dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. juuli 2020
Viit
2-2/18-0378/4720
Registreeritud
21. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/18-0378
Vastutaja
Margus Tähepõld (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Raudteetalitus)

Failid

  • 📎2-218-03784720 21.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc770 KB

Sisu (failidest)

Pr. Kaia Sarnet Rahandusministeerium [email protected] Meie 21.07.2020 nr 2-2/18-0378/4720 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Raudteerajatise projekteerimistingimuste andja muutmine Austatud Kaia Sarnet Hetkel on Riigikogu menetluses raudteeseaduse eelnõu (201 SE), mis on läbinud esimese lugemise. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium planeerib eelnõu juurde esitada muudatusettepaneku ehitusseadustiku (EhS) muutmiseks, kus üheks muudatuseks on raudteerajatise projekteerimistingimuste andja muutmine ja sellega seoses ka riigilõivuseaduse muutmine. Nimelt on kehtiva EhS järgi raudteerajatise projekteerimistingimiste andjaks kohaliku omavalitsuse üksus (§ 28), kes peab vastavalt § 88 lõikele 2 need kooskõlastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (TTJA). Kuivõrd kohalikus omavalituses üldjuhul puudub raudteealane pädevus, siis menetlusökonoomika huvides on projekteerimistingimuste andmine viia TTJA pädevusse, kus on olemas vastav kompetents. Raudteerajatiste projekteerimistingimuste menetlemine TTJA-s muudab menetluse kõikide omavalituste piires ühtseks ja aitab tõhusamalt rakendada TTJA kui raudteeohutuse eest vastutava asutuse menetluspraktikat. Kuna kehiva EhS-i järgi menetleb ehituslubasid ja kasutuslubasid TTJA, siis on loogiline, et ka projekteerimistingimused annab loa andja ning seeläbi on võimalik projekteerimistingimuste väljastamine ja tingimuste esitamine ühtlustada kogu raudteerajatiste ehitamisega seotud menetlusprotsessis. Raudteerajatistele projekteerimistingimuste andmisel TTJA nimetamist pädevaks asutuseks toetab ka asjaolu, et enamikul juhul läbivad raudteerajatised mitmeid kohalikke omavalitusi ja on käsitletavad joonehitisena ning ka EhSRS § 13 lõike 5 kohaselt annab riigi eriplaneeringute osas raudteetrassi asukohavalikul projekteerimistingimused ehitusloa andja ehk raudteerajatiste osas TTJA. Puudutatud kohalik omavalitsus kaasatakse projekteerimistingimuste andmise menetlusse EhS § 31 lg 4 p 2 alusel. Kuna muudatusettepanek puudutab kohalikke omavalitsusi, siis palume sellele Teie seisukohta. Muudatusettepanek on esitatud ka Eesti Linnade ja Valdade Liidule arvamuse andmiseks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler Lisad: muudatusettepanekute eelnõu muudatusettepanekute selgitused Margus Tähepõld 625 6490 [email protected] 2 (2) Ehitusseadustiku ja Riigilõivuseaduse muutmise SELGITUSED 1. Üldine Raudteerajatiste ehitus- ja kasutusõigusega seotu üheselt mõistetavaks muutmiseks muudetakse ehitusseadustikku (EhS) ning täpsustatakse EhS lisades 1 ja 2 toodud nõudeid raudteerajatistele ja määratakse raudteerajatiste projekteerimistingimuste väljastamise pädevaks asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Hetkel kehtiva EhS lisades 1 ja 2 on raudteerajatiste osas kasutatud raudteeseadusest erinevaid mõisted ning nendes toodud rajatiste nimekiri on puudulik. Samuti ei sobitu EhS lisades toodud raudteerajatiste nimekiri hetkel kokku EL-i otsekohalduvates määrustes (koostalitluse tehnilised kirjeldused) toodud projekteerimisele, ehitamisele ja kasutuselevõtmisele esitatud nõuetega. See tekitab olukorra, kus pidevalt on vaja tegeleda erijuhtude kehtestamisega ehitus- ja kasutusõiguse andmisel. Raudteeohutuse seisukohalt peab raudteerajatiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel tekkima kontrollikoht veendumaks, et kõik nõuded on täidetud. Seetõttu on TTJA oma senistes ehitus- ja kasutusteatiste menetlustes lisaks teatisele nõudnud ka nõuetekohase ehitusprojekti esitamist. Erand on saanud reegliks ning otstarbekas on see reegel kehtestada. EhS-is raudteerajatisi puudutavad terminid on edaspidi üheselt mõistetavad ning sobituvad nii RdtS-iga kui ka EL-i otsekohalduvate määrustega. Projekteerimistingimuste menetluse muudatus EhS-is ja toomine kohalikelt omavalitsustelt TTJA pädevusse tõstab menetluste kvaliteeti ja aitab paremini ära kasutada TTJA kui raudteeohutusasutuse rolli raudteerajatiste ehitamise eeltööde faasis, olles otsustaja projekteerimistingimuste väljastamisel. Seoses Rail Baltic raudteetrassi ehitamisega kasvab lähiajal raudteerajatiste projekteerimistingimuste maht oluliselt ning kohalikud omavalitsused võivad sattuda raskustesse oluliselt kasvava taotluste mahu ja raudteevaldkonna kompetentsi puudumise tõttu ning RB raudteetrassi ehitamisega tekivad juba eeltööde faasis raskused, mistõttu projekteerimistingimuste menetluse viimine TTJA pädevusse aitab Rail Baltic projekteerimistingimustele kuluvat ressurssi koondada ja vastavat kompetentsi kasutada. 2. Ehitusseadustiku muutmine Punktiga 1 täiendatakse EhS § 87 raudteerajatisete kasutamisele ja korrashoiule kohalduvaid nõudeid. Kehtiva EhS kohaselt kohaldatakse raudteerajatise kasutamisele ja korrashoiule ainult raudteeseadusest tulenevaid nõudeid, kuid oluline on, et kohalduvad lisaks ka EhS üldosas toodud nõuded. Punktiga 2 muudetakse EhS § 88 lõiget 2 raudteerajatiste projekteerimistingimuste väljastajaks TTJA. Kehtiva EhS-i kohaselt väljastab raudteerajatiste projekteerimistingimusi kohalik omavalitsus, kus projekteerimistingimuste andmise praktika on väga erinev. Kohati esitavad kohalikud omavalitused raudteevaldajatele raudteerajatise projekteerimistingimuste menetluses tingimusi ka muude kohaliku infrastruktuuriga seotud nõudmiste osas, mis ei ole raudteega olemuslikult seotud ega asjakohased. Raudteerajatiste projekteerimistingimuste menetlemine TTJA-s muudab menetluse kõikide omavalituste piires ühtseks ja aitab tõhusamalt rakendada TTJA kui raudteeohutuse eest vastutava asutuse menetluspraktikat. Kuna kehiva EhS-i järgi menetleb ehituslubasid ja kasutuslubasid TTJA, siis on loogiline, et ka projekteerimistingimused annab loa andja ning seeläbi on võimalik projekteerimistingimuste väljastamine ja tingimuste esitamine ühtlustada kogu raudteerajatiste ehitamisega seotud menetlusprotsessis. Raudteerajatistele projekteerimistingimuste andmisel TTJA nimetamist pädevaks asutuseks toetab ka asjaolu, et enamikul juhul läbivad raudteerajatised mitmeid kohalikke omavalitusi ja on käsitletavad joonehitisena ning ka EhSRS § 13 lõike 5 kohaselt annab riigi eriplaneeringute osas raudteetrassi asukohavalikul projekteerimistingimused ehitusloa andja ehk raudteerajatiste osas TTJA. Puudutatud kohalik omavalitsus kaasatakse projekteerimistingimuste andmise menetlusse EhS § 31 lg 4 p 2 alusel. Punktiga 3 muudetakse EhS § 89 sõnastust, mille kohaselt raudteerajatise ehitamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ehitusteatis või annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ehitusloa. Tegemist on täpsustava, mitte sisulise muudatusega. Kui ehitise ehitamisest tuleb eelnevalt teavitada, siis esitatakse TTJA-le ehitisteatis või kui ehitise ehitamiseks on nõutav ehitusluba, annab ehitusloa TTJA. Senine sõnastus, mille kohaselt raudteerajatise ehitamiseks esitatakse ehitusteatis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes annab ka ehitusloa, ei ole päris selge. Ka ühtlustatakse see §-s 101 kasutusel oleva sõnastusega. Punktiga 4 muudetakse EhS § 90 sõnastust raudteerajatiste kasutamiseks nõutud pädevale asutusele kasutusteatise esitamise ja kasutusloa väljastamise osas. Tegemist on analoogse muudatusega, mida on selgitatud punktis 3. Punktiga 5 ja 6 muudetakse EhS Lisade 1 ja 2 raudteerajatiste osa Rajatis - Rongiliikluse juhtimissüsteemid Muudatusega lisatakse Lisa 1 ja 2 tabelitesse uus rajatis, mis asendab kehtiva EhS Lisas 1 ja 2 tabelites rajatisi Tarkavararakendus (nt dispetšeritsentralisatsioon, telemaatikarakendus jm), Rongiraadiosidevõrk, Jaamavahe automaatblokeering, Jaamavahe poolautomaat- või kombineeritud blokeering. Kõik nimetatud rajatised on rongiliikluse juhtimissüsteemid ja koonduvad nende funktsioone arvestades ühtse nimetuse alla. Varasemalt kasutatav rajatise nimetus "tarkvararakendus" pole raudtee-ehitusel kasutatav termin, rongiliikluse juhtimissüsteemid on ühtselt mõistetavam. Sinna alla kuulub dispetšertsentralisatsioon, mille vastavust täpsetele tehnilistele nõuetele saab kontrollida läbi ehitus/kasutusloa menetluse. Muudatus on vajalik EhS-i raudteeseadusega (RdtS-iga) ühtlustamiseks. Rongiraadioside rajatisena on kehtiva EhS Lisa 1 ja 2 kohaselt ehitusteatise kohustusega, kuid muudatusega lisatakse Rongiliikluse juhtimissüsteemid koosseisu ning saab olema oma eripärade tõttu ehitus/kasutusloa kohustusega. Rajatiste Jaamavahe automaatblokeering ja Jaamavahe poolautomaat- või kombineeritud blokeering on kehtiva EhS Lisa 1 ja 2 kohaselt eraldi rajatised, kuid oma funktsioonilt ja iseloomult on tegemist rongiliikluse juhtimissüsteemidega ja võimalik lisada rajatise Rongiliikluse juhtimissüsteemid koosseisu. Rajatis - Kontaktvõrk, veoalajaam Rajatisele Kontaktvõrk lisatakse juurde veoalajaam, mille elektripaigaldise osale on TTJA ka varasemalt ehitus- ja kasutuslube andnud (v.a. veoalajaama hoone, millele annab ehitusloa ja kasutusloa kohalik omavalitsus). Kontaktvõrgu alla kuuluvad ka tugielemendid (nt mastid). Rajatis - Rööbastee Lisatakse rajatisele Rööbastee kohustus laiendamisel taotleda ehitusluba/kasutusluba, kuna laiendamisena käsitletakse ka rööbastee pikendamist. Rööbastee pikemaks ehitamine on ehituslikult võrdväärne uue ehitamisega, seega peab tegevus olema ehitus/kasutusloa kohustuslik. Rajatis - Raudteeületuskoht Ümberehitamisel lisatakse ehitusprojekti esitamise kohustus, et saada parem ülevaade kavandatavatest töödest ning veenduda, et ehitis vastab nõuetele. Rajatis - Raudteeületuskoha automaatne foorisignalisatsioon Kehtiva EhS Lisa 1 ja 2 rajatisena on kasutusel mõiste Ülesõidukoha automaatne foorisignalisatsioon. Muudatusega nimetatakse rajatis EhS Lisas 1 ja Lisas 2 ümber Raudteeületuskoha automaatne foorisignalisatsioon, kuna automaatne foorisignalisatsioon saab olla kasutuses ka raudtee-ülekäigukohtadel. Rajatis - (Raudtee)sild, -viadukt, -tunnel, jalakäijate tunnel Rajatisele (Raudtee)sild lisatakse -viadukt, -tunnel, jalakäijate tunnel. Osa asendamisel samaväärsega ehitusloa/kasutusloa kohustus kehtiva EhS Lisa 1 ja 2 alusel puudub, kuid on vajalik, kuna silla tugiosade või kandetalade asendamine nõuab vastavaid tugevusarvutusi jms ning pole käsitletav tavapärase lihtsalt remondina. Rajatis - Truup Muudatusega lisatakse Ümberehitamisel ehitusprojekti esitamise kohustus, et saada paremat ülevaadet kavandatavatest töödest. Sellisel juhul peab taotleja esitama nõuetekohase projekti ja menetlejal on võimalik kontrollida ja veenduda, et ehitis on ohutu ja vastab nõuetele. Rajatis - Oote- või laadimisplatvorm, estakaad Kehtiva EhS Lisa 1 ja 2 järgi on rajatis nimetatud Oote- või kaubaplatvorm, kehtiva RdtS järgi on rajatis nimetatud Oote- ja laadimisplatvormid. Muudatusega nimetatakse rajatis Oote- ja laadimisplatvorm ning lisatakse täiendavalt funktsionaalsuselt lähedane nimetus estakaad. Muudatus on vajalik EhS-i RdtS-iga ühtlustamiseks. Rajatis - Muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised Kehtiva EhS Lisas 1 ja 2 rajatisena nimetatud Raudteejaam eemaldatakse loetelust, kuna ehitamise seisukohalt koosneb jaam eraldiseisvatest jaamateedest, mis on hõlmatud rajatiseliigiga Rööbastee. Raudteejaama hoonetele (reisijate ootesaal, veoalajaama hoone jm.) väljastab ehituslube ja kasutuslube kohalik omavalitsus ja TTJA on kooskõlastaja töödele raudtee kaitsevööndis ning kontrollib reisijate voogudega arvestamist ning ohutute juurdepääsuteede jms olemasolu kui ohutusasutus. Muudatusega lisatakse EhS Lisa 1 ja 2 rajatiste loetellu Muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised, mis hõlmab ülejäänud raudteerajatisi mida EhS Lisa 1 ja 2 pole käsitlenud (näiteks seadmed pöörangute ja ristmete soojendamiseks, raudteejaamade valgustusseadmed, raudteekaalud jms). Ehitusteatise/kasutusteatise vajalikkust hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet iga kord eraldi. 3. Riigilõivuseaduse muudatused Riigilõivuseadust (RLS) täiendatakse §-ga 215¹², millega sätestatakse TTJA toimingutega seoses EhS alusel tehtavad projekteerimistingimuste taotlemisel riigilõivu tasumine. Kehtiva EhS ja RLS alusel on raudteerajatistega seotud projekteerimistingimuste taotluse menetleja ja riigilõivu saaja kohalik omavalitsus, kuid muudatusega kaasnevalt kantakse edaspidi riigilõiv Rahandusministeeriumi kontole. 4. Muudatusega kaasnevad mõjud Projekteerimistingimuste maht on aastas ligikaudu 50 ja tingimuste menetlemisele kuluv ressurss ei ole võrreldav kooskõlastamisega pädeva asutusena. Seaduse muudatusega jääb TTJA-l projekteerimistingimuste kooskõlastamine ära, kuid lisandub eelnõu koostamine, arvamuste kogumine ja eelnõu kooskõlastamine. Kui projekteerimistingimuste kooskõlastamine pädeva asutusena võtab aega 10 päeva, siis kogu projekteerimistingimuste menetluse pikkus võib olla 30 kuni 60 päeva, mis on võrreldav ehitusloa või kasutusloa menetlusega ning tunduvalt rohkem ressurssi nõudvam. Seoses raudteerajatiste projekteerimistingimuste menetlustega suureneb TTJA ressursivajadus ühe ametikoha võrra. Lisatöökoha loomisega kaasneb TTJA-le täiendav palgakulu, mille aastapalga suurus koos maksudega on 30 000 eurot. TTJA katab ressursivajaduse olemasolevate vahendite ja sisemiste ümberkorralduste arvelt, kuni MKM saab taotleda riigieelarvest TTJA-le täiendavad vahendid. Muudatusettepanekud raudteeseaduse eelnõu juurde 1. Raudteeseaduse eelnõu täiendatakse §-ga 178, muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni vastavalt, ja sõnastatakse see järgmiselt: „§ 178. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 87 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Raudteerajatise kasutamisele ja korrashoiule kohaldatakse lisaks käesoleva seadustiku nõuetele ka raudteeseadusest tulenevaid nõudeid.“; 2) paragrahvi 88 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Raudteerajatise projekteerimistingimused annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“; 3) paragrahvi 89 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Raudteerajatise ehitamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ehitusteatis või annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ehitusloa.“; 4) paragrahvi 90 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Raudteerajatise kasutamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kasutusteatis või annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kasutusloa.“ 5) ehitusseadustiku Lisa 1 tabel muudetakse ja asendatakse raudteerajatiste osas järgmiselt: Tegevus Püstitamine Ümberehitamine Laiendamine Osa Lammutamine Rajamine asendamine Ehitis Paigaldamine samaväärsega Raudteerajatis Elektritsentralisatsioon Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba Rongiliikluse Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba juhtimissüsteemid Kontaktvõrk, Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba veoalajaam Rööbastee Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba Raudteeületuskoht Ehitusluba Ehitusteatis ja Ehitusluba Puudub Ehitusluba ehitusprojekt Raudteeületuskoha Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba automaatne foorisignalisatsioon (Raudtee)sild, -viadukt, - Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba tunnel, jalakäijate tunnel Truup Ehitusluba Ehitusteatis ja Ehitusluba Puudub Ehitusluba ehitusprojekt Oote- või Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba laadimisplatvorm, estakaad Muud raudtee Ehitusteatis ja Ehitusteatis ja Ehitusteatis ja Puudub Ehitusteatis sihtotstarbeliseks ehitusprojekt ehitusprojekt ehitusprojekt kasutamiseks vajalikud rajatised 6) ehitusseadustiku Lisa 2 tabel muudetakse ja asendatakse raudteerajatiste osas järgmiselt: Tegevus Püstitamine Ümberehitamine Laiendamine Osa asendamine Rajamine samaväärsega Ehitis Paigaldamine Raudteerajatis Elektritsentralisatsioon Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub Rongiliikluse Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub juhtimissüsteemid Kontaktvõrk, veoalajaam Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub Rööbastee Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub Raudteeületuskoht Kasutusluba Kasutusteatis ja Kasutusluba Puudub ehitusprojekt Raudteeületuskoha Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub automaatne foorisignalisatsioon (Raudtee)sild, -viadukt, - Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba tunnel, jalakäijate tunnel Truup Kasutusluba Kasutusteatis ja Kasutusluba Puudub ehitusprojekt Oote- või Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub laadimisplatvorm, estakaad Muud raudtee Kasutusteatis ja Kasutusteatis ja Kasutusteatis Puudub sihtotstarbeliseks ehitusprojekt ehitusprojekt ja kasutamiseks vajalikud ehitusprojekt rajatised 2. Raudteeseaduse eelnõu § 179 täiendatakse punktiga 12, muutes järgneva punkti numeratsiooni vastavalt, ja sõnastatakse see järgmiselt: „12) seaduse 8. peatüki 6. jao 7. jaotist täiendatakse §-ga 21512 järgmises sõnastuses: „§ 215¹². Raudteerajatise projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamine Raudteerajatise projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot.“
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel