Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. juuli 2020
Sisu (failidest)
Perede tugilaenu töörühma protokoll
PROTOKOLL nr
09.07.2020 DELTA 16.07.2020 nr 1-19/280-1
Juhatas: Marja-Liisa Veiser
Protokollis Krislin Ots
Osalesid: Lea Danilson-Järg (Siseministeerium) /Skype/, Aivo Vaske (Siseministeerium),
Ragnar Kass (Siseministeerium), Merlin Murumets (Siseministeerium), Thomas
Auväärt (Rahandusministeerium) /Skype/, Kristiina Koll (Justiitsministeerium),
Henrik Kutberg (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) /Skype/, Katrin
Kiris (Eesti Pangaliit), Anne Pärgma (Eesti Pangaliit)
Puudusid: Heddi Lutterus (Siseministeerium), Triin Reinsalu (sihtasutus KredEx), Lasse Lehis
(Rahandusministeerium)
Päevakord:
1. Tervitussõnad, kohtumise eesmärk ja päevakorra kinnitamine
2. Perede tugilaenu mudeli tutvustus ja arutelu
3. Edasise töökorralduse kaardistamine ja ajakava
4. Lõppsõna – Marja-Liisa Veiser
1. Tervitussõnad, kohtumise eesmärk ja päevakorra kinnitamine
Marja-Liisa Veiser juhatab koosoleku sisse, tutvustades kohtumise eesmärki ja päevakorda.
Tutvustusring.
2. Perede tugilaenu mudeli tutvustus ja arutelu
Marja-Liisa Veiser tutvustab perede tugilaenu mudelit. Oluline on mudeli sisu ja sõnastus
ühiselt paika saada ning selle alusel töötada välja tugilaenu rakendamiseks vajalikud
õigusaktid. Töörühm vaatas välja pakutud mudeli üle ning tegi omapoolsed täiendused.
3. Edasise töökorralduse kaardistamine ja ajakava.
Marja-Liisa Veiser tutvustab perede tugilaenu mudeli kavandatavat töökorraldust ja
ajakava.
4. Lõppsõna
Marja-Liisa Veiser võtab toimunud koosoleku kokku ja tänab osalejaid.
Otsustati:
2.1.Täiendada perede tugilaenu mudelit töörühmas tehtud ettepanekutega ning esitada
dokument e-posti teel töörühma liikmetele. Peale parandustega dokumendi saamist
esitavad töörühma liikmed dokumenti täiendavaid parandusi ja täpsustusi. Pärast
2(7)
kõikide paranduste sisseviimist saab töörühm perede tugilaenu mudeli esmase
tööversiooni heaks kiita.
3.1.Kaardistada perede tugilaenu töökorraldus järgmiselt:
3.1.1. Rahandusministeerium ja Pangaliit esitavad hinnangu laenumahu ja kahjususe
prognoosi kohta;
3.1.2. Siseministeerium koostöös KredExiga selgitavad välja, milliseid andmeid on
KredExil vaja Siseministeerium vs KredEx ja KredEx vs pangad lepinguprojektide
ettevalmistamiseks;
3.1.3. KredEx koostöös pankadega selgitavad välja, kas on võimalik edasi minna
sõlmides olemasoleva poolte vahelise lepingu lisana teenuse tingimused, sh eraldiseisev
volikiri krediidiasutustele teenuse pakkumiseks, või tuleb pooltel sõlmida uued
lepingud;
3.1.4. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium räägib KredExiga läbi ja esitab
omapoolse seisukoha, millised osad pakutud tugilaenu mudeli puhul tuleks ETSi 3.
peatükist ja mujalt tugilaenu seadusse tõsta, et Riik ja KredEx toimetaks eri laenude ja
garantiidega ühtmoodi;
3.1.5. Rahandusministeerium selgitab välja, kuidas antud meetme puhul edasi minna
riigiabi küsimuses;
3.1.6. Rahandusministeerium koostöös KredExiga töötab välja tugilaenu
tagasinõudmise mudeli;
3.1.7. Rahandusministeerium pakub välja lahenduse vastutustundliku laenamise osas
kooskõlastades selle eelnevalt Justiitsministeeriumi ja Finantsinspektsiooniga;
3.1.8. Tugilaenu tagatise kirjeldus Siseministeeriumilt (Aivo Vaske);
3.1.9. Pangaliit selgitab koostöös pankadega, millisel juhul on pangal õigus laenu
andmisest keelduda.
3.2. Tugineda punktis 3.1 toodud perede tugilaenu töökorralduse osas järgmisest ajakavast:
3.2.1. 09.07.2020 tugilaenu mudelisse täienduste sisseviimine;
3.2.2. 10.07.2020 tugilaenu mudeli mustandi edastamine töörühma liikmetele;
3.2.3. 17.07.2020 tugilaenu mudeli tööversiooni paranduste edastamine töörühma
esimehele;
3.2.4. 17.07.2020 andmed, millisel juhul on pangal õigus laenu andmisest keelduda (p
3.1.9);
3.2.5. 21.07.2020 perede tugilaenu tööversiooni edastamine töörühma liikmetele,
tööversiooni heakskiitmine ning peale heakskiitmist edastamine rahvastikuministrile ja
Siseministeeriumi kantslerile;
3.2.6. 31.07.2020 hinnangute esitamine laenu mahu ja kahjususe prognoosi kohta (p
3.1.1);
3.2.7. 31.07.2020 andmete esitamine lepinguprojektide ettevalmistamiseks (p 3.1.2);
3.2.8. 31.07.2020 andmete esitamine lepingu lisa või uue lepingu vajaduse kohta (p
3.1.3);
3.2.9. 31.07.2020 seisukohtade esitamine ETS-i analoogia kasutamise kohta tugilaenu
seaduses (p 3.1.4);
3.2.10. 31.07.2020 seisukohade esitamine riigiabi küsimuse kohta (p 3.1.5);
3(7)
3.2.11. 31.07.2020 seisukoha esitamine tugilaenu tagasinõudmise mudeli kohta (p
3.1.6);
3.2.12. 31.07.2020 kooskõlastatud vastutustundliku laenamise lahenduse esitamine (p
3.1.7);
3.2.13. 20.-21.07.2020 tugilaenu seaduse eelnõu ja ministri määruse eelnõu esmaste
tööversioonide edastamine töörühma liikmetele;
3.2.14. Augusti esimesel, teisel nädalal kell 10.00-13.00 töörühma II koosolek (töö
seaduseelnõuga ja edasiste tegevuste ajakava määramine)
allkirjastatud digitaalselt
Marja-Liisa Veiser
koosoleku juhataja
allkirjastatud digitaalselt
Krislin Ots
koosoleku protokollija
4(7)
Lisa 1
Perede tugilaenu töörühma I koosoleku
09.07.2020 protokolli juurde
Vastused kohapeal tekkinud küsimustele
- Algselt oli jutt Covid-kriisimeetmest. Nüüd pikaajalisest seadusest, mis võimaldab
tugilaene anda ka muude kriiside ajal. Kas valitsus on nõustunud, et tehakse
seadus, mis kestab üle mitme kriisi?
- V: Valitsuskabinet on andnud ülesande töötada välja tugilaenu regulatsioon. Ministrite
töörühmale on antud info, et tehakse seadus, mille alusel saab anda tugilaene kriisi ajal.
Kui mudel on läbi töötatud ja eelnõu olemas, saame minna valitsuskabinetti. Lõpuks
peab seaduse heaks kiitma Riigikogu. Põhimõtteliselt on kabinet tugilaenu ideed
toetanud.
- Kuidas defineerida kriisi? Mis hetkel on meede kasutatav? Covid on suhteliselt
piiritletud juhtum, samas kui kriis on lai mõiste. Kas ei teki ohtu, et tekib oluline
surve eelarvele ka siis kui tegelikult olulist kriisi pole? Kas ei juhtu nii, et iga
väiksema kriisi puhul hakkab valitsus sekkuma finantsturule?
- V: Laenuprogrammi avamise õigus valitsuse poolt tuleks seaduses defineerida läbi
olulise majanduslanguse ja suure tööpuuduse nii, et see tagaks, et ei tekiks võimalust
meetme suvaliseks rakendamiseks valitsuse poolt. Samuti peab valitsusel olema saadud
nõusolek skeemi rakendamiseks riigieelarve protsessis.
- Covidi kontekstis on EL teinud erireeglid, mis muude kriiside puhul ei pruugi
rakenduda. Kas selles kontekstis saab meede olla pikaajaline.
- V: Tähelepanek vajab läbimõtlemist. Eelkõige puudutab see riigiabi ja vastutustundliku
laenamise reeglite rakendumist.
- Kas riigiabi kontekstis võib olla probleemiks see, et laenu saavad anda vaid
pangad, mitte teised krediidituru osalised.
- V: Tähelepanek vajab läbimõtlemist riigiabi spetsialistide poolt.
- Kas avalik konkurss pankade vahel on tingimata vajalik?
- V: Ei. See on vajalik vaid juhul, kui see on vajalik selleks, et tagada, et tegemist pole
riigiabiga. Sisuline konkurents pankade vahel on võimalik tagada ka läbi selle, et kõik
saavad KredExiga lepingu sõlmida ühtsetel alustel ja teha intressi osas klientidele
konkureerivaid pakkumisi. Kui konkurss on vajalik, tuleb see sätestada seaduses.
- Õppelaen ei pruugi riigiabi kontekstis olla sobiv pretsedent ja seega vajab meede
iseseisvat analüüsi.
- V: Riigiabiga seonduv tuleb läbi vaadata arvestades meetme erisusi.
- Miks on vaja seadust?
- V: Seadust on vaja, et laen ei läheks vastuollu vastutustundliku laenamise ja riigiabi
reeglitega ning pangad saaksid kindla tagatise.
5(7)
- Kaua meede kestab?
- V: Oleme kavandanud, et minimaalselt 12 kuud alates väljakuulutamisest valitsuse
poolt ja valitsus võib seda tähtaega pikendada, kui olukord vastab seaduses nõutule.
Vastava normi saab panna seadusesse. Samas pole valitsuse huvi kehtestada
programmi, mida pangad rakendada ei jõua.
- Miks on tegemiste perede tugilaenuga?
- V: Meede pakub soodsamaid tingimusi (pikem periood, suurem ülempiir) lastega
isikutele. Võimalik, et rakendame ka ühise taotlemise võimalust (vt tagapool).
- Kas sissetuleku vähenemise hindamise aluseks on üksikisiku või pere sissetulek?
Pere kohta võib laenatav summa suureks minna, kui üks kasutab laste eelist ja
teine muud, siis toob see neile kaasa suure maksekoormuse.
- V: Ülempiir on kavandatud üksikisiku põhiselt, perepõhine piirang võib tekitada
moonutusi ja seda on keeruline kontrollida (isikud kolivad lahku, eitavad kooselu jne).
Pered ei peaks olema halvemas olukorras kui üksikisikud. Pigem on perede maksevõime
keskmisest parem, sest osa kulusid kaetakse ühiselt. Sissetuleku vähenemise üldreegli
(30% vähenenud võrreldes kriisieelse ajaga) saab panna seadusse, selle arvestamise
korra määrusse.
- Kas pangad peavad laenu andes hindama ja kontrollima laenu kasutamise
sihtotstarvet nagu on kirjas meetme eesmärgis (laen on olemasolevate kohustuste
täitmiseks ja jooksvate kulude katmiseks)?
- V: Raha kasutamise sihtostarvet ei pea pangad kontrollima. Vastavat eesmärki võib
kajastada seletuskirjas, kuid see ei peaks olema õiguslik norm seaduses. Ka õppelanu
puhul on seaduses üldjutt, milleks võib laenu kasutada, kuid praktikas ei kontrolli seda
keegi.
- Mis tingimusi peaks pank laenu andmisel kontrollima ja mis tingimustel peaks
pangal olema õigus laenu andmisest keelduda? Pangad ei soovi anda laenu nii, et
pärast tuleb tegeleda suure hulga võlglastega.
V: Laenude andmisele peaksid laienema analoogilised reeglid tavaliste laenudega (va
sissetuleku osas). Tingimused võiks olla sarnased Eesti pankade ühiste maksepuhkuste
reeglitega. Lisaks peaks olema kindel, et FI reeglid võimaldavad tugilaenu anda.
Vastavad tingimused saavad olla määruses või pankade ja KredExi lepingus.
- Mis õigusaktid on tugilaenu aluseks?
- V: Tugilaenu seadus, millest lähtub (igakordselt) vastava laenuprogrammi aluseks olev
valitsuse/ministri määrus. Määrusest lähtuvalt sõlmitakse leping KredExiga, kes
omakorda sõlmib lepingu pankadega.
- Mis on sotsiaalmaksuga maksustatav tulu ja kuidas arvutatakse laenu ülempiir?
- V: Sissetuleku vähenemise ja käenduse suuruse aluseks olevate tulude osas tuleb kirja
panna täpne loetelu tuludest ja kirjeldada arvutusvalem. Võimalikud probleemsed tulud:
6(7)
palgatoetus, vanemahüvitis, FIE-de ettevõtlustulu. Tuleb jälgida, et lastega pered ei
satuks halvemasse olukorda. Seadus peaks siin andma üldreegli, mida täpsustakse
määruses.
- Kuidas vältida, et inimesed ei võtaks erinevatest pankadest laene kokku üle
ülempiiri?
- V: Seadusega tuleks vastav olukord keelata. Kontrollisüsteem tuleb koos pankade ja
KredExiga läbi mõelda. Ka praegu peab Kredex käenduste kohta mingit andmebaasi.
Tagada tuleb, et protsess on kooskõlas andmekaitse reeglitega. Samuti peab see olema
lihtne ja bürokraatiavaba, võimalusel automaatne.
- Mis on KREDEXI käenduse ulatus?
V: Käenduse osas otsime võimalusi, et käendus on 100% laenu tagastamata põhiosast,
kuid see sõltub riigiabi reeglitest. Vastav norm peab olema seaduses.
- Kuidas toimub KredExi käenduse realiseerimine? Mis on pankade õigused ja
kohustused enne käenduse rakendumist? See mõjutab otseselt pankade riski,
kulusid ja laenu hinda.
- V: See, milliseid protseduure peab pank tegema enne käenduse rakendumist, vajab
läbirääkimist pankade, KredExi ja muude osapoolte vahel. Pankadelt ja KredExilt oleks
vaja sisendit, millised protseduurid tuleb teha enne kui KredExi käendus rakendub.
Vastava normi saab kirjeldada määruses või pankade ja KredExi lepingus. See peab
oleme ühtne kõigile pankadele.
- Kuidas kujuneb intress? Kas on võimalik anda nii muutuva kui fikseeritud
intressiga laenu? Kas sarnaselt õppelaenuga makstakse kinni ka kommertsintressi
ja reguleeritud intressi vahe?
- V: Hetkel intressivahe katmist riigi poolt kavandatud ei ole. Intressipiiri puhul on valik,
kas reguleerida maksimaalset intressi, maksimaalset riskipreemiat, mis lisandub näiteks
12 kuu EURIBORILE või maksimaalset krediidikulukuse määra või nende
kombinatsiooni. Krediidikulukuse määra reguleerimisel on ohuks, et väiksemaid
summasid ei saa laenata. Valik on ka selles, kas seda reguleerib seadus või määrus. Kui
me ei soovi panna seadusesse konkreetset numbrit, tuleb sinna panna ülempiiri
kujunemise alus (soodsam kui turuintress vms), mille alusel valitsus kehtestab selle iga
konkreetse programmi puhul eraldi.
- Kas ja kus reguleeritakse muud tasude ülempiirid (käendustasu, lepingu
sõlmimise tasu, pikendamise tasu, enneaegse tasumise tasu jms)?
- V. See saab olla igakordset laenuprogrammi puudutava määruse või pankadega
sõlmitava lepingu osa. Mingil hetkel tuleb ette ka krediidikulukuse piir. Seaduses võib
siin anda ette mingi üldpõhimõte.
- Milliseid lapsi arvestatakse? Kas tõsta laste vanust 18 eluaastalt 19 eluaastale või
kõrgemale, et arvestataks sisse ka lapsed, kes õpivad, ilma et hakata laste õppimise
7(7)
kohta tõendust saama. Kas kärgpere saab topelt ühe lapse pealt? Kuidas ära hoida
sealseid vaidlusi, kes peaks last laenusumma suurendamiseks kasutada saama.
- V: Laste arvestamisega seonduvad põhimõtted ja küsimused vaatab läbi
Siseministeeriumi perepoliitika osakond. Laste topelt deklareerimise osas saab aluseks
võtta selle, kellele laekuvad lastetoetused, küsimus on, kas ja kust pangad selle info
saavad. Samas pole lastega seonduvad eelised väga suured ning laen tuleb tagastada,
seega ei sünni topelt deklareerimisest ka suurt kahju. Mis ulatuses see peaks olema
seaduses, vajab mõtlemist.
- Miks ja millistel tingimustel oleks vajalik ühine taotlemine? Kas see on
analoogiline õppelaenu käendusega või vastutavad isikud solidaarselt vms? Mis on
sellisel juhul laenu ülempiir? Kas kaastaotlejad saavad olla kaastaotlejateks
teineteise puhul ja saada nii laenu?
- V: Teema vajab läbi töötamist. Algne mõte oli, et sellisel juhul väheneb risk, et laenu ei
suudeta teenindada ning seega saab nii laenu taotledes paremaid tingimusi (madalam
intress) kui näiteks abikaasal või elukaaslasel või vanaemal on sissetulek säilinud.
Laenu piir arvestataks sellisel juhul selle taotleja järgi, kes vastab sissetuleku
vähenemise nõudele. Alternatiiviks saab olla käendus. Samas võivad siin tekkida
probleemid kui kaastaotleja või käendaja ei saa aru, millised kohustused sellega
kaasnevad. Ootame siin Pangaliidu arvamust, kas ja kuidas selline võimalus võiks
mõistlik olla. Selle saaks ehk sätestada ka üldiselt seaduse tasemel ja piiritleda hiljem
määruses. Iseenesest on võimalik kogu tugilaenu mudel üles ehitada ka ilma selle
võimaluseta.
- Millistel tingimustel saab põhiosa osas maksepuhkust?
- V: Esimesel 12 kuul, kui laenuvõtja soovib, ja täiendavalt 12 kuud põhjendatud
avalduse korral (pangal on õigus keelduda). Reeglid saavad olla sarnased pankade
ühiste maksepuhkuste reeglitega. Seaduses saab olla üldine põhimõtte, mida saab
vajadusel määruses täpsustada.
- Mis tingimustel saab laenu enneaegselt tagastada?
- V: VÕS annab siin reeglid ja lisareegleid pole vaja (va tasu ülempiiri osas?).
- Mis perioodi kaupa laen tagastatakse?
- V: Laenu ja intresse tagastatakse igakuiselt. Selle normi võib jätta ka määruse tasemele
pannes seadusse vaid volitusnormi. Samas ei pea siin pangad tingimata ühtselt käituma?
- Mis saab KredExile üle antud nõuetest?
- V: See vajab selgeks rääkimist. Rahandusministeeriumi esindaja pakkus, et sellega
peaks tegelema Kredex, teine võimalus on, et sellega tegeleb sama asutus, kes tegeleb
õppelaenudega, et riik ei killustaks kompetentsi ja ei tekitaks topelt struktuure. Vastav
norm peaks olema seaduses, et ei tekiks igakordseid vaidlusi, kes seda teeb.