Justiitsministeerium
[email protected] Meie 23.07.2020 nr 2-2/20-0168/4754
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Austatud minister Aeg
Esitame kooskõlastamiseks maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: seaduseelnõu koos seletuskirja ja selle lisadega
Marie-Ursula Vaks
639 7674
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
21.07.2020
Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Maagaasiseaduse (edaspidi: MGS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi ka: eelnõu) sihiks on
võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/692, millega muudetakse
direktiivi 2009/73/EÜ (edaspidi ka: direktiiv), mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju.
Direktiiv käsitleb kolmandast riigist gaasi importiva ja kolmandasse riiki gaasi eksportiva
ülekandevõrgu ja selle halduri suhtes teatud erandite kehtestamist ning kohustab
Konkurentsiametit välja selgitama, kas kolmanda riigiga ühendatud torustiku osas on võimalik
rakendada direktiivi 2009/73/EL nõudeid. Kehtiva direktiivi osas ei olnud kolmandate riikide
juurest alguse saav ühendus ühtseregulatsiooni all reguleeritud. Muudatusega sätestatakse Eesti
õiguses üheselt, et Euroopa Liidu ühisturu reeglid kohalduvad ka kolmandast riigist alguse
saanud gaasitrassile. Lisaks seab direktiiv Konkurentsiametile täiendavaid kohustusi
kolmandast riigist pärit gaasi edastamiseks mõeldud ülekandevõrgu või tootmisetapi
torustikuga seotud kaebuste ja vaidluste lahendamisel eesmärgiga konsulteerida vaidluste
lahendamisel asjaomaste teiste riikide ametiasutustega.
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (625 6347;
[email protected]). Eelnõu osas tegi juriidilisi ettepanekuid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel 6256360,
[email protected]).
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr (EL) 2019/692.
Eelnõuga muudetakse maagaasiseadust (RT I, 13.03.2019, 20). Eelnõu vastuvõtmiseks
Riigikogus on vaja poolthäälteenamust.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu eesmärk
Seaduseelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr (EL) 2019/692.
Direktiiviga muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/73/EÜ, mis
käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu selgitused on esitatud MGS paragrahvide muudatuste kaudu.
Eelnõus on kahte liiki MGS muudatusi:
1) Konkurentsiameti täiendavad kohustused seoses piiriüleste vaidluste läbiviimisega;
2) Regulatsioon ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu
sõlmimiseks kolmanda riigiga.
1
Järgnevalt on nimetatud teemad eraldi paragrahvide lõikes lahti selgitatud.
Paragrahv 2
MGS terminite paragrahvis toodud mõistet „gaasi ülekandevõrk“ täiendatakse tulenevalt
direktiivis muudetud mõistest. Muudatuse kohaselt käsitletakse ülekandevõrguna ka
kolmandast riigist algust saavat ülekandevõrku.
Paragrahv 183
Lõike 1 punkti 5 täiendatakse tulenevalt direktiivis tehtud täiendusest. Muudatuse järgi on
tähtajalise erandi rakendamise tingimuseks asjaolu, et taotlejale erandi andmine ei tohi
kahjustada Euroopa Liidu gaasi varustuskindlust. Seega peab Konkurentsiamet erandi
tegemisel analüüsima erandi mõju Euroopa Liidu gaasi varustuskindlusele.
Paragrahvile lisatud lõiked 31–33 kohustavad Konkurentsiametit § 182 lõikes 1 nimetatud otsuse
tegemise ajal kaasama erandi tegemise otsusesse teised asjassepuutuvad reguleerivad asutused.
Näiteks kui erand puudutab ülekandevõrku, mis saab alguse Eestis ja lõppeb Poolas, peab
Konkurentsiamet erandi otsuse tegemise käigus konsulteerima nii Eesti, Läti, Leedu kui Poola
vastava reguleeriva asutusega. Kui aga erandi subjektiks olev taristu on ühendatud kolmanda
riigiga, tuleb konsultatsioonidesse hõlmata ka kolmanda riigi reguleeriv asutus. Kui kolmanda
riigi asutus ei ole konsultatsiooniteatele kolme kuu jooksul reageerinud või oma sisendit
andnud, võib Konkurentsiamet erandiotsuse vastu võtta (kas erandi lubada või sellest
keelduda).
Peatükk 41
Uus peatükk reguleerib ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamiseks ettenähtud Eesti
ja kolmanda riigi vahelise lepingu (edaspidi: ülekandevõrgu leping) sõlmimise ja muutmise
protseduuri. Eestil käesoleva eelnõu koostamise ajal ühtegi sellist lepingut ei ole.
Paragrahv 321
Uus paragrahv käsitleb Euroopa Komisjoni ülekandevõrgu lepingu sõlmimisest või muutmisest
teavitamist.
Lõike 1 järgi peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitama Euroopa Komisjoni
oma soovist sõlmida või muuta kolmanda riigi ja Eesti vahelist lepingut, mille eesmärk on
reguleerida lepingu poolte suhteid sellise taristu käitamisel. Teavitamine toimub vaid juhul, kui
sellise lepinguga reguleeritav tegevusala kuulub direktiivi (EL) 2019/692 reguleerimisalasse
(näiteks ülekande teenuse osutamine).
Lõige 2 volitab majandus- ja taristuministrit lisama lõikes 1 nimetatud teavitamise korda
gaasituru toimimise võrgueeskirja. Volitusnormi sõnastamisel sain eeskuju seaduse § 103
lõikest 7, § 12 lõigetest 12 ja 13, § 122 lõikest 3, 173 lõikest 2 ning § 24 lõigetest 12 ja 6.
Paragrahv 37
Lisatud lõige 51 kohustab Konkurentsiametit tegema kolmandasse riiki viiva ja sealt tuleva
taristu puhul koostööd teiste EL liikmesriikide reguleerivate asutuste ja kolmanda riigi
asjakohase asutusega, et rakendada sellisele Eestis asuvale taristule MGS-s sätestatud nõudeid.
Sätte eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil teha koos teiste liikmesriikide ja kolmanda
2
riigiga koostööd rakendamaks kõiki MGS-s toodud kohustusi ilma, et peaks rakendama
erandeid.
Uus lõige 7 kohustab Konkurentsiametit konsulteerima piiriüleste vaidluste korral teiste asjasse
puutuvate liikmesriikide vastutavate ametkondadega. Konkurentsiamet peab vaidluse
lahendamisel leidma võimaluse rakendada koos teiste asjassepuutuvate liikmesriikide
ametkondadega vaidluste esinemisel direktiivides nr (EL) 2019/692 ja 2009/73/EÜ sätestatud
põhimõtteid.
Lõike 8 järgi peab Konkurentsiamet tootmisetapi torustikku puudutava vaidlusele lahendust
otsides konsulteerima selle torustiku asukohamaa või asukohamaade vastutava asjaomaste
ametiasutusega.
Lõige 9 reguleerib olukorda, kus kolmandast riigist alguse saanud tootmisetapi torustiku
esimene ühenduspunkt asub Eestis ning tootmisetapi torustikku puudutab vaidlus. Sellisel juhul
peab Konkurentsiamet vaidlust lahendades konsulteerima kolmanda riigiga, millest torustik
alguse on saanud. Konsultatsiooni eesmärk on leida lahendus, mis aitab tagada tootmisetapi
torustiku vastavust direktiivides nr (EL) 2019/692 ja 2009/73/EÜ sätestatud põhimõtete
järjekindlat rakendamist.
Kuivõrd käesoleva eelnõuga võetakse üle direktiiv nr (EL) 2019/692, täiendatakse seaduse
normitehnilist märkust viitega direktiivile (EL) 2019/692.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu terminoloogia on eestikeelne. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi mõisteid, kuid
muudetakse mõistet „gaasi ülekandevõrk“.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr (EL) 2019/692. Direktiivi
ülevõtmise tabel on toodud käesoleva seletuskirja lisas.
6. Seaduse mõju
Seaduseelnõu käsitleb kahte järgmist muudatust:
1) Konkurentsiameti täiendavad kohustused seoses ülepiiriliste vaidluste läbiviimisega;
2) Regulatsioon ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu
sõlmimiseks kolmanda riigiga.
6.1. Ülepiiriliste vaidluste läbiviimisega kaasnevad kohustused.
Eelnõu järgi peab Konkurentsiamet kaasama ülepiiriliste vaidluste korral need liikmesriigid või
kolmandad riigid, keda asjakohane vaidlus puudutab. Printsiibis on selline kohustus olnud
ametil ka enne käesoleva eelnõu koostamist – ülepiiriliste vaidluste puhul tuleb asjaolud välja
selgitada ning seejuures suhelda ka asjassepuutuvate riikidega. Selles osas on eelnõu algataja
seisukohal, et muudatuse mõju Konkurentsiameti halduskoormuse muutusele on väike.
Muudatus ei avalda mõju riigikaitsele, majandusele ega keskkonnale.
6.2. Regulatsioon ülekandevõrgu lepingu sõlmimiseks kolmanda riigiga
3
Eelnõu sätestab regulatsiooni ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva
lepingu sõlmimiseks kolmanda riigiga. Regulatsioon puudutab Vabariigi Valitsuse suhtlust
kolmanda riigi ja Euroopa Komisjoniga. Tänase seisuga ei ole Eestil ühtegi sellist lepingut, mis
kolmanda riigiga ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamiseks oleks sõlmitud. Suure
tõenäosusega ei saa selliseid lepinguid ka lähitulevikus olema. Sellest lähtuvalt hindab eelnõu
algataja muudatuse mõju majandusele ja riigi halduskoormusele marginaalseks.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile või kohaliku omavalitsusele täiendavaid kulusid.
8. Rakendusaktid
Seoses eelnõu jõustumisega muudetakse ka gaasituru toimimise võrgueeskirja. Määruse
muutmise kavand on lisatud seletuskirjale lisana 2.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldkorras. Direktiivi peaks rakendama alates 24.02.2020, kuid eelnõu
algatamise hetkeks on see kuupäev möödunud. Teadmata eelnõu menetlemise kiirust, ei ole
võimalik täpset jõustumisaega valida. Seetõttu jõustub eelnõu üldkorras.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Seaduseelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemis EIS
ning ettepanekute ja märkuste esitamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiametil ei olnud
eelnõu kohta märkuseid, Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, „…“ …. 2020
4
Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
Lisa 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/692, millega muudetakse direktiivi
2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju (ELT L 117, 03.05.2019, lk 1—
7) vastavustabel
EL-i õigusakti norm EL-i õigusakti normi EL-i õigusakti normi Kommentaarid
ülevõtmise kohustus sisuliseks
rakendamiseks
kehtestatavad
riigisisesed õigusaktid
(EL) 2019/692
Art 1 1) Jah MGS § 2 p 16
Art 1 2) Ei - Eesti on otsustanud, et
süsteemihaldur peab
olema 100% ulatuses
sertifitseeritud TSO
(MGS § 151)
Art 1 3) Ei - Eesti on otsustanud, et
süsteemihaldur peab
olema 100% ulatuses
sertifitseeritud TSO
(MGS § 151)
Art 1 4) Jah MGS § 183 lg 31 ja 32
Art 1 5) Jah/Ei MGS § 183 lg 1 p 5; Punktis c) toodud
muudatuse ülevõtmine
ei ole kohustuslik.
Ülejäänud säte on
MGS §-ga 183 üle
võetud
Art 1 6) Jah MGS § 37 lg 51, lg 7-9
Art 1 7) Ei -
Art 1 8) Jah MGS § 322
Art 1 9) Jah MGS §§ 321-323 Kuna hilineme
direktiivi ülevõtmisega
ning eelnõu ei jõustu
seadusena enne
24.05.2020, ei lisata
MGSi kolmandatest
riikidest pärit
olemasolevate
gaasitrasside erandi
menetluse
regulatsiooni.
Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
Lisa 2
KAVAND
21.07.2020
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
2020. a nr…………………
Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 102 lõike 7 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruses nr 41 „Gaasituru toimimise
võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambulis asendatakse sõnad „§ 24 lõigete 12 ja 6“ sõnadega „;§ 24 lõigete 12 ja 6
ning § 321 lõike 2“;
2) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) ülekandevõrgu lepingu sõlmimisest või muutmisest teavitamise kord.“;
3) määrust täiendatakse peatükiga 12 järgmises sõnastuses:
„12. peatükk
Ülekandevõrgu lepingu sõlmimine ja muutmine
§ 22. Teavitustegevus
(1) Maagaasiseaduse § 321 lõikes 1 nimetatud teade esitatakse Euroopa Komisjonile vähemalt
viis kuud enne ülekandevõrgu lepingu sõlmimiseks või muutmiseks vajalike läbirääkimiste
algust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele lisatakse asjassepuutuvad dokumendid
koos kirjeldusega selle kohta, mille üle ülekandevõrgu lepingut käsitlevaid läbirääkimisi
peetakse ning läbirääkimiste eesmärk.
(3) Vabariigi Valitsus alustab kolmanda riigiga ülekandevõrgu käitamist käsitleva
ülekandevõrgu lepingu sõlmimise või muutmise läbirääkimisi pärast Euroopa Komisjoni
asjakohase loa saamist.
§ 23. Ülekandevõrgu lepingu sõlmimine ja muutmine
(1) Vabariigi Valitsus teavitab perioodiliselt Euroopa Komisjoni lepingu sõlmimise ja
muutmise üle peetavate läbirääkimiste käigust, edastades Euroopa Komisjonile perioodiliselt
asjakohase teabe.
(2) Kui Euroopa Komisjon soovib osaleda lepingu sõlmimise või muutmisega seotud
läbirääkimistel, võimaldab Vabariigi Valitsus Euroopa Komisjoni läbirääkimistel osalemise
lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest nr (EL) 2017/684.
(3) Enne ülekandevõrgu lepingu allkirjastamist edastab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjonile ülevaate läbirääkimiste tulemustest
koos allkirjastamisele kuuluva lepingu tekstiga.
(4) Vabariigi Valitsus sõlmib kolmanda riigiga ülekandevõrgu käitamist käsitleva lepingu
pärast Euroopa Komisjoni asjakohase loa väljastamist.
(5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab Euroopa Komisjoni ülekandevõrgu
lepingu allkirjastamisest ja jõustumisest ning lepinguga kaasnevatest muudatustest.
(6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab sõlmitud või muudetud ülekandevõrgu
lepingu nende liikmesriikide reguleerivatele asutustele, kelle territooriumi lepinguga hõlmatud
taristu läbib. .“.
§ 2. Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
EELNÕU
21.07.2020
Maagaasiseaduse muutmise seadus
Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„16) gaasi ülekandevõrk on üle 16-baarise töörõhuga gaasitorustike ja nendega kohakindlalt
seotud ehitiste ning ülekandesüsteemi toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike
juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemide talitluslik kogum, mis on vajalik gaasi ülekandeks
ning ühenduste loomiseks gaasi ülekande või transiidi eesmärgil Euroopa Liidu liikmesriigi või
kolmanda riigi võrguga Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi välispiiri või territoriaalmere
välispiirini;“;
2) paragrahvi 183 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) tähtajaline erand ei kahjusta konkurentsi, gaasi siseturu tõhusat toimimist, Euroopa Liidu
gaasi varustuskindlust ega reguleeritud võrgu toimimist, millega ühendus on liidetud.“;
3) paragrahvi 183 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses:
„(31) Enne käesoleva seaduse § 182 lõikes 1 nimetatud erandi andmist konsulteerib
Konkurentsiamet:
1) selle Euroopa Liidu liikmesriigi reguleeriva asutusega, kelle gaasituru toimimist ühendus
mõjutab, ning
2) kolmanda riigi asjakohase asutusega, kui erand antakse Eesti Vabariigi ja kolmanda riigi
vahelise ülekandevõrgu rajamiseks või muutmiseks.
(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud konsultatsioonidega selgitab Konkurentsiamet
välja võimalused rakendada gaasiühenduse suhtes käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.
(33) Konkurentsiamet annab käesoleva paragrahvi lõike 31 punktis 2 nimetatud asutusele
vastamiseks aega vähemalt kolm kuud..“;
4) seadust täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses:
„41. peatükk
EESTI JA KOLMANDA RIIGI VAHELINE ÜLEKANDEVÕRGU LEPING
§ 321. Ülekandevõrgu lepingu sõlmimise või muutmise kavatsusest teavitamine
(1) Vabariigi Valitsus teavitab Euroopa Komisjoni soovist sõlmida või muuta kolmanda riigi ja
Eesti Vabariigi vahelist ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitlevat lepingut
(edaspidi: ülekandevõrgu leping), kui ülekandevõrgu lepinguga reguleeritav tegevusala kuulub
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr (EL) 2019/692 millega muudetakse direktiivi nr
2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju (ELT L 117, 3.5.2019, lk 1–7)
reguleerimisalasse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamise korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.“;
5) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Käesoleva seaduse § 182 lõikes 1 nimetatud erandi andmisel teeb Konkurentsiamet
koostööd teise riigi asjakohase asutusega, et kohaldada Eestis asuva gaasiühenduse suhtes
käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.“;
6) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:
„(7) Kui piiriüleste vaidluste korral jääb gaasiühendus rohkem kui ühe liikmesriigi
jurisdiktsiooni, konsulteerib Konkurentsiamet vaidluse lahendamisel teiste liikmesriikide
asjaomaste ametiasutustega eesmärgiga tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides nr
(EL) 2019/692 ja 2009/73/EÜ sätestatud põhimõtete kohaldamine.
(8) Kui tootmisetapi torustik saab alguse kolmandast riigist ja on ühendatud vähemalt ühe
Euroopa Liidu liikmesriigi gaasivõrguga, konsulteerib Konkurentsiamet tootmisetapi
torustikku puudutava vaidlusele lahendust otsides teiste tootmisetapi torustiku asukoha
liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega.
(9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud olukorras asub tootmisetapi torustiku esimene
gaasi tootmiskohale järgnev ühenduspunkt Eestis, konsulteerib Konkurentsiamet vaidlust
lahendades kolmanda riigi asjaomase ametiasutusega, kust tootmisetapi torustik alguse saab, et
tagada tootmisetapi torustiku suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides nr (EL)
2019/692 ja 2009/73/EÜ sätestatud põhimõtete kohaldamine.“;
7) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/692, millega muudetakse direktiivi nr
2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju (ELT L 117, 3.5.2019, lk 1–7).“.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn „…“ ……… 2020
Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ …………… 2020
2