dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. juuli 2020
Viit
1.15-5/2020/4389-2
Registreeritud
23. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Spaaliit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Turismifirmade Liit, MTÜ Eesti Konverentsibüroo
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
18/S Majandusarengu korraldamine
Sari
18-5/S Ettevõtlusega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
18-5/2020
Vastutaja
Sille Kraam (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎1.15-520204389-2 23.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc222 KB

Sisu (failidest)

Teie 03.07.2020 Eesti Spaaliit Eesti Hotellide- ja Restoranide Liit Meie 23.07.2020 nr 1.15-5/2020/4389-2 Eesti Turismifirmade Liit Eesti Konverentsibüroo Vastuskiri turismiliitude pöördumisele töökohtade säilitamise osas sektoris Austatud turismi erialaliitude juhatuse liikmed Täname Teid saadetud kirja eest. Alljärgnevalt vastame Teie poolt saadetud kirjas tehtud ettepanekutele. 1. Töölepinguseaduse § 37 lg 1 muutmine ning võimaldamine töötasu vähendamiseks aasta jooksul 3-lt kuult 6-le kuule. Sotsiaalministeerium on olnud väga ettevaatlik TLS § 37 muutmisettepanekute suhtes ja ei ole seda tänaseni mitmetel erinevatel põhjustel vajalikuks pidanud. Töötukassa töötasu hüvitise meetme ajal oli keerulises seisus tööandjatel võimalik taotleda hüvitist, et rasked ajad üle elada ilma töötajaid koondamata või tegevust lõpetamata. Igal juhul tuleb töötasu ühepoolse vähendamise võimaliku perioodi pikendamise kaalumisel lähtuda nii töötaja kui ka tööandja huvidest. Leiame, et Teie poolt kirjas välja toodud lahendus ei pruugi pikemas perspektiivis kasu tuua. Sektorites, kus kriisi mõju jääb pikemaajaliseks ning töömaht püsivalt väikseks, võib olla mõistlikum siiski töötajate koondamine ning nende ressursi vabastamine teiste sektorite jaoks, kelle tõus on kiirem ning seega ka tööjõu vajadus suurem. Tööturu vaatest mööname, et turismisektor sai kriisi ajal tugevasti kannatada, kuid meil ei ole hetkel veel head ülevaadet sektori pikaajalise arengu/taastumise väljavaadetest. Seetõttu on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tellimas uuringut „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudel“, mille eesmärgiks on saada teada, milline on COVID-19 majandusmõju turismile omastele ja seotud majandusharudele, analüüsida kvalitatiivselt, millised on turismivaldkonna võimalikud arengustsenaariumid COVID- 19 kriisi järel ning saada teada, millised on Eesti turismisektori arendamiseks vajalikud prioriteetsed teemad ja sekkumisloogikad, millega riik peab lähi- ja pikemas perspektiivis kindlasti tegelema. Antud uuringu tulemusena saab rääkida juba konkreetsetest ettepanekutest, mida sektori kiiremaks taastumiseks on mõistlik riigi poolt teha. Uuring on valmimas sellel sügisel. Täiendava infona lisame, et kuna turismisektor on lai ning majandussuhted on põimunud, siis kaalub Sotsiaalministeerium taotleda turismisektoris töö kaotanud inimestele tööturuteenuste Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 osutamiseks täiendavaid vahendeid Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondist (EGF). Ühtlasi on väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri palvel hetkel loomisel kriisimeetmete töörühm, mille eesmärk on koguda ettevõtete esindusorganisatsioonidelt tagasisidet ja sisendit eelkõige KredExi kriisimeetmete rakendamise ja kujundamise osas ning teha ettepanekuid kriisijärgseks taastumiseks. Antud töörühmas osalemise kutse on edastatud Eesti Turismifirmade Liidule. 2. Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kaotamine võimaldamaks säilitada töötamine osakoormusega. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, millest laekuv raha läheb riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionite maksmiseks. Näeme, et ettepanek omaks olulist mõju eelarvele. Eriolukorras suurenesid kulutused tervishoiu valdkonnas, mistõttu on võimatu toetada ettepanekut, mille tulemusena väheneks tervishoiu rahastus veelgi ning tooks kaasa ka riigi võlakoormuse kasvu. Lisaks näeme pakutud toetusmeetme puhul mitmeid täiendavaid probleeme, võimalikke probleeme riigiabi reeglitega ja erinevate ettevõtete ebavõrdset kohtlemist. Lõpetuseks märgime, et tööandja aitamine töövõtja arvelt ei ole olnud eelistatud lähenemisviisiks. Toetusmeetmete valikul tuleks eelistada eeskätt neid variante, mis lisaks riigieelarve laekumisele, ei avaldaks negatiivset mõju ka Eesti elanike toimetulekule, mis eriolukorras on samuti halvenenud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Sille Kraam Tel. 625 6495, e-mail: [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel