Eesti Turismifirmade Liit
[email protected] Meie 23.07.2020 nr 1.15-5/2020/4758-1
Vastuskiri Eesti Turismifirmade Liidule ja teistele
turismivaldkonna katusliitudele
Austatud kirja adressaadid
Mõistame Teie muret seoses turismi- ja reisisektori ettevõtetega, kelle osas pole senini veel kõigile
sobivat lahendust leitud. Tõdeme, et tänaseks on KredExi kaudu toetatud natukene rohkem
turismi- ja reisiettevõtteid kui mõni kuu tagasi, kuid sellegipoolest on finantseeritud ettevõtete arv
kahetsusväärselt väike.
Tõite 1. juulil ETFL-i ja 3. juulil turismivaldkonna katusliitude poolt saadetud pöördumises välja
mitmeid murekohti, millest osad ettepanekud on seotud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, kuid nii mõnigi ka teiste ministeeriumite haldusalaga. Ühe
murekohana tõdesite, et turismisektori puhul on väga suur osa ettevõtetest jäänud abimeetmetest
kõrvale. Sealhulgas tegite mitmeid tähelepanekuid KredExi toodete osas, mille puhul esitame hea
meelega ka omapoolsed kommentaarid:
1) “Kredexi käendus - vaatamata sellele, et kommertspankadele tõsteti KredExi erakorralise
laenukäenduse krediidikahjude hüvitamise piirmäär 30 protsendini pankade poolt
väljastatud uutele laenudele, ei ole sellest abi. Reisisektor on liiga riskantne.”
Nendime, et KredExi uute laenude käendamise puhul ei pruugi krediidikahjude hüvitamise
piirmäär 30% näol olla piisav, et suunata kommertspankasid raskustes reisiettevõtetele rohkem
laenu andma, kuid sellegipoolest on seda järeldust täna veel vara teha, kuna erakorraliste
laenukäenduse meetmete tingimusi uuendas KredExi viimati 7. juulil. Hetkel kehtiva
krediidikahjude hüvitamise ülempiiri puhul on tegu Vabariigi Valitsuse poolt 18. juunil heaks
kiidetud otsusega, mille alusel „uute laenude käendamisel sätestatakse laenuandjatele
krediidikahjude hüvitamise piirmääraks kuni 30%“. Vabariigi Valitsuse otsusega sätestatud
tingimused on kõikidele ettevõtetele ühesugused.
2) “KredExi otselaen - reisiettevõtete peamiseks takistuseks on ärimudelist tulenevalt madal
omakapital ning äri taastumise pikk ootusaeg. Taas, sektor on äärmiselt riskantne,
potentsiaalse müügi taastumist ei suuda täna keegi prognoosida. Isikliku varaga laenu
tagada ei ole mõistlik.“
Leiame, et KredExi otselaenude uued tingimused, mis kehtestati 10. juunil on enamike ettevõtete
jaoks muutunud oluliselt soodsamaks ning ka tagatiste nõudeid on leevendatud. Kuni 0,5 mln euro
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
suuruse käibelaenu puhul nõutakse tagatist vaid 10% ulatuses laenusummast. Samuti on eelistatud,
et tagatiseks võiks olla ettevõtte vara, mitte ettevõtja isiklik vara. Tagatise olemasolu vajadus on
nõutud vastavalt Vabariigi Valitsuse 24. aprillil tehtud otsusele.
3) “Otselaenude uued, 10.06 kehtima hakanud tingimused muutusid tegelikkuses karmimaks:
- 2019. aasta majandusaruanne peab olema auditeeritud (varem võis ettevõte valida, kas
esitab 2018 või 2019 aruande).
- Käibekapitalilaenu perioodi lühendamine 24 kuule (varem oli periood 72 kuud). Sektori
ettevõtted, kes vaevlevad suures likviidsuskriisis, ei ole võimelised laenu 24 kuu jooksul
tagasi maksma, sest turg ei taastu piisavalt kiiresti.“
Me ei nõustu kindlasti väitega, et KredExi tingimused oleks üldjoontes karmimaks muutunud. Küll
oleme aga mõlema ettepanekuga nõus, et nii esitatava majandusaruande aasta valikuvõimaluse
taastamine kui ka käibekapitalilaenu perioodi pikkuse puhul on tegu otsustamise kohaga, mis vajab
täiendavat läbirääkimist. Meie eesmärgiks on kindlasti see, et KredExi otselaenu tingimused ei
seaks täiendavaid ebamõistlikke piiranguid ja jõuaks võimalikult efektiivselt koroonapuhangu
tõttu raskustesse sattunud ettevõteteni.
4) „Kredexi haldussuutlikkus on äärmiselt madal. Laenu taotlevatele ettevõtetele ei vastata
või ei anta sisulisi vastuseid/asjatundlikku abi. On olukordi, kus ettevõte ootab vastust juba
üle kolme nädala. Suhelda saab vaid e-posti teel, telefoni teel sisulisi vastuseid ei saa. Läbi
viidud infowebinarid on samas olnud sisukad ja selged.“
Kriisi algusest saati on KredEx suurendanud oma personali, et tegeleda suureneva taotluste arvuga.
Kui aprillis-mais oli menetlemisega veel osaliselt probleeme, siis tänaseks on probleemid
lahenenud. Täiendavalt on palgatud 3 kliendihaldurit (+100%), 2 lepinguhalduse spetsialisti
(+100%). Ajutiselt kaasati erakorraliste taotluste menetlemisele 6 töötajat (+200%) KredExi
teistest üksustest. Samuti koostati kriisi alguses ministeeriumi ja teiste ametiasutuste koostöös
nimekiri töötajatest, kes võiks vajadusel taotluste menetlemise osas KredExit abistada. Nii
suuremahulist vajadust abi järele pole siiamaani tekkinud.
Eeltoodut kokku võttes säilitame endiselt lootuse, et koostöös leiame lahenduse aitamaks
rohkemaid turismi- ja reisisektori ettevõtjaid, kes leiaks nii KredExi kui ka teistest võimalikest
kriisimeetmetest leevendust. Koostöö hõlbustamiseks on meil plaanis lähiajal kokku kutsuda ka
peamiselt ettevõtete esindusorganisatsioonidest koosnev töögrupp, kes aitaks KredExi
kriisimeetmeid paremini sihistada ning ühtlasi valmistuda paremini ette ka väljakutseteks, mis
kaasnevad võimaliku koroonapuhangu teise laine tulekuga. Kutse töörühmas osalemiseks on
edastatud Eesti Turismifirmade Liidule. Töörühmas konstruktiivse ja sisulise arutelu tekitamiseks
palume Teil meile edastada lisainfot analüüside osas, kuidas on jõutud ministeeriumile saadetud
kirjades välja toodud erakorraliste sektorispetsiifiliste meetmete ettepanekuteni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
2 (3)
Lisaadressaadid: Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Eesti Spaa Liit
MTÜ Eesti Maaturism
Eesti Konverentsibüroo
Henrik Kutberg
625 6426
[email protected]
3 (3)