arenguabi saajaks määratletud riikide hulka, antakse taotlusele 1 punkt.
3) Paragrahvi 23 lõikes 2 parandatakse sõnastust
Eelnõu § 23 kirjeldab projekti muutmise protsessi, kuna projekti elluviimise käigus võib tekkida
vajadus muuta taotluses esitatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi.
Taotluse rahuldamise otsust ei pea muutma, kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarves
konkreetsele tegevusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt, kuid mitte
rohkem kui 10% võrreldes algse eelarvereaga. KIKiga tuleb siiski muudatused enne
kooskõlastada E-toetuse keskkonna kaudu esitatud info põhjal. Muudatuste tõttu ei või muutuda
projekti eesmärk ega suureneda toetussumma. Seega on võimalik eelarvemuudatusi teha kas
olemasoleva eelarve piires või eelarvet vähendades.
4) Paragrahvis 25 muudetakse toetuse maksmise korda
Toetuse maksmise kord muudetakse selgemaks ja taotlejale mõistetavamaks. Väljamaksed
tehakse üldjuhul pärast abikõlblike kulude tõendamist. Põhjendatud juhtudel on võimalik teha
ka ettemakse, mida on kirjeldatud lõikes 2. Ettemakse saamise korral tehakse järgnevad
väljamaksed tasutud kuludokumentide alusel ning ettemakse kantakse kinni enne järgmise
toetussumma väljamaksmist. Oluline on tähele panna, et lõppmakse suurus on vähemalt 10%,
mis makstakse toetuse saajale pärast lõpparuande heakskiitmist.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.
4. Määruse mõju
Määruse muudatuse rakendumisel suureneb õiglusselgus toetuse taotlemisel ja selle
väljamaksmisel.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud
Toetuseks kasutatavad summad laekuvad EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute
müügist ja need kajastatakse riigieelarves. Toetuse kogumaht on igal aastal üks miljon eurot ja
on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Määruse täitmise korraldamiskulud kaetakse
ministeeriumi tegevuskuludest, välja arvatud taotlusvooruga seotud halduskulud, milleks
kasutatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“
vahendeid.
2
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Välisministeeriumile ja Maaeluministeeriumile. Eelnõu ja seletuskiri on kooskõlastatud
Keskkonnainvesteeringute Keskusega.
3
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/20-0942 - Keskkonnaministri 11.09.2019 määruse nr 41 „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 07.08.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/87a1bae1-31e6-4861-b836-e49b9ca284bc
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/87a1bae1-31e6-4861-b836-e49b9ca284bc?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main