TÕLGE INGLISE KEELEST
TEELIIKLUSE KONVENTSIOON1. ALLA KIRJUTATUD
19. SEPTEMBRIL 1949 GENFIS
Konventsiooniosalised, taotledes rahvusvahelise teeliikluse arendamist ja
ohutuse tõstmist teatud ühtsete reeglite kehtestamisega,
on kokku lepingu järgmises:
PEATÜKK I
Üldsätted
ARTIKKEL 1
1. Iga konventsiooniosaline nõustub oma teede kasutamisega
rahvusvaheliseks liikluseks käesolevas konventsioonis määratud tingimustel,
säilitades samal ajal jurisdiktsiooni oma teede kasutamise üle.
2. Üheltki konventsiooniosaliselt ei nõuta konventsiooni pakutavate hüvede
laiendamist mis tahes sõidukile, haagisele või juhile, mis või kes on viibinud pidevalt
selle riigi territooriumil üle ühe aasta.
ARTIKKEL 2
1. Konventsiooni lisad on konventsiooni lahutamatud osad; sellegipoolest
võib mis tahes riik konventsiooni allkirjastamisel, ratifitseerimisel või sellega
ühinemisel või mis tahes hetkel pärast seda jätta konventsiooni kohaldamisel
deklaratsiooniga2 välja lisad 1 ja 23.
1 Artikli 29 kohaselt jõustus konventsioon 26. märtsil 1952, kolmekümnendal päeval pärast
seda, kui ÜRO peasekretärile anti hoiule viies ratifitseerimis- või ühinemiskiri. Ratifitseerimis-
või ühinemiskirjad (ü) andsid hoiule järgmised riigid:
järgmistel kuupäevadel:
AMEERIKA ÜHENDRIIGID . . . . . . . . . . . . . . . . . 30. august 1950
Ratifitseerimiskirjaga kaasas olnud märkuses tõi Ameerika Ühendriikide valitsus välja,
et konventsiooni kohaldatakse kõikidel territooriumitel, mille rahvusvaheliste suhete eest
Ameerika Ühendriigid vastutavad.
PRANTSUSMAA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15. september 1950
TŠEHHOSLOVAKKIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3. november 1950
Konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt ei kohaldata koos konventsiooniga lisa 2.
MONACO (a)…………………………………………………………………3. august 1951
Viidates lisa 6 osale IV (b) toob Monaco Vürstiriigi valitsus välja, et sõidukil lubatakse
vedada ainult ühte haagist ning liigendsõiduk ei tohi vedada haagist.
ROOTSI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25. veebruar 1952
Konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt ei kohaldata koos konventsiooniga lisa 1.
2
Vt selle köite lk 53 kuni 58.
3 Allkirjastamise hetkel tehtud deklaratsioonid vt selle köite lk 60.
2. Iga konventsiooniosaline võib mis tahes hetkel teatada ÜRO peasekretärile,
et peab alates nimetatud teatise kuupäevast siduvaks lisasid 1 ja 2, mis jäeti välja
selle artikli lõike 1 kohaselt.
ARTIKKEL 3
1. Meetmeid, millega on nõustunud kas kõik konventsiooniosalised või mõned
nendest või millega nõustutakse tulevikus eesmärgiga soodustada rahvusvahelist
teeliiklust tolli, politsei, tervise ja muude nõuete lihtsustamise teel, loetakse
konventsiooni eesmärgiga kokkusobivateks.
2. (a) Iga konventsiooniosaline võib nõuda rahvusvahelisse liiklusesse
lubatud mis tahes mootorsõiduki importimisel võlakirja või muud tagatist, mis tagab
impordimaksude tasumise, mida nimetatud tagatise puudumise korral sisse nõutaks.
(b) Iga konventsiooniosaline peab selle artikli kontekstis aktsepteerima
garantiid, mille on andnud selle territooriumil asutatud organisatsioon, mis on
seotud rahvusvahelise organisatsiooniga, mis on väljastanud mootorsõidukile
kehtiva rahvusvahelise tolliloa (näiteks carnet de passages en douane).
3. Käesolevas konventsioonis toodud nõuete täitmiseks peavad
konventsiooniosalised püüdma hoida samal rahvusvahelisel teel kõrvuti olevaid
tolliasutusi ja -punkte avatud samadel lahtiolekuaegadel.
ARTIKKEL 4
1. Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„rahvusvaheline liikus“ tähendab mis tahes liiklust, mis ületab vähemalt ühe piiri;
„tee“ tähendab sõidukitele liiklemiseks mis tahes moel avatud trassi;
„sõidutee“ on tee osa, mida tavaliselt kasutavad liiklemiseks sõidukid;
„sõidurada“ tähendab sõidutee mis tahes osa, mis on piisavalt lai sõidukite
liikumiseks ühes reas;
„juht“ tähendab isikut, kes juhib teel sõidukit, kaasa arvatud jalgratast, või
veoloomi või ratsutab või ajab kariloomi või kelle käes on eespoolmainitu
tegelik füüsiline juhtimine;
„mootorsõiduk“ tähendab mis tahes omal jõul liikuvat sõidukit, mida tavaliselt
kasutatakse inimeste või kaupade veoks teel, välja arvatud rööbastel liikuvad
sõidukid ja elektrijuhtidega ühendatud sõidukid. Riigid, kelle jaoks on Lisa 1
siduv, ei tohi selle definitsiooniga hõlmata jalgrattaid, mis on varustatud
nimetatud lisas kirjeldatud tüüpi lisamootoriga;
„liigendsõiduk“ tähendab mis tahes mootorsõidukit, mille haagisel puudub
esitelg ja mis on kinnitatud nii, et osa haagisest paikneb mootorsõiduki peal
ning mootorsõiduk kannab märkimisväärse osa sõiduki ja selle veose massist.
Seda tüüpi haagist kutsutakse „poolhaagiseks“;
„haagis“ tähendab mis tahes sõidukit, mis on mõeldud mootorsõidukile
vedamiseks;
„jalgratas“ tähendab mis tahes jalgratast, mis pole iseliikuv. Riigid, kelle jaoks
on Lisa 1 siduv, peavad definitsiooniga hõlmama ka jalgrattad, mis on
varustatud nimetatud lisas kirjeldatud tüüpi lisamootoriga;
sõiduki „tegelik mass“ tähendab sõiduki ja selle veose massi hetkel, kui sõiduk
seisab paigal ja on valmis sõitmiseks; tegeliku massi hulka kuulub ka juhi ja
tol hetkel veetavate mis tahes isikute mass;
„maksimaalne veose mass“ tähendab veose massi, mida lubab sõiduki
registreerimisriigi pädev asutus;
sõiduki „täismass“ tähendab sõiduki ja selle maksimaalse veose massi hetkel,
mil sõiduk on valmis sõitmiseks.
ARTIKKEL 5
Konventsiooni ei tohi käsitleda tasulise autoveo loana või loana vedada muid
kaupu peale nende, mis on sõidukis viibivate isikute isiklik pagas; need ja muud
konventsioonis mittekäsitletud asjad reguleeritakse riigisiseste õigusaktidega,
millele kohalduvad muud asjassepuutuvad rahvusvahelised konventsioonid või
lepingud.
PEATÜKK II
Liikluseeskirjad
ARTIKKEL 6
Iga konventsiooniosaline peab võtma sobivaid meetmeid selles peatükis
määratud reeglite järgimise tagamiseks.
ARTIKKEL 7
Kõik juhid, jalakäijad ja teised liiklejad peavad tegutsema viisil, mis ei ohusta
ega takista liiklust; nimetatud isikud peavad vältima käitumist, mis võib põhjustada
vigastusi või kahjustada avalikku või eraomandit.
ARTIKKEL 8
1. Igal sõidukil või terviklikul sõidukite ühendil peab olema juht.
2. Veo-, kari- või ratsaloomadel peab olema juht või ajaja ning kariloomadel
peab olema saatja, välja arvatud spetsiaalsetel aladel, mis tuleb iga sisenemiskoha juures
tähistada.
3. Sõidukite ja loomade konvoidel peab olema riigisiseste määrustega
ettenähtud arv juhte või ajajaid.
4. Vajaduse korral tuleb konvoid jagada mõõduka pikkusega osadeks ning neile
tuleb jätta piisav vahe, et tagada mugav liiklemine. See säte ei kohaldu piirkondadele,
kus toimub nomaadide ränne.
5. Juhid peavad igal hetkel olema suutelised kontrollima oma sõidukit või ajama
oma loomi. Teistele tee kasutajatele lähenedes tuleb tarvitusele võtta ettevaatusabinõud,
mis on vajalikud teiste ohutuse tagamiseks.
ARTIKKEL 9
1. Mis tahes teel ühes suunas toimuv sõidukite liiklus peab püsima samal
teepoolel ning see peab olema iga riigi kõigil teedel sama teepool. See ei puuduta
riigisiseste määrustega kehtestatud ühesuunalist liiklust.
2. Iga juht peab üldreeglina ja kui artikli 7 sätted seda nõuavad:
(a) kahesuunaliseks liikluseks mõeldud kaherealisel sõiduteel hoidma oma sõiduki
sõidureas, mis on mõeldud tema liikumissuunas liikumiseks;
(b) rohkem kui kaherealistel sõiduteedel hoidma oma sõiduki sõidureas, mis on
lähim sõidutee servale sellel teepoolel, mis on mõeldud tema liikumissuunas
liikumiseks.
3. Loomad tuleb hoida tee servale nii lähedal kui võimalik riigisiseste
määruste kohaselt.
ARTIKKEL 10
Sõiduki juht peab hoidma kiirust kogu aeg kontrolli all ning sõitma mõistlikult
ja ettevaatlikult. Kui tingimused seda nõuavad, siis peab juht aeglustama või jääma
seisma, eriti halva nähtavuse korral.
ARTIKKEL 11
1. Juhid peavad hoidma üksteisele lähenedes või kui neist mööda sõidetakse
nii palju kui praktiliselt võimalik sõidutee sellesse serva, mis on mõeldud tema
liikumissuunas liikumiseks. Möödasõidul peab juht mööduma möödasõidetavast
sõidukist või loomast vasakult või paremalt vastavalt antud riigis kehtivale
eeskirjale. Nimetatud eeskirjad ei pruugi ilmtingimata kohalduda trammidele, teel
sõitvatele rongidele ja teatud mägiteedele.
2. Mis tahes sõiduki või saatjaga looma lähenedes peavad juhid:
(a) vastu sõitmisel jätma piisavalt ruumi vastassuunast tulevale sõidukile või saatjaga
loomale;
(b) möödasõitmise korral hoidma nii palju kui praktiliselt võimalik sõidutee
sobivasse serva ja mitte kiirendama.
3. Möödasõitu sooritada soovivad juhid peavad veenduma, et eespool on
piisavalt ruumi ja piisav nähtavus, et möödasõidu sooritamine oleks ohutu. Pärast
möödasõidu sooritamist peavad nad naasma vastavalt antud riigis kehtivale
eeskirjale sõidukiga vasakule või paremale, kuid alles pärast veendumist, et see ei
põhjusta ebamugavusi sõidukile, jalakäijale või loomale, kellest või millest mööda
sõidetakse.
ARTIKKEL 12
1. Iga hargnemiskohale, ristumiskohale, ristmikule või raudteeületuskohale
lähenev juht peab õnnetuste vältimiseks võtma ettevaatusabinõusid.
2. Teatud teede või teelõikude ristmikel võib kohaldada sõidueesõigust.
Nimetatud eesõigus tuleb tähistada märkidega ning iga sellisele teele või teelõigule
lähenev juht peab andma sõiduõiguse juhtidele, kes sellel sõidavad.
3. Käesoleva artikli lõikes 2 käsitlemata ristmikel kohaldavad lisa 21 sätteid
sõidueesõiguse kohta nimetatud lisaga seotud riigid.
4. Iga juht peab enne teele pööramist:
(a) veenduma, et pööre on võimalik teisi liiklejaid ohustamata;
(b) andma piisavalt varakult teada kavatsusest pöörata;
(c) liikuma nii palju kui praktiliselt võimalik sõidutee sellesse serva, mis on mõeldud
tema liikumissuunas liikumiseks, kui ta soovib pöörata teelt ära sellesse suunda.
(d) liikuma nii palju kui praktiliselt võimalik sõidutee keskele, kui ta soovib teelt
lahkuda ja pöörata teise suunda, välja arvatud artikli 16 lõikes 2 toodud juhtudel;
(e) veenduma, et ei takista vastassuunast tulevat liiklust.
1
Vt selle köite lk 60.
ARTIKKEL 13
1. Liikumatud sõidukid või loomad tuleb võimalusel hoida sõiduteelt eemal või
kui see ei ole võimalik, siis tuleb neid hoida nii sõidutee ääres kui praktiliselt võimalik.
Juhid ei tohi sõidukite või loomade juurest ära tulla enne, kui on võetud kõik
ettevaatusabinõud õnnetuste vältimiseks.
2. Sõidukeid ja loomi ei tohi jätta ootama kohta, kus need tõenäoliselt muutuvad
ohtlikuks või takistavad ning eriti ei tohi neid jätta ristmikule või selle lähedusse, kurvi
või mäe otsa.
ARTIKKEL 14
Koorma põhjustatud kahjude või ohtude vältimiseks tuleb võtta kõik
vajalikud ettevaatusabinõud.
ARTIKKEL 15
1. Iga sõiduk või sõidukite ühend peab pimedal ajal või kui ilmaolud seda nõuavad olema
teel varustatud ees vähemalt ühe valge tulega ja taga vähemalt ühe punase tulega.
Kui sõiduk, välja arvatud jalgratas või külgkorvita mootorratas, on varustatud
ees ainult ühe valge tulega, siis peab see paiknema vastassuunas liikuvate sõidukite
poolsel küljel.
Riikides, kus kaks esituld on kohustuslikud, peab üks nendest tuledest
paiknema sõiduki paremal ja teine vasakul poolel.
Punase valguse võib anda seade, mis on eraldi esiosas valget valgust andvatest
tuledest, või sama seade, kui sõiduk on piisavalt lühike ja sobiva ehitusega.
2. Mitte mingil juhul ei tohi sõiduki olla eesosas punast tuld või punast
helkurit ning tagaosas valget tuld või valgelt helkurit. See säte ei kohaldu valgele
või kollasele tagurdustulele, kui sellised tuled on lubatud sõiduki registreerimisriigi
õigusaktidega.
3. Tuled ja helkurid peavad tagama, et sõiduk on teistele liiklejatele selgelt
nähtav.
4. Mis tahes konventsiooniosaline või selle allüksus võib anda vabastuse artikli
sätetest tingimusel, et võetakse kõiki meetmeid tavapärase ohutuse tagamiseks:
(a) eriotstarbelistele sõidukitele või eritingimuste jaoks mõeldud sõidukitele;
(b) erikujulistele ja eriliigilistele sõidukitele;
(c) liikumatutele sõidukitele piisavalt valgustatud teedel.
ARTIKKEL 16
1. Käesoleva peatüki sätted kohalduvad trollidele.
2. (a) Jalgratturid peavad kasutama jalgrattateid, kui seda näitab vastav märk
või kui nimetatud kohustus tuleneb riigisisestest õigusaktidest.
(b) Kui tingimused seda nõuavad, siis peavad jalgratturid liikuma ühes rivis
ja sõiduteel mitte kunagi rohkem kui kahes rivis kõrvuti, välja arvatud riigisiseste
õigusaktidega lubatud erijuhtudel.
(c) Sõidukitel pole lubatud jalgrattureid pukseerida.
(d) Artikli 12 lõike 4 (d) sätted ei kohaldu jalgratturitele, kui riigisisesed
õigusaktid sätestavad teisiti.
PEATÜKK III
Märgid ja märguanded
ARTIKKEL 17
1. Ühtse süsteemi loomise eesmärgil peavad iga konventsiooniosalise
kasutusse võetud liiklusmärgid ja märguanded olema ainsad selle riigi teedele
paigaldatud märgid ja märguanded nii palju kui see on võimalik. Kui uue märgi
kasutuselevõtt on vajalik, siis peavad selle kuju, värv ja sümboli tüüp ühilduma
selles riigis kasutatava süsteemiga.
2. Heakskiidetud märkide arvu tuleb piirata ainult nendega, mis on rangelt
vajalikud. Neid tuleb paigaldada ainult kohtadesse, kus need on hädavajalikud.
3. Hoiatusmärgid peavad asuma piisaval kaugusel viidatud objektist, et
liiklejat hoiatataks piisavalt vara.
4. Keelatud on heakskiidetud märgi külge lisada teadet, mis pole seotud märgi
eesmärgiga ning mis võib seda varjata või segada selle mõistmist.
5. Keelatud on kõik tahvlid ja teated, mida võib ajada segamini heakskiidetud
märkidega või mis muudavad nende lugemise keerulisemaks.
PEATÜKK IV
Rahvusvahelises liikluses osalevatele mootorsõidukitele ja haagistele kohalduvad
sätted
ARTIKKEL 18
1. Käesoleva konventsiooni hüvedest osasaamiseks peab mootorsõiduk
olema registreeritud konventsiooniosalises riigis või selle allüksuses riigi
seadustega ettenähtud korras.
2. Pädev asutus või pädeva asutuse nõuetekohaselt volitatud liit peab
väljastama registreerimistunnistuse, mis peab sisaldama vähemalt seerianumbrit
(nimetatakse registreerimisnumbriks), sõiduki tootja nime või kaubamärki, tootja
tähist või seerianumbrit, esmase registreerimise kuupäeva ning nimetatud
tunnistuse taotleja täisnime ja alalist elukohta.
3. Nimetatud tunnistust peavad kõik konventsiooniosalised aktsepteerima
esmapilgul usutava tõendina selles toodud informatsiooni kohta.
ARTIKKEL 19
1. Igal mootorsõidukil peab vähemalt taga olema nähtav pädeva asutuse
väljastatud või määratud registreerimisnumber, mis asub spetsiaalsel plaadil või
sõidukil endal. Juhul, kui sõiduk veab üht või mitut haagist, peab üksikul haagisel
või viimasel haagisel olema nähtav kas vedava sõiduki või haagise enda
registreerimisnumber.
2. Registreerimisnumbri ülesehitus ja selle näitamise viis määratakse lisas 3.1
ARTIKKEL 20
1. Igal mootorsõidukil peab lisaks tagaosas olevale registreerimisnumbrile
olema plaadil või sõidukil endal ka sõiduki registreerimiskoha tunnusmärk. See
tunnusmärk peab viitama kas riigile või territooriumile, mis peab registreerimise
aspektist olema eraldiseisev üksus. Juhul kui sõiduk veab üht või mitut haagist, siis
peab tunnusmärk olema nähtav ka üksiku haagise või viimase haagise tagaosas.
2. Tunnusmärgi ülesehitus ja selle näitamise viis määratakse lisas 4.
_1 Vt selle köite lk 60.
ARTIKKEL 21
Iga mootorsõiduk ja haagis peab kandma lisas 5 määratud tähiseid. 1
ARTIKKEL 22
1. Iga mootorsõiduk ja haagis peab olema heas töökorras ja mehaaniliselt
ohutus seisukorras, et mitte ohustada juhti, teisi sõidukis viibivaid isikuid või teel
viibivaid isikuid või kahjustada avalikku või eraomandit.
2. Lisaks peavad iga mootorsõiduk ja haagis ning nende seadmed vastama lisa
61 sätetele ning iga mootorsõiduki juht peab järgima lisas sätestatud reegleid.
3. Käesoleva artikli sätted ei kohaldu trollidele.
ARTIKKEL 23
1. Iga konventsiooniosalise või selle allüksuse teedel liigelda lubatud
sõidukite maksimaalsed mõõtmed ja massid otsustatakse riigisiseste õigusaktidega.
Regionaalsetes kokkulepetes osalevate riikide määratud teatud teedel või nimetatud
lepingute puudumisel konventsiooniosalise määratud teatud teedel kehtivad lisas 7
määratletud maksimaalsed lubatud mõõtmed ja massid. 2
2. Käesoleva artikli sätted kohalduvad trollidele.
PEATÜKK V
Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite juhid
ARTIKKEL 24
1. Iga konventsiooniosaline peab lubama ilma täiendava eksamineerimiseta
oma teedel sõita igal sellisel juhil, kes on lubatud riigi territooriumile ja kes vastab
lisas 83 toodud tingimustele ja kellele on väljastatud kehtiv juhiluba pärast seda, kui
ta on tõendanud oma pädevust teise konventsiooniosalise või selle allüksuse
pädevale asutusele või nõuetekohaselt volitatud liidule, ning kes juhib lisades 9 4 ja
105 määratletud kategooria või kategooriate mootorsõidukeid, mille kohta luba on
väljastatud.
1
Vt selle köite lk 66.
2
Vt selle köite lk 78.
3
Vt selle köite lk 84.
4
Vt selle köite lk 86.
5
Vt selle köite lk 90.
2. Konventsiooniosaline võib nõuda, et iga tema territooriumile lubatud juht
kannab kaasas rahvusvahelist juhiluba, mis vastab lisas 10 toodud mudelile, eriti
juhtudel, kui juht pärineb riigist, kus riigisisest juhiluba ei nõuta või kus talle
väljastatud riigisisene juhiluba ei vasta lisas 9 toodud mudelile.
3. Pärast pädevuse tõendamist peab konventsiooniosalise või selle allüksuse
pädev asutus või nõuetekohaselt volitatud liit välja andma juhile rahvusvahelise
juhiloa, mis kannab nimetatud asutuse või liidu pitserit. Juhiloa omanikul on õigus
juhtida ilma täiendava eksamineerimiseta kõigis konventsiooniosalistes riikides
nende kategooriate mootorsõidukeid, mille kohta juhiluba on väljastatud.
4. Riigisisese ja ka rahvusvahelise juhiloa kasutamise õiguse võib ära võtta, kui
on ilmselge, et juhiloa väljastamise tingimused ei ole enam täidetud.
5. Konventsiooniosaline või selle allüksus võib juhilt eespool mainitud lubade
kasutamise õiguse ära võtta ainult siis, kui juht on sooritanud liiklusrikkumise, mis
tooks konventsiooniosalise õigusaktide ja määruste kohaselt kaasa juhiloa
äravõtmise. Sellisel juhul võib juhiloa kasutusõigust äravõttev konventsiooniosaline
või selle allüksus võtta juhiloa ära ja hoida seda kas kuni äravõtmise aja lõpuni või
kuni juhiloa omanik lahkub konventsiooniosalise territooriumilt, ükskõik kumb
toimub varem, ning võib jäädvustada juhiloa kasutamise õiguse äravõtmise juhiloal
ja edastada juhi nime ja aadressi juhiloa välja andnud asutusele.
6. Viieaastase perioodi jooksul alates konventsiooni jõustumisest loetakse
käesoleva artikli nõuded täidetuks juhtidel, kes on lubatud rahvusvahelisse
liiklusesse 24. aprillil 1926 Pariisis allkirjastatud Rahvusvahelise
mootorsõidukiliikluse konventsiooni 1 või 15. detsembril 1943 Washingtonis
allkirjastamiseks avatud Ameerika riikide vahelise mootorsõidukiliikluse
korraldamise konventsiooni sätete alusel ja kellel on nimetatud konventsioonidega
nõutud dokumendid.
ARTIKKEL 25
Konventsiooniosalised kohustuvad edastama üksteisele informatsiooni,
mille alusel on võimalik tuvastada riigisisese või rahvusvahelise juhiloa
omanikke, kui nende suhtes on alustatud liiklusrikkumise menetlust.
1
Vt selle köite lk 4 joonealune märkus 2.
Lisaks kohustuvad nad avaldama informatsiooni, mis on vajalik juhiloa omaniku
tuvastamiseks või selle isiku tuvastamiseks, kelle nimele on registreeritud
tõsisesse liiklusõnnetusse sattunud välisriigi sõiduk või kes on selle omanik.
PEATÜKK VI
Rahvusvahelises liikluses osalevatele jalgratastele kohalduvad sätted
ARTIKKEL 26
Iga jalgratas peab olema varustatud:
(a) vähemalt ühe töökorras piduriga;
(b) helisignaali seadmega, mis sisaldab kella, mida on võimalik kuulda mõistlikul
kaugusel, mitte muid helisignaali seadmeid;
(c) ees valge või kollase tulega ning taga punase tule või punase helkuriga pimedal
ajal või kui ilmaolud seda nõuavad.
PEATÜKK VII
Lõppsätted
ARTIKKEL 27
1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud kuni 31. detsembrini 1949 kõikidele
ÜRO liikmesriikidele ja riikidele, kes kutsuti osalema 1949. aastal Genfis toimunud
ÜRO teeliikluse ja autoveo konverentsil.
2. Konventsioon ratifitseeritakse ja ratifitseerimiskirjad antakse hoiule ÜRO
peasekretärile.
3. Konventsioon on ühinemiseks avatud kõigile selle artikli lõikes 1 viidatud
riikidele, mis ei ole konventsiooni allkirjastanud, ja kõikidele teistele riikidele, mis
on Majandus- ja Sotsiaalnõukogu resolutsiooniga määratud sobilikuks.
Konventsioon on avatud ka ühinemiseks ÜRO haldusterritooriumitele.
4. Ühinemine jõustub siis, kui ÜRO peasekretärile antakse hoiule ühinemiskiri.
ARTIKKEL 28
1. Riik võib alla kirjutamisel või ratifitseerimisel või ühinemisel või mis tahes
hilisemal hetkel täpsustada ÜRO peasekretärile adresseeritud teatises
territooriumid, mille rahvusvaheliste suhete eest vastutatakse ja mille suhtes
konventsiooni kohaldatakse. Nimetatud sätted kohalduvad teatises nimetatud
territooriumitel kolmkümmend päeva pärast seda, kui ÜRO peasekretär sai
teatise kätte või kui konventsioon ei ole selleks hetkeks jõustunud, siis
jõustumise kuupäevast.
2. Kui tingimused võimaldavad, siis iga konventsiooniosaline kohustub esimesel
võimalusel võtma vajalikke samme, et laiendada konventsiooni kohaldamist aladele,
mille rahvusvaheliste suhete eest riik vastutab ning kui seda nõuab põhiseadus, siis
hankima nimetatud territooriumi valitsuse nõusoleku.
3. Iga riik, mis on teinud lõike 1 kohase deklaratsiooni, millega kohaldati
konventsiooni territooriumile, mille rahvusvaheliste suhete eest vastutatakse, võib
mis tahes järgneval ajahetkel teavitada peasekretäri, et konventsiooni enam ei
kohaldata teatises nimetatud territooriumil ning nimetatud territooriumil
konventsiooni kohaldamine lõppeb üks aasta pärast teatise kuupäeva.
ARTIKKEL 29
Konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui viies
ratifitseerimis- või ühinemiskiri antakse hoiule. Pärast seda kuupäeva jõustub
konventsioon konventsiooni ratifitseeriva või sellega ühineva riigi jaoks
kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andmist.
ÜRO peasekretär on kohustatud teavitama allakirjutanud riike, ühinevaid riike
ning ÜRO teeliikluse ja autoveo konverentsile kutsutud riike kuupäevast, millal
konventsioon jõustub.
ARTIKKEL 30
Konventsioon lõpetab ja asendab konventsiooniosaliste vahel sõlmitud 24.
aprillil 1926 Pariisis allkirjastatud Rahvusvahelise mootorsõidukiliikluse
konventsiooni1 ja 15. detsembril 1943 Washingtonis allkirjastamiseks avatud
Ameerika riikide vahelise mootorsõidukiliikluse korraldamise konventsiooni 2.
ARTIKKEL 31
1. Kõik konventsiooniosalised võivad teha ettepanekuid konventsiooni muutmiseks.
Muudatuse tekst esitatakse ÜRO peasekretärile, kes edastab teksti heakskiitmiseks
teistele konventsiooniosalistele palvega, et riik vastaks nelja kuu jooksul, kas:
1
Vt selle köite lk 4 joonealune märkus 2.
2
Vt selle köite lk 4 joonealune märkus 1.
(a) soovitakse kutsuda kokku konverentsi muudatusettepaneku kaalumiseks;
(b) pooldatakse muudatusettepaneku vastuvõtmist ilma konverentsita;
(c) pooldatakse muudatusettepaneku tagasilükkamist ilma konverentsita.
Peasekretär on kohustatud saatma muudatusettepaneku ka kõikidele riikidele,
kes ei ole konventsiooniosalised, kuid kes kutsuti ÜRO teeliikluse ja autoveo
konverentsile.
2. Peasekretär peab kutsuma kokku konventsiooniosaliste konverentsi
muudatusettepaneku kaalumiseks, kui konverentsi kokkukutsumist palub:
(a) vähemalt üks neljandik konventsiooniosalistest, kui muudatusettepanek on
tehtud konventsiooni mis tahes osa kohta, välja arvatud lisad;
(b) vähemalt üks kolmandik konventsiooniosalistest, kui muudatusettepanek on
tehtud lisade kohta, välja arvatud lisad 1 ja 2;
(c) lisade 1 ja 2 muudatusettepaneku puhul vähemalt üks kolmandik riikidest, kelle
jaoks nimetatud lisa on siduv.
Peasekretär peab kutsuma konverentsile peale konventsiooniosaliste
ka teised riigid, kes kutsuti osalema ÜRO teeliikluse ja autoveo
konverentsil või kelle osalemine on Majandus- ja Sotsiaalnõukogu arvates
soovitav.
Käesoleva lõike sätted ei kohaldu juhtudele, kui konventsiooni muudatus
on vastu võetud vastavalt selle artikli lõikele 5.
3. Konventsiooni muudatusettepanek, mis võetakse konverentsil vastu kahe
kolmandiku häälteenamusega, tuleb edastada kõikidele konventsiooniosalistele
heakskiitmiseks. Üheksakümmend päeva pärast seda, kui kaks kolmandikku
konventsiooniosalistest on konventsiooni iga muudatuse heaks kiitnud, välja arvatud
muudatused lisades 1 ja 2, jõustub see kõiki konventsiooniosaliste suhtes, välja
arvatud need konventsiooniosalised, kes enne jõustumist esitavad deklaratsiooni, et ei
soovi muudatust kohaldada.
Lisade 1 ja 2 muudatuste jõustumiseks peab nende poolt olema kaks
kolmandikku riikidest, kelle jaoks muudetav lisa on siduv.
4. Konverentsil on lubatud kahe kolmandiku häälteenamusega otsustada
konventsiooni muudatuse vastuvõtmise ajal, välja arvatud lisade 1 ja 2 muudatused, et
muudatus on sellise iseloomuga, et kui konventsiooniosaline on teinud deklaratsiooni,
et ta ei aktsepteeri muudatust ja seejärel ei aktsepteeri muudatust kaheteistkümne kuu
jooksul pärast muudatuse jõustumist, siis antud perioodi lõppedes ei loeta teda enam
konventsiooniosaliseks.
5. Juhul kui kaks kolmandikku konventsiooniosalistest teavitavad
peasekretäri käesoleva artikli lõike 1 (b) kohaselt, et nad pooldavad muudatuse
vastuvõtmist ilma konverentsita, siis peab peasekretär edastama teatise nende
otsusest kõikidele konventsiooniosalistele. Üheksakümne päeva möödumisel
nimetatud teatisest jõustub muudatus kõikide konventsiooniosaliste suhtes, välja
arvatud need, kes teavitasid peasekretäri antud perioodi jooksul oma vastuseisust.
6. Lisade 1 ja 2 muudatuste puhul ja muude lõikes 4 käsitlemata muudatuste
puhul jäävad olemasolevad sätted kehtima kõigi konventsiooniosaliste suhtes, kes
on esitanud deklaratsiooni või vastuväite antud muudatuse kohta.
7. Konventsiooniosaline, mis on muudatuse kohta esitanud deklaratsiooni
käesoleva artikli lõike 3 kohaselt või vastuväite artikli lõike 5 kohaselt, võib
nimetatud deklaratsiooni või vastuväite igal ajal tagasi võtta, teatades sellest
peasekretärile. Muudatus jõustub hetkest, mil peasekretär võtab nimetatud
teatise vastu.
ARTIKKEL 32
Käesolevat konventsiooni võib denonsseerida üks aasta varem ÜRO
peasekretärile saadetava teatega; peasekretär teavitab sellest igat alla kirjutanud ja
konventsiooniga ühinenud riiki. Antud aja möödudes kaotab konventsioon
kehtivuse selle konventsiooniosalise suhtes, mis on selle denonsseerinud.
ARTIKKEL 33
Kahe või enama konventsiooniosalise vahelisi konventsiooni tõlgendamise
või kohaldamise vaidlusi, mida pooled ei suuda lahendada läbirääkimistega või
mõne muu lahenduse teel, võib suunata asjassepuutuva konventsiooniosalise
kirjaliku taotlusega Rahvusvahelisse Kohtusse otsuse langetamiseks.
ARTIKKEL 34
Mitte midagi käesolevast konventsioonist ei takista konventsiooniosalisel
võtmast meetmeid, mis vastavad ÜRO põhikirjale ja mis on piiratud olukorras
saadavalolevate vahenditega, mida konventsiooniosaline peab vajalikuks välis- ja
sisejulgeoleku tagamiseks.
ARTIKKEL 35
1. Lisaks artikli 29 lõigetes 1, 3 ja 5 ning artiklites 31 ja 32 toodud
teavitustele peab peasekretär teavitama artikli 27 lõikes 1 mainitud riike järgnevast:
(a) konventsiooniosaliste deklaratsioonid, millega artikli 2 lõike 1 kohaselt jäetakse
konventsiooni kohaldamisel kohaldamata lisa 1 või lisa 2 või mõlemad;
(b) konventsiooniosaliste deklaratsioonid, millega artikli 2 lõike 2 kohaselt loetakse
konventsiooni kohaldamisel siduvaks lisa 1 valdamisel ratsioonid,;
(c) artikli 27 kohased allkirjastamised, ratifitseerimised ja ühinemised;
(d) artikli 28 kohased teavitused konventsiooni territoriaalse kohaldamise kohta;
(e) artikli 31 lõike 3 kohased deklaratsioonid, millega riigid aktsepteerivad
konventsiooni muudatusi;
(f) artikli 31 lõike 5 kohased vastuväited konventsiooni muudatustele, mille riigid
on peasekretärile edastanud;
(g) artikli 31 lõigete 3 ja 5 kohaste konventsiooni muudatuste jõustumise
kuupäevad;
(h) artikli 31 lõike 4 kohane kuupäev, mil riiki ei loeta enam
konventsiooniosaliseks;
(i) artikli 31 lõike 7 kohase muudatuse vastuväite tagasivõtmine;
(j) nimekiri riikidest, mis on seotud konventsiooni mis tahes muudatusega;
(k) artikli 32 kohased konventsiooni denonsseerimised;
(l) artikli 28 lõike 3 kohased deklaratsioonid, et konventsiooni enam ei kohaldata
territooriumile;
(m) lisa 4 lõike 3 sätete kohased teavitused riikide tunnusmärkide kohta.
2. Konventsiooni originaal deponeeritakse peasekretäri kätte, kes edastab
tõendatud koopiad artikli 27 lõikes 1 viidatud riikidele.
3. Peasekretär on volitatud registreerima konventsiooni selle jõustumisel.
SELLE KINNITUSEKS on esindajad pärast volituste esitamist ja kontrollimist
konventsioonile alla kirjutanud.
KOOSTATUD üheksateistkümnendal septembril aastal tuhat üheksasada
nelikümmend üheksa Genfis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad
tekstid on võrdselt autentsed.
AFGANISTAN
ALBAANIA
ARGENTINA
AUSTRAALIA
AUSTRIA
Herman DAHLEN
BELGIA
F. BLONDEEL
BOLIIVIA
BRASIILIA
BULGAARIA
BIRMA
VALGEVENE NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK
KANADA
TŠIILI
HIINA
COLOMBIA
COSTA RICA
KUUBA
TŠEHHOSLOVAKKIA
Koos konventsiooniga ei kohaldata lisa 2 konventsiooni artikli 2 lõike
1 kohaselt.
V. OUTRATA
28. detsember 1949.•
TAANI
K. BANG
A. BLOM-ANDERSEN
Koos konventsiooniga ei kohaldata lisa 1 konventsiooni artikli 2 lõike 1
kohase deklaratsiooni alusel.
DOMINIKAANI VABARIIK
T. F. FRANCO
En declarant exclure, conformement a l'article 2, paragraphe 1 de la
presente Convention, les annexes 1 et 2 de l'application de la Convention
et en renouvelant la reserve concernant le paragraphe 2 de l'article premier
de la Convention faite deja en seance pleniere.•••
T. F. F.
ÜRO sekretariaadi tõlge:
••• Allakirjutanu deklaratsiooni alusel ei kohaldata koos konventsiooniga lisasid 1 ja 2
konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt ning uuendatakse juba plenaaristungil tehtud reservatsiooni
konventsiooni artikli 1 lõike 2 kohta.
ECUADOR
EGIPTUS
K. SAFWAT
EL SALVADOR
ETIOOPIA
SOOME
PRANTSUSMAA
Lucien HUBERT
Se referant a l'annexe 6, chiffre IV, alinea b), le Gouvemement fransais
declare qu'il ne peut admettre qu'une seule remorque derriere un vehicule
tracteur et qu'il n'en admettra pas derriere un vehicule articule*.
L. H
KREEKA
GUATEMALA
HAITI
HONDURAS
ÜRO sekretariaadi tõlge:
• Viidates lisa 6 osale IV (b) toob Prantsusmaa valitsus välja, et sõidukil lubatakse vedada
ainult ühte haagist ning liigendsõiduk ei tohi vedada haagist.
UNGARI
ISLAND
INDIA N. RAGHAVAN PILLAI
Koos konventsiooniga ei kohaldata lisa 1 ja 2 konventsiooni artikli 2 lõike
1 kohaselt.*
IRAAN
IRAAK
IIRIMAA
IISRAEL M. KAHANY
M. LUBARSKY
ITAALIA
M. Enrico MELLINI
LIIBANON
(Sous reserve de ratification**)
J. MIKAOUI
.
ÜRO sekretariaadi tõlge:
•• Kuulub ratifitseerimisele.
LIBEERIA
LUKSEMBURG
R. LOGELIN
MEHHIKO
HOLLAND
]. ]. OYEVAAR
UUS-MEREMAA
NICARAGUA
NORRA
Axel RONNING
Koos konventsiooniga ei kohaldata lisa 1 konventsiooni artikli 2 lõike 1
kohase deklaratsiooni alusel
A. R
PAKISTAN
PANAMA
PARAGUAY .
PERUU
FILIPIINID
Rodolfo MASLOG
Koos konventsiooniga ei kohaldata lisa 1 konventsiooni artikli 2 lõike 1
kohase deklaratsiooni alusel.
POOLA
PORTUGAL
RUMEENIA
SAUDI ARAABIA
ROOTSI
Gösta HALL
Koos konventsiooniga ei kohaldata lisa 1 konventsiooni artikli 2 lõike 1
kohase deklaratsiooni alusel.
ŠVEITS
Heinrich ROTHMUND
Robert PLUMEZ
Paul GOTTRET
SÜÜRIA
TAI
TRANSJORDAANIA
TÜRGI
UKRAINA NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK
LÕUNA-AAFRIKA LIIT
H. BRUNE
Koos konventsiooniga ei kohaldata lisa 1 ja 2 konventsiooni artikli 2 lõike
1 kohaselt.
NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKE VABARIIKIDE LIIT
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK
C. A. BIRTCHNELL
Teeliikluse ja autoveo konverentsi lõppakti artikli 26 lõike 7 (d)
reservatsiooni ja konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohase deklaratsiooni
alusel ei kohaldata koos konventsiooniga lisa 1 ja 2.**
.
AMEERIKA ÜHENDRIIGID
Henry H. KELLY
Herbert S. FAIRBANK
URUGUAY
VENEZUELA
JEEMEN
JUGOSLAAVIA
Ljub. KOMNENOVIC
LISAD
LISA 1
LISASÄTE MOOTORSÕIDUKI JA JALGRATTA
DEFINITSIOONIDE KOHTA
Jalgrattaid, millele on lisatud sisepõlemismootor, mille silindri maksimaalne töömaht
on maksimaalselt 50 cm3, ei loeta mootorsõidukiteks tingimusel, et jalgratta konstruktsioon
säilitab kõik jalgrattale omased tavapärased tunnused.
LISA 2
SÕIDUEESÕIGUS
1. Kui samal ajal lähenevad kaks sõidukit sellise ristmikule, mille kummalgi teel ei
ole teise suhtes sõidueesõigust, siis peab parempoolse liiklusega riikides vasakult tulev
sõiduk ja vasakpoolse liiklusega riikides paremalt lähenev sõiduk andma teisele sõidukile
sõidueesõiguse.
2. Sõidueesõigus ei pruugi kohalduda teedel sõitvatele trammidele ja rongidele.
LISA 3
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE
REGISTREERIMISNUMBER
1. Sõiduki registreerimismärk peab koosnema kas numbritest või numbritest ja
tähtedest. Numbrid peavad olema araabia numbrid nagu kasutatakse ÜRO dokumentides ja
tähed peavad olema ladina tähed. Kui kasutatakse muid numbreid ja tähti, siis tuleb neid
korrata eespool mainitud tüüpi numbrite ja tähtedega.
2. Tavapärase päevavalguse korral peab registreerimisnumber olema loetav 20 m
kauguselt.
3. Kui registreerimisnumber asub spetsiaalsel plaadil, siis tuleb see kinnitada
vertikaalsesse või peaaegu vertikaalsesse asendisse ning see peab asuma sõiduki pikiteljeg a
risti oleval tasandil. Kui number kinnitatakse või värvitakse sõiduki enda külge, siis tuleb
seda teha sõiduki tagaosas vertikaalsele või peaaegu vertikaalsele pinnale.
4. Lisa 6 sätestab, et tagumine registreerimisnumber peab olema valgustatud.
LISA 4
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE RIIGI
TUNNUSMÄRK
1. Riigi tunnusmärk peab koosnema ühest kuni kolmest ladina kirjas suurtähest. Tähe
minimaalne kõrgus on 80 mm ja
joone paksus 10 mm. Tähed peavad olema joonistatud mustaga valgele ellipsile, mille
peatelg on horisontaalne.
2. Kui riigi tunnusmärk koosneb kolmest tähest, siis peab ellips olema vähemalt 240
mm lai ja 145 mm kõrge. Mõõtmeid võib vähendada kuni 175 millimeetrini laiuseks ja 115
millimeetrini kõrguseks, kui märk sisaldab vähem kui kolme tähte.
3. Mootorrataste puhul võib ellipsi mõõtmeid vähendada kuni 175 millimeetri laiuseks
ja 115 millimeetri kõrguseks, hoolimata sellest, kas märk sisaldab üht, kaht või kolme tähte.
1. Eri riikide ja territooriumite riigi tunnusmärgid on järgnevad:
AUS
Austraalia
A
Austria
B
Belgia
Belgia Kongo CB
BG
Bulgaaria
RCH
Tšiili
CS
Tšehhoslovakkia
DK
Taani
F
Prantsusmaa
Alžeeria, Tuneesia, Maroko, Prantsuse India, F
Saarimaa protektoraat SA
IND
India
IR
Iraan
IL
Iisrael
I
Itaalia
RL
Liibanon
L
Luksemburg
NL
Holland
N
Norra
PI
Filipiinid
PL
Poola
S
Rootsi
CH
Šveits
TR
Türgi
ZA
Lõuna-Aafrika Liit
GB
Ühendkuningriik
Alderney GBA
Guernsey GBG
Jersey GBJ
Aden ADN
Bahama BS
Basuutomaa BL
Betšuaanamaa BP
Briti Honduras BH
Küpros CY
Gambia WAG
Gibraltar GBZ
Kullarannik WAC
Hongkong HK
Jamaika JA
Johore JO
Kedah KD
Kelantan KL
Keenia EAK
Labuan SS
Melaka SS
Malaia (Negri Sembian, Pahang, Perak, Selngor) FM
Malta GBY
Mauritius MS
Nigeeria WAN
Põhja-Rodeesia NR
Njassamaa NP
Penang SS
Perlis PS
Seberang Perai SS
Seišellid SY
Sierra Leone WAL
Somaalimaa SP
Lõuna-Rodeesia SR
Svaasimaa SD
Tanganjika EAT
Trengganu TU
Trinidad TD
Uganda EAU
Tuulepealsed saared
Grenada WG
St. Lucia WL
St. Vincent WV
Sansibar EAZ
USA
Ameerika Ühendriigid
YU
Jugoslaavia
Riigid, kes ei ole veel riigi tunnusmärki peasekretärile teatanud, teevad seda
konventsiooni ratifitseerimisel või sellega ühinemisel.
4. Kui riigi tunnusmärk asub spetsiaalsel plaadil, siis tuleb see kinnitada vertikaalsesse
või peaaegu vertikaalsesse asendisse ning see peab asuma sõiduki pikiteljega risti oleval
tasandil. Kui riigi tunnusmärk kinnitatakse või värvitakse sõiduki enda külge, siis tuleb seda
teha sõiduki tagaosas vertikaalsele või peaaegu vertikaalsele pinnale.
LISA 5
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE TÄHISED
1. Tähised peavad sisaldama:
(a) mootorsõiduki puhul :
(i) sõiduki tootja nime või kaubamärki;
(ii) šassiil või šassii puudumisel sõiduki kerel tootja tähist või seerianumbrit;
(iii) mootoril tootja mootorinumbrit, kui tootja paigaldab neile numbreid;
(b) haagise puhul kas eespool punktides (i) ja (ii) viidatud informatsiooni või tähist,
mille on haagise jaoks väljastanud pädev asutus .
2. Eespool mainitud tähised tuleb paigaldada ligipääsetavatesse kohtadesse ning need
peavad olema lihtsasti loetavad, kuid nende eemaldamine või muutmine peab olema
raskendatud.
LISA 6
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE JA HAAGISTE
VARUSTUSE TEHNILISED TINGIMUSED
I. PIDURDAMINE
(a) Mootorsõidukite pidurdamine, välja arvatud külgkorviga või külgkorvita mootorrattad
Iga mootorsõiduk peab olema varustatud piduritega, mis suudavad kontrollida sõiduki
liikumist ja seismajäämist tõhusalt, ohutult ja kiirelt mis tahes koormaga ja hoolimata sellest,
kas sõiduk liigub üles- või allamäge.
Pidurite juhtimine peab toimuma kahe seadme abil, mis on ehitatud nii, et ühe
pidurdusseadme rikke korral suudab teine sõiduki peatada mõistliku vahemaa jooksul.
Selles lisas nimetatakse üht nendest pidurdusseadmetest sõidupiduriks ja teist
seisupiduriks.
Seisupiduril peab olema otsese mehaanilise fikseerimise võimalus isegi siis, kui juht
viibib eemal.
Mõlemad pidurdusvõimalused peavad suutma rakendada pidurdusjõudu sõiduki
pikiteljest mõlemal pool asuvatele ratastele sümmeetriliselt.
Pidurduspinnad peavad olema sõiduki ratastega pidevalt ühendatud nii, et neid ei oleks
võimalik lahti ühendada muud moodi kui ainult hetkeks siduri, käigukasti või
vabakäigusiduriga.
Vähemalt üks pidurdusseadmetest peab olema suuteline avaldama jõudu sõiduki rataste
pidurduspindadele otse või olema ühendatud läbi detailide, millel pole kalduvust tõrkuda.
(b) Haagiste pidurdamine
Haagised, mille täismass on suurem kui 750 kg, peavad olema varustatud vähemalt ühe
pidurdusseadmega, mis on paigutatud sõiduki pikiteljest mõlemal pool asuvatele ratastele
sümmeetriliselt ja mis mõjub vähemalt pooltele ratastele.
Eelmise lõigu sätted on kohustuslikud ka siis, kui haagise täismass ei ületa 750 kg, kuid
ületab poole vedava sõiduki tühimassist.
Nende haagiste pidurdusseadet, mille täismass ületab 3500 kg, peab olema võimalik
rakendada vedava sõiduki sõidupiduri rakendamisel. Kui haagise täismass ei ületa 3500 kg,
siis võib pidurdusseadme käivitamiseks kasutada ainult vedavale sõidukile lähenemise
pidurit (pealejooksupidur).
Haagise pidurdusseade peab olema suuteline takistama haagise rataste pöörlemist siis,
kui haagis on lahti ühendatud.
Kõik piduriga varustatud haagised peavad olema varustatud ka seadmega, mis peatab
haagise automaatselt, kui see tuleb lahti liikumise ajal. See säte ei kohaldu kaherattalistele
haagissuvilatele või kergetele kaubahaagistele, mille mass on suurem kui 750 kg tingimusel,
et need on lisaks peamisele haakeseadisele varustatud ka teise kinnitusega, mis võib olla
kett või tross.
(c) Liigendsõidukite ning mootorsõidukite ja haagiste ühendite pidurdamine
(i) Liigendsõidukid
Käesoleva osa lõike (a) sätted kohalduvad igale liigendsõidukile. Poolhaagis, mille
täismass on suurem kui 750 kg, peab olema varustatud vähemalt ühe pidurdusseadmega,
mis rakendub vedava sõiduki sõidupiduri rakendamisel.
Lisaks peab poolhaagise pidurdusseade olema suuteline takistama poolhaagise ratast e
pöörlemist siis, kui poolhaagis on lahti ühendatud.
Kui riigisisesed õigusaktid seda nõuavad, siis peab piduriga poolhaagis olema varustatud
seadmega, mis peatab poolhaagise automaatselt, kui see tuleb lahti liikumise ajal.
(ii) Mootorsõidukite ja haagiste ühendid
Iga mootorsõiduki ja haagise või mitme haagise ühend peab olema varustatud
piduritega, mis suudavad kontrollida sõiduki liikumist ja seismajäämist tõhusalt, ohutult ja
kiirelt mis tahes koormaga ja hoolimata sellest, kas sõiduk liigub üles- või allamäge
(d) Külgkorviga või külgkorvita mootorratta pidurdamine
Iga mootorratas peab olema varustatud kahe pidurdusseadmega, mida võib kasutada
kas jala või käe abil ning mis suudavad kontrollida mootorratta liikumist ja seismajäämist
tõhusalt, ohutult ja kiirelt.
II. TULED
(a) Iga mootorsõiduk, välja arvatud külgkorviga või külgkorvita mootorratas, mis
suudab sõita kiiremini kui 20 km/h, peab olema varustatud vähemalt kahe valge või kollase
kaugtulega, mis paiknevad eesosas ja mis selge ilmaga öisel ajal suudavad teed valgustada
piisavalt hästi sõidukist 100 m ettepoole.
(b) Iga mootorsõiduk, välja arvatud külgkorviga või külgkorvita mootorratas, mis
suudab sõita kiiremini kui 20 km/h, peab olema varustatud kahe valge või kollase lähitulega,
mis paiknevad sõiduki eesosas ja mis vajaduse korral selge ilmaga öisel ajal suudavad
valgustada teed piisavalt hästi sõidukist 30 m ettepoole ning mis ei pimesta teisi liiklejaid
hoolimata liikluse suunast.
Lähitulesid tuleb kasutada kaugtulede asemel alati siis, kui mittepimestavate tulede
kasutamine on vajalik või kohustuslik.
(c) Iga külgkorviga või külgkorvita mootorratas peab olema varustatud vähemalt ühe
kaugtule ja lähitulega, mis vastab selle osa sätetele (a) ja (b). Sellest kohustusest võib vabastada
mootorrattad, mille silindri maksimaalne töömaht on alla 50 cm3.
(d) Kõik mootorsõidukid peale külgkorviga või külgkorvita mootorrataste peavad olema
varustatud ees kahe valge ääretulega (gabariiditulega). Need tuled peavad selge ilmaga öisel ajal
olema nähtavad vähemalt 150 m sõidukist eespool, pimestamata seejuures teisi liiklejaid.
Tulede valgustavate pindade sõiduki pikiteljest kõige kaugemal asuvad osad peavad
paiknema võimalikult lähedal sõiduki kõige väljaulatuvamale äärele ega tohi olla sellest
kaugemal kui 400 mm.
Ääretuled (gabariidituled) peavad põlema öisel ajal kõikides olukordades, kus nende
kasutamine on kohustuslik, ning samal ajal koos lähituledega, kui lähitulede ükski valgustava
pinna osa ei ole sõiduki kõige väljaulatuvamale äärele lähemal kui 400 mm.
(e) Iga mootorsõiduki tagaosas ja sõidukite ühendi iga haagise tagaosas peab olema
vähemalt üks punane tuli, mis on selge ilmaga öisel ajal nähtav vähemalt 150 m sõidukist
tagapool.
(f) Mootorsõiduki või haagise tagaosas olev registreerimisnumber peab olema öisel
ajal valgustatud nii, et seda oleks võimalik lugeda selge ilmaga 20 m sõidukist tagapool.
(g) Tagumine punane tuli või tuled ja tagumise registreerimisnumbri tuli peavad põlema
samal ajal kui põlevad ääretuled (gabariidituled), lähituled või kaugtuled.
(h) Kõik mootorsõidukid peale külgkorviga või külgkorvita mootorrataste peavad olema
varustatud kahe punase helkuriga, mis soovitatavalt pole kolmnurksed ja paiknevad sõiduki taga
mõlemal küljel sümmeetriliselt. Helkurite välimised servad peavad paiknema sõiduki välimisele
äärele võimalikult lähedal, kuid mitte kaugemal kui 400 mm.
Helkurid võivad sisalduda tagumistes punastes tuledes, kui tuled vastavad eespool toodud
nõuetele. Helkurid peavad olema selge ilmaga öisel ajal nähtavad vähemalt 100 m kaugusel,
kui nende peale paistab kahe kaugtule valgus.
(i) Iga külgkorvita mootorratas peab olema varustatud punase helkuriga, mis
soovitatavalt pole kolmnurkne ja mis paikneb sõiduki tagaosas ja kas on kombineeritud
tagumise tulega või on eraldi ning mis peab vastama selle osa lõigus (h) toodud nähtavuse
nõuetele.
(j) Iga haagis ja liigendsõiduk peab olema varustatud kahe punase helkuriga,
eelistatavalt kolmnurkse kujuga, mis paiknevad sõiduki taga mõlemal küljel sümmeetriliselt.
Helkurid peavad olema selge ilmaga öösel nähtavad vähemalt 100 m kaugusele, kui nende
peale paistab kahe kaugtule valgus.
Kui helkurid on kolmnurkse kujuga, siis peab kolmnurk olema võrdkülgne, külje pikkus
vähemalt 150 mm ja kolmnurk peab olema püstises asendis. Iga sellise helkuri välimine nurk
peab paiknema sõiduki välimisele äärele võimalikult lähedal, kuid mitte kaugemal kui 400
mm sellest.
(k) Kõik mootorsõidukid ja sõidukite ühendite viimased haagised, välja arvatud
mootorrattad, peavad olema tagaosas varustatud stopptulega, mis kiirgab punast või
merevaikkollast valgust. See tuli peab aktiveeruma mootorsõiduki sõidupiduri vajutamisel.
Kui stopptuli on punast värvi ja sisaldub tagumises punases tules või on sellega seotud, siis
peab stopptule intensiivsus olema suurem kui tagumisel punasel tulel. Stopptuld ei nõuta
haagistel ja poolhaagistel, kui nende mõõtmed on sellised, et vedava sõiduki stopptuli jääb
tagantpoolt nähtavaks.
(l) Kui mootorsõiduk on varustatud suunanäituritega, siis peavad need olema üks
järgnevatest:
(i) liigutatav tiib, mis ulatub välja sõiduki mõlemalt poolelt ja mis kiirgab
merevaikkollast valgust, kui tiib on horisontaalses asendis;
(ii) ühtlaselt vilkuv merevaikkollane tuli, mis paikneb sõiduki mõlemal küljel;
(iii) ühtlaselt vilkuv tuli, mis paikneb sõiduki ees ja taga mõlemal küljel. Selliste tulede
värv peab ees olema valge või oranž ja taga punane või oranž.
(m) Ükski tuli peale suunanäiturite ei tohi vilkuda.
(n) Kui sõiduk on varustatud mitme sama liiki tulega, siis peavad need olema sama värvi
ja, välja arvatud külgkorviga mootorrataste puhul, paiknema sümmeetriliselt sõiduki pikitelje
suhtes.
(o) Sama valgustusseade võib sisaldada mitut tuld tingimusel, et igaüks nendest
vastab selle osa asjassepuutuvatele sätetele.
III. MUUD TINGIMUSED
(a) Juhtimisseadis
Iga mootorsõiduk peab olema varustatud tugeva juhtimisseadisega, mille abil saab
sõidukit lihtsalt, kiirelt ja täpselt pöörata.
(b) Tahavaatepeegel
Iga mootorsõiduk peab olema varustatud vähemalt ühe sobivas suuruses
tahavaatepeegliga, mis paikneb nii, et juht näeb oma istmelt teed sõiduki taga. See säte ei
ole kohustuslik külgkorviga või külgkorviga mootorratastele.
(c) Hoiatusseadmed
Iga mootorsõiduk peab olema varustatud vähemalt ühe kuuldava heliseadmega, mis
on piisavalt tugev ja mis ei tohi olla kell, gong, sireen või muu vali heliga seade.
(d) Klaasipuhasti
Igal esiklaasiga varustatud mootorsõidukil peab olema vähemalt üks tõhus
klaasipuhasti, mis ei vaja toimimiseks juhi pidevat juhtimist. See säte ei ole kohustuslik
külgkorviga või külgkorvita mootorratastele.
(e) Esiklaasid
Esiklaasid peavad olema tehtud stabiilsest materjalist; olema läbipaistvad ja ne ed ei
tohi purunemise korral tekitada peenikesi kilde. Läbi materjali vaadeldavad objekti ei tohi
olla moonutatud.
(f) Tagurdusseade
Iga mootorsõiduk peab olema varustatud tagurdusseadmega, mida on võimalik
juhtida juhiistmelt, kui mootorsõiduki tühimass on suurem kui 400 kg.
(g) Summuti
Iga mootorsõiduk peab olema varustatud pidevalt töötava summutiga, et ennetada
liigset või ebatavalist müra; juhil ei tohi olla võimalust teel olles summuti tööd
katkestada.
(h) Rehvid
Mootorsõidukite ja nende haagiste ratastel peavad olema õhkrehvid või muud
samaväärse elastsusega rehvid.
(i) Kallakust allaveeremist takistav seade
Mägises piirkonnas liigeldes või kui riigisisesed õigusaktid seda nõuavad, peab üle
3500 kg täismassiga mootorsõidukitel olema kaasas seade, mis takistaks sõiduki
liikumist edasi või tagasi, näiteks tõkisking.
(j) Üldsätted
(i) Iga mootorsõiduki masinad ja lisaseadmed peavad olema minimaalselt tule - ja
plahvatusohtlikud; need ei tohi põhjustada kahjulikke gaase või ebameeldivaid lõhnu ega
teha häirivat müra ning need ei tohi kujutada endast kokkupõrkeohtu.
(ii) Kõik mootorsõidukid peavad olema konstrueeritud nii, et juht näeks ette,
paremale ja vasakule piisavalt selgelt, et ta saaks sõita ohutult. ·
(iii) Pidurdamist ja tulesid puudutavad sätted ei kohaldu invasõidukitele, mis
vastavad registreerimisriigi kohalikele õigusaktidele pidurite, tulede ja helkurite osas.
Selles lõigus tähendab invasõiduk mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 300 kg, mille
kiirus ei üle 30 km/h ning mis on spetsiaalselt projekteeritud ja konstrueeritud (ja mitte
ainult kohandatud) kasutamiseks isikutele, kellel on mõni füüsiline puue, ning mida
tavaliselt sellised inimesed kasutavad.
IV. SÕIDUKITE ÜHEND
(a) Sõidukite ühend võib koosneda vedavast sõidukist ja ühest või kahest haagisest.
Liigendsõiduk võib vedada haagist, kuid kui liigendsõidukit kasutatakse reisijate
vedamiseks, siis ei tohi haagisel olla üle ühe telje ja sellega ei tohi vedada reisijaid.
(b) Konventsiooniosalistel on lubatud tuua välja, et sõiduk tohib vedada ainult ühte
haagist ja et liigendiga sõidukil ei ole lubatud vedada haagist. Samuti võib tuua välja, et
liigendsõidukil ei ole lubatud vedada reisijaid.
V. ÜLEMINEKUSÄTTED
Selle lisa osad I ja II ning osa III lõige (e) kohalduvad kõikidele mootorsõidukitele,
mis registreeritakse esimest korda kahe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist,
ning sellise sõidukiga veetavatele haagistele. Viis aastat pärast konventsiooni jõustumist
jõustuvad nimetatud sätted igale mootorsõidukile, mille esimene registreerimine toimus
enne konventsiooni jõustumisele järgnenud kaheaastast perioodi, ning sellise sõidukiga
veetavatele haagistele.
Vahepealsel ajal kohalduvad järgnevad sätted:
(a) Iga mootorsõiduk peab olema varustatud kas kahe üksteisest sõltumatu
pidurisüsteemiga või ühe pidurisüsteemiga, millel on kaks iseseisvat rakendamisviisi, millest
üks toimib isegi siis, kui teine on rikkis, tingimusel, et kasutatav süsteem on tõhus ja rakendub
kiiresti.
(b) Iga öösel üksi liiklev mootorsõiduk peab öisel ajal alates päikseloojangust olema
varustatud ees vähemalt kahe valge tulega, millest üks paikneb paremal ja teine vasakul, ning
taga punase tulega.
Ilma külgkorvita mootorrataste puhul võib esimeste tulede arvu vähendada üheni.
(c) Iga mootorsõiduk peab olema varustatud kas ühe või mitme seadmega, mis suudab
tõhusalt valgustada eesolevat teed piisava kauguseni, välja arvatud juhul, kui eespool
kehtestatud kaks valget tuld juba täidavad seda funktsiooni.
Kui sõiduk suudab liikuda kiiremini kui 30 km/h, siis ei tohi see vahemaa olla väiksem
kui 100 m.
(d) Tuled, mis võivad pimestada, peavad olema varustatud vahendiga, mis kõrvaldab
pimestava mõju teiste liiklejatega kohtudes või olukordades, kus pimestava mõju
kõrvaldamine on kasulik. Pimestava mõju kõrvaldamine peab sellegipoolest jätma alles
piisavalt valgust, et valgustada ees olevat teed selgelt vähemalt 25 m.
(e) Haagiseid vedavatele mootorsõidukitele kohalduvad valgustuse osas samad
määrused kui iseseisvatele mootorsõidukitele; tagumine punane tuli peab paiknema haagise
taga.
LISA 7
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE
MAKSIMAALSED MÕÕTMED JA MASSID
1. Käesolev lisa kohaldub artikli 23 kohaselt määratud kiirteedele.
2. Nendel teedel on nii veoseta kui veosega sõidukite maksimaalsed mõõtmed ja
massid järgnevad tingimusel, et ükski sõiduk ei vea suuremat maksimaalset veost kui see,
mis on lubatud registreerimisriigi pädeva asutuse poolt:
Meetrid Jalad
(a) Kogulaius .............................................................................................. 2,50 8,20
(b) Kogukõrgus........................................................................................... 3,80 12,50
(c) Kogupikkus:
Kaheteljelised kaubaautod ............................................................. 10,00 33,00
Kaheteljelised sõiduautod.............................................................. 11,00 36,00
Kolme- või enamateljelised sõidukid ......................................... 11,00 36,00
Liigendsõidukid ............................................................................. 14,00 46,00
Ühe haagisega sõidukite ühend1 ................................................... 18,00 59,00
Kahe haagisega sõidukite ühend1 .................................................. 22,00 72,00
1 Lisa 6 osa IV sätted sõidukite ühendi kohta kohalduvad ka selles lisas mainitud sõidukite ühendile.
Tonnid Naelad
d) Täismass:
(i) Suurima koormusega telje kohta 2 8,00................. 17 600
(ii) Suurima koormusega tandemtelje grupi kohta (grupi kaks telge, mille vahe on
vähemalt 1 meeter ja vähem kui 2 meetrit 14,50 32 000
(iii) Sõiduki, liigendsõiduki või muu ühendi kohta:
Sõiduki, liigendsõiduki või Sõiduki, liigendsõiduki või Sõiduki, liigendsõiduki või Sõiduki, liigendsõiduki või
muu ühendi äärmiste muu ühendi täismass muu ühendi äärmiste muu ühendi täismass naeltes
telgede vaheline kaugus tonnides telgede vaheline kaugus
meetrites jalgades
Alates 1 kuni 2 ………………… 14,50 Alates 3 kuni 7 ………………… 32 000
“ 2“ 3 ………………… 15 “ 7“ 8 ………………… 32 480
“ 3“ 4 ………………… 16,25 “ 8“ 9 ………………… 33 320
“ 4“ 5 ………………… 17,50 “ 9“ 10 ………………… 34 160
“ 5“ 6 ………………… 18,75 “ 10 “ 11 ………………… 35 000
“ 6“ 7 ………………… 20,00 “ 11 “ 12 ………………… 35 840
“ 7“ 8 ………………… 21,75 “ 12 “ 13 ………………… 36 680
“ 8“ 9 ………………… 22,50 “ 13 “ 14 ………………… 37 520
“ 9“ 10 ………………… 23,75 “ 14 “ 15 ………………… 38 360
“ 10 “ 11 ………………… 25,00 “ 15 “ 16 ………………… 39 200
“ 11 “ 12 ………………… 26,25 “ 16 “ 17 ………………… 40 040
“ 17 “ 18 ………………… 40 880
“ 12 “ 13 ………………… 27,50 “ 18 “ 19 ………………… 41 720
“ 19 “ 20 ………………… 42 560
“ 13 “ 14 ………………… 28,75 “ 20 “ 21 ………………… 43 400
“ 21 “ 22 ………………… 44 240
“ 14 “ 15 ………………… 30,00 “ 22 “ 23 ………………… 45 080
“ 15 “ 16 ………………… 31,25 “ 23 “ 24 ………………… 45 920
“ 16 “ 17 ………………… 32,50 “ 24 “ 25 ………………… 46 760
“ 17 “ 18 ………………… 33,75 “ 25 “ 26 ………………… 47 600
“ 18 “ 19 ………………… 35,00 “ 26 “ 27 ………………… 48 440
“ 19 “ 20 ………………… 36,25 “ 27 “ 28 ………………… 49 280
“ 28 “ 29 ………………… 50 120
“ 29 “ 30 ………………… 50 960
“ 30 “ 31 ………………… 51 800
“ 31 “ 32 ………………… 52 640
“ 32 “ 33 ………………… 53 480
“ 33 “ 34 ………………… 54 320
“ 34 “ 35 ………………… 55 160
“ 35 “ 36 ………………… 56 000
“ 36 “ 37 ………………… 56 840
“ 37 “ 38 ………………… 57 680
“ 38 “ 39 ………………… 58 520
“ 39 “ 40 ………………… 59 360
“ 40 “ 41 ………………… 60 200
“ 41 “ 42 ………………… 61 040
“ 42 “ 43 ………………… 61 880
“ 43 “ 44 ………………… 62 720
“ 44 “ 45 ………………… 63 560
“ 45 “ 46 ………………… 64 400
“ 46 “ 47 ………………… 65 240
“ 47 “ 48 ………………… 66 080
“ 48 “ 49 ………………… 66 920
“ 49 “ 50 ………………… 67 760
“ 50 “ 51 ………………… 68 600
2
Telje massi defineeritakse kogukaaluna, mida kõik rattad, mille keskosad paiknevad risti kahel paralleelsel
tasandil 1 meetri kaugusel üksteisest kogu sõiduki ulatuses, avaldavad teele.
“ 51 “ 52 ………………… 69 440
“ 52 “ 53 ………………… 70 280
“ 53 “ 54 ………………… 71 120
“ 54 “ 55 ………………… 71 960
“ 55 “ 56 ………………… 72 800
“ 56 “ 57 ………………… 73 640
“ 57 “ 58 ………………… 74 480
“ 58 “ 59 ………………… 75 320
“ 59 “ 60 ………………… 76 160
“ 60 “ 61 ………………… 77 000
“ 61 “ 62 ………………… 77 840
“ 62 “ 63 ………………… 78 680
“ 63 “ 64 ………………… 79 520
“ 64 “ 65 ………………… 80 360
(iv) Kui rahvusvahelisse liiklusesse lubatud sõiduki täismass meetermõõdustikus alapunkti
(iii) kohaselt erineb täismassist naeltes, siis kohaldub kahest väärtusest suurem.
3. Konventsiooniosalised võivad sõlmida regionaalseid lepinguid täismasside
suurendamiseks nimekirjaga võrreldes. Sellegipoolest on soovituslik, et suurima koormusega
ei ületa telje kantav maksimaalne mass 13 tonni.
4. Kui konventsiooniosaline määrab teed, millele käesolev lisa kohaldub, siis toob see
välja maksimaalsed mõõtmed või kaalud, mis on kehtestatud ajutiselt sellisel teel liiklemiseks:
(a) kui on tegemist praami, tunneli või sillaga, mis piiraks käesoleva lisaga lubatud mõõtmete
ja kaaludega sõidukite liiklust;
(b) kus tee iseloom või seisukord tingib vajaduse piirata sellel liiklevate sõidukite mõõtmeid
ja masse.
5. Maksimaalseid mõõtmeid või kaale ületavate sõidukite või sõidukite ühendite
spetsiaalseid liiklemislube võivad väljastada konventsiooniosalised või nende allüksused.
6. Konventsiooniosaline või selle allüksus võib piirata või keelata mootorsõidukite
kasutamise määratud teel, millele käesoleva lisa kohaldub, või määrata piirangud sellele teel
kasutatavate sõidukite massile teatud perioodiks, kui tavaliselt sellel teel lubatud sõidukite
massid kahjustaksid teed tõsiselt lagunemise, tugeva vihma, lume, sulamise või mõne muu
ebasoodsa ilmaolu tõttu.
LISA 8
TINGIMUSED, MIDA PEAVAD TÄITMA RAHVUSVAHELISES
LIIKLUSES OSALEVATE MOOTORSÕIDUKITE JUHID
Konventsiooni artiklis 24 määratud tingimuste alusel peab minimaalne vanus
mootorsõiduki juhtimiseks olema kaheksateist aastat.
Sellegipoolest võivad konventsiooniosalised või nende allüksused tunnustada teise
konventsiooniosalise väljastatud mootorratta ja invasõiduki juhiluba, mis on väljastatud alla 18-
aastasele.
LISA 9
JUHILOA NÄIDIS — MÕÕTMED : 74 X 105 mm
Värv: roosa
1. Juhiluba koostatakse riigi õigusaktidega ettenähtud keeles/keeltes.
2. Dokumendi pealkiri „Juhiluba“ kirjutatakse punktis 1 määratletud keeles ning sellele peab järgnema prantsuskeelne tõlge
„Permis de conduire“.
3. Sissekanded tuleb kirjutada (või neid korrata) ladina tähtedega või nn inglise transkriptsioonis.
4. Väljaandnud riigi pädeva asutuse lisamärkused, kui need on olemas, ei kohaldu rahvusvahelisele liiklusele.
5. Lisas 4 ette nähtud riigi tunnusmärk peab olema kirjutatud ovaali sisse.
VÄLIMISED LEHED
Reserveeritud väljaandva riigi Riigi nimi
pädeva asutuse kinnitustele ja
uuendamistele Asutuse pitser
. JUHILUBA
SISEMISED LEHED
1. Perekonnanimi
Aadressi muutumine Sõidukid, mille kohta juhiluba kehtib
2. Teised nimed*
3. Sünnikuupäev** & -koht *** Asutuse pitser
Kuupäev Asutuse pitser A
4. Alaline
elukoht Allkiri
Foto
Asutuse pitser
Kuupäev Asutuse pitser B
35 x 45 mm
Allkiri
Omaniku allkiri ****
Asutuse pitser
Kuupäev Asutuse pitser C
5. Väljaandja Allkiri
6. Väljaandmiskoht……… kuupäev
Asutuse pitser
7. Kehtib kuni D
Vajadusel väljaandva riigi pädevate
asutuste lisamärkused
Nr Asutuse pitser E Asutuse pitser
Täpsem info pöördel
Asutuse allkiri
* Lubatud on sisestada ka isa või abikaasa nimi *** kui on teada
** või ligikaudne vanus väljaandmisel **** või omaniku pöidlajälg
A Sõidukid, mille kohta juhiluba kehtib :
Külgkorviga või külgkorvita mootorrattad, invasõidukid ja kolmerattalised mootorsõidukid, mille tühimass
ei ületa 400 kg.
Asutuse pitser
В
Mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja mis sisaldavad lisaks juhiistmele maksimaalselt 8 istet
või mida kasutatakse kaupade veoks ja mille täismass ei ületa 3500 kg. Selle kategooria sõidukid võivad
vedada kerghaagist.
Asutuse pitser
С
Mootorsõidukid, mida kasutatakse kaupade veoks ja mille täismass ületab 3500 kg. Selle kategooria
sõidukid võivad vedada kerghaagist.
Asutuse pitser
D
Mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja mis sisaldavad lisaks juhiistmele rohkem kui 8 istet.
Selle kategooria sõidukid võivad vedada kerghaagist.
Asutuse pitser
E
Kategooriate B, C ja D mootorsõidukid, mille jaoks juhil on luba, kasutamiseks koos muu haagisega peale
kerghaagise.
Asutuse pitser
Sõiduki täismass tähendab sõiduki ja selle maksimaalse veose massi hetkel, mil sõiduk on valmis sõitmiseks.
Maksimaalne veose mass tähendab veose massi, mida lubab sõiduki registreerimisriigi pädev asutus.
Kerghaagis on haagis, mille täismass ei ületa 750 kg.
L I S A 10
RAHVUSVAHELISE JUHILOA NÄIDIS
MÕÕTMED : 105 X 148 mm
Värvid: kaaned: hall
leheküljed: valged
Leheküljed 1 ja 2 koostatakse riigikeeles või riigikeeltes.
Viimane lehekülg koostatakse täielikult prantsuse keeles.
Rahvusvahelise juhiloa lisalehed peavad kordama teistes keeltes viimase lehekülje osa I teksti. Need tuleb koostada järgnevates
keeltes:
(a) väljaandva riigi ettenähtud keeles/keeltes;
(b) ÜRO ametlikes keeltes;
(c) mitte rohkem kui kuues keeles, mille valib väljaandev riik.
Valitsused peavad edastama juhiloa teksti tõendatud tõlke erinevatesse keeltesse ÜRO peasekretärile, iga riik tema suhtes
asjassepuutuva keele kohta.
Kirjalikud kommentaarid tuleb kirjutada ladina tähtedega või nn inglise transkriptsioonis.
LEHEKÜLG 1 LEHEKÜLG 2
(Kaas) (Sisekaas)
(Riigi nimi)
RAHVUSVAHELINE MOOTORSÕIDUKILIIKLUS
RAHVUSVAHELINE JUHILUBA
Rahvusvaheline teeliikluse konventsioon ............. Käesolev juhiluba kehtib ühe aasta alates
Väljaandja .............................................................. väljaandmise kuupäevast juhiloa viimasel leheküljel
Kuupäev .................................................................. mainitud kategooria või kategooriate sõidukite
juhtimiseks kõikide konventsiooniosaliste
Asutuse pitser
territooriumitel, välja arvatud väljaandva
1
Asutuse pitser või allkiri konventsiooniosalise territooriumil.
või
Asutuse volitatud liidu allkiri või pitser. [Konventsiooniosaliste nimekirja jaoks reserveeritud
ruum
(valikuline)]
Käesolev juhiluba ei mõjuta selle omaniku kohustust
järgida rangelt elukohta või ameti pidamist
käsitlevaid seaduseid ja määruseid, mis kehtivad
igas reisimisel läbitavas riigis.
Osa I VIIMANE LEHEKÜLG Osa II
* Lubatud on sisestada ka isa või abikaasa nimi
Juhi andmed: Perekonnanimi 1 1.
Teised nimed* 2 2.
Sõidukid, mille kohta juhiluba Sünnikoht** 3 3.
kehtib: Sünnikuupäev*** 4 4.
Alaline elukoht 5 5.
Külgkorviga või külgkorvita mootorrattad, A A Pitser
invasõidukid ja kolmerattalised mootorsõidukid, Foto
mille tühimass ei ületa 400 kg.
Mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks B
ja mis sisaldavad lisaks juhiistmele B Pitser
maksimaalselt 8 istet või mida kasutatakse
kaupade veoks ja mille täismass ei ületa 3500 kg.
Selle kategooria sõidukid võivad vedada
kerghaagist.
Mootorsõidukid, mida kasutatakse kaupade C
veoks ja mille täismass ületab 3500 kg. Selle
kategooria sõidukid võivad vedada kerghaagist.
Mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks D C Pitser
ja mis sisaldavad lisaks juhiistmele rohkem kui 8
istet. Selle kategooria sõidukid võivad vedada Omaniku allkiri
kerghaagist.
Kategooriate B, C ja D mootorsõidukid, mille E
jaoks juhil on luba, kasutamiseks koos muu D Pitser
haagisega peale kerghaagise.
Sõiduki täismass tähendab sõiduki ja selle maksimaalse veose
massi hetkel, mil sõiduk on valmis sõitmiseks.
Maksimaalne veose mass tähendab veose massi, mida lubab E Pitser
sõiduki registreerimisriigi pädev asutus.
Kerghaagis on haagis, mille täismass ei ületa 750 kg.
KEELUD KEELUD (riigid)
Käesoleva juhiloa omanikul on keelatud sõita (riigis) I…………………… V………………….
järgneval põhjusel II………………….. VI…………………
III…………………. VII………………..
Asutuse pitser Koht Kuupäev allkiri IV…………………. VIII………………
Kui ülaltoodud ruum on täis, siis kasutage teist keeldude jaoks
mõeldud ruumi
** Kui on teada
*** Või ligikaudne vanus väljaandmisel
**** Või omaniku pöidlajälg
Tõlke teinud INGLISE KEELE – EESTI KEELE VANDETÕLK Kudrun Tamm.
Vandetõlgiks nimetatud 8. jaanuaril 2015, kutsetunnistus nr 37, välja antud 27. jaanuaril 2015. aastal.
Büroo: Scriba Tõlkebüroo, Riia 4, Tartu 51004; tel +372 52 86 768; e-post:
[email protected]; veebileht:
www.scriba.ee.
Info vandetõlkide kohta: http://www.just.ee. Vandetõlkide Koda: http://www.vandetolgid.ee
Dokumendis on kuuskümmend lehekülge.
Tõlke registreerimise number 95.
Tartu, 10.08.2018
EELNÕU
21.07.2020
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooniga ühinemine
Välissuhtlemisseaduse § 16 alusel:
1. Ühineda teeliikluse konventsiooniga, mis on koostatud 19. septembril 1949. aastal Genfis.
2. Teha konventsiooni artikli 2 lõike 1 alusel deklaratsioon, mille kohaselt Eesti Vabariik
välistab konventsiooniga ühinemisel lisa 1 kohaldamise.
3. Kooskõlas konventsiooni lisa 4 lõikega 3 teatada ühinemisel ÜRO peasekretärile riigi
tunnusmärk EST.
4. Kooskõlas konventsiooni lisaga 10 edastada ühinemisel ÜRO peasekretärile rahvusvahelise
juhiloa teksti tõendatud tõlked erinevatesse keeltesse.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
21.07.2020
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Genfi 1949 a. teeliikluse konventsiooniga ühinemine“
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Korralduse alusel ühineb Eesti Vabariik Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooniga.
Eesti on liitunud Viini 1968. a teeliikluse konventsiooniga, mille osalisriigid tunnustavad Eesti
juhiluba. Eesti juhiluba tunnustavad ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigid ja Šveitsi
Konföderatsioon Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ, juhilubade kohta
(uuestisõnastamine) kohaselt. Kuigi viidatud õigusaktide järgi tunnustavad paljud riigid Eesti
juhilube, on siiski riike, kes ei tunnusta Eesti juhilube. Nendest riikidest 41 (näiteks Jaapan,
Ameerika Ühendriigid või Uus-Meremaa) on liitunud Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooniga
(edaspidi ka Genfi konventsioon), mis samuti reguleerib juhilubade tunnustamist. Sellistes riikides
viibib üha enam Eestis väljastatud juhiluba omavaid isikuid, sealhulgas seal ettevõtlusega
tegelevaid isikuid, kelle huvides peaks Eesti Genfi konventsiooniga ühinema, sest siis saavad nende
juhiload tunnustatud. Genfi konventsiooniga ühinemine võimaldab Eestis välja antud juhiloga ilma
täiendavaid eksameid sooritamata sõita konventsiooni osalisriigis.
Eesti ise tunnustab liiklusseaduse kohaselt:
1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiluba;
2) Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba;
3) Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba;
4) Eestiga vastastikuse juhilubade tunnustamise rahvusvahelise lepingu sõlminud välisriigi
juhiluba.
Genfi konventsioon oli allakirjutamiseks avatud kuni 31. detsembrini 1949 aastal. Tänaseks on
konventsioon artikli 27 kohaselt avatud ühinemiseks kõigile ÜRO liikmesriikidele, Eestil on seega
võimalus konventsiooniga ühineda. Konventsiooniga ühinemine jõustub kolmekümnendal päeval
pärast ühinemiskirja hoiule andmist ÜRO peasekretärile.
Konventsiooniga liitumisele on alternatiiviks iga riigiga eraldi läbirääkimiste pidamine juhilubade
tunnustamise osas. 41 riigiga kahepoolsete läbirääkimiste pidamine oleks aga oluliselt
aeganõudvam ja tähendaks Eestile suuremat halduskoormust. Seetõttu on asjakohane liituda Genfi
teeliikluse konventsiooniga.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse
peaspetsialistid Mait Klein (tel: 6256379, e-post:
[email protected]). Eelnõule on juriidilise
ekspertiisi teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave
Henberg (e-post:
[email protected], telefon: 6256360).
Konventsiooni on eesti keelde tõlkinud tõlkebüroo Scriba vandetõlk Kudrun Tamm.
1
1.3. Märkused
Riigisiseseks menetlemiseks ja avaldamiseks vajab konventsiooniga ühinemine Vabariigi Valitsuse
heakskiitu vastavalt välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) §-le 16. Konventsioon on ühinemiseks
avatud artikli 27 kohaselt ÜRO liikmesriikidele, ühinemiseks on vajalik ÜRO peasekretärile anda
hoiule ühinemiskiri.
Konventsioon ei kuulu ratifitseerimisele, kuna konventsioon seda ei nõua ja puuduvad VäSS §-s 20
sätestatud alused. Konventsioon on ühinemiseks avatud kõikidele riikidele, mis ei ole konventsiooni
allkirjastanud.
Konventsiooniga ühinemisel ei ole vaja muuta kehtivaid seadusi. Genfi konventsiooniga liitumisel
on tarvis teha muudatus majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruses nr 50
„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning
nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi määrus nr 50), et kehtestada Genfi konventsiooni kohane
rahvusvahelise juhiloa vorm. Konventsiooni kohaselt võib konventsiooniosaline nõuda, et iga tema
territooriumile lubatud juht kannab kaasas rahvusvahelist juhiluba, mis vastab konventsioonis
toodud mudelile, eriti juhtudel, kui juht pärineb riigist, kus riigisisest juhiluba ei nõuta või kus talle
väljastatud riigisisene juhiluba ei vasta konventsioonis toodud mudelile. Eesti riigisisene juhiluba
ei vasta konventsiooni toodud mudelile ja seetõttu on vajalik kehtestada määruses Genfi
konventsiooni kohane rahvusvahelise juhiloa vorm.
2. Korralduse eesmärk
Korraldusega kiidetakse heaks Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooniga ühinemine.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Korraldus koosneb neljast punktist.
Punktiga 1 kiidetakse heaks Genfi konventsiooniga ühinemine. Konventsioon koosneb 7 peatükist
ja 35 artiklist ja 10 lisast. Eesti õiguse vastavus konventsiooni artiklitele on kajastatud alltoodud
tabelis.
Preambul kirjeldab konventsiooni eesmärgina rahvusvahelise teeliikluse arendamist ja ohutuse
tõstmist teatud ühtsete reeglite kehtestamisega.
Art. nr Peatüki ja artikli pealkiri Eesti õiguse vastavus artiklile
PEATÜKK I
Üldsätted
1 1. Iga konventsiooniosaline Konventsiooniga ühinemisel nõustub
nõustub oma teede kasutamisega Eesti oma teede kasutamisega
rahvusvaheliseks liikluseks käesolevas rahvusvaheliseks liikluseks
konventsioonis määratud tingimustel, konventsioonis määratud tingimustel.
säilitades samal ajal jurisdiktsiooni
oma teede kasutamise üle.
2. Üheltki konventsiooniosaliselt
ei nõuta konventsiooni pakutavate
hüvede laiendamist mis tahes
sõidukile, haagisele või juhile, mis või
2
kes on viibinud pidevalt selle riigi
territooriumil üle ühe aasta.
2 1. Konventsiooni lisad on Ei vasta.
konventsiooni lahutamatud osad; Eesti deklareerib konventsiooniga
sellegipoolest võib mis tahes riik ühinemisel, et lisa 1 jäetakse
konventsiooni allkirjastamisel, kohaldamata.
ratifitseerimisel või sellega Lisa 1 kohaselt ei loeta jalgrattaid,
ühinemisel või mis tahes hetkel millele on lisatud sisepõlemismootor,
pärast seda jätta konventsiooni mille silindri maksimaalne töömaht on
kohaldamisel deklaratsiooniga välja maksimaalselt 50 cm3
lisad 1 ja 2. mootorsõidukiteks tingimusel, et
2. Iga konventsiooniosaline võib mis jalgratta konstruktsioon säilitab kõik
tahes hetkel teatada ÜRO jalgrattale omased tavapärased
peasekretärile, et peab alates tunnused. Konventsiooni lisas 1
nimetatud teatise kuupäevast siduvaks kirjeldatud sõiduk on Eesti õiguse
lisasid 1 ja 2, mis jäeti välja selle kohaselt mopeed ning mopeed on
artikli lõike 1 kohaselt. liiklusseaduse (edaspidi ka LS) mõistes
mootorsõiduk (LS § 2 p 42). Kuna
konventsiooni lisas 1 kirjeldatud
jalgratas loetakse Eestis
mootorsõidukiks on vajalik jätta
kohaldamata lisa 1.
Konventsiooni lisas 2 sätestatu vastab
Eesti õigusele ja selle kohaldamata
jätmine vajalik ei ole.
3 1. Meetmeid, millega on Vastab.
nõustunud kas kõik Eesti on liitunud 1968. a Viini
konventsiooniosalised või mõned teeliikluse konventsiooniga. Samuti
nendest või millega nõustutakse tunnustab Eesti Euroopa
tulevikus eesmärgiga soodustada Majanduspiirkonna liikmesriigis ja
rahvusvahelist teeliiklust tolli, politsei, Šveitsi Konföderatsioonis välja antud
tervise ja muude nõuete lihtsustamise juhiluba.
teel, loetakse konventsiooni
eesmärgiga kokkusobivateks. Lõikes 2 nimetatud võlakirja või muud
2. (a) Iga konventsiooniosaline tagatist Eestisse sõidukiga sisenemisel
võib nõuda rahvusvahelisse liiklusesse ei nõuta.
lubatud mis tahes mootorsõiduki
importimisel võlakirja või muud Lõikes 3 nimetatud nõue on
tagatist, mis tagab impordimaksude rahvusvahelisel teel kõrvuti olevaid
tasumise, mida nimetatud tagatise tolliasutusi ja -punkte avatud samadel
puudumise korral sisse nõutaks. lahtiolekuaegadel on täidetud Vabariigi
(b) Iga konventsiooniosaline peab Valitsuse 25. juuni 2002. a määrusega
selle artikli kontekstis aktsepteerima nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks
garantiid, mille on andnud selle avatud piiripunktid“. Nimetatud
territooriumil asutatud organisatsioon, määruse lisa 1 kohaselt on
mis on seotud rahvusvahelise maanteelõikudel rahvusvaheliseks
organisatsiooniga, mis on väljastanud liikluseks avatud piiripunktides (Narva
mootorsõidukile kehtiva 1, Luhamaa, Koidula piiripunkt)
rahvusvahelise tolliloa (näiteks carnet piiriületuse võimalused tagatud 24 h.
de passages en douane).
3
3. Käesolevas konventsioonis
toodud nõuete täitmiseks peavad
konventsiooniosalised püüdma hoida
samal rahvusvahelisel teel kõrvuti
olevaid tolliasutusi ja -punkte avatud
samadel lahtiolekuaegadel.
4 1. Konventsioonis kasutatakse Vastab.
järgmisi mõisteid: Liiklusseaduses konventsiooni
„rahvusvaheline liikus“ tähendab mis mõistetele vastavad mõisted on
tahes liiklust, mis ületab vähemalt ühe järgmised:
piiri; Tee- on jalakäijate või sõidukite
„tee“ tähendab sõidukitele liiklemiseks liiklemiseks avatud rajatis või
mis tahes moel avatud trassi; maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud
„sõidutee“ on tee osa, mida tavaliselt muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka
kasutavad liiklemiseks sõidukid; teepeenrad, eraldus- ja haljasribad.
„sõidurada“ tähendab sõidutee mis Olenevalt pealiskihist jagunevad teed
tahes osa, mis on piisavalt lai sõidukite kattega teeks, kruusateeks ja
liikumiseks ühes reas; pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi,
„juht“ tähendab isikut, kes juhib teel tuha või bituumeniga töödeldud
sõidukit, kaasa arvatud jalgratast, või materjalist kattega (asfalt-,
veoloomi või ratsutab või ajab tsementbetoon- või muu selline kate)
kariloomi või kelle käes on ning kiviparketi ja munakivisillutisega
eespoolmainitu tegelik füüsiline tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või
juhtimine; killustikliivast või killustikusõelmetest
„mootorsõiduk“ tähendab mis tahes tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu
omal jõul liikuvat sõidukit, mida selline pealiskihita tee, mis on teeks
tavaliselt kasutatakse inimeste või rajatud või sõidukite liikumise
kaupade veoks teel, välja arvatud tulemusena selleks kujunenud (LS § 2 p
rööbastel liikuvad sõidukid ja 81);
elektrijuhtidega ühendatud sõidukid. Sõidutee- on sõidukite liikluseks
Riigid, kelle jaoks on Lisa 1 siduv, ei ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning
tohi selle definitsiooniga hõlmata jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel
jalgrattaid, mis on varustatud võib olla mitu eraldusribadega eraldatud
nimetatud lisas kirjeldatud tüüpi sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad
lisamootoriga; sõiduteed moodustavad sõiduteede
„liigendsõiduk“ tähendab mis tahes lõikumisala. Sõiduteeäärt näitab
mootorsõidukit, mille haagisel puudub asjakohane teemärgis või selle
esitelg ja mis on kinnitatud nii, et osa puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas-
haagisest paikneb mootorsõiduki peal või muu riba äär, rentsli põhi või
ning mootorsõiduk kannab sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal
märkimisväärse osa sõiduki ja selle tasandil asuvad mõlemasuunalised
veose massist. Seda tüüpi haagist trammiteed on sõidutee ühes servas, on
kutsutakse „poolhaagiseks“; mitterööbassõidukite sõidutee ääreks
„haagis“ tähendab mis tahes sõidukit, sõiduteepoolne trammirööbas (LS § p
mis on mõeldud mootorsõidukile 78);
vedamiseks; Sõidurada- on sõidutee pikiriba, mis
„jalgratas“ tähendab mis tahes võib olla tähistatud asjakohaste
jalgratast, mis pole iseliikuv. Riigid, liiklusmärkide või teekattemärgistega ja
kelle jaoks on Lisa 1 siduv, peavad mille laius on küllaldane autode
definitsiooniga hõlmama ka jalgrattad, liiklemiseks ühes reas. Kaherattaline
mootorratas ja mopeed võivad
4
mis on varustatud nimetatud lisas sõidurajal liikuda kahes reas (LS § 2 p
kirjeldatud tüüpi lisamootoriga; 76);
sõiduki „tegelik mass“ tähendab Juht- on isik, kes juhib sõidukit või
sõiduki ja selle veose massi hetkel, kui maastikusõidukit, juhib või ajab teel
sõiduk seisab paigal ja on valmis loomi. Õppesõidu või sõidupraktika ajal
sõitmiseks; tegeliku massi hulka loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi
kuulub ka juhi ja tol hetkel veetavate õpetajat või -juhendajat, eksamisõidul
mis tahes isikute mass; loetakse juhiks eksamineeritav (LS § 2
„maksimaalne veose mass“ tähendab p 19);
veose massi, mida lubab sõiduki Mootorsõiduk-on mootori jõul liikuv
registreerimisriigi pädev asutus; sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud
sõiduki „täismass“ tähendab sõiduki ja liikumisvõimega isikule kasutamiseks
selle maksimaalse veose massi hetkel, ettenähtud mootoriga sõiduk,
mil sõiduk on valmis sõitmiseks. elektrimootoriga jalgratas,
tasakaaluliikur, pisimopeed, robotliikur,
maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille
valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit
tunnis (LS § 2 p 40);
Haagis- on mootorsõidukiga haakes
liikumiseks valmistatud või selleks
kohandatud sõiduk. Haagiseks ei loeta
pukseeritavat seadet ega vahetatavat
pukseeritavat seadeldist (LS § 2 p 9);
Jalgratas- on vähemalt kaherattaline
sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese
või inimeste lihasjõul pedaalide või
käsiväntade-hoobade abil. Jalgratas võib
olla varustatud ka elektrimootoriga,
mille maksimaalne püsi-nimivõimsus ei
ületa 0,25 kilovatti. Jalgrattaks ei loeta
ratastooli, mis on ette nähtud
liikumiseks puudega isikule (LS § 2 p
14);
Tegelik mass- on sõiduki mass
konkreetsel ajahetkel koos juhi, sõitjate
ja veosega (LS § 2 p 84);
Konventsiooni maksimaalse veose
massi mõistele vastab
Täismass- täismass on valmistaja
määratud juhi, sõitjate ja veosega
täisvarustuses sõiduki suurim mass (LS
§ 2 p 89).
Konventsiooni liigendsõiduki mõiste
vastab majandus- ja
kommunikatsiooniministri 13. juuni
2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki
ja selle haagise tehnonõuded ning
nõuded varustusele“ (edaspidi määrus
nr 42) § 3 punktis 75 sätestatud
poolhaagisautorongi mõistele.
5
Poolhaagisautorong on
sadulhaakeseadme abil sadulvedukist ja
poolhaagisest koostatud autorong
(articulated vehicle). Poolhaagis on
haagis, mis on ette nähtud haakimiseks
sadulvedukiga või eelikuga ja mis
kannab sadulvedukile või eelikule üle
olulist vertikaalkoormust (määruse nr
42 § 3 p 74).
Konventsiooni mõiste maksimaalne
veose mass vastab Eesti õiguse kohaselt
sõiduki kandevõimele. Kandevõime on
sõiduki registrimassi ja sõiduki
tühimassi vahe. Registrimass on juhi,
sõitjate ja veosega täisvarustuses
sõidukile registreerimisel määratud
suurim mass, mis ei tohi ületada
täismassi (LS § 2 p 66), tühimass on
valmistaja määratud täisvarustuses
sõiduki mass (LS§ 2 p 90).
5 Konventsiooni ei tohi käsitleda Vastab.
tasulise autoveo loana või loana Konventsiooni ei käsitleta tasulise
vedada muid kaupu peale nende, mis autoveo loana. Veoseveo korraldamisel
on sõidukis viibivate isikute isiklik lähtutakse autoveo seadusest,
pagas; need ja muud konventsioonis majandustegevuse seadustiku üldosa
mittekäsitletud asjad reguleeritakse seadusest, Euroopa Parlamendi ja
riigisiseste õigusaktidega, millele nõukogu määrusest (EÜ) nr 1071/2009,
kohalduvad muud asjassepuutuvad millega kehtestatakse ühiseeskirjad
rahvusvahelised konventsioonid või autoveo-ettevõtja tegevusalal
lepingud. tegutsemise tingimuste kohta ja
tunnistatakse kehtetuks nõukogu
direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300,
14.11.2009, lk 51–71), Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ)
nr 1072/2009 rahvusvahelisele
autoveoturule juurdepääsu käsitlevate
ühiseeskirjade kohta (ELT L 300,
14.11.2009, lk 72–87) ning
välislepingutes sätestatud tingimustest.
PEATÜKK II
Liikluseeskirjad
6 Iga konventsiooniosaline peab võtma Vastab.
sobivaid meetmeid selles peatükis Eestis on kehtestatud reeglid
määratud reeglite järgimise liiklusseadusega, autoveoseadusega ja
tagamiseks. nendest tulenevate rakendusaktidega.
7 Kõik juhid, jalakäijad ja teised Vastab.
liiklejad peavad tegutsema viisil, mis Eesti õiguse kooskõla on tagatud läbi
ei ohusta ega takista liiklust; nimetatud liiklusseaduse põhimõtete. LS § 14 lg 7
isikud peavad vältima käitumist, mis sätestab, et keegi ei tohi oma
6
võib põhjustada vigastusi või tegevusega või tegevusetusega ohustada
kahjustada avalikku või eraomandit. või takistada liiklust. Ohu tekitanud isik
peab rakendama kõiki temale
jõukohaseid meetmeid ohu
kõrvaldamiseks või selle kahjulike
tagajärgede vähendamiseks. Vajaduse
korral tuleb tekitatud ohust teavitada
politseid.
8 1.Igal sõidukil või terviklikul Vastab.
sõidukite ühendil peab olema juht. Loomadega liiklemise nõuded on
2. Veo-, kari- või ratsaloomadel peab tagatud eesti õiguses liiklusseaduse 2.
olema juht või ajaja ning kariloomadel peatüki 8. jaoga, mis sätestab
peab olema saatja, välja arvatud loomveokiga ja lömadega liiklemisel
spetsiaalsetel aladel, mis tuleb iga esitatavad nõuded. LS § 71 lg 1
sisenemiskoha juures tähistada. sätestab, et kande-, veo- või
3. Sõidukite ja loomade konvoidel ratsaloomadel ning kariloomal või
peab olema riigisiseste määrustega loomakarjal peab olema juht, kes on
ettenähtud arv juhte või ajajaid. võimeline loomi igal ajal juhtima, välja
4. Vajaduse korral tuleb konvoid arvatud teele sissepääsu juures
jagada mõõduka pikkusega osadeks sellekohaselt märgistatud aladel või
ning neile tuleb jätta piisav vahe, et parklas, kui loom on kindlalt kinni
tagada mugav liiklemine. See säte ei köidetud.
kohaldu piirkondadele, kus toimub
nomaadide ränne.
5. Juhid peavad igal hetkel olema
suutelised kontrollima oma sõidukit
või ajama oma loomi. Teistele tee
kasutajatele lähenedes tuleb tarvitusele
võtta ettevaatusabinõud, mis on
vajalikud teiste ohutuse tagamiseks.
9 1. 1. Mis tahes teel ühes suunas toimuv Vastab.
sõidukite liiklus peab püsima samal Lõike 1 nõue on tagatud eesti õiguses
teepoolel ning see peab olema iga LS § 14 lõikega 1, mis ütleb,
riigi kõigil teedel sama teepool. See et sõidukite liiklus on parempoolne.
ei puuduta riigisiseste määrustega
kehtestatud ühesuunalist liiklust. Lõike 2 nõue on tagatud LS §-s 45
toodud põhimõtetega ja lõike 3 nõue LS
2. 2. Iga juht peab üldreeglina ja kui § 71 lõikega 5.
artikli 7 sätted seda nõuavad:
(a) kahesuunaliseks liikluseks
mõeldud kaherealisel sõiduteel
hoidma oma sõiduki sõidureas,
mis on mõeldud tema
liikumissuunas liikumiseks;
(b) rohkem kui kaherealistel
sõiduteedel hoidma oma sõiduki
sõidureas, mis on lähim sõidutee
servale sellel teepoolel, mis on
mõeldud tema liikumissuunas
liikumiseks.
7
3. 3. Loomad tuleb hoida tee servale nii
lähedal kui võimalik riigisiseste
määruste kohaselt.
10 4. Sõiduki juht peab hoidma kiirust Vastab.
kogu aeg kontrolli all ning sõitma Sõidukiiruse nõue on tagatud LS §-ga
mõistlikult ja ettevaatlikult. Kui 15, mis sätestab suurimad lubatud
tingimused seda nõuavad, siis peab sõidukiirused. Halva nähtavuse korral
juht aeglustama või jääma seisma, aeglustamise või vajadusel seisma
eriti halva nähtavuse korral. jäämise nõue on tagatud LS § 50 lg 3
punktiga 2, mis sätestab, et juht peab
vähendama kiirust ning vajaduse korral
seisma jääma, kui tingimused seda
nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
11 5. 1. Juhid peavad hoidma üksteisele Vastab.
lähenedes või kui neist mööda Lõikes 1 toodud kohustus üksteisele
sõidetakse nii palju kui praktiliselt lähenevate juhtide teeserva hoidmise
võimalik sõidutee sellesse serva, kohustus on toodud LS §-s 54.
mis on mõeldud tema Lõigetes 1-3 möödasõitu puudutavad
liikumissuunas liikumiseks. nõuded ja trammidele kehtestatud erand
Möödasõidul peab juht mööduma on toodud LS §-des 51-53.
möödasõidetavast sõidukist või
loomast vasakult või paremalt
vastavalt antud riigis kehtivale
eeskirjale. Nimetatud eeskirjad ei
pruugi ilmtingimata kohalduda
trammidele, teel sõitvatele
rongidele ja teatud mägiteedele.
2. Mis tahes sõiduki või saatjaga
looma lähenedes peavad juhid:
(a) vastu sõitmisel jätma piisavalt
ruumi vastassuunast tulevale
sõidukile või saatjaga loomale;
(b) möödasõitmise korral hoidma
nii palju kui praktiliselt
võimalik sõidutee sobivasse
serva ja mitte kiirendama.
3. Möödasõitu sooritada soovivad
juhid peavad veenduma, et eespool
on piisavalt ruumi ja piisav
nähtavus, et möödasõidu
sooritamine oleks ohutu. Pärast
möödasõidu sooritamist peavad nad
naasma vastavalt antud riigis
kehtivale eeskirjale sõidukiga
vasakule või paremale, kuid alles
pärast veendumist, et see ei põhjusta
ebamugavusi sõidukile, jalakäijale
või loomale, kellest või millest
mööda sõidetakse.
8
12. 1. Iga hargnemiskohale, Vastab.
ristumiskohale, ristmikule või Lõikes 1 toodud nõue on tagatud
raudteeületuskohale lähenev juht liiklusseaduse § 56 lõikega 1, mis
peab õnnetuste vältimiseks võtma sätestab, et ristmikule lähenedes peab
ettevaatusabinõusid. juht olema eriti tähelepanelik ja
arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht
2. Teatud teede või teelõikude peab sõitma sellise kiirusega, et tal on
ristmikel võib kohaldada vajaduse korral võimalik sõiduk seisma
sõidueesõigust. Nimetatud eesõigus jätta ja anda teed eesõigust omavale
tuleb tähistada märkidega ning iga liiklejale.
sellisele teele või teelõigule lähenev
juht peab andma sõiduõiguse Lõikes 2 toodud nõue on tagatud LS §-
juhtidele, kes sellel sõidavad. ga 57, mis käsitleb reguleerimata
ristmikul sõitmise nõudeid.
3. Käesoleva artikli lõikes 2
käsitlemata ristmikel kohaldavad lisa Lõikes 3 viidatud lisa 2 nõuded on eesti
21 sätteid sõidueesõiguse kohta õigusega kooskõlas, vt. kommentaar lisa
nimetatud lisaga seotud riigid. 2 juures.
4. Iga juht peab enne teele pööramist: Lõike 4 punktide a, c, d ja e kooskõla
(a) veenduma, et pööre on on tagatud LS paragrahviga 48, mis
võimalik teisi liiklejaid ohustamata; sätestab pöörete sooritamise nõuded,
(b) andma piisavalt varakult teada punktis b toodud nõue anda piisavalt
kavatsusest pöörata; varakult teada kavatsetavast manöövrist,
(c) liikuma nii palju kui on tagatud LS § 39 lõikega 1, mis
praktiliselt võimalik sõidutee sellesse sätestab, et juht peab andma
serva, mis on mõeldud tema suunamärguande vastavalt
liikumissuunas liikumiseks, kui ta liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte
soovib pöörata teelt ära sellesse hiljem kui kolm sekundit enne sõidu,
suunda. manöövri või sõiduki peatamise
(d) liikuma nii palju kui alustamist. Suunatulemärguanne peab
praktiliselt võimalik sõidutee jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada
keskele, kui ta soovib teelt lahkuda ja kohe pärast manöövrit, käega
pöörata teise suunda, välja arvatud märguande andmise võib lõpetada
artikli 16 lõikes 2 toodud juhtudel; vahetult enne sõidu alustamist,
(e) veenduma, et ei takista manöövrit või sõiduki peatamist. Juht
vastassuunast tulevat liiklust. peab pärast suunamärguannet
veenduma, et talle antakse teed ja et
sõidu jätkamine on ohutu.
13. 1. Liikumatud sõidukid või Vastab.
loomad tuleb võimalusel hoida Artiklis 13 toodud nõuetele vastavus on
sõiduteelt eemal või kui see ei ole tagatud LS §-ga 21, mis käsitleb sõiduki
võimalik, siis tuleb neid hoida nii peatumise- ja parkimise nõudeid.
sõidutee ääres kui praktiliselt
võimalik. Juhid ei tohi sõidukite või
loomade juurest ära tulla enne, kui
on võetud kõik ettevaatusabinõud
9
õnnetuste vältimiseks.
2. Sõidukeid ja loomi ei tohi
jätta ootama kohta, kus need
tõenäoliselt muutuvad ohtlikuks või
takistavad ning eriti ei tohi neid
jätta ristmikule või selle lähedusse,
kurvi või mäe otsa.
14. Koorma põhjustatud kahjude või Vastab.
ohtude vältimiseks tuleb võtta kõik Artiklis 14 toodud nõudele vastavus on
vajalikud ettevaatusabinõud. tagatud LS § 34 lõikega 6, mis sätestab,
et veos peab vastavalt oma eripärale ja
pakendamisele olema paigutatud,
kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta
inimest ega keskkonda, ei põhjusta
varalist kahju ega takista liiklust.
15. 1. Iga sõiduk või sõidukite Vastab.
ühend peab pimedal ajal või kui Artiklis 15 sätestatud nõuetele vastavus
ilmaolud seda nõuavad olema teel on mootorsõidukitele tagatud LS § 40
varustatud ees vähemalt ühe valge lõikega 1 ja määrusega 42.
tulega ja taga vähemalt ühe punase LS § 40 lõige 1 sätestab, et sõidu ajal
tulega. peavad mootorsõidukil põlema lähi- või
kaugtuled ning ääre- ja numbrituled.
Kui sõiduk, välja arvatud jalgratas Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi-
või külgkorvita mootorratas, on ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal
varustatud ees ainult ühe valge põlema ääre- ja numbrituled.
tulega, siis peab see paiknema Määruses nr 42 on toodud nõuded lähi-
vastassuunas liikuvate sõidukite ja kaugtulelaternate ning
poolsel küljel. ääretulelaternate arvule ja paigutusele
vastavad artiklis 15 sätestatud nõuetele.
Riikides, kus kaks esituld on
kohustuslikud, peab üks nendest
tuledest paiknema sõiduki paremal
ja teine vasakul poolel.
Punase valguse võib anda seade, mis
on eraldi esiosas valget valgust
andvatest tuledest, või sama seade,
kui sõiduk on piisavalt lühike ja
sobiva ehitusega.
2. Mitte mingil juhul ei tohi sõidukil
olla eesosas punast tuld või punast
helkurit ning tagaosas valget tuld
või valgelt helkurit. See säte ei
kohaldu valgele või kollasele
tagurdustulele, kui sellised tuled on
lubatud sõiduki registreerimisriigi
õigusaktidega.
3. Tuled ja helkurid peavad tagama,
et sõiduk on teistele liiklejatele
selgelt nähtav.
4. Mis tahes konventsiooniosaline
või selle allüksus võib anda
10
vabastuse artikli sätetest tingimusel,
et võetakse kõiki meetmeid
tavapärase ohutuse tagamiseks:
(a) eriotstarbelistele sõidukitele või
eritingimuste jaoks mõeldud
sõidukitele;
(b) erikujulistele ja eriliigilistele
sõidukitele;
(c) liikumatutele sõidukitele
piisavalt valgustatud teedel.
16 1. Käesoleva peatüki sätted Vastab.
kohalduvad trollidele. Artikli 16 lõike 2 punktides a ja b
sätestatud nõuded on tagatud LS § 31
2. (a) Jalgratturid peavad kasutama lõikega 2, mis lubab jalgratta ja
jalgrattateid, kui seda näitab vastav pisimopeediga sõitmist jalgrattarajal või
märk või kui nimetatud kohustus jalgrattateel või võimalikult sõidutee
tuleneb riigisisestest õigusaktidest. parema ääre lähedal. Kuna jalgrattur
(b) Kui tingimused seda võib sõita sõidutee võimalikult parema
nõuavad, siis peavad jalgratturid ääre lähedal, siis ei ole lubatud sõita
liikuma ühes rivis ja sõiduteel mitte sõiduteel kõrvuti kahes reas, kuna tee
kunagi rohkem kui kahes rivis telgjoonele lähemal asuv jalgrattur ei
kõrvuti, välja arvatud riigisiseste täidaks antud nõuet.
õigusaktidega lubatud erijuhtudel.
Punktis c sätestatud nõue on tagatud LS
(c) Sõidukitel pole lubatud § 32 lõike 1 punktiga 2, mis keelab
jalgrattureid pukseerida. vedada jalgratast, tasakaaluliikurit,
(d) Artikli 12 lõike 4 (d) pisimopeedi ja mopeedi looma või teise
sätted ei kohaldu jalgratturitele, kui sõidukiga.
riigisisesed õigusaktid sätestavad
teisiti. Eesti ei kohalda punktis d toodud
erandit jalgratturitele, ka jalgrattaga
tuleb vastavalt LS § 48 lõikele 1
suunduda sõidutee pärisuunavööndi
vasaku ääre lähedale või selle pöörde
jaoks liikluskorraldusvahendiga
ettenähtud sõidurajale.
PEATÜKK III
Märgid ja märguanded
17 1. Ühtse süsteemi loomise eesmärgil Vastab.
peavad iga konventsiooniosalise Konventsioonis toodud põhimõtted
kasutusse võetud liiklusmärgid ja liikluse korraldamisele, liiklusmärkide
märguanded olema ainsad selle riigi kujule ja paigaldamisele on tagatud
teedele paigaldatud märgid ja majandus- ja kommunikatsiooniministri
märguanded nii palju kui see on 22. veebruari 2011. a määrusega nr 12
võimalik. Kui uue märgi „Liiklusmärkide ja teemärgiste
kasutuselevõtt on vajalik, siis peavad tähendused ning nõuded fooridele“.
selle kuju, värv ja sümboli tüüp
ühilduma selles riigis kasutatava Lõikes 5 nimetatud tahvlid ja teated on
süsteemiga. LS mõistes liiklusvälised teabevahendid
ning § 53 kohaselt ei tohi teabevahend
11
2. Heakskiidetud märkide arvu tuleb varjata liikluskorraldusvahendit,
piirata ainult nendega, mis on rangelt raskendada liikluskorraldusvahendi
vajalikud. Neid tuleb paigaldada eristamist, liiklejat pimestada ega
ainult kohtadesse, kus need on tähelepanu hajutada, piirata nähtavust.
hädavajalikud. Keelatud on paigaldada liiklusvälist
3. Hoiatusmärgid peavad asuma teabevahendit, mis oma kujult värvilt või
piisaval kaugusel viidatud objektist, kujunduselt on selline, et seda võidakse
et liiklejat hoiatataks piisavalt vara. pidada liikluskorraldusvahendiks.
4. Keelatud on heakskiidetud märgi
külge lisada teadet, mis pole seotud
märgi eesmärgiga ning mis võib seda
varjata või segada selle mõistmist.
5. Keelatud on kõik tahvlid ja teated,
mida võib ajada segamini
heakskiidetud märkidega või mis
muudavad nende lugemise
keerulisemaks.
PEATÜKK IV
Rahvusvahelises liikluses osalevatele mootorsõidukitele ja haagistele kohalduvad sätted
18 1. Käesoleva konventsiooni hüvedest Vastab.
osasaamiseks peab mootorsõiduk Kohustus mootorsõiduk registreerida on
olema registreeritud tagatud LS § 76 lõikega 1.
konventsiooniosalises riigis või selle Registreerimistunnistusele kantavad
allüksuses riigi seadustega ettenähtud andmete koosseis on majandus- ja
korras. kommunikatsiooniministri 3. märtsi
2. Pädev asutus või pädeva asutuse 2011 a. määrusega nr 19 „Mootorsõiduki
nõuetekohaselt volitatud liit peab ja selle haagise registreerimise
väljastama registreerimistunnistuse, tingimused ja kord“.
mis peab sisaldama vähemalt
seerianumbrit (nimetatakse
registreerimisnumbriks), sõiduki
tootja nime või kaubamärki, tootja
tähist või seerianumbrit, esmase
registreerimise kuupäeva ning
nimetatud tunnistuse taotleja
täisnime ja alalist elukohta.
3. Nimetatud tunnistust peavad kõik
konventsiooniosalised aktsepteerima
esmapilgul usutava tõendina selles
toodud informatsiooni kohta.
19 1. Igal mootorsõidukil peab vähemalt Vastab.
taga olema nähtav pädeva asutuse Registreerimismärgi nõue on tagatud LS
väljastatud või määratud § 76 lõikega 7.
registreerimisnumber, mis asub Riiklikele registreerimismärkidele ja
spetsiaalsel plaadil või sõidukil nende valmistamisele esitatavad nõuded
endal. Juhul, kui sõiduk veab üht või on tagatud majandus- ja
mitut haagist, peab üksikul haagisel kommunikatsiooniministri 21. juuni
või viimasel haagisel olema nähtav 2011. a määrusega nr 49 „Riiklikele
kas vedava sõiduki või haagise enda registreerimismärkidele ja nende
registreerimisnumber. valmistamisele esitatavad nõuded“.
12
2. Registreerimisnumbri ülesehitus ja
selle näitamise viis määratakse lisas
3.
20 1. Igal mootorsõidukil peab lisaks Vastab.
tagaosas olevale Tagatud LS § 76 lõikega 11, mis
registreerimisnumbrile olema plaadil sätestab, et riigist väljasõidul peab Eestis
või sõidukil endal ka sõiduki registreeritud mootorsõidukile või
registreerimiskoha tunnusmärk. See autorongile olema taha nähtavale kohale
tunnusmärk peab viitama kas riigile paigaldatud Eesti tunnusmärk, kui see
või territooriumile, mis peab puudub registreerimismärgil. Riiki
registreerimise aspektist olema sissesõidul peab välisriigis registreeritud
eraldiseisev üksus. Juhul kui sõiduk mootorsõidukile või autorongile olema
veab üht või mitut haagist, siis peab taha paigaldatud selle riigi tunnusmärk,
tunnusmärk olema nähtav ka üksiku kus mootorsõiduk on registreeritud, kui
haagise või viimase haagise tagaosas. see puudub registreerimismärgil.
2. Tunnusmärgi ülesehitus ja selle
näitamise viis määratakse lisas 4.
21 Iga mootorsõiduk ja haagis peab Vastab.
kandma lisas 5 määratud tähiseid. Vt. võrdlus lisa 5 juures.
22 1. Iga mootorsõiduk ja haagis peab Vastab.
olema heas töökorras ja mehaaniliselt Tagatud LS §-ga 73, mis sätestab
ohutus seisukorras, et mitte ohustada tehnonõuded mootorsõidukile ja selle
juhti, teisi sõidukis viibivaid isikuid haagisele ja nõuetele vastavuse
või teel viibivaid isikuid või kontrollimise alused.
kahjustada avalikku või eraomandit. Mootorsõiduk ja haagis vastavad lisa 6
2. Lisaks peavad iga mootorsõiduk ja sätetele (vt. ka võrdlus lisa 6 juures).
haagis ning nende seadmed vastama
lisa 6 sätetele ning iga mootorsõiduki
juht peab järgima lisas sätestatud
reegleid.
3. Käesoleva artikli sätted ei kohaldu
trollidele.
23 1. Iga konventsiooniosalise või selle Vastab.
allüksuse teedel liigelda lubatud Eestis on lubatud sõidukite
sõidukite maksimaalsed mõõtmed ja maksimaalsed mõõtmed ja massid
massid otsustatakse riigisiseste otsustatud määrusega nr 42.
õigusaktidega. Regionaalsetes Eestis puuduvad konventsiooni artiklile
kokkulepetes osalevate riikide 23 vastavad regionaalsetes kokkulepetes
määratud teatud teedel või nimetatud määratud teatud teed, millel kehtiksid
lepingute puudumisel konventsiooni lisas 7 määratletud
konventsiooniosalise määratud maksimaalsed lubatud mõõtmed ja
teatud teedel kehtivad lisas 7 massid. Samuti ei soovi Eesti määrata
määratletud maksimaalsed lubatud teatud teid, millel kehtiksid lisas 7
mõõtmed ja massid. määratletud maksimaalsed lubatud
2. Käesoleva artikli sätted mõõtmed ja massid.
kohalduvad trollidele.
PEATÜKK V
Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite juhid
24 1. Iga konventsiooniosaline peab Vastab.
lubama ilma täiendava Lõikes 1 sätestatud nõue on tagatud LS §
eksamineerimiseta oma teedel sõita 99 lõikega 1, mis sätestab, et Eestis
13
igal sellisel juhil, kes on lubatud riigi kehtib muuhulgas Genfi 1949. aasta
territooriumile ja kes vastab lisas 8 teeliikluse konventsiooni osalisriigis
toodud tingimustele ja kellele on väljastatud juhiluba.
väljastatud kehtiv juhiluba pärast Eesti nõuab lõikes 2 nimetatud
seda, kui ta on tõendanud oma rahvusvahelist juhiluba LS § 99 lõigete
pädevust teise konventsiooniosalise 11 ja 12 alusel, kui konventsiooni
või selle allüksuse pädevale asutusele osalisriigis väljastatud juhiloa kanded ei
või nõuetekohaselt volitatud liidule, ole tehtud ladina trüki- või kirjutuskirjas
ning kes juhib lisades 9 ja 10 või ladina kirja translitereeritud.
määratletud kategooria või Lõikes 3 nimetatud rahvusvahelist
kategooriate mootorsõidukeid, mille juhiluba annab Eesti välja määruse nr 50
kohta luba on väljastatud. § 25 kohaselt Maanteeamet.
2. Konventsiooniosaline võib nõuda, Lõikes 4 nimetatud juhtimisõiguse ära
et iga tema territooriumile lubatud võtmist reguleerivad LS §-d 124-126.
juht kannab kaasas rahvusvahelist Eesti õiguse kohaselt saab
juhiluba, mis vastab lisas 10 toodud juhtimisõiguse peatada, ära võtta või
mudelile, eriti juhtudel, kui juht kehtetuks tunnistada. Juhtimisõigus
pärineb riigist, kus riigisisest juhiluba peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on
ei nõuta või kus talle väljastatud möödunud, saabub mootorsõidukijuhi
riigisisene juhiluba ei vasta lisas 9 järgmise tervisekontrolli läbimise
toodud mudelile. tähtpäev.
3. Pärast pädevuse tõendamist peab Maanteeamet peatab mootorsõiduki
konventsiooniosalise või selle juhtimisõiguse, kui mootorsõidukijuhi
allüksuse pädev asutus või terviseseisund ei vasta LS-s toodud
nõuetekohaselt volitatud liit välja nõuetele.
andma juhile rahvusvahelise juhiloa, Juhtimisõiguse äravõtmine on LS või
mis kannab nimetatud asutuse või selle alusel antud õigusakti nõuete
liidu pitserit. Juhiloa omanikul on rikkumisega seotud süüteo eest kohtu
õigus juhtida ilma täiendava poolt mõistetud või kohtuvälise
eksamineerimiseta kõigis menetleja poolt määratud põhi- või
konventsiooniosalistes riikides nende lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida
kategooriate mootorsõidukeid, mille sõidukit. Juhtimisõiguse äravõtmiseks
kohta juhiluba on väljastatud. loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa
4. Riigisisese ja ka rahvusvahelise Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi
juhiloa kasutamise õiguse võib ära Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja
võtta, kui on ilmselge, et juhiloa või kohtu poolt Eestis elavale isikule
väljastamise tingimused ei ole enam määratud karistust, mille sisuks on keeld
täidetud. juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse
5. Konventsiooniosaline või selle täitmise alguseks Eestis loetakse
allüksus võib juhilt eespool mainitud jõustunud otsuse liiklusregistrisse
lubade kasutamise õiguse ära võtta kandmist.
ainult siis, kui juht on sooritanud Mootorsõiduki juhtimisõigus
liiklusrikkumise, mis tooks tunnistatakse kehtetuks, kui isik on
konventsiooniosalise õigusaktide ja juhtimisõiguse saanud pettuse teel või
määruste kohaselt kaasa juhiloa kui talle on juhiluba välja antud võltsitud
äravõtmise. Sellisel juhul võib või valeandmeid sisaldava dokumendi
juhiloa kasutusõigust äravõttev alusel.
konventsiooniosaline või selle LS § 129 lg 5 kohaselt, kui isikul on
allüksus võtta juhiloa ära ja hoida peatatud või ära võetud välisriigis antud
seda kas kuni äravõtmise aja lõpuni juhtimisõigus, siis juhtimisõigus taastub
või kuni juhiloa omanik lahkub pärast peatamise või äravõtmise tähtaja
14
konventsiooniosalise territooriumilt, möödumist. Eesti võib küll peatada ja ära
ükskõik kumb toimub varem, ning võtta reegleid rikkunud juhilt
võib jäädvustada juhiloa kasutamise juhtimisõiguse, aga juhiluba reegleid
õiguse äravõtmise juhiloal ja rikkunud juhilt käest ära ei võeta.
edastada juhi nime ja aadressi juhiloa Lõikes 6 nimetatud viieaastane
välja andnud asutusele. üleminekuperiood on möödunud ja ei ole
6. Viieaastase perioodi jooksul alates enam asjakohane.
konventsiooni jõustumisest loetakse
käesoleva artikli nõuded täidetuks
juhtidel, kes on lubatud
rahvusvahelisse liiklusesse 24.
aprillil 1926 Pariisis allkirjastatud
Rahvusvahelise
mootorsõidukiliikluse
konventsiooni1 või 15. detsembril
1943 Washingtonis allkirjastamiseks
avatud Ameerika riikide vahelise
mootorsõidukiliikluse korraldamise
konventsiooni sätete alusel ja kellel
on nimetatud konventsioonidega
nõutud dokumendid.
25 Konventsiooniosalised kohustuvad Vastab.
edastama üksteisele informatsiooni, Isikuandmete kaitse seaduse 4. peatüki 7.
mille alusel on võimalik tuvastada jagu lubab isikuandmete kolmandale
riigisisese või rahvusvahelise juhiloa riigile edastamist süüteo tõkestamiseks,
omanikke, kui nende suhtes on avastamiseks või menetlemiseks või
alustatud liiklusrikkumise menetlust. karistuse täideviimiseks. Andmete
edastamisel tuleb lähtuda isikuandmete
Lisaks kohustuvad nad avaldama kaitse seaduse §-des 46-50 sätestatust.
informatsiooni, mis on vajalik juhiloa Eesti võtab konventsiooniga
omaniku tuvastamiseks või selle ühinemisega kohustuse edastada
isiku tuvastamiseks, kelle nimele on informatsiooni, mille alusel on võimalik
registreeritud tõsisesse tuvastada riigisisese või rahvusvahelise
liiklusõnnetusse sattunud välisriigi juhiloa omanikke, kui nende suhtes on
sõiduk või kes on selle omanik. alustatud liiklusrikkumise menetlust.
Lisaks võtab Eesti kohustuse avaldada
informatsiooni, mis on vajalik juhiloa
omaniku tuvastamiseks või selle isiku
tuvastamiseks, kelle nimele on
registreeritud tõsisesse liiklusõnnetusse
sattunud välisriigi sõiduk või kes on selle
omanik.
PEATÜKK VI
Rahvusvahelises liikluses osalevatele jalgratastele kohalduvad sätted
26 Iga jalgratas peab olema varustatud: Vastab.
(a) vähemalt ühe töökorras LS § 87 lõike 1 kohaselt peab jalgrattal
piduriga; olema töökorras pidur, signaalkell ja ees
(b) helisignaali seadmega, mis valge ja taga punane ning vähemalt ühe
sisaldab kella, mida on võimalik ratta mõlemal küljel kollane või valge
kuulda mõistlikul kaugusel, helkur.
15
mitte muid helisignaali Lisaks peab jalgrattal põlema pimeda
seadmeid; ajal või halva nähtavuse korral sõites ees
(c) ees valge või kollase tulega ning valge ja taga punane tuli (LS § 87 lg 3)
taga punase tule või punase
helkuriga pimedal ajal või kui
ilmaolud seda nõuavad.
PEATÜKK VII
Lõppsätted
27-35 Lõppsätetes kirjeldatakse Konventsioon oli allakirjutamiseks
konventsiooni ratifitseerimise ja avatud kuni 31. detsembrini 1949.
konventsiooniga ühinemise alused, Eesti soovib artikli 27 lõike 3 kohaselt
võimalus riikidele laiendada konventsiooniga ühineda. Ühinemine
konventsiooni reegleid jõustub siis, kui ÜRO peasekretärile
territooriumitele, mille antakse hoiule ühinemiskiri.
rahvusvaheliste suhete eest riik Konventsiooni on võimalik
vastutab, konventsiooni jõustumise denonsseerida üks aasta varem ÜRO
tähtajad, konventsiooni muutmise peasekretärile saadetava teatega.
protseduurireeglid, denosseerimise Konventsiooniosaliste vahelisi vaidlusi
võimalused, vaidluste lahendamise lahendatakse Rahvusvahelises Kohtus.
alused, kohustused ÜRO
peasekretärile seoses konventsiooni
muutmisega, konventsiooniga
ühinemisega
LISAD
LISA 1 LISASÄTE MOOTORSÕIDUKI JA JALGRATTA DEFINITSIOONIDE KOHTA
Jalgrattaid, millele on lisatud Ei vasta.
sisepõlemismootor, mille silindri Konventsiooni lisas 1 kirjeldatud sõiduk
maksimaalne töömaht on on liiklusseaduse mõistes mopeed.
maksimaalselt 50 cm3, ei loeta LS § 2 p 42 kohaselt on mopeed kahe-,
mootorsõidukiteks tingimusel, et kolme- või neljarattaline mootorsõiduk,
jalgratta konstruktsioon säilitab kõik mille tühimass ei ületa 425 kilogrammi
jalgrattale omased tavapärased ja mille valmistajakiirus ei ületa 45
tunnused. kilomeetrit tunnis ning mille
sisepõlemismootori kasulik võimsus või
elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus
ei ületa kahe- ja kolmerattalisel mopeedil
nelja kilovatti ning neljarattalisel
mopeedil kuut kilovatti. Kaherattalise
mopeedi sisepõlemismootori töömaht ei
ületa 50 kuupsentimeetrit ning kolme- ja
neljarattalise mopeedi sädesüütega
sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50
kuupsentimeetrit.
Ühinemise korralduse punkti 2 alusel
tehakse lisa 1 kohaldamisest
reservatsioon.
LISA 2 SÕIDUEESÕIGUS
1. Kui samal ajal lähenevad kaks Vastab.
sõidukit sellise ristmikule, mille Liiklusseaduse § 17 lõike 5 punkti 5
kummalgi teel ei ole teise suhtes kohaselt peab mitterööbassõidukijuht
16
sõidueesõigust, siis peab andma teed juhi suhtes paremalt
parempoolse liiklusega riikides lähenevale või paremal asuvale
vasakult tulev sõiduk ja vasakpoolse sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed
liiklusega riikides paremalt lähenev lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole
sõiduk andma teisele sõidukile käesolevas seaduses teisiti määratud.
sõidueesõiguse. Eesti kasutab lõikes 2 nimetatud erisust,
2. Sõidueesõigus ei pruugi mitterööbassõidukijuht peab andma teed
kohalduda teedel sõitvatele trammijuhile, kui mitterööbassõiduki ja
trammidele ja rongidele. trammi liikumisteed lõikuvad ja
liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti
(LS § 17 lg 5 p 8). Kohustus on teed anda
ka raudteesõidukile (LS § 19 lg 1).
LISA 3 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE
REGISTREERIMISNUMBER
1. Sõiduki registreerimismärk Vastab.
peab koosnema kas numbritest või Nõuded registreerimismärgile on toodud
numbritest ja tähtedest. Numbrid liiklusseaduse § 76 lõike 13 ja § 158
peavad olema araabia numbrid nagu lõike 7 alusel kehtestatud majandus- ja
kasutatakse ÜRO dokumentides ja kommunikatsiooniministri määrusega nr
tähed peavad olema ladina tähed. 49 „Riiklikele registreerimismärkidele ja
Kui kasutatakse muid numbreid ja nende valmistamisele esitatavad
tähti, siis tuleb neid korrata eespool nõuded“. Määruse § 3 lõike 5 kohaselt
mainitud tüüpi numbrite ja on registreerimismärkidel
tähtedega. kasutatavateks sümboliteks peavad
olema ladina tähestiku suurtähed ja
2. Tavapärase päevavalguse araabia numbrid.
korral peab registreerimisnumber
olema loetav 20 m kauguselt. Lõiketes 2-4 nimetatud nõuete vastavus
on täidetud määrusega nr 42. Määruse
3. Kui registreerimisnumber lisade 1, 2 ja 3 koodi 101 kohaselt peab
asub spetsiaalsel plaadil, siis tuleb registreerimismärk olema loetav
see kinnitada vertikaalsesse või hajutatud päevavalguse korral 40 meetri
peaaegu vertikaalsesse asendisse ulatuses ja pimeda ajal tagumine
ning see peab asuma sõiduki registreerimismärk, nõuetekohase
pikiteljega risti oleval tasandil. Kui registreerimismärgi valgustusega, 25
number kinnitatakse või värvitakse meetri ulatuses. Registreerimisnumbri
sõiduki enda külge, siis tuleb seda vertikaalse asendi nõue on lisaks tagatud
teha sõiduki tagaosas vertikaalsele direktiivide 70/222/EMÜ, 2009/62/EÜ
või peaaegu vertikaalsele pinnale. ja määrusega 44/2014/EL.
4. Lisa 6 sätestab, et tagumine
registreerimisnumber peab olema
valgustatud.
LISA 4 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE RIIGI TUNNUSMÄRK
1. Riigi tunnusmärk peab Vastab.
koosnema ühest kuni kolmest ladina Nõuete vastavus on täidetud määrusega
kirjas suurtähest. Tähe minimaalne nr 42. Määruse lisa 1 koodi 102 kohaselt
kõrgus on 80 mm ja joone paksus 10 koosneb Eesti riigi tunnusmärk kolmest
mm. Tähed peavad olema tähest: EST. Koodi 102 kohaselt on riigi
joonistatud mustaga valgele ellipsile, tunnusmärk ellips, mille telgede
mille peatelg on horisontaalne. pikkused on vähemalt 240 mm ja 145
17
2. Kui riigi tunnusmärk koosneb mm. Mootorratastel ja nende haagistel
kolmest tähest, siis peab ellips olema on lubatud kasutada märki mõõtmetega
vähemalt 240 mm lai ja 145 mm 175 mm ja 115 mm. Märgi värv on valge,
kõrge. Mõõtmeid võib vähendada tähekombinatsioon ja ääris on mustad.
kuni 175 millimeetrini laiuseks ja Märk kinnitatakse sõiduki tagaosale.
115 millimeetrini kõrguseks, kui
märk sisaldab vähem kui kolme
tähte.
3. Mootorrataste puhul võib
ellipsi mõõtmeid vähendada kuni
175 millimeetri laiuseks ja 115
millimeetri kõrguseks, hoolimata Eesti teatab konventsiooniga ühinemisel
sellest, kas märk sisaldab üht, kaht ÜRO peasekretärile riigi tunnusmärgi.
või kolme tähte.
Riigid, kes ei ole veel riigi
tunnusmärki peasekretärile teatanud,
teevad seda konventsiooni
ratifitseerimisel või sellega
ühinemisel.
4. Kui riigi tunnusmärk asub
spetsiaalsel plaadil, siis tuleb see
kinnitada vertikaalsesse või peaaegu
vertikaalsesse asendisse ning see
peab asuma sõiduki pikiteljega risti
oleval tasandil. Kui riigi tunnusmärk
kinnitatakse või värvitakse sõiduki
enda külge, siis tuleb seda teha
sõiduki tagaosas vertikaalsele või
peaaegu vertikaalsele pinnale.
LISA 5 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE TÄHISED
1. Tähised peavad sisaldama: Vastab.
(a) mootorsõiduki puhul: Nõuete vastavus on tagatud määrusega
(i) sõiduki tootja nime või nr 42.
kaubamärki; Määruse lisade 1, 2 ja 3 koodi 601
(ii) šassiil või šassii puudumisel kohaselt peab valmistajatehase tähis
sõiduki kerel tootja tähist või (VIN-kood) olema kantud sõiduki
seerianumbrit; šassiile, kerele või muule samalaadsele
(iii) mootoril tootja konstruktsioonile ja olema selgelt
mootorinumbrit, kui tootja paigaldab tuvastatav 30 aasta jooksul. VIN-kood
neile numbreid; (vehicle identification number) on 17
(b) haagise puhul kas eespool tähest ja numbrist koosnev tehasetähis,
punktides (i) ja (ii) viidatud mille valmistaja on määranud konkreetse
informatsiooni või tähist, mille on sõiduki tähistamiseks ja mis koosneb
haagise jaoks väljastanud pädev kolmest: kolme esimese kohaga
asutus. määratakse valmistaja rahvusvahelise
2. Eespool mainitud tähised valmistajate nimisti järgi, järgnevad
tuleb paigaldada ligipääsetavatesse sõidukit kirjeldavad andmed ja
kohtadesse ning need peavad olema
18
lihtsasti loetavad, kuid nende konkreetse sõiduki valmistamise
eemaldamine või muutmine peab järjenumber.
olema raskendatud.
LISA 6 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE JA HAAGISTE
VARUSTUSE TEHNILISED TINGIMUSED
I. (a) Mootorsõidukite Vastab.
Pidurdamine pidurdamine, välja arvatud Nõuete vastavus on tagatud määruse nr
külgkorviga või külgkorvita 42 lisades 1, 2 ja 3 grupis 4 toodud
mootorrattad nõuetega.
Lisade kohaselt peab sõidupidur
Iga mootorsõiduk peab olema võimaldama peatada sõidukit efektiivselt
varustatud piduritega, mis suudavad sõltumata kiirusest, koormusest või tee
kontrollida sõiduki liikumist ja profiilist, seisupidur peab olema otsese
seismajäämist tõhusalt, ohutult ja mehaanilise toimega sõiduki ratastele.
kiirelt mis tahes koormaga ja Sõidukil peab olema vähemalt kaks
hoolimata sellest, kas sõiduk liigub sõltumatut, eraldi toimivat ja juhi kohalt
üles- või allamäge. kergesti lülituvat piduri juhtimise seadet,
Pidurite juhtimine peab toimuma sõidupidur peab toimima kõikidele
kahe seadme abil, mis on ehitatud ratastele, sõidupiduri toime peab olema
nii, et ühe pidurdusseadme rikke jaotatud sõiduki telgede vahel selliselt, et
korral suudab teine sõiduki peatada see toimiks ühe telje rataste suhtes ja
mõistliku vahemaa jooksul. sõiduki pikitelje tasandi suhtes
Selles lisas nimetatakse üht nendest sümmeetriliselt, sõidu-, rikke- ja
pidurdusseadmetest sõidupiduriks ja seisupidur peavad toimima ratastele
teist seisupiduriks. piduriseadme kokkupuutuvate
Seisupiduril peab olema otsese hõõrdpindade kaudu ja nende kulumine
mehaanilise fikseerimise võimalus peab olema kompenseeritav automaatse
isegi siis, kui juht viibib eemal. või käsitsi reguleerimisega.
Mõlemad pidurdusvõimalused
peavad suutma rakendada Haagised on määruse nr 42 kohaselt O
pidurdusjõudu sõiduki pikiteljest kategooria sõidukid. O2 kategooria
mõlemal pool asuvatele ratastele haagisel (täismass 750 kg kuni 3500 kg)
sümmeetriliselt. peavad olema pideva toimega (ühest
Pidurduspinnad peavad olema energiasalvestist toidetavad) pidurid või
sõiduki ratastega pidevalt ühendatud poolpideva toimega (kahest erinevast
nii, et neid ei oleks võimalik lahti energiasalvestist toidetav) pidurid või
ühendada muud moodi kui ainult inertspidurid (pealejooksupidurid).
hetkeks siduri, käigukasti või Poolhaagisel on inertspidurid keelatud.
vabakäigusiduriga. O3 ja O4 (täismassid vastavalt üle 3,5
Vähemalt üks pidurdusseadmetest tonni kuni 10 t ja üle 10 tonni) kategooria
peab olema suuteline avaldama haagistel on lubatud ainult pideva või
jõudu sõiduki rataste poolpideva toimega pidurid.
pidurduspindadele otse või olema Inertspidurid on keelatud. O kategooria
ühendatud läbi detailide, millel pole sõidukite pidurid peavad toimima
kalduvust tõrkuda. haagise kõikidele ratastele, pidurdusjõud
peavad jagunema telgede vahel võrdselt,
(b) Haagiste pidurdamine pidurite toime peab olema jaotatud ühe
telje rataste ja haagise pikitelje tasandi
Haagised, mille täismass on suurem suhtes sümmeetriliselt, pidurid peavad
kui 750 kg, peavad olema varustatud toimima ratastele piduriseadme
19
vähemalt ühe pidurdusseadmega, kokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja
mis on paigutatud sõiduki pikiteljest nende kulumine peab olema
mõlemal pool asuvatele ratastele kompenseeritav automaatse või käsitsi
sümmeetriliselt ja mis mõjub reguleerimisega, rikke korral peavad
vähemalt pooltele ratastele. haagise pidurid rakenduma automaatselt,
Eelmise lõigu sätted on välja arvatud haagisel, mille täismass ei
kohustuslikud ka siis, kui haagise ületa 1,5 t ja mille tiisel on vedukiga
täismass ei ületa 750 kg, kuid ületab täiendavalt kinnitatud trossi, keti jms,
poole vedava sõiduki tühimassist. autorongi katkemise korral peab
Nende haagiste pidurdusseadet, piduriseade tagama haagise automaatse
mille täismass ületab 3500 kg, peab pidurdamise. See nõue ei kehti O1
olema võimalik rakendada vedava kategooria haagisele, mille tiisel peab
sõiduki sõidupiduri rakendamisel. vedukiga olema kinnitatud lisaks
Kui haagise täismass ei ületa 3500 haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis
kg, siis võib pidurdusseadme ei lase tiislil maha kukkuda ja tagab
käivitamiseks kasutada ainult haagise juhitavuse, haagisel, millel on
vedavale sõidukile lähenemise sõidupidur nõutav, peab olema
pidurit (pealejooksupidur). seisupidur, mida on võimalik lülitada
Haagise pidurdusseade peab olema väljast.
suuteline takistama haagise rataste
pöörlemist siis, kui haagis on lahti Mootorrattad loetakse määrusega nr 42 L
ühendatud. kategooria sõidukiteks. L kategooria
Kõik piduriga varustatud haagised sõidukitel peab olema kaks iseseisvat
peavad olema varustatud ka sõidupidurisüsteemi, millest vähemalt
seadmega, mis peatab haagise üks peab toimima esirattale ja teine
automaatselt, kui see tuleb lahti tagarattale, piduriseadmed peavad
liikumise ajal. See säte ei kohaldu toimima ratastega püsivalt ühendatud
kaherattalistele haagissuvilatele või pidurduspindadele, pidurilink, -hoob, -
kergetele kaubahaagistele, mille pedaal ja -tross peavad vabalt liikuma,
mass on suurem kui 750 kg vaba- ja töökäigud peavad vastama
tingimusel, et need on lisaks valmistaja poolt ettenähtule. Seisupiduri
peamisele haakeseadisele varustatud hooba lukustav seade peab olema
ka teise kinnitusega, mis võib olla töökorras.
kett või tross.
(c) Liigendsõidukite ning
mootorsõidukite ja haagiste ühendite
pidurdamine
(i) Liigendsõidukid
Käesoleva osa lõike (a) sätted
kohalduvad igale liigendsõidukile.
Poolhaagis, mille täismass on
suurem kui 750 kg, peab olema
varustatud vähemalt ühe
pidurdusseadmega, mis rakendub
vedava sõiduki sõidupiduri
rakendamisel.
Lisaks peab poolhaagise
pidurdusseade olema suuteline
takistama poolhaagise rataste
20
pöörlemist siis, kui poolhaagis on
lahti ühendatud.
Kui riigisisesed õigusaktid seda
nõuavad, siis peab piduriga
poolhaagis olema varustatud
seadmega, mis peatab poolhaagise
automaatselt, kui see tuleb lahti
liikumise ajal.
(ii) Mootorsõidukite ja haagiste
ühendid
Iga mootorsõiduki ja haagise või
mitme haagise ühend peab olema
varustatud piduritega, mis suudavad
kontrollida sõiduki liikumist ja
seismajäämist tõhusalt, ohutult ja
kiirelt mis tahes koormaga ja
hoolimata sellest, kas sõiduk liigub
üles- või allamäge
(d) Külgkorviga või külgkorvita
mootorratta pidurdamine
Iga mootorratas peab olema
varustatud kahe pidurdusseadmega,
mida võib kasutada kas jala või käe
abil ning mis suudavad kontrollida
mootorratta liikumist ja
seismajäämist tõhusalt, ohutult ja
kiirelt.
II. Tuled (a) Iga mootorsõiduk, välja Vastab.
arvatud külgkorviga või külgkorvita Nõuete vastavus on tagatud määruse nr
mootorratas, mis suudab sõita 42 lisades 1, 2 ja 3 grupis 2 „Valgustus-
kiiremini kui 20 km/h, peab olema ja valgussignalisatsiooniseadmed“
varustatud vähemalt kahe valge või toodud nõuetega.
kollase kaugtulega, mis paiknevad Koodi 201 kohaselt peavad
eesosas ja mis selge ilmaga öisel ajal elektriühendused olema sellised, et
suudavad teed valgustada piisavalt lähitule-, kaugtule- ja eesmisi
hästi sõidukist 100 m ettepoole. udutulelaternaid saab sisse lülitada ainult
(b) Iga mootorsõiduk, välja siis, kui ääretulelaternad ja tagumise
arvatud külgkorviga või külgkorvita registreerimismärgitule latern on sisse
mootorratas, mis suudab sõita lülitatud, samuti peavad
kiiremini kui 20 km/h, peab olema elektriühendused peavad olema sellised,
varustatud kahe valge või kollase et ääretulelaternaid ja tagumise
lähitulega, mis paiknevad sõiduki registreerimismärgitule laternat on
eesosas ja mis vajaduse korral selge võimalik sisse ja välja lülitada ainult
ilmaga öisel ajal suudavad samaaegselt.
valgustada teed piisavalt hästi Koodi 202 kohaselt peab M ja N
sõidukist 30 m ettepoole ning mis ei kategooria sõidukile peab paigaldama
kaks lähitulelaternat. L kategooria
21
pimesta teisi liiklejaid hoolimata sõidukile peab paigaldama ühe või kaks
liikluse suunast. lähitulelaternat, kusjuures L2e, L5e, L6e
Lähitulesid tuleb kasutada ja L7e kategooria sõidukile, mis on üle
kaugtulede asemel alati siis, kui 1300 mm lai, peab paigaldama kaks
mittepimestavate tulede kasutamine lähitulelaternat. Lähitule tekitatud
on vajalik või kohustuslik. valgusvihk peab olema valge värvusega.
(c) Iga külgkorviga või Enne 1. oktoobrit 1994. a
külgkorvita mootorratas peab olema esmaregistreeritud mootorsõiduki
varustatud vähemalt ühe kaugtule ja lähitule tekitatud valgusvihk võib olla
lähitulega, mis vastab selle osa valikkollase värvusega.
sätetele (a) ja (b). Sellest kohustusest Koodi 203 kohaselt peab M ja N
võib vabastada mootorrattad, mille kategooria sõidukile peab paigaldama
silindri maksimaalne töömaht on alla kaks kaugtulelaternat, kaugtule tekitatud
50 cm3. valgusvihk peab olema valge värvusega.
(d) Kõik mootorsõidukid peale Enne 1. oktoobrit 1994. a
külgkorviga või külgkorvita esmaregistreeritud mootorsõiduki
mootorrataste peavad olema kaugtule tekitatud valgusvihk võib olla
varustatud ees kahe valge ääretulega valikkollase värvusega.
(gabariiditulega). Need tuled peavad Koodi 211 kohaselt M, N, L3e, L4e, L5e,
selge ilmaga öisel ajal olema L7e ja O kategooria sõidukile, välja
nähtavad vähemalt 150 m sõidukist arvatud trollile, peab paigaldama
eespool, pimestamata seejuures teisi vähemalt ühe tagumise
liiklejaid. registreerimismärgitule laterna. L1e, L2e
Tulede valgustavate pindade sõiduki ja L6e kategooria sõidukile võib
pikiteljest kõige kaugemal asuvad paigaldada ühe tagumise
osad peavad paiknema võimalikult registreerimismärgitule laterna.
lähedal sõiduki kõige Koodi 212 kohaselt peab M, N ja üle
väljaulatuvamale äärele ega tohi olla 1600 mm laiusele O kategooria sõidukile
sellest kaugemal kui 400 mm. peab paigaldama ning O kategooria
Ääretuled (gabariidituled) peavad sõidukile, mille laius ei ületa 1600 mm,
põlema öisel ajal kõikides võib paigaldada kaks alumist eesmist
olukordades, kus nende kasutamine ääretulelaternat. Alumise eesmise
on kohustuslik, ning samal ajal koos ääretulelaterna valgusava välisserva
lähituledega, kui lähitulede ükski kaugus sõiduki külgservast ei tohi M ja
valgustava pinna osa ei ole sõiduki N kategooria sõidukil ületada 400 mm ja
kõige väljaulatuvamale äärele O kategooria sõidukil 150 mm, eesmise
lähemal kui 400 mm. ääretule tekitatud valgusvihk peab olema
(e) Iga mootorsõiduki tagaosas ja valge värvusega.
sõidukite ühendi iga haagise Koodi 213 kohaselt peab M, N ja O
tagaosas peab olema vähemalt üks kategooria sõidukile paigaldama kaks
punane tuli, mis on selge ilmaga alumist tagumist ääretulelaternat. Kas
öisel ajal nähtav vähemalt 150 m tagumise ääetulelaterna valgusava
sõidukist tagapool. välisserva kaugus sõiduki külgservast M,
(f) Mootorsõiduki või haagise N ja O kategooria sõidukil ei tohi ületada
tagaosas olev registreerimisnumber 400 mm, tagumise ääretule tekitatud
peab olema öisel ajal valgustatud nii, valgusvihk peab olema punase
et seda oleks võimalik lugeda selge värvusega.
ilmaga 20 m sõidukist tagapool. Koodi 223 kohaselt peab M ja N
(g) Tagumine punane tuli või kategooria sõidukile taha paigaldama
tuled ja tagumise kaks mittekolmnurkset tagumist
registreerimisnumbri tuli peavad helkurit. M ja N kategooria sõiduki
22
põlema samal ajal kui põlevad eesmise ja tagumise helkuri välisserva
ääretuled (gabariidituled), lähituled kaugus sõiduki külgservast ei tohi
või kaugtuled. ületada 400 mm. Alates 1. jaanuarist
(h) Kõik mootorsõidukid peale 1996. a esmaregistreeritud L1e
külgkorviga või külgkorvita kategooria sõidukile peab taha
mootorrataste peavad olema paigaldama ühe ning L2e, L3e, L5e, L6e
varustatud kahe punase helkuriga, ja L7e kategooria sõidukile peab taha
mis soovitatavalt pole kolmnurksed paigaldama ühe või kaks
ja paiknevad sõiduki taga mõlemal mittekolmnurkset tagumist helkurit,
küljel sümmeetriliselt. Helkurite kusjuures L2e, L5e, L6e ja L7e
välimised servad peavad paiknema kategooria sõidukile, mis on üle 1000
sõiduki välimisele äärele võimalikult mm lai ja L4e kategooria sõidukile peab
lähedal, kuid mitte kaugemal kui 400 taha paigaldama kaks mittekolmnurkset
mm. tagumist helkurit. O kategooria sõidukile
Helkurid võivad sisalduda peab taha paigaldama kaks kolmnurkset
tagumistes punastes tuledes, kui tagumist helkurit. O kategooria sõiduki
tuled vastavad eespool toodud tagumise helkuri välisserva kaugus
nõuetele. Helkurid peavad olema sõiduki külgservast ei tohi ületada 400
selge ilmaga öisel ajal nähtavad mm. Kolmnurkne helkur peab olema
vähemalt 100 m kaugusel, kui nende võrdkülgse kolmnurga kujuline
peale paistab kahe kaugtule valgus. küljepikkusega 150–200 mm.
(i) Iga külgkorvita mootorratas Koodi 209 kohaselt peab M, N ja O
peab olema varustatud punase kategooria sõidukile taha paigaldama
helkuriga, mis soovitatavalt pole kaks S1 või S2 kategooria
kolmnurkne ja mis paikneb sõiduki piduritulelaternat. Kõik pidurituled
tagaosas ja kas on kombineeritud peavad süttima sõidupiduri
tagumise tulega või on eraldi ning rakendamisel ja ei tohi töötada vilkuval
mis peab vastama selle osa lõigus (h) režiimil. Piduritule tekitatud valgusvihk
toodud nähtavuse nõuetele. peab olema punase värvusega.
(j) Iga haagis ja liigendsõiduk Koodis 215 esitatakse nõuded
peab olema varustatud kahe punase suunatulelaternale. M ja N kategooria
helkuriga, eelistatavalt kolmnurkse sõidukile peab paigaldama kaks eesmist
kujuga, mis paiknevad sõiduki taga ja kaks tagumist suunatulelaternat. O
mõlemal küljel sümmeetriliselt. kategooria sõidukile peab paigaldama
Helkurid peavad olema selge ilmaga kaks tagumist suunatulelaternat.
öösel nähtavad vähemalt 100 m Suunatule tekitatud valgusvihk peab
kaugusele, kui nende peale paistab olema merevaigukollase värvusega,
kahe kaugtule valgus. suunatule vilkumissagedus peab olema
Kui helkurid on kolmnurkse kujuga, 90 ± 30 korda minutis.
siis peab kolmnurk olema
võrdkülgne, külje pikkus vähemalt LS § 2 p 11 kohaselt on helkur vahend
150 mm ja kolmnurk peab olema inimese või muu objekti märgatavuse
püstises asendis. Iga sellise helkuri suurendamiseks pimeda ajal sellelt
välimine nurk peab paiknema vahendilt valgusallika poole tagasi
sõiduki välimisele äärele võimalikult peegelduva valguse abil, mis on nähtav
lähedal, kuid mitte kaugemal kui 400 lähitulede valgusvihus vähemalt 150
mm sellest. meetrit ja kaugtulede valgusvihus
(k) Kõik mootorsõidukid ja vähemalt 300 meetrit.
sõidukite ühendite viimased
haagised, välja arvatud mootorrattad, LS § 41 sätestab nõuded kaugtulede
peavad olema tagaosas varustatud kasutamisele. Selle kohaselt ei ole
23
stopptulega, mis kiirgab punast või lubatud kaugtulesid kasutada, kui
merevaikkollast valgust. See tuli vastutulevast sõidukist ollakse sellisel
peab aktiveeruma mootorsõiduki kaugusel, et võidakse selle juhti
sõidupiduri vajutamisel. Kui pimestada, kaugtuled hakkavad
stopptuli on punast värvi ja sisaldub valgustama ees sõitvat sõidukit.
tagumises punases tules või on
sellega seotud, siis peab stopptule
intensiivsus olema suurem kui
tagumisel punasel tulel. Stopptuld ei
nõuta haagistel ja poolhaagistel, kui
nende mõõtmed on sellised, et
vedava sõiduki stopptuli jääb
tagantpoolt nähtavaks.
(l) Kui mootorsõiduk on
varustatud suunanäituritega, siis
peavad need olema üks järgnevatest:
(i) liigutatav tiib, mis ulatub
välja sõiduki mõlemalt poolelt ja mis
kiirgab merevaikkollast valgust, kui
tiib on horisontaalses asendis;
(ii) ühtlaselt vilkuv
merevaikkollane tuli, mis paikneb
sõiduki mõlemal küljel;
(iii) ühtlaselt vilkuv tuli, mis
paikneb sõiduki ees ja taga mõlemal
küljel. Selliste tulede värv peab ees
olema valge või oranž ja taga punane
või oranž.
(m) Ükski tuli peale
suunanäiturite ei tohi vilkuda.
(n) Kui sõiduk on varustatud
mitme sama liiki tulega, siis peavad
need olema sama värvi ja, välja
arvatud külgkorviga mootorrataste
puhul, paiknema sümmeetriliselt
sõiduki pikitelje suhtes.
(o) Sama valgustusseade võib
sisaldada mitut tuld tingimusel, et
igaüks nendest vastab selle osa
asjassepuutuvatele sätetele.
III. (a) Juhtimisseadis Vastab.
MUUD Iga mootorsõiduk peab olema Nõuete vastavus on tagatud määruse nr
TINGIMU- varustatud tugeva juhtimisseadisega, 42 lisades 1, 2 ja 3 grupis 3
SED mille abil saab sõidukit lihtsalt, „Juhtimisseadmed“. Koodi 301 kohaselt
kiirelt ja täpselt pöörata. peavad juhtimisseadmed pöörduma
sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja
vibratsioonita. Juhtimisseadmete osadel
ei tohi olla pragusid, jääkdeformatsioone
ega muid vigastusi.
(b) Tahavaatepeegel Vastab.
24
Iga mootorsõiduk peab olema Nõuete vastavus on tagatud määruse nr
varustatud vähemalt ühe sobivas 42 lisa 1 koodiga 611, lisa 2 koodiga 608
suuruses tahavaatepeegliga, mis ja lisa 3 koodiga 603.
paikneb nii, et juht näeb oma istmelt Lisa 1 koodi 611 kohaselt peab M1 ja N1
teed sõiduki taga. See säte ei ole kategooria sõidukitel olema vasakul
kohustuslik külgkorviga või küljel või mõlemal küljel välispeegel ja
külgkorviga mootorratastele. üks sisepeegel. Sisepeegel ei ole nõutud,
kui see ei võimalda vaadet taha. M2, M3,
N2 ja N3 kategooria sõidukitel peab
välispeegel olema mõlemal küljel ning
M2 ja M3 kategooria sõidukitel lisaks
vähemalt üks sisepeegel. enne 1.
jaanuarit 1990. a esmaregistreeritud L
kategooria sõidukitel ning alates 1.
jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud L
kategooria sõidukitel, mille valmistaja
poolt lubatud kiirus ei ületa 100 km/h,
peab olema vasakul küljel või mõlemal
küljel üks peegel. Kui lubatud kiirus
ületab 100 km/h, peab peegel olema
mõlemal küljel. Alates 17. juunist 1999.
a esmaregistreeritud kereta L kategooria
sõidukitel, mille valmistajakiirus ei ületa
50 km/h, peab olema vasakul küljel või
mõlemal üks peegel. Kui
valmistajakiirus ületab 50 km/h, peab
peegel olema mõlemal küljel. Kerega
L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria
sõidukitel peab olema vasakul küljel või
mõlemal küljel välispeegel ja üks
sisepeegel. Sisepeegel ei ole nõutud, kui
see ei võimalda vaadet taha.
(c) Hoiatusseadmed Vastab.
Iga mootorsõiduk peab olema Nõuete vastavus on tagatud määruse nr
varustatud vähemalt ühe kuuldava 42 lisa 1 koodiga 621, lisa 2 koodiga 616
heliseadmega, mis on piisavalt tugev ja lisa 3 koodiga 609.
ja mis ei tohi olla kell, gong, sireen Lisade kohaselt peab M ja N kategooria
või muu vali heliga seade. sõidukitel helisignaalseade vastama E-
reegli nr 28 või direktiivi 70/388/EMÜ
nõuetele ja L kategooria sõidukitel E-
reegli nr 28 või direktiivi 93/30/EMÜ
või määruse 3/2014/EL nõuetele. L1e,
L2e ja L6e kategooria sõidukil peab
helisignaalseadme helitugevus olema
suurem kui 75 dB(A), kuid ei tohi
ületada 112 dB(A). L3e, L4e, L5e ja L7e
kategooria sõidukil, mille mootori
võimsus ei ületa 7 kW, peab
helisignaalseadme helitugevus olema
suurem kui 80 dB(A), kuid ei tohi
ületada 112 dB(A). M ja N kategooria
25
sõidukitel ning L3e, L4e, L5e ja L7e
kategooria sõidukitel mootori
võimsusega üle 7 kW peab
helisignaalseadme helitugevus olema
suurem kui 93 dB(A), kuid ei tohi
ületada 112 dB(A).
(d) Klaasipuhasti Vastab.
Igal esiklaasiga varustatud Määruse nr 42 lisa 1 koodi 613 kohaselt
mootorsõidukil peab olema vähemalt peab alates 17. juunist 1999. a
üks tõhus klaasipuhasti, mis ei vaja esmaregistreeritud kerega L2e, L5e, L6e
toimimiseks juhi pidevat juhtimist. ja L7e kategooria sõidukil peavad olema
See säte ei ole kohustuslik direktiivi 97/24/EÜ või määruse
külgkorviga või külgkorvita 3/2014/EL nõuetele vastav tuuleklaas,
mootorratastele. tuuleklaasipuhasti, -pesur ja -soojendi.
Sama lisa koodi 614 kohaselt peab M ja
N kategooria sõiduki tuuleklaasipuhasti
olema töökorras ning selle peab olema
vähemalt kaks kiirusastet. Üks on
vähemalt 45 edasi-tagasikäiguga minutis
ning teine vahemikus 10 kuni 55 edasi-
tagasikäiku minutis. Alates 1. jaanuarist
1990. a esmaregistreeritud M1
kategooria sõiduki tuuleklaasipuhasti
peab vastama direktiivi 78/318/EMÜ
nõuetele.
(e) Esiklaasid Vastab.
Esiklaasid peavad olema tehtud Määruse nr 42 lisa 1 koodi 612 kohaselt
stabiilsest materjalist; olema alates 1. jaanuarist 1985. a
läbipaistvad ja need ei tohi esmaregistreeritud sõiduki aknaklaasid
purunemise korral tekitada peenikesi peavad olema E-reegli nr 43 või
kilde. Läbi materjali vaadeldavad direktiivi 92/22/EMÜ kohaselt
objekti ei tohi olla moonutatud. sertifitseeritud või DOT või SAE
tähisega märgistatud.
Enne 1. jaanuarit 1985. a
esmaregistreeritud sõiduki aknaklaasid
peavad olema valmistatud ohutust,
purunemisel lõikavaid kilde
mitteandvast klaasist või nendele
tingimustele vastavast muust materjalist.
(f) Tagurdusseade Vastab.
Iga mootorsõiduk peab olema Tagurdamisseade ehk nö tagurpidikäik
varustatud tagurdusseadmega, mida on kõigil tänapäeva sõidukitel ja selline
on võimalik juhtida juhiistmelt, kui nõue tuleneb Euroopa Liidu
mootorsõiduki tühimass on suurem tüübikinnitusreeglitest ja ÜRO Euroopa
kui 400 kg. Majanduskomisjoni eeskirjadest.
(g) Summuti Vastab.
Iga mootorsõiduk peab olema Määruse nr 42 lisa 1 koodis 706, lisa 2
varustatud pidevalt töötava koodis 705 ja lisa 3 koodis 701 on
summutiga, et ennetada liigset või sätestatud nõuded heitgaaside
ebatavalist müra; juhil ei tohi olla väljalaskesüsteemile. Määruse kohaselt
sädesüütega mootoriga mootorsõiduki
26
võimalust teel olles summuti tööd heitgaasitorustikust ei tohi ühelgi
katkestada. mootori töörežiimil või töösooja
kompressioonsüütega mootoriga
mootorsõiduki heitgaasitorustikust ei
tohi ühelgi mootori püsival töörežiimil
väljuda nähtavat suitsu, välja arvatud
veeaur, heitgaaside pihkumine kogu
süsteemi ulatuses ei ole lubatud,
heitgaaside väljalaskesüsteem peab
vastama valmistaja poolt ettenähtule.
Määrusega on kehtestatud ka
piirväärtused heitgaasi kahjulikele ainete
sisaldusele ja mürale (lisa 1 koodid 708-
711).
(h) Rehvid Vastab.
Mootorsõidukite ja nende haagiste Tagatud määruse nr 42 lisade 1, 2 ja 3
ratastel peavad olema õhkrehvid või grupis 5 sätestatud nõuetega ratastele
muud samaväärse elastsusega (rehvidele ja velgedele).
rehvid.
(i) Kallakust allaveeremist Vastab.
takistav seade Tagatud määruse nr 42 lisade 1 ja 2
koodiga 106. Määruse kohaselt peab M,
Mägises piirkonnas liigeldes või kui N ja O kategooria sõidukil olema kaks
riigisisesed õigusaktid seda nõuavad, kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule
peab üle 3500 kg täismassiga vastavat tõkiskinga.
mootorsõidukitel olema kaasas
seade, mis takistaks sõiduki
liikumist edasi või tagasi, näiteks
tõkisking.
(j) Üldsätted Vastab.
(i) Iga mootorsõiduki masinad ja Tagatud määruse nr 42 § 2 lõikes 3
lisaseadmed peavad olema sätestatuga. Määruse lisades 1, 2 ja 3
minimaalselt tule- ja toodud nõuetes käsitlemata juhtudel või,
plahvatusohtlikud; need ei tohi kui käesoleva määruse lisades 1, 2 ja 3
põhjustada kahjulikke gaase või puuduvad nõuded sõiduki osadele,
ebameeldivaid lõhnu ega teha seadmetele või süsteemidele, tuleb
häirivat müra ning need ei tohi lähtuda ÜRO Euroopa
kujutada endast kokkupõrkeohtu. Majanduskomisjoni Viini 1968. a
(ii) Kõik mootorsõidukid peavad „Teeliikluse konventsioonist“ või
olema konstrueeritud nii, et juht autoehituse üldpraktikast. Sõidukid
näeks ette, paremale ja vasakule peavad olema ehitatud ja varustatud
piisavalt selgelt, et ta saaks sõita selliselt, et oleks tagatud liikluses
ohutult. osalejate turvalisus ning liiklusohutuse
ja keskkonnakaitse kõrge tase.
(iii) Pidurdamist ja tulesid
puudutavad sätted ei kohaldu Nõue nähtavusele on tagatud määruse nr
invasõidukitele, mis vastavad 42 lisa 1 koodiga 612 ja lisa 2 koodiga
registreerimisriigi kohalikele 609. Koodides sätestatakse nõuded juhti
õigusaktidele pidurite, tulede ja vaatevälja jäävate tuuleklaaside
helkurite osas. Selles lõigus läbipaistvusele, klaasipuhasti tööalas ei
tähendab invasõiduk mootorsõidukit, tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid
27
mille tühimass ei ületa 300 kg, mille kahjustusi või mõrade kogumit, juhi
kiirus ei üle 30 km/h ning mis on vaatevälja ei tohi paigaldada takistust,
spetsiaalselt projekteeritud ja mis mõjutab nähtavust ettepoole ja
konstrueeritud (ja mitte ainult külgedele.
kohandatud) kasutamiseks isikutele,
kellel on mõni füüsiline puue, ning Invasõidukitele erisust Eestis
mida tavaliselt sellised inimesed kehtestatud ei ole.
kasutavad.
IV. (a) Sõidukite ühend võib koosneda Vastab.
SÕIDUKITE vedavast sõidukist ja ühest või Määruse nr 42 § 3 p 14 kohaselt on
ÜHEND kahest haagisest. Liigendsõiduk võib autorong ühest või enamast vedavast
vedada haagist, kuid kui autost ja ühest või enamast haagisest
liigendsõidukit kasutatakse reisijate koosnev sõidukite ühend.
vedamiseks, siis ei tohi haagisel olla Liiklusseaduse § 34 lõike 2 kohaselt
üle ühe telje ja sellega ei tohi vedada tohib sõitjaid vedada ainult valmistaja
reisijaid. poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja
(b) Konventsiooniosalistel on viisil. D1E-alamkategooria autorongi
lubatud tuua välja, et sõiduk tohib koosseisus olevat haagist ei tohi
vedada ainult ühte haagist ja et kasutada sõitjate veoks.
liigendiga sõidukil ei ole lubatud
vedada haagist. Samuti võib tuua
välja, et liigendsõidukil ei ole
lubatud vedada reisijaid.
V. Selle lisa osad I ja II ning osa III Üleminekusätted ei ole tänaseks enam
ÜLEMINE- lõige (e) kohalduvad kõikidele asjakohased, kirjeldatud
KU- mootorsõidukitele, mis üleminekuperiood on möödunud.
SÄTTED registreeritakse esimest korda kahe
aasta jooksul pärast konventsiooni
jõustumist, ning sellise sõidukiga
veetavatele haagistele. Viis aastat
pärast konventsiooni jõustumist
jõustuvad nimetatud sätted igale
mootorsõidukile, mille esimene
registreerimine toimus enne
konventsiooni jõustumisele
järgnenud kaheaastast perioodi, ning
sellise sõidukiga veetavatele
haagistele.
LISA 7 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE MAKSIMAALSED
MÕÕTMED JA MASSID
Lisa kohaldub artikli 23 kohaselt Eesti ei ole määranud artikli 23 kohaseid
määratud kiirteedele. kiirteid.
LISA 8 TINGIMUSED, MIDA PEAVAD TÄITMA RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES
OSALEVATE MOOTORSÕIDUKITE JUHID
Konventsiooni artiklis 24 määratud Vastab osaliselt.
tingimuste alusel peab minimaalne LS § 103 lõige 1 sätestab juhi vanuse
vanus mootorsõiduki juhtimiseks alammäärad. Selle kohaselt peab B-, A2-
olema kaheksateist aastat. , C1- ja T-kategooria (mille täismass üksi
Sellegipoolest võivad või koos haagisega ületab 18 000 kg)
konventsiooniosalised või nende mootorsõiduki juht olema vähemalt 18
allüksused tunnustada teise aastane. A-kategooria mootorsõiduki
28
konventsiooniosalise väljastatud juht, kellel on eelnevalt A2-
mootorratta ja invasõiduki juhiluba, alamkategooria mootorsõiduki
mis on väljastatud alla 18-aastasele. juhtimisõigus vähemalt kaks aastat peab
olema vähemalt 20 aastane. A-
kategooria sümmeetrilise rataste
asetusega kolmerattaline mootorsõiduki
juht, mille mootori võimsus ületab 15
kW, C-kategooria ja D1-alamkategooria
mootorsõiduki juht vähemalt 21 aastane.
A-kategooria mootorsõiduki juht
reeglina ja D-kategooria mootorsõiduki
juht vähemalt 24 aastane.
Alla 18-aastasel isikul on võimalus
omada AM-, A1- ja B1-kategooria
juhtimisõigust (LS § 103 lg 1). 16- ja 17-
aastasel A1-kategooria juhtimisõiguse
omajal tuleb arvestada, et
konventsiooniosaline või tema allüksus
võib tunnustada tema juhtimisõigust
konventsiooni artiklis 24 määratud
tingimustel või ka mitte seda teha.
Noorem, kui 18-aastane AM- ja B1-
kategooria juhiloa omanik peab
arvestama, et tema juhiluba ei tunnustata
konventsiooniosalise või tema allüksuse
poolt artiklis 24 määratud tingimustel.
Konventsiooni sätted ei piira osalisriigil
kehtestada madalamat vanusemäära,
kuid sellist juhiluba ei pea teine
osalisriik tunnustama. Kui osalisriik
täidab vanuse alammäära, siis peab teine
osalisriik sellist juhiluba tunnustama.
LISA 9
JUHILOA NÄIDIS — MÕÕTMED : 74 X 105 mm
Värv: roosa Ei vasta.
1. Juhiluba koostatakse riigi õigusaktidega Eestis on juhiloa vorm kehtestatud
ettenähtud keeles/keeltes. määrusega nr 50.
2. Dokumendi pealkiri „Juhiluba“ kirjutatakse
punktis 1 määratletud keeles ning sellele peab Juhilubade kujundus ja mõõtmed on ajas
järgnema prantsuskeelne tõlge „Permis de muutunud. Viimane, alates 2016. a,
conduire“. kasutusel olev juhiloa vorm on
3. Sissekanded tuleb kirjutada (või neid korrata) alljärgnev:
ladina tähtedega või nn inglise transkriptsioonis.
4. Väljaandnud riigi pädeva asutuse
lisamärkused, kui need on olemas, ei kohaldu
rahvusvahelisele liiklusele.
5. Lisas 4 ette nähtud riigi tunnusmärk peab
olema kirjutatud ovaali sisse.
29
Välimised lehed
Sisemised lehed
Juhiloa mõõtmed erinevad
konventsioonis ettenähtust ja on
85,6×53,98×0,76 mm, roosa värvus
vastab konventsioonile. Vastavalt
konventsioonile on olemas kiri
„Juhiluba“ Eesti keeles ja sellele
järgneb prantsuskeelne tõlge „Permis
de conduire“. Sissekanded on tehtud
ladinatähtedega, riigi tunnusmärk aga
ei ole kantud ovaali sisse.
Kattuvad andmed juhiloa vormidel on
veel juhiloa omaniku ees- ja
perekonnanimi, sünnikuupäev ja –koht,
juhiloa omaniku foto, omaniku allkiri,
juhiloa väljaandmise kuupäev, välja
andnud asutuse nimi, juhiloa
kehtivusaeg, omaniku allkiri ja pädeva
austuse jaoks lisamärkuste lahter.
Konventsiooni kohasel juhiloavormil on
lisaks juhiloa omaniku aadressi andmed
ja asutuse pitserid. Eesti juhiloa vormil
seevastu juhiloa number ja juhiloa
kehtivuse algus, kategooria kehtivuse
algus ja lõpp.
Sõidukite kategooriaid, mille kohta
juhiluba kehtib, on ajaga oluliselt
lisandunud, konventsiooni juhiloa
vormil on viis erinevat kategooriat (A-,
B-, C-, D-, ja E-kategooria), Eesti
30
juhiloa vormil 15 (AM-, A1-, A2-, A-,
B1-, B-, C1-, C-, D1-, D-, BE-, C1E-,
CE-, D1E- ja DE-kategooria).
LISA 10 RAHVUSVAHELISE JUHILOA NÄIDIS
MÕÕTMED : 105 X 148 mm Ei vasta.
Värvid: kaaned: hall Eesti on kehtestanud 1968. aasta Viini
leheküljed: valged teeliikluse konventsiooni kohase juhiloa
Leheküljed 1 ja 2 koostatakse riigikeeles või vormi määrusega nr 50.
riigikeeltes.
Viimane lehekülg koostatakse täielikult prantsuse Genfi teeliikluse konventsiooni kohase
keeles. rahvusvahelise juhiloa kujundus erineb
Rahvusvahelise juhiloa lisalehed peavad kordama Viini konventsiooni juhiloa vormist.
teistes keeltes viimase lehekülje osa I teksti. Need Konventsiooniga liitumisel on vajalik
tuleb koostada järgnevates keeltes: kehtestada rahvusvahelise juhiloa vorm.
(a) väljaandva riigi ettenähtud keeles/keeltes; Vorm kehtestatakse käesoleva eelnõu
(b) ÜRO ametlikes keeltes; kooskõlastamise ja Välisministeeriumile
(c) mitte rohkem kui kuues keeles, mille valib saatmise vahepealsel perioodil eraldi
väljaandev riik. eelnõuga.
Valitsused peavad edastama juhiloa teksti tõendatud
tõlke erinevatesse keeltesse ÜRO peasekretärile, iga
riik tema suhtes asjassepuutuva keele kohta.
Kirjalikud kommentaarid tuleb kirjutada ladina
tähtedega või nn inglise transkriptsioonis.
31
Punktiga 2 deklareerib Eesti riik, et jätab konventsiooni artikli 2 lõike 1 alusel konventsiooni
kohaldamisel välja lisa 1 kohaldamise. Lisa 1 sätestab, et jalgrattaid, millele on lisatud
sisepõlemismootor, mille silindri maksimaalne töömaht on maksimaalselt 50 cm3 ei loeta
mootorsõidukiteks tingimusel, et jalgratta konstruktsioon säilitab kõik jalgrattale omased
tavapärased tunnused. Kirjeldatud sõiduk on Eesti õiguse kohaselt mopeed ning mopeed on
liiklusseaduse mõistes mootorsõiduk (LS § 2 p 42). Kuna konventsiooni lisas 1 kirjeldatud jalgratas
loetakse Eestis mootorsõidukiks on vajalik konventsiooniga ühinemisel jätta kohaldamata lisa 1.
Punktiga 3 sätestatakse kohustus teatada ÜRO peasekretärile kooskõlas konventsiooni lisa 4
lõikega 3 riigi tunnusmärk EST. Konventsiooni kohaselt peab riigi tunnusmärk koosnema ühest
kuni kolmest ladina kirjas suurtähest. Tähe minimaalne kõrgus on 80 mm ja joone paksus 10 mm.
Tähed peavad olema joonistatud mustaga valgele ellipsile, mille peatelg on horisontaalne. Kui riigi
tunnusmärk koosneb kolmest tähest, siis peab ellips olema vähemalt 240 mm lai ja 145 mm kõrge.
Mõõtmeid võib vähendada kuni 175 millimeetrini laiuseks ja 115 millimeetrini kõrguseks, kui märk
sisaldab vähem kui kolme tähte. Mootorrataste puhul võib ellipsi mõõtmeid vähendada kuni 175
millimeetri laiuseks ja 115 millimeetri kõrguseks, hoolimata sellest, kas märk sisaldab üht, kaht või
kolme tähte.
Riigid, kes ei ole veel riigi tunnusmärki peasekretärile teatanud, teevad seda konventsiooni
ratifitseerimisel või sellega ühinemisel.
Eesti on kehtestanud määruse nr 42 lisa 1 koodi 102 kohaselt Eesti riigi tunnusmärgi, mis koosneb
kolmest tähest: EST. Koodi 102 kohaselt on riigi tunnusmärk ellips, mille telgede pikkused on
vähemalt 240 mm ja 145 mm. Mootorratastel ja nende haagistel on lubatud kasutada märki
32
mõõtmetega 175 mm ja 115 mm. Märgi värv on valge, tähekombinatsioon ja ääris on mustad. Märk
kinnitatakse sõiduki tagaosale.
Punktiga 4 sätestatakse kohustus teatada ÜRO peasekretärile kooskõlas konventsiooni lisaga 10
rahvusvahelise juhiloa teksti tõendatud tõlked erinevatesse keeltesse. Rahvusvahelise juhiloa
lisalehed peavad kordama teistes keeltes viimase lehekülje I osa teksti (vt. lisa 10 juhiloa näidist) ja
need tuleb koostada väljaandva riigi keeles, ÜRO ametlikes keeltes (araabia, inglise, hiina,
hispaania, prantsuse ja vene) ning mitte rohkem kui kuues keeles, mille valib väljaandev riik.
4. Eelnõu terminoloogia
Konventsioonis kasutatavad mõisted vastavad analüüsitud riigisisestes õigusaktides kasutatavatele
mõistetele (vt. artikkel 4 võrdlus Eesti õigusega). Uusi termineid kasutusele ei võeta.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud ELi õiguse rakendamisega. Eelnõu on ELi õigusega kooskõlas.
6. Korralduse mõju
6.1 Mõju juhiloa omanikele
Konventsiooniga ühinemine võimaldab 41 riigis, kes on liitunud ainult Genfi 1949. a teeliikluse
konventsiooniga, aga ei ole liitunud Viini 1968. a teeliikluse konventsiooniga ja kes ei ole osa
Euroopa Majanduspiirkonnast ning kes Eesti juhiluba täna ei tunnusta (näiteks Jaapan, Ameerika
Ühendriigid või Uus-Meremaa). Sellistes riikides viibib üha enam Eestis väljastatud juhiluba
omavaid isikuid, sealhulgas seal ettevõtlusega tegelevaid isikuid, kelle huvides peaks Eesti Genfi
teeliikluse konventsiooniga ühinema.
Riigid, kes on Genfi konventsiooniga ühinenud, aga pole ühinenud Viini konventsiooniga ja kes ei
ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmed on: Alžeeria, Argentiina, Austraalia, Bangladesh,
Barbados, Benin, Botswana, Burkina Faso, Kambodža, Kanada, Kongo, Dominikaani Vabariik,
Egiptus, Fidži, Guatemala, Haiti, India, Jamaica, Jaapan, Jordaania, Laos, Liibanon, Lesotho,
Madagaskar, Malawi, Malaisia, Mali, Namiibia, Uus-Meremaa, Paapua Uus-Guinea, Paraguay,
Rwanda, Sierra Leone, Singapur, Sri Lanka, Süüria, Togo, Trinidad ja Tobago, Uganda ja Ameerika
Ühendriigid.
Artikli 24 kohaselt võib konventsiooniosaline nõuda, et iga tema territooriumile lubatud juht kannab
kaasas rahvusvahelist juhiluba, mis vastab lisas 10 toodud mudelile, eriti juhtudel, kui juht pärineb
riigist, kus riigisisest juhiluba ei nõuta või kus talle väljastatud riigisisene juhiluba ei vasta lisas 9
toodud mudelile. Eesti riigisisene juhiluba ei vasta konventsiooni lisas 9 toodud mudelile ja
konventsiooniosalisse riiki reisides tuleb Maanteeametist taotleda Genfi konventsiooni kohast
rahvusvahelist juhiluba. Rahvusvaheline juhiluba kehtib ainult koos Eesti siseriikliku juhiloaga ning
väljastatakse kehtiva Eesti siseriikliku juhiloa alusel kehtivusega kolm aastat. Kui väljastamise
aluseks olev siseriiklik juhiluba aegub kolme aasta jooksul, väljastatakse rahvusvaheline juhiluba
sama kehtivusajani, mis on märgitud siseriiklikul juhiloal. Rahvusvahelise juhiloa taotlemiseks
tuleb Maanteeameti teenindusbüroole esitada isikut tõendav dokument ja värviline dokumendifoto
suurusega vähemalt 35×45 mm ning tasuda riigilõiv 26 eurot.
Noorematel, kui 18-aastastel juhiloa omanikel tuleb arvestada, et nende juhtimisõigust ei pruugi
konventsiooniosaline tunnustada. Konventsiooni artiklis 24 määratud tingimuste alusel peab
33
minimaalne vanus mootorsõiduki juhtimiseks olema kaheksateist aastat. Sellegipoolest võivad
konventsiooniosalised või nende allüksused tunnustada teise konventsiooniosalise väljastatud
mootorratta ja invasõiduki juhiluba, mis on väljastatud alla 18-aastasele. Alla 18-aastasel isikul on
Eestis võimalus omada AM-, A1- ja B1-kategooria juhtimisõigust (LS § 103 lg 1). 16- ja 17-aastasel
A1-kategooria juhtimisõiguse omajal tasub uurida konventsiooniga ühinenud riiki reisimisel, kas
konkreetne riik tunnustab tema mootorratta juhtimisõigust või mitte.
6.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Maanteeamet peab hakkama konventsiooniga ühinemisel väljastama konventsiooni kohast
rahvusvahelist juhiluba.
Eesti võtab konventsiooniga ühinemisega kohustuse edastada informatsiooni, mille alusel on
võimalik tuvastada riigisisese või rahvusvahelise juhiloa omanikke, kui nende suhtes on alustatud
liiklusrikkumise menetlust. Lisaks võtab Eesti kohustuse avaldada informatsiooni, mis on vajalik
juhiloa omaniku tuvastamiseks või selle isiku tuvastamiseks, kelle nimele on registreeritud tõsisesse
liiklusõnnetusse sattunud välisriigi sõiduk või kes on selle omanik.
7. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud
Konventsiooniga ühinemisel tuleb Maanteeametile täiendava kuluna trükkida konventsiooni
kohaseid rahvusvahelise juhiloa blankette.
Tulude laekumine riigilõivu näol oleneb rahvusvaheliste juhilubade taotlemise arvust,
rahvusvahelise juhiloa saamiseks tuleb tasuda riigilõivu 26 eurot.
8. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras. Konventsioon jõustub sellega ühineva riigi jaoks
kolmekümnendal päeval pärast ühinemiskirja hoiule andmist.
9. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile eelnõude
infosüsteemi EIS kaudu.
34
Siseministeerium
Välisministeerium
Meie 23.07.2020 nr 2-4/17-0127/4757
Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooniga
ühinemine
Austatud minister
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Genfi 1949. a teeliikluse
konventsiooniga ühinemine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1) korralduse eelnõu;
2) seletuskiri;
3) konventsiooni tõlge eesti keelde;
4) konventsioon inglise ja prantsuse keeles.
Mait Klein
625 6379
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158