dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooniga ühinemine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. juuli 2020
Viit
2-4/17-0127/4757
Registreeritud
23. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium, Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-4 Ministeeriumis algatatud VV korralduste eelnõud
Toimik
2-4/17-0127
Vastutaja
Mait Klein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Veondus- ja liiklustalitus)

Failid

  • 📎2-417-01274757 23.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc9015 KB

Sisu (failidest)

TÕLGE INGLISE KEELEST TEELIIKLUSE KONVENTSIOON1. ALLA KIRJUTATUD 19. SEPTEMBRIL 1949 GENFIS Konventsiooniosalised, taotledes rahvusvahelise teeliikluse arendamist ja ohutuse tõstmist teatud ühtsete reeglite kehtestamisega, on kokku lepingu järgmises: PEATÜKK I Üldsätted ARTIKKEL 1 1. Iga konventsiooniosaline nõustub oma teede kasutamisega rahvusvaheliseks liikluseks käesolevas konventsioonis määratud tingimustel, säilitades samal ajal jurisdiktsiooni oma teede kasutamise üle. 2. Üheltki konventsiooniosaliselt ei nõuta konventsiooni pakutavate hüvede laiendamist mis tahes sõidukile, haagisele või juhile, mis või kes on viibinud pidevalt selle riigi territooriumil üle ühe aasta. ARTIKKEL 2 1. Konventsiooni lisad on konventsiooni lahutamatud osad; sellegipoolest võib mis tahes riik konventsiooni allkirjastamisel, ratifitseerimisel või sellega ühinemisel või mis tahes hetkel pärast seda jätta konventsiooni kohaldamisel deklaratsiooniga2 välja lisad 1 ja 23. 1 Artikli 29 kohaselt jõustus konventsioon 26. märtsil 1952, kolmekümnendal päeval pärast seda, kui ÜRO peasekretärile anti hoiule viies ratifitseerimis- või ühinemiskiri. Ratifitseerimis- või ühinemiskirjad (ü) andsid hoiule järgmised riigid: järgmistel kuupäevadel: AMEERIKA ÜHENDRIIGID . . . . . . . . . . . . . . . . . 30. august 1950 Ratifitseerimiskirjaga kaasas olnud märkuses tõi Ameerika Ühendriikide valitsus välja, et konventsiooni kohaldatakse kõikidel territooriumitel, mille rahvusvaheliste suhete eest Ameerika Ühendriigid vastutavad. PRANTSUSMAA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15. september 1950 TŠEHHOSLOVAKKIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3. november 1950 Konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt ei kohaldata koos konventsiooniga lisa 2. MONACO (a)…………………………………………………………………3. august 1951 Viidates lisa 6 osale IV (b) toob Monaco Vürstiriigi valitsus välja, et sõidukil lubatakse vedada ainult ühte haagist ning liigendsõiduk ei tohi vedada haagist. ROOTSI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25. veebruar 1952 Konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt ei kohaldata koos konventsiooniga lisa 1. 2 Vt selle köite lk 53 kuni 58. 3 Allkirjastamise hetkel tehtud deklaratsioonid vt selle köite lk 60. 2. Iga konventsiooniosaline võib mis tahes hetkel teatada ÜRO peasekretärile, et peab alates nimetatud teatise kuupäevast siduvaks lisasid 1 ja 2, mis jäeti välja selle artikli lõike 1 kohaselt. ARTIKKEL 3 1. Meetmeid, millega on nõustunud kas kõik konventsiooniosalised või mõned nendest või millega nõustutakse tulevikus eesmärgiga soodustada rahvusvahelist teeliiklust tolli, politsei, tervise ja muude nõuete lihtsustamise teel, loetakse konventsiooni eesmärgiga kokkusobivateks. 2. (a) Iga konventsiooniosaline võib nõuda rahvusvahelisse liiklusesse lubatud mis tahes mootorsõiduki importimisel võlakirja või muud tagatist, mis tagab impordimaksude tasumise, mida nimetatud tagatise puudumise korral sisse nõutaks. (b) Iga konventsiooniosaline peab selle artikli kontekstis aktsepteerima garantiid, mille on andnud selle territooriumil asutatud organisatsioon, mis on seotud rahvusvahelise organisatsiooniga, mis on väljastanud mootorsõidukile kehtiva rahvusvahelise tolliloa (näiteks carnet de passages en douane). 3. Käesolevas konventsioonis toodud nõuete täitmiseks peavad konventsiooniosalised püüdma hoida samal rahvusvahelisel teel kõrvuti olevaid tolliasutusi ja -punkte avatud samadel lahtiolekuaegadel. ARTIKKEL 4 1. Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid: „rahvusvaheline liikus“ tähendab mis tahes liiklust, mis ületab vähemalt ühe piiri; „tee“ tähendab sõidukitele liiklemiseks mis tahes moel avatud trassi; „sõidutee“ on tee osa, mida tavaliselt kasutavad liiklemiseks sõidukid; „sõidurada“ tähendab sõidutee mis tahes osa, mis on piisavalt lai sõidukite liikumiseks ühes reas; „juht“ tähendab isikut, kes juhib teel sõidukit, kaasa arvatud jalgratast, või veoloomi või ratsutab või ajab kariloomi või kelle käes on eespoolmainitu tegelik füüsiline juhtimine; „mootorsõiduk“ tähendab mis tahes omal jõul liikuvat sõidukit, mida tavaliselt kasutatakse inimeste või kaupade veoks teel, välja arvatud rööbastel liikuvad sõidukid ja elektrijuhtidega ühendatud sõidukid. Riigid, kelle jaoks on Lisa 1 siduv, ei tohi selle definitsiooniga hõlmata jalgrattaid, mis on varustatud nimetatud lisas kirjeldatud tüüpi lisamootoriga; „liigendsõiduk“ tähendab mis tahes mootorsõidukit, mille haagisel puudub esitelg ja mis on kinnitatud nii, et osa haagisest paikneb mootorsõiduki peal ning mootorsõiduk kannab märkimisväärse osa sõiduki ja selle veose massist. Seda tüüpi haagist kutsutakse „poolhaagiseks“; „haagis“ tähendab mis tahes sõidukit, mis on mõeldud mootorsõidukile vedamiseks; „jalgratas“ tähendab mis tahes jalgratast, mis pole iseliikuv. Riigid, kelle jaoks on Lisa 1 siduv, peavad definitsiooniga hõlmama ka jalgrattad, mis on varustatud nimetatud lisas kirjeldatud tüüpi lisamootoriga; sõiduki „tegelik mass“ tähendab sõiduki ja selle veose massi hetkel, kui sõiduk seisab paigal ja on valmis sõitmiseks; tegeliku massi hulka kuulub ka juhi ja tol hetkel veetavate mis tahes isikute mass; „maksimaalne veose mass“ tähendab veose massi, mida lubab sõiduki registreerimisriigi pädev asutus; sõiduki „täismass“ tähendab sõiduki ja selle maksimaalse veose massi hetkel, mil sõiduk on valmis sõitmiseks. ARTIKKEL 5 Konventsiooni ei tohi käsitleda tasulise autoveo loana või loana vedada muid kaupu peale nende, mis on sõidukis viibivate isikute isiklik pagas; need ja muud konventsioonis mittekäsitletud asjad reguleeritakse riigisiseste õigusaktidega, millele kohalduvad muud asjassepuutuvad rahvusvahelised konventsioonid või lepingud. PEATÜKK II Liikluseeskirjad ARTIKKEL 6 Iga konventsiooniosaline peab võtma sobivaid meetmeid selles peatükis määratud reeglite järgimise tagamiseks. ARTIKKEL 7 Kõik juhid, jalakäijad ja teised liiklejad peavad tegutsema viisil, mis ei ohusta ega takista liiklust; nimetatud isikud peavad vältima käitumist, mis võib põhjustada vigastusi või kahjustada avalikku või eraomandit. ARTIKKEL 8 1. Igal sõidukil või terviklikul sõidukite ühendil peab olema juht. 2. Veo-, kari- või ratsaloomadel peab olema juht või ajaja ning kariloomadel peab olema saatja, välja arvatud spetsiaalsetel aladel, mis tuleb iga sisenemiskoha juures tähistada. 3. Sõidukite ja loomade konvoidel peab olema riigisiseste määrustega ettenähtud arv juhte või ajajaid. 4. Vajaduse korral tuleb konvoid jagada mõõduka pikkusega osadeks ning neile tuleb jätta piisav vahe, et tagada mugav liiklemine. See säte ei kohaldu piirkondadele, kus toimub nomaadide ränne. 5. Juhid peavad igal hetkel olema suutelised kontrollima oma sõidukit või ajama oma loomi. Teistele tee kasutajatele lähenedes tuleb tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis on vajalikud teiste ohutuse tagamiseks. ARTIKKEL 9 1. Mis tahes teel ühes suunas toimuv sõidukite liiklus peab püsima samal teepoolel ning see peab olema iga riigi kõigil teedel sama teepool. See ei puuduta riigisiseste määrustega kehtestatud ühesuunalist liiklust. 2. Iga juht peab üldreeglina ja kui artikli 7 sätted seda nõuavad: (a) kahesuunaliseks liikluseks mõeldud kaherealisel sõiduteel hoidma oma sõiduki sõidureas, mis on mõeldud tema liikumissuunas liikumiseks; (b) rohkem kui kaherealistel sõiduteedel hoidma oma sõiduki sõidureas, mis on lähim sõidutee servale sellel teepoolel, mis on mõeldud tema liikumissuunas liikumiseks. 3. Loomad tuleb hoida tee servale nii lähedal kui võimalik riigisiseste määruste kohaselt. ARTIKKEL 10 Sõiduki juht peab hoidma kiirust kogu aeg kontrolli all ning sõitma mõistlikult ja ettevaatlikult. Kui tingimused seda nõuavad, siis peab juht aeglustama või jääma seisma, eriti halva nähtavuse korral. ARTIKKEL 11 1. Juhid peavad hoidma üksteisele lähenedes või kui neist mööda sõidetakse nii palju kui praktiliselt võimalik sõidutee sellesse serva, mis on mõeldud tema liikumissuunas liikumiseks. Möödasõidul peab juht mööduma möödasõidetavast sõidukist või loomast vasakult või paremalt vastavalt antud riigis kehtivale eeskirjale. Nimetatud eeskirjad ei pruugi ilmtingimata kohalduda trammidele, teel sõitvatele rongidele ja teatud mägiteedele. 2. Mis tahes sõiduki või saatjaga looma lähenedes peavad juhid: (a) vastu sõitmisel jätma piisavalt ruumi vastassuunast tulevale sõidukile või saatjaga loomale; (b) möödasõitmise korral hoidma nii palju kui praktiliselt võimalik sõidutee sobivasse serva ja mitte kiirendama. 3. Möödasõitu sooritada soovivad juhid peavad veenduma, et eespool on piisavalt ruumi ja piisav nähtavus, et möödasõidu sooritamine oleks ohutu. Pärast möödasõidu sooritamist peavad nad naasma vastavalt antud riigis kehtivale eeskirjale sõidukiga vasakule või paremale, kuid alles pärast veendumist, et see ei põhjusta ebamugavusi sõidukile, jalakäijale või loomale, kellest või millest mööda sõidetakse. ARTIKKEL 12 1. Iga hargnemiskohale, ristumiskohale, ristmikule või raudteeületuskohale lähenev juht peab õnnetuste vältimiseks võtma ettevaatusabinõusid. 2. Teatud teede või teelõikude ristmikel võib kohaldada sõidueesõigust. Nimetatud eesõigus tuleb tähistada märkidega ning iga sellisele teele või teelõigule lähenev juht peab andma sõiduõiguse juhtidele, kes sellel sõidavad. 3. Käesoleva artikli lõikes 2 käsitlemata ristmikel kohaldavad lisa 21 sätteid sõidueesõiguse kohta nimetatud lisaga seotud riigid. 4. Iga juht peab enne teele pööramist: (a) veenduma, et pööre on võimalik teisi liiklejaid ohustamata; (b) andma piisavalt varakult teada kavatsusest pöörata; (c) liikuma nii palju kui praktiliselt võimalik sõidutee sellesse serva, mis on mõeldud tema liikumissuunas liikumiseks, kui ta soovib pöörata teelt ära sellesse suunda. (d) liikuma nii palju kui praktiliselt võimalik sõidutee keskele, kui ta soovib teelt lahkuda ja pöörata teise suunda, välja arvatud artikli 16 lõikes 2 toodud juhtudel; (e) veenduma, et ei takista vastassuunast tulevat liiklust. 1 Vt selle köite lk 60. ARTIKKEL 13 1. Liikumatud sõidukid või loomad tuleb võimalusel hoida sõiduteelt eemal või kui see ei ole võimalik, siis tuleb neid hoida nii sõidutee ääres kui praktiliselt võimalik. Juhid ei tohi sõidukite või loomade juurest ära tulla enne, kui on võetud kõik ettevaatusabinõud õnnetuste vältimiseks. 2. Sõidukeid ja loomi ei tohi jätta ootama kohta, kus need tõenäoliselt muutuvad ohtlikuks või takistavad ning eriti ei tohi neid jätta ristmikule või selle lähedusse, kurvi või mäe otsa. ARTIKKEL 14 Koorma põhjustatud kahjude või ohtude vältimiseks tuleb võtta kõik vajalikud ettevaatusabinõud. ARTIKKEL 15 1. Iga sõiduk või sõidukite ühend peab pimedal ajal või kui ilmaolud seda nõuavad olema teel varustatud ees vähemalt ühe valge tulega ja taga vähemalt ühe punase tulega. Kui sõiduk, välja arvatud jalgratas või külgkorvita mootorratas, on varustatud ees ainult ühe valge tulega, siis peab see paiknema vastassuunas liikuvate sõidukite poolsel küljel. Riikides, kus kaks esituld on kohustuslikud, peab üks nendest tuledest paiknema sõiduki paremal ja teine vasakul poolel. Punase valguse võib anda seade, mis on eraldi esiosas valget valgust andvatest tuledest, või sama seade, kui sõiduk on piisavalt lühike ja sobiva ehitusega. 2. Mitte mingil juhul ei tohi sõiduki olla eesosas punast tuld või punast helkurit ning tagaosas valget tuld või valgelt helkurit. See säte ei kohaldu valgele või kollasele tagurdustulele, kui sellised tuled on lubatud sõiduki registreerimisriigi õigusaktidega. 3. Tuled ja helkurid peavad tagama, et sõiduk on teistele liiklejatele selgelt nähtav. 4. Mis tahes konventsiooniosaline või selle allüksus võib anda vabastuse artikli sätetest tingimusel, et võetakse kõiki meetmeid tavapärase ohutuse tagamiseks: (a) eriotstarbelistele sõidukitele või eritingimuste jaoks mõeldud sõidukitele; (b) erikujulistele ja eriliigilistele sõidukitele; (c) liikumatutele sõidukitele piisavalt valgustatud teedel. ARTIKKEL 16 1. Käesoleva peatüki sätted kohalduvad trollidele. 2. (a) Jalgratturid peavad kasutama jalgrattateid, kui seda näitab vastav märk või kui nimetatud kohustus tuleneb riigisisestest õigusaktidest. (b) Kui tingimused seda nõuavad, siis peavad jalgratturid liikuma ühes rivis ja sõiduteel mitte kunagi rohkem kui kahes rivis kõrvuti, välja arvatud riigisiseste õigusaktidega lubatud erijuhtudel. (c) Sõidukitel pole lubatud jalgrattureid pukseerida. (d) Artikli 12 lõike 4 (d) sätted ei kohaldu jalgratturitele, kui riigisisesed õigusaktid sätestavad teisiti. PEATÜKK III Märgid ja märguanded ARTIKKEL 17 1. Ühtse süsteemi loomise eesmärgil peavad iga konventsiooniosalise kasutusse võetud liiklusmärgid ja märguanded olema ainsad selle riigi teedele paigaldatud märgid ja märguanded nii palju kui see on võimalik. Kui uue märgi kasutuselevõtt on vajalik, siis peavad selle kuju, värv ja sümboli tüüp ühilduma selles riigis kasutatava süsteemiga. 2. Heakskiidetud märkide arvu tuleb piirata ainult nendega, mis on rangelt vajalikud. Neid tuleb paigaldada ainult kohtadesse, kus need on hädavajalikud. 3. Hoiatusmärgid peavad asuma piisaval kaugusel viidatud objektist, et liiklejat hoiatataks piisavalt vara. 4. Keelatud on heakskiidetud märgi külge lisada teadet, mis pole seotud märgi eesmärgiga ning mis võib seda varjata või segada selle mõistmist. 5. Keelatud on kõik tahvlid ja teated, mida võib ajada segamini heakskiidetud märkidega või mis muudavad nende lugemise keerulisemaks. PEATÜKK IV Rahvusvahelises liikluses osalevatele mootorsõidukitele ja haagistele kohalduvad sätted ARTIKKEL 18 1. Käesoleva konventsiooni hüvedest osasaamiseks peab mootorsõiduk olema registreeritud konventsiooniosalises riigis või selle allüksuses riigi seadustega ettenähtud korras. 2. Pädev asutus või pädeva asutuse nõuetekohaselt volitatud liit peab väljastama registreerimistunnistuse, mis peab sisaldama vähemalt seerianumbrit (nimetatakse registreerimisnumbriks), sõiduki tootja nime või kaubamärki, tootja tähist või seerianumbrit, esmase registreerimise kuupäeva ning nimetatud tunnistuse taotleja täisnime ja alalist elukohta. 3. Nimetatud tunnistust peavad kõik konventsiooniosalised aktsepteerima esmapilgul usutava tõendina selles toodud informatsiooni kohta. ARTIKKEL 19 1. Igal mootorsõidukil peab vähemalt taga olema nähtav pädeva asutuse väljastatud või määratud registreerimisnumber, mis asub spetsiaalsel plaadil või sõidukil endal. Juhul, kui sõiduk veab üht või mitut haagist, peab üksikul haagisel või viimasel haagisel olema nähtav kas vedava sõiduki või haagise enda registreerimisnumber. 2. Registreerimisnumbri ülesehitus ja selle näitamise viis määratakse lisas 3.1 ARTIKKEL 20 1. Igal mootorsõidukil peab lisaks tagaosas olevale registreerimisnumbrile olema plaadil või sõidukil endal ka sõiduki registreerimiskoha tunnusmärk. See tunnusmärk peab viitama kas riigile või territooriumile, mis peab registreerimise aspektist olema eraldiseisev üksus. Juhul kui sõiduk veab üht või mitut haagist, siis peab tunnusmärk olema nähtav ka üksiku haagise või viimase haagise tagaosas. 2. Tunnusmärgi ülesehitus ja selle näitamise viis määratakse lisas 4. _1 Vt selle köite lk 60. ARTIKKEL 21 Iga mootorsõiduk ja haagis peab kandma lisas 5 määratud tähiseid. 1 ARTIKKEL 22 1. Iga mootorsõiduk ja haagis peab olema heas töökorras ja mehaaniliselt ohutus seisukorras, et mitte ohustada juhti, teisi sõidukis viibivaid isikuid või teel viibivaid isikuid või kahjustada avalikku või eraomandit. 2. Lisaks peavad iga mootorsõiduk ja haagis ning nende seadmed vastama lisa 61 sätetele ning iga mootorsõiduki juht peab järgima lisas sätestatud reegleid. 3. Käesoleva artikli sätted ei kohaldu trollidele. ARTIKKEL 23 1. Iga konventsiooniosalise või selle allüksuse teedel liigelda lubatud sõidukite maksimaalsed mõõtmed ja massid otsustatakse riigisiseste õigusaktidega. Regionaalsetes kokkulepetes osalevate riikide määratud teatud teedel või nimetatud lepingute puudumisel konventsiooniosalise määratud teatud teedel kehtivad lisas 7 määratletud maksimaalsed lubatud mõõtmed ja massid. 2 2. Käesoleva artikli sätted kohalduvad trollidele. PEATÜKK V Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite juhid ARTIKKEL 24 1. Iga konventsiooniosaline peab lubama ilma täiendava eksamineerimiseta oma teedel sõita igal sellisel juhil, kes on lubatud riigi territooriumile ja kes vastab lisas 83 toodud tingimustele ja kellele on väljastatud kehtiv juhiluba pärast seda, kui ta on tõendanud oma pädevust teise konventsiooniosalise või selle allüksuse pädevale asutusele või nõuetekohaselt volitatud liidule, ning kes juhib lisades 9 4 ja 105 määratletud kategooria või kategooriate mootorsõidukeid, mille kohta luba on väljastatud. 1 Vt selle köite lk 66. 2 Vt selle köite lk 78. 3 Vt selle köite lk 84. 4 Vt selle köite lk 86. 5 Vt selle köite lk 90. 2. Konventsiooniosaline võib nõuda, et iga tema territooriumile lubatud juht kannab kaasas rahvusvahelist juhiluba, mis vastab lisas 10 toodud mudelile, eriti juhtudel, kui juht pärineb riigist, kus riigisisest juhiluba ei nõuta või kus talle väljastatud riigisisene juhiluba ei vasta lisas 9 toodud mudelile. 3. Pärast pädevuse tõendamist peab konventsiooniosalise või selle allüksuse pädev asutus või nõuetekohaselt volitatud liit välja andma juhile rahvusvahelise juhiloa, mis kannab nimetatud asutuse või liidu pitserit. Juhiloa omanikul on õigus juhtida ilma täiendava eksamineerimiseta kõigis konventsiooniosalistes riikides nende kategooriate mootorsõidukeid, mille kohta juhiluba on väljastatud. 4. Riigisisese ja ka rahvusvahelise juhiloa kasutamise õiguse võib ära võtta, kui on ilmselge, et juhiloa väljastamise tingimused ei ole enam täidetud. 5. Konventsiooniosaline või selle allüksus võib juhilt eespool mainitud lubade kasutamise õiguse ära võtta ainult siis, kui juht on sooritanud liiklusrikkumise, mis tooks konventsiooniosalise õigusaktide ja määruste kohaselt kaasa juhiloa äravõtmise. Sellisel juhul võib juhiloa kasutusõigust äravõttev konventsiooniosaline või selle allüksus võtta juhiloa ära ja hoida seda kas kuni äravõtmise aja lõpuni või kuni juhiloa omanik lahkub konventsiooniosalise territooriumilt, ükskõik kumb toimub varem, ning võib jäädvustada juhiloa kasutamise õiguse äravõtmise juhiloal ja edastada juhi nime ja aadressi juhiloa välja andnud asutusele. 6. Viieaastase perioodi jooksul alates konventsiooni jõustumisest loetakse käesoleva artikli nõuded täidetuks juhtidel, kes on lubatud rahvusvahelisse liiklusesse 24. aprillil 1926 Pariisis allkirjastatud Rahvusvahelise mootorsõidukiliikluse konventsiooni 1 või 15. detsembril 1943 Washingtonis allkirjastamiseks avatud Ameerika riikide vahelise mootorsõidukiliikluse korraldamise konventsiooni sätete alusel ja kellel on nimetatud konventsioonidega nõutud dokumendid. ARTIKKEL 25 Konventsiooniosalised kohustuvad edastama üksteisele informatsiooni, mille alusel on võimalik tuvastada riigisisese või rahvusvahelise juhiloa omanikke, kui nende suhtes on alustatud liiklusrikkumise menetlust. 1 Vt selle köite lk 4 joonealune märkus 2. Lisaks kohustuvad nad avaldama informatsiooni, mis on vajalik juhiloa omaniku tuvastamiseks või selle isiku tuvastamiseks, kelle nimele on registreeritud tõsisesse liiklusõnnetusse sattunud välisriigi sõiduk või kes on selle omanik. PEATÜKK VI Rahvusvahelises liikluses osalevatele jalgratastele kohalduvad sätted ARTIKKEL 26 Iga jalgratas peab olema varustatud: (a) vähemalt ühe töökorras piduriga; (b) helisignaali seadmega, mis sisaldab kella, mida on võimalik kuulda mõistlikul kaugusel, mitte muid helisignaali seadmeid; (c) ees valge või kollase tulega ning taga punase tule või punase helkuriga pimedal ajal või kui ilmaolud seda nõuavad. PEATÜKK VII Lõppsätted ARTIKKEL 27 1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud kuni 31. detsembrini 1949 kõikidele ÜRO liikmesriikidele ja riikidele, kes kutsuti osalema 1949. aastal Genfis toimunud ÜRO teeliikluse ja autoveo konverentsil. 2. Konventsioon ratifitseeritakse ja ratifitseerimiskirjad antakse hoiule ÜRO peasekretärile. 3. Konventsioon on ühinemiseks avatud kõigile selle artikli lõikes 1 viidatud riikidele, mis ei ole konventsiooni allkirjastanud, ja kõikidele teistele riikidele, mis on Majandus- ja Sotsiaalnõukogu resolutsiooniga määratud sobilikuks. Konventsioon on avatud ka ühinemiseks ÜRO haldusterritooriumitele. 4. Ühinemine jõustub siis, kui ÜRO peasekretärile antakse hoiule ühinemiskiri. ARTIKKEL 28 1. Riik võib alla kirjutamisel või ratifitseerimisel või ühinemisel või mis tahes hilisemal hetkel täpsustada ÜRO peasekretärile adresseeritud teatises territooriumid, mille rahvusvaheliste suhete eest vastutatakse ja mille suhtes konventsiooni kohaldatakse. Nimetatud sätted kohalduvad teatises nimetatud territooriumitel kolmkümmend päeva pärast seda, kui ÜRO peasekretär sai teatise kätte või kui konventsioon ei ole selleks hetkeks jõustunud, siis jõustumise kuupäevast. 2. Kui tingimused võimaldavad, siis iga konventsiooniosaline kohustub esimesel võimalusel võtma vajalikke samme, et laiendada konventsiooni kohaldamist aladele, mille rahvusvaheliste suhete eest riik vastutab ning kui seda nõuab põhiseadus, siis hankima nimetatud territooriumi valitsuse nõusoleku. 3. Iga riik, mis on teinud lõike 1 kohase deklaratsiooni, millega kohaldati konventsiooni territooriumile, mille rahvusvaheliste suhete eest vastutatakse, võib mis tahes järgneval ajahetkel teavitada peasekretäri, et konventsiooni enam ei kohaldata teatises nimetatud territooriumil ning nimetatud territooriumil konventsiooni kohaldamine lõppeb üks aasta pärast teatise kuupäeva. ARTIKKEL 29 Konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui viies ratifitseerimis- või ühinemiskiri antakse hoiule. Pärast seda kuupäeva jõustub konventsioon konventsiooni ratifitseeriva või sellega ühineva riigi jaoks kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andmist. ÜRO peasekretär on kohustatud teavitama allakirjutanud riike, ühinevaid riike ning ÜRO teeliikluse ja autoveo konverentsile kutsutud riike kuupäevast, millal konventsioon jõustub. ARTIKKEL 30 Konventsioon lõpetab ja asendab konventsiooniosaliste vahel sõlmitud 24. aprillil 1926 Pariisis allkirjastatud Rahvusvahelise mootorsõidukiliikluse konventsiooni1 ja 15. detsembril 1943 Washingtonis allkirjastamiseks avatud Ameerika riikide vahelise mootorsõidukiliikluse korraldamise konventsiooni 2. ARTIKKEL 31 1. Kõik konventsiooniosalised võivad teha ettepanekuid konventsiooni muutmiseks. Muudatuse tekst esitatakse ÜRO peasekretärile, kes edastab teksti heakskiitmiseks teistele konventsiooniosalistele palvega, et riik vastaks nelja kuu jooksul, kas: 1 Vt selle köite lk 4 joonealune märkus 2. 2 Vt selle köite lk 4 joonealune märkus 1. (a) soovitakse kutsuda kokku konverentsi muudatusettepaneku kaalumiseks; (b) pooldatakse muudatusettepaneku vastuvõtmist ilma konverentsita; (c) pooldatakse muudatusettepaneku tagasilükkamist ilma konverentsita. Peasekretär on kohustatud saatma muudatusettepaneku ka kõikidele riikidele, kes ei ole konventsiooniosalised, kuid kes kutsuti ÜRO teeliikluse ja autoveo konverentsile. 2. Peasekretär peab kutsuma kokku konventsiooniosaliste konverentsi muudatusettepaneku kaalumiseks, kui konverentsi kokkukutsumist palub: (a) vähemalt üks neljandik konventsiooniosalistest, kui muudatusettepanek on tehtud konventsiooni mis tahes osa kohta, välja arvatud lisad; (b) vähemalt üks kolmandik konventsiooniosalistest, kui muudatusettepanek on tehtud lisade kohta, välja arvatud lisad 1 ja 2; (c) lisade 1 ja 2 muudatusettepaneku puhul vähemalt üks kolmandik riikidest, kelle jaoks nimetatud lisa on siduv. Peasekretär peab kutsuma konverentsile peale konventsiooniosaliste ka teised riigid, kes kutsuti osalema ÜRO teeliikluse ja autoveo konverentsil või kelle osalemine on Majandus- ja Sotsiaalnõukogu arvates soovitav. Käesoleva lõike sätted ei kohaldu juhtudele, kui konventsiooni muudatus on vastu võetud vastavalt selle artikli lõikele 5. 3. Konventsiooni muudatusettepanek, mis võetakse konverentsil vastu kahe kolmandiku häälteenamusega, tuleb edastada kõikidele konventsiooniosalistele heakskiitmiseks. Üheksakümmend päeva pärast seda, kui kaks kolmandikku konventsiooniosalistest on konventsiooni iga muudatuse heaks kiitnud, välja arvatud muudatused lisades 1 ja 2, jõustub see kõiki konventsiooniosaliste suhtes, välja arvatud need konventsiooniosalised, kes enne jõustumist esitavad deklaratsiooni, et ei soovi muudatust kohaldada. Lisade 1 ja 2 muudatuste jõustumiseks peab nende poolt olema kaks kolmandikku riikidest, kelle jaoks muudetav lisa on siduv. 4. Konverentsil on lubatud kahe kolmandiku häälteenamusega otsustada konventsiooni muudatuse vastuvõtmise ajal, välja arvatud lisade 1 ja 2 muudatused, et muudatus on sellise iseloomuga, et kui konventsiooniosaline on teinud deklaratsiooni, et ta ei aktsepteeri muudatust ja seejärel ei aktsepteeri muudatust kaheteistkümne kuu jooksul pärast muudatuse jõustumist, siis antud perioodi lõppedes ei loeta teda enam konventsiooniosaliseks. 5. Juhul kui kaks kolmandikku konventsiooniosalistest teavitavad peasekretäri käesoleva artikli lõike 1 (b) kohaselt, et nad pooldavad muudatuse vastuvõtmist ilma konverentsita, siis peab peasekretär edastama teatise nende otsusest kõikidele konventsiooniosalistele. Üheksakümne päeva möödumisel nimetatud teatisest jõustub muudatus kõikide konventsiooniosaliste suhtes, välja arvatud need, kes teavitasid peasekretäri antud perioodi jooksul oma vastuseisust. 6. Lisade 1 ja 2 muudatuste puhul ja muude lõikes 4 käsitlemata muudatuste puhul jäävad olemasolevad sätted kehtima kõigi konventsiooniosaliste suhtes, kes on esitanud deklaratsiooni või vastuväite antud muudatuse kohta. 7. Konventsiooniosaline, mis on muudatuse kohta esitanud deklaratsiooni käesoleva artikli lõike 3 kohaselt või vastuväite artikli lõike 5 kohaselt, võib nimetatud deklaratsiooni või vastuväite igal ajal tagasi võtta, teatades sellest peasekretärile. Muudatus jõustub hetkest, mil peasekretär võtab nimetatud teatise vastu. ARTIKKEL 32 Käesolevat konventsiooni võib denonsseerida üks aasta varem ÜRO peasekretärile saadetava teatega; peasekretär teavitab sellest igat alla kirjutanud ja konventsiooniga ühinenud riiki. Antud aja möödudes kaotab konventsioon kehtivuse selle konventsiooniosalise suhtes, mis on selle denonsseerinud. ARTIKKEL 33 Kahe või enama konventsiooniosalise vahelisi konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise vaidlusi, mida pooled ei suuda lahendada läbirääkimistega või mõne muu lahenduse teel, võib suunata asjassepuutuva konventsiooniosalise kirjaliku taotlusega Rahvusvahelisse Kohtusse otsuse langetamiseks. ARTIKKEL 34 Mitte midagi käesolevast konventsioonist ei takista konventsiooniosalisel võtmast meetmeid, mis vastavad ÜRO põhikirjale ja mis on piiratud olukorras saadavalolevate vahenditega, mida konventsiooniosaline peab vajalikuks välis- ja sisejulgeoleku tagamiseks. ARTIKKEL 35 1. Lisaks artikli 29 lõigetes 1, 3 ja 5 ning artiklites 31 ja 32 toodud teavitustele peab peasekretär teavitama artikli 27 lõikes 1 mainitud riike järgnevast: (a) konventsiooniosaliste deklaratsioonid, millega artikli 2 lõike 1 kohaselt jäetakse konventsiooni kohaldamisel kohaldamata lisa 1 või lisa 2 või mõlemad; (b) konventsiooniosaliste deklaratsioonid, millega artikli 2 lõike 2 kohaselt loetakse konventsiooni kohaldamisel siduvaks lisa 1 valdamisel ratsioonid,; (c) artikli 27 kohased allkirjastamised, ratifitseerimised ja ühinemised; (d) artikli 28 kohased teavitused konventsiooni territoriaalse kohaldamise kohta; (e) artikli 31 lõike 3 kohased deklaratsioonid, millega riigid aktsepteerivad konventsiooni muudatusi; (f) artikli 31 lõike 5 kohased vastuväited konventsiooni muudatustele, mille riigid on peasekretärile edastanud; (g) artikli 31 lõigete 3 ja 5 kohaste konventsiooni muudatuste jõustumise kuupäevad; (h) artikli 31 lõike 4 kohane kuupäev, mil riiki ei loeta enam konventsiooniosaliseks; (i) artikli 31 lõike 7 kohase muudatuse vastuväite tagasivõtmine; (j) nimekiri riikidest, mis on seotud konventsiooni mis tahes muudatusega; (k) artikli 32 kohased konventsiooni denonsseerimised; (l) artikli 28 lõike 3 kohased deklaratsioonid, et konventsiooni enam ei kohaldata territooriumile; (m) lisa 4 lõike 3 sätete kohased teavitused riikide tunnusmärkide kohta. 2. Konventsiooni originaal deponeeritakse peasekretäri kätte, kes edastab tõendatud koopiad artikli 27 lõikes 1 viidatud riikidele. 3. Peasekretär on volitatud registreerima konventsiooni selle jõustumisel. SELLE KINNITUSEKS on esindajad pärast volituste esitamist ja kontrollimist konventsioonile alla kirjutanud. KOOSTATUD üheksateistkümnendal septembril aastal tuhat üheksasada nelikümmend üheksa Genfis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. AFGANISTAN ALBAANIA ARGENTINA AUSTRAALIA AUSTRIA Herman DAHLEN BELGIA F. BLONDEEL BOLIIVIA BRASIILIA BULGAARIA BIRMA VALGEVENE NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK KANADA TŠIILI HIINA COLOMBIA COSTA RICA KUUBA TŠEHHOSLOVAKKIA Koos konventsiooniga ei kohaldata lisa 2 konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt. V. OUTRATA 28. detsember 1949.• TAANI K. BANG A. BLOM-ANDERSEN Koos konventsiooniga ei kohaldata lisa 1 konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohase deklaratsiooni alusel. DOMINIKAANI VABARIIK T. F. FRANCO En declarant exclure, conformement a l'article 2, paragraphe 1 de la presente Convention, les annexes 1 et 2 de l'application de la Convention et en renouvelant la reserve concernant le paragraphe 2 de l'article premier de la Convention faite deja en seance pleniere.••• T. F. F. ÜRO sekretariaadi tõlge: ••• Allakirjutanu deklaratsiooni alusel ei kohaldata koos konventsiooniga lisasid 1 ja 2 konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt ning uuendatakse juba plenaaristungil tehtud reservatsiooni konventsiooni artikli 1 lõike 2 kohta. ECUADOR EGIPTUS K. SAFWAT EL SALVADOR ETIOOPIA SOOME PRANTSUSMAA Lucien HUBERT Se referant a l'annexe 6, chiffre IV, alinea b), le Gouvemement fransais declare qu'il ne peut admettre qu'une seule remorque derriere un vehicule tracteur et qu'il n'en admettra pas derriere un vehicule articule*. L. H KREEKA GUATEMALA HAITI HONDURAS ÜRO sekretariaadi tõlge: • Viidates lisa 6 osale IV (b) toob Prantsusmaa valitsus välja, et sõidukil lubatakse vedada ainult ühte haagist ning liigendsõiduk ei tohi vedada haagist. UNGARI ISLAND INDIA N. RAGHAVAN PILLAI Koos konventsiooniga ei kohaldata lisa 1 ja 2 konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt.* IRAAN IRAAK IIRIMAA IISRAEL M. KAHANY M. LUBARSKY ITAALIA M. Enrico MELLINI LIIBANON (Sous reserve de ratification**) J. MIKAOUI . ÜRO sekretariaadi tõlge: •• Kuulub ratifitseerimisele. LIBEERIA LUKSEMBURG R. LOGELIN MEHHIKO HOLLAND ]. ]. OYEVAAR UUS-MEREMAA NICARAGUA NORRA Axel RONNING Koos konventsiooniga ei kohaldata lisa 1 konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohase deklaratsiooni alusel A. R PAKISTAN PANAMA PARAGUAY . PERUU FILIPIINID Rodolfo MASLOG Koos konventsiooniga ei kohaldata lisa 1 konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohase deklaratsiooni alusel. POOLA PORTUGAL RUMEENIA SAUDI ARAABIA ROOTSI Gösta HALL Koos konventsiooniga ei kohaldata lisa 1 konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohase deklaratsiooni alusel. ŠVEITS Heinrich ROTHMUND Robert PLUMEZ Paul GOTTRET SÜÜRIA TAI TRANSJORDAANIA TÜRGI UKRAINA NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK LÕUNA-AAFRIKA LIIT H. BRUNE Koos konventsiooniga ei kohaldata lisa 1 ja 2 konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt. NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKE VABARIIKIDE LIIT SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK C. A. BIRTCHNELL Teeliikluse ja autoveo konverentsi lõppakti artikli 26 lõike 7 (d) reservatsiooni ja konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohase deklaratsiooni alusel ei kohaldata koos konventsiooniga lisa 1 ja 2.** . AMEERIKA ÜHENDRIIGID Henry H. KELLY Herbert S. FAIRBANK URUGUAY VENEZUELA JEEMEN JUGOSLAAVIA Ljub. KOMNENOVIC LISAD LISA 1 LISASÄTE MOOTORSÕIDUKI JA JALGRATTA DEFINITSIOONIDE KOHTA Jalgrattaid, millele on lisatud sisepõlemismootor, mille silindri maksimaalne töömaht on maksimaalselt 50 cm3, ei loeta mootorsõidukiteks tingimusel, et jalgratta konstruktsioon säilitab kõik jalgrattale omased tavapärased tunnused. LISA 2 SÕIDUEESÕIGUS 1. Kui samal ajal lähenevad kaks sõidukit sellise ristmikule, mille kummalgi teel ei ole teise suhtes sõidueesõigust, siis peab parempoolse liiklusega riikides vasakult tulev sõiduk ja vasakpoolse liiklusega riikides paremalt lähenev sõiduk andma teisele sõidukile sõidueesõiguse. 2. Sõidueesõigus ei pruugi kohalduda teedel sõitvatele trammidele ja rongidele. LISA 3 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE REGISTREERIMISNUMBER 1. Sõiduki registreerimismärk peab koosnema kas numbritest või numbritest ja tähtedest. Numbrid peavad olema araabia numbrid nagu kasutatakse ÜRO dokumentides ja tähed peavad olema ladina tähed. Kui kasutatakse muid numbreid ja tähti, siis tuleb neid korrata eespool mainitud tüüpi numbrite ja tähtedega. 2. Tavapärase päevavalguse korral peab registreerimisnumber olema loetav 20 m kauguselt. 3. Kui registreerimisnumber asub spetsiaalsel plaadil, siis tuleb see kinnitada vertikaalsesse või peaaegu vertikaalsesse asendisse ning see peab asuma sõiduki pikiteljeg a risti oleval tasandil. Kui number kinnitatakse või värvitakse sõiduki enda külge, siis tuleb seda teha sõiduki tagaosas vertikaalsele või peaaegu vertikaalsele pinnale. 4. Lisa 6 sätestab, et tagumine registreerimisnumber peab olema valgustatud. LISA 4 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE RIIGI TUNNUSMÄRK 1. Riigi tunnusmärk peab koosnema ühest kuni kolmest ladina kirjas suurtähest. Tähe minimaalne kõrgus on 80 mm ja joone paksus 10 mm. Tähed peavad olema joonistatud mustaga valgele ellipsile, mille peatelg on horisontaalne. 2. Kui riigi tunnusmärk koosneb kolmest tähest, siis peab ellips olema vähemalt 240 mm lai ja 145 mm kõrge. Mõõtmeid võib vähendada kuni 175 millimeetrini laiuseks ja 115 millimeetrini kõrguseks, kui märk sisaldab vähem kui kolme tähte. 3. Mootorrataste puhul võib ellipsi mõõtmeid vähendada kuni 175 millimeetri laiuseks ja 115 millimeetri kõrguseks, hoolimata sellest, kas märk sisaldab üht, kaht või kolme tähte. 1. Eri riikide ja territooriumite riigi tunnusmärgid on järgnevad: AUS Austraalia A Austria B Belgia Belgia Kongo CB BG Bulgaaria RCH Tšiili CS Tšehhoslovakkia DK Taani F Prantsusmaa Alžeeria, Tuneesia, Maroko, Prantsuse India, F Saarimaa protektoraat SA IND India IR Iraan IL Iisrael I Itaalia RL Liibanon L Luksemburg NL Holland N Norra PI Filipiinid PL Poola S Rootsi CH Šveits TR Türgi ZA Lõuna-Aafrika Liit GB Ühendkuningriik Alderney GBA Guernsey GBG Jersey GBJ Aden ADN Bahama BS Basuutomaa BL Betšuaanamaa BP Briti Honduras BH Küpros CY Gambia WAG Gibraltar GBZ Kullarannik WAC Hongkong HK Jamaika JA Johore JO Kedah KD Kelantan KL Keenia EAK Labuan SS Melaka SS Malaia (Negri Sembian, Pahang, Perak, Selngor) FM Malta GBY Mauritius MS Nigeeria WAN Põhja-Rodeesia NR Njassamaa NP Penang SS Perlis PS Seberang Perai SS Seišellid SY Sierra Leone WAL Somaalimaa SP Lõuna-Rodeesia SR Svaasimaa SD Tanganjika EAT Trengganu TU Trinidad TD Uganda EAU Tuulepealsed saared Grenada WG St. Lucia WL St. Vincent WV Sansibar EAZ USA Ameerika Ühendriigid YU Jugoslaavia Riigid, kes ei ole veel riigi tunnusmärki peasekretärile teatanud, teevad seda konventsiooni ratifitseerimisel või sellega ühinemisel. 4. Kui riigi tunnusmärk asub spetsiaalsel plaadil, siis tuleb see kinnitada vertikaalsesse või peaaegu vertikaalsesse asendisse ning see peab asuma sõiduki pikiteljega risti oleval tasandil. Kui riigi tunnusmärk kinnitatakse või värvitakse sõiduki enda külge, siis tuleb seda teha sõiduki tagaosas vertikaalsele või peaaegu vertikaalsele pinnale. LISA 5 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE TÄHISED 1. Tähised peavad sisaldama: (a) mootorsõiduki puhul : (i) sõiduki tootja nime või kaubamärki; (ii) šassiil või šassii puudumisel sõiduki kerel tootja tähist või seerianumbrit; (iii) mootoril tootja mootorinumbrit, kui tootja paigaldab neile numbreid; (b) haagise puhul kas eespool punktides (i) ja (ii) viidatud informatsiooni või tähist, mille on haagise jaoks väljastanud pädev asutus . 2. Eespool mainitud tähised tuleb paigaldada ligipääsetavatesse kohtadesse ning need peavad olema lihtsasti loetavad, kuid nende eemaldamine või muutmine peab olema raskendatud. LISA 6 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE JA HAAGISTE VARUSTUSE TEHNILISED TINGIMUSED I. PIDURDAMINE (a) Mootorsõidukite pidurdamine, välja arvatud külgkorviga või külgkorvita mootorrattad Iga mootorsõiduk peab olema varustatud piduritega, mis suudavad kontrollida sõiduki liikumist ja seismajäämist tõhusalt, ohutult ja kiirelt mis tahes koormaga ja hoolimata sellest, kas sõiduk liigub üles- või allamäge. Pidurite juhtimine peab toimuma kahe seadme abil, mis on ehitatud nii, et ühe pidurdusseadme rikke korral suudab teine sõiduki peatada mõistliku vahemaa jooksul. Selles lisas nimetatakse üht nendest pidurdusseadmetest sõidupiduriks ja teist seisupiduriks. Seisupiduril peab olema otsese mehaanilise fikseerimise võimalus isegi siis, kui juht viibib eemal. Mõlemad pidurdusvõimalused peavad suutma rakendada pidurdusjõudu sõiduki pikiteljest mõlemal pool asuvatele ratastele sümmeetriliselt. Pidurduspinnad peavad olema sõiduki ratastega pidevalt ühendatud nii, et neid ei oleks võimalik lahti ühendada muud moodi kui ainult hetkeks siduri, käigukasti või vabakäigusiduriga. Vähemalt üks pidurdusseadmetest peab olema suuteline avaldama jõudu sõiduki rataste pidurduspindadele otse või olema ühendatud läbi detailide, millel pole kalduvust tõrkuda. (b) Haagiste pidurdamine Haagised, mille täismass on suurem kui 750 kg, peavad olema varustatud vähemalt ühe pidurdusseadmega, mis on paigutatud sõiduki pikiteljest mõlemal pool asuvatele ratastele sümmeetriliselt ja mis mõjub vähemalt pooltele ratastele. Eelmise lõigu sätted on kohustuslikud ka siis, kui haagise täismass ei ületa 750 kg, kuid ületab poole vedava sõiduki tühimassist. Nende haagiste pidurdusseadet, mille täismass ületab 3500 kg, peab olema võimalik rakendada vedava sõiduki sõidupiduri rakendamisel. Kui haagise täismass ei ületa 3500 kg, siis võib pidurdusseadme käivitamiseks kasutada ainult vedavale sõidukile lähenemise pidurit (pealejooksupidur). Haagise pidurdusseade peab olema suuteline takistama haagise rataste pöörlemist siis, kui haagis on lahti ühendatud. Kõik piduriga varustatud haagised peavad olema varustatud ka seadmega, mis peatab haagise automaatselt, kui see tuleb lahti liikumise ajal. See säte ei kohaldu kaherattalistele haagissuvilatele või kergetele kaubahaagistele, mille mass on suurem kui 750 kg tingimusel, et need on lisaks peamisele haakeseadisele varustatud ka teise kinnitusega, mis võib olla kett või tross. (c) Liigendsõidukite ning mootorsõidukite ja haagiste ühendite pidurdamine (i) Liigendsõidukid Käesoleva osa lõike (a) sätted kohalduvad igale liigendsõidukile. Poolhaagis, mille täismass on suurem kui 750 kg, peab olema varustatud vähemalt ühe pidurdusseadmega, mis rakendub vedava sõiduki sõidupiduri rakendamisel. Lisaks peab poolhaagise pidurdusseade olema suuteline takistama poolhaagise ratast e pöörlemist siis, kui poolhaagis on lahti ühendatud. Kui riigisisesed õigusaktid seda nõuavad, siis peab piduriga poolhaagis olema varustatud seadmega, mis peatab poolhaagise automaatselt, kui see tuleb lahti liikumise ajal. (ii) Mootorsõidukite ja haagiste ühendid Iga mootorsõiduki ja haagise või mitme haagise ühend peab olema varustatud piduritega, mis suudavad kontrollida sõiduki liikumist ja seismajäämist tõhusalt, ohutult ja kiirelt mis tahes koormaga ja hoolimata sellest, kas sõiduk liigub üles- või allamäge (d) Külgkorviga või külgkorvita mootorratta pidurdamine Iga mootorratas peab olema varustatud kahe pidurdusseadmega, mida võib kasutada kas jala või käe abil ning mis suudavad kontrollida mootorratta liikumist ja seismajäämist tõhusalt, ohutult ja kiirelt. II. TULED (a) Iga mootorsõiduk, välja arvatud külgkorviga või külgkorvita mootorratas, mis suudab sõita kiiremini kui 20 km/h, peab olema varustatud vähemalt kahe valge või kollase kaugtulega, mis paiknevad eesosas ja mis selge ilmaga öisel ajal suudavad teed valgustada piisavalt hästi sõidukist 100 m ettepoole. (b) Iga mootorsõiduk, välja arvatud külgkorviga või külgkorvita mootorratas, mis suudab sõita kiiremini kui 20 km/h, peab olema varustatud kahe valge või kollase lähitulega, mis paiknevad sõiduki eesosas ja mis vajaduse korral selge ilmaga öisel ajal suudavad valgustada teed piisavalt hästi sõidukist 30 m ettepoole ning mis ei pimesta teisi liiklejaid hoolimata liikluse suunast. Lähitulesid tuleb kasutada kaugtulede asemel alati siis, kui mittepimestavate tulede kasutamine on vajalik või kohustuslik. (c) Iga külgkorviga või külgkorvita mootorratas peab olema varustatud vähemalt ühe kaugtule ja lähitulega, mis vastab selle osa sätetele (a) ja (b). Sellest kohustusest võib vabastada mootorrattad, mille silindri maksimaalne töömaht on alla 50 cm3. (d) Kõik mootorsõidukid peale külgkorviga või külgkorvita mootorrataste peavad olema varustatud ees kahe valge ääretulega (gabariiditulega). Need tuled peavad selge ilmaga öisel ajal olema nähtavad vähemalt 150 m sõidukist eespool, pimestamata seejuures teisi liiklejaid. Tulede valgustavate pindade sõiduki pikiteljest kõige kaugemal asuvad osad peavad paiknema võimalikult lähedal sõiduki kõige väljaulatuvamale äärele ega tohi olla sellest kaugemal kui 400 mm. Ääretuled (gabariidituled) peavad põlema öisel ajal kõikides olukordades, kus nende kasutamine on kohustuslik, ning samal ajal koos lähituledega, kui lähitulede ükski valgustava pinna osa ei ole sõiduki kõige väljaulatuvamale äärele lähemal kui 400 mm. (e) Iga mootorsõiduki tagaosas ja sõidukite ühendi iga haagise tagaosas peab olema vähemalt üks punane tuli, mis on selge ilmaga öisel ajal nähtav vähemalt 150 m sõidukist tagapool. (f) Mootorsõiduki või haagise tagaosas olev registreerimisnumber peab olema öisel ajal valgustatud nii, et seda oleks võimalik lugeda selge ilmaga 20 m sõidukist tagapool. (g) Tagumine punane tuli või tuled ja tagumise registreerimisnumbri tuli peavad põlema samal ajal kui põlevad ääretuled (gabariidituled), lähituled või kaugtuled. (h) Kõik mootorsõidukid peale külgkorviga või külgkorvita mootorrataste peavad olema varustatud kahe punase helkuriga, mis soovitatavalt pole kolmnurksed ja paiknevad sõiduki taga mõlemal küljel sümmeetriliselt. Helkurite välimised servad peavad paiknema sõiduki välimisele äärele võimalikult lähedal, kuid mitte kaugemal kui 400 mm. Helkurid võivad sisalduda tagumistes punastes tuledes, kui tuled vastavad eespool toodud nõuetele. Helkurid peavad olema selge ilmaga öisel ajal nähtavad vähemalt 100 m kaugusel, kui nende peale paistab kahe kaugtule valgus. (i) Iga külgkorvita mootorratas peab olema varustatud punase helkuriga, mis soovitatavalt pole kolmnurkne ja mis paikneb sõiduki tagaosas ja kas on kombineeritud tagumise tulega või on eraldi ning mis peab vastama selle osa lõigus (h) toodud nähtavuse nõuetele. (j) Iga haagis ja liigendsõiduk peab olema varustatud kahe punase helkuriga, eelistatavalt kolmnurkse kujuga, mis paiknevad sõiduki taga mõlemal küljel sümmeetriliselt. Helkurid peavad olema selge ilmaga öösel nähtavad vähemalt 100 m kaugusele, kui nende peale paistab kahe kaugtule valgus. Kui helkurid on kolmnurkse kujuga, siis peab kolmnurk olema võrdkülgne, külje pikkus vähemalt 150 mm ja kolmnurk peab olema püstises asendis. Iga sellise helkuri välimine nurk peab paiknema sõiduki välimisele äärele võimalikult lähedal, kuid mitte kaugemal kui 400 mm sellest. (k) Kõik mootorsõidukid ja sõidukite ühendite viimased haagised, välja arvatud mootorrattad, peavad olema tagaosas varustatud stopptulega, mis kiirgab punast või merevaikkollast valgust. See tuli peab aktiveeruma mootorsõiduki sõidupiduri vajutamisel. Kui stopptuli on punast värvi ja sisaldub tagumises punases tules või on sellega seotud, siis peab stopptule intensiivsus olema suurem kui tagumisel punasel tulel. Stopptuld ei nõuta haagistel ja poolhaagistel, kui nende mõõtmed on sellised, et vedava sõiduki stopptuli jääb tagantpoolt nähtavaks. (l) Kui mootorsõiduk on varustatud suunanäituritega, siis peavad need olema üks järgnevatest: (i) liigutatav tiib, mis ulatub välja sõiduki mõlemalt poolelt ja mis kiirgab merevaikkollast valgust, kui tiib on horisontaalses asendis; (ii) ühtlaselt vilkuv merevaikkollane tuli, mis paikneb sõiduki mõlemal küljel; (iii) ühtlaselt vilkuv tuli, mis paikneb sõiduki ees ja taga mõlemal küljel. Selliste tulede värv peab ees olema valge või oranž ja taga punane või oranž. (m) Ükski tuli peale suunanäiturite ei tohi vilkuda. (n) Kui sõiduk on varustatud mitme sama liiki tulega, siis peavad need olema sama värvi ja, välja arvatud külgkorviga mootorrataste puhul, paiknema sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes. (o) Sama valgustusseade võib sisaldada mitut tuld tingimusel, et igaüks nendest vastab selle osa asjassepuutuvatele sätetele. III. MUUD TINGIMUSED (a) Juhtimisseadis Iga mootorsõiduk peab olema varustatud tugeva juhtimisseadisega, mille abil saab sõidukit lihtsalt, kiirelt ja täpselt pöörata. (b) Tahavaatepeegel Iga mootorsõiduk peab olema varustatud vähemalt ühe sobivas suuruses tahavaatepeegliga, mis paikneb nii, et juht näeb oma istmelt teed sõiduki taga. See säte ei ole kohustuslik külgkorviga või külgkorviga mootorratastele. (c) Hoiatusseadmed Iga mootorsõiduk peab olema varustatud vähemalt ühe kuuldava heliseadmega, mis on piisavalt tugev ja mis ei tohi olla kell, gong, sireen või muu vali heliga seade. (d) Klaasipuhasti Igal esiklaasiga varustatud mootorsõidukil peab olema vähemalt üks tõhus klaasipuhasti, mis ei vaja toimimiseks juhi pidevat juhtimist. See säte ei ole kohustuslik külgkorviga või külgkorvita mootorratastele. (e) Esiklaasid Esiklaasid peavad olema tehtud stabiilsest materjalist; olema läbipaistvad ja ne ed ei tohi purunemise korral tekitada peenikesi kilde. Läbi materjali vaadeldavad objekti ei tohi olla moonutatud. (f) Tagurdusseade Iga mootorsõiduk peab olema varustatud tagurdusseadmega, mida on võimalik juhtida juhiistmelt, kui mootorsõiduki tühimass on suurem kui 400 kg. (g) Summuti Iga mootorsõiduk peab olema varustatud pidevalt töötava summutiga, et ennetada liigset või ebatavalist müra; juhil ei tohi olla võimalust teel olles summuti tööd katkestada. (h) Rehvid Mootorsõidukite ja nende haagiste ratastel peavad olema õhkrehvid või muud samaväärse elastsusega rehvid. (i) Kallakust allaveeremist takistav seade Mägises piirkonnas liigeldes või kui riigisisesed õigusaktid seda nõuavad, peab üle 3500 kg täismassiga mootorsõidukitel olema kaasas seade, mis takistaks sõiduki liikumist edasi või tagasi, näiteks tõkisking. (j) Üldsätted (i) Iga mootorsõiduki masinad ja lisaseadmed peavad olema minimaalselt tule - ja plahvatusohtlikud; need ei tohi põhjustada kahjulikke gaase või ebameeldivaid lõhnu ega teha häirivat müra ning need ei tohi kujutada endast kokkupõrkeohtu. (ii) Kõik mootorsõidukid peavad olema konstrueeritud nii, et juht näeks ette, paremale ja vasakule piisavalt selgelt, et ta saaks sõita ohutult. · (iii) Pidurdamist ja tulesid puudutavad sätted ei kohaldu invasõidukitele, mis vastavad registreerimisriigi kohalikele õigusaktidele pidurite, tulede ja helkurite osas. Selles lõigus tähendab invasõiduk mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 300 kg, mille kiirus ei üle 30 km/h ning mis on spetsiaalselt projekteeritud ja konstrueeritud (ja mitte ainult kohandatud) kasutamiseks isikutele, kellel on mõni füüsiline puue, ning mida tavaliselt sellised inimesed kasutavad. IV. SÕIDUKITE ÜHEND (a) Sõidukite ühend võib koosneda vedavast sõidukist ja ühest või kahest haagisest. Liigendsõiduk võib vedada haagist, kuid kui liigendsõidukit kasutatakse reisijate vedamiseks, siis ei tohi haagisel olla üle ühe telje ja sellega ei tohi vedada reisijaid. (b) Konventsiooniosalistel on lubatud tuua välja, et sõiduk tohib vedada ainult ühte haagist ja et liigendiga sõidukil ei ole lubatud vedada haagist. Samuti võib tuua välja, et liigendsõidukil ei ole lubatud vedada reisijaid. V. ÜLEMINEKUSÄTTED Selle lisa osad I ja II ning osa III lõige (e) kohalduvad kõikidele mootorsõidukitele, mis registreeritakse esimest korda kahe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist, ning sellise sõidukiga veetavatele haagistele. Viis aastat pärast konventsiooni jõustumist jõustuvad nimetatud sätted igale mootorsõidukile, mille esimene registreerimine toimus enne konventsiooni jõustumisele järgnenud kaheaastast perioodi, ning sellise sõidukiga veetavatele haagistele. Vahepealsel ajal kohalduvad järgnevad sätted: (a) Iga mootorsõiduk peab olema varustatud kas kahe üksteisest sõltumatu pidurisüsteemiga või ühe pidurisüsteemiga, millel on kaks iseseisvat rakendamisviisi, millest üks toimib isegi siis, kui teine on rikkis, tingimusel, et kasutatav süsteem on tõhus ja rakendub kiiresti. (b) Iga öösel üksi liiklev mootorsõiduk peab öisel ajal alates päikseloojangust olema varustatud ees vähemalt kahe valge tulega, millest üks paikneb paremal ja teine vasakul, ning taga punase tulega. Ilma külgkorvita mootorrataste puhul võib esimeste tulede arvu vähendada üheni. (c) Iga mootorsõiduk peab olema varustatud kas ühe või mitme seadmega, mis suudab tõhusalt valgustada eesolevat teed piisava kauguseni, välja arvatud juhul, kui eespool kehtestatud kaks valget tuld juba täidavad seda funktsiooni. Kui sõiduk suudab liikuda kiiremini kui 30 km/h, siis ei tohi see vahemaa olla väiksem kui 100 m. (d) Tuled, mis võivad pimestada, peavad olema varustatud vahendiga, mis kõrvaldab pimestava mõju teiste liiklejatega kohtudes või olukordades, kus pimestava mõju kõrvaldamine on kasulik. Pimestava mõju kõrvaldamine peab sellegipoolest jätma alles piisavalt valgust, et valgustada ees olevat teed selgelt vähemalt 25 m. (e) Haagiseid vedavatele mootorsõidukitele kohalduvad valgustuse osas samad määrused kui iseseisvatele mootorsõidukitele; tagumine punane tuli peab paiknema haagise taga. LISA 7 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE MAKSIMAALSED MÕÕTMED JA MASSID 1. Käesolev lisa kohaldub artikli 23 kohaselt määratud kiirteedele. 2. Nendel teedel on nii veoseta kui veosega sõidukite maksimaalsed mõõtmed ja massid järgnevad tingimusel, et ükski sõiduk ei vea suuremat maksimaalset veost kui see, mis on lubatud registreerimisriigi pädeva asutuse poolt: Meetrid Jalad (a) Kogulaius .............................................................................................. 2,50 8,20 (b) Kogukõrgus........................................................................................... 3,80 12,50 (c) Kogupikkus: Kaheteljelised kaubaautod ............................................................. 10,00 33,00 Kaheteljelised sõiduautod.............................................................. 11,00 36,00 Kolme- või enamateljelised sõidukid ......................................... 11,00 36,00 Liigendsõidukid ............................................................................. 14,00 46,00 Ühe haagisega sõidukite ühend1 ................................................... 18,00 59,00 Kahe haagisega sõidukite ühend1 .................................................. 22,00 72,00 1 Lisa 6 osa IV sätted sõidukite ühendi kohta kohalduvad ka selles lisas mainitud sõidukite ühendile. Tonnid Naelad d) Täismass: (i) Suurima koormusega telje kohta 2 8,00................. 17 600 (ii) Suurima koormusega tandemtelje grupi kohta (grupi kaks telge, mille vahe on vähemalt 1 meeter ja vähem kui 2 meetrit 14,50 32 000 (iii) Sõiduki, liigendsõiduki või muu ühendi kohta: Sõiduki, liigendsõiduki või Sõiduki, liigendsõiduki või Sõiduki, liigendsõiduki või Sõiduki, liigendsõiduki või muu ühendi äärmiste muu ühendi täismass muu ühendi äärmiste muu ühendi täismass naeltes telgede vaheline kaugus tonnides telgede vaheline kaugus meetrites jalgades Alates 1 kuni 2 ………………… 14,50 Alates 3 kuni 7 ………………… 32 000 “ 2“ 3 ………………… 15 “ 7“ 8 ………………… 32 480 “ 3“ 4 ………………… 16,25 “ 8“ 9 ………………… 33 320 “ 4“ 5 ………………… 17,50 “ 9“ 10 ………………… 34 160 “ 5“ 6 ………………… 18,75 “ 10 “ 11 ………………… 35 000 “ 6“ 7 ………………… 20,00 “ 11 “ 12 ………………… 35 840 “ 7“ 8 ………………… 21,75 “ 12 “ 13 ………………… 36 680 “ 8“ 9 ………………… 22,50 “ 13 “ 14 ………………… 37 520 “ 9“ 10 ………………… 23,75 “ 14 “ 15 ………………… 38 360 “ 10 “ 11 ………………… 25,00 “ 15 “ 16 ………………… 39 200 “ 11 “ 12 ………………… 26,25 “ 16 “ 17 ………………… 40 040 “ 17 “ 18 ………………… 40 880 “ 12 “ 13 ………………… 27,50 “ 18 “ 19 ………………… 41 720 “ 19 “ 20 ………………… 42 560 “ 13 “ 14 ………………… 28,75 “ 20 “ 21 ………………… 43 400 “ 21 “ 22 ………………… 44 240 “ 14 “ 15 ………………… 30,00 “ 22 “ 23 ………………… 45 080 “ 15 “ 16 ………………… 31,25 “ 23 “ 24 ………………… 45 920 “ 16 “ 17 ………………… 32,50 “ 24 “ 25 ………………… 46 760 “ 17 “ 18 ………………… 33,75 “ 25 “ 26 ………………… 47 600 “ 18 “ 19 ………………… 35,00 “ 26 “ 27 ………………… 48 440 “ 19 “ 20 ………………… 36,25 “ 27 “ 28 ………………… 49 280 “ 28 “ 29 ………………… 50 120 “ 29 “ 30 ………………… 50 960 “ 30 “ 31 ………………… 51 800 “ 31 “ 32 ………………… 52 640 “ 32 “ 33 ………………… 53 480 “ 33 “ 34 ………………… 54 320 “ 34 “ 35 ………………… 55 160 “ 35 “ 36 ………………… 56 000 “ 36 “ 37 ………………… 56 840 “ 37 “ 38 ………………… 57 680 “ 38 “ 39 ………………… 58 520 “ 39 “ 40 ………………… 59 360 “ 40 “ 41 ………………… 60 200 “ 41 “ 42 ………………… 61 040 “ 42 “ 43 ………………… 61 880 “ 43 “ 44 ………………… 62 720 “ 44 “ 45 ………………… 63 560 “ 45 “ 46 ………………… 64 400 “ 46 “ 47 ………………… 65 240 “ 47 “ 48 ………………… 66 080 “ 48 “ 49 ………………… 66 920 “ 49 “ 50 ………………… 67 760 “ 50 “ 51 ………………… 68 600 2 Telje massi defineeritakse kogukaaluna, mida kõik rattad, mille keskosad paiknevad risti kahel paralleelsel tasandil 1 meetri kaugusel üksteisest kogu sõiduki ulatuses, avaldavad teele. “ 51 “ 52 ………………… 69 440 “ 52 “ 53 ………………… 70 280 “ 53 “ 54 ………………… 71 120 “ 54 “ 55 ………………… 71 960 “ 55 “ 56 ………………… 72 800 “ 56 “ 57 ………………… 73 640 “ 57 “ 58 ………………… 74 480 “ 58 “ 59 ………………… 75 320 “ 59 “ 60 ………………… 76 160 “ 60 “ 61 ………………… 77 000 “ 61 “ 62 ………………… 77 840 “ 62 “ 63 ………………… 78 680 “ 63 “ 64 ………………… 79 520 “ 64 “ 65 ………………… 80 360 (iv) Kui rahvusvahelisse liiklusesse lubatud sõiduki täismass meetermõõdustikus alapunkti (iii) kohaselt erineb täismassist naeltes, siis kohaldub kahest väärtusest suurem. 3. Konventsiooniosalised võivad sõlmida regionaalseid lepinguid täismasside suurendamiseks nimekirjaga võrreldes. Sellegipoolest on soovituslik, et suurima koormusega ei ületa telje kantav maksimaalne mass 13 tonni. 4. Kui konventsiooniosaline määrab teed, millele käesolev lisa kohaldub, siis toob see välja maksimaalsed mõõtmed või kaalud, mis on kehtestatud ajutiselt sellisel teel liiklemiseks: (a) kui on tegemist praami, tunneli või sillaga, mis piiraks käesoleva lisaga lubatud mõõtmete ja kaaludega sõidukite liiklust; (b) kus tee iseloom või seisukord tingib vajaduse piirata sellel liiklevate sõidukite mõõtmeid ja masse. 5. Maksimaalseid mõõtmeid või kaale ületavate sõidukite või sõidukite ühendite spetsiaalseid liiklemislube võivad väljastada konventsiooniosalised või nende allüksused. 6. Konventsiooniosaline või selle allüksus võib piirata või keelata mootorsõidukite kasutamise määratud teel, millele käesoleva lisa kohaldub, või määrata piirangud sellele teel kasutatavate sõidukite massile teatud perioodiks, kui tavaliselt sellel teel lubatud sõidukite massid kahjustaksid teed tõsiselt lagunemise, tugeva vihma, lume, sulamise või mõne muu ebasoodsa ilmaolu tõttu. LISA 8 TINGIMUSED, MIDA PEAVAD TÄITMA RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE MOOTORSÕIDUKITE JUHID Konventsiooni artiklis 24 määratud tingimuste alusel peab minimaalne vanus mootorsõiduki juhtimiseks olema kaheksateist aastat. Sellegipoolest võivad konventsiooniosalised või nende allüksused tunnustada teise konventsiooniosalise väljastatud mootorratta ja invasõiduki juhiluba, mis on väljastatud alla 18- aastasele. LISA 9 JUHILOA NÄIDIS — MÕÕTMED : 74 X 105 mm Värv: roosa 1. Juhiluba koostatakse riigi õigusaktidega ettenähtud keeles/keeltes. 2. Dokumendi pealkiri „Juhiluba“ kirjutatakse punktis 1 määratletud keeles ning sellele peab järgnema prantsuskeelne tõlge „Permis de conduire“. 3. Sissekanded tuleb kirjutada (või neid korrata) ladina tähtedega või nn inglise transkriptsioonis. 4. Väljaandnud riigi pädeva asutuse lisamärkused, kui need on olemas, ei kohaldu rahvusvahelisele liiklusele. 5. Lisas 4 ette nähtud riigi tunnusmärk peab olema kirjutatud ovaali sisse. VÄLIMISED LEHED Reserveeritud väljaandva riigi Riigi nimi pädeva asutuse kinnitustele ja uuendamistele Asutuse pitser . JUHILUBA SISEMISED LEHED 1. Perekonnanimi Aadressi muutumine Sõidukid, mille kohta juhiluba kehtib 2. Teised nimed* 3. Sünnikuupäev** & -koht *** Asutuse pitser Kuupäev Asutuse pitser A 4. Alaline elukoht Allkiri Foto Asutuse pitser Kuupäev Asutuse pitser B 35 x 45 mm Allkiri Omaniku allkiri **** Asutuse pitser Kuupäev Asutuse pitser C 5. Väljaandja Allkiri 6. Väljaandmiskoht……… kuupäev Asutuse pitser 7. Kehtib kuni D Vajadusel väljaandva riigi pädevate asutuste lisamärkused Nr Asutuse pitser E Asutuse pitser Täpsem info pöördel Asutuse allkiri * Lubatud on sisestada ka isa või abikaasa nimi *** kui on teada ** või ligikaudne vanus väljaandmisel **** või omaniku pöidlajälg A Sõidukid, mille kohta juhiluba kehtib : Külgkorviga või külgkorvita mootorrattad, invasõidukid ja kolmerattalised mootorsõidukid, mille tühimass ei ületa 400 kg. Asutuse pitser В Mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja mis sisaldavad lisaks juhiistmele maksimaalselt 8 istet või mida kasutatakse kaupade veoks ja mille täismass ei ületa 3500 kg. Selle kategooria sõidukid võivad vedada kerghaagist. Asutuse pitser С Mootorsõidukid, mida kasutatakse kaupade veoks ja mille täismass ületab 3500 kg. Selle kategooria sõidukid võivad vedada kerghaagist. Asutuse pitser D Mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja mis sisaldavad lisaks juhiistmele rohkem kui 8 istet. Selle kategooria sõidukid võivad vedada kerghaagist. Asutuse pitser E Kategooriate B, C ja D mootorsõidukid, mille jaoks juhil on luba, kasutamiseks koos muu haagisega peale kerghaagise. Asutuse pitser Sõiduki täismass tähendab sõiduki ja selle maksimaalse veose massi hetkel, mil sõiduk on valmis sõitmiseks. Maksimaalne veose mass tähendab veose massi, mida lubab sõiduki registreerimisriigi pädev asutus. Kerghaagis on haagis, mille täismass ei ületa 750 kg. L I S A 10 RAHVUSVAHELISE JUHILOA NÄIDIS MÕÕTMED : 105 X 148 mm Värvid: kaaned: hall leheküljed: valged Leheküljed 1 ja 2 koostatakse riigikeeles või riigikeeltes. Viimane lehekülg koostatakse täielikult prantsuse keeles. Rahvusvahelise juhiloa lisalehed peavad kordama teistes keeltes viimase lehekülje osa I teksti. Need tuleb koostada järgnevates keeltes: (a) väljaandva riigi ettenähtud keeles/keeltes; (b) ÜRO ametlikes keeltes; (c) mitte rohkem kui kuues keeles, mille valib väljaandev riik. Valitsused peavad edastama juhiloa teksti tõendatud tõlke erinevatesse keeltesse ÜRO peasekretärile, iga riik tema suhtes asjassepuutuva keele kohta. Kirjalikud kommentaarid tuleb kirjutada ladina tähtedega või nn inglise transkriptsioonis. LEHEKÜLG 1 LEHEKÜLG 2 (Kaas) (Sisekaas) (Riigi nimi) RAHVUSVAHELINE MOOTORSÕIDUKILIIKLUS RAHVUSVAHELINE JUHILUBA Rahvusvaheline teeliikluse konventsioon ............. Käesolev juhiluba kehtib ühe aasta alates Väljaandja .............................................................. väljaandmise kuupäevast juhiloa viimasel leheküljel Kuupäev .................................................................. mainitud kategooria või kategooriate sõidukite juhtimiseks kõikide konventsiooniosaliste Asutuse pitser territooriumitel, välja arvatud väljaandva 1 Asutuse pitser või allkiri konventsiooniosalise territooriumil. või Asutuse volitatud liidu allkiri või pitser. [Konventsiooniosaliste nimekirja jaoks reserveeritud ruum (valikuline)] Käesolev juhiluba ei mõjuta selle omaniku kohustust järgida rangelt elukohta või ameti pidamist käsitlevaid seaduseid ja määruseid, mis kehtivad igas reisimisel läbitavas riigis. Osa I VIIMANE LEHEKÜLG Osa II * Lubatud on sisestada ka isa või abikaasa nimi Juhi andmed: Perekonnanimi 1 1. Teised nimed* 2 2. Sõidukid, mille kohta juhiluba Sünnikoht** 3 3. kehtib: Sünnikuupäev*** 4 4. Alaline elukoht 5 5. Külgkorviga või külgkorvita mootorrattad, A A Pitser invasõidukid ja kolmerattalised mootorsõidukid, Foto mille tühimass ei ületa 400 kg. Mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks B ja mis sisaldavad lisaks juhiistmele B Pitser maksimaalselt 8 istet või mida kasutatakse kaupade veoks ja mille täismass ei ületa 3500 kg. Selle kategooria sõidukid võivad vedada kerghaagist. Mootorsõidukid, mida kasutatakse kaupade C veoks ja mille täismass ületab 3500 kg. Selle kategooria sõidukid võivad vedada kerghaagist. Mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks D C Pitser ja mis sisaldavad lisaks juhiistmele rohkem kui 8 istet. Selle kategooria sõidukid võivad vedada Omaniku allkiri kerghaagist. Kategooriate B, C ja D mootorsõidukid, mille E jaoks juhil on luba, kasutamiseks koos muu D Pitser haagisega peale kerghaagise. Sõiduki täismass tähendab sõiduki ja selle maksimaalse veose massi hetkel, mil sõiduk on valmis sõitmiseks. Maksimaalne veose mass tähendab veose massi, mida lubab E Pitser sõiduki registreerimisriigi pädev asutus. Kerghaagis on haagis, mille täismass ei ületa 750 kg. KEELUD KEELUD (riigid) Käesoleva juhiloa omanikul on keelatud sõita (riigis) I…………………… V…………………. järgneval põhjusel II………………….. VI………………… III…………………. VII……………….. Asutuse pitser Koht Kuupäev allkiri IV…………………. VIII……………… Kui ülaltoodud ruum on täis, siis kasutage teist keeldude jaoks mõeldud ruumi ** Kui on teada *** Või ligikaudne vanus väljaandmisel **** Või omaniku pöidlajälg Tõlke teinud INGLISE KEELE – EESTI KEELE VANDETÕLK Kudrun Tamm. Vandetõlgiks nimetatud 8. jaanuaril 2015, kutsetunnistus nr 37, välja antud 27. jaanuaril 2015. aastal. Büroo: Scriba Tõlkebüroo, Riia 4, Tartu 51004; tel +372 52 86 768; e-post: [email protected]; veebileht: www.scriba.ee. Info vandetõlkide kohta: http://www.just.ee. Vandetõlkide Koda: http://www.vandetolgid.ee Dokumendis on kuuskümmend lehekülge. Tõlke registreerimise number 95. Tartu, 10.08.2018 EELNÕU 21.07.2020 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooniga ühinemine Välissuhtlemisseaduse § 16 alusel: 1. Ühineda teeliikluse konventsiooniga, mis on koostatud 19. septembril 1949. aastal Genfis. 2. Teha konventsiooni artikli 2 lõike 1 alusel deklaratsioon, mille kohaselt Eesti Vabariik välistab konventsiooniga ühinemisel lisa 1 kohaldamise. 3. Kooskõlas konventsiooni lisa 4 lõikega 3 teatada ühinemisel ÜRO peasekretärile riigi tunnusmärk EST. 4. Kooskõlas konventsiooni lisaga 10 edastada ühinemisel ÜRO peasekretärile rahvusvahelise juhiloa teksti tõendatud tõlked erinevatesse keeltesse. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 21.07.2020 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Genfi 1949 a. teeliikluse konventsiooniga ühinemine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Korralduse alusel ühineb Eesti Vabariik Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooniga. Eesti on liitunud Viini 1968. a teeliikluse konventsiooniga, mille osalisriigid tunnustavad Eesti juhiluba. Eesti juhiluba tunnustavad ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigid ja Šveitsi Konföderatsioon Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ, juhilubade kohta (uuestisõnastamine) kohaselt. Kuigi viidatud õigusaktide järgi tunnustavad paljud riigid Eesti juhilube, on siiski riike, kes ei tunnusta Eesti juhilube. Nendest riikidest 41 (näiteks Jaapan, Ameerika Ühendriigid või Uus-Meremaa) on liitunud Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooniga (edaspidi ka Genfi konventsioon), mis samuti reguleerib juhilubade tunnustamist. Sellistes riikides viibib üha enam Eestis väljastatud juhiluba omavaid isikuid, sealhulgas seal ettevõtlusega tegelevaid isikuid, kelle huvides peaks Eesti Genfi konventsiooniga ühinema, sest siis saavad nende juhiload tunnustatud. Genfi konventsiooniga ühinemine võimaldab Eestis välja antud juhiloga ilma täiendavaid eksameid sooritamata sõita konventsiooni osalisriigis. Eesti ise tunnustab liiklusseaduse kohaselt: 1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiluba; 2) Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba; 3) Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba; 4) Eestiga vastastikuse juhilubade tunnustamise rahvusvahelise lepingu sõlminud välisriigi juhiluba. Genfi konventsioon oli allakirjutamiseks avatud kuni 31. detsembrini 1949 aastal. Tänaseks on konventsioon artikli 27 kohaselt avatud ühinemiseks kõigile ÜRO liikmesriikidele, Eestil on seega võimalus konventsiooniga ühineda. Konventsiooniga ühinemine jõustub kolmekümnendal päeval pärast ühinemiskirja hoiule andmist ÜRO peasekretärile. Konventsiooniga liitumisele on alternatiiviks iga riigiga eraldi läbirääkimiste pidamine juhilubade tunnustamise osas. 41 riigiga kahepoolsete läbirääkimiste pidamine oleks aga oluliselt aeganõudvam ja tähendaks Eestile suuremat halduskoormust. Seetõttu on asjakohane liituda Genfi teeliikluse konventsiooniga. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialistid Mait Klein (tel: 6256379, e-post: [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e-post: [email protected], telefon: 6256360). Konventsiooni on eesti keelde tõlkinud tõlkebüroo Scriba vandetõlk Kudrun Tamm. 1 1.3. Märkused Riigisiseseks menetlemiseks ja avaldamiseks vajab konventsiooniga ühinemine Vabariigi Valitsuse heakskiitu vastavalt välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) §-le 16. Konventsioon on ühinemiseks avatud artikli 27 kohaselt ÜRO liikmesriikidele, ühinemiseks on vajalik ÜRO peasekretärile anda hoiule ühinemiskiri. Konventsioon ei kuulu ratifitseerimisele, kuna konventsioon seda ei nõua ja puuduvad VäSS §-s 20 sätestatud alused. Konventsioon on ühinemiseks avatud kõikidele riikidele, mis ei ole konventsiooni allkirjastanud. Konventsiooniga ühinemisel ei ole vaja muuta kehtivaid seadusi. Genfi konventsiooniga liitumisel on tarvis teha muudatus majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruses nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi määrus nr 50), et kehtestada Genfi konventsiooni kohane rahvusvahelise juhiloa vorm. Konventsiooni kohaselt võib konventsiooniosaline nõuda, et iga tema territooriumile lubatud juht kannab kaasas rahvusvahelist juhiluba, mis vastab konventsioonis toodud mudelile, eriti juhtudel, kui juht pärineb riigist, kus riigisisest juhiluba ei nõuta või kus talle väljastatud riigisisene juhiluba ei vasta konventsioonis toodud mudelile. Eesti riigisisene juhiluba ei vasta konventsiooni toodud mudelile ja seetõttu on vajalik kehtestada määruses Genfi konventsiooni kohane rahvusvahelise juhiloa vorm. 2. Korralduse eesmärk Korraldusega kiidetakse heaks Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooniga ühinemine. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korraldus koosneb neljast punktist. Punktiga 1 kiidetakse heaks Genfi konventsiooniga ühinemine. Konventsioon koosneb 7 peatükist ja 35 artiklist ja 10 lisast. Eesti õiguse vastavus konventsiooni artiklitele on kajastatud alltoodud tabelis. Preambul kirjeldab konventsiooni eesmärgina rahvusvahelise teeliikluse arendamist ja ohutuse tõstmist teatud ühtsete reeglite kehtestamisega. Art. nr Peatüki ja artikli pealkiri Eesti õiguse vastavus artiklile PEATÜKK I Üldsätted 1 1. Iga konventsiooniosaline Konventsiooniga ühinemisel nõustub nõustub oma teede kasutamisega Eesti oma teede kasutamisega rahvusvaheliseks liikluseks käesolevas rahvusvaheliseks liikluseks konventsioonis määratud tingimustel, konventsioonis määratud tingimustel. säilitades samal ajal jurisdiktsiooni oma teede kasutamise üle. 2. Üheltki konventsiooniosaliselt ei nõuta konventsiooni pakutavate hüvede laiendamist mis tahes sõidukile, haagisele või juhile, mis või 2 kes on viibinud pidevalt selle riigi territooriumil üle ühe aasta. 2 1. Konventsiooni lisad on Ei vasta. konventsiooni lahutamatud osad; Eesti deklareerib konventsiooniga sellegipoolest võib mis tahes riik ühinemisel, et lisa 1 jäetakse konventsiooni allkirjastamisel, kohaldamata. ratifitseerimisel või sellega Lisa 1 kohaselt ei loeta jalgrattaid, ühinemisel või mis tahes hetkel millele on lisatud sisepõlemismootor, pärast seda jätta konventsiooni mille silindri maksimaalne töömaht on kohaldamisel deklaratsiooniga välja maksimaalselt 50 cm3 lisad 1 ja 2. mootorsõidukiteks tingimusel, et 2. Iga konventsiooniosaline võib mis jalgratta konstruktsioon säilitab kõik tahes hetkel teatada ÜRO jalgrattale omased tavapärased peasekretärile, et peab alates tunnused. Konventsiooni lisas 1 nimetatud teatise kuupäevast siduvaks kirjeldatud sõiduk on Eesti õiguse lisasid 1 ja 2, mis jäeti välja selle kohaselt mopeed ning mopeed on artikli lõike 1 kohaselt. liiklusseaduse (edaspidi ka LS) mõistes mootorsõiduk (LS § 2 p 42). Kuna konventsiooni lisas 1 kirjeldatud jalgratas loetakse Eestis mootorsõidukiks on vajalik jätta kohaldamata lisa 1. Konventsiooni lisas 2 sätestatu vastab Eesti õigusele ja selle kohaldamata jätmine vajalik ei ole. 3 1. Meetmeid, millega on Vastab. nõustunud kas kõik Eesti on liitunud 1968. a Viini konventsiooniosalised või mõned teeliikluse konventsiooniga. Samuti nendest või millega nõustutakse tunnustab Eesti Euroopa tulevikus eesmärgiga soodustada Majanduspiirkonna liikmesriigis ja rahvusvahelist teeliiklust tolli, politsei, Šveitsi Konföderatsioonis välja antud tervise ja muude nõuete lihtsustamise juhiluba. teel, loetakse konventsiooni eesmärgiga kokkusobivateks. Lõikes 2 nimetatud võlakirja või muud 2. (a) Iga konventsiooniosaline tagatist Eestisse sõidukiga sisenemisel võib nõuda rahvusvahelisse liiklusesse ei nõuta. lubatud mis tahes mootorsõiduki importimisel võlakirja või muud Lõikes 3 nimetatud nõue on tagatist, mis tagab impordimaksude rahvusvahelisel teel kõrvuti olevaid tasumise, mida nimetatud tagatise tolliasutusi ja -punkte avatud samadel puudumise korral sisse nõutaks. lahtiolekuaegadel on täidetud Vabariigi (b) Iga konventsiooniosaline peab Valitsuse 25. juuni 2002. a määrusega selle artikli kontekstis aktsepteerima nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks garantiid, mille on andnud selle avatud piiripunktid“. Nimetatud territooriumil asutatud organisatsioon, määruse lisa 1 kohaselt on mis on seotud rahvusvahelise maanteelõikudel rahvusvaheliseks organisatsiooniga, mis on väljastanud liikluseks avatud piiripunktides (Narva mootorsõidukile kehtiva 1, Luhamaa, Koidula piiripunkt) rahvusvahelise tolliloa (näiteks carnet piiriületuse võimalused tagatud 24 h. de passages en douane). 3 3. Käesolevas konventsioonis toodud nõuete täitmiseks peavad konventsiooniosalised püüdma hoida samal rahvusvahelisel teel kõrvuti olevaid tolliasutusi ja -punkte avatud samadel lahtiolekuaegadel. 4 1. Konventsioonis kasutatakse Vastab. järgmisi mõisteid: Liiklusseaduses konventsiooni „rahvusvaheline liikus“ tähendab mis mõistetele vastavad mõisted on tahes liiklust, mis ületab vähemalt ühe järgmised: piiri; Tee- on jalakäijate või sõidukite „tee“ tähendab sõidukitele liiklemiseks liiklemiseks avatud rajatis või mis tahes moel avatud trassi; maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud „sõidutee“ on tee osa, mida tavaliselt muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka kasutavad liiklemiseks sõidukid; teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. „sõidurada“ tähendab sõidutee mis Olenevalt pealiskihist jagunevad teed tahes osa, mis on piisavalt lai sõidukite kattega teeks, kruusateeks ja liikumiseks ühes reas; pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, „juht“ tähendab isikut, kes juhib teel tuha või bituumeniga töödeldud sõidukit, kaasa arvatud jalgratast, või materjalist kattega (asfalt-, veoloomi või ratsutab või ajab tsementbetoon- või muu selline kate) kariloomi või kelle käes on ning kiviparketi ja munakivisillutisega eespoolmainitu tegelik füüsiline tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või juhtimine; killustikliivast või killustikusõelmetest „mootorsõiduk“ tähendab mis tahes tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu omal jõul liikuvat sõidukit, mida selline pealiskihita tee, mis on teeks tavaliselt kasutatakse inimeste või rajatud või sõidukite liikumise kaupade veoks teel, välja arvatud tulemusena selleks kujunenud (LS § 2 p rööbastel liikuvad sõidukid ja 81); elektrijuhtidega ühendatud sõidukid. Sõidutee- on sõidukite liikluseks Riigid, kelle jaoks on Lisa 1 siduv, ei ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning tohi selle definitsiooniga hõlmata jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel jalgrattaid, mis on varustatud võib olla mitu eraldusribadega eraldatud nimetatud lisas kirjeldatud tüüpi sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad lisamootoriga; sõiduteed moodustavad sõiduteede „liigendsõiduk“ tähendab mis tahes lõikumisala. Sõiduteeäärt näitab mootorsõidukit, mille haagisel puudub asjakohane teemärgis või selle esitelg ja mis on kinnitatud nii, et osa puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas- haagisest paikneb mootorsõiduki peal või muu riba äär, rentsli põhi või ning mootorsõiduk kannab sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal märkimisväärse osa sõiduki ja selle tasandil asuvad mõlemasuunalised veose massist. Seda tüüpi haagist trammiteed on sõidutee ühes servas, on kutsutakse „poolhaagiseks“; mitterööbassõidukite sõidutee ääreks „haagis“ tähendab mis tahes sõidukit, sõiduteepoolne trammirööbas (LS § p mis on mõeldud mootorsõidukile 78); vedamiseks; Sõidurada- on sõidutee pikiriba, mis „jalgratas“ tähendab mis tahes võib olla tähistatud asjakohaste jalgratast, mis pole iseliikuv. Riigid, liiklusmärkide või teekattemärgistega ja kelle jaoks on Lisa 1 siduv, peavad mille laius on küllaldane autode definitsiooniga hõlmama ka jalgrattad, liiklemiseks ühes reas. Kaherattaline mootorratas ja mopeed võivad 4 mis on varustatud nimetatud lisas sõidurajal liikuda kahes reas (LS § 2 p kirjeldatud tüüpi lisamootoriga; 76); sõiduki „tegelik mass“ tähendab Juht- on isik, kes juhib sõidukit või sõiduki ja selle veose massi hetkel, kui maastikusõidukit, juhib või ajab teel sõiduk seisab paigal ja on valmis loomi. Õppesõidu või sõidupraktika ajal sõitmiseks; tegeliku massi hulka loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi kuulub ka juhi ja tol hetkel veetavate õpetajat või -juhendajat, eksamisõidul mis tahes isikute mass; loetakse juhiks eksamineeritav (LS § 2 „maksimaalne veose mass“ tähendab p 19); veose massi, mida lubab sõiduki Mootorsõiduk-on mootori jõul liikuv registreerimisriigi pädev asutus; sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud sõiduki „täismass“ tähendab sõiduki ja liikumisvõimega isikule kasutamiseks selle maksimaalse veose massi hetkel, ettenähtud mootoriga sõiduk, mil sõiduk on valmis sõitmiseks. elektrimootoriga jalgratas, tasakaaluliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis (LS § 2 p 40); Haagis- on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Haagiseks ei loeta pukseeritavat seadet ega vahetatavat pukseeritavat seadeldist (LS § 2 p 9); Jalgratas- on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil. Jalgratas võib olla varustatud ka elektrimootoriga, mille maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti. Jalgrattaks ei loeta ratastooli, mis on ette nähtud liikumiseks puudega isikule (LS § 2 p 14); Tegelik mass- on sõiduki mass konkreetsel ajahetkel koos juhi, sõitjate ja veosega (LS § 2 p 84); Konventsiooni maksimaalse veose massi mõistele vastab Täismass- täismass on valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass (LS § 2 p 89). Konventsiooni liigendsõiduki mõiste vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi määrus nr 42) § 3 punktis 75 sätestatud poolhaagisautorongi mõistele. 5 Poolhaagisautorong on sadulhaakeseadme abil sadulvedukist ja poolhaagisest koostatud autorong (articulated vehicle). Poolhaagis on haagis, mis on ette nähtud haakimiseks sadulvedukiga või eelikuga ja mis kannab sadulvedukile või eelikule üle olulist vertikaalkoormust (määruse nr 42 § 3 p 74). Konventsiooni mõiste maksimaalne veose mass vastab Eesti õiguse kohaselt sõiduki kandevõimele. Kandevõime on sõiduki registrimassi ja sõiduki tühimassi vahe. Registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi (LS § 2 p 66), tühimass on valmistaja määratud täisvarustuses sõiduki mass (LS§ 2 p 90). 5 Konventsiooni ei tohi käsitleda Vastab. tasulise autoveo loana või loana Konventsiooni ei käsitleta tasulise vedada muid kaupu peale nende, mis autoveo loana. Veoseveo korraldamisel on sõidukis viibivate isikute isiklik lähtutakse autoveo seadusest, pagas; need ja muud konventsioonis majandustegevuse seadustiku üldosa mittekäsitletud asjad reguleeritakse seadusest, Euroopa Parlamendi ja riigisiseste õigusaktidega, millele nõukogu määrusest (EÜ) nr 1071/2009, kohalduvad muud asjassepuutuvad millega kehtestatakse ühiseeskirjad rahvusvahelised konventsioonid või autoveo-ettevõtja tegevusalal lepingud. tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72–87) ning välislepingutes sätestatud tingimustest. PEATÜKK II Liikluseeskirjad 6 Iga konventsiooniosaline peab võtma Vastab. sobivaid meetmeid selles peatükis Eestis on kehtestatud reeglid määratud reeglite järgimise liiklusseadusega, autoveoseadusega ja tagamiseks. nendest tulenevate rakendusaktidega. 7 Kõik juhid, jalakäijad ja teised Vastab. liiklejad peavad tegutsema viisil, mis Eesti õiguse kooskõla on tagatud läbi ei ohusta ega takista liiklust; nimetatud liiklusseaduse põhimõtete. LS § 14 lg 7 isikud peavad vältima käitumist, mis sätestab, et keegi ei tohi oma 6 võib põhjustada vigastusi või tegevusega või tegevusetusega ohustada kahjustada avalikku või eraomandit. või takistada liiklust. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks. Vajaduse korral tuleb tekitatud ohust teavitada politseid. 8 1.Igal sõidukil või terviklikul Vastab. sõidukite ühendil peab olema juht. Loomadega liiklemise nõuded on 2. Veo-, kari- või ratsaloomadel peab tagatud eesti õiguses liiklusseaduse 2. olema juht või ajaja ning kariloomadel peatüki 8. jaoga, mis sätestab peab olema saatja, välja arvatud loomveokiga ja lömadega liiklemisel spetsiaalsetel aladel, mis tuleb iga esitatavad nõuded. LS § 71 lg 1 sisenemiskoha juures tähistada. sätestab, et kande-, veo- või 3. Sõidukite ja loomade konvoidel ratsaloomadel ning kariloomal või peab olema riigisiseste määrustega loomakarjal peab olema juht, kes on ettenähtud arv juhte või ajajaid. võimeline loomi igal ajal juhtima, välja 4. Vajaduse korral tuleb konvoid arvatud teele sissepääsu juures jagada mõõduka pikkusega osadeks sellekohaselt märgistatud aladel või ning neile tuleb jätta piisav vahe, et parklas, kui loom on kindlalt kinni tagada mugav liiklemine. See säte ei köidetud. kohaldu piirkondadele, kus toimub nomaadide ränne. 5. Juhid peavad igal hetkel olema suutelised kontrollima oma sõidukit või ajama oma loomi. Teistele tee kasutajatele lähenedes tuleb tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis on vajalikud teiste ohutuse tagamiseks. 9 1. 1. Mis tahes teel ühes suunas toimuv Vastab. sõidukite liiklus peab püsima samal Lõike 1 nõue on tagatud eesti õiguses teepoolel ning see peab olema iga LS § 14 lõikega 1, mis ütleb, riigi kõigil teedel sama teepool. See et sõidukite liiklus on parempoolne. ei puuduta riigisiseste määrustega kehtestatud ühesuunalist liiklust. Lõike 2 nõue on tagatud LS §-s 45 toodud põhimõtetega ja lõike 3 nõue LS 2. 2. Iga juht peab üldreeglina ja kui § 71 lõikega 5. artikli 7 sätted seda nõuavad: (a) kahesuunaliseks liikluseks mõeldud kaherealisel sõiduteel hoidma oma sõiduki sõidureas, mis on mõeldud tema liikumissuunas liikumiseks; (b) rohkem kui kaherealistel sõiduteedel hoidma oma sõiduki sõidureas, mis on lähim sõidutee servale sellel teepoolel, mis on mõeldud tema liikumissuunas liikumiseks. 7 3. 3. Loomad tuleb hoida tee servale nii lähedal kui võimalik riigisiseste määruste kohaselt. 10 4. Sõiduki juht peab hoidma kiirust Vastab. kogu aeg kontrolli all ning sõitma Sõidukiiruse nõue on tagatud LS §-ga mõistlikult ja ettevaatlikult. Kui 15, mis sätestab suurimad lubatud tingimused seda nõuavad, siis peab sõidukiirused. Halva nähtavuse korral juht aeglustama või jääma seisma, aeglustamise või vajadusel seisma eriti halva nähtavuse korral. jäämise nõue on tagatud LS § 50 lg 3 punktiga 2, mis sätestab, et juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. 11 5. 1. Juhid peavad hoidma üksteisele Vastab. lähenedes või kui neist mööda Lõikes 1 toodud kohustus üksteisele sõidetakse nii palju kui praktiliselt lähenevate juhtide teeserva hoidmise võimalik sõidutee sellesse serva, kohustus on toodud LS §-s 54. mis on mõeldud tema Lõigetes 1-3 möödasõitu puudutavad liikumissuunas liikumiseks. nõuded ja trammidele kehtestatud erand Möödasõidul peab juht mööduma on toodud LS §-des 51-53. möödasõidetavast sõidukist või loomast vasakult või paremalt vastavalt antud riigis kehtivale eeskirjale. Nimetatud eeskirjad ei pruugi ilmtingimata kohalduda trammidele, teel sõitvatele rongidele ja teatud mägiteedele. 2. Mis tahes sõiduki või saatjaga looma lähenedes peavad juhid: (a) vastu sõitmisel jätma piisavalt ruumi vastassuunast tulevale sõidukile või saatjaga loomale; (b) möödasõitmise korral hoidma nii palju kui praktiliselt võimalik sõidutee sobivasse serva ja mitte kiirendama. 3. Möödasõitu sooritada soovivad juhid peavad veenduma, et eespool on piisavalt ruumi ja piisav nähtavus, et möödasõidu sooritamine oleks ohutu. Pärast möödasõidu sooritamist peavad nad naasma vastavalt antud riigis kehtivale eeskirjale sõidukiga vasakule või paremale, kuid alles pärast veendumist, et see ei põhjusta ebamugavusi sõidukile, jalakäijale või loomale, kellest või millest mööda sõidetakse. 8 12. 1. Iga hargnemiskohale, Vastab. ristumiskohale, ristmikule või Lõikes 1 toodud nõue on tagatud raudteeületuskohale lähenev juht liiklusseaduse § 56 lõikega 1, mis peab õnnetuste vältimiseks võtma sätestab, et ristmikule lähenedes peab ettevaatusabinõusid. juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht 2. Teatud teede või teelõikude peab sõitma sellise kiirusega, et tal on ristmikel võib kohaldada vajaduse korral võimalik sõiduk seisma sõidueesõigust. Nimetatud eesõigus jätta ja anda teed eesõigust omavale tuleb tähistada märkidega ning iga liiklejale. sellisele teele või teelõigule lähenev juht peab andma sõiduõiguse Lõikes 2 toodud nõue on tagatud LS §- juhtidele, kes sellel sõidavad. ga 57, mis käsitleb reguleerimata ristmikul sõitmise nõudeid. 3. Käesoleva artikli lõikes 2 käsitlemata ristmikel kohaldavad lisa Lõikes 3 viidatud lisa 2 nõuded on eesti 21 sätteid sõidueesõiguse kohta õigusega kooskõlas, vt. kommentaar lisa nimetatud lisaga seotud riigid. 2 juures. 4. Iga juht peab enne teele pööramist: Lõike 4 punktide a, c, d ja e kooskõla (a) veenduma, et pööre on on tagatud LS paragrahviga 48, mis võimalik teisi liiklejaid ohustamata; sätestab pöörete sooritamise nõuded, (b) andma piisavalt varakult teada punktis b toodud nõue anda piisavalt kavatsusest pöörata; varakult teada kavatsetavast manöövrist, (c) liikuma nii palju kui on tagatud LS § 39 lõikega 1, mis praktiliselt võimalik sõidutee sellesse sätestab, et juht peab andma serva, mis on mõeldud tema suunamärguande vastavalt liikumissuunas liikumiseks, kui ta liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte soovib pöörata teelt ära sellesse hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, suunda. manöövri või sõiduki peatamise (d) liikuma nii palju kui alustamist. Suunatulemärguanne peab praktiliselt võimalik sõidutee jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada keskele, kui ta soovib teelt lahkuda ja kohe pärast manöövrit, käega pöörata teise suunda, välja arvatud märguande andmise võib lõpetada artikli 16 lõikes 2 toodud juhtudel; vahetult enne sõidu alustamist, (e) veenduma, et ei takista manöövrit või sõiduki peatamist. Juht vastassuunast tulevat liiklust. peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu. 13. 1. Liikumatud sõidukid või Vastab. loomad tuleb võimalusel hoida Artiklis 13 toodud nõuetele vastavus on sõiduteelt eemal või kui see ei ole tagatud LS §-ga 21, mis käsitleb sõiduki võimalik, siis tuleb neid hoida nii peatumise- ja parkimise nõudeid. sõidutee ääres kui praktiliselt võimalik. Juhid ei tohi sõidukite või loomade juurest ära tulla enne, kui on võetud kõik ettevaatusabinõud 9 õnnetuste vältimiseks. 2. Sõidukeid ja loomi ei tohi jätta ootama kohta, kus need tõenäoliselt muutuvad ohtlikuks või takistavad ning eriti ei tohi neid jätta ristmikule või selle lähedusse, kurvi või mäe otsa. 14. Koorma põhjustatud kahjude või Vastab. ohtude vältimiseks tuleb võtta kõik Artiklis 14 toodud nõudele vastavus on vajalikud ettevaatusabinõud. tagatud LS § 34 lõikega 6, mis sätestab, et veos peab vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust. 15. 1. Iga sõiduk või sõidukite Vastab. ühend peab pimedal ajal või kui Artiklis 15 sätestatud nõuetele vastavus ilmaolud seda nõuavad olema teel on mootorsõidukitele tagatud LS § 40 varustatud ees vähemalt ühe valge lõikega 1 ja määrusega 42. tulega ja taga vähemalt ühe punase LS § 40 lõige 1 sätestab, et sõidu ajal tulega. peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. Kui sõiduk, välja arvatud jalgratas Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- või külgkorvita mootorratas, on ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal varustatud ees ainult ühe valge põlema ääre- ja numbrituled. tulega, siis peab see paiknema Määruses nr 42 on toodud nõuded lähi- vastassuunas liikuvate sõidukite ja kaugtulelaternate ning poolsel küljel. ääretulelaternate arvule ja paigutusele vastavad artiklis 15 sätestatud nõuetele. Riikides, kus kaks esituld on kohustuslikud, peab üks nendest tuledest paiknema sõiduki paremal ja teine vasakul poolel. Punase valguse võib anda seade, mis on eraldi esiosas valget valgust andvatest tuledest, või sama seade, kui sõiduk on piisavalt lühike ja sobiva ehitusega. 2. Mitte mingil juhul ei tohi sõidukil olla eesosas punast tuld või punast helkurit ning tagaosas valget tuld või valgelt helkurit. See säte ei kohaldu valgele või kollasele tagurdustulele, kui sellised tuled on lubatud sõiduki registreerimisriigi õigusaktidega. 3. Tuled ja helkurid peavad tagama, et sõiduk on teistele liiklejatele selgelt nähtav. 4. Mis tahes konventsiooniosaline või selle allüksus võib anda 10 vabastuse artikli sätetest tingimusel, et võetakse kõiki meetmeid tavapärase ohutuse tagamiseks: (a) eriotstarbelistele sõidukitele või eritingimuste jaoks mõeldud sõidukitele; (b) erikujulistele ja eriliigilistele sõidukitele; (c) liikumatutele sõidukitele piisavalt valgustatud teedel. 16 1. Käesoleva peatüki sätted Vastab. kohalduvad trollidele. Artikli 16 lõike 2 punktides a ja b sätestatud nõuded on tagatud LS § 31 2. (a) Jalgratturid peavad kasutama lõikega 2, mis lubab jalgratta ja jalgrattateid, kui seda näitab vastav pisimopeediga sõitmist jalgrattarajal või märk või kui nimetatud kohustus jalgrattateel või võimalikult sõidutee tuleneb riigisisestest õigusaktidest. parema ääre lähedal. Kuna jalgrattur (b) Kui tingimused seda võib sõita sõidutee võimalikult parema nõuavad, siis peavad jalgratturid ääre lähedal, siis ei ole lubatud sõita liikuma ühes rivis ja sõiduteel mitte sõiduteel kõrvuti kahes reas, kuna tee kunagi rohkem kui kahes rivis telgjoonele lähemal asuv jalgrattur ei kõrvuti, välja arvatud riigisiseste täidaks antud nõuet. õigusaktidega lubatud erijuhtudel. Punktis c sätestatud nõue on tagatud LS (c) Sõidukitel pole lubatud § 32 lõike 1 punktiga 2, mis keelab jalgrattureid pukseerida. vedada jalgratast, tasakaaluliikurit, (d) Artikli 12 lõike 4 (d) pisimopeedi ja mopeedi looma või teise sätted ei kohaldu jalgratturitele, kui sõidukiga. riigisisesed õigusaktid sätestavad teisiti. Eesti ei kohalda punktis d toodud erandit jalgratturitele, ka jalgrattaga tuleb vastavalt LS § 48 lõikele 1 suunduda sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale. PEATÜKK III Märgid ja märguanded 17 1. Ühtse süsteemi loomise eesmärgil Vastab. peavad iga konventsiooniosalise Konventsioonis toodud põhimõtted kasutusse võetud liiklusmärgid ja liikluse korraldamisele, liiklusmärkide märguanded olema ainsad selle riigi kujule ja paigaldamisele on tagatud teedele paigaldatud märgid ja majandus- ja kommunikatsiooniministri märguanded nii palju kui see on 22. veebruari 2011. a määrusega nr 12 võimalik. Kui uue märgi „Liiklusmärkide ja teemärgiste kasutuselevõtt on vajalik, siis peavad tähendused ning nõuded fooridele“. selle kuju, värv ja sümboli tüüp ühilduma selles riigis kasutatava Lõikes 5 nimetatud tahvlid ja teated on süsteemiga. LS mõistes liiklusvälised teabevahendid ning § 53 kohaselt ei tohi teabevahend 11 2. Heakskiidetud märkide arvu tuleb varjata liikluskorraldusvahendit, piirata ainult nendega, mis on rangelt raskendada liikluskorraldusvahendi vajalikud. Neid tuleb paigaldada eristamist, liiklejat pimestada ega ainult kohtadesse, kus need on tähelepanu hajutada, piirata nähtavust. hädavajalikud. Keelatud on paigaldada liiklusvälist 3. Hoiatusmärgid peavad asuma teabevahendit, mis oma kujult värvilt või piisaval kaugusel viidatud objektist, kujunduselt on selline, et seda võidakse et liiklejat hoiatataks piisavalt vara. pidada liikluskorraldusvahendiks. 4. Keelatud on heakskiidetud märgi külge lisada teadet, mis pole seotud märgi eesmärgiga ning mis võib seda varjata või segada selle mõistmist. 5. Keelatud on kõik tahvlid ja teated, mida võib ajada segamini heakskiidetud märkidega või mis muudavad nende lugemise keerulisemaks. PEATÜKK IV Rahvusvahelises liikluses osalevatele mootorsõidukitele ja haagistele kohalduvad sätted 18 1. Käesoleva konventsiooni hüvedest Vastab. osasaamiseks peab mootorsõiduk Kohustus mootorsõiduk registreerida on olema registreeritud tagatud LS § 76 lõikega 1. konventsiooniosalises riigis või selle Registreerimistunnistusele kantavad allüksuses riigi seadustega ettenähtud andmete koosseis on majandus- ja korras. kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2. Pädev asutus või pädeva asutuse 2011 a. määrusega nr 19 „Mootorsõiduki nõuetekohaselt volitatud liit peab ja selle haagise registreerimise väljastama registreerimistunnistuse, tingimused ja kord“. mis peab sisaldama vähemalt seerianumbrit (nimetatakse registreerimisnumbriks), sõiduki tootja nime või kaubamärki, tootja tähist või seerianumbrit, esmase registreerimise kuupäeva ning nimetatud tunnistuse taotleja täisnime ja alalist elukohta. 3. Nimetatud tunnistust peavad kõik konventsiooniosalised aktsepteerima esmapilgul usutava tõendina selles toodud informatsiooni kohta. 19 1. Igal mootorsõidukil peab vähemalt Vastab. taga olema nähtav pädeva asutuse Registreerimismärgi nõue on tagatud LS väljastatud või määratud § 76 lõikega 7. registreerimisnumber, mis asub Riiklikele registreerimismärkidele ja spetsiaalsel plaadil või sõidukil nende valmistamisele esitatavad nõuded endal. Juhul, kui sõiduk veab üht või on tagatud majandus- ja mitut haagist, peab üksikul haagisel kommunikatsiooniministri 21. juuni või viimasel haagisel olema nähtav 2011. a määrusega nr 49 „Riiklikele kas vedava sõiduki või haagise enda registreerimismärkidele ja nende registreerimisnumber. valmistamisele esitatavad nõuded“. 12 2. Registreerimisnumbri ülesehitus ja selle näitamise viis määratakse lisas 3. 20 1. Igal mootorsõidukil peab lisaks Vastab. tagaosas olevale Tagatud LS § 76 lõikega 11, mis registreerimisnumbrile olema plaadil sätestab, et riigist väljasõidul peab Eestis või sõidukil endal ka sõiduki registreeritud mootorsõidukile või registreerimiskoha tunnusmärk. See autorongile olema taha nähtavale kohale tunnusmärk peab viitama kas riigile paigaldatud Eesti tunnusmärk, kui see või territooriumile, mis peab puudub registreerimismärgil. Riiki registreerimise aspektist olema sissesõidul peab välisriigis registreeritud eraldiseisev üksus. Juhul kui sõiduk mootorsõidukile või autorongile olema veab üht või mitut haagist, siis peab taha paigaldatud selle riigi tunnusmärk, tunnusmärk olema nähtav ka üksiku kus mootorsõiduk on registreeritud, kui haagise või viimase haagise tagaosas. see puudub registreerimismärgil. 2. Tunnusmärgi ülesehitus ja selle näitamise viis määratakse lisas 4. 21 Iga mootorsõiduk ja haagis peab Vastab. kandma lisas 5 määratud tähiseid. Vt. võrdlus lisa 5 juures. 22 1. Iga mootorsõiduk ja haagis peab Vastab. olema heas töökorras ja mehaaniliselt Tagatud LS §-ga 73, mis sätestab ohutus seisukorras, et mitte ohustada tehnonõuded mootorsõidukile ja selle juhti, teisi sõidukis viibivaid isikuid haagisele ja nõuetele vastavuse või teel viibivaid isikuid või kontrollimise alused. kahjustada avalikku või eraomandit. Mootorsõiduk ja haagis vastavad lisa 6 2. Lisaks peavad iga mootorsõiduk ja sätetele (vt. ka võrdlus lisa 6 juures). haagis ning nende seadmed vastama lisa 6 sätetele ning iga mootorsõiduki juht peab järgima lisas sätestatud reegleid. 3. Käesoleva artikli sätted ei kohaldu trollidele. 23 1. Iga konventsiooniosalise või selle Vastab. allüksuse teedel liigelda lubatud Eestis on lubatud sõidukite sõidukite maksimaalsed mõõtmed ja maksimaalsed mõõtmed ja massid massid otsustatakse riigisiseste otsustatud määrusega nr 42. õigusaktidega. Regionaalsetes Eestis puuduvad konventsiooni artiklile kokkulepetes osalevate riikide 23 vastavad regionaalsetes kokkulepetes määratud teatud teedel või nimetatud määratud teatud teed, millel kehtiksid lepingute puudumisel konventsiooni lisas 7 määratletud konventsiooniosalise määratud maksimaalsed lubatud mõõtmed ja teatud teedel kehtivad lisas 7 massid. Samuti ei soovi Eesti määrata määratletud maksimaalsed lubatud teatud teid, millel kehtiksid lisas 7 mõõtmed ja massid. määratletud maksimaalsed lubatud 2. Käesoleva artikli sätted mõõtmed ja massid. kohalduvad trollidele. PEATÜKK V Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite juhid 24 1. Iga konventsiooniosaline peab Vastab. lubama ilma täiendava Lõikes 1 sätestatud nõue on tagatud LS § eksamineerimiseta oma teedel sõita 99 lõikega 1, mis sätestab, et Eestis 13 igal sellisel juhil, kes on lubatud riigi kehtib muuhulgas Genfi 1949. aasta territooriumile ja kes vastab lisas 8 teeliikluse konventsiooni osalisriigis toodud tingimustele ja kellele on väljastatud juhiluba. väljastatud kehtiv juhiluba pärast Eesti nõuab lõikes 2 nimetatud seda, kui ta on tõendanud oma rahvusvahelist juhiluba LS § 99 lõigete pädevust teise konventsiooniosalise 11 ja 12 alusel, kui konventsiooni või selle allüksuse pädevale asutusele osalisriigis väljastatud juhiloa kanded ei või nõuetekohaselt volitatud liidule, ole tehtud ladina trüki- või kirjutuskirjas ning kes juhib lisades 9 ja 10 või ladina kirja translitereeritud. määratletud kategooria või Lõikes 3 nimetatud rahvusvahelist kategooriate mootorsõidukeid, mille juhiluba annab Eesti välja määruse nr 50 kohta luba on väljastatud. § 25 kohaselt Maanteeamet. 2. Konventsiooniosaline võib nõuda, Lõikes 4 nimetatud juhtimisõiguse ära et iga tema territooriumile lubatud võtmist reguleerivad LS §-d 124-126. juht kannab kaasas rahvusvahelist Eesti õiguse kohaselt saab juhiluba, mis vastab lisas 10 toodud juhtimisõiguse peatada, ära võtta või mudelile, eriti juhtudel, kui juht kehtetuks tunnistada. Juhtimisõigus pärineb riigist, kus riigisisest juhiluba peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on ei nõuta või kus talle väljastatud möödunud, saabub mootorsõidukijuhi riigisisene juhiluba ei vasta lisas 9 järgmise tervisekontrolli läbimise toodud mudelile. tähtpäev. 3. Pärast pädevuse tõendamist peab Maanteeamet peatab mootorsõiduki konventsiooniosalise või selle juhtimisõiguse, kui mootorsõidukijuhi allüksuse pädev asutus või terviseseisund ei vasta LS-s toodud nõuetekohaselt volitatud liit välja nõuetele. andma juhile rahvusvahelise juhiloa, Juhtimisõiguse äravõtmine on LS või mis kannab nimetatud asutuse või selle alusel antud õigusakti nõuete liidu pitserit. Juhiloa omanikul on rikkumisega seotud süüteo eest kohtu õigus juhtida ilma täiendava poolt mõistetud või kohtuvälise eksamineerimiseta kõigis menetleja poolt määratud põhi- või konventsiooniosalistes riikides nende lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida kategooriate mootorsõidukeid, mille sõidukit. Juhtimisõiguse äravõtmiseks kohta juhiluba on väljastatud. loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa 4. Riigisisese ja ka rahvusvahelise Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi juhiloa kasutamise õiguse võib ära Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja võtta, kui on ilmselge, et juhiloa või kohtu poolt Eestis elavale isikule väljastamise tingimused ei ole enam määratud karistust, mille sisuks on keeld täidetud. juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse 5. Konventsiooniosaline või selle täitmise alguseks Eestis loetakse allüksus võib juhilt eespool mainitud jõustunud otsuse liiklusregistrisse lubade kasutamise õiguse ära võtta kandmist. ainult siis, kui juht on sooritanud Mootorsõiduki juhtimisõigus liiklusrikkumise, mis tooks tunnistatakse kehtetuks, kui isik on konventsiooniosalise õigusaktide ja juhtimisõiguse saanud pettuse teel või määruste kohaselt kaasa juhiloa kui talle on juhiluba välja antud võltsitud äravõtmise. Sellisel juhul võib või valeandmeid sisaldava dokumendi juhiloa kasutusõigust äravõttev alusel. konventsiooniosaline või selle LS § 129 lg 5 kohaselt, kui isikul on allüksus võtta juhiloa ära ja hoida peatatud või ära võetud välisriigis antud seda kas kuni äravõtmise aja lõpuni juhtimisõigus, siis juhtimisõigus taastub või kuni juhiloa omanik lahkub pärast peatamise või äravõtmise tähtaja 14 konventsiooniosalise territooriumilt, möödumist. Eesti võib küll peatada ja ära ükskõik kumb toimub varem, ning võtta reegleid rikkunud juhilt võib jäädvustada juhiloa kasutamise juhtimisõiguse, aga juhiluba reegleid õiguse äravõtmise juhiloal ja rikkunud juhilt käest ära ei võeta. edastada juhi nime ja aadressi juhiloa Lõikes 6 nimetatud viieaastane välja andnud asutusele. üleminekuperiood on möödunud ja ei ole 6. Viieaastase perioodi jooksul alates enam asjakohane. konventsiooni jõustumisest loetakse käesoleva artikli nõuded täidetuks juhtidel, kes on lubatud rahvusvahelisse liiklusesse 24. aprillil 1926 Pariisis allkirjastatud Rahvusvahelise mootorsõidukiliikluse konventsiooni1 või 15. detsembril 1943 Washingtonis allkirjastamiseks avatud Ameerika riikide vahelise mootorsõidukiliikluse korraldamise konventsiooni sätete alusel ja kellel on nimetatud konventsioonidega nõutud dokumendid. 25 Konventsiooniosalised kohustuvad Vastab. edastama üksteisele informatsiooni, Isikuandmete kaitse seaduse 4. peatüki 7. mille alusel on võimalik tuvastada jagu lubab isikuandmete kolmandale riigisisese või rahvusvahelise juhiloa riigile edastamist süüteo tõkestamiseks, omanikke, kui nende suhtes on avastamiseks või menetlemiseks või alustatud liiklusrikkumise menetlust. karistuse täideviimiseks. Andmete edastamisel tuleb lähtuda isikuandmete Lisaks kohustuvad nad avaldama kaitse seaduse §-des 46-50 sätestatust. informatsiooni, mis on vajalik juhiloa Eesti võtab konventsiooniga omaniku tuvastamiseks või selle ühinemisega kohustuse edastada isiku tuvastamiseks, kelle nimele on informatsiooni, mille alusel on võimalik registreeritud tõsisesse tuvastada riigisisese või rahvusvahelise liiklusõnnetusse sattunud välisriigi juhiloa omanikke, kui nende suhtes on sõiduk või kes on selle omanik. alustatud liiklusrikkumise menetlust. Lisaks võtab Eesti kohustuse avaldada informatsiooni, mis on vajalik juhiloa omaniku tuvastamiseks või selle isiku tuvastamiseks, kelle nimele on registreeritud tõsisesse liiklusõnnetusse sattunud välisriigi sõiduk või kes on selle omanik. PEATÜKK VI Rahvusvahelises liikluses osalevatele jalgratastele kohalduvad sätted 26 Iga jalgratas peab olema varustatud: Vastab. (a) vähemalt ühe töökorras LS § 87 lõike 1 kohaselt peab jalgrattal piduriga; olema töökorras pidur, signaalkell ja ees (b) helisignaali seadmega, mis valge ja taga punane ning vähemalt ühe sisaldab kella, mida on võimalik ratta mõlemal küljel kollane või valge kuulda mõistlikul kaugusel, helkur. 15 mitte muid helisignaali Lisaks peab jalgrattal põlema pimeda seadmeid; ajal või halva nähtavuse korral sõites ees (c) ees valge või kollase tulega ning valge ja taga punane tuli (LS § 87 lg 3) taga punase tule või punase helkuriga pimedal ajal või kui ilmaolud seda nõuavad. PEATÜKK VII Lõppsätted 27-35 Lõppsätetes kirjeldatakse Konventsioon oli allakirjutamiseks konventsiooni ratifitseerimise ja avatud kuni 31. detsembrini 1949. konventsiooniga ühinemise alused, Eesti soovib artikli 27 lõike 3 kohaselt võimalus riikidele laiendada konventsiooniga ühineda. Ühinemine konventsiooni reegleid jõustub siis, kui ÜRO peasekretärile territooriumitele, mille antakse hoiule ühinemiskiri. rahvusvaheliste suhete eest riik Konventsiooni on võimalik vastutab, konventsiooni jõustumise denonsseerida üks aasta varem ÜRO tähtajad, konventsiooni muutmise peasekretärile saadetava teatega. protseduurireeglid, denosseerimise Konventsiooniosaliste vahelisi vaidlusi võimalused, vaidluste lahendamise lahendatakse Rahvusvahelises Kohtus. alused, kohustused ÜRO peasekretärile seoses konventsiooni muutmisega, konventsiooniga ühinemisega LISAD LISA 1 LISASÄTE MOOTORSÕIDUKI JA JALGRATTA DEFINITSIOONIDE KOHTA Jalgrattaid, millele on lisatud Ei vasta. sisepõlemismootor, mille silindri Konventsiooni lisas 1 kirjeldatud sõiduk maksimaalne töömaht on on liiklusseaduse mõistes mopeed. maksimaalselt 50 cm3, ei loeta LS § 2 p 42 kohaselt on mopeed kahe-, mootorsõidukiteks tingimusel, et kolme- või neljarattaline mootorsõiduk, jalgratta konstruktsioon säilitab kõik mille tühimass ei ületa 425 kilogrammi jalgrattale omased tavapärased ja mille valmistajakiirus ei ületa 45 tunnused. kilomeetrit tunnis ning mille sisepõlemismootori kasulik võimsus või elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa kahe- ja kolmerattalisel mopeedil nelja kilovatti ning neljarattalisel mopeedil kuut kilovatti. Kaherattalise mopeedi sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit ning kolme- ja neljarattalise mopeedi sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit. Ühinemise korralduse punkti 2 alusel tehakse lisa 1 kohaldamisest reservatsioon. LISA 2 SÕIDUEESÕIGUS 1. Kui samal ajal lähenevad kaks Vastab. sõidukit sellise ristmikule, mille Liiklusseaduse § 17 lõike 5 punkti 5 kummalgi teel ei ole teise suhtes kohaselt peab mitterööbassõidukijuht 16 sõidueesõigust, siis peab andma teed juhi suhtes paremalt parempoolse liiklusega riikides lähenevale või paremal asuvale vasakult tulev sõiduk ja vasakpoolse sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed liiklusega riikides paremalt lähenev lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole sõiduk andma teisele sõidukile käesolevas seaduses teisiti määratud. sõidueesõiguse. Eesti kasutab lõikes 2 nimetatud erisust, 2. Sõidueesõigus ei pruugi mitterööbassõidukijuht peab andma teed kohalduda teedel sõitvatele trammijuhile, kui mitterööbassõiduki ja trammidele ja rongidele. trammi liikumisteed lõikuvad ja liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti (LS § 17 lg 5 p 8). Kohustus on teed anda ka raudteesõidukile (LS § 19 lg 1). LISA 3 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE REGISTREERIMISNUMBER 1. Sõiduki registreerimismärk Vastab. peab koosnema kas numbritest või Nõuded registreerimismärgile on toodud numbritest ja tähtedest. Numbrid liiklusseaduse § 76 lõike 13 ja § 158 peavad olema araabia numbrid nagu lõike 7 alusel kehtestatud majandus- ja kasutatakse ÜRO dokumentides ja kommunikatsiooniministri määrusega nr tähed peavad olema ladina tähed. 49 „Riiklikele registreerimismärkidele ja Kui kasutatakse muid numbreid ja nende valmistamisele esitatavad tähti, siis tuleb neid korrata eespool nõuded“. Määruse § 3 lõike 5 kohaselt mainitud tüüpi numbrite ja on registreerimismärkidel tähtedega. kasutatavateks sümboliteks peavad olema ladina tähestiku suurtähed ja 2. Tavapärase päevavalguse araabia numbrid. korral peab registreerimisnumber olema loetav 20 m kauguselt. Lõiketes 2-4 nimetatud nõuete vastavus on täidetud määrusega nr 42. Määruse 3. Kui registreerimisnumber lisade 1, 2 ja 3 koodi 101 kohaselt peab asub spetsiaalsel plaadil, siis tuleb registreerimismärk olema loetav see kinnitada vertikaalsesse või hajutatud päevavalguse korral 40 meetri peaaegu vertikaalsesse asendisse ulatuses ja pimeda ajal tagumine ning see peab asuma sõiduki registreerimismärk, nõuetekohase pikiteljega risti oleval tasandil. Kui registreerimismärgi valgustusega, 25 number kinnitatakse või värvitakse meetri ulatuses. Registreerimisnumbri sõiduki enda külge, siis tuleb seda vertikaalse asendi nõue on lisaks tagatud teha sõiduki tagaosas vertikaalsele direktiivide 70/222/EMÜ, 2009/62/EÜ või peaaegu vertikaalsele pinnale. ja määrusega 44/2014/EL. 4. Lisa 6 sätestab, et tagumine registreerimisnumber peab olema valgustatud. LISA 4 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE RIIGI TUNNUSMÄRK 1. Riigi tunnusmärk peab Vastab. koosnema ühest kuni kolmest ladina Nõuete vastavus on täidetud määrusega kirjas suurtähest. Tähe minimaalne nr 42. Määruse lisa 1 koodi 102 kohaselt kõrgus on 80 mm ja joone paksus 10 koosneb Eesti riigi tunnusmärk kolmest mm. Tähed peavad olema tähest: EST. Koodi 102 kohaselt on riigi joonistatud mustaga valgele ellipsile, tunnusmärk ellips, mille telgede mille peatelg on horisontaalne. pikkused on vähemalt 240 mm ja 145 17 2. Kui riigi tunnusmärk koosneb mm. Mootorratastel ja nende haagistel kolmest tähest, siis peab ellips olema on lubatud kasutada märki mõõtmetega vähemalt 240 mm lai ja 145 mm 175 mm ja 115 mm. Märgi värv on valge, kõrge. Mõõtmeid võib vähendada tähekombinatsioon ja ääris on mustad. kuni 175 millimeetrini laiuseks ja Märk kinnitatakse sõiduki tagaosale. 115 millimeetrini kõrguseks, kui märk sisaldab vähem kui kolme tähte. 3. Mootorrataste puhul võib ellipsi mõõtmeid vähendada kuni 175 millimeetri laiuseks ja 115 millimeetri kõrguseks, hoolimata Eesti teatab konventsiooniga ühinemisel sellest, kas märk sisaldab üht, kaht ÜRO peasekretärile riigi tunnusmärgi. või kolme tähte. Riigid, kes ei ole veel riigi tunnusmärki peasekretärile teatanud, teevad seda konventsiooni ratifitseerimisel või sellega ühinemisel. 4. Kui riigi tunnusmärk asub spetsiaalsel plaadil, siis tuleb see kinnitada vertikaalsesse või peaaegu vertikaalsesse asendisse ning see peab asuma sõiduki pikiteljega risti oleval tasandil. Kui riigi tunnusmärk kinnitatakse või värvitakse sõiduki enda külge, siis tuleb seda teha sõiduki tagaosas vertikaalsele või peaaegu vertikaalsele pinnale. LISA 5 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE TÄHISED 1. Tähised peavad sisaldama: Vastab. (a) mootorsõiduki puhul: Nõuete vastavus on tagatud määrusega (i) sõiduki tootja nime või nr 42. kaubamärki; Määruse lisade 1, 2 ja 3 koodi 601 (ii) šassiil või šassii puudumisel kohaselt peab valmistajatehase tähis sõiduki kerel tootja tähist või (VIN-kood) olema kantud sõiduki seerianumbrit; šassiile, kerele või muule samalaadsele (iii) mootoril tootja konstruktsioonile ja olema selgelt mootorinumbrit, kui tootja paigaldab tuvastatav 30 aasta jooksul. VIN-kood neile numbreid; (vehicle identification number) on 17 (b) haagise puhul kas eespool tähest ja numbrist koosnev tehasetähis, punktides (i) ja (ii) viidatud mille valmistaja on määranud konkreetse informatsiooni või tähist, mille on sõiduki tähistamiseks ja mis koosneb haagise jaoks väljastanud pädev kolmest: kolme esimese kohaga asutus. määratakse valmistaja rahvusvahelise 2. Eespool mainitud tähised valmistajate nimisti järgi, järgnevad tuleb paigaldada ligipääsetavatesse sõidukit kirjeldavad andmed ja kohtadesse ning need peavad olema 18 lihtsasti loetavad, kuid nende konkreetse sõiduki valmistamise eemaldamine või muutmine peab järjenumber. olema raskendatud. LISA 6 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE JA HAAGISTE VARUSTUSE TEHNILISED TINGIMUSED I. (a) Mootorsõidukite Vastab. Pidurdamine pidurdamine, välja arvatud Nõuete vastavus on tagatud määruse nr külgkorviga või külgkorvita 42 lisades 1, 2 ja 3 grupis 4 toodud mootorrattad nõuetega. Lisade kohaselt peab sõidupidur Iga mootorsõiduk peab olema võimaldama peatada sõidukit efektiivselt varustatud piduritega, mis suudavad sõltumata kiirusest, koormusest või tee kontrollida sõiduki liikumist ja profiilist, seisupidur peab olema otsese seismajäämist tõhusalt, ohutult ja mehaanilise toimega sõiduki ratastele. kiirelt mis tahes koormaga ja Sõidukil peab olema vähemalt kaks hoolimata sellest, kas sõiduk liigub sõltumatut, eraldi toimivat ja juhi kohalt üles- või allamäge. kergesti lülituvat piduri juhtimise seadet, Pidurite juhtimine peab toimuma sõidupidur peab toimima kõikidele kahe seadme abil, mis on ehitatud ratastele, sõidupiduri toime peab olema nii, et ühe pidurdusseadme rikke jaotatud sõiduki telgede vahel selliselt, et korral suudab teine sõiduki peatada see toimiks ühe telje rataste suhtes ja mõistliku vahemaa jooksul. sõiduki pikitelje tasandi suhtes Selles lisas nimetatakse üht nendest sümmeetriliselt, sõidu-, rikke- ja pidurdusseadmetest sõidupiduriks ja seisupidur peavad toimima ratastele teist seisupiduriks. piduriseadme kokkupuutuvate Seisupiduril peab olema otsese hõõrdpindade kaudu ja nende kulumine mehaanilise fikseerimise võimalus peab olema kompenseeritav automaatse isegi siis, kui juht viibib eemal. või käsitsi reguleerimisega. Mõlemad pidurdusvõimalused peavad suutma rakendada Haagised on määruse nr 42 kohaselt O pidurdusjõudu sõiduki pikiteljest kategooria sõidukid. O2 kategooria mõlemal pool asuvatele ratastele haagisel (täismass 750 kg kuni 3500 kg) sümmeetriliselt. peavad olema pideva toimega (ühest Pidurduspinnad peavad olema energiasalvestist toidetavad) pidurid või sõiduki ratastega pidevalt ühendatud poolpideva toimega (kahest erinevast nii, et neid ei oleks võimalik lahti energiasalvestist toidetav) pidurid või ühendada muud moodi kui ainult inertspidurid (pealejooksupidurid). hetkeks siduri, käigukasti või Poolhaagisel on inertspidurid keelatud. vabakäigusiduriga. O3 ja O4 (täismassid vastavalt üle 3,5 Vähemalt üks pidurdusseadmetest tonni kuni 10 t ja üle 10 tonni) kategooria peab olema suuteline avaldama haagistel on lubatud ainult pideva või jõudu sõiduki rataste poolpideva toimega pidurid. pidurduspindadele otse või olema Inertspidurid on keelatud. O kategooria ühendatud läbi detailide, millel pole sõidukite pidurid peavad toimima kalduvust tõrkuda. haagise kõikidele ratastele, pidurdusjõud peavad jagunema telgede vahel võrdselt, (b) Haagiste pidurdamine pidurite toime peab olema jaotatud ühe telje rataste ja haagise pikitelje tasandi Haagised, mille täismass on suurem suhtes sümmeetriliselt, pidurid peavad kui 750 kg, peavad olema varustatud toimima ratastele piduriseadme 19 vähemalt ühe pidurdusseadmega, kokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja mis on paigutatud sõiduki pikiteljest nende kulumine peab olema mõlemal pool asuvatele ratastele kompenseeritav automaatse või käsitsi sümmeetriliselt ja mis mõjub reguleerimisega, rikke korral peavad vähemalt pooltele ratastele. haagise pidurid rakenduma automaatselt, Eelmise lõigu sätted on välja arvatud haagisel, mille täismass ei kohustuslikud ka siis, kui haagise ületa 1,5 t ja mille tiisel on vedukiga täismass ei ületa 750 kg, kuid ületab täiendavalt kinnitatud trossi, keti jms, poole vedava sõiduki tühimassist. autorongi katkemise korral peab Nende haagiste pidurdusseadet, piduriseade tagama haagise automaatse mille täismass ületab 3500 kg, peab pidurdamise. See nõue ei kehti O1 olema võimalik rakendada vedava kategooria haagisele, mille tiisel peab sõiduki sõidupiduri rakendamisel. vedukiga olema kinnitatud lisaks Kui haagise täismass ei ületa 3500 haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis kg, siis võib pidurdusseadme ei lase tiislil maha kukkuda ja tagab käivitamiseks kasutada ainult haagise juhitavuse, haagisel, millel on vedavale sõidukile lähenemise sõidupidur nõutav, peab olema pidurit (pealejooksupidur). seisupidur, mida on võimalik lülitada Haagise pidurdusseade peab olema väljast. suuteline takistama haagise rataste pöörlemist siis, kui haagis on lahti Mootorrattad loetakse määrusega nr 42 L ühendatud. kategooria sõidukiteks. L kategooria Kõik piduriga varustatud haagised sõidukitel peab olema kaks iseseisvat peavad olema varustatud ka sõidupidurisüsteemi, millest vähemalt seadmega, mis peatab haagise üks peab toimima esirattale ja teine automaatselt, kui see tuleb lahti tagarattale, piduriseadmed peavad liikumise ajal. See säte ei kohaldu toimima ratastega püsivalt ühendatud kaherattalistele haagissuvilatele või pidurduspindadele, pidurilink, -hoob, - kergetele kaubahaagistele, mille pedaal ja -tross peavad vabalt liikuma, mass on suurem kui 750 kg vaba- ja töökäigud peavad vastama tingimusel, et need on lisaks valmistaja poolt ettenähtule. Seisupiduri peamisele haakeseadisele varustatud hooba lukustav seade peab olema ka teise kinnitusega, mis võib olla töökorras. kett või tross. (c) Liigendsõidukite ning mootorsõidukite ja haagiste ühendite pidurdamine (i) Liigendsõidukid Käesoleva osa lõike (a) sätted kohalduvad igale liigendsõidukile. Poolhaagis, mille täismass on suurem kui 750 kg, peab olema varustatud vähemalt ühe pidurdusseadmega, mis rakendub vedava sõiduki sõidupiduri rakendamisel. Lisaks peab poolhaagise pidurdusseade olema suuteline takistama poolhaagise rataste 20 pöörlemist siis, kui poolhaagis on lahti ühendatud. Kui riigisisesed õigusaktid seda nõuavad, siis peab piduriga poolhaagis olema varustatud seadmega, mis peatab poolhaagise automaatselt, kui see tuleb lahti liikumise ajal. (ii) Mootorsõidukite ja haagiste ühendid Iga mootorsõiduki ja haagise või mitme haagise ühend peab olema varustatud piduritega, mis suudavad kontrollida sõiduki liikumist ja seismajäämist tõhusalt, ohutult ja kiirelt mis tahes koormaga ja hoolimata sellest, kas sõiduk liigub üles- või allamäge (d) Külgkorviga või külgkorvita mootorratta pidurdamine Iga mootorratas peab olema varustatud kahe pidurdusseadmega, mida võib kasutada kas jala või käe abil ning mis suudavad kontrollida mootorratta liikumist ja seismajäämist tõhusalt, ohutult ja kiirelt. II. Tuled (a) Iga mootorsõiduk, välja Vastab. arvatud külgkorviga või külgkorvita Nõuete vastavus on tagatud määruse nr mootorratas, mis suudab sõita 42 lisades 1, 2 ja 3 grupis 2 „Valgustus- kiiremini kui 20 km/h, peab olema ja valgussignalisatsiooniseadmed“ varustatud vähemalt kahe valge või toodud nõuetega. kollase kaugtulega, mis paiknevad Koodi 201 kohaselt peavad eesosas ja mis selge ilmaga öisel ajal elektriühendused olema sellised, et suudavad teed valgustada piisavalt lähitule-, kaugtule- ja eesmisi hästi sõidukist 100 m ettepoole. udutulelaternaid saab sisse lülitada ainult (b) Iga mootorsõiduk, välja siis, kui ääretulelaternad ja tagumise arvatud külgkorviga või külgkorvita registreerimismärgitule latern on sisse mootorratas, mis suudab sõita lülitatud, samuti peavad kiiremini kui 20 km/h, peab olema elektriühendused peavad olema sellised, varustatud kahe valge või kollase et ääretulelaternaid ja tagumise lähitulega, mis paiknevad sõiduki registreerimismärgitule laternat on eesosas ja mis vajaduse korral selge võimalik sisse ja välja lülitada ainult ilmaga öisel ajal suudavad samaaegselt. valgustada teed piisavalt hästi Koodi 202 kohaselt peab M ja N sõidukist 30 m ettepoole ning mis ei kategooria sõidukile peab paigaldama kaks lähitulelaternat. L kategooria 21 pimesta teisi liiklejaid hoolimata sõidukile peab paigaldama ühe või kaks liikluse suunast. lähitulelaternat, kusjuures L2e, L5e, L6e Lähitulesid tuleb kasutada ja L7e kategooria sõidukile, mis on üle kaugtulede asemel alati siis, kui 1300 mm lai, peab paigaldama kaks mittepimestavate tulede kasutamine lähitulelaternat. Lähitule tekitatud on vajalik või kohustuslik. valgusvihk peab olema valge värvusega. (c) Iga külgkorviga või Enne 1. oktoobrit 1994. a külgkorvita mootorratas peab olema esmaregistreeritud mootorsõiduki varustatud vähemalt ühe kaugtule ja lähitule tekitatud valgusvihk võib olla lähitulega, mis vastab selle osa valikkollase värvusega. sätetele (a) ja (b). Sellest kohustusest Koodi 203 kohaselt peab M ja N võib vabastada mootorrattad, mille kategooria sõidukile peab paigaldama silindri maksimaalne töömaht on alla kaks kaugtulelaternat, kaugtule tekitatud 50 cm3. valgusvihk peab olema valge värvusega. (d) Kõik mootorsõidukid peale Enne 1. oktoobrit 1994. a külgkorviga või külgkorvita esmaregistreeritud mootorsõiduki mootorrataste peavad olema kaugtule tekitatud valgusvihk võib olla varustatud ees kahe valge ääretulega valikkollase värvusega. (gabariiditulega). Need tuled peavad Koodi 211 kohaselt M, N, L3e, L4e, L5e, selge ilmaga öisel ajal olema L7e ja O kategooria sõidukile, välja nähtavad vähemalt 150 m sõidukist arvatud trollile, peab paigaldama eespool, pimestamata seejuures teisi vähemalt ühe tagumise liiklejaid. registreerimismärgitule laterna. L1e, L2e Tulede valgustavate pindade sõiduki ja L6e kategooria sõidukile võib pikiteljest kõige kaugemal asuvad paigaldada ühe tagumise osad peavad paiknema võimalikult registreerimismärgitule laterna. lähedal sõiduki kõige Koodi 212 kohaselt peab M, N ja üle väljaulatuvamale äärele ega tohi olla 1600 mm laiusele O kategooria sõidukile sellest kaugemal kui 400 mm. peab paigaldama ning O kategooria Ääretuled (gabariidituled) peavad sõidukile, mille laius ei ületa 1600 mm, põlema öisel ajal kõikides võib paigaldada kaks alumist eesmist olukordades, kus nende kasutamine ääretulelaternat. Alumise eesmise on kohustuslik, ning samal ajal koos ääretulelaterna valgusava välisserva lähituledega, kui lähitulede ükski kaugus sõiduki külgservast ei tohi M ja valgustava pinna osa ei ole sõiduki N kategooria sõidukil ületada 400 mm ja kõige väljaulatuvamale äärele O kategooria sõidukil 150 mm, eesmise lähemal kui 400 mm. ääretule tekitatud valgusvihk peab olema (e) Iga mootorsõiduki tagaosas ja valge värvusega. sõidukite ühendi iga haagise Koodi 213 kohaselt peab M, N ja O tagaosas peab olema vähemalt üks kategooria sõidukile paigaldama kaks punane tuli, mis on selge ilmaga alumist tagumist ääretulelaternat. Kas öisel ajal nähtav vähemalt 150 m tagumise ääetulelaterna valgusava sõidukist tagapool. välisserva kaugus sõiduki külgservast M, (f) Mootorsõiduki või haagise N ja O kategooria sõidukil ei tohi ületada tagaosas olev registreerimisnumber 400 mm, tagumise ääretule tekitatud peab olema öisel ajal valgustatud nii, valgusvihk peab olema punase et seda oleks võimalik lugeda selge värvusega. ilmaga 20 m sõidukist tagapool. Koodi 223 kohaselt peab M ja N (g) Tagumine punane tuli või kategooria sõidukile taha paigaldama tuled ja tagumise kaks mittekolmnurkset tagumist registreerimisnumbri tuli peavad helkurit. M ja N kategooria sõiduki 22 põlema samal ajal kui põlevad eesmise ja tagumise helkuri välisserva ääretuled (gabariidituled), lähituled kaugus sõiduki külgservast ei tohi või kaugtuled. ületada 400 mm. Alates 1. jaanuarist (h) Kõik mootorsõidukid peale 1996. a esmaregistreeritud L1e külgkorviga või külgkorvita kategooria sõidukile peab taha mootorrataste peavad olema paigaldama ühe ning L2e, L3e, L5e, L6e varustatud kahe punase helkuriga, ja L7e kategooria sõidukile peab taha mis soovitatavalt pole kolmnurksed paigaldama ühe või kaks ja paiknevad sõiduki taga mõlemal mittekolmnurkset tagumist helkurit, küljel sümmeetriliselt. Helkurite kusjuures L2e, L5e, L6e ja L7e välimised servad peavad paiknema kategooria sõidukile, mis on üle 1000 sõiduki välimisele äärele võimalikult mm lai ja L4e kategooria sõidukile peab lähedal, kuid mitte kaugemal kui 400 taha paigaldama kaks mittekolmnurkset mm. tagumist helkurit. O kategooria sõidukile Helkurid võivad sisalduda peab taha paigaldama kaks kolmnurkset tagumistes punastes tuledes, kui tagumist helkurit. O kategooria sõiduki tuled vastavad eespool toodud tagumise helkuri välisserva kaugus nõuetele. Helkurid peavad olema sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 selge ilmaga öisel ajal nähtavad mm. Kolmnurkne helkur peab olema vähemalt 100 m kaugusel, kui nende võrdkülgse kolmnurga kujuline peale paistab kahe kaugtule valgus. küljepikkusega 150–200 mm. (i) Iga külgkorvita mootorratas Koodi 209 kohaselt peab M, N ja O peab olema varustatud punase kategooria sõidukile taha paigaldama helkuriga, mis soovitatavalt pole kaks S1 või S2 kategooria kolmnurkne ja mis paikneb sõiduki piduritulelaternat. Kõik pidurituled tagaosas ja kas on kombineeritud peavad süttima sõidupiduri tagumise tulega või on eraldi ning rakendamisel ja ei tohi töötada vilkuval mis peab vastama selle osa lõigus (h) režiimil. Piduritule tekitatud valgusvihk toodud nähtavuse nõuetele. peab olema punase värvusega. (j) Iga haagis ja liigendsõiduk Koodis 215 esitatakse nõuded peab olema varustatud kahe punase suunatulelaternale. M ja N kategooria helkuriga, eelistatavalt kolmnurkse sõidukile peab paigaldama kaks eesmist kujuga, mis paiknevad sõiduki taga ja kaks tagumist suunatulelaternat. O mõlemal küljel sümmeetriliselt. kategooria sõidukile peab paigaldama Helkurid peavad olema selge ilmaga kaks tagumist suunatulelaternat. öösel nähtavad vähemalt 100 m Suunatule tekitatud valgusvihk peab kaugusele, kui nende peale paistab olema merevaigukollase värvusega, kahe kaugtule valgus. suunatule vilkumissagedus peab olema Kui helkurid on kolmnurkse kujuga, 90 ± 30 korda minutis. siis peab kolmnurk olema võrdkülgne, külje pikkus vähemalt LS § 2 p 11 kohaselt on helkur vahend 150 mm ja kolmnurk peab olema inimese või muu objekti märgatavuse püstises asendis. Iga sellise helkuri suurendamiseks pimeda ajal sellelt välimine nurk peab paiknema vahendilt valgusallika poole tagasi sõiduki välimisele äärele võimalikult peegelduva valguse abil, mis on nähtav lähedal, kuid mitte kaugemal kui 400 lähitulede valgusvihus vähemalt 150 mm sellest. meetrit ja kaugtulede valgusvihus (k) Kõik mootorsõidukid ja vähemalt 300 meetrit. sõidukite ühendite viimased haagised, välja arvatud mootorrattad, LS § 41 sätestab nõuded kaugtulede peavad olema tagaosas varustatud kasutamisele. Selle kohaselt ei ole 23 stopptulega, mis kiirgab punast või lubatud kaugtulesid kasutada, kui merevaikkollast valgust. See tuli vastutulevast sõidukist ollakse sellisel peab aktiveeruma mootorsõiduki kaugusel, et võidakse selle juhti sõidupiduri vajutamisel. Kui pimestada, kaugtuled hakkavad stopptuli on punast värvi ja sisaldub valgustama ees sõitvat sõidukit. tagumises punases tules või on sellega seotud, siis peab stopptule intensiivsus olema suurem kui tagumisel punasel tulel. Stopptuld ei nõuta haagistel ja poolhaagistel, kui nende mõõtmed on sellised, et vedava sõiduki stopptuli jääb tagantpoolt nähtavaks. (l) Kui mootorsõiduk on varustatud suunanäituritega, siis peavad need olema üks järgnevatest: (i) liigutatav tiib, mis ulatub välja sõiduki mõlemalt poolelt ja mis kiirgab merevaikkollast valgust, kui tiib on horisontaalses asendis; (ii) ühtlaselt vilkuv merevaikkollane tuli, mis paikneb sõiduki mõlemal küljel; (iii) ühtlaselt vilkuv tuli, mis paikneb sõiduki ees ja taga mõlemal küljel. Selliste tulede värv peab ees olema valge või oranž ja taga punane või oranž. (m) Ükski tuli peale suunanäiturite ei tohi vilkuda. (n) Kui sõiduk on varustatud mitme sama liiki tulega, siis peavad need olema sama värvi ja, välja arvatud külgkorviga mootorrataste puhul, paiknema sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes. (o) Sama valgustusseade võib sisaldada mitut tuld tingimusel, et igaüks nendest vastab selle osa asjassepuutuvatele sätetele. III. (a) Juhtimisseadis Vastab. MUUD Iga mootorsõiduk peab olema Nõuete vastavus on tagatud määruse nr TINGIMU- varustatud tugeva juhtimisseadisega, 42 lisades 1, 2 ja 3 grupis 3 SED mille abil saab sõidukit lihtsalt, „Juhtimisseadmed“. Koodi 301 kohaselt kiirelt ja täpselt pöörata. peavad juhtimisseadmed pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita. Juhtimisseadmete osadel ei tohi olla pragusid, jääkdeformatsioone ega muid vigastusi. (b) Tahavaatepeegel Vastab. 24 Iga mootorsõiduk peab olema Nõuete vastavus on tagatud määruse nr varustatud vähemalt ühe sobivas 42 lisa 1 koodiga 611, lisa 2 koodiga 608 suuruses tahavaatepeegliga, mis ja lisa 3 koodiga 603. paikneb nii, et juht näeb oma istmelt Lisa 1 koodi 611 kohaselt peab M1 ja N1 teed sõiduki taga. See säte ei ole kategooria sõidukitel olema vasakul kohustuslik külgkorviga või küljel või mõlemal küljel välispeegel ja külgkorviga mootorratastele. üks sisepeegel. Sisepeegel ei ole nõutud, kui see ei võimalda vaadet taha. M2, M3, N2 ja N3 kategooria sõidukitel peab välispeegel olema mõlemal küljel ning M2 ja M3 kategooria sõidukitel lisaks vähemalt üks sisepeegel. enne 1. jaanuarit 1990. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukitel ning alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukitel, mille valmistaja poolt lubatud kiirus ei ületa 100 km/h, peab olema vasakul küljel või mõlemal küljel üks peegel. Kui lubatud kiirus ületab 100 km/h, peab peegel olema mõlemal küljel. Alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud kereta L kategooria sõidukitel, mille valmistajakiirus ei ületa 50 km/h, peab olema vasakul küljel või mõlemal üks peegel. Kui valmistajakiirus ületab 50 km/h, peab peegel olema mõlemal küljel. Kerega L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukitel peab olema vasakul küljel või mõlemal küljel välispeegel ja üks sisepeegel. Sisepeegel ei ole nõutud, kui see ei võimalda vaadet taha. (c) Hoiatusseadmed Vastab. Iga mootorsõiduk peab olema Nõuete vastavus on tagatud määruse nr varustatud vähemalt ühe kuuldava 42 lisa 1 koodiga 621, lisa 2 koodiga 616 heliseadmega, mis on piisavalt tugev ja lisa 3 koodiga 609. ja mis ei tohi olla kell, gong, sireen Lisade kohaselt peab M ja N kategooria või muu vali heliga seade. sõidukitel helisignaalseade vastama E- reegli nr 28 või direktiivi 70/388/EMÜ nõuetele ja L kategooria sõidukitel E- reegli nr 28 või direktiivi 93/30/EMÜ või määruse 3/2014/EL nõuetele. L1e, L2e ja L6e kategooria sõidukil peab helisignaalseadme helitugevus olema suurem kui 75 dB(A), kuid ei tohi ületada 112 dB(A). L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria sõidukil, mille mootori võimsus ei ületa 7 kW, peab helisignaalseadme helitugevus olema suurem kui 80 dB(A), kuid ei tohi ületada 112 dB(A). M ja N kategooria 25 sõidukitel ning L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria sõidukitel mootori võimsusega üle 7 kW peab helisignaalseadme helitugevus olema suurem kui 93 dB(A), kuid ei tohi ületada 112 dB(A). (d) Klaasipuhasti Vastab. Igal esiklaasiga varustatud Määruse nr 42 lisa 1 koodi 613 kohaselt mootorsõidukil peab olema vähemalt peab alates 17. juunist 1999. a üks tõhus klaasipuhasti, mis ei vaja esmaregistreeritud kerega L2e, L5e, L6e toimimiseks juhi pidevat juhtimist. ja L7e kategooria sõidukil peavad olema See säte ei ole kohustuslik direktiivi 97/24/EÜ või määruse külgkorviga või külgkorvita 3/2014/EL nõuetele vastav tuuleklaas, mootorratastele. tuuleklaasipuhasti, -pesur ja -soojendi. Sama lisa koodi 614 kohaselt peab M ja N kategooria sõiduki tuuleklaasipuhasti olema töökorras ning selle peab olema vähemalt kaks kiirusastet. Üks on vähemalt 45 edasi-tagasikäiguga minutis ning teine vahemikus 10 kuni 55 edasi- tagasikäiku minutis. Alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud M1 kategooria sõiduki tuuleklaasipuhasti peab vastama direktiivi 78/318/EMÜ nõuetele. (e) Esiklaasid Vastab. Esiklaasid peavad olema tehtud Määruse nr 42 lisa 1 koodi 612 kohaselt stabiilsest materjalist; olema alates 1. jaanuarist 1985. a läbipaistvad ja need ei tohi esmaregistreeritud sõiduki aknaklaasid purunemise korral tekitada peenikesi peavad olema E-reegli nr 43 või kilde. Läbi materjali vaadeldavad direktiivi 92/22/EMÜ kohaselt objekti ei tohi olla moonutatud. sertifitseeritud või DOT või SAE tähisega märgistatud. Enne 1. jaanuarit 1985. a esmaregistreeritud sõiduki aknaklaasid peavad olema valmistatud ohutust, purunemisel lõikavaid kilde mitteandvast klaasist või nendele tingimustele vastavast muust materjalist. (f) Tagurdusseade Vastab. Iga mootorsõiduk peab olema Tagurdamisseade ehk nö tagurpidikäik varustatud tagurdusseadmega, mida on kõigil tänapäeva sõidukitel ja selline on võimalik juhtida juhiistmelt, kui nõue tuleneb Euroopa Liidu mootorsõiduki tühimass on suurem tüübikinnitusreeglitest ja ÜRO Euroopa kui 400 kg. Majanduskomisjoni eeskirjadest. (g) Summuti Vastab. Iga mootorsõiduk peab olema Määruse nr 42 lisa 1 koodis 706, lisa 2 varustatud pidevalt töötava koodis 705 ja lisa 3 koodis 701 on summutiga, et ennetada liigset või sätestatud nõuded heitgaaside ebatavalist müra; juhil ei tohi olla väljalaskesüsteemile. Määruse kohaselt sädesüütega mootoriga mootorsõiduki 26 võimalust teel olles summuti tööd heitgaasitorustikust ei tohi ühelgi katkestada. mootori töörežiimil või töösooja kompressioonsüütega mootoriga mootorsõiduki heitgaasitorustikust ei tohi ühelgi mootori püsival töörežiimil väljuda nähtavat suitsu, välja arvatud veeaur, heitgaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud, heitgaaside väljalaskesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Määrusega on kehtestatud ka piirväärtused heitgaasi kahjulikele ainete sisaldusele ja mürale (lisa 1 koodid 708- 711). (h) Rehvid Vastab. Mootorsõidukite ja nende haagiste Tagatud määruse nr 42 lisade 1, 2 ja 3 ratastel peavad olema õhkrehvid või grupis 5 sätestatud nõuetega ratastele muud samaväärse elastsusega (rehvidele ja velgedele). rehvid. (i) Kallakust allaveeremist Vastab. takistav seade Tagatud määruse nr 42 lisade 1 ja 2 koodiga 106. Määruse kohaselt peab M, Mägises piirkonnas liigeldes või kui N ja O kategooria sõidukil olema kaks riigisisesed õigusaktid seda nõuavad, kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule peab üle 3500 kg täismassiga vastavat tõkiskinga. mootorsõidukitel olema kaasas seade, mis takistaks sõiduki liikumist edasi või tagasi, näiteks tõkisking. (j) Üldsätted Vastab. (i) Iga mootorsõiduki masinad ja Tagatud määruse nr 42 § 2 lõikes 3 lisaseadmed peavad olema sätestatuga. Määruse lisades 1, 2 ja 3 minimaalselt tule- ja toodud nõuetes käsitlemata juhtudel või, plahvatusohtlikud; need ei tohi kui käesoleva määruse lisades 1, 2 ja 3 põhjustada kahjulikke gaase või puuduvad nõuded sõiduki osadele, ebameeldivaid lõhnu ega teha seadmetele või süsteemidele, tuleb häirivat müra ning need ei tohi lähtuda ÜRO Euroopa kujutada endast kokkupõrkeohtu. Majanduskomisjoni Viini 1968. a (ii) Kõik mootorsõidukid peavad „Teeliikluse konventsioonist“ või olema konstrueeritud nii, et juht autoehituse üldpraktikast. Sõidukid näeks ette, paremale ja vasakule peavad olema ehitatud ja varustatud piisavalt selgelt, et ta saaks sõita selliselt, et oleks tagatud liikluses ohutult. osalejate turvalisus ning liiklusohutuse ja keskkonnakaitse kõrge tase. (iii) Pidurdamist ja tulesid puudutavad sätted ei kohaldu Nõue nähtavusele on tagatud määruse nr invasõidukitele, mis vastavad 42 lisa 1 koodiga 612 ja lisa 2 koodiga registreerimisriigi kohalikele 609. Koodides sätestatakse nõuded juhti õigusaktidele pidurite, tulede ja vaatevälja jäävate tuuleklaaside helkurite osas. Selles lõigus läbipaistvusele, klaasipuhasti tööalas ei tähendab invasõiduk mootorsõidukit, tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid 27 mille tühimass ei ületa 300 kg, mille kahjustusi või mõrade kogumit, juhi kiirus ei üle 30 km/h ning mis on vaatevälja ei tohi paigaldada takistust, spetsiaalselt projekteeritud ja mis mõjutab nähtavust ettepoole ja konstrueeritud (ja mitte ainult külgedele. kohandatud) kasutamiseks isikutele, kellel on mõni füüsiline puue, ning Invasõidukitele erisust Eestis mida tavaliselt sellised inimesed kehtestatud ei ole. kasutavad. IV. (a) Sõidukite ühend võib koosneda Vastab. SÕIDUKITE vedavast sõidukist ja ühest või Määruse nr 42 § 3 p 14 kohaselt on ÜHEND kahest haagisest. Liigendsõiduk võib autorong ühest või enamast vedavast vedada haagist, kuid kui autost ja ühest või enamast haagisest liigendsõidukit kasutatakse reisijate koosnev sõidukite ühend. vedamiseks, siis ei tohi haagisel olla Liiklusseaduse § 34 lõike 2 kohaselt üle ühe telje ja sellega ei tohi vedada tohib sõitjaid vedada ainult valmistaja reisijaid. poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja (b) Konventsiooniosalistel on viisil. D1E-alamkategooria autorongi lubatud tuua välja, et sõiduk tohib koosseisus olevat haagist ei tohi vedada ainult ühte haagist ja et kasutada sõitjate veoks. liigendiga sõidukil ei ole lubatud vedada haagist. Samuti võib tuua välja, et liigendsõidukil ei ole lubatud vedada reisijaid. V. Selle lisa osad I ja II ning osa III Üleminekusätted ei ole tänaseks enam ÜLEMINE- lõige (e) kohalduvad kõikidele asjakohased, kirjeldatud KU- mootorsõidukitele, mis üleminekuperiood on möödunud. SÄTTED registreeritakse esimest korda kahe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist, ning sellise sõidukiga veetavatele haagistele. Viis aastat pärast konventsiooni jõustumist jõustuvad nimetatud sätted igale mootorsõidukile, mille esimene registreerimine toimus enne konventsiooni jõustumisele järgnenud kaheaastast perioodi, ning sellise sõidukiga veetavatele haagistele. LISA 7 RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE SÕIDUKITE MAKSIMAALSED MÕÕTMED JA MASSID Lisa kohaldub artikli 23 kohaselt Eesti ei ole määranud artikli 23 kohaseid määratud kiirteedele. kiirteid. LISA 8 TINGIMUSED, MIDA PEAVAD TÄITMA RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE MOOTORSÕIDUKITE JUHID Konventsiooni artiklis 24 määratud Vastab osaliselt. tingimuste alusel peab minimaalne LS § 103 lõige 1 sätestab juhi vanuse vanus mootorsõiduki juhtimiseks alammäärad. Selle kohaselt peab B-, A2- olema kaheksateist aastat. , C1- ja T-kategooria (mille täismass üksi Sellegipoolest võivad või koos haagisega ületab 18 000 kg) konventsiooniosalised või nende mootorsõiduki juht olema vähemalt 18 allüksused tunnustada teise aastane. A-kategooria mootorsõiduki 28 konventsiooniosalise väljastatud juht, kellel on eelnevalt A2- mootorratta ja invasõiduki juhiluba, alamkategooria mootorsõiduki mis on väljastatud alla 18-aastasele. juhtimisõigus vähemalt kaks aastat peab olema vähemalt 20 aastane. A- kategooria sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline mootorsõiduki juht, mille mootori võimsus ületab 15 kW, C-kategooria ja D1-alamkategooria mootorsõiduki juht vähemalt 21 aastane. A-kategooria mootorsõiduki juht reeglina ja D-kategooria mootorsõiduki juht vähemalt 24 aastane. Alla 18-aastasel isikul on võimalus omada AM-, A1- ja B1-kategooria juhtimisõigust (LS § 103 lg 1). 16- ja 17- aastasel A1-kategooria juhtimisõiguse omajal tuleb arvestada, et konventsiooniosaline või tema allüksus võib tunnustada tema juhtimisõigust konventsiooni artiklis 24 määratud tingimustel või ka mitte seda teha. Noorem, kui 18-aastane AM- ja B1- kategooria juhiloa omanik peab arvestama, et tema juhiluba ei tunnustata konventsiooniosalise või tema allüksuse poolt artiklis 24 määratud tingimustel. Konventsiooni sätted ei piira osalisriigil kehtestada madalamat vanusemäära, kuid sellist juhiluba ei pea teine osalisriik tunnustama. Kui osalisriik täidab vanuse alammäära, siis peab teine osalisriik sellist juhiluba tunnustama. LISA 9 JUHILOA NÄIDIS — MÕÕTMED : 74 X 105 mm Värv: roosa Ei vasta. 1. Juhiluba koostatakse riigi õigusaktidega Eestis on juhiloa vorm kehtestatud ettenähtud keeles/keeltes. määrusega nr 50. 2. Dokumendi pealkiri „Juhiluba“ kirjutatakse punktis 1 määratletud keeles ning sellele peab Juhilubade kujundus ja mõõtmed on ajas järgnema prantsuskeelne tõlge „Permis de muutunud. Viimane, alates 2016. a, conduire“. kasutusel olev juhiloa vorm on 3. Sissekanded tuleb kirjutada (või neid korrata) alljärgnev: ladina tähtedega või nn inglise transkriptsioonis. 4. Väljaandnud riigi pädeva asutuse lisamärkused, kui need on olemas, ei kohaldu rahvusvahelisele liiklusele. 5. Lisas 4 ette nähtud riigi tunnusmärk peab olema kirjutatud ovaali sisse. 29 Välimised lehed Sisemised lehed Juhiloa mõõtmed erinevad konventsioonis ettenähtust ja on 85,6×53,98×0,76 mm, roosa värvus vastab konventsioonile. Vastavalt konventsioonile on olemas kiri „Juhiluba“ Eesti keeles ja sellele järgneb prantsuskeelne tõlge „Permis de conduire“. Sissekanded on tehtud ladinatähtedega, riigi tunnusmärk aga ei ole kantud ovaali sisse. Kattuvad andmed juhiloa vormidel on veel juhiloa omaniku ees- ja perekonnanimi, sünnikuupäev ja –koht, juhiloa omaniku foto, omaniku allkiri, juhiloa väljaandmise kuupäev, välja andnud asutuse nimi, juhiloa kehtivusaeg, omaniku allkiri ja pädeva austuse jaoks lisamärkuste lahter. Konventsiooni kohasel juhiloavormil on lisaks juhiloa omaniku aadressi andmed ja asutuse pitserid. Eesti juhiloa vormil seevastu juhiloa number ja juhiloa kehtivuse algus, kategooria kehtivuse algus ja lõpp. Sõidukite kategooriaid, mille kohta juhiluba kehtib, on ajaga oluliselt lisandunud, konventsiooni juhiloa vormil on viis erinevat kategooriat (A-, B-, C-, D-, ja E-kategooria), Eesti 30 juhiloa vormil 15 (AM-, A1-, A2-, A-, B1-, B-, C1-, C-, D1-, D-, BE-, C1E-, CE-, D1E- ja DE-kategooria). LISA 10 RAHVUSVAHELISE JUHILOA NÄIDIS MÕÕTMED : 105 X 148 mm Ei vasta. Värvid: kaaned: hall Eesti on kehtestanud 1968. aasta Viini leheküljed: valged teeliikluse konventsiooni kohase juhiloa Leheküljed 1 ja 2 koostatakse riigikeeles või vormi määrusega nr 50. riigikeeltes. Viimane lehekülg koostatakse täielikult prantsuse Genfi teeliikluse konventsiooni kohase keeles. rahvusvahelise juhiloa kujundus erineb Rahvusvahelise juhiloa lisalehed peavad kordama Viini konventsiooni juhiloa vormist. teistes keeltes viimase lehekülje osa I teksti. Need Konventsiooniga liitumisel on vajalik tuleb koostada järgnevates keeltes: kehtestada rahvusvahelise juhiloa vorm. (a) väljaandva riigi ettenähtud keeles/keeltes; Vorm kehtestatakse käesoleva eelnõu (b) ÜRO ametlikes keeltes; kooskõlastamise ja Välisministeeriumile (c) mitte rohkem kui kuues keeles, mille valib saatmise vahepealsel perioodil eraldi väljaandev riik. eelnõuga. Valitsused peavad edastama juhiloa teksti tõendatud tõlke erinevatesse keeltesse ÜRO peasekretärile, iga riik tema suhtes asjassepuutuva keele kohta. Kirjalikud kommentaarid tuleb kirjutada ladina tähtedega või nn inglise transkriptsioonis. 31 Punktiga 2 deklareerib Eesti riik, et jätab konventsiooni artikli 2 lõike 1 alusel konventsiooni kohaldamisel välja lisa 1 kohaldamise. Lisa 1 sätestab, et jalgrattaid, millele on lisatud sisepõlemismootor, mille silindri maksimaalne töömaht on maksimaalselt 50 cm3 ei loeta mootorsõidukiteks tingimusel, et jalgratta konstruktsioon säilitab kõik jalgrattale omased tavapärased tunnused. Kirjeldatud sõiduk on Eesti õiguse kohaselt mopeed ning mopeed on liiklusseaduse mõistes mootorsõiduk (LS § 2 p 42). Kuna konventsiooni lisas 1 kirjeldatud jalgratas loetakse Eestis mootorsõidukiks on vajalik konventsiooniga ühinemisel jätta kohaldamata lisa 1. Punktiga 3 sätestatakse kohustus teatada ÜRO peasekretärile kooskõlas konventsiooni lisa 4 lõikega 3 riigi tunnusmärk EST. Konventsiooni kohaselt peab riigi tunnusmärk koosnema ühest kuni kolmest ladina kirjas suurtähest. Tähe minimaalne kõrgus on 80 mm ja joone paksus 10 mm. Tähed peavad olema joonistatud mustaga valgele ellipsile, mille peatelg on horisontaalne. Kui riigi tunnusmärk koosneb kolmest tähest, siis peab ellips olema vähemalt 240 mm lai ja 145 mm kõrge. Mõõtmeid võib vähendada kuni 175 millimeetrini laiuseks ja 115 millimeetrini kõrguseks, kui märk sisaldab vähem kui kolme tähte. Mootorrataste puhul võib ellipsi mõõtmeid vähendada kuni 175 millimeetri laiuseks ja 115 millimeetri kõrguseks, hoolimata sellest, kas märk sisaldab üht, kaht või kolme tähte. Riigid, kes ei ole veel riigi tunnusmärki peasekretärile teatanud, teevad seda konventsiooni ratifitseerimisel või sellega ühinemisel. Eesti on kehtestanud määruse nr 42 lisa 1 koodi 102 kohaselt Eesti riigi tunnusmärgi, mis koosneb kolmest tähest: EST. Koodi 102 kohaselt on riigi tunnusmärk ellips, mille telgede pikkused on vähemalt 240 mm ja 145 mm. Mootorratastel ja nende haagistel on lubatud kasutada märki 32 mõõtmetega 175 mm ja 115 mm. Märgi värv on valge, tähekombinatsioon ja ääris on mustad. Märk kinnitatakse sõiduki tagaosale. Punktiga 4 sätestatakse kohustus teatada ÜRO peasekretärile kooskõlas konventsiooni lisaga 10 rahvusvahelise juhiloa teksti tõendatud tõlked erinevatesse keeltesse. Rahvusvahelise juhiloa lisalehed peavad kordama teistes keeltes viimase lehekülje I osa teksti (vt. lisa 10 juhiloa näidist) ja need tuleb koostada väljaandva riigi keeles, ÜRO ametlikes keeltes (araabia, inglise, hiina, hispaania, prantsuse ja vene) ning mitte rohkem kui kuues keeles, mille valib väljaandev riik. 4. Eelnõu terminoloogia Konventsioonis kasutatavad mõisted vastavad analüüsitud riigisisestes õigusaktides kasutatavatele mõistetele (vt. artikkel 4 võrdlus Eesti õigusega). Uusi termineid kasutusele ei võeta. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud ELi õiguse rakendamisega. Eelnõu on ELi õigusega kooskõlas. 6. Korralduse mõju 6.1 Mõju juhiloa omanikele Konventsiooniga ühinemine võimaldab 41 riigis, kes on liitunud ainult Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooniga, aga ei ole liitunud Viini 1968. a teeliikluse konventsiooniga ja kes ei ole osa Euroopa Majanduspiirkonnast ning kes Eesti juhiluba täna ei tunnusta (näiteks Jaapan, Ameerika Ühendriigid või Uus-Meremaa). Sellistes riikides viibib üha enam Eestis väljastatud juhiluba omavaid isikuid, sealhulgas seal ettevõtlusega tegelevaid isikuid, kelle huvides peaks Eesti Genfi teeliikluse konventsiooniga ühinema. Riigid, kes on Genfi konventsiooniga ühinenud, aga pole ühinenud Viini konventsiooniga ja kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmed on: Alžeeria, Argentiina, Austraalia, Bangladesh, Barbados, Benin, Botswana, Burkina Faso, Kambodža, Kanada, Kongo, Dominikaani Vabariik, Egiptus, Fidži, Guatemala, Haiti, India, Jamaica, Jaapan, Jordaania, Laos, Liibanon, Lesotho, Madagaskar, Malawi, Malaisia, Mali, Namiibia, Uus-Meremaa, Paapua Uus-Guinea, Paraguay, Rwanda, Sierra Leone, Singapur, Sri Lanka, Süüria, Togo, Trinidad ja Tobago, Uganda ja Ameerika Ühendriigid. Artikli 24 kohaselt võib konventsiooniosaline nõuda, et iga tema territooriumile lubatud juht kannab kaasas rahvusvahelist juhiluba, mis vastab lisas 10 toodud mudelile, eriti juhtudel, kui juht pärineb riigist, kus riigisisest juhiluba ei nõuta või kus talle väljastatud riigisisene juhiluba ei vasta lisas 9 toodud mudelile. Eesti riigisisene juhiluba ei vasta konventsiooni lisas 9 toodud mudelile ja konventsiooniosalisse riiki reisides tuleb Maanteeametist taotleda Genfi konventsiooni kohast rahvusvahelist juhiluba. Rahvusvaheline juhiluba kehtib ainult koos Eesti siseriikliku juhiloaga ning väljastatakse kehtiva Eesti siseriikliku juhiloa alusel kehtivusega kolm aastat. Kui väljastamise aluseks olev siseriiklik juhiluba aegub kolme aasta jooksul, väljastatakse rahvusvaheline juhiluba sama kehtivusajani, mis on märgitud siseriiklikul juhiloal. Rahvusvahelise juhiloa taotlemiseks tuleb Maanteeameti teenindusbüroole esitada isikut tõendav dokument ja värviline dokumendifoto suurusega vähemalt 35×45 mm ning tasuda riigilõiv 26 eurot. Noorematel, kui 18-aastastel juhiloa omanikel tuleb arvestada, et nende juhtimisõigust ei pruugi konventsiooniosaline tunnustada. Konventsiooni artiklis 24 määratud tingimuste alusel peab 33 minimaalne vanus mootorsõiduki juhtimiseks olema kaheksateist aastat. Sellegipoolest võivad konventsiooniosalised või nende allüksused tunnustada teise konventsiooniosalise väljastatud mootorratta ja invasõiduki juhiluba, mis on väljastatud alla 18-aastasele. Alla 18-aastasel isikul on Eestis võimalus omada AM-, A1- ja B1-kategooria juhtimisõigust (LS § 103 lg 1). 16- ja 17-aastasel A1-kategooria juhtimisõiguse omajal tasub uurida konventsiooniga ühinenud riiki reisimisel, kas konkreetne riik tunnustab tema mootorratta juhtimisõigust või mitte. 6.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Maanteeamet peab hakkama konventsiooniga ühinemisel väljastama konventsiooni kohast rahvusvahelist juhiluba. Eesti võtab konventsiooniga ühinemisega kohustuse edastada informatsiooni, mille alusel on võimalik tuvastada riigisisese või rahvusvahelise juhiloa omanikke, kui nende suhtes on alustatud liiklusrikkumise menetlust. Lisaks võtab Eesti kohustuse avaldada informatsiooni, mis on vajalik juhiloa omaniku tuvastamiseks või selle isiku tuvastamiseks, kelle nimele on registreeritud tõsisesse liiklusõnnetusse sattunud välisriigi sõiduk või kes on selle omanik. 7. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud Konventsiooniga ühinemisel tuleb Maanteeametile täiendava kuluna trükkida konventsiooni kohaseid rahvusvahelise juhiloa blankette. Tulude laekumine riigilõivu näol oleneb rahvusvaheliste juhilubade taotlemise arvust, rahvusvahelise juhiloa saamiseks tuleb tasuda riigilõivu 26 eurot. 8. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. Konventsioon jõustub sellega ühineva riigi jaoks kolmekümnendal päeval pärast ühinemiskirja hoiule andmist. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 34 Siseministeerium Välisministeerium Meie 23.07.2020 nr 2-4/17-0127/4757 Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooniga ühinemine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooniga ühinemine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) korralduse eelnõu; 2) seletuskiri; 3) konventsiooni tõlge eesti keelde; 4) konventsioon inglise ja prantsuse keeles. Mait Klein 625 6379 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel