dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. juuli 2020
Seotud ettevõtted
Telia Eesti AS (adressaat)
Viit
2-1/20-0274/4579
Registreeritud
21. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Telia Eesti AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/20-0274
Vastutaja
Raigo Iling (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎1119 20200720 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Telia ettepanekud lairiba püsiühendusega liitumise toetusmeetme määruse juurde.bdoc495 KB

Sisu (failidest)

Raigo Iling Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 20.07.2020 nr EC.1-5.1/1119 Telia Eesti AS (edaspidi Telia) seisukoht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määruse " Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu (edaspidi: Eelnõu) juurde Telia on varasemalt esitanud Eelnõu juurde oma ettepanekud ja juhtinud tähelepanu täpsustamist/täiendamist vajavatele mõistetele ja sätete sõnastustele, kuid nende ettepanekutega ei ole kahjuks Eelnõu uues versioonis sisuliselt arvestatud. Telia esitab veelkord oma ettepanekud, mis on Telia arvates olulised ning mille osas vajab Eelnõu sõnastus muutmist. Kooskõlastamisele esitatud Eelnõu uues/muudetud versioonis esineb Telia arvates lisaks ka vasturääkivusi ning Eelnõu eesmärgi saavutamist takistavaid asjaolusid. I Toetuse taotluse esitaja Peamiseks ohuteguriks ja takistuseks Eelnõuga taotletava eesmärgi saavutamisel näeme Eelnõu regulatsiooni, mis võimaldab taotlusi toetuse saamiseks esitada ka Lõppkasutajale lairibateenust mitteosutavad ettevõtted või Lõppkasutaja ise. Telia arvates toob see kaasa alljärgnevad ohud: 1. Tegelik teenuse osutamine ja teenuse osutamise lepingu sõlmimine ei ole tagatud; 2. Juhul, kui toetuse taotlejaks on teenust mitteosutav ettevõtja, kes: a. ehitab liini, hoonesisesed ühendused ja pakub ka teenuse tarbimiseks vajalike seadmeid (modem, ruuter jne), siis ei pruugi need kokku sobida teenuse tegeliku osutaja vajadustega (konkreetse operaatori teenustega mittekokkusobivad seadmed) b. ei ehita liini hoone ruumideni välja, hoonesiseseid ühendusi ega paku seadmeid, siis jääb eesmärk saavutamata ja sideühendus lõppkasutaja jaoks selle toetuse eest loomata. Lõppkasutaja peab omalt poolt tegema täiendavaid kulutusi nende asjade ostmiseks, millele ta oleks võinud kasutada Eelnõu kohast toetust. Toetuse saamisel ei ole kohustust tagada valmisolek teenuse osutamiseks, vaid on võimalus valida endale sobiv lõik. Teenust osutavatel sideettevõtjatel on motivatsiooni ehitada välja sidevõrk täies ulatuses ning pakkuda seadmeid, mis võimaldavad teenust osutada. 3. Juhul, kui toetuse taotlejaks on Lõppkasutaja ise, võib tekkida segadus toetuse sihtotstarbelise kasutamise ja kulude katmise osas, kui Lõppkasutaja näiteks võtab Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] pakkumised erinevatelt sideettevõtjatelt samaaegselt või tellib seadmed või annab volitused ehitamiseks toetusmeetme abil mitmele ettevõttele. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täpsustada eelkõige Eelnõu § 8 lg 1 sõnastust, sh kustutada ebavajalikud sätted (nt Eelnõu § 8 lg 3) või muuta teiste seonduvate sätete sõnastust viisil, mis tagaks, et Eelnõu kohast taotlust saavad lõppkasutaja liitumise teostamiseks esitada üksnes sideettevõtjad, kes osutavad lõppkasutajale lairibateenust. II Toetatavate tegevuste ajaraamistik ja tähtajad Teiseks oluliseks ohuteguriks ja takistuseks Eelnõuga taotletava eesmärgi saavutamisel näeme Eelnõus väljatoodud ajaraamistikku, mis ei arvesta reaalsete võimalustega selle perioodi jooksul teostada kvaliteetselt nõutud tegevusi, sh arvestamata on jäetud aastaaegade ja ilmastikuoludega jm taotlejast mittesõltuvate asjaoludega. Telia arvates on ebatõenäoline, et Eelnõus toodud tähtaegade jooksul on võimalik teostada kõiki tegevusi, mis on vajalikud toetuse taotlemiseks ja saamiseks. III Mõistete ebatäpsus Eelnõu kohase eesmärgi realiseerimisel peame oluliseks ka mõistete korrektset sõnastust ning vastavust elektroonilise side seadusele ja tegelikkusele. Oleme mõistete ebatäpsusele viidanud ka oma varasemates ettepanekutes (kiri: 08.06.2020) ning soovitanud mõistete kasutamisel lähtuda elektroonilise side seadusest ning sidevõrguga seotud mõistete tavapärasest tähendusest, sh kasutada tekstis läbivalt ühtesid ja samasid mõisteid. Mõistete sõnastamisel võib olla abiks ka samaaegselt kooskõlastamisel olev juurdepääsuvõrkude ehitamise toetusmeetmega seotud eelnõu. 1. Eelnõu eesmärgiks olev liitumine oleks korrektne läbivalt nimetada „juurdepääsuvõrguga liitumiseks“, kuna see on välja toodud Eelnõus kui mõiste ja toetatav tegevus. Hetkel on see Eelnõu tekstis läbivalt erineval kujul sõnastatud: 1.1. Pealkirjas – elektroonilise side võrkudega liitumiseks 1.2. Eelnõu § 1 lg 1 – püsiühendusvõrguga liitumiseks 1.3. Eelnõu tekstis edasi läbivalt – juurdepääsuvõrguga liitumise teostamiseks (nt § 4 lg 3; § 5 lg 1, 2, 5; § 7 jne). 2. Juurdepääsuvõrgu mõiste – on sisult ebakorrektne järgmistel põhjustel: 2.1. Esiteks puudub vajadus lisada kõigepealt juurdepääsuvõrgu ette sõnad „elektroonilise side“ ja käsitleda edaspidi juurdepääsuvõrguna. Mõiste eesmärk ongi mõiste lahti seletada, mida tekstis edaspidi kasutatakse. 2.2. Juurdepääsuvõrk ei asu lõppkasutaja ruumides või nende läheduses, vaid „juurdepääsuvõrgu lõpp-punkt asub ja juurdepääsuvõrguga liitumine tehakse lõppkasutajale võimalikuks kas kinnistu piiril või selle vahetus läheduses“. Sealt edasi tuleb liin, mis ühendab lõpp-punkti ja ühenduspuntki hoones. Soovitame kaaluda mõiste „Liin“ lisamist eelnõusse, kuna liini ehitamisega seotu kulud on üheks Eelnõuga toetatavates kuludest. Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] 2.3. Juurdepääsuvõrk üksi ei taga lõppkasutajale lairibateenuse pakkumist, nagu juurdepääsuvõrgu mõistes kirjas on, vaid see on sideettevõtjale kuuluv sidevõrgu osa, mis asub reeglina kinnistu piiril või selle vahetus läheduses. Teenuse pakkumise tagab kõigi sidevõrgu osade, sh toetatavate tegevuste tulemusel, valmis ehitamine, paigaldamine ja seadistamine. Teeme ettepaneku sõnastada juurdepääsuvõrgu ja juurdepääsuvõrguga liitumise mõisted Eelnõu §-s 4 alljärgnevalt: „(1) Juurdepääsuvõrk käesoleva määruse tähenduses on üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu osa, mille lõpp-punkt paikneb lõppkasutaja kinnistu piiril või selle vahetus läheduses ning millega liitumiseks määruse § 5 lg 2 nimetatud tegevusi toetatakse.“ „(3) Juurdepääsuvõrguga liitumise teostamine“ käesoleva määruse tähenduses on Liini rajamine juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti ja ühenduspunkti vahele, Lõppkasutaja seadme ning Terminalseadme paigaldamine ja ühendamine.“ 3. Liini mõiste - teeme ettepaneku selguse huvides lisada Eelnõu §-i 4 (Mõisted) alla ka mõiste „Liin“, mille ehitamist Eelnõu kohaselt toetatakse. „(10) Liin käesoleva määruse tähenduses on Lõppkasutaja kinnistul paiknev sidevõrgu osa, mis ühendab Juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti ja ühenduspunkti või Terminalseadet Lõppkasutaja ruumides või nendele piisavalt lähedal, et tagada lairibateenuse tegelik pakkumine.“ 4. Lairibateenuse terminalseade – teeme ettepaneku mõiste Eelnõus selgemalt lahti kirjutada ning lihtsustada sõnastust alljärgnevalt: „(4) Terminalseade käesoleva määruse tähenduses on Lõppkasutaja ruumides paiknev modem, ruuter vmt lairibateenuse kasutamiseks vajalik seade.“ 5. Lõppkasutaja siderajatis – teeme ettepaneku mõiste Eelnõus selgemalt lahti kirjutada ning lihtsustada sõnastust alljärgnevalt: „(5) Lõppkasutaja sideehitis käesoleva määruse tähenduses on Terminalseadme ja ühenduspunkti või ühenduspunkti puudumisel Terminalseadme ja Liini vaheline füüsiline ühendus (passiivtaristu, nt hoonesisene kaabel, tehniline seade), mis on vajalik lairibateenuse kasutamiseks.“ 6. Kohtvõrgu mõiste (Eelnõu § 4 lg 7) ja selle lisamise vajadus jääb arusaamatuks. Võimalik, et mõistet on vaja täpsustada, et aru saada, millises ulatuses on see lairibateenuse osutamiseks vajalik ning millises ulatuses see toetusmeetme alt välja jääb. Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] IV Toetusmeetme programmis osalemise kinnitused ja liitumisleping Eelnõu § 8 lg 2 toodud kinnituste loetelus eeldatakse, et sideettevõtjad sõlmivad Lõppkasutajatega eraldiseisva liitumislepingu. Oleme eelnevalt oma 08.06.2020 saadetud kirjas selgitanud, et meile teadaolevalt tänases konkurentsiolukorras enamik sideettevõtjaid (erinevalt Elektrilevist) liitumistasu ei küsi ega eraldiseisvat liitumislepingut ei sõlmi, vaid on ehitanud oma teenuse pakkumise üles nii, et sõlmitakse kohe teenuselepingud, milles on juba kaetud ka liitumisega seotud asjaolud. Seega, leiame et määruse üles ehitamine ühele sideteenust mittepakkuva ettevõtte erandile, ei ole mõistlik, millest tulenevalt palume nimetatud sõnastus eel kirjeldatud eluliste asjaolude kontekstis üle vaadata ning sõnastada viisil, et käsitletaks kas Juurdepääsuvõrguga liitumist või liitumisega seotud tegevusi ja kulusid või teenuse tellimist. Teeme ettepaneku sõnastada liitumisleping ümber Juurdepääsuvõrguga liitumiseks või sellega seotud tegevusteks ning lairibateenuse tellimiseks vastavalt kinnituse kontekstile. Näiteks, sideettevõtja esitab „kinnituse, et võimaldab lõppkasutajal lairibateenusega liitumisel vabalt valida sobiva teenuspaketi, sh väiksema kui 30 megabitti sekundis andmeedastuskiirusega;“ (§ 8 lg 2 p 5) või sideettevõtja esitab „kinnituse, et võimaldab lõppkasutajal juurdepääsuvõrguga liitumisel valida nii toetusmeetme maksimaalsest summast väiksema kui ka suurema maksumusega Terminalseadme, millega tagatakse § 4 lõikes 2 nimetatud tingimustele vastav sideteenus;“ (§ 8 lg 2 p 7). Sideettevõtjad saavad kinnitada Eelnõu § 8 lg 2 toodud nõuete järgimist ka ilma eraldiseisva liitumislepinguta või eraldiseisvat liitumislepingut esitamata. V Toetuse taotluse nõuetele mittevastavus ja alustatud tegevused Viitasime oma 08.06.2020 kirjas, et Eelnõu § 11 lg 5 p 4 sõnastus on mitmeti tõlgendatav ja ebaselge: „6) toetust ei taotleta juurdepääsuvõrguga liitumisele, mis on tehtud või mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi enne toetuse andmise otsust.“ Sätte sõnastust on muudetud lühemaks ja selgemaks. Lisaks aga soovitame selgitav tekst selle punkti kohta lisada ka seletuskirja, et vältida arusaamatusi ja mitmeti tõlgendamisi. Hetkel antud punkti osas selgitused puuduvad. Saame aru, et alustatud tegevused ja elluviimine puudutavad Juurdepääsuvõrguga liitumist ja sellega toetusmeetmega seotud tegevusi (liini ehitamist, seadmete üleandmist jms). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toivo Praakel võrgu ja infrastruktuuri allüksuse juht Eve Talts 5143167 e-post: [email protected] Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel