Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. juuli 2020
Sisu (failidest)
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN 20. juuli 2020 nr 5.1-1/20-3
Arvamus elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu kohta
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: ITL) on analüüsinud
elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõud (edaspidi: eelnõu), mille Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas
29.06.2020 kirjaga nr 2-2/19-0381/4216 Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks.
Samuti oleme tutvunud eelnõu lisaks 3 olevas kooskõlastustabelis toodud vastustega ITL
poolt eelnõule tehtud ettepanekutele.
ITL-i hinnangul on eelnõus endiselt mõningad probleemid, mille osas esitasime oma
ettepanekud Justiitsministeeriumile (kiri lisatud). Lisaks Justiitsministeeriumile saadetud
kirjas välja toodud probleemidele vajavad meie hinnangul lahendust ka järgmised
küsimused ja ettepanekud:
1. Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse elektroonilise side seaduse (edaspidi: ESS) § 9
lõiget 5. Selle sätte sõnastust on muudetud võrreldes 28.02.2020. kooskõlastamisele
saadetud versiooniga (edaspidi: eelnõu eelmine versioon). ESS § 9 lõike 5 uus
sõnastus on järgmine: „Kui määrus piirab oluliselt raadiosageduste kasutaja õigusi,
jõustub ese raadiosageduste kasutaja õigusi piiravas osas pärast kahe aasta
möödumist selle avaldamise päevast kui rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu
õiguses ei ole sätestatud teisiti.“ (muudatused alla joonitud). Palume MKM-il lisada
eelnõu seletuskirja näiteid määruse tingimustest, mis piiravad kasutajate õigusi
oluliselt ja mis mitte.
2. Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse ESS §-i 10, mille lõike 5 punkti 4 kohaselt võib
raadiosagedusala kasutamise täiendav tingimus olla sidevõrgu ühiskasutus. ITL palub
selgitada, mida on selle uue punktiga silmas peetud. Meie arusaamise kohaselt saab
selline ühiskasutus olla kas äriettevõtete vaheline kokkulepe või tulla näiteks
juurdepääsukohustusest.
3. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse ESS § 11 lõiget 11 uute punktidega 31-33. ITL
palus oma 31.03.2020. MKM-ile saadetud arvamuses eelnõu eelmise versiooni kohta
(punkt 1.5) põhjendada punkti 33 ehk riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise lisamist
käesolevasse sättesse. Leiame, et teie poolt eelnõu lisaks 3 olevas
kooskõlastustabelis antud selgitus on liiga lakooniline, mistõttu palume MKM-il selle
sätte lisamise vajadust uuesti põhjendada.
2
4. Eelnõu § 1 punktiga 88 lisatakse ESS-i muuhulgas uus säte § 632, mille lõiget 5
palus ITL MKM-il täiendavalt selgitada. Eelnõu seletuskirja lisatud selgitus ei vasta
meie hinnangul ammendavalt kõigile püstitatud küsimustele, mistõttu palume MKM-il
uuesti vastata. Mida sideettevõtjale vastava kohustuse panemine tegelikkuses võib
tähendada ja kuidas on selle kohustuse täitmine teostatav?
5. Eelnõu § 1 punktidega 102 - 104 muudetakse ESS §-i 872. ITL kordab siinkohal
oma varasemat ettepanekut nr 1.19 tõsta § 872 lg 6 ettepoole, näiteks lõikeks 1.
Oleme endiselt seisukohal, et vastav muudatus aitaks tagada õigusselguse.
6. Eelnõu § 1 punktiga 130 täiendatakse ESS § 1111 lg 2 punkti 8 selliselt, et säilitada
tuleb ka kärjetunnus kõne lõpetamise ajal. Siin tuleb arvestada ka sideettevõtetel
tekkida võivate kuludega, milleks on nii võimekuse loomise kui ka jooksvad kulud,
mida tuleb kajastada riigi ja sideettevõtjate vahelistes lepingutes.
7. Eelnõu § 3 punktiga 7 muudetakse riigilõivuseaduse lisa 3. ITL ei saa nõustuda
selle punktis sisalduva riigilõivu suurusega sagedusloa andmise või kehtivusaja
pikendamise eest mobiiltelefonivõrgule, juurdepääsu raadiovõrgule või liikuva
maaside lairiba raadiovõrgule. ITL esitab järgmise (varasemaga võrreldes
korrigeeritud) ettepaneku:
Eelnõu kohaselt oleks riigilõiv sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 1 euro ning
sagedusalas 24 GHz ja enam 0,55 eurot. Eelnõu lisaks 3 olevas kooskõlastustabelis
ja eelnõu lisaks 2 olevas seletuskirjas ei ole toodud nimetatud suuruses riigilõivu
arvutuskäigu põhjendusi. ITL jääb oma seisukoha juurde, et mida kõrgem on
sagedusala, seda väiksem on katvus ja riigilõiv peab oluliselt vähenema, olles
korrelatsioonis sideettevõtja poolt tehtavate investeeringu vajadustega tihedamasse
võrku. Tegelikult on katvuse vähenemine lausa mitmekordne, mitte pelgalt
kahekordne. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada RLS-i lisa 3 punktid 2.4 ning 2.5.
järgmiselt:
„2.4. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 0,19 eurot
„2.5 sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,15 eurot“.
Oleme valmis selle ettepaneku aluseks olevaid arvutusi teiega jagama ning
täiendavalt selgitama.
Soovime teiega kohtuda eesmärgiga arutada ülaltoodud küsimusi ja ITL-i poolt
Justiitsministeeriumile esitatud ettepanekuid ning neile lahendused leida.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuh
Lisa Justiitsministeeriumile 20. juuli 2020 saadetud kiri nr 5.1-1/20-2
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN 20. juuli 2020 nr 5.1-1/20-2
Arvamus elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu kohta
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: ITL) pöördub Teie poole
seoses elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise
seaduse eelnõuga (edaspidi: eelnõu), mille Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium edastas 29.06.2020 kirjaga nr 2-2/19-0381/4216
Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks (eelnõu toimiku EIS-is 20-0215).
ITL on olnud selle eelnõu ettevalmistamisel MKM-i poolt kaasatud ning mitmeid meie
ettepanekuid on arvestatud. Siiski soovime käesoleva kirjaga juhtida
Justiitsministeeriumi tähelepanu eelnõus sisalduvatele järgmistele probleemidele
ning teha oma ettepanekud nende lahendamiseks:
1. Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse elektroonilise side seaduse (edaspidi: ESS)
§-i 10, mille lõike 4 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister
raadiosagedusala kasutusse andmise avaliku konkursi määruses kehtestada
avalikule konkursile kvalifitseerimiseks esitatavad tingimused sideettevõtja
majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele.
Sama paragrahvi lõige 3 näeb aga ette tingimused, millal Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi: TTJA) ei kvalifitseeri sideettevõtjat avalikule
konkursile. ITL on seisukohal, et kuna § 10 lõiked 3 ja 4 käsitlevad mõlemad
kvalifitseerimise tingimusi, siis peaksid kõik kvalifitseerimise tingimused olema
sätestatud vastavas määruses, mitte seaduses. Meie hinnangul on
ebaproportsionaalne kehtestada ESS-is niivõrd ranged kohustuslikud
kvalifitseerimise tingimused. Seetõttu teeme ettepaneku jätta ESS § 10 lg 3
senisel kujul eelnõust välja ning jätta selles lõikes sätestatud tingimused
võimalikeks kvalifitseerimise tingimuseks, mida valdkonna eest vastutav minister
võib raadiosagedusala kasutusse andmise avaliku konkursi määruses
kehtestada.
2
2. Eraldi juhime tähelepanu ESS § 10 lõike 3 punktile 3, mille kohaselt ei
kvalifitseeri TTJA avalikule konkursile sideettevõtjat, kelle osas esineb
põhjendatud kahtlus, et sideettevõtja või tema juhtimis- või järelevalveorgani liige
võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut. Juhul, kui § 10 lõikes 3
sisalduvad tingimused eelnõusse jäävad, teeb ITL ettepaneku ESS § 10 lg 3 p 3
eelnõust välja jätta, kuna:
2.1. tegemist on väga ebamäärase ja ebaproportsionaalse mittekvalifitseerimise
alusega, sest teoreetiliselt võib igaüks ohustada avalikku korda või
julgeolekut, kuigi enamik meist seda reaalselt ei ohusta. Eelnõust jääb
ebaselgeks, millist ohtu on mõeldud;
2.2. ebaselge on, kellel ja kuidas selline kahtlus võib tekkida. Kust riigiametnik
sellise teadmise võtab? Eelnõus puudub vastav mehhanism ja menetlus, nt ei
ole selge, ning kas võimalik oht on näiteks kõrvaldatav ehk kas ettevõttele
antakse puuduste kõrvaldamise aeg;
2.3. avalik kord on väga lai mõiste hõlmates enda alla ka mitmesuguseid väga
väikseid rikkumisi;
2.4. arusaamatuks jääb, miks on hõlmatud kõik sideettevõtja juhtimis- ja
järelevalveorgani liikmed:
2.5. oleme seisukohal, et ESS-i kontekstis ei pea avalik kord ja julgeolek olema
reguleeritud ühe kaaluga.
3. Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse ESS §-i 10, mille lõike 5 punkti 1 kohaselt
võib raadiosagedusala kasutamise täiendav tingimus olla konkreetse tehnoloogia
kasutamise kohustus. ITL-i hinnangul on see vastuolus tehnoloogia neutraalsuse
põhimõttega, mis on Euroopa Liidu sideregulatsiooni aluspõhimõte (vt Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega
kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (edaspidi: sidedirektiiv),
artikkel 3 lg 4 punkt c), ning on sätestatud ka ESS § 1 lõikes 1. Konkreetse
tehnoloogia kasutamist ei saa sideettevõtjatele ette kirjutada. Seetõttu teeb ITL
ettepaneku ESS § 10 lg 5 p 1 eelnõust välja jätta. Kui Justiitsministeerium leiab,
et vältimatult on vajalik tehnoloogiat avaliku konkursi määruses käsitleda, siis
teeme ettepaneku säte ümber sõnastada selliselt, et see ei kohustaks kasutama
konkreetset tehnoloogiat. Näiteks võiksid olla täiendavaks nõudeks tehnilised
tingimused, millele peab kasutatav tehnoloogia vastama.
4. Eelnõu § 1 punktis 22 on muutunud ka ESS § 10 lg 6 punktis 1 sätestatud
ühekordse loatasu maksimaalne suurus – eelnõu varasemas versioonis oli see
1,597 miljonit eurot, nüüd on 3 miljonit eurot. ITL-ile jääb arusaamatuks, millega
on maksimaalse loatasu peaaegu kahekordne hinnatõus põhjendatud ning kuidas
on jõutud sellise summani. Eriti, kuna jagatavad raadiosagedusala blokid on
muutumas aina väiksemaks.
5. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse ESS § 11 lõiget 11 uue punktiga 32, mille
kohaselt reguleeritakse raadiosageduste kasutamist sageduslubadega, kui see
on vajalik muuhulgas raadiosageduste ühiskasutuse tagamiseks.
3
ITL on seisukohal, et raadiosageduste ühiskasutust ei saa tagada, seda saab
võimaldada. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada eelnõus ESS § 11 lg 1 1 punkt
32 järgmiselt: „raadiosageduste ühiskasutuse võimaldamiseks“. Rõhutame
siinkohal, et ka eelnõu § 1 punktiga 22 muudetava ESS § 10 lg 5 puhul tuleb
arvestada, et ühiskasutuse kokkulepe saab tuleneda vaid sideettevõtjate
vahelisest kokkuleppest või regulaatori poolt kehtestatud
juurdepääsukohustusest.
6. Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse ESS § 14 lg 1 punktiga 21 järgmises
sõnastuses: „taotleja tegevus võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut“.
Tegemist on sarnase muudatusega, mille osas esitasime oma ettepaneku
käesoleva kirja punktis 2.
6.1. Leiame ka eelnõu § 1 punkti 29 puhul, et see tuleb eelnõust välja jätta.
Peame oluliseks siinkohal rõhutada, et eelnõus on jäetud lahendamata
menetluse küsimused, nt kes hindab võimalikku riski ja langetab otsuse.
Arvestada tuleb ka märkimisväärse halduskoormuse tõusuga riigile.
6.2. Antud säte kehtiks ükskõik millisele juriidilisele või füüsilisele isikule, kes
taotleb sagedusluba. Meie hinnangul on võimaluse andmine selliseks
kõikehõlmavaks kontrolliks ja keelamiseks ebaproportsionaalne. Rõhutame
uuesti, et avaliku korra rikkumine on väga lai mõiste, mis hõlmab muuhulgas
paljusid kergemaid rikkumisi. Näiteks võib tekkida olukord, kus antud
sagedusloa andmisest keeldutakse ehitusettevõtjale kes soovib objektil
korraldada raadiosidet, kuid talle on määratud karistus näiteks tööohutuse
nõuete rikkumise eest.
7. Eelnõu § 1 punktiga 33 lisatakse ESS-i uue õigusnormina § 211, millega
reguleeritakse raadiosageduste haldamine ja kasutamine kõrgendatud
kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal. ITL teeb ESS §
211 osas järgmised ettepanekud:
7.1. Eelnõu seletuskirja kohaselt taastatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse,
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppedes endine olukord ehk
sagedusloaga antud sageduse kasutamise õigus taastatakse ning muudetud
sagedusloa tingimused muudetakse tagasi. Eelnõu enda tekstist see üheselt
välja ei tule. Seetõttu teeme ettepaneku see sõnaselgelt eelnõusse lisada, et
välistada ajutises olukorras püsivate muudatuste tegemine.
7.2. Suuremad sideettevõtjad on Eestis elutähtsa teenuse osutajad, mistõttu ei
saa ESS § 211 reguleeritav sageduslubade ajutine muutmine toimuda
ühepoolse käsu täitmisena. Tegemist peab olema dialoogiga, kus
sideettevõtjad saavad võimaluse oma seisukohad, vajadused ja võimalused
välja tuua. Teeme ettepaneku selgitada seda eelnõu seletuskirjas.
7.3. Riigikogus menetluses on riigikaitseseaduse eelnõu SE 112. Juhime
tähelepanu, et ESS § 211 ja riigikaitseseadus peavad olema kooskõlas.
Seetõttu teeme ettepaneku, et ESS §-i 211 lisatakse vähemalt ristviide
riigikaitseseadusele. See aitab seaduse lugejal näha tervikut.
4
8. Eelnõu § 1 punktiga 99 täiendatakse ESS § 87 lõigetega 23 – 25. Juhime
Justiitsministeeriumi tähelepanu sellele, et tegu on täiesti uute normidega, mille
lisamist eelnõusse ei ole sideettevõtjatega arutatud. ITL palub
Justiitsministeeriumi hinnangut selle täienduse vajalikkusele ja
proportsionaalsusele. ITL on seisukohal, et tegemist on ebaproportsionaalse
kohustuse kehtestamisega ja seda järgnevatel põhjustel:
8.1. ESS §-i 87 lisati 30.05.2020. jõustunud muudatusega uued lõiked 2 1 – 22,
millega Vabariigi Valitsusele anti Riigikogu poolt õigus riigi julgeoleku
tagamiseks kehtestada sideettevõtjale kohustus teavitada sidevõrgus
kasutatavast riist- ja tarkvarast ning riigi julgeoleku tagamiseks kehtestada
sideettevõtjale kohustus taotleda sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutamiseks
luba. Selle muudatusega võttis riik sidevõrgu turvalisuse tagamise enda
ülesandeks. Käesoleva eelnõuga lisatavate lõigetega tahetakse see kohustus
tagasi sideettevõtjatele anda, seejuures nõudes, et viimased oma kuludega
sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara turvalisuse auditi telliks. Eeltoodut
arvestades jääb meile muudatuse eesmärk väga arusaamatuks.
8.2. Kavandatav kohustus on seotud ESS § 87 lõigetes 21, 22 ja 24 nimetatud
määrustega, mida ei ole hetkel olemas. ITL-il on väga raske hinnata eelnõu §
1 punktiga 99 tehtavat muudatust, kui me ei tea, mis hakkab sisalduma
nendes määrustes.
8.3. Kui selline kohustus kehtestatakse, siis peab auditi kulud kandma riik, kuna
sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara kooskõlastamise kohustus on
kehtestatud riigi avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks.
9. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse ESS §-i 88. Kuigi ITL on neid muudatusi
MKM-i ja Siseministeeriumiga korduvalt arutanud, ei saa me nendega kõiges
nõustuda ning teeme järgmised ettepanekud:
9.1. ESS § 88 lõikega 1 kohustatakse sideettevõtjaid tagama tasuta ühendus abi-
ja infotelefoninumbriga 1247. Käesoleval kevadel eriolukorra ajal, kui see
number avati, pakkusid osa sideettevõtjatest seda tasuta mõistes, et
eriolukorra ajal peavad kõik osapooled ühiselt panustama suurema eesmärgi
nimel. Nüüd soovitakse see number püsivalt tasuta jätta ning sellega ei saa
sideettevõtjad nõus olla. Tegemist ei ole hädaabinumbriga nagu on viidatud
nimetatud paragrahvi pealkirjas. Selle numbri alla plaanitakse koondada
erinevad riigi infotelefonid (keskkonnateemad, Maanteeamet jne, ITL
teadmisel on riigil nimetatud numbri kasutajate osas skoop väga lai) ning jätta
numbriga seotud kulud sideettevõtja kanda. Leiame, et tegu on
ebaproportsionaalse kohustusega. Juhul kui riik soovib kodanikele info
jagamiseks luua ühtset kontaktpunkti ja tagada sellele helistamine kodanikele
tasuta, peab riik kui tellija sellega seotud kulud kandma. Lisame, et eelnõu
seletuskirjas toodud põhjendus, et 1247 astub senise ka tasuta olnud numbri
110 asemele, pole pädev. Nimelt vastavalt numeratsiooniplaani määruse § 20
lg 3 kohaselt on sideettevõtja kohustused seoses numbriga 110 juba
lõppenud niikuinii (hoolimata kohustuse lõppemisest, teevad sideettevõtjad
riigiga vabast tahtest koostööd numbri 110 osas).
5
Lisame ka, et vastavalt sidedirektiivi nõudele saab ESS-is olema reguleeritud
ka lühinumbrile 116 helistamine (mille eest maksab riigiasutus kui numbriloa
omanik) – ESS § 32 lg 5, palume nimetatud lähenemist ja sidedirektiivist
tulenevat põhimõtet rakendada ka teistele avalikes huvides töötavatele
infonumbritele.
9.2. ESS § 88 lõikega 3 seoses juhime Justiitsministeeriumi tähelepanu sellele, et
sideettevõtjad saavad kättesaadavaks teha andmed ikkagi ainult
hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku poolt kasutatud terminaliseadme
(ehk näiteks mobiiltelefoni) asukoha kohta. Selle isiku tegelikku asukohta
sideettevõtja ei saa teada. Seetõttu teeme ettepaneku ESS § 88 lg 3 lause
lõpp ümber sõnastada järgmiselt: „….IMEI) ja teabe tema terminaliseadme
asukoha kohta.“ Rõhutame, et analoogne muudatus tehakse eelnõu § 1
punktiga 127 ESS § 1111 lõike 1 punktis 6. ITL on seisukohal, et viidatud
sättega samasuguse sõnastuse kasutamine on põhjendatud ka ESS § 88
lõikes 3.
9.3. ESS § 88 lõike 4 osas juhime tähelepanu, et julgeolekuasutuste poolt
määratavate numbrite arv ei ole siin piiratud. Seetõttu tuleb ITL-i hinnangul
lisada eelnõusse täiendus , et julgeolekuasutuse määratud numbreid saab
olla konkreetselt määratud arv. See tähendab, et selliste numbrite arv peab
meie hinnangul väga piiratud ja põhjendatud olema. Ei ole mõeldav, et teavet
nõutakse näiteks kümnete erinevate numbrite kohta, millele on helistatud.
Kuna iga täiendava numbri lisamine toob sideettevõtjatele kaasa kulutusi, siis
leiame, et eelnõu seletuskirja selgitus, miks on vajalik numbreid juurde
võrreldes kehtiva õigusega ning miks just selline arv valitakse, ei ole piisav.
10. Eelnõu § 1 punktiga 110 täiendatakse ESS-i uue §-ga 951, millega sätestatakse
väga mahukad tingimused lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte osas,
mida sideettevõtja peab tarbijatele esitama. ITL palub Justiitsministeeriumi
hinnangut, kas sideettevõtja peab antud juhul lisaks niivõrd mahukale
eriregulatsioonile juhinduma ka võlaõigusseaduse vastavatest sätetest. Kui jah,
siis palume ka selgitust, kuidas seostada võlaõigusseaduse ja ESS-i regulatsioon
lihtsalt mõistetavaks.
11. Eelnõu § 1 punktiga 111 muudetakse ESS §-i 96, mille teksti on jäänud üks
eksitus. Nimelt sätestab eelnõu ESS § 96 lg 2 viimases lauses, et teave tehakse
kättesaadavaks selgel, arusaadaval ja masinloetaval viisil. Eelnõu seletuskirja
kohaselt on masinloetav kuju näiteks XML-formaat. Juhime tähelepanu, et
masinloetav formaat ei saa olla samal ajal selge ja arusaadav. Seetõttu teeme
ettepaneku sõnastada ESS § 96 lg 2 viimane lause ümber järgmiselt: „Nimetatud
teave tehakse kättesaadavaks selgel, arusaadaval või masinloetaval viisil.“
12. Eelnõu § 1 punktiga 129 asendatakse ESS § 1111 lg 2 punktis 5 sõnad
„telefoni-ja mobiiltelefoniteenus“ sõnadega „sideteenuse liik“. Samal ajal
muudetakse eelnõu § 1 punktiga 128 ESS § 1111 lg 2 sissejuhatav lauseosa
selliselt, et sõnad „telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse“ asendatakse
6
„numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajaga“. Oleme seisukohal, et ESS
§ 1111 lg 2 punktis 5 tuleb teha samasugune asendus. Sideteenus on oluliselt
laiem mõiste kui numbripõhine isikutevaheline side teenus, mistõttu tekitab selle
kasutamine segadust.
13. Eelnõu § 1 punktiga 131 muudetakse ESS § 111 lg 3 punkti 3 selliselt, et
teenuse osutaja on kohustatud säilitama nii sisemise kui ka välimise Interneti-
protokolli aadressi, mis on näide sellest, et Eestis nõutakse ühe rohkem
sideteenuse kasutajate andmete säilitamist ja edastamist, kuigi Euroopa Liidus on
suund vastupidine. Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkt 131 eelnõust
välja jätta.
14. Eelnõu § 1 punktiga 132 asendatakse ESS § 1111 lõikes 8 sõnad „telefoni- ja
mobiiltelefoniteenuse“ sõnaga „sideteenuse“. Sideteenus on aga ESS-i järgi
oluliselt laiem mõiste kui telefoni- ja mobiiltelefoniteenus. ITL teeb ettepaneku
kasutada ESS § 1111 lõikes 8 mõistet „numbripõhine isikutevaheline sideteenus“,
sest see on korrektsem.
15. Eelnõu § 1 punktiga 135 täiendatakse ESS § 112 lõiget 1 muude sideteenuse
osutamisel loodud ja säilitatud andmetega. ITL juhib tähelepanu, et selliste
muude andmete väljastamisele ei saa kehtida 10 tunnine väljastamiskohustus. 10
tundi saab kehtida vaid ette kokkulepitud ehk ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3
nimetatud andmete kohta, mille edastamise osas on sideettevõtjad ehitanud
vastavad süsteemid. Muude sideteenuse osutamisel loodud ja säilitatud andmete
kohta ei saa nii lühike tähtaeg kehtida, sest nende väljastamiseks tuleb teha
käsitsi tööd. ITL-i hinnangul ei ole ESS § 112 lg 1 selles küsimuses üheselt selge,
sest sätestab, et kiireloomulise päringu korral tuleb vastata 10 tunni jooksul ja
kiireloomulisena võidakse teoreetiliselt pärida ka eelnõuga lisatavaid muid
andmeid. Seetõttu palume Justiitsministeeriumil see säte üle vaadata ning muuta
selliselt, et muude andmete puhul oleks sideettevõtjal alati aega vastata kuni 10
tööpäeva.
16. Eelnõu § 1 punktidega 137-141 muudetakse ESS §-i 113. Seejuures
asendatakse ESS § 113 lõikes 1 sõna „sidevõrgule“ sõnaga „sidevõrgu kaudu
osutatavale sideteenusele“ ning lisatakse ESS § 113 lõike 2 esimesse lausesse
sideettevõtja kohustus anda jälitus- ja julgeolekuasutusele teavet võrkude ja
teenuste turvalisusega seotud tehniliste meetmete kohta. Viimase muudatusega
on seotud ka ESS § 113 lg 3 punkti 3 lisatav täiendus. ITL juhib seoses nende
muudatustega tähelepanu, et iga sideettevõtja saab võimaldada juurdepääsu
ainult tema enda teenusele, anda infot ainult tema enda poolt kehtestatud
meetmete kohta ning taastada andmeid ainult siis, kui ta ise on neid meetmeid
rakendanud. Näiteks ei ole võimalik andmeside teenust osutaval ettevõtjal anda
juurdepääsu suhtlusrakenduse vahendusel (näiteks WhatsApp) vahetatud
teabele. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada need sätted järgmiselt:
7
16.1. ESS § 113 lg 1: „Sideettevõtja peab võimaldama jälitus- või
julgeolekuasutusele juurdepääsu sideettevõtja enda poolt sidevõrgu kaudu
osutavale sideteenusele vastavalt jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi
saladuse õiguse või eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks.“
16.2. ESS § 113 lg 2 esimene lause: „Sideettevõtja peab sideteenusele
juurdepääsu võimaldamisega seoses andma jälitus- või julgeolekuasutuse
taotlusel talle teavet sidevõrgu tehniliste parameetrite ning sideettevõtja enda
poolt kasutatavate võrkude ja teenuste turvalisusega seotud tehniliste
meetmete kohta“.
16.3. ESS § 113 lg 3 p 3: „tagama valitud sõnumite ja nende ülekandmisega
seonduvate andmete kaitse ning andmete taastamise nende kaitseks
sideettevõtja enda poolt kasutatud tehniliste meetmete korral“.
17. Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse ehitusseadustikku §-ga 6112, mille lõike 2
kohaselt on riigi või kohaliku omavalitsuse üksusel õigus nõuda sideettevõtjalt
juurdepääsupunkti paigaldamise eest mõistlikku tasu. Eelnõu seletuskiri ei
täpsusta, mida see mõistlik tasu tähendab. ITL on seisukohal, et sideettevõtja
poolt tasutav tasu peaks minema juurdepääsupunkti paigaldamisega seotud
otseste kulude katteks ning see ei tohiks olla riigi või kohaliku omavalitsuse
üksusele täiendav tulu. Selline tõlgendus on kooskõlas ka sidedirektiivi mõttega.
Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada ehitusseadustiku § 61 12 lg 2 järgmiselt:
„Riigi või kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta lõikes 1 nimetatud
juurdepääsupunkti paigaldamise eest mõistlikku tasu otseste kulude piires“.
18. Lisame, et ITL-ile teadaolevalt on Siseministeerium esitanud MKM-ile ettepaneku
lisada eelnõusse sideettevõtja kohustus tuvastada enne anonüümse ettemakstud
mobiiltelefoniteenuse kasutamist teenuse tegelik kasutaja või tema seaduslik
esindaja. Sellega seonduvalt tuleks sideettevõtjatel hakata säilitama ka veel
rohkem andmeid, kuna lisanduks kohustus säilitada tegeliku kasutaja andmed
ning kõneaja laadimise andmed. Seda muudatust eelnõu hetkel ei sisalda, aga
ITL palub sellele Justiitsministeeriumi hinnangut, kuna oleme seisukohal, et
kavandatav kohustus on ebaproportsionaalne loodetava eesmärgi suhtes.
Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid toetada. Oleme valmis vajadusel
jagama täiendavaid selgitusi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht