dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. juuli 2020
Viit
2-2/19-0381/4216
Registreeritud
21. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/19-0381
Vastutaja
Liisi Moks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎20.07.2020_5.1-1_20-3_MKM_arvamus ESS eelnõu kohta.asice405 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN 20. juuli 2020 nr 5.1-1/20-3 Arvamus elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: ITL) on analüüsinud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõud (edaspidi: eelnõu), mille Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas 29.06.2020 kirjaga nr 2-2/19-0381/4216 Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks. Samuti oleme tutvunud eelnõu lisaks 3 olevas kooskõlastustabelis toodud vastustega ITL poolt eelnõule tehtud ettepanekutele. ITL-i hinnangul on eelnõus endiselt mõningad probleemid, mille osas esitasime oma ettepanekud Justiitsministeeriumile (kiri lisatud). Lisaks Justiitsministeeriumile saadetud kirjas välja toodud probleemidele vajavad meie hinnangul lahendust ka järgmised küsimused ja ettepanekud: 1. Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse elektroonilise side seaduse (edaspidi: ESS) § 9 lõiget 5. Selle sätte sõnastust on muudetud võrreldes 28.02.2020. kooskõlastamisele saadetud versiooniga (edaspidi: eelnõu eelmine versioon). ESS § 9 lõike 5 uus sõnastus on järgmine: „Kui määrus piirab oluliselt raadiosageduste kasutaja õigusi, jõustub ese raadiosageduste kasutaja õigusi piiravas osas pärast kahe aasta möödumist selle avaldamise päevast kui rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti.“ (muudatused alla joonitud). Palume MKM-il lisada eelnõu seletuskirja näiteid määruse tingimustest, mis piiravad kasutajate õigusi oluliselt ja mis mitte. 2. Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse ESS §-i 10, mille lõike 5 punkti 4 kohaselt võib raadiosagedusala kasutamise täiendav tingimus olla sidevõrgu ühiskasutus. ITL palub selgitada, mida on selle uue punktiga silmas peetud. Meie arusaamise kohaselt saab selline ühiskasutus olla kas äriettevõtete vaheline kokkulepe või tulla näiteks juurdepääsukohustusest. 3. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse ESS § 11 lõiget 11 uute punktidega 31-33. ITL palus oma 31.03.2020. MKM-ile saadetud arvamuses eelnõu eelmise versiooni kohta (punkt 1.5) põhjendada punkti 33 ehk riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise lisamist käesolevasse sättesse. Leiame, et teie poolt eelnõu lisaks 3 olevas kooskõlastustabelis antud selgitus on liiga lakooniline, mistõttu palume MKM-il selle sätte lisamise vajadust uuesti põhjendada. 2 4. Eelnõu § 1 punktiga 88 lisatakse ESS-i muuhulgas uus säte § 632, mille lõiget 5 palus ITL MKM-il täiendavalt selgitada. Eelnõu seletuskirja lisatud selgitus ei vasta meie hinnangul ammendavalt kõigile püstitatud küsimustele, mistõttu palume MKM-il uuesti vastata. Mida sideettevõtjale vastava kohustuse panemine tegelikkuses võib tähendada ja kuidas on selle kohustuse täitmine teostatav? 5. Eelnõu § 1 punktidega 102 - 104 muudetakse ESS §-i 872. ITL kordab siinkohal oma varasemat ettepanekut nr 1.19 tõsta § 872 lg 6 ettepoole, näiteks lõikeks 1. Oleme endiselt seisukohal, et vastav muudatus aitaks tagada õigusselguse. 6. Eelnõu § 1 punktiga 130 täiendatakse ESS § 1111 lg 2 punkti 8 selliselt, et säilitada tuleb ka kärjetunnus kõne lõpetamise ajal. Siin tuleb arvestada ka sideettevõtetel tekkida võivate kuludega, milleks on nii võimekuse loomise kui ka jooksvad kulud, mida tuleb kajastada riigi ja sideettevõtjate vahelistes lepingutes. 7. Eelnõu § 3 punktiga 7 muudetakse riigilõivuseaduse lisa 3. ITL ei saa nõustuda selle punktis sisalduva riigilõivu suurusega sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest mobiiltelefonivõrgule, juurdepääsu raadiovõrgule või liikuva maaside lairiba raadiovõrgule. ITL esitab järgmise (varasemaga võrreldes korrigeeritud) ettepaneku: Eelnõu kohaselt oleks riigilõiv sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 1 euro ning sagedusalas 24 GHz ja enam 0,55 eurot. Eelnõu lisaks 3 olevas kooskõlastustabelis ja eelnõu lisaks 2 olevas seletuskirjas ei ole toodud nimetatud suuruses riigilõivu arvutuskäigu põhjendusi. ITL jääb oma seisukoha juurde, et mida kõrgem on sagedusala, seda väiksem on katvus ja riigilõiv peab oluliselt vähenema, olles korrelatsioonis sideettevõtja poolt tehtavate investeeringu vajadustega tihedamasse võrku. Tegelikult on katvuse vähenemine lausa mitmekordne, mitte pelgalt kahekordne. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada RLS-i lisa 3 punktid 2.4 ning 2.5. järgmiselt: „2.4. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 0,19 eurot „2.5 sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,15 eurot“. Oleme valmis selle ettepaneku aluseks olevaid arvutusi teiega jagama ning täiendavalt selgitama. Soovime teiega kohtuda eesmärgiga arutada ülaltoodud küsimusi ja ITL-i poolt Justiitsministeeriumile esitatud ettepanekuid ning neile lahendused leida. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuh Lisa Justiitsministeeriumile 20. juuli 2020 saadetud kiri nr 5.1-1/20-2 Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN 20. juuli 2020 nr 5.1-1/20-2 Arvamus elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: ITL) pöördub Teie poole seoses elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi: eelnõu), mille Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas 29.06.2020 kirjaga nr 2-2/19-0381/4216 Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks (eelnõu toimiku EIS-is 20-0215). ITL on olnud selle eelnõu ettevalmistamisel MKM-i poolt kaasatud ning mitmeid meie ettepanekuid on arvestatud. Siiski soovime käesoleva kirjaga juhtida Justiitsministeeriumi tähelepanu eelnõus sisalduvatele järgmistele probleemidele ning teha oma ettepanekud nende lahendamiseks: 1. Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse elektroonilise side seaduse (edaspidi: ESS) §-i 10, mille lõike 4 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister raadiosagedusala kasutusse andmise avaliku konkursi määruses kehtestada avalikule konkursile kvalifitseerimiseks esitatavad tingimused sideettevõtja majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Sama paragrahvi lõige 3 näeb aga ette tingimused, millal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi: TTJA) ei kvalifitseeri sideettevõtjat avalikule konkursile. ITL on seisukohal, et kuna § 10 lõiked 3 ja 4 käsitlevad mõlemad kvalifitseerimise tingimusi, siis peaksid kõik kvalifitseerimise tingimused olema sätestatud vastavas määruses, mitte seaduses. Meie hinnangul on ebaproportsionaalne kehtestada ESS-is niivõrd ranged kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused. Seetõttu teeme ettepaneku jätta ESS § 10 lg 3 senisel kujul eelnõust välja ning jätta selles lõikes sätestatud tingimused võimalikeks kvalifitseerimise tingimuseks, mida valdkonna eest vastutav minister võib raadiosagedusala kasutusse andmise avaliku konkursi määruses kehtestada. 2 2. Eraldi juhime tähelepanu ESS § 10 lõike 3 punktile 3, mille kohaselt ei kvalifitseeri TTJA avalikule konkursile sideettevõtjat, kelle osas esineb põhjendatud kahtlus, et sideettevõtja või tema juhtimis- või järelevalveorgani liige võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut. Juhul, kui § 10 lõikes 3 sisalduvad tingimused eelnõusse jäävad, teeb ITL ettepaneku ESS § 10 lg 3 p 3 eelnõust välja jätta, kuna: 2.1. tegemist on väga ebamäärase ja ebaproportsionaalse mittekvalifitseerimise alusega, sest teoreetiliselt võib igaüks ohustada avalikku korda või julgeolekut, kuigi enamik meist seda reaalselt ei ohusta. Eelnõust jääb ebaselgeks, millist ohtu on mõeldud; 2.2. ebaselge on, kellel ja kuidas selline kahtlus võib tekkida. Kust riigiametnik sellise teadmise võtab? Eelnõus puudub vastav mehhanism ja menetlus, nt ei ole selge, ning kas võimalik oht on näiteks kõrvaldatav ehk kas ettevõttele antakse puuduste kõrvaldamise aeg; 2.3. avalik kord on väga lai mõiste hõlmates enda alla ka mitmesuguseid väga väikseid rikkumisi; 2.4. arusaamatuks jääb, miks on hõlmatud kõik sideettevõtja juhtimis- ja järelevalveorgani liikmed: 2.5. oleme seisukohal, et ESS-i kontekstis ei pea avalik kord ja julgeolek olema reguleeritud ühe kaaluga. 3. Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse ESS §-i 10, mille lõike 5 punkti 1 kohaselt võib raadiosagedusala kasutamise täiendav tingimus olla konkreetse tehnoloogia kasutamise kohustus. ITL-i hinnangul on see vastuolus tehnoloogia neutraalsuse põhimõttega, mis on Euroopa Liidu sideregulatsiooni aluspõhimõte (vt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (edaspidi: sidedirektiiv), artikkel 3 lg 4 punkt c), ning on sätestatud ka ESS § 1 lõikes 1. Konkreetse tehnoloogia kasutamist ei saa sideettevõtjatele ette kirjutada. Seetõttu teeb ITL ettepaneku ESS § 10 lg 5 p 1 eelnõust välja jätta. Kui Justiitsministeerium leiab, et vältimatult on vajalik tehnoloogiat avaliku konkursi määruses käsitleda, siis teeme ettepaneku säte ümber sõnastada selliselt, et see ei kohustaks kasutama konkreetset tehnoloogiat. Näiteks võiksid olla täiendavaks nõudeks tehnilised tingimused, millele peab kasutatav tehnoloogia vastama. 4. Eelnõu § 1 punktis 22 on muutunud ka ESS § 10 lg 6 punktis 1 sätestatud ühekordse loatasu maksimaalne suurus – eelnõu varasemas versioonis oli see 1,597 miljonit eurot, nüüd on 3 miljonit eurot. ITL-ile jääb arusaamatuks, millega on maksimaalse loatasu peaaegu kahekordne hinnatõus põhjendatud ning kuidas on jõutud sellise summani. Eriti, kuna jagatavad raadiosagedusala blokid on muutumas aina väiksemaks. 5. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse ESS § 11 lõiget 11 uue punktiga 32, mille kohaselt reguleeritakse raadiosageduste kasutamist sageduslubadega, kui see on vajalik muuhulgas raadiosageduste ühiskasutuse tagamiseks. 3 ITL on seisukohal, et raadiosageduste ühiskasutust ei saa tagada, seda saab võimaldada. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada eelnõus ESS § 11 lg 1 1 punkt 32 järgmiselt: „raadiosageduste ühiskasutuse võimaldamiseks“. Rõhutame siinkohal, et ka eelnõu § 1 punktiga 22 muudetava ESS § 10 lg 5 puhul tuleb arvestada, et ühiskasutuse kokkulepe saab tuleneda vaid sideettevõtjate vahelisest kokkuleppest või regulaatori poolt kehtestatud juurdepääsukohustusest. 6. Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse ESS § 14 lg 1 punktiga 21 järgmises sõnastuses: „taotleja tegevus võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut“. Tegemist on sarnase muudatusega, mille osas esitasime oma ettepaneku käesoleva kirja punktis 2. 6.1. Leiame ka eelnõu § 1 punkti 29 puhul, et see tuleb eelnõust välja jätta. Peame oluliseks siinkohal rõhutada, et eelnõus on jäetud lahendamata menetluse küsimused, nt kes hindab võimalikku riski ja langetab otsuse. Arvestada tuleb ka märkimisväärse halduskoormuse tõusuga riigile. 6.2. Antud säte kehtiks ükskõik millisele juriidilisele või füüsilisele isikule, kes taotleb sagedusluba. Meie hinnangul on võimaluse andmine selliseks kõikehõlmavaks kontrolliks ja keelamiseks ebaproportsionaalne. Rõhutame uuesti, et avaliku korra rikkumine on väga lai mõiste, mis hõlmab muuhulgas paljusid kergemaid rikkumisi. Näiteks võib tekkida olukord, kus antud sagedusloa andmisest keeldutakse ehitusettevõtjale kes soovib objektil korraldada raadiosidet, kuid talle on määratud karistus näiteks tööohutuse nõuete rikkumise eest. 7. Eelnõu § 1 punktiga 33 lisatakse ESS-i uue õigusnormina § 211, millega reguleeritakse raadiosageduste haldamine ja kasutamine kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal. ITL teeb ESS § 211 osas järgmised ettepanekud: 7.1. Eelnõu seletuskirja kohaselt taastatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppedes endine olukord ehk sagedusloaga antud sageduse kasutamise õigus taastatakse ning muudetud sagedusloa tingimused muudetakse tagasi. Eelnõu enda tekstist see üheselt välja ei tule. Seetõttu teeme ettepaneku see sõnaselgelt eelnõusse lisada, et välistada ajutises olukorras püsivate muudatuste tegemine. 7.2. Suuremad sideettevõtjad on Eestis elutähtsa teenuse osutajad, mistõttu ei saa ESS § 211 reguleeritav sageduslubade ajutine muutmine toimuda ühepoolse käsu täitmisena. Tegemist peab olema dialoogiga, kus sideettevõtjad saavad võimaluse oma seisukohad, vajadused ja võimalused välja tuua. Teeme ettepaneku selgitada seda eelnõu seletuskirjas. 7.3. Riigikogus menetluses on riigikaitseseaduse eelnõu SE 112. Juhime tähelepanu, et ESS § 211 ja riigikaitseseadus peavad olema kooskõlas. Seetõttu teeme ettepaneku, et ESS §-i 211 lisatakse vähemalt ristviide riigikaitseseadusele. See aitab seaduse lugejal näha tervikut. 4 8. Eelnõu § 1 punktiga 99 täiendatakse ESS § 87 lõigetega 23 – 25. Juhime Justiitsministeeriumi tähelepanu sellele, et tegu on täiesti uute normidega, mille lisamist eelnõusse ei ole sideettevõtjatega arutatud. ITL palub Justiitsministeeriumi hinnangut selle täienduse vajalikkusele ja proportsionaalsusele. ITL on seisukohal, et tegemist on ebaproportsionaalse kohustuse kehtestamisega ja seda järgnevatel põhjustel: 8.1. ESS §-i 87 lisati 30.05.2020. jõustunud muudatusega uued lõiked 2 1 – 22, millega Vabariigi Valitsusele anti Riigikogu poolt õigus riigi julgeoleku tagamiseks kehtestada sideettevõtjale kohustus teavitada sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast ning riigi julgeoleku tagamiseks kehtestada sideettevõtjale kohustus taotleda sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutamiseks luba. Selle muudatusega võttis riik sidevõrgu turvalisuse tagamise enda ülesandeks. Käesoleva eelnõuga lisatavate lõigetega tahetakse see kohustus tagasi sideettevõtjatele anda, seejuures nõudes, et viimased oma kuludega sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara turvalisuse auditi telliks. Eeltoodut arvestades jääb meile muudatuse eesmärk väga arusaamatuks. 8.2. Kavandatav kohustus on seotud ESS § 87 lõigetes 21, 22 ja 24 nimetatud määrustega, mida ei ole hetkel olemas. ITL-il on väga raske hinnata eelnõu § 1 punktiga 99 tehtavat muudatust, kui me ei tea, mis hakkab sisalduma nendes määrustes. 8.3. Kui selline kohustus kehtestatakse, siis peab auditi kulud kandma riik, kuna sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara kooskõlastamise kohustus on kehtestatud riigi avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks. 9. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse ESS §-i 88. Kuigi ITL on neid muudatusi MKM-i ja Siseministeeriumiga korduvalt arutanud, ei saa me nendega kõiges nõustuda ning teeme järgmised ettepanekud: 9.1. ESS § 88 lõikega 1 kohustatakse sideettevõtjaid tagama tasuta ühendus abi- ja infotelefoninumbriga 1247. Käesoleval kevadel eriolukorra ajal, kui see number avati, pakkusid osa sideettevõtjatest seda tasuta mõistes, et eriolukorra ajal peavad kõik osapooled ühiselt panustama suurema eesmärgi nimel. Nüüd soovitakse see number püsivalt tasuta jätta ning sellega ei saa sideettevõtjad nõus olla. Tegemist ei ole hädaabinumbriga nagu on viidatud nimetatud paragrahvi pealkirjas. Selle numbri alla plaanitakse koondada erinevad riigi infotelefonid (keskkonnateemad, Maanteeamet jne, ITL teadmisel on riigil nimetatud numbri kasutajate osas skoop väga lai) ning jätta numbriga seotud kulud sideettevõtja kanda. Leiame, et tegu on ebaproportsionaalse kohustusega. Juhul kui riik soovib kodanikele info jagamiseks luua ühtset kontaktpunkti ja tagada sellele helistamine kodanikele tasuta, peab riik kui tellija sellega seotud kulud kandma. Lisame, et eelnõu seletuskirjas toodud põhjendus, et 1247 astub senise ka tasuta olnud numbri 110 asemele, pole pädev. Nimelt vastavalt numeratsiooniplaani määruse § 20 lg 3 kohaselt on sideettevõtja kohustused seoses numbriga 110 juba lõppenud niikuinii (hoolimata kohustuse lõppemisest, teevad sideettevõtjad riigiga vabast tahtest koostööd numbri 110 osas). 5 Lisame ka, et vastavalt sidedirektiivi nõudele saab ESS-is olema reguleeritud ka lühinumbrile 116 helistamine (mille eest maksab riigiasutus kui numbriloa omanik) – ESS § 32 lg 5, palume nimetatud lähenemist ja sidedirektiivist tulenevat põhimõtet rakendada ka teistele avalikes huvides töötavatele infonumbritele. 9.2. ESS § 88 lõikega 3 seoses juhime Justiitsministeeriumi tähelepanu sellele, et sideettevõtjad saavad kättesaadavaks teha andmed ikkagi ainult hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku poolt kasutatud terminaliseadme (ehk näiteks mobiiltelefoni) asukoha kohta. Selle isiku tegelikku asukohta sideettevõtja ei saa teada. Seetõttu teeme ettepaneku ESS § 88 lg 3 lause lõpp ümber sõnastada järgmiselt: „….IMEI) ja teabe tema terminaliseadme asukoha kohta.“ Rõhutame, et analoogne muudatus tehakse eelnõu § 1 punktiga 127 ESS § 1111 lõike 1 punktis 6. ITL on seisukohal, et viidatud sättega samasuguse sõnastuse kasutamine on põhjendatud ka ESS § 88 lõikes 3. 9.3. ESS § 88 lõike 4 osas juhime tähelepanu, et julgeolekuasutuste poolt määratavate numbrite arv ei ole siin piiratud. Seetõttu tuleb ITL-i hinnangul lisada eelnõusse täiendus , et julgeolekuasutuse määratud numbreid saab olla konkreetselt määratud arv. See tähendab, et selliste numbrite arv peab meie hinnangul väga piiratud ja põhjendatud olema. Ei ole mõeldav, et teavet nõutakse näiteks kümnete erinevate numbrite kohta, millele on helistatud. Kuna iga täiendava numbri lisamine toob sideettevõtjatele kaasa kulutusi, siis leiame, et eelnõu seletuskirja selgitus, miks on vajalik numbreid juurde võrreldes kehtiva õigusega ning miks just selline arv valitakse, ei ole piisav. 10. Eelnõu § 1 punktiga 110 täiendatakse ESS-i uue §-ga 951, millega sätestatakse väga mahukad tingimused lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte osas, mida sideettevõtja peab tarbijatele esitama. ITL palub Justiitsministeeriumi hinnangut, kas sideettevõtja peab antud juhul lisaks niivõrd mahukale eriregulatsioonile juhinduma ka võlaõigusseaduse vastavatest sätetest. Kui jah, siis palume ka selgitust, kuidas seostada võlaõigusseaduse ja ESS-i regulatsioon lihtsalt mõistetavaks. 11. Eelnõu § 1 punktiga 111 muudetakse ESS §-i 96, mille teksti on jäänud üks eksitus. Nimelt sätestab eelnõu ESS § 96 lg 2 viimases lauses, et teave tehakse kättesaadavaks selgel, arusaadaval ja masinloetaval viisil. Eelnõu seletuskirja kohaselt on masinloetav kuju näiteks XML-formaat. Juhime tähelepanu, et masinloetav formaat ei saa olla samal ajal selge ja arusaadav. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada ESS § 96 lg 2 viimane lause ümber järgmiselt: „Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks selgel, arusaadaval või masinloetaval viisil.“ 12. Eelnõu § 1 punktiga 129 asendatakse ESS § 1111 lg 2 punktis 5 sõnad „telefoni-ja mobiiltelefoniteenus“ sõnadega „sideteenuse liik“. Samal ajal muudetakse eelnõu § 1 punktiga 128 ESS § 1111 lg 2 sissejuhatav lauseosa selliselt, et sõnad „telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse“ asendatakse 6 „numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajaga“. Oleme seisukohal, et ESS § 1111 lg 2 punktis 5 tuleb teha samasugune asendus. Sideteenus on oluliselt laiem mõiste kui numbripõhine isikutevaheline side teenus, mistõttu tekitab selle kasutamine segadust. 13. Eelnõu § 1 punktiga 131 muudetakse ESS § 111 lg 3 punkti 3 selliselt, et teenuse osutaja on kohustatud säilitama nii sisemise kui ka välimise Interneti- protokolli aadressi, mis on näide sellest, et Eestis nõutakse ühe rohkem sideteenuse kasutajate andmete säilitamist ja edastamist, kuigi Euroopa Liidus on suund vastupidine. Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkt 131 eelnõust välja jätta. 14. Eelnõu § 1 punktiga 132 asendatakse ESS § 1111 lõikes 8 sõnad „telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse“ sõnaga „sideteenuse“. Sideteenus on aga ESS-i järgi oluliselt laiem mõiste kui telefoni- ja mobiiltelefoniteenus. ITL teeb ettepaneku kasutada ESS § 1111 lõikes 8 mõistet „numbripõhine isikutevaheline sideteenus“, sest see on korrektsem. 15. Eelnõu § 1 punktiga 135 täiendatakse ESS § 112 lõiget 1 muude sideteenuse osutamisel loodud ja säilitatud andmetega. ITL juhib tähelepanu, et selliste muude andmete väljastamisele ei saa kehtida 10 tunnine väljastamiskohustus. 10 tundi saab kehtida vaid ette kokkulepitud ehk ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete kohta, mille edastamise osas on sideettevõtjad ehitanud vastavad süsteemid. Muude sideteenuse osutamisel loodud ja säilitatud andmete kohta ei saa nii lühike tähtaeg kehtida, sest nende väljastamiseks tuleb teha käsitsi tööd. ITL-i hinnangul ei ole ESS § 112 lg 1 selles küsimuses üheselt selge, sest sätestab, et kiireloomulise päringu korral tuleb vastata 10 tunni jooksul ja kiireloomulisena võidakse teoreetiliselt pärida ka eelnõuga lisatavaid muid andmeid. Seetõttu palume Justiitsministeeriumil see säte üle vaadata ning muuta selliselt, et muude andmete puhul oleks sideettevõtjal alati aega vastata kuni 10 tööpäeva. 16. Eelnõu § 1 punktidega 137-141 muudetakse ESS §-i 113. Seejuures asendatakse ESS § 113 lõikes 1 sõna „sidevõrgule“ sõnaga „sidevõrgu kaudu osutatavale sideteenusele“ ning lisatakse ESS § 113 lõike 2 esimesse lausesse sideettevõtja kohustus anda jälitus- ja julgeolekuasutusele teavet võrkude ja teenuste turvalisusega seotud tehniliste meetmete kohta. Viimase muudatusega on seotud ka ESS § 113 lg 3 punkti 3 lisatav täiendus. ITL juhib seoses nende muudatustega tähelepanu, et iga sideettevõtja saab võimaldada juurdepääsu ainult tema enda teenusele, anda infot ainult tema enda poolt kehtestatud meetmete kohta ning taastada andmeid ainult siis, kui ta ise on neid meetmeid rakendanud. Näiteks ei ole võimalik andmeside teenust osutaval ettevõtjal anda juurdepääsu suhtlusrakenduse vahendusel (näiteks WhatsApp) vahetatud teabele. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada need sätted järgmiselt: 7 16.1. ESS § 113 lg 1: „Sideettevõtja peab võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusele juurdepääsu sideettevõtja enda poolt sidevõrgu kaudu osutavale sideteenusele vastavalt jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse või eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks.“ 16.2. ESS § 113 lg 2 esimene lause: „Sideettevõtja peab sideteenusele juurdepääsu võimaldamisega seoses andma jälitus- või julgeolekuasutuse taotlusel talle teavet sidevõrgu tehniliste parameetrite ning sideettevõtja enda poolt kasutatavate võrkude ja teenuste turvalisusega seotud tehniliste meetmete kohta“. 16.3. ESS § 113 lg 3 p 3: „tagama valitud sõnumite ja nende ülekandmisega seonduvate andmete kaitse ning andmete taastamise nende kaitseks sideettevõtja enda poolt kasutatud tehniliste meetmete korral“. 17. Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse ehitusseadustikku §-ga 6112, mille lõike 2 kohaselt on riigi või kohaliku omavalitsuse üksusel õigus nõuda sideettevõtjalt juurdepääsupunkti paigaldamise eest mõistlikku tasu. Eelnõu seletuskiri ei täpsusta, mida see mõistlik tasu tähendab. ITL on seisukohal, et sideettevõtja poolt tasutav tasu peaks minema juurdepääsupunkti paigaldamisega seotud otseste kulude katteks ning see ei tohiks olla riigi või kohaliku omavalitsuse üksusele täiendav tulu. Selline tõlgendus on kooskõlas ka sidedirektiivi mõttega. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada ehitusseadustiku § 61 12 lg 2 järgmiselt: „Riigi või kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta lõikes 1 nimetatud juurdepääsupunkti paigaldamise eest mõistlikku tasu otseste kulude piires“. 18. Lisame, et ITL-ile teadaolevalt on Siseministeerium esitanud MKM-ile ettepaneku lisada eelnõusse sideettevõtja kohustus tuvastada enne anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse kasutamist teenuse tegelik kasutaja või tema seaduslik esindaja. Sellega seonduvalt tuleks sideettevõtjatel hakata säilitama ka veel rohkem andmeid, kuna lisanduks kohustus säilitada tegeliku kasutaja andmed ning kõneaja laadimise andmed. Seda muudatust eelnõu hetkel ei sisalda, aga ITL palub sellele Justiitsministeeriumi hinnangut, kuna oleme seisukohal, et kavandatav kohustus on ebaproportsionaalne loodetava eesmärgi suhtes. Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid toetada. Oleme valmis vajadusel jagama täiendavaid selgitusi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel