Saatja: Jägala Kalateed <
[email protected]>
Saadetud: 21.07.2020 17:27
Adressaat: <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; info keskkonnaamet ee
<
[email protected]>
Teema: Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaamade võimalikust kasutamisest
hädaolukordade lahendamiseks sõltumatu elektrivarustuse tagamisel
Tere,
edastan teile pöördumise teemal "Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaamade
võimalikust kasutamisest
hädaolukordade lahendamiseks sõltumatu elektrivarustuse tagamisel
"
Liivia Mahlapuu
Lugupidamisega,
MTÜ Jägala Kalateed
Siseministeerium Teie: 08.04.2020 nr 9-4/18-3
Pikk 61, Tallinn 15065
[email protected]
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 10.06.2020 nr 17-2/2020/3902
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
[email protected]
Meie: 21.07.2020
Koopia:
Keskkonnaministeerium
Keskkonnaamet
Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaamade võimalikust kasutamisest
hädaolukordade lahendamiseks sõltumatu elektrivarustuse tagamisel
Pöördume te poole, et pöörata tähelepanu asjaolule, et omavalitsuste tasemel on endiselt
segadus ülesannetega, mis on omavalitsuse pädevuses ja millised seadused on omavalitsustele
kohalduvad. Siseministeerium on oma kirjas 08.04.2020 nr 9-4/18-3 Jõelähtme
Vallavalitsusele meelde tuletanud, et omavalitsused peavad täitma ka kriisiolukorras oma
põhitegevusega seotud ülesandeid. See tähendab, et omavalitsusel tuleb olla valmis tagama
oma igapäevaselt korraldatavaid kriitilisi teenuseid (nt sotsiaalhoolekanne, kaugküte
jne). Jõelähtme Vald ei tohiks oma ülesandeid sassi ajada Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ülesannetega, kes tegelikult vastutab energeetika valdkonnas
kriisireguleerimise ülesannete täitmise eest. Palume teha omavalitsustele põhjalikumat
selgitustööd. Segadus ülesannete jaotumises pärsib oluliselt vajalikke ettevalmistustöid
kriisideks valmistumisel.
Ühelt poolt räägib Jõelähtme Vallavalitsus avalikkusele, et Linnamäe HEJ suudab varustada
elektrienergiaga nii Tallinna haiglaid kui kogu valla elanikkonna, teisalt viib Jõelähtme Valla
elanikkonna kaitse komisjon läbi kriisideks ettevalmistavaid loenguid, kus rõhutatakse, et külad
ja majapidamised peavad ise vastutama kriisideks valmistumise eest ja peaksid läbi mõtlema
kuidas end pikemaajaliste elektrikatkestuste olukorras varustada alternatiivse
elektritoiteallikaga, milleks on sobilikud, oma töökindluse, kättesaadavuse ja maksumusega,
elektrigeneraatorid.
Eksisteerib oht, et tänu vastuolulisele kommunikatsioonile jäävad Jõelähtme valla
elanikud põhjendamatult lootma Vallavalitsusele ja kogukonnad jätavad
elektrikatkestuse puhuks varuplaanid läbimõtlemata, varugeneraatoritega lahendused
realiseerimata ning kriisi olukorra tekkimisel läbi praktilise olukorra selgub, et jões ei ole 24/7
elektritootmiseks piisavalt vett või tootmismahud ei kata tegelikult vallaelanike vajadusi või
HEJ poolt toodetud elektri tehnilised omadused ei ole sobilikud elanikele otsetarbimiseks või
puudub autonoomne elektrivõrk HEJ-de poolt toodetud elektri kasutuselevõtuks.
Selline oht elanikkonnale vajab Siseministeeriumi poolset sekkumist.
Analüüsides Eesti elektrisüsteemis toimunud häiringuid, siis saab järeldada, et tarbijad on
olnud mõjutatud ainult infrastruktuuri tõrgetest, energiasüsteemis elektrist puudus ei ole
tekkinud. Palume Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt anda rahvale
põhjalikum selgitus tekkinud kriisiolukordadest, õppetundidest, mida riik sellest õppis ja kuidas
riik koos kohalike omavalitsustega ja elanikkonnaga tulevikus seni ilmnenud riske paremini
hallata saab.
Elektrisüsteemi energiavarustuskindlus on Eestis hästi juhitud ja korraldatud. Selles osas on
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oma vastutusala väga hästi korraldanud. Kui
kohalik omavalitsus sooviks päriselt ka infrastruktuuri tõrgetest tulenevate riskide
minimiseerimiseks midagi ära teha, siis peaks ta valda varustama varugeneraatoritega,
mida kasutada just seal, kus järgmine infrastruktuuri tõrge tekib.
Jõelähtme Vallavalitsus järeldab Jägala ja Linnamäe HEJ-de tehnilisest analüüsist, et need
HEJ-d ei sõltu ilmastiku oludest ja töötavad lakkamatult 24/7. See ilmestab ainult valla
ebapädevust energiajulgeoleku ressursside analüüsimisel ja see tõendab veelkord, et elutähtsate
teenuste planeerimisel tuleb rangelt kinni pidada seadustes ettenähtud tööjaotusest. Nii on
õigete otsuste tegemiseks vajalikud pädevused kindlamini tagatud.
Ametlikud andmed näitavad, et Eesti elektrijaamad töötavad enamuse ajast vee vähesuse tõttu
väga piiratud võimsusega (2019 augustis töötasid HEJ-d installeeritud võimsusest ainult
6%, mis on ööpäevas alla 2 tunni (Tabel 1)). Käesoleval ajal on Linnamäe HEJ kasutusel
kolm Waterpumps WP OY mittereguleeritavat propeller tüüpi otsevoolu turbiini, igaüks
vooluhulgale 5 m3/s. Selliste turbiinide kasutamine eeldab stabiilseid vooluhulkasid jões või
perioodilist vee kogumist veehoidlas. Jaama töö reguleerimine käib vastavalt veehulgale
turbiinide sisse ja välja lülitamisega. Maksimaalvõimsuse ajal töötavad kõik turbiinid ja
miinimumvõimsuse ajal üks. Kui ei ole tagatud vajalikku vee voolu hulka, siis ei tooda ükski
turbiin elektrit. Turbiinide sisse ja väljalülimist juhib täisautomaatne programmeeritav
loogikablokk, mis omakorda saab sisendsignaalid veetaseme anduritelt.
Täpsemad tunnipõhised andmed Linnamäe HEJ tootmismahtude kohta asuvad Eleringi poolt
hallatavas Andmeloas, kust õigustatud huvi korral saab neid küsida.
Tabel 1. 2019 Eesti hüdroenergiatoodangu mahud kuude lõikes, tootmismaht võrreldes
installeeritud tootmisvõimsusega (https://elering.ee/toimetised
andmete põhjal).
Võrku 2019.
sisenenud kokku
elektrienergia
tootmine 2019
(MWh) 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
vesi/hydro
(MWh) 1248 2416 4024 3617 2278 661 453 318 470 1840 2366 1926 21 616
Installeeritud
tootmisvõimsuste 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 63 948
(7,3MW) 100%
potentsiaal
(MWh)
Eesti HEJ-de
reaalne 34.00%
tootlikkus 2019 23% 45% 76% 68% 43% 12% 8% 6% 9% 35% 44% 36%
Jõelähtme vald kirjeldab oma kavatsusi kasutada valla elektrijaamu kriisiolukordades.
Arvestades faktiga, et Jõelähtme Vallavalitsusele ei kuulu ühtegi elektrijaama, ei ole
Vallavalituse arutelud nende jaamade kasutusotstarbe osas asjakohased.
Enne kui Jõelähtme Vallavalitsus hakkab nende jaamade omandamiseks plaane tegema, siis
tuleks vallal arvestada, et igal juhul on Jägala jõel vee paisutamises ja elektritootmiseks
vaja vee erikasutusluba, mida siiani Wooluvabrik OÜ vaatamata 7 aastat kestnud
loamenetlusele ikkagi saanud ei ole. Probleemiks on Loodusdirektiivist tulenevad
piirangud.
Linnamäe HEJ asub Natura 2000 loodusalal, kus kaitstakse Euroopa Nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ alusel kaitstavaid liike (II lisas nimetatud lõhe, jõesilm, tõugjas, võldas, hink,
vingerjas, paksukojaline jõekarp, rohe-vesihobu või jõge kui elupaika (I lisas nimetatud
elupaigatüüp 3260). Lõhe ja meriforelli elupaikade inventeerimine Jägala ja Jõelähtme
jõgede alamjooksudel näitas, et jõelistes osades on lõhele ja meriforellile sobilikke sigimis-
ja noorjärkude kasvualasid kokku ca 2,2 ha. Linnamäe HEJ paisutuse likvideerimise
korral lisanduks sellele veel 5,0 ha olulise tähtsusega hea-kvaliteedilist sigimis- ja
kasvuala. Linnamäe HEJ paisu tõttu on siirdekaladele pääs 7,2 ha kudealalae
ligipääsmatud. Loodusliku jõe taastamine annab igaaastaselt võimaluse taastoota 12 000
lõhelist (laskujat), millega tõuseks lõheliste arvukus Eestis 24%.
Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ sätestas liikmesriikidele
kohustuse tagada aastaks 2015 kõigi veekogude hea seisund. Veekogu hüdromorfoloogilise
kvaliteedi puhul (peab aitama tagada bioloogilise elementide head seisundit) on Veepoliitika
raamdirektiivis eraldi välja toodud vooluveekogude tõkestamatus. Tänaseni on kahjuks
Euroopa Liidu direktiiviga seatud 2015. aasta eesmärk Jägala jõel saavutamata, kuna
hüdroenergia tootmiseks vajalik vee paisutamine teeb veekogu hea seisundi saavutamise
võimatuks.
Nii Loodusdirektiivist kui Veedirektiivist lähtuvalt tuleb Linnamäe HEJ veetõke
likvideerida ja hüdroenergia tootmine sel jõelõigul lõpetada.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29 lg 3 sätestab, et Natura
2000 võrgustiku alal tohib negatiivse mõjuga tegevuste lubamiseks anda Vabariigi Valitsus
nõusoleku ainult avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning kui
tegevusel puuduvad alternatiivsed lahendused. Sellistel juhtudel peab liikmesriik võtma kõik
vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse.
Majandus ja kommunikatsiooniministeerium märgib oma kirjas, et 10.06.2020 nr 17-
2/2020/3902 antud hüdroelektrijaamadel on positiivne mõju ja kasulikkus Eesti
energiasüsteemile nagu on iga kWh taastuvenergeetikat. Selline hinnang oleks Euroopa Liidu
eesmärkidest lähtuv kui kõnealustes elektrijaamades toodetav elekter oleks keskkonnasõbralik.
Kahjuks on olukord vastupidi – Linnamäe HEJ oma tegevusega otseselt kahjustab ja saastab
Euroopa Liidu tähtsusega, Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala. Energeetika valdkonna
juhenddokumendis “Energiaülekandetaristu ja ELi loodusalased õigusaktid” on kirjas, et „Nagu
igasugune ELi arendustegevus, peavad ka energiaülekandetaristud olema täielikus
kooskõlas ELi keskkonnapoliitikaga, sealhulgas ELi loodusdirektiividega, mille eesmärk on
kaitsta Euroopa kõige ohustatumaid ja ohualtimaid maismaa- ja merealade liike.“ Igasuguse
EL arendustegevuse all tuleb silmas pidada ka energeetikat tervikuna. Nii nagu iga muu veega
seotud tegevus peab ka hüdroenergia tootmine vastama Euroopa jõgede ja järvede kaitseks ja
taastamiseks kehtestatud ELi keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele. Need õigusnõuded on
sätestatud veepoliitika raamdirektiivis, elupaikade direktiivis ja keskkonnamõju hindamise
direktiivides (KMH direktiiv ja KSH direktiiv).
Loodusdirektiiv Artikkel 6 lõige 4 ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 29 lg 3 järgi võib Natura alal looduskeskkonnale kahjuliku mõjuga tegevusteks
Vabariigi Valitsus anda nõusoleku (kehtestada Natura erandi) ainult avalikkuse jaoks
esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning kui tegevusel puuduvad
alternatiivsed lahendused. See eeldab omakorda keskkonnale tekitatava kahju ulatuses
asendusmeetmete rakendamist.
Mis on avalikkuse jaoks esmatähtis ja erakordselt tungiv põhjus ? Nagu MKM oma kirjas
viitas, Eestis kehtivate seaduste kohaselt Linnamäe HEJ elutähtsa teenuse osutajaks ei
kvalifitseeru. Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja
mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teiste teenuste toimimist.
Igasugused pingutused seadustest kõrvale hiilimiseks tuleks viivitamatult peatada. Jättes
kõrvale Eesti tasasest reljeefist tuleneva HEJ üldise ebaefektiivsuse, siis Linnamäe HEJ
tootmisvõimsus peaks olema 160 korda suurem.
Analüüsist “Eesti varustuskindlus aastani 2034” järeldub, et teadaolevate tootmisvõimsuste ja
ülekandevõimsuste koosmõjus on võimalik tiputarbimise katteks piisavalt elektrit toota ning
importida ka rasketes avariiolukordades. Tagatud on ka 10% tiputarbimise varu ootamatute
tipukoormuse muutuste tarbeks.
Linnamäe HEJ osa Eesti energia tootmismahust moodustas 2019 aastal u 0,1%.
Mida tähendab siin alternatiivide puudumine ? Natura 2000 alal planeeritavate tegevuste
alternatiivide all peetakse silmas kavandatava tegevuse elluviimise teisi ehk arendaja poolt
väljapakutust erinevaid asukohti (sh marsruute), tegevus(t)e mastaape ja sisu või tehnoloogiad.
Linnamäe HEJ kontekstis tuleb küsida, kas Linnamäe HEJ poolt aastas u 5 GW toodetavat
mahtu ei saa toota ühegi muu tehnoloogiaga või mõnes muus asupaigas? Loodusdirektiivi
rakendamisel tuleb kaaluda kõiki tehnilisi võimalusi kuidas on võimalik saavutada
taastuvenergia eesmärgid või teostada Jõelähtme valla elektrienergiaga tagamine ilma HEJ
elektrienergiaga arvestamata. Kui alternatiivsed võimalused on olemas, siis Loodusdirektiivi
järgi Natura erandi tegemiseks luba anda ei saa ning Natura alal keskkonnaväärtusi negatiivselt
mõjutav tegevus tuleb lõpetada.
7 aastat väldanud Linnamäe HEJ veerikasutusloa menetluses ja keskkonnamõjude
hindamise protsessis ei ole avalikkuse jaoks esmatähtsaid ja erakordselt tungivaid
põhjuseid Jägala jõe kaitsealal Natura ala kaitse eesmärkidest loobumiseks ilmnenud.
Valla soov kasutada Linnamäe HEJ valla tasemel kriisiolukordade leevendamiseks on
järjekordne katse leida avalikkuse jaoks oluline põhjus loodusliku jõe taastamise takistamiseks.
Loodusdirektiivi sätete kontekstis ei ole ka see põhjus piisav, et Linnamäe HEJ puhul Natura
erandit kehtestada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on oma kirjas 10.06.2020 nr 17-2/2020/3902
väljatoonud positiivse poole pealt Linnamäe HEJ olulise panuse taastuvenergiatootmisse.
Arvestades, et Linnamäe HEJ panus Eesti taastuvenergia tootmisse oli 2019 u 0,3% ja uute
tootmisvõimsuste lisandumine on järjepidevalt kasvamas, siis kas Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium saab väita, et eksisteerib oht, et ilma Linnamäe HEJ panuseta
taastuvenergiatootmisse planeeritud eesmärk energia- ja kliimakavas 2030. aastaks jõuda 42%-
lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest jääb täitmata?
2011. aasta mais võttis Euroopa Komisjon vastu ELi uue bioloogilise mitmekesisuse strateegia,
et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. See on „Euroopa 2020“ strateegia tähtsaks
elemendiks, nõudes nutikat, kaasavat ja kestlikku kasvupoliitikat, milles võetakse arvesse
tähtsat sotsiaal-majanduslikku kasu, mida loodus ühiskonnale toob.
Ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei saa julgustada elektritootjaid tootma
elektrienergiat viisidel mis on Euroopa Nõukogu direktiividega vastuolus.
Palun andke oma seisukoht selles küsimuses. Kas Eesti energiasüsteem saab olla ülesehitatud
energia tootmisele, mis on Euroopa Liidu direktiividega vastuolus?
Selleks, et arutelud Linnamäe HEJ teemal ei toimuks piiratud info põhjal või et arutelus ei
jääks olulised keskkonnaküsimused põhjendamatult tahaplaanile, palume aruteludesse kaasata
ka Jägala Kalateed MTÜ. Jägala Kalateed MTÜ on keskkonnaorganisatsioon, kel on õigus olla
kaasatud keskkonna alastesse aruteludesse ja otsustesse.
Lugupidamisega
Liivia Mahlapuu
Jägala Kalateed MTÜ
[email protected]