dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. juuli 2020
Viit
2-8/20-0024/4645
Registreeritud
31. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-8 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud ministri määruste eelnõud
Toimik
2-8/20-0024
Vastutaja
Sten Tikerpe (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Riigi infosüsteemide osakond)

Failid

  • 📎2-820-00244645 31.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc295 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 16.07.2020 nr JUM/20-0894/-1K [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 31.07.2020 nr 2-8/20-0024/4645 10122, Tallinn Vastuskiri justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõule Austatud justiitsminister Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) 16. juulil kooskõlastamiseks justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu. Oleme tänaseks eelnõu läbi töötanud ja otsustanud sellele kooskõlastuse andmata jätta. Peamise eelnõu kooskõlastamata jätmise põhjusena soovime esile tuua, et meie hinnangul kujutavad eelnõuga kaasnevad mõjud endast ebaproportsionaalset ettevõtlusvabaduse piirangut ning soovitud eesmärk (kohtute infosüsteemis sisalduvate isikuandmete üldise kasutamise piiramine) on saavutatav õigustehnoloogilisi rakendusi pakkuvaid ettevõtjaid ja nende kasutajaid vähem koormavate meetmetega. Riigikohus on selgitanud, et põhiseaduse §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabaduse kui põhiõiguse tuumaks on riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks ja seda vabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse.1 Seetõttu on eelnõu meie hinnangul käsitletav ettevõtlusvabadust piirava õigusaktina, kuid võimalikku põhiõiguse riivet eelnõu seletuskirjas analüüsitud ei ole. Eelkõige soovime Teie tähelepanu juhtida asjaolule, et eelnõu kohaselt sätestatavate piirangute ja nende jõustamiseks Riigi Teataja kohtulahendite otsingumootoris kasutatava tehnoloogilise tõkendi (nn. robotilõks) rakendamise tulemuseks on olukord, kus masintöötlematuks muutuvad mitte ainult kohtulahendites sisalduvad isikuandmed, vaid kohtulahendid tervikuna. Kuivõrd eelnõu seletuskirjas on mainitud, et määruse rakendamisega ei kaasne vajalikke tegevusi, kulusid ega tulusid, ei ole meil alust arvata, et määruse jõustamisel võetaks kasutusele alternatiivne lahendus, mis muudab masintöötlematuks üksnes menetlusosaliste isikuandmed. Seeläbi piiratakse aga oluliselt Eesti ettevõtjate poolt pakutavate ja õiguspraktikute poolt viimastel aastatel laia kasutust leidnud õigustehnoloogiliste lahenduste rakendusvõimalusi. Vastavate õigustehnoloogiliste lahenduste toimimiseks on vältimatult vajalik kohtulahendite sisu avaldamine masintöödeldavana. MKM nõustub eelnõuga taotletava eesmärgiga, milleks on kohtuotsustes ja määrustes ning muus 1 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28. aprilli 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-6-00, p 11. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 nende kohta avalikustavas teabes sisalduvate isikuandmete kaitse. Oleme nõus probleemipüstitusega, mille kohaselt kohtulahendites sisalduvate isikuandmete käsitlemine avaandmetena (üldiseks kasutamiseks masintöödeldavalt kättesaadavana) võib kahjustada isikute eraelu puutumatust. Meie hinnangul on aga soovitud eesmärk võimalik saavutada õigustehnoloogia-ettevõtjaid ja nende teenuste kasutajaid oluliselt vähem koormavate meetmetega. Üheks võimaluseks võib olla kohtulahendite avalikustamine masintöödeldavana anonümiseeritud kujul, kuid isikustatult üksnes inimloetaval kujul. Alternatiivselt võiks kaaluda õigustehnoloogia-ettevõtjatele lepingulisel alusel masinloetavate kohtulahendite kättesaadavuse tagamist, leppides seejuures kokku isikuandmete töötlemise tingimustes ning vajadusel ka sanktsioonides. Õigustehnoloogilisi rakendusi kasutatakse eeskätt lahendite sisule ja õigusliku argumentatsiooni seisukohalt olulistele asjaoludele kiireks ligipääsuks ning analüüsiks. Isikuandmed ei ole selle tegevuse käigus relevantsed ning lahendite avaldamine isegi anonümiseeritud kujul masintöödeldavana ei tooks kaasa probleeme teenusepakkujatele ega rakenduste kasutajatele. Soovitame potentsiaalsete alternatiivide rakendamise võimalikkuse ja efektiivsuse osas konsulteerida MKM riigi infosüsteemide osakonna andmete valdkonna ekspertidega. Täiendava probleemina toome esile, et eelnõu väljatöötamise käigus ei ole konsulteeritud mõjutatud osapooltega. Lisaks ettevõtjatele, kelle ärimudeli toimimisele eelnõul oluline mõju võib olla, tuleb arvestada ka kohtutega, kelle tööd planeeritav muudatus potentsiaalselt oluliselt mõjutab ning õiguspraktikutega, kes õigustehnoloogilisi lahendusi töös igapäevaselt kasutavad. Nõustuda ei saa eelnõu seletuskirjas sisalduva väitega, mille kohaselt ei too muudatus kaasa halduskoormuse muutust kodanikele, ettevõtetele ning töökoormuse muutust avalikule sektorile. Lisaks eelmistes lõikudes kirjeldatud negatiivsele ettevõtjasuunalisele mõjule teeb muudatus raskemini töödeldavaks kohtulahendite andmed nii õigustehnoloogilisi tööriistu kasutavatele kodanikele, õigusnõustajatele (õigus- ja advokaadibürood) kui ka muudele õiguspraktikutele. Üheseltmõistetavalt kaasneb muudatusega ka töökoormuse suurenemine avalikule sektorile. Muudatusest tulenevatele võimalikele probleemidele ja töökoormuse olulisele suurenemisele on meedia vahendusel tähelepanu juhtinud nii kohtute esindajad individuaalselt kui ka Eesti Kohtunike Ühing. Kokkuvõtvalt soovime rõhutada, et eelnõu jõustamisel tänasel kujul toimuks tagasiminek kohtute, juristide, advokaatide ja teiste õiguspraktikute töös, mis tähendaks nende igapäevases tegevuses tarkade lahenduste asemel käsitsi tehtava töö osakaalu olulist suurenemist. See tähendab muuhulgas märkimisväärset täiendavat ajakulu õigusteenuse pakkumisel, mis võib väljenduda kõrgemas õigusteenuse hinnas ja selle kättesaadavuse vähenemises lõpptarbija jaoks. Palume ülaltoodud põhjustel eelnõud mitte jõustada ning oleme avatud dialoogile, et tagada isikuandmete kaitse alternatiivsete, seotud osapooli vähemkoormavate lahenduste abil. Soovitame arutelusse kaasata ka kohtute esindajad, õigustehnoloogiliste lahenduste pakkujad ning nende peamised kasutajagrupid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister 2 (3) Sten Tikerpe 6397645 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel