Isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 20.07.2020 nr 19-2/2020/49 TAOTLUS Riigi omandis olevate kinnistute isikliku kasutusõigusega koormamiseks Taotleja: Elering AS, registrikood 11022625, registrisse kantud 24.03.2004, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn. Volitatud isik: Pärja Bärg tel 715 1313; [email protected] Kasutusõigusega koormamise tähtaeg: tähtajatu Käesolevaga taotleme Eesti Vabariigile kuuluvatele kinnistutele isikliku kasutusõiguse seadmist 110 kV elektriõhuliini ja mastide rajamiseks. Elering AS rekonstrueerib L300 Balti-Tartu 330 kV õhuliini. Planeeritud elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suurendamiseks (väiksem elektrikatkestuse oht) ning ülekandekadude vähendamiseks (suureneb ülekande efektiivsus), mis omakorda tagab tarbijale parema elektriühenduse. Rekonstrueeritav liin on kaugemas tulevikus vajalik energiaturu arendamiseks Balti riikide ja Kesk-Euroopa ning Skandinaavia vahel. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+4 kohaselt tuleb lähiaastatel luua varustuskindluse parandamiseks 330 kV ringvõrk (Tallinn-Narva-Tartu-Pärnu-Tallinn). Rekonstrueerimisele kuulub liinilõik vahemikus mast 119 kuni Tartu alajaam, pikkusega 132,7 km. Liini kogupikkus on Balti alajaamast kuni Tartu alajaamani 167,9 km. Liin kulgeb läbi kolme maakonna - Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa. Kõik olemasolevad mastid L300 liinil asendatakse uutega, lisaks tõstetakse samadele mastidele paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid. Asendatavad mastid paigaldatakse olemasolevate mastide asukohta. Õhuliin rekonstrueeritakse olemasolevas 330 kV kaitsevööndis. Olemasolevast trassikoridorist välja minevad liinirajatised, mis on vajalikud olemasolevate liinide ja alajaamade sidumiseks, lahendatakse eraldi projektiosadena. LEONHARD WEISS OÜ poolt on koostatud põhiprojekt nr 10013K2 „Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine. Ahtme AJ 110 kV õhuliini ühendus“ MKM esindaja on projekti lahenduse kooskõlastanud 16.07.2020 nr 1.10-17/20-0026/730-3 järgmisetel kinnistutel: 1. Kinnistu on katastritunnusega 32208:002:0011, nimetusega Ahtme-Viivikonna 0,451- 0,686 km, asukohaga Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 11360 m². Objekti kood KV5275. Isikliku kasutusõiguse ese: 110 kV elektriõhuliin – tehnorajatis. Katastriüksust koormava kasutusõiguse ala suurus on 3609 m². Kinnistule ulatub ainult kaitsevöönd.  2. Kinnistu on katastritunnusega 25201:008:0366, nimetusega Ahtme-Viivikonna raudtee 2, asukohaga Kose küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 5019 m². Objekti kood KV4427. Isikliku kasutusõiguse ese: 110 kV elektriõhuliin – tehnorajatis. Katastriüksust koormava kasutusõiguse ala suurus on 124 m². Kinnistule ulatub ainult kaitsevöönd. 3. Kinnistu on katastritunnusega 25201:008:0026, nimetusega Ahtme-Viivikonna raudtee 6, asukohaga Kose küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 4,48 ha. Objekti kood KV5279. Isikliku kasutusõiguse ese: 110 kV elektriõhuliin – tehnorajatis. Katastriüksust koormava kasutusõiguse ala suurus on 9079 m². 4. Kinnistu on katastritunnusega 25201:008:0367, nimetusega Ahtme-Viivikonna raudtee 7, asukohaga Kose küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 15009 m². Objekti kood KV4428. Isikliku kasutusõiguse ese: 110 kV elektriõhuliin – tehnorajatis. Katastriüksust koormava kasutusõiguse ala suurus on 1645 m². Kinnistule ulatub ainult kaitsevöönd. 5. Kinnistu on katastritunnusega 22901:001:0433, nimetusega Ahtme-Viivikonna raudtee 8. maatükk, asukohaga Rausvere küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 2,37 ha. Objekti kood KV4387. Isikliku kasutusõiguse ese: 110 kV elektriõhuliin – tehnorajatis. Katastriüksust koormava kasutusõiguse ala suurus on 165 m². Kinnistule ulatub ainult kaitsevöönd. 6. Kinnistu on katastritunnusega 22901:001:0434, nimetusega Ahtme-Viivikonna raudtee 20. maatükk, asukohaga Rausvere küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond, sihtotstarve transpordimaa 100%, 7150 m². Objekti kood KV4386. Isikliku kasutusõiguse ese: 110 kV elektriõhuliin – tehnorajatis. Katastriüksust koormava kasutusõiguse ala suurus on 835 m². Kinnistule ulatub ainult kaitsevöönd. 7. Kinnistu on katastritunnusega 32205:003:0013, nimetusega Hobuseraua tn 19 // Ahtme raudteejaam, asukohaga Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, sihtotstarve transpordimaa 100%, 93777 m². Objekti kood KV5274. Isikliku kasutusõigu- se ese: 110 kV elektriõhuliin ja mastid – tehnorajatis. Katastriüksust koormava kasutusõiguse ala suurus on 7720m². Kinnistu on koormatud hoonestusõigusega Enefit Kaevandused ASi kasuks. Enefit Kaevandused AS on projekti kooskõlastanud 25.07.2020 e-kirjaga Isikliku kasutusõiguse sisu (isikliku kasutusõiguse seadmisel nimetatakse tehnorajatise omanikku õigustatud isikuks): Õigustatud isikul on õigus ehitada ja omada katastriüksusel maatükiga püsivalt ühendatud tehnorajatist ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks ning järgnevalt selle hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks ja majandamiseks. Tehnorajatise kaitsevööndis, mille ulatus on 330 kV elektriõhuliinil 40 m ja 110 kV elektriõhuliinil 25 m kummalegi poole õhuliini tsentrist, on keelatud kasutada maad viisil, mis ei vasta õigusaktidega kehtestatud piirangutele ja mis võib kahjustada tehnorajatist või selle mistahes osa säilivust, töökindlust ja ohutut kasutamist. Elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud elektriohutusseaduse §-s 12. 2 Käesolevaga taotleja kinnitab, et Elering AS kannab isikliku kasutusõiguse seadmisega seotud kulud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pärja Bärg Maateenuste spetsialist Lisad: 1. Taotleja äriregistri kehtivate andmete väljatrükk; 2. Projekti tiitelleht; 3. Projekti seletuskiri; 4. MKM esindaja kooskõlastus 16.07.2020 nr 1.10-17/20-0026/730-3 5. Enefit Kaevandused AS kooskõlastus 25.07.2020; 6. Isikliku kasutusõigusega koormatava ala skeemid (7 tk); 7. Volitatud isiku volikirja koopia. 3  Isikliku kasutusõiguse ala plaan Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Kose küla, Ahtme-Viivikonna raudtee 7, 25201:008:0367 Reg. osa 14589950 Ahtme metskond 18 25201:008:0033 9Z 10Z Ahtme-Viivikonna raudtee 7 25201:008:0367 Ahtme metskond 50 25201:008:0364 M 1:2000 Kasutusõiguse ala: 1645m² Tingmärgid 110 kV õhuliini kaitsevöönd on 25m Katastriüksuse piir mõlemale poole liini telge Olemasolevad elektriliinid Projekteeritud 110kV mastid Projekteeritud 110kV õhuliin Isikliku kasutusõiguse ala  Isikliku kasutusõiguse ala plaan Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rausvere küla, Ahtme-Viivikonna raudtee 8. maatükk, 22901:001:0433 Reg. osa 864908 Pajupõllu 22901:001:0322 12Z 11Z 32 J õ 90 1 22 h v :0 i-V 01 a s : 00 Ahtme-Viivikonna raudtee 8. maatükk k n 93 22901:001:0433 ar va t ee Nurga 22901:001:0325 M 1:2000 Kasutusõiguse ala: 165m² Tingmärgid 110 kV õhuliini kaitsevöönd on 25m Katastriüksuse piir mõlemale poole liini telge Olemasolevad elektriliinid Projekteeritud 110kV mastid Projekteeritud 110kV õhuliin Isikliku kasutusõiguse ala  Isikliku kasutusõiguse ala plaan Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rausvere küla, Ahtme-Viivikonna raudtee 20. maatükk, 22901:001:0434 Reg. osa 864708 Ahtme metskond 18 25201:008:0033 Ahtme metskond 113 22901:001:0299 10Z 11Z Ahtme-Viivikonna raudtee 20. maatükk 22901:001:0434 32 J õ 90 1 22 h v :0 i-V 01 Meelespea a s : 00 k n 93 22901:001:0175 ar va t ee M 1:2000 Kasutusõiguse ala: 835m² Tingmärgid 110 kV õhuliini kaitsevöönd on 25m Katastriüksuse piir mõlemale poole liini telge Olemasolevad elektriliinid Projekteeritud 110kV mastid Projekteeritud 110kV õhuliin Isikliku kasutusõiguse ala  Isikliku kasutusõiguse ala plaan Ida-Viru maakond,Kohtla-Järve linn, Ahtme linnaosa, Hobuseraua tn 19 // Ahtme raudteejaam, 32205:003:0013 Reg. osa 448907 4Z Ahtme metskond 17 25201:008:0032 3Z Ahtme-Viivikonna raudtee 2 25201:008:0366 Kohtla metskond 96 2Z 25201:008:0122 Hobuseraua tn 19 // Ahtme raudteejaam 32205:003:0013 28Z 2Y 2A 1A Ritsika vkt 10 1Y 32208:001:0024 M 1:2000 Kasutusõiguse ala: 7720m² Tingmärgid Tehnovõrgu pikkus: 158m Katastriüksuse piir 110 kV õhuliini kaitsevöönd on 25m Olemasolevad elektriliinid mõlemale poole liini telge Projekteeritud 110kV mastid Projekteeritud 110kV õhuliin Isikliku kasutusõiguse ala  Isikliku kasutusõiguse ala plaan Ida-Viru maakond,Kohtla-Järve linn, Ahtme linnaosa, Ahtme-Viivikonna 0,451-0,686 km, 32208:002:0011 Reg. osa 129307 Jäätmevälja 25201:008:0117 6 e e u dt ra n a 02 6 n :0 i ko 008 iv : -V i 01 e 2 tm 25 5Z A h Tehistiigi 25201:008:0700 km 86 6 1: 1a 0, 15 - 00 kt 07 1 1: v 4 5 011 10 ika 0 , 3 2 Ri t s a 2:0 Ah 252 n 0 on 8 : 0 tm 01 i k e :0 i v 20 m 08 4Z i e t :0 - V 32 s k 03 e on 2 m ht d 1: t 2 A 22 17 00 k 00 8: a v 2 0 s ik 3 2 Ri t M 1:2000 Kasutusõiguse ala: 3609m² Tingmärgid 110 kV õhuliini kaitsevöönd on 25m Katastriüksuse piir mõlemale poole liini telge Olemasolevad elektriliinid Projekteeritud 110kV mastid Projekteeritud 110kV õhuliin Isikliku kasutusõiguse ala  Isikliku kasutusõiguse ala plaan Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Kose küla, Ahtme-Viivikonna raudtee 2, 25201:008:0366 Reg. osa 865308 4Z Ahtme metskond 17 25201:008:0032 aa 3Z ata m r mi m Ahtme-Viivikonna raudtee 2 Re f o 25201:008:0366 2Z Hobuseraua tn 19 // Ahtme raudteejaam 32205:003:0013 M 1:2000 Kasutusõiguse ala: 124m² Tingmärgid 110 kV õhuliini kaitsevöönd on 25m Katastriüksuse piir mõlemale poole liini telge Olemasolevad elektriliinid Projekteeritud 110kV mastid Projekteeritud 110kV õhuliin Isikliku kasutusõiguse ala  Isikliku kasutusõiguse ala plaan Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Kose küla, Ahtme-Viivikonna raudtee 6, 25201:008:0026 Reg. osa 527308 Jäätmevälja Ahtme metskond 62 25201:008:0117 25201:008:0034 7Z 8Z 9Z Ahtme-Viivikonna raudtee 6 25201:008:0026 6Z Ahtme metskond 61 Ahtme-Viivikonna raudtee 6 25201:008:0070 25201:008:0026 5Z M 1:5000 Kasutusõiguse ala: 9079m² Tingmärgid 110 kV õhuliini kaitsevöönd on 25m Katastriüksuse piir mõlemale poole liini telge Olemasolevad elektriliinid Projekteeritud 110kV mastid Projekteeritud 110kV õhuliin Isikliku kasutusõiguse ala  TELLIJA: Elering AS PÕHI PROJEKT Tel +372 715 1222 Kadaka tee 42 12915, Tallin n Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine Ahtme AJ 110 kV õhuliini ühendus Projektijuht: Heigo Luik Nr 10013 K 3 TALLINN DATE \@ "MMMM yyyy" mai 2020 Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa: Suurenergeetika projektgrupi juht Heigo Luik Tel. 53 402 066 Pädevustunnistus nr. EL-361-19 Projekteerija Ranno Kivistik [email protected] Tel. 53 330 987 Kutse tunnistus nr . 151009 Projekteerija Risto Rusin [email protected] Tel. 50 87 870 Projekteerija Matti Kapanen [email protected] Tel. 58 545 446 Tehnik Maarit Brit Tanni [email protected] Tel. 53 305 435 Maateenuse spetsialist Marje Metsanurk [email protected] Tel. 51 58 050 Ekspert Ando Funk [email protected] Tel. 53 47 48 11 Kutsetunnistus nr. 151690 SISUKORD TOC \o "1-5" \h \z SELETUSKIRI PAGEREF _Toc40006159 \h 4 1. Üldandmed PAGEREF _Toc40006160 \h 4 1.1. L300 rekonstrueerimise üldkirjeldus PAGEREF _Toc40006161 \h 4 1.2. Ahtme 2x 110kV liini projektiosa üldkirjeldus PAGEREF _Toc40006162 \h 5 1.3. Ehitusloa taotlemine PAGEREF _Toc40006163 \h 5 2. Alusdokumendid PAGEREF _Toc40006164 \h 5 2.1. Projekteerimise lähteandmed PAGEREF _Toc40006165 \h 5 2.2. Ehitusuuringud PAGEREF _Toc40006166 \h 6 2.3. Normdokumendid PAGEREF _Toc40006167 \h 6 2.4. Keskkonnatingimused PAGEREF _Toc40006168 \h 8 2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed PAGEREF _Toc40006169 \h 9 3. Trassi kirjeldus ja kitsendused PAGEREF _Toc40006170 \h 9 3.1. 110 kV õhuliini trassi kirjeldus PAGEREF _Toc40006171 \h 9 3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused PAGEREF _Toc40006172 \h 9 3.3. Maanteeameti nõuded ja kitsendused PAGEREF _Toc40006173 \h 9 3.4. Maaparandussüsteemide nõuded ja kitsendused PAGEREF _Toc40006174 \h 10 3.5. Elektrilevi tehnilised tingimused PAGEREF _Toc40006175 \h 11 3.6. Telia märkused PAGEREF _Toc40006176 \h 11 3.7. RMK nõuded ja kitsendused PAGEREF _Toc40006177 \h 11 3.8. Enefit Kaevandused AS nõuded PAGEREF _Toc40006178 \h 12 4. Tehniline lahendus PAGEREF _Toc40006179 \h 12 4.1. Ristumised PAGEREF _Toc40006180 \h 13 4.2. Mastitüüpide kirjeldus PAGEREF _Toc40006181 \h 14 4.3. Vundamendid – üldine kirjeldus PAGEREF _Toc40006182 \h 15 4.4. Maandus ja potentsiaaliühtlustus PAGEREF _Toc40006183 \h 16 4.5. Faasijuhtme tüüp ning OPGW üldine iseloomustus PAGEREF _Toc40006184 \h 16 4.6. Isolatsioon ja liinitarvikud PAGEREF _Toc40006185 \h 17 5. Demontaaži tööd PAGEREF _Toc40006186 \h 17 6. Raadamine PAGEREF _Toc40006187 \h 18 7. Mastide tähistamine PAGEREF _Toc40006188 \h 18 8. Nõuded töövõtule ja töövõtjale PAGEREF _Toc40006189 \h 18 SELETUSKIRI Üldandmed L300 rekonstrueerimise üldkirjeldus Elering AS rekonstrue erib Balti-Tartu 330 kV õhuliini nr L300. Rekonstrueerimisele kuulub liinilõik vahemikus mast 119 ( ol masti number) kuni Tartu alajaam , pikkusega 133 km. Liini kogupikkus on Balti alajaamast kuni Tartu alajaamani 167,9 km. Liin kulgeb läbi kolme maakonna Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa. Kõik o lemasolevad mastid L300 liinil asendatakse uutega , lisaks tõstetakse samadele mastidele paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid. Mastidele paigaldatakse kiudoptilise sidekaab l iga piksekaitsetross . Asendatavad mastid paigaldatakse o lemasol evate mastide asemele . L iin rekon s trueeritakse olemasolevas 330 kV kaitsevööndis . Olemasolevast trassikoridorist välja minevad liinirajatised , mis on vajalikud olemasolevate liinide ja alajaamade sidumiseks , lahendatakse eraldi projektiosadena, millele on taotlet ud omavalitsustest projekteerimistingimused ja asjast huvitatud organisatsioonidelt tehnilised tingimused ning võetakse eraldi ehitusload. Mastide vahemikus mast nr 1 Balti alajaam – mast nr 118 330 kV liin demonteeritakse . Projekti köidete jaotus: Projekt 10013K1 Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine Projekt 10013K11 Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini demontaaž vahemikus Balti AJ – mast nr 119 Balti-Tartu 330 kV liiniga samadele mastidele riputatakse järgmised 110 kV õhuliinide ahelad: L118 (Ahtme – Sirgala ) L136 (Ahtme – Illuka) L104A (Illuka – Al utaguse) L104B (Alutaguse – Mustvee) L158 (Mustvee - Saare) L157 (Tartu – Saare) Sellest tulenevalt ehitatakse uued 110 kV haruühendused 330 kV liini koridorist järgmiste alajaamade ühendamiseks . Uute haruühenduste maht ja tehniline lahendus on lahendatud eraldi projektiosadena. Projekt 10013K 2 Sirgala AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K3 Ahtme AJ 110 kV õhuliini ühendus (käesolev projekt ) Projekt 10013K4 Illuka AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K5 Alutaguse AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K6 Alajõe AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K7 Mustvee AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K8 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K9 Vo ldi AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K10 Tartu AJ 110 ja 330kV sisestused Lisaks eelnimetatud 110 kV haruühendustele teostatakse 330 kV liini ühendused järgmistes projekti k öidetes : P rojekti 10013K1 mahus m asti nr 119 ( ol masti number) juures ühendatakse L300 330kV liin liiniga L359 Balti-Püssi. Projekti 10013K10 Tartu AJ sisestused mahus ehitatakse ümber 330kV liinide ühendused Tartu alajaama 330kV jaotlaga Balti-Tartu L300, Tartu-Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301 ja Tartu-Pihkva L358 , et tagada tänapäevased nõuded. Ahtme 2x 110kV liini projektiosa üldkirjeldus Käesolev projekt lahendab eelnevas peatükis mainitud liinide L 118 ( Sirgala - Ahtme ) ja L136 Ahtme –Illuka ühenduse olemasoleva Ahtme 110kV alajaama ga . Projekti mahus rajatakse uus kahe ahelaline 110 kV õhuliin L300 mastist 1 0 3 Y -st (vana number 1 33 ) olemasoleva Ahtme alajaama esise mastini 1 . Projekteeritud uue liini pikkus on 2725 m, mille mahus paigaldatakse 1 5 uut masti. Lisaks toimuvad 110kV liinide ümberühendused Ahtme alajaama vahetus läheduses, mille mahus asendatakse olemasolev ad kaks masti, kõik muudatused ja ühendused toimuvad olemasolevate l liinidel. Projektis käsitletud maht on toodud plaanil (punase joonega) . E hitusloa taotlemine Uute , rekonstrueeritava L300 trassikoridorist välja jäävate 110 kV liinirajatiste ( sisseviikude ja haruühenduste ) ehitamiseks on kohalikult omavalitsustelt taotletud projekteerimistingimused ning käesoleva projekti alusel taotletakse ehitusluba . Ahtme AJ 110 kV õhuliini ühendus paikneb Alutaguse ja Jõhvi Vallavalitsus e ning Kohtla-Järve Linnavalitsuse haldusalas. Sellest tulenevalt on taotletud järgnevad projekteerimistingimused: Pro jekteerimisting imused Alutaguse Vallavalitsus, korraldus nr. 457 19 . 09 .2019 (projekti lähtedokument 10013K 3 _PP_AA-1-01 ) . Projekteerimisting imused Jõhvi Vallavalitsus, korraldus nr. 1515 24 . 09 .2019 (projekti lähtedokument 10013K 3 _PP_AA-1-0 2 ). Projekteerimisting imused Kohtla-Järve Linnavalitsus , korraldus nr. 525 1 . 10 .2019 (projekti lähtedokument 10013K 3 _PP_AA-1-0 3 ). Projekteerimistingimused on leitavad projekti lähtedokumentide alt ning EHRist . Alusdokumendid Projekteerimise l ähteandmed Lähteandmetena on aluseks võetud: Elering AS hankedokumendid Keskkonnaameti Põhja-regiooni seisukoht 30.09.2019 nr 6-2/19/15433-2 (projekti lähtedokument 10013K 3 _PP_AA-1-04 ). Maanteeameti tehnilised tingimused 25.10.2019 nr 15-2/19/43921-2 (projekti lähtedokument 10013K 3 _PP_AA-1-05 ). Elektrilevi tehnilised tingimused 02.10.2019 nr 334610 (projekti lähtedokument 10013K 3 _PP_AA-1-06 ). VKG Soojus AS tehnilised tingimused 05.12.2019 nr SJ.JUH-05/91 (projekti lähtedokument 10013K 3 _PP_AA-1-07 ). Enefit Kaevandused tehnilised tingimused 22.10.2019 nr EP-TEH-1.01/797-2 (projekti lähtedokument 10013K 3 _PP_AA-1- 08 ). RMK tehnilised tingimused 02.12.2019 nr 3-1.1/2857 (projekti lähtedokument 10013K 3 _PP_AA-1-09 ). Tele 2 tehnilised tingimused 28.02.2019 (projekti lähtedokument 10013K 3 _PP_AA-1-10). Projekteerimistöödel on alusplaanina kasutatud RAE GEODEESIA OÜ poolt 20 20 aasta veebruar koostatud geodeetilist alusplaani L300 Balti- Tartu elektriliini projekteerimise geodeetilised uuringud TÖÖ NR: G-19-15. Ehitusuuringud Käesolevas põhiprojekti mahtu on lisatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt koostatud e hitusgeoloogil ine uuringu aruanne töö nr 1 9-090 (9) „ L300 Balti-Tartu 330/110 kV õhuliini mastide rekonstrueerimine Lõik 2 : Ahtme AJ 110 kV õhuliini ühendus “ Lisaks on LEONHARD WEISS OÜ mõõtelabori poolt koostatud pinnase eritakistuse katseprotokollid. Normdokumendid Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest ja normdokumentidest ja määrustest ning kehtivatest standarditest: EVS 932:2017 „E hitusprojekt“ MKM määrus nr. 9 7 17.0 7 .201 5 .a. „Nõuded ehitusprojektile“ Elektripaigaldise projekteerimisel võetud aluseks: Ehitusseadustik Seadme ohutuse seadus EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV . Osa 1: Üldnõuded . Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV . Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c . EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit “ Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa „Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV ) võrgustandard“ Jäätmeseadus Keskkonnaseadustiku üldosa seadus Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Seadmete valikul ja paigaldamisel võtta aluseks: EVS-EN ISO 898-1, Mechanical prosperties of fasteners – Part 1: Bolts , screws and studs EVS-EN 1090-1, Execution of steel structures – Part 1: General rules and rules for buildings . EVS-EN 1991-1 -1 to 7, Eurocode 1: Actions on structures – Part 1 EVS-EN 1992-1-1 to 2, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1992-1-3, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1993-1-1 to 12, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-2, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-3-1, Eurocode 3: Design of steel structures – Part 3-1: Towers , masts and chimneys – Towers and masts . EVS-EN 1993-4-1 to 6, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1997-1, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 1: General rules . EVS-EN 1997-2, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 2: Ground investigation and tes-ting . EVS-EN ISO 9001, Quality management systems – Requirements EVS-EN 50110-1, Operation of electrical installations EVS-EN 50182 Conductors for overhead lines – Round wire concentric lay stranded conductors EVS-EN 50183 Conductors for overhead lines – Aluminium-magnesium-silicon alloy wires EVS-EN 50326 Conductors for overhead lines – Characteristics of greases . EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV . Osa 1: Üldnõuded . Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications EVS-EN 50341-2-20:201 8 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV . Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c . EVS-EN 60038:1983, IEC standard voltages EVS-EN 60071-1, Insulation coordination – Part 1: Definitions , principles and rules EVS-EN 60071-2, Insulation coordination – part 2: Application guide ; EVS-EN 60305 Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Ceramic or glass insulator units for a.c . systems – Characteristics of insulator units of the cap and pin type EVS-EN 60309-1, Plugs , socket-outlets and couples for industrial purposes – part 1: Gene-ral requirements EVS-EN 60372 Locking devices for ball and socket couplings of string insulator units – Dimensions and tests EVS-EN 60383-1, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1kV – Part 1: Ceramic or glass insulator units for a.c . systems – Definitions , test methods and acceptance criteria EVS-EN 60383-2, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Part 2: Insulator strings EVS-EN 60433, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1 kV – Ceramic insulators for a.c . systems – Characteristics of insulators units of the long rod type EVS-EN 60437 Radio interference test on high-voltage insulators . EVS-EN 60445, Basic and safety principles for man- machine interface , marking and identi-fication – Identification of equipment terminals and conductors terminations ´ EVS-EN 60721-1, Classification of environmental conditions – Part 1: Environmental para-meters and their severities EVS-EN 60721-2, Classification of environmental conditions – Part 2: Environmental para-meters appearing in nature – Temperature and humidity EVS-EN 60721-3, Classification of environmental conditions – Part 3: Classification of groups of environmental parameters and their severities EVS-EN 60794, Optical fibre cables , IEC/TR 60797, Residual strength of string insulator units of glass or ceramic material for overhead lines after mechanical damage of the dielectric . IEC 60826, Design criteria of overhead transmission lines IEC/TR 61000-1 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part1: General IEC/TR 61000-2, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 2: Environment IEC 61000-3, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3, Limits EVS-EN 61000-4, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4. Testing and measurement techniques 40 EVS-EN 6100-5, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 5: Installation and mitigation guidelines EVS-EN 6100-6, Electromagnetic compatibility – Part 6-2: generic standards – Immunity for industrial environments EVS-EN 61109, Insulators for overhead lines - Composite suspension and tension insulators for a.c.systems with a nominal voltage greater than 1000 V – Definitions , test methods and acceptance criteria EVS-EN 61300-3, Fibre optic interconnecting devices and passive components – Basic test and measurement procedures IEC/TR 61597, Overhead electrical conductors – Calculation methods for stranded bare conductors . EVS-EN 61897, Overhead lines - Requirements and tests for Stockbridge type aeolian vib-ration dampers . EVS-EN 61936-1, Power installations exceeding 1 kV a.c . – Part 1: Common rules IEC-CISPR 18-1 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment . Part 1: Description of phenomena . IEC-CISPR 18-2 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment . Part 2: Methods of measurement and procedure for determining limits . IEC-CISPR 18-3 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment . Part 3: Code of practice for minimizing the generation of radio noise Lisaks eelnevale tuleb lähtuda Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõude test projekteerimisele ja ehitusele . Alusdokumentatsioonide pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine: 1. Eesti ja EL õigusaktid 2. Eesti standardid (EVS) 3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.) 4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.) 5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.) 6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid. Töövõtu pakkumisel arvestada Eestis kasutusel olevate viimaste elektrinormide - ja juhistega, kui ka kohalike ametkondade normidega. Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus tuleb arvestada eelpool mainitud normi nõudeid. Juhul, kui Elering AS poolt koostatud juhendi nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad , tuleb täita Elering AS poolt antud juhendi nõudeid. Keskkonnatingimused Kõik elektripaigaldise osad, sh kõrgepinge jaotusseade, seadmed, aparaadid, abisüsteemid, hoone ning muu säärane, mis puutuvad kokku väliskeskkonna tingimustega, peavad olema projekteeritud töötama järgmistes väliskeskkonna tingimustes (vt IEC 62271-1): Väli temperatuur: +40˚C kuni -40˚C Maksimaalne õhuniiskus: 100 % Maksimaalne päikesekiirus: kuni 1 000 W/m2 (vt IEC 60721-2-4) Tuule baaskiirus: 21 m/s Maastikutüüp II Maksimaalne jäitekihi paksus: 10 mm Lumekihi maksimaalne paksus maapinnast: 500 mm Kõrgus merepinnast : kuni 1000 m Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada lumekihi paksust, mis võib talvest talve erineda . Lumi, jäätumine ja madal väli temperatuur võivad mõjutada tööde ajakava. Maanduste projekteerimisel on võetud ümbritseva pinna baastemperatuuriks 15°C. Projekteerimise tehnilised lähteandmed 110 kV õhuliini arvutusteks kasutat avad täiendavate lähteandme te koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K 3 _PP_ AA -3-02_v01_Tehnilised-lahteandmed . Trassi kirjeldus ja kitsendused 110 kV õhuliini trassi kirjeldus Liin saab alguse Paju põllu katastriüksuselt, kuhu paigalda takse käe soleva projekti mahus täiendav ad kaks mast i 1 0 3 Y masti vahetusse lähedusse. Eelduslikult on selleks hetkeks uue liini ühendamiseks eelnevalt projekti 10013K1 raames rekonstrueeritud olemasolev 330kV L300 liin. Edasine liin i trass ristub riigiteega nr 3 2 Jõhvi-Vasknarva tee , l igikaudse asukohaga km 7,22, kulgedes paralleelselt Ahtme-Viivikonna raudteega . Peale projekti 10013K1 raames rekonstrueeritava L300 liini ja käesolevas projektis kajastatud 110kV ühendusliini väljaehitust, viiakse kasutusest välja olemasolev kasutuks jääv Ahtme - Illuka L136 ja Ahtme- Sirgala L118 110kV liin , projektis ümberpaigutatud mahus . Antud 110kV liini de demontaaž id ei ole käesoleva projekti mahus ja viiakse ellu hilisemate hangetega. Projekteeritud uue liini pikkus on 2 725 m , mille mahus paigaldatakse 1 5 uut masti. 110 kV liini kaitsevööndi kogulaius on 5 0 m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 25 m liini teljest mõlemale poole. Liinikoridori laius 5 0 m väldib puude langemise liinidele. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused antud liinilõigule puuduvad . Maanteeameti nõuded ja kitsendused Vastavalt Maanteeameti poolt esitatud tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast: Riigiteede lõikumiskohtades elektriliinidega 330 kV tuleb ette näha liiklusmärkide paigaldamine, mis keelavad sõidukite peatumise nende liinide kaitsevööndis. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; materjalide ladustamine teemaale ja ehitustehnikaga manööverdamine maanteel sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Säilima peavad olemasolevad eesvoolud, mis juhivad ära sadeveed riigiteede kaitsevööndist. Riigitee muldkeha, katendi, tugipeenarde ja rajatiste taastamisel tuleb arvestada Maanteeameti veebilehel olevate juhendmaterjalidega, kus on antud ka tingimused projekteerimiseks, ehituseks ning millisel ajaperioodil ja õhutemperatuuridel tohib ehitustöid teostada. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. Tehnovõrkude ehitustööde aeg kavandada nii, et oleks tagatud tee maaala korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides välistatud. Olemasolevate mastide asendamisel ei tohi uute mastide mistahes osad (jalandid, vundamendid, tõmmitsad jne.) olla teele lähemal, kui olemasolevate mastide osad. Kui uute mastide/mastiosade ulatumine teele lähemale, kui olemasolevad mastid/mastiosad, on vältimatu, tuleb lahendus kooskõlastada Maanteeametiga. Teekaitsevööndisse projekteeritavate rajatiste edasised, täpsemad põhi- ja tööprojektid tul eb kooskõlastada M aanteeametiga. Maaparandussüsteemide nõuded ja kitsendused Maaameti kitsenduste kaardil maaparandussüsteemide kitsendused puuduvad . Juhul kui kaevetööde mahus avastatakse toimiv maaparandussüsteem tuleb jälgida järgnevad tüüpseid tingimusi: Õhuliini mastide vundamentide rajamisel ettejäävad/purunevad dreenid a) taastada vastavalt nõuetele või b) rekonstrueerida (ehitada ümber teise kohta). Maaparandussüsteemi uuendustööd kooskõlastada kinnistu omanikega, kelle maal planeeritakse rekonstrueerimist ja piirinaabritega, kui töid kavandatakse kinnistu piiril asuval rajatisel. Maaparandussüsteemil ehitustööde tegemiseks kaasata MATER registreeringuga ehitaja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse alal kantud ettevõtja), kes ehitamise käigus, peale konkreetse sõlme avamist ja enne ehitamisega jätkamist annab täpse lahenduse drenaažisüsteemi ümberehitamiseks kaevamistööde piirkonnas ( MaaParS § 52 lg 2). Uuendamistööd dokumenteerida ja teostusdokumentatsioon esitada viie päeva jooksul uuendamistööde lõpetamisest arvates Põllumajandusametile ja maaparandussüsteemi omanikele ( MaaParS § 52 lg 3). Maaparandussüsteem tuleb uuendada meetodil, mis tagab drenaažisüsteemi tõrgeteta toimimise nii ehitamise ajal kui ka ehitamise järgselt. Mastide ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid tuleb uuendada hiljemalt vahetult peale elektriliini mastide vundamentide valmimist. Maaparandussüsteemide uuendamise üle teeb järelevalvet MATER registreeringuga ettevõtja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse omanikujärelevalve alal kantud ettevõtja). ( MaaParS § 52 lg 2). Kõikjal, kus tehakse kaevetöid või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega) rikutakse maaparandussüsteemide toimimisvõime, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime taastada ( MaaParS § 44 lg 3). Tingimused maaparandussüsteemi uuendamiseks tulenevad maaparandusseadusest § 52 lg 1 ja § 50 lg 5. Lisaks on projekteeritaval alal ristumisi aga erinevate kraavisüsteemidega. Elektrilevi tehnilised tingimused Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus ise teeninduses aadressil: https://www.elektrilevi.ee/et/loa-taotlemine-kaitsevoondis-tegutsemiseks . Ülevaade liini ristumistest Elektrilevi liinidega on toodud projektis eraldi tabelina . Antud projekti mahus on ristumine ainult ühe Elektrilevi keskpinge liiniga, mis tuleb asendada kaabelliniga . Elektrilevi tehnilised tingimused Projektijärgne ristumise nimetus ta otlemisel Lähim 110kV mast Ristumise ümberehituse lühikirjeldus 334610 10Z-11Z Projekteeritav 110kV liin ristub Elektrilevi OÜ 6kV õhuliiniga visangus 8-9 Ristuvas osas näha ette õhuliini asendamine maakaabliga. Tabel Elektrilevi ristumis test Telia märkused Tööde teostamine Telia liinirajatise kaitsevööndis on lubatud ainult kehtiva tegutsemisloa alusel mille, väljastab siderajatise omanik. Töötamisel liinirajatise kaitsevööndis tuleb kinni pidada juhenditest https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid. Telia Eesti AS liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt "Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15 ”. RMK nõuded ja kitsendused RMK poolsed tingimused on järgmised: Tööde käigus ei tohi vigastada kasvavaid puid. Likvideeritava 110 kV elektriliini maa-alal säilitada maksimaalselt kasvav noorendik. Kahjustatud võsa likvideerida. Tööde järgselt tuleb taastada teede, sihtide, kuivendusvõrgu ja liinialuse pinnase seisukord. Soovime maakondade kaupa 2 nädalat ette teada tööde alustamise aega. Soovime teada ka orienteeruvat tööde teostamise pikkust selleks, et oma töid planeerida ja teineteist mitte segada. Kõik demonteeritavad liini- ja mastiosad tuleb ära vedaja ja käidelda seaduses ette nähtud korras. Jälgida jäätmekäitlust. Prügi ja jäätmeid metsa ei tohi jääda. Rekonstrueerimise projektid kooskõlastada RMK- ga . Peale 330 kV elektriliiniga paralleelselt kulgevate 110 kV liinide likvideerimist palun teavitada likvideeritud liinilõikudest selleks, et RMK saaks muuta maakategooriat ja vabanenud maad võtta kasutusele metsakasvatuseks Enefit Kaevandused AS nõuded Vormistada Enefit Kaevandused AS-iga vastav tööala üleandmise-vastuvõtmise akt enne ehitustööde algust. Kutsuda enne ehitustööde alustamist Enefit Kaevandused ASi spetsialistid praktilise konsultatsiooni saamiseks kohale: energeetika, side-ja turvangu juht Maksim Nitsenko , tel 336 4656 või 5348 5806, kaabliliinide asukoha näitamiseks, teemeister Viktor Muhhin , tel 336 4545 või 519 60014, teede terviklikkuse tagamiseks. Teavitada Enefit Kaevandused ASi ehitustöödega alustamisest vähemalt 1 kuu ette. Tagada ehitustööde teostamise ajal Enefit Kaevandused ASi raudtee ehituse gabariidi Sp (GOST 9238-83 järgi Cn ) nõuetele vastavus – 3100 mm raudtee teljest. Kooskõlastada Enefit Kaevandused ASi rongide liikumise ja töid teostatavate inimeste ohutuse tagamise eesmärgil iga kord tööde algus ja kestvus Enefit Kaevandused Asi vedude korraldamise jaoskonna juhataja Vladimir Shimanski ´ ga , tel 336 4543 või 513 8537 ja vanemdispetšeriga, tel 336 4544 või 534 33837. Utiliseerida ehitus- ja rekonstrueerimistööde käigus tekkivad ehitusjäätmed ja praht. Likvideerida võimalikud maastiku kahjustused ja korrastada tööde tegemise kohta taastades esialgse olukorra. Keskkonnakahjude korral vastutab rajatava õhuliini omanik. Tehniline lahendus 110kV ühendused Olemasolevad liinid on ehitatud aastatel ja liinile on monteeritud järgnevad juhtmed: Ahtme- Illuka L136 ehitusaasta 1970, juhe AS-150/24 , tross OPGW (DAB 48E9 (AA/ACS 41/41)) ja kohati ADSS . Ahtme sisestus ehitusaasta 2011, juhe AS-150, tross S -50 . Ahtme- Aidu L135 ehitusaasta 196 5 , juhe AS-150/24 , tross TK-50. Ahtme sisestus ehitusaasta 2011, juhe AS-150, tross S -50 Pargi-Ahtme L074 ehitusaasta 19 88 , juhe AS-120/19, tross TK-50. Ahtme sisestus ehitusaasta 2011, juhe AS-240/32, tross S -50 + ADSS. Pargi-Ahtme L075 liinid ehitusaasta 19 88 , juhe AS-120/19, tross TK-50. Ahtme sisestus ehitusaasta 2011, juhe AS-150, tross S -50 . Ahtme- Sirgala L118 ehitusaasta 1964, juhe AS-120/19, tross TK-50. Ahtme sisestus ehitusaasta 2011, juhe AS-150, tross S -50 . Eelnimetatud kõik liinid on varasema rekonstrueerimise mahus uuendatud kahe esimese masti ulatuses enne Ahtme alajaama. Vastavalt Tambel Projekt OÜ tööle nr 11-248.1-K1 on mastide ja vundamentide projekteerimise puhul arvestatud perspektiivse ristlõikega 2x ACSR 242/39 . Viimasest tulenevalt on varasemalt rekonstrueeritud mastid sobilikud liinide uutele ühendustele. 110kV kaheahelaline ühendusliin Ahtme- Illuka L136 ja Ahtme- Sirgala L118 110kV liin on pikkusega 2 725 m, mille mahus paigaldatakse 1 5 uut masti. Ühendusel Ahtme alajaamaga kasutada ära olemasolevaid varem rekonstrueeritud sisestusmaste , asendades juhtme kuni alajaamani uuega . OPGW Projekti mahus paigaldada uue kaheahelaise liini ulatuses 48 kiuline OPGW, kuni Ahtme alajaamani . Lisaks arvestada järgnevate Tele 2 nõuetega. Balti - Tartu 110kV õhuliinidel olemasolevad ja paigaldatavad optilised sidekaablid Käesoleval ajal on töös EÜL-ile L118 paigaldatud Sirgala AJ – Ahtme AJ vaheline 48 kiuline kiudoptiline sidekaabel ( Single Mode 10/125, ITU standart G.652D). Uue L118 mast 46 ( Eleringi number mast 151Y) – Ahtme AJ lõigu ehitamise perioodil peab säilima olemasoleva sidekaabli töös olek ja pikaajaline katkestus ei ole lubatud. Käesoleval ajal on töös EÜL-ile L118+L074/L075 paigaldatud L118 mast 45 – Pargi AJ vaheline 24 kiuline kiudoptiline sidekaabel ( Single Mode 10/125, ITU standart G.652D). Seoses uue L118 mast 46 ( Eleringi number mast 151Y) – Ahtme AJ lõigu ehitamisega, moodustada eelnevas- ja käesolevas punktis kirjeldatud olemasolevatest kiudoptilistest sidekaablitest uus lõik Pargi AJ – Ahtme AJ L118/L074 masti 20( Eleringi number mast 178Y) juurest lõigata L118 masti 45( Eleringi number mast 177) suunduv optiline sidekaabel läbi arvestusega, et jääks piisavalt varu kiudude keevitamiseks mastil 21 ( Eleringi number mast 10Y) olemasolevas harukarbis. Mastil 21 ( Eleringi number mast 10Y) olemasolevas harukarbis Pargi AJ suuna 24SM optiliste sidekaabli kiud keevitada Ahtme AJ suuna 48SM optilise sidekaabli kiududega vastavalt Tele2 poolt enne tööde algust esitatud kiudude läbijooksu skeemile. L364 masti 76 jalandi juures sidekaevus paiknevas harukarbis optiliste kaablite kiud keevitada vastavalt Tele2 poolt enne tööde algust esitatud kiudude läbijooksu skeemile. Ahtme 110kV alajaamas Ehitada 48 kiuline metallivaba kiudoptilise sidekaabli ( Single Mode 10/125, ITU-T G.652D) sisseviik Optiline sidekaabel otsastada alajaama juhtimishoone olemasolevas sidekapis täismahus SC/UPC pesadega 19” paneelis. Optiline kaabel ja paneel sidekapis tähistada (kaabli tüüp, lõigu otspunktid) Ristumised Ristumistel tehnorajatistega on tagatud nõu etekohased õhkvahemikud 110 kV õhuliini mastide asukoha ja kõrguse valikuga. Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elekt riõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV “ EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV “ „Osa 2-20 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuete ga ja Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“. Nõutavad õhkvahemikud 110kV suurima juhtme temperatuuri korral: Maantee, raudtee või veetee 8,5m Tänav, muu tee (v.a maa n tee osa) 7,0m Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 6,0m Maapinnani avatud maastikul 6,0m Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 2,15m Teedega ristumine ehitustööde ajal Ehitustööde käigus tuleb välistada juhtmete langemine teemaale. Selleks paigaldada spetsiaalsed tõkked. Tõkete rajamise tehnoloogia ja nõuded on kirjeldatud joonisel 10013K1_PP_EL-5-04_v01_Teedega-ristumiste-tehnoloogia . Peamised tingimused tõkete rajamisele on järgmised: Ajutised tõkked rajada teekatte servast minimaalselt 8m kaugusele, kuid tuleb arvestada, et tööde käigus ei tohi kahjustada tee mullet, kraave ega muid teerajatisi. Kraavide nõlvadele ja põhja ei tohi paigutada ajutisi tõkkeid. Seega tuleb mõnes olukorras paigaldada tõkked kaugemale, kui 8m. Ehitustööde käigus on juhtmete näol tegemist pingestamata osadega, on lubatud teegabariidiks võetud 7m. Väravate kõrgused valida vastavalt olukorrale, et tagada nõutav teegaba r iit. Vältida tõkete ja seadmete paiknemist teemaal. Teemaale võib ajutisi väravaid paigaldada juhul, kui on täidetud külgneva vaba ruumi nõuded. Tuleb arvestada, et tõkete rajamisel ei tohi ohustada liiklejaid. Tõkete paigaldamisel kasutatavad seadmed peavad paiknema väljaspool teed ja sellega külgnevat vaba ruumi. Kui tõkete paigaldamisel osutub vajalikuks tugede/tõmmitsate paigaldamine, peab arvesse võtma eelpoolnimetatud tingimusi. Arvestada, et teemaa hoolduse (niitmise ja võsa eemaldamise) teostamiseks on osades kohtades vajalik teehooldusmasinate liikumine mõlemal pool kraavi serva. Teel ja teemaal ilma tee-ehitusloata tööde teostamiseks, metsamaterjali või muu materjali ladustamiseks ja töövahendute paigaldamise ks teele või teemaale tuleb taotle da liiklusväliste tööde luba. M astitüüpide kirjeldus Ahtme 110kV ühendusliini ja ümberühenduste projektis kasutatakse järgnevaid mastitüüpe: 1SI G -C- 14,5 – Vabalt seisev I-tüüpi raudbetoontüvega üheahelaline kandemast (110kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) nurgale kuni 10 °. 11TAS-L-15,5 ; 11TAS-L-1 9 ,5 – Vabalt seisev A-tüüpi metallsõrestik kaheahelaline nurga-ankrumast (110 kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) nurgale kuni 60°, sobib ka kasutamiseks lõpumastina. 11SIS-C-13,5 – Vabalt seisev I-tüüpi raudbetoontüvega kaheahelaline kandemast (110kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) nurgale kuni 0°. 1THS-L-10,5 – Vabalt seisev A-tüüpi metallsõrestik üheahelaline ankrumast (110 kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) kasutamiseks lõpumastina. Joonistel 10013K 3 _PP_EL-7-01-….., on esitatud mastide eskiisid. Antud eskiisid ei välista tööprojekti koostamise käigus kasutamast töövõtja enda poolt koostatud modifitseeritud mastilahendusi. Mastide projekteerimisel ja valmistamisel tuleb lähtuda standardist EVS-EN 50341-1 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV Osa 1: Üldnõuded – ühised eeskirjad ja selle rahvuslikust lisast EVS-EN 50341-3-20 ning Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. Siseõhkvahemikud visangus ja mastil . Vastavalt tellija soovile peavad mastid olema teenindatavad Un ≤ 230 kV tuleb lähtuda „ hot stick “ meetodist tulenevalt. Mastid tuleb varustada turvaredelite ja TURVATIKAS kukkumispidurdussüsteemiga . Mastide asukohad on valitud vastavalt tehnilistele tingimustele. Peamiseks asukoha valiku aluseks on nõutud gabariidid ristumiste ja maapinnaga . Lisaks sellele on võetud arvesse ka Maanteeameti nõuet, et masti ükski osa ei tohi ulatuda teemaale. Vundamendid – üldine kirjeldus Liinitrassi geoloogiline iseloomustus on ära toodud projekti lisas AA-9-02 geoloogia . Vundamendi arvutus Õ huliini vundamentide arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K 3 _PP_ AA -4-03_v01_Tehnilised-lahteandmed-vundamendi-koormused. Vundamentide arvutuslikud vaj umid tuleb arvutada tööprojektis. Vajumite puhul jälgi da , et vajumite erim ei ületaks EVS-EN 50341-2-20 tabelis 8.2 piirväärtuseid. Raudbetoonvundamentide betoonosa tuleb projekteeri da minimaalselt 30 cm maapinnast kõrgemale. Agressiivse pinnaseveega piirkon dades tuleb raudbetoonvundament kaitsta hüdroisolatsiooni kihiga, mis ulatub 30 cm maapinnast kõrgemale. Vundamentide betoneerimata teraskonstruktsioonide kestvus tuleb tagada vastavalt standardile EVS-EN ISO 12944-2:2017 (keskkonnaklass Im3), kaitsekihi paksuse määramisel tuleb võtta arvesse kohapealset pinnase ja pinnasevee agressiivsust. Betoonko nstruktsioonid - Vundamendid või selle osad, mis ulatuvad maapinnani ja mis asuvad külmumispiirist kõrgemal – C30/37 XC4, XF3, Cl 0,20, Dupper &amp; Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. - Vundamendid või selle osad, mis asuvad külmumispiirist madalamal – C30/37 XC2, Cl 0,20, Dupper &amp; Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. Keskkonnaklass EVS 1992-1-1:2005, külmakindluse klass EVS 814:2003. Betooni tootmisel järgida EVS-EN 206:2014 nõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitamisel järgida EVS-EN 13670:2010 nõudeid. Betoonpindade viimistlusklass teostada vastavalt Soome Betooniühingu BY 40 juhendile: - Nähtavale jäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass B - Nähtavale mittejäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass C. Põhiprojektis esitatud lahendused on põhimõttelised. Lahendused tüüpelementidega Võimalusel kasutatakse vundamentide lahendustes tüüpelemente. V abal tseisvate mastide puhul F seeria elemente. Juhul kui - ligipääs masti asukohale on piiratud; kohalik geoloogia on keeruline; koormused on liiga suured - võib osutuda vajalikuks vundamendi valamine kohapeal. Sellisel juhul võib vundamendi kuju ja mõõtmed erineda tüüpelementidest. Vaivundamendid Juhul kui mõjuvad koormused on liiga suured, või kohalikud geoloogilised tingimused keerulised, kasutatakse vaiasid. Tõmbe- ja survekoormuste esinemisel vundamendil kasutatakse injektsioon-ankruvaiu. Kui vundamendile mõjuvad ainult tõmbe- või survekoormused võib sõltuvalt geoloogiast ja koormustest tulla kõne alla ka alternatiivsete vaiade kasutamine (mikrovaiad, kruvivaiad vms). Vaiade arv, asetus ja pikkus sõltub geoloogilistest tingimustest ning mõjuvatest koormustest. Sõltuvalt koormustest võib osutuda vajalikuks vaiade rostvärgid omavahel ühendada taladega. Rostvä rke ühendava tala materjalina võib kasutada kas terast või raudbetooni. Materjali valik sõltub koormustest ja masti asukoha ligipääsetavusest. Rostvärkide peale rajatakse raudbetoonist postament, mille külge ankurdatakse masti jalg. Vundamentide rajamine Vundamentide paigaldamiseks/rajamiseks tuleb teostada kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni. Kui kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldada/rajada vundament lubatavate tolerantsidega, siis võib tööd teostada otse pinnasele. Kui see pole võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust tasanduskiht. Killustikukiht tuleb tihendada selliselt, et selles ei saaks toimuda järel tihenemist. Tööprojektis tuleb täpsusta da killustikukihi pealt mõõdetava elastsusmooduli väärtus. Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade varisemise. Lahendus, mis võtab arvesse kaeviku sügavust ja kohalikku geoloogiat, antakse tööprojektis. Peale vundamendi elementide monteerimist või vajadusel valamist tuleb teostada tagasitäide. Sobivusel võib tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid. Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite tihendusteguriks tuleb saada 0,95. Tagasitäite mahukaal täpsustatakse tööprojektis, kuna see sõltub kohapealsest pinnasest. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa ulatuks üle maapinna vähemalt 30 cm. Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide ehitamine) toodud lubatavaid tolerantse. Maandus ja potentsiaaliühtlustus Trassi üldine iseloomustus Arvestades liini üldiseid maandussüsteemi de koostamise põhimõtteid asub valdavalt maandussüsteemi toimiv osa kavandataval liinil 1-4m sügavusel, erandina on maandurina toimivad vaivundamendi injektsioonvaiad, mille sügavus sõltub geoloogiast . Pinnase eritakistuse väärtused jäävad ü ldjuhul antud lõigus vahemikku 100 - 7 00 Ω·m. Tulenevalt lõikude iseloomustusest on üldjuhul liini trassil pinnase eritakistused alla 500Ω·m, mis võimaldavad kasutada ära masti maandussüsteemi osana masti r/b - ja vaivundamente . Õhuliini mastide maandus ja potentsiaaliühtlustus on määratud lähtuvalt kolmest aspektist: töökindlus ehk eelkõige äikesekaitse, ohutus ehk lubatud puutepinge ja maanduspaigaldise mehaaniline vastupidavus paigaldist läbivatele vooludele. Õ huliini maanduste arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K 3 _PP_ AA -3-03_v01_Tehnilised-lahteandmed-maandus. Kuna antud liin kulgeb peaaegu kogu ulatuses kas metsas või põllumaal on inimeste ja koduloomade sagedane viibimine ebatõenäoline ja mastide maanduspaigaldise ja maandustakistuse puhul piisab eeltoodud töökindlusest tulenevatest maandustakistustest. Kohti kus mõnele mastile täiendav puute- ja sammupingete tagamine oleks vaja ette näh a ei ole. M aandustakistuse väärtused tuleb lõplikult mõõta ja tulemused esitada Tellijale garantiiperioodi lõpule eelneval suveperioodil. Kui maanduri maandustakistus osutub lubatust suuremaks lisatakse vajaliku pikkusega rõht - või vertikaalmaanduselektroodid. Faasijuhtme tüüp ning OPGW üldine iseloomustus 110 kV õhuliinile paigaldatakse terasalumiinium juhe 242-AL1/39-ST1A , üks juhe faasis. Juhtmed peavad vastama standardi EVS-EN 50182 nõuetele. Juhtmete terassüdamikud peavad olema kaetud korrosioonivastase määrdega. Pikiprofiili koostamisel on arvestatud juhtme mehaanilise pingega paigaldusel 65 N/mm² aasta keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +80°C , millest on arvestatud profiilile juurde juhtme lõplik venimine . Valitud pingsus vastab vibratsiooni seisukohast hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumitele. Juhtme tehniline kirjeldus ja andmed on toodud tabelis 10013K 3 _PP_EL-7-05-01_v01_Faasijuhtme-tehn. 11 0 kV õhuliinile paigaldatakse 48-kiuli ne Single-mode OPGW tüüpi opt ilise kaabliga piksekaitsetross . OPGW kinnitustarvikud valitakse vastavalt tootjapoolsele juhendile. Optiline kiud peab vasta ma kehtivale standardile TU-T G.652.D LL . OPGW ja tema tarvikud peavad olema võimelised mehaaniliselt ja elektriliselt taluma vähemalt 16 kA maalühisvoolu. L300 lühisvoolude jaotus on esitatud projekti 10013K1 mahus eraldi joonisel. 330 ja 110 kV ühispaigaldusega liinil või viimase ühendusel 110kV liiniga arvestada piksekaitsetrossi ning maanduspaigaldiste dimensioneerimisel lühisvooluga, mis annab suurema termilise koormuse. Selline maalühisvool ei tohi põhjustada optikakiudude optiliste omaduste ajutist ega püsivat halvenemist. 110 kV õhuliini maalühisvoolude kestvuseks tuleb võtta 0,6 sekundit ning 330 kV õhuliini maalühisvoolude kestvuseks 0,4 sekundit. Faasijuhtmete ja piksekaitsetross tarvikute termilise vastupidavuse arvutamisel tuleb võtta aluseks 1,0 sekundit. Täiendavaid märgupalle juhtmetele ega OPGW ette nähtud ei ole. Isolatsioon ja liinitarvikud Õhuliini isolatsioonitase peab vast ama normile , kus nõutav ühiklekkeraja pikkus ≥ 34,7 mm/ kV . Erandina kasutada ristumisel põhimaanteega piirnevatel mastidel isolatsioonitaset ≥ 43,3 mm/ kV kohta. Kandekettides tuleb kasutada 7 0 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN 60372. Eelneva analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 120 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN 60372. Liinitarvikute kasutamisel tuleb lähtuda üldnõuded peatükis toodud standarditest ja Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. Demontaa ži tööd Antud projekti mahus mastide demonteerimist pole ette nähtud . Raadamine Tööde mahus on koostatud uuele liinilõigule, kohtades kus liinitrass asub eramaadel metsas METSAEKSPERT OÜ poolt raadamistööde mahud kinnistute kaupa, mis hõlmab vajalik u takseeriseloomustust , hindamist tulumeetondil ja kasvava metsa prognoositavat sortiment t atisooni ja müügitulu eeldatavas puistu lageraiet lubavas vanuses. RMK maadel hindamist ei ole ette nähtud. Enne ehitustegevuse algust tuleb teavitada maaomanike neid puututavast trassilaiendustöödele läbiviimisest. Lisaks tuleb teostada eelnev metsa märgistus, võsa- ja trassilaiendustööd ettenähtud mahtudele vastavalt. Mastide tähistamine Kõik mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega. Lisaks tavatähisele tähistatakse iga viies mast alates lõpumastist aerotähisega , millel on liini ja mastinumber. Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti numbrite suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav, kinnitatakse tähised mastide tee poolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema läbitavusega tee poolsele küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit kasutades. Nõuet ei rakendata kaheahelaliste liinide ja erimastide puhul, kui sildi paigutus raskendab ahelate paiknemise tõlgendamist. Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, „Õhuliinide tähistamine“. Nõuded töövõtule ja töövõtjale T ööde teostaja peab vastama Seadme ohutuse seadusest tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat registreeringut majandustegevuste registris. Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid normdokumente niivõrd - kuivõrd on nad vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja Tellijale üleandmisel. Ehitaja peab ehitise üle andma koos nõuetekohasust tõendava auditiga. Töövõtja on kohustatud sooritama ehitustööde Tellija poolt nõutavad muudatused, juhul kui need ei muuda töövõtja poolt teostatud tööde tulemust märgatavalt. Olenemata sellest, kas küsimus on tööde sooritamise täiustamises, kergendamises või muus. Muudatuste osas, mis eeldavad lisa kulutusi või nende hüvitamist, tuleb teha enne tööde algust kirjalik pakkumine, mis on pädev ainult ehitustööde Tellija poolt kinnitatuna koos vastavate lisa- ja hüvitamisele kuuluvate arvete esitamise korral. Enne tööde algust peavad olema Ehitustööde Tellijaga ja vajalike ametkondadega kooskõlastatud tööjoonised ning kasutatavad seadmed ja materjalid. Järelevalve inseneril või tellijal on õigus materjal või seade tagasi lükata, kui kõnesolev materjal või seade ei täida käesoleva hankes toodud Tellija nõudeid. Sellisel juhtumil peab töövõtja hankima teise materjali või seadme, et täita hankes toodud Tellija nõudeid. Ilma järelevalve inseneri kirjaliku heakskiiduta ei saa töövõtja peamiste seadmete tellimist teostada. Kõ ik materjalid peavad olema uued ning täitma tellija nõuetega sätestatud nõudeid ning nad peavad olema heaks kiidetud kooskõlas töövõtulepingu juhistega. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema varustatud vajalikke sertifikaatidega ja materjalide passidega. Kui ei ole teisiti märgitud, peab töö võtja hankima sama tüüpi elemendi samalt tootjalt, kui see on praktilisest seisukohast mõistlik. Samuti peavad iga seadme komponendid nii palju kui võimalik olema valmistatud ja koostatud sama tootja poolt. Kõik vajalikud, ametkondade ja Tellija poolt nõutud mõõtmiste ja katsetuste kulutused kuuluvad töövõttu. Projekteerija poolt koostatud projektdokumendid ja tellija poolt esitatud täiendavad nõuded moodustavad üksteist täiendades elektriprojekti objekti. Juhul kui nimetatud dokumentides avastatakse ebaselgeid aspekte, mida ei õnnestu lahendada üldisi norme järgides, tuleb töövõtjal paluda täiendavaid selgitusi. T ööde selgituse lisas olevate dokumentide pädevusjärjekord on järgmine: • Pakkumiste ja lepinguga seotud dokumentides toodud andmed • Projekti seletuskiri; • joonised; Töövõttu kuuluvad seadustega ettenähtud ülevaatused. Töövõtja esitab kasutuselevõtu kontrolli protokollid ehituse Tellijale enne vastuvõtu kontrolli. Vastuvõtul kuuluvad esitamisele: • elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid; • maandustakistuse mõõtmine; • potentsiaaliühtlustusahelate kontroll; • varjatud tööde aktid ja teostusjoonised: o maandusseadme kohta; o faasijuhtmete ja piksekaitsejuhtide kohta; o monteeritava vundamendi, vaia ja betoonitööde kohta; o masti metalli ja paigalduse kohta • teostusjoonised, mis hõlmab: projekteeritava objektiga seonduvad teostusjooniseid, elektripaigaldise nõuetekohasuse auditit . Lisaks eelpool toodud dokumentidele arvestada tellija 700 seerias toodud j uhistele objekti vastuvõtmisel täiendava te dokumentide esitamise vajadusega. Töövõtja peab hoidma objektil viimaste jooniste kontrolleksemplari. Kontrolleksemplari on vajalik märkida töö ajal tehtud kõik muudatused. Kõik joonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste nimekirjad märgitakse pealdisega TEOSTUSJOONIS ning varustatakse kuupäevaga. Töö eest vastutav isik kinnitab jooniste nimekirja oma allkirjaga. Ehitusplatsil teostatud muudatused viiakse sisse üle antavatesse joonistesse täpsustatud jooniste põhjal. Kõik joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Elektritööde töövõtja koostab kasutusjuhendi. Tuleb koostada kõiki elektrisüsteeme hõlmavad dokumendid: • kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord; • süsteemide lühikirjeldus; • hooldusgraafikut; • süsteemide hoolduseks vajalikku infot. Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskoha suhtes omadustelt ja kvaliteedilt vastavate seadmetega. Töövõtja peab siiski hankima asendusele tellija nõusoleku. Vastavuse tõestamine, kui ka vastutus jääb siiski selle esitajale. Vahetuse esitaja peab edastama vahetuse omadusi iseloomustavad andmed ka vahetatava materjali kohta. Tõendamisega seotud kulud kannab nende esitaja. Seadmete paigutusel võtta arvesse hoolduse ja tööturvalisuse nõuded. Kivistik, Ranno From: Jevgeni Zazõkin <[email protected]> Sent: esmaspäev, 25. mai 2020 16:13 To: Kivistik, Ranno Cc: Pavel Semjonov; Svetlana Belogurova Subject: FW: Ahtme 110kV õhuliini rajamine Attachments: 10013K3_PP_AS-4-01_v01_Asendiplaan - BIND.DWG Tere Vastavalt Enefit Kaevandused ASi poolt 22.10.2019 esitatud nõuetele nr EP-TEH-1.01/797-2 (p.7) peab õhuliinide masti alusest kuni raudtee ehitusgabariidini olema vastav kaugus (vähemalt masti pikkus + 3 (kolm) meetrit), mida ei ole täidetud liinide L118/L136 mastide 2Z, 4Z ja 5Z osas. Kuna oma tegevuses lähtume ka standardist EVS-EN 50341-2- 20:2018 ja «ПУЭ-7» eeskirjadest (Правила эксплуатации электроустановок, издание седьмое), mis lubavad kitsendatud oludes masti ja raudtee vahelise kauguse vähendamist kuni 8 m 110 kV õhuliini korral, siis L118/L136 mastide 2Z, 4Z ja 5Z asukohad vastavad nõuetele. Teiste mastide asukohtade osas märkusi ei ole. Tulenevalt sellest Enefit Kaevandused AS kooskõlastab projekti „10013K3 – Ahtme AJ 110kV õhuliini ühendus, mai 2020“. Lugupidamisega Jevgeni Zazõkin Enefit Kaevandused AS Peaenergeetik 56 661842 From: Kivistik, Ranno <[email protected]> Sent: Thursday, May 21, 2020 3:15 PM To: Jevgeni Zazõkin <[email protected]> Subject: Ahtme 110kV õhuliini rajamine Tere Palun kooskõlastada projekt 10013K3 – Ahtme AJ 110kV õhuliini ühendus. Projekt on suuruse tõttu alla laetav järgmiselt lingilt: http://gofile.me/2uXgh/VZBOUpjY3 Projektis oleme arvestanud Enefit Kaevanduste tehniliste tingimustega: 22.10.2019 nr EP-TEH-1.01/797-2 Alajaama sisestuse mast 2Z on lähemal, kui tingimustes nõutud, kuid samuti on lähemal ka olemasolevad mastid. Ligipääsuteid projektiga pole ette nähtud. Kandemastide rajamiseks pole teid vaja ja ankrumastid asuvad kas põllul või tee läheduses. Kui tee rajamine osutub siiski vajalikuks, siis täpsustatakse ja kooskõlastatakse see tööprojekti mahus. Asendiplaan dwg kujul manuses. Kui esineb probleeme failide allalaadimisega või on muid märkusi, andke teada. Lugupidamisega LEONHARD WEISS OÜ Energeetikaehituse divisjon 1 Projekteerimisosakond Ranno Kivistik Vesse 8, 11415 Tallinn Mob +372 53 330 987 [email protected] http://www.leonhard-weiss.ee 2  LEONHARD WEISS OÜ 16.07.2020 nr 1.10-17/20-0026/730-3 Projektide kooskõlastamine Elering AS rekonstrueerib Balti—Tartu 330 kV õhuliini nr L300. Liini kogupikkus on Balti alajaamast kuni Tartu alajaamani 167,9 km. Liin kulgeb läbi kolme maakonna Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa. Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) kooskõlastamiseks LEONHARD WEISS OÜ koostatud põhiprojekti nr 10013K5 „Balti—Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine Alutaguse AJ 110 kV õhuliini ühendus“. Õhuliin läbib Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Ohakvere külas asuvat MKMile kuuluvat Estonia kaevanduse tööstusterritoorium kinnistu katastriüksust 22901:002:0260 (kinnistu nr 95608), mis on koormatud hoonestusõigusega (registriosa nr 3212908) Enefit Kaevandused ASi kasuks. Enefit Kaevandused AS on projekti kooskõlastanud 04.06.20 e- kirjaga. MKM kooskõlastab projekti nr 10013K5 hoonestaja märkustega arvestamisel. Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) kooskõlastamiseks ka LEONHARD WEISS OÜ koostatud põhiprojekti nr 10013K3 „Balti—Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine Ahtme AJ 110 kV õhuliini ühendus“. Õhuliin läbib Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Rausvere külas asuvat MKMile kuuluvat Enefit Kaevandused ASi kasuks hoonestusõigusega koormatud kinnistuid nr 864908 ja nr 864708 ning 32 Jõhvi-Vasknarva teed (kinnistu nr 5976550); Kose külas asuvat MKMile kuuluvat Enefit Kaevandused ASi kasuks hoonestusõigusega koormatud kinnistut nr 871008, 527308 ja 865308; MKMile kuuluvat VKG Soojus ASi kasuks hoonestusõigusega koormatud kinnistut nr 4733308 ning Ahtme linnaosas asuvat MKMile kuuluvat Enefit Kaevandused ASi kasuks hoonestusõigusega koormatud kinnistuid nr 129307 ja 448907. Enefit Kaevandused AS on projekti kooskõlastanud 08.07.2020 e-kirjaga. Maanteeamet on projekti kooskõlastanud 10.06.2020 kirjaga nr 15-2/20/24459-2. VKG Soojus AS on projekti kooskõlastanud 02.07.2019. MKM kooskõlastab projekti nr 10013K3 hoonestaja ja Maanteeameti märkustega arvestamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Viljar Lubi asekantsler kantsleri ülesannetes Keiu Käära 611 3007 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158   Äriregistri kehtivate andmete väljatrükk Elering AS (registrikood 11022625) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrikaart nr 1: Ärinimi ja aadress 17. kanne: Ärinimi on Elering AS 25. kanne: Aadress on Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915 26. kanne: Elektronposti aadress on [email protected] Kapital 27. kanne: Aktsiakapital on 229 890 000 eurot 24. kanne: Aktsiaraamatu pidaja on Nasdaq CSD SE (40003242879), aadress Valnu iela 1, Riia, Läti Esindusõigus 7. kanne: Juhatuse liige on Kalle Kilk, isikukood 37708140297 25. kanne: Juhatuse liige on Taavi Veskimägi, isikukood 37411200284 28. kanne: Juhatuse liige on Riina Käi, isikukood 47609160335 15. kanne: Esindada võib juhatuse esimees Taavi Veskimägi üksi või kaks juhatuse liiget ühiselt Õiguslik seisund 17. kanne: Õiguslik vorm on aktsiaselts 23. kanne: Põhikiri on kinnitatud 30.08.2017 17. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12 20. kanne: Elering AS (ühendav ühing) on ühendanud endaga AS Võrguteenus Valdus (ühendatav ühing, registrikood 12592030, asukoht Laki tn 24, Tallinn) ja Elering Gaas AS (ühendatav ühing, registrikood 11197170, asukoht Laki tn 24, Tallinn) 15.12.2015. a sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisotsus võeti vastu 22.01.2016. a. Ühinemine jõustub käesoleva ühinemiskande tegemisega. 17. kanne: Osaühing kujundati ümber aktsiaseltsiks 25.02.2011. a. ümberkujundamisotsuse alusel. Märkused 22. kanne: Aadressiandmed on muudetud äriseadustiku § 511¹ alusel. Kannete loetelu Harju Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded: 1. kanne: Kinnitatud 24.03.2004 (esmakanne) 7. kanne: Kinnitatud 13.02.2007 (muutmiskanne) 15. kanne: Kinnitatud 14.04.2010 (muutmiskanne) 17. kanne: Kinnitatud 08.04.2011 (ümberkujundamiskanne uut registrikaarti avamata) Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded: 20. kanne: Kinnitatud 01.03.2016 (teine, konstitutiivne ühinemiskanne (ühendava isiku registrikaardile)) 22. kanne: Kinnitatud 14.09.2016 (muutmiskanne) 23. kanne: Kinnitatud 22.09.2017 (muutmiskanne) 24. kanne: Kinnitatud 28.09.2017 (muutmiskanne) 25. kanne: Kinnitatud 08.11.2017 (muutmiskanne) 26. kanne: Kinnitatud 17.01.2018 (muutmiskanne) 27. kanne: Kinnitatud 06.04.2018 (muutmiskanne) 28. kanne: Kinnitatud 03.01.2020 (muutmiskanne) Väljatrüki lõpp