Pr. Kaia Sarnet
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 21.07.2020 nr 2-2/18-0378/4720
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Raudteerajatise projekteerimistingimuste
andja muutmine
Austatud Kaia Sarnet
Hetkel on Riigikogu menetluses raudteeseaduse eelnõu (201 SE), mis on läbinud esimese
lugemise. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium planeerib eelnõu juurde esitada
muudatusettepaneku ehitusseadustiku (EhS) muutmiseks, kus üheks muudatuseks on
raudteerajatise projekteerimistingimuste andja muutmine ja sellega seoses ka
riigilõivuseaduse muutmine. Nimelt on kehtiva EhS järgi raudteerajatise
projekteerimistingimiste andjaks kohaliku omavalitsuse üksus (§ 28), kes peab vastavalt §
88 lõikele 2 need kooskõlastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (TTJA).
Kuivõrd kohalikus omavalituses üldjuhul puudub raudteealane pädevus, siis
menetlusökonoomika huvides on projekteerimistingimuste andmine viia TTJA pädevusse,
kus on olemas vastav kompetents. Raudteerajatiste projekteerimistingimuste menetlemine
TTJA-s muudab menetluse kõikide omavalituste piires ühtseks ja aitab tõhusamalt
rakendada TTJA kui raudteeohutuse eest vastutava asutuse menetluspraktikat. Kuna kehiva
EhS-i järgi menetleb ehituslubasid ja kasutuslubasid TTJA, siis on loogiline, et ka
projekteerimistingimused annab loa andja ning seeläbi on võimalik projekteerimistingimuste
väljastamine ja tingimuste esitamine ühtlustada kogu raudteerajatiste ehitamisega seotud
menetlusprotsessis. Raudteerajatistele projekteerimistingimuste andmisel TTJA nimetamist
pädevaks asutuseks toetab ka asjaolu, et enamikul juhul läbivad raudteerajatised mitmeid
kohalikke omavalitusi ja on käsitletavad joonehitisena ning ka EhSRS § 13 lõike 5 kohaselt
annab riigi eriplaneeringute osas raudteetrassi asukohavalikul projekteerimistingimused
ehitusloa andja ehk raudteerajatiste osas TTJA. Puudutatud kohalik omavalitsus kaasatakse
projekteerimistingimuste andmise menetlusse EhS § 31 lg 4 p 2 alusel.
Kuna muudatusettepanek puudutab kohalikke omavalitsusi, siis palume sellele Teie
seisukohta.
Muudatusettepanek on esitatud ka Eesti Linnade ja Valdade Liidule arvamuse andmiseks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler
Lisad: muudatusettepanekute eelnõu
muudatusettepanekute selgitused
Margus Tähepõld
625 6490
[email protected]
2 (2)
Ehitusseadustiku ja Riigilõivuseaduse muutmise
SELGITUSED
1. Üldine
Raudteerajatiste ehitus- ja kasutusõigusega seotu üheselt mõistetavaks muutmiseks muudetakse
ehitusseadustikku (EhS) ning täpsustatakse EhS lisades 1 ja 2 toodud nõudeid raudteerajatistele
ja määratakse raudteerajatiste projekteerimistingimuste väljastamise pädevaks asutuseks
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).
Hetkel kehtiva EhS lisades 1 ja 2 on raudteerajatiste osas kasutatud raudteeseadusest erinevaid
mõisted ning nendes toodud rajatiste nimekiri on puudulik. Samuti ei sobitu EhS lisades toodud
raudteerajatiste nimekiri hetkel kokku EL-i otsekohalduvates määrustes (koostalitluse
tehnilised kirjeldused) toodud projekteerimisele, ehitamisele ja kasutuselevõtmisele esitatud
nõuetega. See tekitab olukorra, kus pidevalt on vaja tegeleda erijuhtude kehtestamisega ehitus-
ja kasutusõiguse andmisel. Raudteeohutuse seisukohalt peab raudteerajatiste projekteerimisel,
ehitamisel ja kasutamisel tekkima kontrollikoht veendumaks, et kõik nõuded on täidetud.
Seetõttu on TTJA oma senistes ehitus- ja kasutusteatiste menetlustes lisaks teatisele nõudnud
ka nõuetekohase ehitusprojekti esitamist. Erand on saanud reegliks ning otstarbekas on see
reegel kehtestada. EhS-is raudteerajatisi puudutavad terminid on edaspidi üheselt mõistetavad
ning sobituvad nii RdtS-iga kui ka EL-i otsekohalduvate määrustega.
Projekteerimistingimuste menetluse muudatus EhS-is ja toomine kohalikelt omavalitsustelt
TTJA pädevusse tõstab menetluste kvaliteeti ja aitab paremini ära kasutada TTJA kui
raudteeohutusasutuse rolli raudteerajatiste ehitamise eeltööde faasis, olles otsustaja
projekteerimistingimuste väljastamisel. Seoses Rail Baltic raudteetrassi ehitamisega kasvab
lähiajal raudteerajatiste projekteerimistingimuste maht oluliselt ning kohalikud omavalitsused
võivad sattuda raskustesse oluliselt kasvava taotluste mahu ja raudteevaldkonna kompetentsi
puudumise tõttu ning RB raudteetrassi ehitamisega tekivad juba eeltööde faasis raskused,
mistõttu projekteerimistingimuste menetluse viimine TTJA pädevusse aitab Rail Baltic
projekteerimistingimustele kuluvat ressurssi koondada ja vastavat kompetentsi kasutada.
2. Ehitusseadustiku muutmine
Punktiga 1 täiendatakse EhS § 87 raudteerajatisete kasutamisele ja korrashoiule kohalduvaid
nõudeid. Kehtiva EhS kohaselt kohaldatakse raudteerajatise kasutamisele ja korrashoiule ainult
raudteeseadusest tulenevaid nõudeid, kuid oluline on, et kohalduvad lisaks ka EhS üldosas
toodud nõuded.
Punktiga 2 muudetakse EhS § 88 lõiget 2 raudteerajatiste projekteerimistingimuste väljastajaks
TTJA. Kehtiva EhS-i kohaselt väljastab raudteerajatiste projekteerimistingimusi kohalik
omavalitsus, kus projekteerimistingimuste andmise praktika on väga erinev. Kohati esitavad
kohalikud omavalitused raudteevaldajatele raudteerajatise projekteerimistingimuste
menetluses tingimusi ka muude kohaliku infrastruktuuriga seotud nõudmiste osas, mis ei ole
raudteega olemuslikult seotud ega asjakohased. Raudteerajatiste projekteerimistingimuste
menetlemine TTJA-s muudab menetluse kõikide omavalituste piires ühtseks ja aitab tõhusamalt
rakendada TTJA kui raudteeohutuse eest vastutava asutuse menetluspraktikat. Kuna kehiva
EhS-i järgi menetleb ehituslubasid ja kasutuslubasid TTJA, siis on loogiline, et ka
projekteerimistingimused annab loa andja ning seeläbi on võimalik projekteerimistingimuste
väljastamine ja tingimuste esitamine ühtlustada kogu raudteerajatiste ehitamisega seotud
menetlusprotsessis. Raudteerajatistele projekteerimistingimuste andmisel TTJA nimetamist
pädevaks asutuseks toetab ka asjaolu, et enamikul juhul läbivad raudteerajatised mitmeid
kohalikke omavalitusi ja on käsitletavad joonehitisena ning ka EhSRS § 13 lõike 5 kohaselt
annab riigi eriplaneeringute osas raudteetrassi asukohavalikul projekteerimistingimused
ehitusloa andja ehk raudteerajatiste osas TTJA. Puudutatud kohalik omavalitsus kaasatakse
projekteerimistingimuste andmise menetlusse EhS § 31 lg 4 p 2 alusel.
Punktiga 3 muudetakse EhS § 89 sõnastust, mille kohaselt raudteerajatise ehitamiseks
esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ehitusteatis või annab Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet ehitusloa. Tegemist on täpsustava, mitte sisulise muudatusega.
Kui ehitise ehitamisest tuleb eelnevalt teavitada, siis esitatakse TTJA-le ehitisteatis või kui
ehitise ehitamiseks on nõutav ehitusluba, annab ehitusloa TTJA. Senine sõnastus, mille
kohaselt raudteerajatise ehitamiseks esitatakse ehitusteatis Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile, kes annab ka ehitusloa, ei ole päris selge. Ka ühtlustatakse see §-s 101
kasutusel oleva sõnastusega.
Punktiga 4 muudetakse EhS § 90 sõnastust raudteerajatiste kasutamiseks nõutud pädevale
asutusele kasutusteatise esitamise ja kasutusloa väljastamise osas. Tegemist on analoogse
muudatusega, mida on selgitatud punktis 3.
Punktiga 5 ja 6 muudetakse EhS Lisade 1 ja 2 raudteerajatiste osa
Rajatis - Rongiliikluse juhtimissüsteemid
Muudatusega lisatakse Lisa 1 ja 2 tabelitesse uus rajatis, mis asendab kehtiva EhS Lisas 1 ja 2
tabelites rajatisi Tarkavararakendus (nt dispetšeritsentralisatsioon, telemaatikarakendus jm),
Rongiraadiosidevõrk, Jaamavahe automaatblokeering, Jaamavahe poolautomaat- või
kombineeritud blokeering. Kõik nimetatud rajatised on rongiliikluse juhtimissüsteemid ja
koonduvad nende funktsioone arvestades ühtse nimetuse alla.
Varasemalt kasutatav rajatise nimetus "tarkvararakendus" pole raudtee-ehitusel kasutatav
termin, rongiliikluse juhtimissüsteemid on ühtselt mõistetavam. Sinna alla kuulub
dispetšertsentralisatsioon, mille vastavust täpsetele tehnilistele nõuetele saab kontrollida läbi
ehitus/kasutusloa menetluse. Muudatus on vajalik EhS-i raudteeseadusega (RdtS-iga)
ühtlustamiseks.
Rongiraadioside rajatisena on kehtiva EhS Lisa 1 ja 2 kohaselt ehitusteatise kohustusega, kuid
muudatusega lisatakse Rongiliikluse juhtimissüsteemid koosseisu ning saab olema oma
eripärade tõttu ehitus/kasutusloa kohustusega. Rajatiste Jaamavahe automaatblokeering ja
Jaamavahe poolautomaat- või kombineeritud blokeering on kehtiva EhS Lisa 1 ja 2 kohaselt
eraldi rajatised, kuid oma funktsioonilt ja iseloomult on tegemist rongiliikluse
juhtimissüsteemidega ja võimalik lisada rajatise Rongiliikluse juhtimissüsteemid koosseisu.
Rajatis - Kontaktvõrk, veoalajaam
Rajatisele Kontaktvõrk lisatakse juurde veoalajaam, mille elektripaigaldise osale on TTJA ka
varasemalt ehitus- ja kasutuslube andnud (v.a. veoalajaama hoone, millele annab ehitusloa ja
kasutusloa kohalik omavalitsus). Kontaktvõrgu alla kuuluvad ka tugielemendid (nt mastid).
Rajatis - Rööbastee
Lisatakse rajatisele Rööbastee kohustus laiendamisel taotleda ehitusluba/kasutusluba, kuna
laiendamisena käsitletakse ka rööbastee pikendamist. Rööbastee pikemaks ehitamine on
ehituslikult võrdväärne uue ehitamisega, seega peab tegevus olema ehitus/kasutusloa
kohustuslik.
Rajatis - Raudteeületuskoht
Ümberehitamisel lisatakse ehitusprojekti esitamise kohustus, et saada parem ülevaade
kavandatavatest töödest ning veenduda, et ehitis vastab nõuetele.
Rajatis - Raudteeületuskoha automaatne foorisignalisatsioon
Kehtiva EhS Lisa 1 ja 2 rajatisena on kasutusel mõiste Ülesõidukoha automaatne
foorisignalisatsioon. Muudatusega nimetatakse rajatis EhS Lisas 1 ja Lisas 2 ümber
Raudteeületuskoha automaatne foorisignalisatsioon, kuna automaatne foorisignalisatsioon
saab olla kasutuses ka raudtee-ülekäigukohtadel.
Rajatis - (Raudtee)sild, -viadukt, -tunnel, jalakäijate tunnel
Rajatisele (Raudtee)sild lisatakse -viadukt, -tunnel, jalakäijate tunnel. Osa asendamisel
samaväärsega ehitusloa/kasutusloa kohustus kehtiva EhS Lisa 1 ja 2 alusel puudub, kuid on
vajalik, kuna silla tugiosade või kandetalade asendamine nõuab vastavaid tugevusarvutusi jms
ning pole käsitletav tavapärase lihtsalt remondina.
Rajatis - Truup
Muudatusega lisatakse Ümberehitamisel ehitusprojekti esitamise kohustus, et saada paremat
ülevaadet kavandatavatest töödest. Sellisel juhul peab taotleja esitama nõuetekohase projekti ja
menetlejal on võimalik kontrollida ja veenduda, et ehitis on ohutu ja vastab nõuetele.
Rajatis - Oote- või laadimisplatvorm, estakaad
Kehtiva EhS Lisa 1 ja 2 järgi on rajatis nimetatud Oote- või kaubaplatvorm, kehtiva RdtS järgi
on rajatis nimetatud Oote- ja laadimisplatvormid. Muudatusega nimetatakse rajatis Oote- ja
laadimisplatvorm ning lisatakse täiendavalt funktsionaalsuselt lähedane nimetus estakaad.
Muudatus on vajalik EhS-i RdtS-iga ühtlustamiseks.
Rajatis - Muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised
Kehtiva EhS Lisas 1 ja 2 rajatisena nimetatud Raudteejaam eemaldatakse loetelust, kuna
ehitamise seisukohalt koosneb jaam eraldiseisvatest jaamateedest, mis on hõlmatud
rajatiseliigiga Rööbastee.
Raudteejaama hoonetele (reisijate ootesaal, veoalajaama hoone jm.) väljastab ehituslube ja
kasutuslube kohalik omavalitsus ja TTJA on kooskõlastaja töödele raudtee kaitsevööndis ning
kontrollib reisijate voogudega arvestamist ning ohutute juurdepääsuteede jms olemasolu kui
ohutusasutus.
Muudatusega lisatakse EhS Lisa 1 ja 2 rajatiste loetellu Muud raudtee sihtotstarbeliseks
kasutamiseks vajalikud rajatised, mis hõlmab ülejäänud raudteerajatisi mida EhS Lisa 1 ja 2
pole käsitlenud (näiteks seadmed pöörangute ja ristmete soojendamiseks, raudteejaamade
valgustusseadmed, raudteekaalud jms). Ehitusteatise/kasutusteatise vajalikkust hindab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet iga kord eraldi.
3. Riigilõivuseaduse muudatused
Riigilõivuseadust (RLS) täiendatakse §-ga 215¹², millega sätestatakse TTJA toimingutega
seoses EhS alusel tehtavad projekteerimistingimuste taotlemisel riigilõivu tasumine. Kehtiva
EhS ja RLS alusel on raudteerajatistega seotud projekteerimistingimuste taotluse menetleja ja
riigilõivu saaja kohalik omavalitsus, kuid muudatusega kaasnevalt kantakse edaspidi riigilõiv
Rahandusministeeriumi kontole.
4. Muudatusega kaasnevad mõjud
Projekteerimistingimuste maht on aastas ligikaudu 50 ja tingimuste menetlemisele kuluv
ressurss ei ole võrreldav kooskõlastamisega pädeva asutusena. Seaduse muudatusega jääb
TTJA-l projekteerimistingimuste kooskõlastamine ära, kuid lisandub eelnõu koostamine,
arvamuste kogumine ja eelnõu kooskõlastamine. Kui projekteerimistingimuste
kooskõlastamine pädeva asutusena võtab aega 10 päeva, siis kogu projekteerimistingimuste
menetluse pikkus võib olla 30 kuni 60 päeva, mis on võrreldav ehitusloa või kasutusloa
menetlusega ning tunduvalt rohkem ressurssi nõudvam.
Seoses raudteerajatiste projekteerimistingimuste menetlustega suureneb TTJA ressursivajadus
ühe ametikoha võrra. Lisatöökoha loomisega kaasneb TTJA-le täiendav palgakulu, mille
aastapalga suurus koos maksudega on 30 000 eurot. TTJA katab ressursivajaduse
olemasolevate vahendite ja sisemiste ümberkorralduste arvelt, kuni MKM saab taotleda
riigieelarvest TTJA-le täiendavad vahendid.
Muudatusettepanekud raudteeseaduse eelnõu juurde
1. Raudteeseaduse eelnõu täiendatakse §-ga 178, muutes järgnevate paragrahvide
numeratsiooni vastavalt, ja sõnastatakse see järgmiselt:
„§ 178. Ehitusseadustiku muutmine
Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 87 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Raudteerajatise kasutamisele ja korrashoiule kohaldatakse lisaks käesoleva seadustiku
nõuetele ka raudteeseadusest tulenevaid nõudeid.“;
2) paragrahvi 88 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Raudteerajatise projekteerimistingimused annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet.“;
3) paragrahvi 89 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Raudteerajatise ehitamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
ehitusteatis või annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ehitusloa.“;
4) paragrahvi 90 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Raudteerajatise kasutamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
kasutusteatis või annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kasutusloa.“
5) ehitusseadustiku Lisa 1 tabel muudetakse ja asendatakse raudteerajatiste osas järgmiselt:
Tegevus Püstitamine Ümberehitamine Laiendamine Osa Lammutamine
Rajamine asendamine
Ehitis Paigaldamine samaväärsega
Raudteerajatis
Elektritsentralisatsioon Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba
Rongiliikluse Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba
juhtimissüsteemid
Kontaktvõrk, Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba
veoalajaam
Rööbastee Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba
Raudteeületuskoht Ehitusluba Ehitusteatis ja Ehitusluba Puudub Ehitusluba
ehitusprojekt
Raudteeületuskoha Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba
automaatne
foorisignalisatsioon
(Raudtee)sild, -viadukt, - Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba
tunnel, jalakäijate
tunnel
Truup Ehitusluba Ehitusteatis ja Ehitusluba Puudub Ehitusluba
ehitusprojekt
Oote- või Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba
laadimisplatvorm,
estakaad
Muud raudtee Ehitusteatis ja Ehitusteatis ja Ehitusteatis ja Puudub Ehitusteatis
sihtotstarbeliseks ehitusprojekt ehitusprojekt ehitusprojekt
kasutamiseks vajalikud
rajatised
6) ehitusseadustiku Lisa 2 tabel muudetakse ja asendatakse raudteerajatiste osas järgmiselt:
Tegevus Püstitamine Ümberehitamine Laiendamine Osa asendamine
Rajamine samaväärsega
Ehitis Paigaldamine
Raudteerajatis
Elektritsentralisatsioon Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub
Rongiliikluse Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub
juhtimissüsteemid
Kontaktvõrk, veoalajaam Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub
Rööbastee Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub
Raudteeületuskoht Kasutusluba Kasutusteatis ja Kasutusluba Puudub
ehitusprojekt
Raudteeületuskoha Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub
automaatne
foorisignalisatsioon
(Raudtee)sild, -viadukt, - Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba
tunnel, jalakäijate tunnel
Truup Kasutusluba Kasutusteatis ja Kasutusluba Puudub
ehitusprojekt
Oote- või Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub
laadimisplatvorm,
estakaad
Muud raudtee Kasutusteatis ja Kasutusteatis ja Kasutusteatis Puudub
sihtotstarbeliseks ehitusprojekt ehitusprojekt ja
kasutamiseks vajalikud ehitusprojekt
rajatised
2. Raudteeseaduse eelnõu § 179 täiendatakse punktiga 12, muutes järgneva punkti
numeratsiooni vastavalt, ja sõnastatakse see järgmiselt:
„12) seaduse 8. peatüki 6. jao 7. jaotist täiendatakse §-ga 21512 järgmises sõnastuses:
„§ 215¹². Raudteerajatise projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamine
Raudteerajatise projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25
eurot.“