Isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 20.07.2020 nr 19-2/2020/50 TAOTLUS Riigi omandis oleva kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamiseks Taotleja: Elering AS, registrikood 11022625, registrisse kantud 24.03.2004, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn. Volitatud isik: Pärja Bärg tel 715 1313; [email protected] Kasutusõigusega koormamise tähtaeg: tähtajatu Käesolevaga taotleme Eesti Vabariigile kuuluvale kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmist 110 kV elektriõhuliini rajamiseks. Elering AS rekonstrueerib L300 Balti-Tartu 330 kV õhuliini. Planeeritud elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suurendamiseks (väiksem elektrikatkestuse oht) ning ülekandekadude vähendamiseks (suureneb ülekande efektiivsus), mis omakorda tagab tarbijale parema elektriühenduse. Rekonstrueeritav liin on kaugemas tulevikus vajalik energiaturu arendamiseks Balti riikide ja Kesk-Euroopa ning Skandinaavia vahel. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+4 kohaselt tuleb lähiaastatel luua varustuskindluse parandamiseks 330 kV ringvõrk (Tallinn-Narva-Tartu-Pärnu-Tallinn). Rekonstrueerimisele kuulub liinilõik vahemikus mast 119 kuni Tartu alajaam, pikkusega 132,7 km. Liini kogupikkus on Balti alajaamast kuni Tartu alajaamani 167,9 km. Liin kulgeb läbi kolme maakonna - Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa. Kõik olemasolevad mastid L300 liinil asendatakse uutega, lisaks tõstetakse samadele mastidele paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid. Asendatavad mastid paigaldatakse olemasolevate mastide asukohta. Õhuliin rekonstrueeritakse olemasolevas 330 kV kaitsevööndis. Olemasolevast trassikoridorist välja minevad liinirajatised, mis on vajalikud olemasolevate liinide ja alajaamade sidumiseks, lahendatakse eraldi projektiosadena. LEONHARD WEISS OÜ poolt on koostatud põhiprojekt nr 10013K5 „Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine. Alutaguse AJ 110 kV õhuliini ühendus“ MKM esindaja on projekti lahenduse kooskõlastanud 16.07.2020 nr 1.10-17/20-0026/730-3 järgmisel kinnistul: 1. Kinnistu on katastritunnusega 22901:002:0260, nimetusega Estonia kaevanduse tööstusterritoorium, asukohaga Ohakvere küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond, sihtotstarve tootmismaa 75%, jäätmehoidla maa 25%, pindala 163,69 ha. Objekti kood KV1107. Isikliku kasutusõiguse ese: 110 kV elektriõhuliin ja mastid – tehnorajatis. Katastriüksust koormava kasutusõiguse ala suurus on 13 984m². Kinnistu on koormatud hoonestusõigusega Enefit Kaevandused ASi kasuks. Enefit Kaevandused AS on projekti kooskõlastanud oma kirjas 04.06.2020. Isikliku kasutusõiguse sisu (isikliku kasutusõiguse seadmisel nimetatakse tehnorajatise omanikku õigustatud isikuks): Õigustatud isikul on õigus ehitada ja omada katastriüksusel maatükiga püsivalt ühendatud tehnorajatist ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks ning järgnevalt selle hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks ja majandamiseks. Tehnorajatise kaitsevööndis, mille ulatus on 330 kV elektriõhuliinil 40 m ja 110 kV elektriõhuliinil 25 m kummalegi poole õhuliini tsentrist, on keelatud kasutada maad viisil, mis ei vasta õigusaktidega kehtestatud piirangutele ja mis võib kahjustada tehnorajatist või selle mistahes osa säilivust, töökindlust ja ohutut kasutamist. Elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud elektriohutusseaduse §-s 12. Käesolevaga taotleja kinnitab, et Elering AS kannab isikliku kasutusõiguse seadmisega seotud kulud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pärja Bärg Maateenuste spetsialist Lisad: 1. Taotleja äriregistri kehtivate andmete väljatrükk; 2. Projekti tiitelleht; 3. Projekti seletuskiri; 4. MKM esindaja kooskõlastus 16.07.2020 nr 1.10-17/20-0026/730-3 5. Enefit Kaevandused AS kooskõlastus 04.06.2020 6. Isikliku kasutusõigusega koormatava ala skeemid (1 tk); 7. Volitatud isiku volikirja koopia. 2  Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla, Estonia kaevanduse tööstusterritoorium, 22901:002:0260 Reg.osa 95608 Alajõe metskond 6 22901:002:0256 58.23 58.68 57.80 Asendatav mast 57.85 .64 57.77 57 57.83 2 .8 57 57.93 57.79 5 43Y 2 57.80 .0 58 57.86 57.78 57.86 58 .0 757 58.80 57.76 57.78 .9 2 57.86 57.71 59.05 58 .0 7 57.82 Asendatav mast, uuel asukohal 58.39 k r. 58.18 57.82 4 tiik 57.25 57.58 59.29 57.97 59 42Y .3 7 57.57 57.89 65.22 64.71 56.94 58.47 44Y58.29 64.90 57.22 58.37 59.45 57.16 58.18 57.83 65.30 58.11 tiik 65.80 57.35 4 .3 59 58.94 57.37 60.19 57.03 Asendatav mast, uuel asukohal 57.85 59.61 59.5 5 66.06 57.73 57.99 47Y 58.60 60.02 58.37 56.83 64.49 65.80 pin n 57.31 69.69 65.46 65.32 58 .81 58.19 58.30 58.40 64.75 58.66 68.32 3 58.69 59.24 .6 59 3 64.66 59.55 24 49 6 1.6 1. 58.58 59 .6 6 61. 45 58.73 45Y 58.56 66.99 69.15 58.08 57.75 Ill uk 3 .4 a- 59 Al ut Ki ag 58.64 ik us Asendatav mast l a- e Al L1 ut 04 59.26 57.33 ag A us 59.18 e 65.38 57.39 L1 59.32 38 73 63.37 B L0 u ns 57.25 Ko 59.38 se - u ag Al ut 59.39 72 L0 u ns Ko - 58.60 se 58.47 u ag ut Al 55.44 64.14 58.98 66.05 57.55 64.40 57.87 58.42 58.56 56.99 57.27 46Y 58.64 56.47 8 2 .2 59 56.84 58.00 64.6964.55 se L104A 58.86 g use L104B 59.01 Alutagu 57 B .3 38 L1 5 e 59.12 us -Aluta ag Illuka- Al ut 58.05 58.90 l a- ik Asendatav mast Ki Mustvee Estonia kaevanduse tööstusterritoorium 64.70 60.10 59.49 22901:002:0260 60.81 Estonia tööstusala 49802:002:0450 M 1:5000 Kasutusõiguse ala: 13 984m² Tingmärgid 110kV õhuliini kaitsevöönd on 25m Katastriüksuse piir mõlemale poole liini telge Olemasolevad õhuliinid Projekteeritud 110kV mastid Projekteeritud 110kV õhuliin Kasutusõiguse ala Demonteeritav mast  Ranno Kivistik Leonhard Weiss OÜ Teie: 27 . 05 . 20 e-mail r . kivistik @leonhard-weiss.com Meie: 0 4 . 06 . 20 e-mail Kooskõlastus projekt ile 10013K5 – Alutaguse AJ 110 kV õhuliini ühendus Renoveeritavad 110 kV õhuliinid L072/L073 läbivad Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi kinnistut 22901:002:0260 , kus ettevõte Enefit Kaevandused AS omab hoonestusõigust. K innistu omanik on Eesti Vabariik, valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Enefit Kaevandused AS kui ülaltoodud kinnistu hoonestusõiguse omaja kooskõlastab Alutaguse AJ 110kV õhuliini ühendus e projekti 10013K5 järgmistel tingimustel: Võtta projektile kooskõlastused maaomanikult (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ja esitada need Enefit Kaevandused AS-ile. Võtta arvesse Enefit Kaevandused AS-ile väljastatud e hitusl uba nr 1912271/34847, vastavalt millele Alutaguse AJ 110 kV liinide kaitsevööndi läheduses ehitatakse Estonia kaevanduse päikeseelektrijaama koos aherainest alustarindiga . Sõlmida enne ehitustöödega alustamist Enefit Kaevandused AS-iga isikliku kasutusõiguse leping (IKÕ) ühekordse asjaõigusliku kande tasu suurusega 300 eurot / tk . Isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu sõlmimisega seotud kulud (notaritasu, riigilõivud) tasub huvitatud isik. Vormistada Enefit Kaevandused AS-iga vastav tööala üleandmise-vastuvõtmise akt enne ehitustööde algust. Teavitada Enefit Kaevandused ASi ehitustöödega alustamisest vähemalt 1 kuu ette. Kontaktisikud Allan Kivilo, tel 59 191073, e-mail: [email protected] ; Jevgeni Zazõkin, tel 56 661842, e-mail: [email protected] . Utiliseerida ehitus- ja rekonstrueerimistööde käigus tekkivad ehitusjäätmed ja praht. Likvideerida võimalikud maastiku kahjustused ja korrastada tööde tegemise kohta taastades esialgse olukorra. Keskkonnakahjude korral vastutab rajatava õhuliini omanik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt ) Jevgeni Zazõkin Enefit Kaevandused AS Peaenergeetik 336 4877 ; [email protected] Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa: Suurenergeetika projektgrupi juht Heigo Luik Tel. 53 402 066 Pädevustunnistus nr. EL-361-19 Projekteerija Ranno Kivistik [email protected] Tel. 53 330 987 Kutse tunnistus nr . 151009 Projekteerija Risto Rusin [email protected] Tel. 50 87 870 Projekteerija Matti Kapanen [email protected] Tel. 58 545 446 Tehnik Maarit Brit Tanni [email protected] Tel. 53 305 435 Maateenuse spetsialist Marje Metsanurk [email protected] Tel. 51 58 050 Ekspert Ando Funk [email protected] Tel. 53 47 48 11 Kutsetunnistus nr. 151690 SISUKORD TOC \o "1-5" \h \z SELETUSKIRI PAGEREF _Toc40026093 \h 4 1. Üldandmed PAGEREF _Toc40026094 \h 4 1.1. L300 rekonstrueerimise üldkirjeldus PAGEREF _Toc40026095 \h 4 1.2. Alutaguse 2x 110kV liini projekti osa üldkirjeldus PAGEREF _Toc40026096 \h 5 1.3. Ehitusteatise esitamine ja ehitusloa taotlemine PAGEREF _Toc40026097 \h 5 2. Alusdokumendid PAGEREF _Toc40026098 \h 5 2.1. Projekteerimise lähteandmed PAGEREF _Toc40026099 \h 5 2.2. Ehitusuuringud PAGEREF _Toc40026100 \h 6 2.3. Normdokumendid PAGEREF _Toc40026101 \h 6 2.4. Keskkonnatingimused PAGEREF _Toc40026102 \h 8 2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed PAGEREF _Toc40026103 \h 9 3. Trassi kirjeldus ja kitsendused PAGEREF _Toc40026104 \h 9 3.1. 110 kV õhuliini trassi kirjeldus PAGEREF _Toc40026105 \h 9 3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused PAGEREF _Toc40026106 \h 9 3.3. Maaparandussüsteemide nõuded ja kitsendused PAGEREF _Toc40026107 \h 9 3.4. RMK nõuded ja kitsendused PAGEREF _Toc40026108 \h 10 3.5. Enefit Kaevandused AS nõuded PAGEREF _Toc40026109 \h 10 4. Tehniline lahendus PAGEREF _Toc40026110 \h 11 4.1. Ristumised PAGEREF _Toc40026111 \h 12 4.2. Mastitüüpide kirjeldus PAGEREF _Toc40026112 \h 12 4.3. Vundamendid – üldine kirjeldus PAGEREF _Toc40026113 \h 13 4.4. Maandus ja potentsiaaliühtlustus PAGEREF _Toc40026114 \h 14 4.5. Faasijuhtme tüüp ning OPGW üldine iseloomustus PAGEREF _Toc40026115 \h 15 4.6. Isolatsioon ja liinitarvikud PAGEREF _Toc40026116 \h 15 5. Demontaaži tööd PAGEREF _Toc40026117 \h 15 6. Mastide tähistamine PAGEREF _Toc40026118 \h 17 7. Nõuded töövõtule ja töövõtjale PAGEREF _Toc40026119 \h 17 SELETUSKIRI Üldandmed L300 rekonstrueerimise üldkirjeldus Elering AS rekonstrue erib Balti-Tartu 330 kV õhuliini nr L300. Rekonstrueerimisele kuulub liinilõik vahemikus mast 119 kuni Tartu alajaam , pikkusega 133 km. Liini kogupikkus on Balti alajaamast kuni Tartu alajaamani 167,9 km. Liin kulgeb läbi kolme maakonna Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa. Kõik o lemasolevad mastid L300 liinil asendatakse uutega , lisaks tõstetakse samadele mastidele paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid. Mastidele paigaldatakse kiudoptilise sidekaab l iga piksekaitsetross . Asendatavad mastid paigaldatakse o lemasol evate mastide asemele . L iin rekon s trueeritakse olemasolevas 330 kV kaitsevööndis . Olemasolevast trassikoridorist välja minevad liinirajatised , mis on vajalikud olemasolevate liinide ja alajaamade sidumiseks , lahendatakse eraldi projektiosadena, millele on taotlet ud omavalitsustest projekteerimistingimused ja asjast huvitatud organisatsioonidelt tehnilised tingimused ning võetakse eraldi ehitusload. Mastide vahemikus mast nr 1 Balti alajaam – mast nr 118 330 kV liin demonteeritakse . Projekti köidete jaotus: Projekt 10013K1 Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine Projekt 10013K11 Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini demontaaž vahemikus Balti AJ – mast nr 119 Balti-Tartu 330 kV liiniga samadele mastidele riputatakse järgmised 110 kV õhuliinide ahelad: L118 (Ahtme – Sirgala ) L136 (Ahtme – Illuka) L104A (Illuka – Al utaguse) L104B (Alutaguse – Mustvee) L158 (Mustvee - Saare) L157 (Tartu – Saare) Sellest tulenevalt ehitatakse uued 110 kV haruühendused 330 kV liini koridorist järgmiste alajaamade ühendamiseks . Uute haruühenduste maht ja tehniline lahendus on lahendatud eraldi projektiosadena. Projekt 10013K 2 Sirgala AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K3 Ahtme AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K4 Illuka AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K5 Alutaguse AJ 110 kV õhuliini ühendus (käesolev projekt ) Projekt 10013K6 Alajõe AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K7 Mustvee AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K8 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K9 Vo ldi AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K10 Tartu AJ 110 ja 330kV sisestused Lisaks eelnimetatud 110 kV haruühendustele teostatakse 330 kV liini ühendused järgmistes projekti k öidetes : P rojekti 10013K1 mahus m asti nr 119 juures ühendatakse L300 330kV liin liiniga L359 Balti-Püssi. Projekti 10013K10 Tartu AJ sisestused mahus ehitatakse ümber 330kV liinide ühendused Tartu alajaama 330kV jaotlaga Balti-Tartu L300, Tartu-Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301 ja Tartu-Pihkva L358 , et tagada tänapäevased nõuded. Alutaguse 2x 110kV liini projekti osa üldkirjeldus Käesolev projekt lahendab eelnevas peatükis mainitud liinide Illuka-Alutaguse L104A ja Mustvee-Alutaguse L104B ühenduse olemasoleva Alutaguse 110kV alajaama ga . L iinikoridorina kasutatakse see juures Alutaguse- Konsu L072 ja L073 olemasolevat 110kV liini trassi. Projekti mahus renoveeritakse olemasolev kahe ahelaline Alutaguse- Konsu L072 ja L073 110 kV õhuliin L300 mastist 1 71 Y -st olemasoleva Alutaguse alajaama esise mastini 47Y . Renoveeritava liini pikkus on 5,2k m, mille mahus paigaldatakse 28 uut masti. Kogu liini ulatuses toimub renoveerimine olemasoleva liini trassis 694372 1438592 0 0 Projektis käsitletud maht on toodud plaanil (punase joonega) . Ehitusteatise esitamine ja ehitusloa taotlemine Alutaguse alajaama liini sisestus renoveeritakse Alutaguse- Konsu L072 ja L073 olemasolev a 110kV liini trassi le, viimase asemele. Olemasolev liin on k antud rajatisena ehitusregistrisse . Alutaguse AJ 110 kV õhuliini ühendus paikneb Alutaguse Vallavalitsus e haldusalas. Sellest tulenevalt on taotletud järgnevad projekteerimistingimused: Pro jekteerimisting imused taotlus 2011002/01982 Alutaguse Vallavalitsus, korraldus nr. 80 21 . 0 2 .20 20 (projekti lähtedokument 10013K 5 _PP_AA-1-01 ) . Projekteerimistingimused on leitavad projekti lähtedokumentide alt ning EHRist . Vastavalt Ehitusseadustiku lisa 1-le tuleb 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini ümberehitamiseks esitada ehitusteatis , eraldi ehitusloa taotlemine ei ole vajalik . Alusdokumendid Projekteerimise l ähteandmed Lähteandmetena on aluseks võetud: Elering AS hankedokumendid Tele 2 tehnilised tingimused 28.02.2019 (projekti lähtedokument 10013K 5_PP_AA-1-02 ). Projekteerimistöödel on alusplaanina kasutatud RAE GEODEESIA OÜ poolt 20 20 aasta veebruar koostatud geodeetilist alusplaani L300 Balti- Tartu elektriliini projekteerimise geodeetilised uuringud TÖÖ NR: G-19-15. Ehitusuuringud Käesolevas põhiprojekti mahtu on lisatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt koostatud e hitusgeoloogil ine uuringu aruanne töö nr 1 9-090 (9) „ L300 Balti-Tartu 330/110 kV õhuliini mastide rekonstrueerimine Alutaguse AJ 110 kV õhuliini ühendus “ Lisaks on LEONHARD WEISS OÜ mõõtelabori poolt koostatud pinnase eritakistuse katseprotokoll id nr. 10013K 5 _PP_AA-9-03 _ Alutaguse AJ 110 kV õhuliini ühendus . Normdokumendid Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest ja normdokumentidest ja määrustest ning kehtivatest standarditest: EVS 932:2017 „E hitusprojekt“ MKM määrus nr. 9 7 17.0 7 .201 5 .a. „Nõuded ehitusprojektile“ Elektripaigaldise projekteerimisel võetud aluseks: Ehitusseadustik Seadme ohutuse seadus EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV . Osa 1: Üldnõuded . Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV . Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c . EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit “ Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa „Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV ) võrgustandard“ Jäätmeseadus Keskkonnaseadustiku üldosa seadus Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Seadmete valikul ja paigaldamisel võtta aluseks: EVS-EN ISO 898-1, Mechanical prosperties of fasteners – Part 1: Bolts , screws and studs EVS-EN 1090-1, Execution of steel structures – Part 1: General rules and rules for buildings . EVS-EN 1991-1 -1 to 7, Eurocode 1: Actions on structures – Part 1 EVS-EN 1992-1-1 to 2, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1992-1-3, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1993-1-1 to 12, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-2, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-3-1, Eurocode 3: Design of steel structures – Part 3-1: Towers , masts and chimneys – Towers and masts . EVS-EN 1993-4-1 to 6, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1997-1, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 1: General rules . EVS-EN 1997-2, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 2: Ground investigation and tes-ting . EVS-EN ISO 9001, Quality management systems – Requirements EVS-EN 50110-1, Operation of electrical installations EVS-EN 50182 Conductors for overhead lines – Round wire concentric lay stranded conductors EVS-EN 50183 Conductors for overhead lines – Aluminium-magnesium-silicon alloy wires EVS-EN 50326 Conductors for overhead lines – Characteristics of greases . EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV . Osa 1: Üldnõuded . Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications EVS-EN 50341-2-20:201 8 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV . Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c . EVS-EN 60038:1983, IEC standard voltages EVS-EN 60071-1, Insulation coordination – Part 1: Definitions , principles and rules EVS-EN 60071-2, Insulation coordination – part 2: Application guide ; EVS-EN 60305 Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Ceramic or glass insulator units for a.c . systems – Characteristics of insulator units of the cap and pin type EVS-EN 60309-1, Plugs , socket-outlets and couples for industrial purposes – part 1: Gene-ral requirements EVS-EN 60372 Locking devices for ball and socket couplings of string insulator units – Dimensions and tests EVS-EN 60383-1, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1kV – Part 1: Ceramic or glass insulator units for a.c . systems – Definitions , test methods and acceptance criteria EVS-EN 60383-2, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Part 2: Insulator strings EVS-EN 60433, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1 kV – Ceramic insulators for a.c . systems – Characteristics of insulators units of the long rod type EVS-EN 60437 Radio interference test on high-voltage insulators . EVS-EN 60445, Basic and safety principles for man- machine interface , marking and identi-fication – Identification of equipment terminals and conductors terminations ´ EVS-EN 60721-1, Classification of environmental conditions – Part 1: Environmental para-meters and their severities EVS-EN 60721-2, Classification of environmental conditions – Part 2: Environmental para-meters appearing in nature – Temperature and humidity EVS-EN 60721-3, Classification of environmental conditions – Part 3: Classification of groups of environmental parameters and their severities EVS-EN 60794, Optical fibre cables , IEC/TR 60797, Residual strength of string insulator units of glass or ceramic material for overhead lines after mechanical damage of the dielectric . IEC 60826, Design criteria of overhead transmission lines IEC/TR 61000-1 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part1: General IEC/TR 61000-2, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 2: Environment IEC 61000-3, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3, Limits EVS-EN 61000-4, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4. Testing and measurement techniques 40 EVS-EN 6100-5, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 5: Installation and mitigation guidelines EVS-EN 6100-6, Electromagnetic compatibility – Part 6-2: generic standards – Immunity for industrial environments EVS-EN 61109, Insulators for overhead lines - Composite suspension and tension insulators for a.c.systems with a nominal voltage greater than 1000 V – Definitions , test methods and acceptance criteria EVS-EN 61300-3, Fibre optic interconnecting devices and passive components – Basic test and measurement procedures IEC/TR 61597, Overhead electrical conductors – Calculation methods for stranded bare conductors . EVS-EN 61897, Overhead lines - Requirements and tests for Stockbridge type aeolian vib-ration dampers . EVS-EN 61936-1, Power installations exceeding 1 kV a.c . – Part 1: Common rules IEC-CISPR 18-1 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment . Part 1: Description of phenomena . IEC-CISPR 18-2 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment . Part 2: Methods of measurement and procedure for determining limits . IEC-CISPR 18-3 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment . Part 3: Code of practice for minimizing the generation of radio noise Lisaks eelnevale tuleb lähtuda Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõude test projekteerimisele ja ehitusele . Alusdokumentatsioonide pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine: 1. Eesti ja EL õigusaktid 2. Eesti standardid (EVS) 3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.) 4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.) 5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.) 6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid. Töövõtu pakkumisel arvestada Eestis kasutusel olevate viimaste elektrinormide - ja juhistega, kui ka kohalike ametkondade normidega. Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus tuleb arvestada eelpool mainitud normi nõudeid. Juhul, kui Elering AS poolt koostatud juhendi nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad , tuleb täita Elering AS poolt antud juhendi nõudeid. Keskkonnatingimused Kõik elektripaigaldise osad, sh kõrgepinge jaotusseade, seadmed, aparaadid, abisüsteemid, hoone ning muu säärane, mis puutuvad kokku väliskeskkonna tingimustega, peavad olema projekteeritud töötama järgmistes väliskeskkonna tingimustes (vt IEC 62271-1): Väli temperatuur: +40˚C kuni -40˚C Maksimaalne õhuniiskus: 100 % Maksimaalne päikesekiirus: kuni 1 000 W/m2 (vt IEC 60721-2-4) Tuule baaskiirus: 21 m/s Maastikutüüp II Maksimaalne jäitekihi paksus: 10 mm Äikesetsoonid: 40-60 tundi aastas Lumekihi maksimaalne paksus maapinnast: 500 mm Kõrgus merepinnast : kuni 1000 m Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada lumekihi paksust, mis võib talvest talve erineda . Lumi, jäätumine ja madal väli temperatuur võivad mõjutada tööde ajakava. Maanduste projekteerimisel on võetud ümbritseva pinna baastemperatuuriks 15°C. Projekteerimise tehnilised lähteandmed 110 kV õhuliini arvutusteks kasutat avad täiendavate lähteandme te koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K 5 _PP_ AA -3-02_v01_Tehnilised-lahteandmed . Trassi kirjeldus ja kitsendused 110 kV õhuliini trassi kirjeldus Liin saab alguse Alajõe metskond 7 maadelt , kuhu paigalda takse käe soleva projekti mahus täiendav ad kaks mast i olemasoleva 1 71 Y masti vahetusse lähedusse. Eelduslikult on selleks hetkeks uue liini ühendamiseks eelnevalt projekti 10013K1 raames rekonstrueeritud olemasolev 330kV L300 liin. Liini ühendusm astide ümbruses olemasoleva 330kV liini kaitsevööndis asub motokrossirada . Edasine liin i trass kulgeb kuni alajaamani vanas koridoris ristudes olemasoleva hilisemates etappides demonteeritava Alutaguse- Illuka olemasoleva 110kV liiniga. Liini trassi nurga mastid on jäetud olemasolevatele kohtadele, samuti on kandemastide asukohad võimalusel samades kohtades, kuid esineb kohti kus nõutava gabariidi tagamiseks on paigaldatud kas lisamast või nihutatud olemasolevaid maste. Liini ühendus alajaamaga teostatakse olemasolevates Illuka ja Mustvee liini lahtrites. Peale projekti 10013K1 raames rekonstrueeritava L300 liini ja käesolevas projektis kajastatud 110kV ühendusliini väljaehitust, viiakse kasutusest välja olemasolev kasutuks jääv Illuka - Alutaguse L104A ja Mustvee-Alutaguse L104B 110kV liin , projektis ümberpaigutatud mahus . Antud 110kV liini de demontaaž id ei ole käesoleva projekti mahus ja viiakse ellu hilisemate hangetega. Lisaks eelnevale ühendatakse ümber Alutaguse alajaama esisel alal rekonstrueeritud liin olemasoleva Illuka - Alutaguse L104A ja Mustvee-Alutaguse L104B lahtrisse, säilitades liinide olemasolev lahtrite paiknemine seniks kuni saab valmis planeeritud Alutaguse alajaama renoveerimine, mille mahus muutuvad 110kV liinide sisestuslahtrite asukohad. 110 kV liini kaitsevööndi kogulaius on 5 0 m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 25 m liini teljest mõlemale poole. Liinikoridori laius 5 0 m väldib puude langemise liinidele. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused antud liinilõigule puuduvad . Vastavalt Maaameti kitsenduste kaardile piirneb liini kaitsevööndiga piirneval alal v ääriselupaik VEP103025 . Juhul kui kooskõlastuse mahus lisandub kitsendavaid märkusi lisatakse viimased projektile. Maaparandussüsteemide nõuded ja kitsendused Maaameti kitsenduste kaardil maaparandussüsteemide kitsendused puuduvad . Samas on projekteeritaval alal ristumisi aga erinevate kraavisüsteemidega , millest osad kuuluvad RMK ja osad Estoonia kaeveväljade mahtu . Juhul kui kaevetööde mahus avastatakse toimiv maaparandussüsteem tuleb jälgida järgnevad tüüpseid tingimusi: Õhuliini mastide vundamentide rajamis el ettejäävad/purunevad dreenid, kraavid a) taastada vastavalt nõuetele või b) rekonstrueerida (ehitada ümber teise kohta). Maaparandussüsteemi uuendustööd kooskõlastada kinnistu omanikega, kelle maal planeeritakse rekonstrueerimist ja piirinaabritega, kui töid kavandatakse kinnistu piiril asuval rajatisel. Maaparandussüsteemil ehitustööde tegemiseks kaasata MATER registreeringuga ehitaja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse alal kantud ettevõtja), kes ehitamise käigus, peale konkreetse sõlme avamist ja enne ehitamisega jätkamist annab täpse lahenduse drenaažisüsteemi ümberehitamiseks kaevamistööde piirkonnas ( MaaParS § 52 lg 2). Uuendamistööd dokumenteerida ja teostusdokumentatsioon esitada viie päeva jooksul uuendamistööde lõpetamisest arvates Põllumajandusametile või siis maaparandussüsteemi omanikele ( MaaParS § 52 lg 3). Maaparandussüsteem tuleb uuendada meetodil, mis tagab drenaažisüsteemi või kraavi tõrgeteta toimimise nii ehitamise ajal kui ka ehitamise järgselt. Mastide ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid tuleb uuendada hiljemalt vahetult peale elektriliini mastide vundamentide valmimist. Maaparandussüsteemide uuendamise üle teeb järelevalvet MATER registreeringuga ettevõtja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse omanikujärelevalve alal kantud ettevõtja). ( MaaParS § 52 lg 2). Kõikjal, kus tehakse kaevetöid või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega) rikutakse maaparandussüsteemide toimimisvõime, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime taastada ( MaaParS § 44 lg 3). Tingimused maaparandussüsteemi uuendamiseks tulenevad maaparandusseadusest § 52 lg 1 ja § 50 lg 5. RMK nõuded ja kitsendused RMK poolsed tingimused on järgmised: Tööde käigus ei tohi vigastada kasvavaid puid. Likvideeritava 110 kV elektriliini maa-alal säilitada maksimaalselt kasvav noorendik. Kahjustatud võsa likvideerida. Tööde järgselt tuleb taastada teede, sihtide, kuivendusvõrgu ja liinialuse pinnase seisukord. Soovime maakondade kaupa 2 nädalat ette teada tööde alustamise aega. Soovime teada ka orienteeruvat tööde teostamise pikkust selleks, et oma töid planeerida ja teineteist mitte segada. Kõik demonteeritavad liini- ja mastiosad tuleb ära vedaja ja käidelda seaduses ette nähtud korras. Jälgida jäätmekäitlust. Prügi ja jäätmeid metsa ei tohi jääda. Rekonstrueerimise projektid kooskõlastada RMK- ga . Peale 330 kV elektriliiniga paralleelselt kulgevate 110 kV liinide likvideerimist palun teavitada likvideeritud liinilõikudest selleks, et RMK saaks muuta maakategooriat ja vabanenud maad võtta kasutusele metsakasvatuseks Enefit Kaevandused AS nõuded Vormistada Enefit Kaevandused AS-iga vastav tööala üleandmise-vastuvõtmise akt enne ehitustööde algust. Kutsuda enne ehitustööde alustamist Enefit Kaevandused ASi spetsialistid praktilise konsultatsiooni saamiseks kohale: energeetika, side-ja turvangu juht Maksim Nitsenko , tel 336 4656 või 5348 5806, kaabliliinide asukoha näitamiseks, teemeister Viktor Muhhin , tel 336 4545 või 519 60014, teede terviklikkuse tagamiseks. Teavitada Enefit Kaevandused ASi ehitustöödega alustamisest vähemalt 1 kuu ette. Utiliseerida ehitus- ja rekonstrueerimistööde käigus tekkivad ehitusjäätmed ja praht. Likvideerida võimalikud maastiku kahjustused ja korrastada tööde tegemise kohta taastades esialgse olukorra. Keskkonnakahjude korral vastutab rajatava õhuliini omanik. Tehniline lahendus 110kV ühendused Olemasolevad liinid on ehitatud aastatel ja liinile on monteeritud järgnevad juhtmed: Illuka - Alutaguse L 104A ehitusaasta 1970, juhe AS-150/24 , tross OPGW (DAB 48E9 (AA/ACS 41/41)) Mustvee - Alutaguse L104B ehitusaasta 1970 , juhe AS-120 , tross S -50. + ADSS 48 SM Alutaguse- Konsu L072 ehitusaasta 198 4 , juhe AS-150/24 , tross TK-50. Alutaguse- Konsu L07 3 ehitusaasta 1984, juhe AS-150/24 , tross TK-50 . Renoveeritav 110kV kaheahelaline ühendusliin Illuka - Alutaguse L104A ja Mustvee - Alutaguse L104B 110kV liin on pikkusega 5,2k m, mille mahus paigaldatakse /asendatakse 28 masti. Renoveeritava liini pikkus on 5,2km, mille mahus paigaldatakse 28 uut masti. Tingitud paepinnasest on olemasolevad mastid kohati paigaldatud kupitsatele, mõningal juhul ulatub kupits üle kahe meetri ümbritsevast pinnasest. Liini renoveerimisel võib osutuda mõistlikumaks lahenduseks nurgaankrumastidel injektsioon ankruvai ade kasutamine , mille tarbeks on nurgaankrumastid paigaldatud profiilil madalamale kui hetkel olemasolev masti vundamendi kõrgus. Eelkõige puudutab antud muudatus m ast e 24Y ja 27Y ja 38Y. Peale projekti 10013K1 raames rekonstrueeritava L300 liini ja käesolevas projektis kajastatud 110kV ühendusliini väljaehitust, viiakse kasutusest välja olemasolev kasutuks jääv Illuka - Alutaguse L104A ja Mustvee-Alutaguse L104B 110kV liin, projektis ümberpaigutatud mahus. Antud 110kV liinide demontaažid ei ole käesoleva projekti mahus ja viiakse ellu hilisemate hangetega. Lisaks eelnevale ühendatakse ümber Alutaguse alajaama esisel alal rekonstrueeritud liin olemasoleva Illuka - Alutaguse L104A ja Mustvee-Alutaguse L104B lahtrisse, säilitades liinide olemasolev lahtrite paiknemine seniks kuni saab valmis planeeritud Alutaguse alajaama renoveerimine, mille mahus muutuvad 110kV liinide sisestuslahtrite asukohad vastavalt uuele alajaama plaanile . Ümberühenduste tulemusel toimuvad muudatused ka alajaama sees tähistuste ja kaitsesätete muudatustena, mis ei ole antud liini ümberehituse projekttööde mahus. OPGW ja faasijuhi sisse integreeritud optika OPPC Projekti mahus paigaldada renoveeritava kaheahelaise liini ulatuses üks 96 kiuline OPGW kuni Alutaguse alajaamani . Lisaks tuleb sama trassi ulatuses paigaldada ühe faasijuhi asemele faasijuhi sisse integreeritud optika ehk 96 kiuline OPPC . Faasijuhi sisse i ntegreeritud optika valida paigaldatava 242-AL1/39-ST1A juhtmega võimalikult sarnaste parameetritega . Ühendused ja üleminekud OPPC otsaterminalilt alajaama optika kaablile teostada sisestusmastis 47Y ja ühendusel L300 liiniga esimesel ühisel kaheahelalisel 110kV mastil 21 Y. OPPC t erminalide kinnitus mastile lahendada tööprojekti mahus mastile täiendava konstruktsiooniga vastavalt valitud OPPC terminalide , säilitades masti teenindamine pingestatud olukorral. Lisaks arvestada järgnevate Tele 2 nõuetega. Käesoleval ajal on töös EÜL-ile L104A paigaldatud Illuka AJ – Alutaguse AJ vaheline 48 kiuline kiudoptiline sidekaabel ( Single Mode 10/125, ITU standart G.652D). Uue Illuka AJ – Alutaguse AJ lõigu ehitamise perioodil peab säilima olemasoleva sidekaabli töös olek ja pikaajaline katkestus ei ole lubatud. Käesoleval ajal on töös EÜL-ile L104B paigaldatud Alutaguse AJ – Mustvee AJ vaheline 48 kiuline kiudoptiline sidekaabel ( Single Mode 10/125, ITU standart G.652D). Uue Alutaguse AJ – Mustvee AJ lõigu ehitamise perioodil peab säilima olemasoleva sidekaabli töös olek ja pikaajaline katkestus ei ole lubatud. Alutaguse 110kV alajaamas Ehitada 96 + 96 kiuline metallivaba kiudoptilise sidekaabli ( Single Mode 10/125, ITU-T G.652D) sisseviik Optilised sidekaablid (2 tk) otsastada alajaamahoone sideruumis olemasolevas sidekapis täismahus SC/UPC pesadega 19” paneelis. Optilised kaablid ja paneelid sidekapis tähistada (kaabli tüüp, lõigu otspunktid) Ristumised Ristumistel tehnorajatistega on tagatud nõu etekohased õhkvahemikud 110 kV õhuliini mastide asukoha ja kõrguse valikuga. Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elekt riõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV “ EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV “ „Osa 2-20 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuete ga ja Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“. Nõutavad õhkvahemikud 110kV suurima juhtme temperatuuri korral: Maantee, raudtee või veetee 8,5m Tänav, muu tee (v.a maa n tee osa) 7,0m Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 6,0m Maapinnani avatud maastikul 6,0m Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 2,15m Teedega ristumine ehitustööde ajal Ehitustööde käigus tuleb välistada juhtmete langemine teemaale. Selleks paigaldada spetsiaalsed tõkked. Tõkete rajamise tehnoloogia ja nõuded on kirjeldatud joonisel 10013 K5 _ PP _EL-5-02_v01-Teedega ristumiste tehnoloogia. Peamised tingimused tõkete rajamisele on järgmised: Ajutised tõkked rajada teekatte servast minimaalselt 8m kaugusele, kuid tuleb arvestada, et tööde käigus ei tohi kahjustada tee mullet, kraave ega muid teerajatisi. Kraavide nõlvadele ja põhja ei tohi paigutada ajutisi tõkkeid. Seega tuleb mõnes olukorras paigaldada tõkked kaugemale, kui 8m. Ehitustööde käigus on juhtmete näol tegemist pingestamata osadega, on lubatud teegabariidiks võetud 7m. Väravate kõrgused valida vastavalt olukorrale, et tagada nõutav teegaba r iit. Vältida tõkete ja seadmete paiknemist teemaal. Teemaale võib ajutisi väravaid paigaldada juhul, kui on täidetud külgneva vaba ruumi nõuded. Tuleb arvestada, et tõkete rajamisel ei tohi ohustada liiklejaid. Tõkete paigaldamisel kasutatavad seadmed peavad paiknema väljaspool teed ja sellega külgnevat vaba ruumi. Kui tõkete paigaldamisel osutub vajalikuks tugede/tõmmitsate paigaldamine, peab arvesse võtma eelpoolnimetatud tingimusi. Arvestada, et teemaa hoolduse (niitmise ja võsa eemaldamise) teostamiseks on osades kohtades vajalik teehooldusmasinate liikumine mõlemal pool kraavi serva. Teel ja teemaal ilma tee-ehitusloata tööde teostamiseks, metsamaterjali või muu materjali ladustamiseks ja töövahendute paigaldamise ks teele või teemaale tuleb taotle da liiklusväliste tööde luba. M astitüüpide kirjeldus 110kV ühendusliini projektis kasutatakse järgnevaid mastitüüpe: 11TAS-L-15,5; 11TAS-L-19,5 – Vabalt seisev A-tüüpi metallsõrestik kaheahelaline nurga-ankrumast (110 kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) nurgale kuni 60°, sobib ka kasutamiseks lõpumastina. 11TAS-L-15,5 -90kraadi ; 11TAS-L-1 9 ,5 -90kraadi – Vabalt seisev A-tüüpi metallsõrestik kaheahelaline nurga-ankrumast (110 kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) nurgale kuni 90 °, sobib ka kasutamiseks lõpumastina. 11SIS-C-13,5 – Vabalt seisev I-tüüpi raudbetoontüvega kaheahelaline kandemast (110kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) nurgale kuni 0°. 1THS-L-10,5 – Vabalt seisev A-tüüpi metallsõrestik üheahelaline ankrumast (110 kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) kasutamiseks lõpumastina. Joonistel 10013K 5 _PP_EL-7-01-….., on esitatud mastide eskiisid. Antud eskiisid ei välista tööprojekti koostamise käigus kasutamast töövõtja enda poolt koostatud modifitseeritud mastilahendusi. Mastide projekteerimisel ja valmistamisel tuleb lähtuda standardist EVS-EN 50341-1 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV Osa 1: Üldnõuded – ühised eeskirjad ja selle rahvuslikust lisast EVS-EN 50341-3-20 ning Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. Siseõhkvahemikud visangus ja mastil . Vastavalt tellija soovile peavad mastid olema teenindatavad Un ≤ 230 kV tuleb lähtuda „ hot stick “ meetodist tulenevalt. Mastid tuleb varustada turvaredelite ja TURVATIKAS kukkumispidurdussüsteemiga . Mastide asukohad on valitud vastavalt tehnilistele tingimustele. Peamiseks asukoha valiku aluseks on nõutud gabariidid ristumiste ja maapinnaga . Vundamendid – üldine kirjeldus Liinitrassi geoloogiline iseloomustus on ära toodud projekti lisas 10013K 5 _PP_AA-9-02_ Alutaguse haru -geoloogia . Vundamendi arvutus Õ huliini vundamentide arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K 5 _PP_ AA -4-03_v01_Tehnilised-lahteandmed-vundamendi-koormused. Vundamentide arvutuslikud vaj umid tuleb arvutada tööprojektis. Vajumite puhul jälgi da , et vajumite erim ei ületaks EVS-EN 50341-2-20 tabelis 8.2 piirväärtuseid. Raudbetoonvundamentide betoonosa tuleb projekteeri da minimaalselt 30 cm maapinnast kõrgemale. Agressiivse pinnaseveega piirkon dades tuleb raudbetoonvundament kaitsta hüdroisolatsiooni kihiga, mis ulatub 30 cm maapinnast kõrgemale. Vundamentide betoneerimata teraskonstruktsioonide kestvus tuleb tagada vastavalt standardile EVS-EN ISO 12944-2:2017 (keskkonnaklass Im3), kaitsekihi paksuse määramisel tuleb võtta arvesse kohapealset pinnase ja pinnasevee agressiivsust. Betoonko nstruktsioonid - Vundamendid või selle osad, mis ulatuvad maapinnani ja mis asuvad külmumispiirist kõrgemal – C30/37 XC4, XF3, Cl 0,20, Dupper & Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. - Vundamendid või selle osad, mis asuvad külmumispiirist madalamal – C30/37 XC2, Cl 0,20, Dupper & Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. Keskkonnaklass EVS 1992-1-1:2005, külmakindluse klass EVS 814:2003. Betooni tootmisel järgida EVS-EN 206:2014 nõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitamisel järgida EVS-EN 13670:2010 nõudeid. Betoonpindade viimistlusklass teostada vastavalt Soome Betooniühingu BY 40 juhendile: - Nähtavale jäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass B - Nähtavale mittejäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass C. Põhiprojektis esitatud lahendused on põhimõttelised. Lahendused tüüpelementidega Võimalusel kasutatakse vundamentide lahendustes tüüpelemente. V abal tseisvate mastide puhul F seeria elemente. Juhul kui - ligipääs masti asukohale on piiratud; kohalik geoloogia on keeruline; koormused on liiga suured - võib osutuda vajalikuks vundamendi valamine kohapeal. Sellisel juhul võib vundamendi kuju ja mõõtmed erineda tüüpelementidest. Vaivundamendid Juhul kui mõjuvad koormused on liiga suured, või kohalikud geoloogilised tingimused keerulised, kasutatakse vaiasid. Tõmbe- ja survekoormuste esinemisel vundamendil kasutatakse injektsioon-ankruvaiu. Kui vundamendile mõjuvad ainult tõmbe- või survekoormused võib sõltuvalt geoloogiast ja koormustest tulla kõne alla ka alternatiivsete vaiade kasutamine (mikrovaiad, kruvivaiad vms). Vaiade arv, asetus ja pikkus sõltub geoloogilistest tingimustest ning mõjuvatest koormustest. Sõltuvalt koormustest võib osutuda vajalikuks vaiade rostvärgid omavahel ühendada taladega. Rostvä rke ühendava tala materjalina võib kasutada kas terast või raudbetooni. Materjali valik sõltub koormustest ja masti asukoha ligipääsetavusest. Rostvärkide peale rajatakse raudbetoonist postament, mille külge ankurdatakse masti jalg. Vundamentide rajamine Vundamentide paigaldamiseks/rajamiseks tuleb teostada kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni. Kui kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldada/rajada vundament lubatavate tolerantsidega, siis võib tööd teostada otse pinnasele. Kui see pole võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust tasanduskiht. Killustikukiht tuleb tihendada selliselt, et selles ei saaks toimuda järel tihenemist. Tööprojektis tuleb täpsusta da killustikukihi pealt mõõdetava elastsusmooduli väärtus. Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade varisemise. Lahendus, mis võtab arvesse kaeviku sügavust ja kohalikku geoloogiat, antakse tööprojektis. Peale vundamendi elementide monteerimist või vajadusel valamist tuleb teostada tagasitäide. Sobivusel võib tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid. Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite tihendusteguriks tuleb saada 0,95. Tagasitäite mahukaal täpsustatakse tööprojektis, kuna see sõltub kohapealsest pinnasest. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa ulatuks üle maapinna vähemalt 30 cm. Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide ehitamine) toodud lubatavaid tolerantse. Maandus ja potentsiaaliühtlustus Trassi üldine iseloomustus Arvestades liini üldiseid maandussüsteemi de koostamise põhimõtteid asub valdavalt maandussüsteemi toimiv osa kavandataval liinil 1-4m sügavusel, erandina on maandurina toimivad vaivundamendi injektsioonvaiad, mille sügavus võib ulatuda kuni 15 meetrini. Pinnase eritakistuse väärtused jäävad ü ldjuhul antud lõigus vahemikku 100 - 50 0 0 Ω·m. Tulenevalt lõikude iseloomustusest on üldjuhul liini trassil pinnase eritakistused kas ligilähedased 500Ω·m või kõrgemad , mis ei võimalda kasutada ära masti maandussüsteemi osana masti r/b vundamente , erandiks on vaivundamendid , kuid maanduspaigaldise nõuetekohaseks tagamiseks tuleb rajada ka täiendavad mahukad kontuurid . Õhuliini mastide maandus ja potentsiaaliühtlustus on määratud lähtuvalt kolmest aspektist: töökindlus ehk eelkõige äikesekaitse, ohutus ehk lubatud puutepinge ja maanduspaigaldise mehaaniline vastupidavus paigaldist läbivatele vooludele. Õ huliini maanduste arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K 5 _PP_ AA -3-03_v01_Tehnilised-lahteandmed-maandus. Kuna antud liin kulgeb peaaegu kogu ulatuses kas metsas või põllumaal on inimeste ja koduloomade sagedane viibimine ebatõenäoline ja mastide maanduspaigaldise ja maandustakistuse puhul piisab eeltoodud töökindlusest tulenevatest maandustakistustest. Kohti kus mõnele mastile täiendav puute- ja sammupingete tagamine oleks vaja ette näh a ei ole. M aandustakistuse väärtused tuleb lõplikult mõõta ja tulemused esitada Tellijale garantiiperioodi lõpule eelneval suveperioodil. Kui maanduri maandustakistus osutub lubatust suuremaks lisatakse vajaliku pikkusega rõht - või vertikaalmaanduselektroodid. Faasijuhtme tüüp ning OPGW üldine iseloomustus 110 kV õhuliinile paigaldatakse terasalumiinium juhe 242-AL1/39-ST1A , üks juhe faasis. Juhtmed peavad vastama standardi EVS-EN 50182 nõuetele. Juhtmete terassüdamikud peavad olema kaetud korrosioonivastase määrdega. Pikiprofiili koostamisel on arvestatud juhtme mehaanilise pingega paigaldusel 65 N/mm² aasta keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +80°C , millest on arvestatud profiilile juurde juhtme lõplik venimine . Valitud pingsus vastab vibratsiooni seisukohast hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumitele. Juhtme tehniline kirjeldus ja andmed on toodud tabelis 10013K 5 _PP_EL-7-05-01_v01_Faasijuhtme-tehn. 11 0 kV õhuliinile paigaldatakse 96 -kiuli ne Single-mode OPGW tüüpi opt ilise kaabliga piksekaitsetross . OPGW kinnitustarvikud valitakse vastavalt tootjapoolsele juhendile. Lisaks tuleb sama trassi ulatuses paigaldada ühe faasijuhi asemele faasijuhi sisse integreeritud optika ehk 96 kiuline OPPC. Faasijuhi sisse integreeritud optika valida paigaldatava 242-AL1/39-ST1A juhtmega võimalikult sarnaste parameetritega Optiline kiud peab vasta ma kehtivale standardile TU-T G.652.D LL . OPGW ja tema tarvikud peavad olema võimelised mehaaniliselt ja elektriliselt taluma vähemalt 16 kA maalühisvoolu. L300 lühisvoolude jaotus on esitatud projekti 10013K1 mahus eraldi joonisel. 330 ja 110 kV ühispaigaldusega liinil või viimase ühendusel 110kV liiniga arvestada piksekaitsetrossi ning maanduspaigaldiste dimensioneerimisel lühisvooluga, mis annab suurema termilise koormuse. Selline maalühisvool ei tohi põhjustada optikakiudude optiliste omaduste ajutist ega püsivat halvenemist. 110 kV õhuliini maalühisvoolude kestvuseks tuleb võtta 0,6 sekundit ning 330 kV õhuliini maalühisvoolude kestvuseks 0,4 sekundit. Faasijuhtmete ja piksekaitsetross tarvikute termilise vastupidavuse arvutamisel tuleb võtta aluseks 1,0 sekundit. Täiendavaid märgupalle juhtmetele ega OPGW ette nähtud ei ole. Isolatsioon ja liinitarvikud Õhuliini isolatsioonitase peab vast ama normile , kus nõutav ühiklekkeraja pikkus ≥ 34,7 mm/ kV . Erandina kasutada ristumisel põhimaanteega piirnevatel mastidel isolatsioonitaset ≥ 43,3 mm/ kV kohta. Kandekettides tuleb kasutada 7 0 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN 60372. Eelneva analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 120 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN 60372. Liinitarvikute kasutamisel tuleb lähtuda üldnõuded peatükis toodud standarditest ja Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. Demontaa ži tööd Liinijuhtmed ja piksekaitsetross Liini demonteerimistöid on võimalik teha ankruvisangu kaupa, kohtades kus puudub liinitrassi alune haljastus ja ristumised võib juhtme lasta mastist alla ilma rullikuid paigaldamata, veendudes et tegevus on ohutu. Kohtades kus on ristumised teede ja ristuvate objektidega tuleb juhtmete langemine ristuvatele objektidele tõkestada turvaväravatega või kasutada juhtmete demonteerimiseks trossi ja abinööri, millega tõmmata juhe eelnevalt üle ristuvate objektide. Seejuures demonteeritav juhe ei tohi puutuda ega lasta kukkuda ristuvatele objektidele. Peale juhtme eemaldamist vabastada nöör ja kerida kokku. Kandemastides tuleb juhtmed paigaldada eelnevalt rullikutele. Tänavate ja teega ristumise likvideerimisel kasutada samuti juhtmete eemaldamiseks eelkirjeldatud lahendust. Kõikide teedega ja ristuvate objektide loetelu on toodud mastide tabelis. Mastid Demonteerimisele kuulub projekti mahus ainult : Demont eerimisel kasutada järgmist teh noloogiat: Metallsõrestik mastid tuleb maha võtta kraana abil. Kui mast on tropitud kraana külge siis järgnevalt tuleb masti jalad lõigata lahti vundamentide küljest ja mast lasta maapinnale. Masti konstruktsioonid tuleb kohapeal tükeldada ja metall transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonmastid demonteerida kraana abil kogu pikkuses. Kui mast on tropitud kraana külge tuleb betoonitüvi kaevata vähemalt ühest küljest välja, riiglite olemasolul lõigata viimased enne tõstmist masti tüvest lahti. Mast lasta kas maapinnale või otse veosele. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Vundamendid Metallsõrestik mastide vundamendi kael kaevata lahti ja purustada ühe meetri sügavuselt maa seest. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Masti mille maasse kinnitus on teostatud monteeritavate raudbetoon seenvundamentidega ja asub kõrgel kupitsal (üle 0,8m) tuleb seenvundamendid lahti kaevata ja transportida ehitusjäätmete töötlemisega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Masti vundamendi eemaldamiseks piisab lahti kaevamiseks kitsastes oludes ~0,5m alast ümber vundamendi maapealse osa. Tavaolukorras kohtades kus on ette nähtud rohu või muruala taastamine on arvestatud 1,5m alaga ümber masti, viimane on pinnase silumiseks saavutamaks mastialusele platsile ühtlase pinna. Isolaatorid Demonteerida kasutuseta jäävad isolaatorketid. Kõik isolaatorketid ja tarvikud on ette nähtud utiliseerida. Täpsemad mahud esitatakse demontaaži spetsifikatsioonis. Demontaaž ja jäätmete käitlemine Demonteeritavad mastid, mastidetailid, vundamendid ja juhtmed on objekti piirkonnas toodud asendiplaanidel ning kogused töömahtude tabelis. Komponentide demontaaž, liigiti kogumine, vedamine ja käitlejale üle andmine tuleb teostada Riigikogu 28. Jaanuari 2004 seadusest „Jäätmeseadus” nõuete kohaselt . Tööplatsilt koguda kokku ja sorteerida tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadi jupid, RB tükid vms). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlej ana registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis. Taaskasutamiseks kõlbmatu materjal koguda liigiti ehitusplatsil asuva(te) sse konteineri(te) sse ja transportida jäätmekäitluskohta. Keskkonnareostuse või -ohtlike objektide ilmnemisel koheselt teavitada Keskkonnaameti kohalikku osakonda. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale . Mastide tähistamine Kõik mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega. Lisaks tavatähisele tähistatakse iga viies mast alates lõpumastist aerotähisega , millel on liini ja mastinumber. Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti numbrite suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav, kinnitatakse tähised mastide tee poolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema läbitavusega tee poolsele küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit kasutades. Nõuet ei rakendata kaheahelaliste liinide ja erimastide puhul, kui sildi paigutus raskendab ahelate paiknemise tõlgendamist. Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, „Õhuliinide tähistamine“. Nõuded töövõtule ja töövõtjale T ööde teostaja peab vastama Seadme ohutuse seadusest tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat registreeringut majandustegevuste registris. Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid normdokumente niivõrd - kuivõrd on nad vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja Tellijale üleandmisel. Ehitaja peab ehitise üle andma koos nõuetekohasust tõendava auditiga. Töövõtja on kohustatud sooritama ehitustööde Tellija poolt nõutavad muudatused, juhul kui need ei muuda töövõtja poolt teostatud tööde tulemust märgatavalt. Olenemata sellest, kas küsimus on tööde sooritamise täiustamises, kergendamises või muus. Muudatuste osas, mis eeldavad lisa kulutusi või nende hüvitamist, tuleb teha enne tööde algust kirjalik pakkumine, mis on pädev ainult ehitustööde Tellija poolt kinnitatuna koos vastavate lisa- ja hüvitamisele kuuluvate arvete esitamise korral. Enne tööde algust peavad olema Ehitustööde Tellijaga ja vajalike ametkondadega kooskõlastatud tööjoonised ning kasutatavad seadmed ja materjalid. Järelevalve inseneril või tellijal on õigus materjal või seade tagasi lükata, kui kõnesolev materjal või seade ei täida käesoleva hankes toodud Tellija nõudeid. Sellisel juhtumil peab töövõtja hankima teise materjali või seadme, et täita hankes toodud Tellija nõudeid. Ilma järelevalve inseneri kirjaliku heakskiiduta ei saa töövõtja peamiste seadmete tellimist teostada. Kõ ik materjalid peavad olema uued ning täitma tellija nõuetega sätestatud nõudeid ning nad peavad olema heaks kiidetud kooskõlas töövõtulepingu juhistega. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema varustatud vajalikke sertifikaatidega ja materjalide passidega. Kui ei ole teisiti märgitud, peab töö võtja hankima sama tüüpi elemendi samalt tootjalt, kui see on praktilisest seisukohast mõistlik. Samuti peavad iga seadme komponendid nii palju kui võimalik olema valmistatud ja koostatud sama tootja poolt. Kõik vajalikud, ametkondade ja Tellija poolt nõutud mõõtmiste ja katsetuste kulutused kuuluvad töövõttu. Projekteerija poolt koostatud projektdokumendid ja tellija poolt esitatud täiendavad nõuded moodustavad üksteist täiendades elektriprojekti objekti. Juhul kui nimetatud dokumentides avastatakse ebaselgeid aspekte, mida ei õnnestu lahendada üldisi norme järgides, tuleb töövõtjal paluda täiendavaid selgitusi. T ööde selgituse lisas olevate dokumentide pädevusjärjekord on järgmine: • Pakkumiste ja lepinguga seotud dokumentides toodud andmed • Projekti seletuskiri; • joonised; Töövõttu kuuluvad seadustega ettenähtud ülevaatused. Töövõtja esitab kasutuselevõtu kontrolli protokollid ehituse Tellijale enne vastuvõtu kontrolli. Vastuvõtul kuuluvad esitamisele: • elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid; • maandustakistuse mõõtmine; • potentsiaaliühtlustusahelate kontroll; • varjatud tööde aktid ja teostusjoonised: o maandusseadme kohta; o faasijuhtmete ja piksekaitsejuhtide kohta; o monteeritava vundamendi, vaia ja betoonitööde kohta; o masti metalli ja paigalduse kohta • teostusjoonised, mis hõlmab: projekteeritava objektiga seonduvad teostusjooniseid, elektripaigaldise nõuetekohasuse auditit . Lisaks eelpool toodud dokumentidele arvestada tellija 700 seerias toodud j uhistele objekti vastuvõtmisel täiendava te dokumentide esitamise vajadusega. Töövõtja peab hoidma objektil viimaste jooniste kontrolleksemplari. Kontrolleksemplari on vajalik märkida töö ajal tehtud kõik muudatused. Kõik joonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste nimekirjad märgitakse pealdisega TEOSTUSJOONIS ning varustatakse kuupäevaga. Töö eest vastutav isik kinnitab jooniste nimekirja oma allkirjaga. Ehitusplatsil teostatud muudatused viiakse sisse üle antavatesse joonistesse täpsustatud jooniste põhjal. Kõik joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Elektritööde töövõtja koostab kasutusjuhendi. Tuleb koostada kõiki elektrisüsteeme hõlmavad dokumendid: • kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord; • süsteemide lühikirjeldus; • hooldusgraafikut; • süsteemide hoolduseks vajalikku infot. Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskoha suhtes omadustelt ja kvaliteedilt vastavate seadmetega. Töövõtja peab siiski hankima asendusele tellija nõusoleku. Vastavuse tõestamine, kui ka vastutus jääb siiski selle esitajale. Vahetuse esitaja peab edastama vahetuse omadusi iseloomustavad andmed ka vahetatava materjali kohta. Tõendamisega seotud kulud kannab nende esitaja. Seadmete paigutusel võtta arvesse hoolduse ja tööturvalisuse nõuded. TELLIJA: Elering AS PÕHI PROJEKT Tel +372 715 1222 Kadaka tee 42 12915, Tallin n Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine Alutaguse AJ 110 kV õhuliini ühendus Projektijuht: Heigo Luik Nr 10013 K 5 TALLINN DATE \@ "MMMM yyyy" mai 2020 LEONHARD WEISS OÜ 16.07.2020 nr 1.10-17/20-0026/730-3 Projektide kooskõlastamine Elering AS rekonstrueerib Balti—Tartu 330 kV õhuliini nr L300. Liini kogupikkus on Balti alajaamast kuni Tartu alajaamani 167,9 km. Liin kulgeb läbi kolme maakonna Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa. Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) kooskõlastamiseks LEONHARD WEISS OÜ koostatud põhiprojekti nr 10013K5 „Balti—Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine Alutaguse AJ 110 kV õhuliini ühendus“. Õhuliin läbib Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Ohakvere külas asuvat MKMile kuuluvat Estonia kaevanduse tööstusterritoorium kinnistu katastriüksust 22901:002:0260 (kinnistu nr 95608), mis on koormatud hoonestusõigusega (registriosa nr 3212908) Enefit Kaevandused ASi kasuks. Enefit Kaevandused AS on projekti kooskõlastanud 04.06.20 e- kirjaga. MKM kooskõlastab projekti nr 10013K5 hoonestaja märkustega arvestamisel. Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) kooskõlastamiseks ka LEONHARD WEISS OÜ koostatud põhiprojekti nr 10013K3 „Balti—Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine Ahtme AJ 110 kV õhuliini ühendus“. Õhuliin läbib Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Rausvere külas asuvat MKMile kuuluvat Enefit Kaevandused ASi kasuks hoonestusõigusega koormatud kinnistuid nr 864908 ja nr 864708 ning 32 Jõhvi-Vasknarva teed (kinnistu nr 5976550); Kose külas asuvat MKMile kuuluvat Enefit Kaevandused ASi kasuks hoonestusõigusega koormatud kinnistut nr 871008, 527308 ja 865308; MKMile kuuluvat VKG Soojus ASi kasuks hoonestusõigusega koormatud kinnistut nr 4733308 ning Ahtme linnaosas asuvat MKMile kuuluvat Enefit Kaevandused ASi kasuks hoonestusõigusega koormatud kinnistuid nr 129307 ja 448907. Enefit Kaevandused AS on projekti kooskõlastanud 08.07.2020 e-kirjaga. Maanteeamet on projekti kooskõlastanud 10.06.2020 kirjaga nr 15-2/20/24459-2. VKG Soojus AS on projekti kooskõlastanud 02.07.2019. MKM kooskõlastab projekti nr 10013K3 hoonestaja ja Maanteeameti märkustega arvestamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Viljar Lubi asekantsler kantsleri ülesannetes Keiu Käära 611 3007 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158   Äriregistri kehtivate andmete väljatrükk Elering AS (registrikood 11022625) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrikaart nr 1: Ärinimi ja aadress 17. kanne: Ärinimi on Elering AS 25. kanne: Aadress on Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915 26. kanne: Elektronposti aadress on [email protected] Kapital 27. kanne: Aktsiakapital on 229 890 000 eurot 24. kanne: Aktsiaraamatu pidaja on Nasdaq CSD SE (40003242879), aadress Valnu iela 1, Riia, Läti Esindusõigus 7. kanne: Juhatuse liige on Kalle Kilk, isikukood 37708140297 25. kanne: Juhatuse liige on Taavi Veskimägi, isikukood 37411200284 28. kanne: Juhatuse liige on Riina Käi, isikukood 47609160335 15. kanne: Esindada võib juhatuse esimees Taavi Veskimägi üksi või kaks juhatuse liiget ühiselt Õiguslik seisund 17. kanne: Õiguslik vorm on aktsiaselts 23. kanne: Põhikiri on kinnitatud 30.08.2017 17. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12 20. kanne: Elering AS (ühendav ühing) on ühendanud endaga AS Võrguteenus Valdus (ühendatav ühing, registrikood 12592030, asukoht Laki tn 24, Tallinn) ja Elering Gaas AS (ühendatav ühing, registrikood 11197170, asukoht Laki tn 24, Tallinn) 15.12.2015. a sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisotsus võeti vastu 22.01.2016. a. Ühinemine jõustub käesoleva ühinemiskande tegemisega. 17. kanne: Osaühing kujundati ümber aktsiaseltsiks 25.02.2011. a. ümberkujundamisotsuse alusel. Märkused 22. kanne: Aadressiandmed on muudetud äriseadustiku § 511¹ alusel. Kannete loetelu Harju Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded: 1. kanne: Kinnitatud 24.03.2004 (esmakanne) 7. kanne: Kinnitatud 13.02.2007 (muutmiskanne) 15. kanne: Kinnitatud 14.04.2010 (muutmiskanne) 17. kanne: Kinnitatud 08.04.2011 (ümberkujundamiskanne uut registrikaarti avamata) Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded: 20. kanne: Kinnitatud 01.03.2016 (teine, konstitutiivne ühinemiskanne (ühendava isiku registrikaardile)) 22. kanne: Kinnitatud 14.09.2016 (muutmiskanne) 23. kanne: Kinnitatud 22.09.2017 (muutmiskanne) 24. kanne: Kinnitatud 28.09.2017 (muutmiskanne) 25. kanne: Kinnitatud 08.11.2017 (muutmiskanne) 26. kanne: Kinnitatud 17.01.2018 (muutmiskanne) 27. kanne: Kinnitatud 06.04.2018 (muutmiskanne) 28. kanne: Kinnitatud 03.01.2020 (muutmiskanne) Väljatrüki lõpp