dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri Eesti Turismifirmade Liidule ja teistele turismivaldkonna katusliitudele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. juuli 2020
Viit
1.15-5/2020/4758-1
Registreeritud
23. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Spaa Liit, MTÜ Eesti Maaturism , Eesti Konverentsibüroo
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Henrik Kutberg (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎1.15-520204758-1 23.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc429 KB

Sisu (failidest)

Eesti Turismifirmade Liit [email protected] Meie 23.07.2020 nr 1.15-5/2020/4758-1 Vastuskiri Eesti Turismifirmade Liidule ja teistele turismivaldkonna katusliitudele Austatud kirja adressaadid Mõistame Teie muret seoses turismi- ja reisisektori ettevõtetega, kelle osas pole senini veel kõigile sobivat lahendust leitud. Tõdeme, et tänaseks on KredExi kaudu toetatud natukene rohkem turismi- ja reisiettevõtteid kui mõni kuu tagasi, kuid sellegipoolest on finantseeritud ettevõtete arv kahetsusväärselt väike. Tõite 1. juulil ETFL-i ja 3. juulil turismivaldkonna katusliitude poolt saadetud pöördumises välja mitmeid murekohti, millest osad ettepanekud on seotud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, kuid nii mõnigi ka teiste ministeeriumite haldusalaga. Ühe murekohana tõdesite, et turismisektori puhul on väga suur osa ettevõtetest jäänud abimeetmetest kõrvale. Sealhulgas tegite mitmeid tähelepanekuid KredExi toodete osas, mille puhul esitame hea meelega ka omapoolsed kommentaarid: 1) “Kredexi käendus - vaatamata sellele, et kommertspankadele tõsteti KredExi erakorralise laenukäenduse krediidikahjude hüvitamise piirmäär 30 protsendini pankade poolt väljastatud uutele laenudele, ei ole sellest abi. Reisisektor on liiga riskantne.” Nendime, et KredExi uute laenude käendamise puhul ei pruugi krediidikahjude hüvitamise piirmäär 30% näol olla piisav, et suunata kommertspankasid raskustes reisiettevõtetele rohkem laenu andma, kuid sellegipoolest on seda järeldust täna veel vara teha, kuna erakorraliste laenukäenduse meetmete tingimusi uuendas KredExi viimati 7. juulil. Hetkel kehtiva krediidikahjude hüvitamise ülempiiri puhul on tegu Vabariigi Valitsuse poolt 18. juunil heaks kiidetud otsusega, mille alusel „uute laenude käendamisel sätestatakse laenuandjatele krediidikahjude hüvitamise piirmääraks kuni 30%“. Vabariigi Valitsuse otsusega sätestatud tingimused on kõikidele ettevõtetele ühesugused. 2) “KredExi otselaen - reisiettevõtete peamiseks takistuseks on ärimudelist tulenevalt madal omakapital ning äri taastumise pikk ootusaeg. Taas, sektor on äärmiselt riskantne, potentsiaalse müügi taastumist ei suuda täna keegi prognoosida. Isikliku varaga laenu tagada ei ole mõistlik.“ Leiame, et KredExi otselaenude uued tingimused, mis kehtestati 10. juunil on enamike ettevõtete jaoks muutunud oluliselt soodsamaks ning ka tagatiste nõudeid on leevendatud. Kuni 0,5 mln euro Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 suuruse käibelaenu puhul nõutakse tagatist vaid 10% ulatuses laenusummast. Samuti on eelistatud, et tagatiseks võiks olla ettevõtte vara, mitte ettevõtja isiklik vara. Tagatise olemasolu vajadus on nõutud vastavalt Vabariigi Valitsuse 24. aprillil tehtud otsusele. 3) “Otselaenude uued, 10.06 kehtima hakanud tingimused muutusid tegelikkuses karmimaks: - 2019. aasta majandusaruanne peab olema auditeeritud (varem võis ettevõte valida, kas esitab 2018 või 2019 aruande). - Käibekapitalilaenu perioodi lühendamine 24 kuule (varem oli periood 72 kuud). Sektori ettevõtted, kes vaevlevad suures likviidsuskriisis, ei ole võimelised laenu 24 kuu jooksul tagasi maksma, sest turg ei taastu piisavalt kiiresti.“ Me ei nõustu kindlasti väitega, et KredExi tingimused oleks üldjoontes karmimaks muutunud. Küll oleme aga mõlema ettepanekuga nõus, et nii esitatava majandusaruande aasta valikuvõimaluse taastamine kui ka käibekapitalilaenu perioodi pikkuse puhul on tegu otsustamise kohaga, mis vajab täiendavat läbirääkimist. Meie eesmärgiks on kindlasti see, et KredExi otselaenu tingimused ei seaks täiendavaid ebamõistlikke piiranguid ja jõuaks võimalikult efektiivselt koroonapuhangu tõttu raskustesse sattunud ettevõteteni. 4) „Kredexi haldussuutlikkus on äärmiselt madal. Laenu taotlevatele ettevõtetele ei vastata või ei anta sisulisi vastuseid/asjatundlikku abi. On olukordi, kus ettevõte ootab vastust juba üle kolme nädala. Suhelda saab vaid e-posti teel, telefoni teel sisulisi vastuseid ei saa. Läbi viidud infowebinarid on samas olnud sisukad ja selged.“ Kriisi algusest saati on KredEx suurendanud oma personali, et tegeleda suureneva taotluste arvuga. Kui aprillis-mais oli menetlemisega veel osaliselt probleeme, siis tänaseks on probleemid lahenenud. Täiendavalt on palgatud 3 kliendihaldurit (+100%), 2 lepinguhalduse spetsialisti (+100%). Ajutiselt kaasati erakorraliste taotluste menetlemisele 6 töötajat (+200%) KredExi teistest üksustest. Samuti koostati kriisi alguses ministeeriumi ja teiste ametiasutuste koostöös nimekiri töötajatest, kes võiks vajadusel taotluste menetlemise osas KredExit abistada. Nii suuremahulist vajadust abi järele pole siiamaani tekkinud. Eeltoodut kokku võttes säilitame endiselt lootuse, et koostöös leiame lahenduse aitamaks rohkemaid turismi- ja reisisektori ettevõtjaid, kes leiaks nii KredExi kui ka teistest võimalikest kriisimeetmetest leevendust. Koostöö hõlbustamiseks on meil plaanis lähiajal kokku kutsuda ka peamiselt ettevõtete esindusorganisatsioonidest koosnev töögrupp, kes aitaks KredExi kriisimeetmeid paremini sihistada ning ühtlasi valmistuda paremini ette ka väljakutseteks, mis kaasnevad võimaliku koroonapuhangu teise laine tulekuga. Kutse töörühmas osalemiseks on edastatud Eesti Turismifirmade Liidule. Töörühmas konstruktiivse ja sisulise arutelu tekitamiseks palume Teil meile edastada lisainfot analüüside osas, kuidas on jõutud ministeeriumile saadetud kirjades välja toodud erakorraliste sektorispetsiifiliste meetmete ettepanekuteni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister 2 (3) Lisaadressaadid: Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Eesti Spaa Liit MTÜ Eesti Maaturism Eesti Konverentsibüroo Henrik Kutberg 625 6426 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel