dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaamade võimalikust kasutamisest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. juuli 2020
Viit
17-2/2020/4731
Registreeritud
22. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Jägala Kalateed MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-2 Energeetika kirjavahetus valitsusasutustega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-2/2020
Vastutaja
Regina Rass (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
21. august 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎Kiri-Välja-MKM-SIM-le.asice416 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Jägala Kalateed <[email protected]> Saadetud: 21.07.2020 17:27 Adressaat: <[email protected]>; MKM info <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; info keskkonnaamet ee <[email protected]> Teema: Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaamade võimalikust kasutamisest hädaolukordade lahendamiseks sõltumatu elektrivarustuse tagamisel Tere, edastan teile pöördumise teemal "Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaamade võimalikust kasutamisest hädaolukordade lahendamiseks sõltumatu elektrivarustuse tagamisel " Liivia Mahlapuu Lugupidamisega, MTÜ Jägala Kalateed Siseministeerium Teie: 08.04.2020 nr 9-4/18-3 Pikk 61, Tallinn 15065 [email protected] Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 10.06.2020 nr 17-2/2020/3902 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected] Meie: 21.07.2020 Koopia: Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaamade võimalikust kasutamisest hädaolukordade lahendamiseks sõltumatu elektrivarustuse tagamisel Pöördume te poole, et pöörata tähelepanu asjaolule, et omavalitsuste tasemel on endiselt segadus ülesannetega, mis on omavalitsuse pädevuses ja millised seadused on omavalitsustele kohalduvad. Siseministeerium on oma kirjas 08.04.2020 nr 9-4/18-3 Jõelähtme Vallavalitsusele meelde tuletanud, et omavalitsused peavad täitma ka kriisiolukorras oma põhitegevusega seotud ülesandeid. See tähendab, et omavalitsusel tuleb olla valmis tagama oma igapäevaselt korraldatavaid kriitilisi teenuseid (nt sotsiaalhoolekanne, kaugküte jne). Jõelähtme Vald ei tohiks oma ülesandeid sassi ajada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ülesannetega, kes tegelikult vastutab energeetika valdkonnas kriisireguleerimise ülesannete täitmise eest. Palume teha omavalitsustele põhjalikumat selgitustööd. Segadus ülesannete jaotumises pärsib oluliselt vajalikke ettevalmistustöid kriisideks valmistumisel. Ühelt poolt räägib Jõelähtme Vallavalitsus avalikkusele, et Linnamäe HEJ suudab varustada elektrienergiaga nii Tallinna haiglaid kui kogu valla elanikkonna, teisalt viib Jõelähtme Valla elanikkonna kaitse komisjon läbi kriisideks ettevalmistavaid loenguid, kus rõhutatakse, et külad ja majapidamised peavad ise vastutama kriisideks valmistumise eest ja peaksid läbi mõtlema kuidas end pikemaajaliste elektrikatkestuste olukorras varustada alternatiivse elektritoiteallikaga, milleks on sobilikud, oma töökindluse, kättesaadavuse ja maksumusega, elektrigeneraatorid. Eksisteerib oht, et tänu vastuolulisele kommunikatsioonile jäävad Jõelähtme valla elanikud põhjendamatult lootma Vallavalitsusele ja kogukonnad jätavad elektrikatkestuse puhuks varuplaanid läbimõtlemata, varugeneraatoritega lahendused realiseerimata ning kriisi olukorra tekkimisel läbi praktilise olukorra selgub, et jões ei ole 24/7 elektritootmiseks piisavalt vett või tootmismahud ei kata tegelikult vallaelanike vajadusi või HEJ poolt toodetud elektri tehnilised omadused ei ole sobilikud elanikele otsetarbimiseks või puudub autonoomne elektrivõrk HEJ-de poolt toodetud elektri kasutuselevõtuks. Selline oht elanikkonnale vajab Siseministeeriumi poolset sekkumist. Analüüsides Eesti elektrisüsteemis toimunud häiringuid, siis saab järeldada, et tarbijad on olnud mõjutatud ainult infrastruktuuri tõrgetest, energiasüsteemis elektrist puudus ei ole tekkinud. Palume Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt anda rahvale põhjalikum selgitus tekkinud kriisiolukordadest, õppetundidest, mida riik sellest õppis ja kuidas riik koos kohalike omavalitsustega ja elanikkonnaga tulevikus seni ilmnenud riske paremini hallata saab. Elektrisüsteemi energiavarustuskindlus on Eestis hästi juhitud ja korraldatud. Selles osas on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oma vastutusala väga hästi korraldanud. Kui kohalik omavalitsus sooviks päriselt ka infrastruktuuri tõrgetest tulenevate riskide minimiseerimiseks midagi ära teha, siis peaks ta valda varustama varugeneraatoritega, mida kasutada just seal, kus järgmine infrastruktuuri tõrge tekib. Jõelähtme Vallavalitsus järeldab Jägala ja Linnamäe HEJ-de tehnilisest analüüsist, et need HEJ-d ei sõltu ilmastiku oludest ja töötavad lakkamatult 24/7. See ilmestab ainult valla ebapädevust energiajulgeoleku ressursside analüüsimisel ja see tõendab veelkord, et elutähtsate teenuste planeerimisel tuleb rangelt kinni pidada seadustes ettenähtud tööjaotusest. Nii on õigete otsuste tegemiseks vajalikud pädevused kindlamini tagatud. Ametlikud andmed näitavad, et Eesti elektrijaamad töötavad enamuse ajast vee vähesuse tõttu väga piiratud võimsusega (2019 augustis töötasid HEJ-d installeeritud võimsusest ainult 6%, mis on ööpäevas alla 2 tunni (Tabel 1)). Käesoleval ajal on Linnamäe HEJ kasutusel kolm Waterpumps WP OY mittereguleeritavat propeller tüüpi otsevoolu turbiini, igaüks vooluhulgale 5 m3/s. Selliste turbiinide kasutamine eeldab stabiilseid vooluhulkasid jões või perioodilist vee kogumist veehoidlas. Jaama töö reguleerimine käib vastavalt veehulgale turbiinide sisse ja välja lülitamisega. Maksimaalvõimsuse ajal töötavad kõik turbiinid ja miinimumvõimsuse ajal üks. Kui ei ole tagatud vajalikku vee voolu hulka, siis ei tooda ükski turbiin elektrit. Turbiinide sisse ja väljalülimist juhib täisautomaatne programmeeritav loogikablokk, mis omakorda saab sisendsignaalid veetaseme anduritelt. Täpsemad tunnipõhised andmed Linnamäe HEJ tootmismahtude kohta asuvad Eleringi poolt hallatavas Andmeloas, kust õigustatud huvi korral saab neid küsida. Tabel 1. 2019 Eesti hüdroenergiatoodangu mahud kuude lõikes, tootmismaht võrreldes installeeritud tootmisvõimsusega (https://elering.ee/toimetised andmete põhjal). Võrku 2019. sisenenud kokku elektrienergia tootmine 2019 (MWh) 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 vesi/hydro (MWh) 1248 2416 4024 3617 2278 661 453 318 470 1840 2366 1926 21 616 Installeeritud tootmisvõimsuste 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 63 948 (7,3MW) 100% potentsiaal (MWh) Eesti HEJ-de reaalne 34.00% tootlikkus 2019 23% 45% 76% 68% 43% 12% 8% 6% 9% 35% 44% 36% Jõelähtme vald kirjeldab oma kavatsusi kasutada valla elektrijaamu kriisiolukordades. Arvestades faktiga, et Jõelähtme Vallavalitsusele ei kuulu ühtegi elektrijaama, ei ole Vallavalituse arutelud nende jaamade kasutusotstarbe osas asjakohased. Enne kui Jõelähtme Vallavalitsus hakkab nende jaamade omandamiseks plaane tegema, siis tuleks vallal arvestada, et igal juhul on Jägala jõel vee paisutamises ja elektritootmiseks vaja vee erikasutusluba, mida siiani Wooluvabrik OÜ vaatamata 7 aastat kestnud loamenetlusele ikkagi saanud ei ole. Probleemiks on Loodusdirektiivist tulenevad piirangud. Linnamäe HEJ asub Natura 2000 loodusalal, kus kaitstakse Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ alusel kaitstavaid liike (II lisas nimetatud lõhe, jõesilm, tõugjas, võldas, hink, vingerjas, paksukojaline jõekarp, rohe-vesihobu või jõge kui elupaika (I lisas nimetatud elupaigatüüp 3260). Lõhe ja meriforelli elupaikade inventeerimine Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel näitas, et jõelistes osades on lõhele ja meriforellile sobilikke sigimis- ja noorjärkude kasvualasid kokku ca 2,2 ha. Linnamäe HEJ paisutuse likvideerimise korral lisanduks sellele veel 5,0 ha olulise tähtsusega hea-kvaliteedilist sigimis- ja kasvuala. Linnamäe HEJ paisu tõttu on siirdekaladele pääs 7,2 ha kudealalae ligipääsmatud. Loodusliku jõe taastamine annab igaaastaselt võimaluse taastoota 12 000 lõhelist (laskujat), millega tõuseks lõheliste arvukus Eestis 24%. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ sätestas liikmesriikidele kohustuse tagada aastaks 2015 kõigi veekogude hea seisund. Veekogu hüdromorfoloogilise kvaliteedi puhul (peab aitama tagada bioloogilise elementide head seisundit) on Veepoliitika raamdirektiivis eraldi välja toodud vooluveekogude tõkestamatus. Tänaseni on kahjuks Euroopa Liidu direktiiviga seatud 2015. aasta eesmärk Jägala jõel saavutamata, kuna hüdroenergia tootmiseks vajalik vee paisutamine teeb veekogu hea seisundi saavutamise võimatuks. Nii Loodusdirektiivist kui Veedirektiivist lähtuvalt tuleb Linnamäe HEJ veetõke likvideerida ja hüdroenergia tootmine sel jõelõigul lõpetada. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29 lg 3 sätestab, et Natura 2000 võrgustiku alal tohib negatiivse mõjuga tegevuste lubamiseks anda Vabariigi Valitsus nõusoleku ainult avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning kui tegevusel puuduvad alternatiivsed lahendused. Sellistel juhtudel peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium märgib oma kirjas, et 10.06.2020 nr 17- 2/2020/3902 antud hüdroelektrijaamadel on positiivne mõju ja kasulikkus Eesti energiasüsteemile nagu on iga kWh taastuvenergeetikat. Selline hinnang oleks Euroopa Liidu eesmärkidest lähtuv kui kõnealustes elektrijaamades toodetav elekter oleks keskkonnasõbralik. Kahjuks on olukord vastupidi – Linnamäe HEJ oma tegevusega otseselt kahjustab ja saastab Euroopa Liidu tähtsusega, Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala. Energeetika valdkonna juhenddokumendis “Energiaülekandetaristu ja ELi loodusalased õigusaktid” on kirjas, et „Nagu igasugune ELi arendustegevus, peavad ka energiaülekandetaristud olema täielikus kooskõlas ELi keskkonnapoliitikaga, sealhulgas ELi loodusdirektiividega, mille eesmärk on kaitsta Euroopa kõige ohustatumaid ja ohualtimaid maismaa- ja merealade liike.“ Igasuguse EL arendustegevuse all tuleb silmas pidada ka energeetikat tervikuna. Nii nagu iga muu veega seotud tegevus peab ka hüdroenergia tootmine vastama Euroopa jõgede ja järvede kaitseks ja taastamiseks kehtestatud ELi keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele. Need õigusnõuded on sätestatud veepoliitika raamdirektiivis, elupaikade direktiivis ja keskkonnamõju hindamise direktiivides (KMH direktiiv ja KSH direktiiv). Loodusdirektiiv Artikkel 6 lõige 4 ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29 lg 3 järgi võib Natura alal looduskeskkonnale kahjuliku mõjuga tegevusteks Vabariigi Valitsus anda nõusoleku (kehtestada Natura erandi) ainult avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning kui tegevusel puuduvad alternatiivsed lahendused. See eeldab omakorda keskkonnale tekitatava kahju ulatuses asendusmeetmete rakendamist. Mis on avalikkuse jaoks esmatähtis ja erakordselt tungiv põhjus ? Nagu MKM oma kirjas viitas, Eestis kehtivate seaduste kohaselt Linnamäe HEJ elutähtsa teenuse osutajaks ei kvalifitseeru. Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teiste teenuste toimimist. Igasugused pingutused seadustest kõrvale hiilimiseks tuleks viivitamatult peatada. Jättes kõrvale Eesti tasasest reljeefist tuleneva HEJ üldise ebaefektiivsuse, siis Linnamäe HEJ tootmisvõimsus peaks olema 160 korda suurem. Analüüsist “Eesti varustuskindlus aastani 2034” järeldub, et teadaolevate tootmisvõimsuste ja ülekandevõimsuste koosmõjus on võimalik tiputarbimise katteks piisavalt elektrit toota ning importida ka rasketes avariiolukordades. Tagatud on ka 10% tiputarbimise varu ootamatute tipukoormuse muutuste tarbeks. Linnamäe HEJ osa Eesti energia tootmismahust moodustas 2019 aastal u 0,1%. Mida tähendab siin alternatiivide puudumine ? Natura 2000 alal planeeritavate tegevuste alternatiivide all peetakse silmas kavandatava tegevuse elluviimise teisi ehk arendaja poolt väljapakutust erinevaid asukohti (sh marsruute), tegevus(t)e mastaape ja sisu või tehnoloogiad. Linnamäe HEJ kontekstis tuleb küsida, kas Linnamäe HEJ poolt aastas u 5 GW toodetavat mahtu ei saa toota ühegi muu tehnoloogiaga või mõnes muus asupaigas? Loodusdirektiivi rakendamisel tuleb kaaluda kõiki tehnilisi võimalusi kuidas on võimalik saavutada taastuvenergia eesmärgid või teostada Jõelähtme valla elektrienergiaga tagamine ilma HEJ elektrienergiaga arvestamata. Kui alternatiivsed võimalused on olemas, siis Loodusdirektiivi järgi Natura erandi tegemiseks luba anda ei saa ning Natura alal keskkonnaväärtusi negatiivselt mõjutav tegevus tuleb lõpetada. 7 aastat väldanud Linnamäe HEJ veerikasutusloa menetluses ja keskkonnamõjude hindamise protsessis ei ole avalikkuse jaoks esmatähtsaid ja erakordselt tungivaid põhjuseid Jägala jõe kaitsealal Natura ala kaitse eesmärkidest loobumiseks ilmnenud. Valla soov kasutada Linnamäe HEJ valla tasemel kriisiolukordade leevendamiseks on järjekordne katse leida avalikkuse jaoks oluline põhjus loodusliku jõe taastamise takistamiseks. Loodusdirektiivi sätete kontekstis ei ole ka see põhjus piisav, et Linnamäe HEJ puhul Natura erandit kehtestada. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on oma kirjas 10.06.2020 nr 17-2/2020/3902 väljatoonud positiivse poole pealt Linnamäe HEJ olulise panuse taastuvenergiatootmisse. Arvestades, et Linnamäe HEJ panus Eesti taastuvenergia tootmisse oli 2019 u 0,3% ja uute tootmisvõimsuste lisandumine on järjepidevalt kasvamas, siis kas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saab väita, et eksisteerib oht, et ilma Linnamäe HEJ panuseta taastuvenergiatootmisse planeeritud eesmärk energia- ja kliimakavas 2030. aastaks jõuda 42%- lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest jääb täitmata? 2011. aasta mais võttis Euroopa Komisjon vastu ELi uue bioloogilise mitmekesisuse strateegia, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. See on „Euroopa 2020“ strateegia tähtsaks elemendiks, nõudes nutikat, kaasavat ja kestlikku kasvupoliitikat, milles võetakse arvesse tähtsat sotsiaal-majanduslikku kasu, mida loodus ühiskonnale toob. Ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei saa julgustada elektritootjaid tootma elektrienergiat viisidel mis on Euroopa Nõukogu direktiividega vastuolus. Palun andke oma seisukoht selles küsimuses. Kas Eesti energiasüsteem saab olla ülesehitatud energia tootmisele, mis on Euroopa Liidu direktiividega vastuolus? Selleks, et arutelud Linnamäe HEJ teemal ei toimuks piiratud info põhjal või et arutelus ei jääks olulised keskkonnaküsimused põhjendamatult tahaplaanile, palume aruteludesse kaasata ka Jägala Kalateed MTÜ. Jägala Kalateed MTÜ on keskkonnaorganisatsioon, kel on õigus olla kaasatud keskkonna alastesse aruteludesse ja otsustesse. Lugupidamisega Liivia Mahlapuu Jägala Kalateed MTÜ [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel