Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
31.07.2020 nr DM-109253-10
Riigi huvi väljaselgitamine Kauoja II liivakarjääri kaevandamisloa taotluse menetluses
Keskkonnaamet menetleb Teesiht OÜ (registrikood 12635880; aadress Papsaare tee 5-7, Papsaare küla, 88317
Pärnu maakond) 19.02.2020 esitatud Kauoja II liivakarjääri kaevandamisloa taotlust (registreeritud
Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.02.2020 kirjana nr 12-2/20/50).
Taotletav Kauoja II liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Lodja külas Lodja metskond 6 kinnistul
(katastritunnus 71102:001:0382), mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus
Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava Kauoja II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on
13,02 ha. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt ehitusliiv, mille aktiivne tarbevaru on 225 tuh m³ ja
kaevandatav varu 215 tuh m³ ja täiteliiv, mille aktiivne tarbevaru on 191 tuh m³ ja kaevandatav varu 167 tuh m³.
Maavara kavandatav kasutusvaldkond on ehitus, teedeehitus, täitepinnas. Taotletav kaevandamise keskmine
aastamäär on 26 tuh m³. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks.
Kaevandamisloa taotluse vastavust maapõuseaduses ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduses sätestatud nõuetele on kontrollinud Keskkonnaamet ja keskkonnaregistri maardlate nimistu andmete
volitatud töötleja. Parandatud taotlused vastasid nõuetele. Keskkonnaamet avalikustas kaevandamisloa taotluse
menetlusse võtmise 27.04.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee),
27.04.2020 dokumendiga nr DM-109253-6 ning Keskkonnaameti kodulehel.
Kuivõrd kaevandada soovitav maavara (ehituskruus ja täiteliiv) asub riigimaal ja kuulub seega riigile, kaalus
Keskkonnaamet Kauoja II liivakarjääri kaevandamisloa taotluse puhul riigi huvi olemasolu. Riigi huvi on
käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani
2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013
käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhendriiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja
uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi juhend).
I Analüüsiti, kas taotletav tegevus on vajalik maavarade säästliku ja jätkusuutliku kasutamise tegemiseks.
Taotletav tegevus on vajalik, kui
1. loa andmisega hoitakse ära majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teke;
2. loa andmine tagab kasutusel oleva mäeeraldise lamamis oleva maavara täieliku väljamise;
3. loa andmine tagab korrastamistingimuste otstarbekama täitmise;
4. loa andmine tagab planeeringutest või riigi infrastruktuuri laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames
maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmise ning maavara ratsionaalse kasutamise.
Keskkonnaameti hinnangul Kauoja II liivakarjääri kaevandamisloa taotlus ühegi eelnimetatud punkti alla ei lähe,
kuna
1. taotletavate mäeeraldiste piiresse jääv aktiivne tarbevaru on nõudluse olemasolul kaevandatav ka iseseisvalt
ning ebaotstarbekaid jääkvaru plokke ei teki;
2. tegemist ei ole olemasoleva(te) mäeeraldis(t)e sügavuti laiendamisega;
3. mäeeraldiste kasutuselevõtt ei ole vajalik olemasolevate mäeeraldiste korrastamistingimuste otstarbekamaks
täitmiseks, kuna taotletavatel aladel ei ole varasemalt kaevandatud ning tegemist on valdavalt metsamaaga;
4. olemasolevate andmete põhjal ei ole varu väljamine vajalik maavara kaitse nõuete täitmiseks või ratsionaalseks
kasutamiseks seoses maardla alal planeeritavate tegevustega. Taotletavatel mäeeraldiste aladel ei ole varem
kaevandamist toimunud.
II Analüüsiti, kas taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud varustuskindlus.
Varustuskindluse tagatuse analüüsimise juures selgitati
1. kas kaevandamiseks taotletavast mäeeraldisest kuni 50 km kaugusel (sõltumata haldusjaotusest ja arvestades
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
reaalseid veokauguseid) paikneb samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldisi;
2. kui suur on antud piirkonnas samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldiste kaevandatav
jääkvaru kokku;
3. milline on olnud maavara kasutamise intensiivsus kaevandamiseks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas
viimase viie aasta jooksul.
Seisuga 16.07.2020 jääb taotletava Kauoja II liivakarjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda jääb 14 ehitusliiva ja
15 täiteliiva varuga mäeeraldist. Nende mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru on ehitusliiva puhul ligikaudu 10 775
tuh m3 ja täiteliiva puhul ligikaudu 14 664 tuh m3 . Viimase 5 aasta keskmiste kaevandamismahtude põhjal
kaevandatakse piirkonnas igal aastal ligikaudu 268 tuh m3 ehitusliiva ja 274 tuh m3 täiteliiva. Seega on piirkonna
varustuskindlus ehitusliiva osas tagatud ligikaudu 40 aastaks ja täiteliiva osas 54 aastaks.
Juhendi punkti 5.1.2 kohaselt loetakse taotletav tegevus riigi huviga vastuolus olevaks juhul, kui varem antud
mäeeraldiste piires kaevandada antud samaväärse maavara jääk rahuldab taotletavamäeeraldise
teeninduspiirkonna vajadused enam kui 10 aastaks. Antud hetkel jätkub piirkonnas ehitusliiva ligikaudu 40
aastaks ja täiteliiva 54 aastaks.
Juhendi punkt 6.1 näeb ette, et riigi huvi väljaselgitamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata taotleja põhjendusele
mäeeraldise saamiseks. Juhendi punktides 6.2.1 - 6.2.5 on välja toodud, milliseid hinnanguid ja alusdokumente
peab mäeeraldise saamise põhjendus sisaldama. Keskkonnaamet küsis 20.03.2020 kirjaga nr 12-2/20/50-5 Teesiht
OÜ-lt põhjendusi kaevandamisloa saamiseks, sest taotluse seletuskiri ei põhjendanud loa saamise vajadust
piisavalt. Teesiht OÜ esitas põhjenduse 20.04.2020 (registreeritud KOTKAS 20.04.2020 dokumendina nr DM-
109253-2 ning lisatud käesolevale kirjale).
Keskkonnaamet palub täiendavalt riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
seisukohta Kauoja II liivakarjääri kaevandamisloa taotlusele. Soovime teada, kas maavara kaevandamine
taotletaval alal on vajalik riigi infrastruktuuri objektide varustamiseks maavaraga või riigi majandushuvides. Juhul
kui selline vajadus või huvi eksisteerib, palume seda põhjendada ja tuua välja seosed arengudokumentide, kavade
või muude asjassepuutuvate dokumentidega.
Palume prognoosida ka seda, millal ajaliselt vajadus taotletava ala maavara järele võiks tekkida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Rahe
maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes
maapõuebüroo
Lisad:
1. Kauoja II liivakarjääri keskkonnaloa taotlus
2. Teesiht OÜ vastus Kauoja II liivakarjääri riigi huvi kaalumiseks
Agnes Putnik +435 5621
[email protected]
2(2)
...\KAUOJA II KORRASTATUD ALA 2020 5.03.2020 14:02:15
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS
1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi OÜ Teesiht
1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Papsaare tee 5-7,
12635880 Papsaare küla, 88317 Pärnu mk
2.1. Ettevõtja nimi OÜ Teesiht
2. Kaevandaja 2.2. Äriregistri kood / isikukood 2.3. Aadress: Papsaare tee 5-7,
11686259 Papsaase küla, 88317 Pärnu mk
3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Kauoja liivamaardla 3.2. Maardla osa nimetus
3.3. Maardla (maardla osa)
3.4. Maardla põhimaavara
registrikaardi number 0957
ehitusliiv
4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Kauoja II liivakarjäär
selle
4.2. Mäeeraldise liik:
teenindusmaa
uus mäeeraldis [ x ] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [ ] lubade
liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ] osaline
ümberregistreerimine [ ]
4.3. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus)
Pärnu maakond, Saarde vald
4.4. Mäeeraldise pindala, ha 13,02
4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 13,02
4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu
RMK Lodja metskond 6, KÜ 71102:001:0382 – 569,82 ha
5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omaja OÜ Teesiht
uuring
5.2. Geoloogilise uuringu luba: L.MU/331117
loa registreerimise number kehtivuse
aeg 27.09.2018 kuni 26.09.2020
5.3. Geoloogilise uuringu tegija OÜ Maavarauuringud
5.4. Geoloogilise uuringu aruanne:
Nimetus:R.Sinisalu, M.Rammo 2019. Kauoja II uuringuruumi liiva varu
geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.10.2019)
geoloogiafondi number 8984
maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev: Maa-ameti peadirektori 06.12.2019
korraldus nr 1-17/19/3184
6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:
kogus Aktiivne tarbevaru: ehitusliiv − 225 tuh m3; täiteliiv − 191 tuh m3.
Aktiivne reservvaru: -
Passiivne varu: -
Kaevandatav varu: ehitusliiv aT−215 tuh m3; täiteliiv 167 tuh m3.
6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.10.2019 (kuupäev)
6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused plokid 3, 4, 6
7. Katend,
Katendi kogus 64 tuh m3, sh mulla kogus 64 tuh m3
sh muld
8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond ehitus, teedeehitus, täitepinnas
kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 26 tuh m3
8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik
8.4. Loa taotletav kehtivusaeg 15 aastat
9. Lisad 9.1. Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri [ x ]
9.2. Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne,
milles esitatud ettepaneku alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara, mille
kaevandamiseks luba taotletakse [x]
9.3. Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva
üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires
või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppemisest ja taotleja ei
ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja
nõusolek [ ]
9.4. Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu
kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha
kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks1 [ ]
9.5. Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul
kaevandamisjäätmekava [ ]
1
– võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus
Loa taotleja Martin Heinsalu
juhatuse liige
nimi amet allkiri kuupäev
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS
1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi OÜ Teesiht
1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Papsaare tee 5-7,
12635880 Papsaare küla, 88317 Pärnu mk
2.1. Ettevõtja nimi OÜ Teesiht
2. Kaevandaja 2.2. Äriregistri kood / isikukood 2.3. Aadress: Papsaare tee 5-7,
11686259 Papsaase küla, 88317 Pärnu mk
3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Kauoja liivamaardla 3.2. Maardla osa nimetus
3.3. Maardla (maardla osa)
3.4. Maardla põhimaavara
registrikaardi number 0957
ehitusliiv
4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Kauoja II liivakarjäär
selle
4.2. Mäeeraldise liik:
teenindusmaa
uus mäeeraldis [ x ] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [ ] lubade
liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ] osaline
ümberregistreerimine [ ]
4.3. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus)
Pärnu maakond, Saarde vald
4.4. Mäeeraldise pindala, ha 13,02
4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 13,02
4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu
RMK Lodja metskond 6, KÜ 71102:001:0382 – 569,82 ha
5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omaja OÜ Teesiht
uuring
5.2. Geoloogilise uuringu luba: L.MU/331117
loa registreerimise number kehtivuse
aeg 27.09.2018 kuni 26.09.2020
5.3. Geoloogilise uuringu tegija OÜ Maavarauuringud
5.4. Geoloogilise uuringu aruanne:
Nimetus:R.Sinisalu, M.Rammo 2019. Kauoja II uuringuruumi liiva varu
geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.10.2019)
geoloogiafondi number 8984
maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev: Maa-ameti peadirektori 06.12.2019
korraldus nr 1-17/19/3184
6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:
kogus Aktiivne tarbevaru: ehitusliiv − 225 tuh m3; täiteliiv − 191 tuh m3.
Aktiivne reservvaru: -
Passiivne varu: -
Kaevandatav varu: ehitusliiv aT−215 tuh m3; täiteliiv 167 tuh m3.
6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.10.2019 (kuupäev)
6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused plokid 3, 4, 6
7. Katend,
Katendi kogus 64 tuh m3, sh mulla kogus 64 tuh m3
sh muld
8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond ehitus, teedeehitus, täitepinnas
kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 26 tuh m3
8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik
8.4. Loa taotletav kehtivusaeg 15 aastat
9. Lisad 9.1. Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri [ x ]
9.2. Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne,
milles esitatud ettepaneku alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara, mille
kaevandamiseks luba taotletakse [x]
9.3. Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva
üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires
või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppemisest ja taotleja ei
ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja
nõusolek [ ]
9.4. Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu
kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha
kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks1 [ ]
9.5. Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul
kaevandamisjäätmekava [ ]
1
– võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus
Loa taotleja Martin Heinsalu
juhatuse liige
nimi amet allkiri kuupäev
OÜ Teesiht
KAUOJA II LIIVAKARJÄÄRI
MÄEERALDISE MAAVARA
KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS
Kauoja liivamaardla (reg.kaart 0957)
Pärnu maakond Saarde vald
2020
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
OÜ Teesiht tegeleb mineraalsete ehitusmaterjalide kaevandamise, töötlemise ja
müügiga, taotleb Kauoja II liivakarjääri avamiseks kaeveluba. Keskkonnaameti
27.09.2018 korraldusega nr 1-3/18/2429 väljastati OÜ-le Teesiht Kauoja II
uuringuruumi geoloogiliseks uuringuks luba L.MU/331117 kehtivuse ajaga 2 aastat.
Geoloogilise uuringu tegi OÜ Maavarauuringud. Kauoja II uuringuruumi maavara
varu kinnitati Maa-ameti peadirektori 06.12.2019 korraldusega nr 1-17/19/3184
aktiivse tarbevaruna. Vastavalt sellele muudeti ka Kauoja liivamaardla (reg.kaart nr
0957) registrikannet. Kaeveluba taotletakse 15 aastaks, keskmise kaevemahuga 26 tuh
m3 aastas. Kavandatav Rail Balticu trass hakkab kulgema taotletavast mäeeraldisest
~10 km läänes.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus (maavaldused,
maakasutus, hoonestus, kommunikatsioonid ja piirangutega alad)
Asukoht. Taotletav Kauoja II liivakarjäär mäeeraldis paikneb Pärnumaal Saarde
vallas Lodja külas Lodja metskond 6 kinnistul (KÜ 71102:001:0382), mille
valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise
Keskus (RMK). Taotletava mäeeraldise pindala on 13,02 ha, kõlvikuliselt on tegemist
metsamaaga, kus mets on ~50% ulatuses raadatud.
Juurdepääs taotletavale mäeeraldisele Valga−Uulu 6 riigi põhimaantee 101,3 km
kohalt ca 4 km mööda kohalikku Lodja−Puujala (7110014) ja Reiu metsateed
(7110264) 0n heas korras. Nimetatud teedega paralleelselt kulgeb sideehitus ELA087,
mille kaitsevöönd on 1 m teljest. Saarde valla üldplaneeringu (kehtestatud Saarde
Vallavolikogu 30.01.2008 otsusega nr 2) kohaselt on kohalike teede kaitsevööndi
laius mõlemal pool sõidutee telge ja mitme sõiduraja korral teede mõlemal pool
äärmise sõiduraja telge 20 meetrit. Pärnu metsakond on metsateede kaitsevööndi
laiuseks kehtestanud 15 m teeteljest mõlemale poole. Taotletav mäeeraldis jääb Reiu
metsatee äärmisest sõiduraja välimisest servast ~17 m kaugusele.
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattub täielikult maaparandussüsteemi
reguleeriva võrguga REIU TTP-493, mille kood maaparandussüsteemide registris on
6114540010620 ja ehitise kood 001. Taotletavast mäeeraldisest ~0,4 km lõunas
paikneb Kauoja liivamaardla, ~1,5 km lääne poole jääb Reiu jõe hoiuala
(KLO2000294), ~1,5 km lõunas on kuni 25 km2 valgalaga Kauoja oja
(VEE11466300). Taotletav mäeeraldis ei jää Natura 2000 võrgustiku ega
looduskaitsealale, siin ei ole muinsuskaitseobjekte, hoonestust ega
kommunikatsioone. Lähim majapidamine asub ~0,6 km idas Endriku
(71102:001:0404) kinnistul.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline
ja hüdrogeoloogiline iseloomustus
3.1. Uuritus. Kauoja liivamaardla geoloogilise uuringu tegi 2018. aastal AS
Kiirkandur tellimusel OÜ Eesti Geoloogiakeskus (Sinisalu, Rammo, 2018). Rajati 23
kaevandit sügavusega 2,4−5,7 m, laboriuuringuteks võeti 42 proovi, topoplaan
koostati mõõtkavas 1:2000. Uuringuruumi läbilõikes eristus 2 erineva koostisega
liivaerimit, millised paiknesid kohakuti ja praktiliselt kogu ulatuses allpool põhjavee
taset. Liiva lamamiks oli sitkeplastne savi. Ülemise liivaerimi keskmine paksus oli
1,12 m; peensusmoodul 1,91; üle 5 mm osakesi 11,58%; savi- ja tolmuosakesi 1,73%;
filtratsioonimoodul 3,78−17,54 m/ööp. Liiv vastab maavarana ehitusliiva
tingumustele. Alunise liivaerimi keskmine paksus oli 2,99 m; peensusmoodul 0,92;
üle 5 mm osakesi 0,17%; savi- ja tolmuosakesi 1,02%; filtratsioonimoodul
5,19−10,93 m/ööp. Liiv vastab maavarana täiteliiva tingimustele.
Keskkonnaregistri maardlate nimistusse kanti Kauoja maardla (reg.kaart 0959)
seisuga 31.12.2017 järgmisena:
1. plokk pindalaga 20,75 ha ehitusliiva Ta−239 tuh m3, allpool põhjavee taset;
2. plokk pindalaga 20, 75 ha täiteliiva Ta−612 tuh m3, allpool põhjavee taset.
Peale kaevevaru ammendamist kujuneks kaevealale ca 3,5 m sügavune tehisveekogu.
2019. aastal tegi Kauoja II uuringuruumi geoloogilise uuringu OÜ Teesiht tellimusel
OÜ Maavarauuringud. Rajati 21 kaevandit/puurauku, laboriuuringuteks võeti 37
proovi. Uuringuruumi läbilõikes eristus 2 erineva koostisega liivaerimit, millised
paiknesid kohakuti ja ca 2/3 ulatuses allpool põhjavee taset. Põhjavee tase oli
maapinnast 0,5−2,8 m sügavusel, abs vahemikus 37,2−40,6 m. Ülemise liivaerimi
koostis oli järgmine: >31,5 mm osakesi 1,19%; 31,5−2,0 mm osakesi 10,78%;
2,0−0,063 mm osakesi 85,94%; <0,063 mm osakesi 2,09%; liiv on peeneteraline (Pm-
1,75) filtratsioonimoodul 3,78−17,54 m/ööp (GOST`i meetod). Liiv vastab maavarana
ehitusliiva tingumustele. Alumise liivaerimi koostis oli järgmine: >31,5 mm osakesed
puuduvad; 31,5−2,0 mm osakesi 0,79%; 2,0−0,063 mm osakesi 93,69%; <0,063 mm
osakesi 5,52%. Liiv on ülipeeneteraline (Pm-0,70). filtratsioonimoodul 5,19−10,93
m/ööp (GOST`i meetod). Liiv vastab maavarana täiteliiva tingimustele.
Maa-ameti peadirektori 06.12.2019 korraldusega nr 1-17/19/3184 kanti keskkonna-
registri maardlate nimistusse Kauoja II uuringuruumi varu seisuga 31.12.2019
järgmisena:
3. plokk pindalaga 13,02 ha ehitusliiva Ta−120 tuh m3, pealpool põhjavee taset;
4. plokk pindalaga 13,02 ha ehitusliiva Ta−105 tuh m3, allpool põhjavee taset;
5. plokk pindalaga 4,12 ha täiteliiva Ta−20 tuh m3, pealpool põhjavee taset;
6. plokk pindalaga 17,14 ha täiteliiva Ta−290 tuh m3, allpool põhjavee taset.
Peale kaevevaru ammendamist kujuneks kaevealale keskmiselt ~2,3 m sügavune
tehisveekogu.
3.2. Geoloogiline ehitus
Pärnu maakonna geoloogilis-hüdrogeoloogilise kaardistamise käigus mõõtkavas
1:200 000 koostatud kvaternaarisetete kaardi põhjal paikneb taotletav mäeeraldis Balti
jääjärve (lgIIIvrb) rannamadalikul, kus seteteks liiv, kruus, aleuriit ja savi. Lamamiks
moreen ja Kesk-Devoni ladestu Aruküla lademe (D2ar) aleuriit ja liivakivi.
Kaevandite ja puuraukudega avatud geoloogiline läbilõige:
Q IV – liivasegune kasvukiht 0,4−0,7 m
lgIIIvrb – liiv, beež paiguti pruun, väge peene- kuni keskmiseteraline, kvarts-
päevakivi koostisega, väga harva peene, hästi ümardunud, valdavalt
karbonaatse kruusaga 0,0−3,3 m
lgIIIvrb− liiv, beež paiguti pruun, aleuriitne kihiti väga peen, tihe, savikas,
kvarts-päevakivi koostisega, kruus praktiliselt puudub
0,2−0,4 m läbimõõduga tardveerised. Liiv on keskmiseteraline 0,0−3,6 m
gIII − saviliivmoreen, saviliiv, savi – hall, sitkeplastne
Põhjavee tase oli maapinnast 0,5−2,8 m sügavusel (keskm. 1,4 m), abs
vahemikus 37,2−40,6 m (keskm. 39,2 m). Veetase jälgib maapinna langust ning
alaneb lääne suunas.
3.3. Hüdrogeoloogiline iseloomustus
Mäeeraldise läbilõikes on vettkandvaks liiv, vettpidavaks liiva lamamiks olev saviliiv,
savi ja moreen. Uuringutöö käigus (mai 2019) rajatud 21 kaevandi/puurauku, millede
suudmekõrgused olid vahemikus abs 38,43−42,25 m (keskm. 40,51 m). Kõigis neis
mõõdeti põhjavee tase, mis oli maapinnast 0,5−2,8 m (keskm. 1,4 m) sügavusel, abs
vahemikus 37,2−40,6 m (keskm. 39,2 m). Taotletaval mäeeraldise vesi on
vabapinnaline, mis toitub sadevetest. Veetase jälgis maapinna läänesuunalist langust.
Taotletavast mäeeraldisest vahetult lõunas voolab oja, mis oma vee saab idapool
paiknevatest maaparandussüsteemide kraavidest ja kannab vee ca 1,7 km kaugusel
läänes voolavasse Reiu jõkke. Mäeeraldise kagunurgas, Reiu metsatee ääres, oli oja
veetase mõõtmise ajal (05.04.19) tasemel abs 38,45 ja vooluhulgaks mõõdeti 0,097
m/sek, mäeeraldise edelanurgas oli oja veetase abs 37,24 m. Veetasemete mõõtmise
ajal tehtud tähelepanekute põhjal võib väita, et oja veetase võib suurvee ajal tõusta
kuni 0,4 m. Mäeeraldise lääneküljel olid Reiu metsateeäärsed kraavid tööde
teostamise ajal kuivad.
7. Maavara kvalitatiivne ja kvantitatiivne iseloomustus, selle võimalikud
kasutusalad
Taotletav Kauoja II liivakarjääri kasuliku kihi moodustavad kaks eriilmelist
liivaerimit, millised paiknevad kohakuti.
Ülemise liivakihi (3. ja 4. plokk) koostis on järgmine:
>31,5 mm osakesi 0,0−13,65% (keskm. 1,19%); 31,5−2 mm osakesi 0,01−46,78%
(keskm. 10,78%); 2−0,063 mm osakesi 41,71−98,58% (keskm. 85,94%); <0,063 mm
osakesi 0,66−6,24% (keskm. 2,09%). Liiv on kvarts-päevakivi koostisega, keskmise
peensusmooduliga 1,75 ehk peeneteraline, filtratsioonimoodul on vahemikus 0,3−1,0
m/ööp (EVS 901-20). Liiv vastab maavarana ehitusliiva tingumustele, mida võib
kasutada tsiviil- ja teedeehituses.
Alumise liivaerimi koostis oli järgmine: >31,5 mm osakesed puuduvad; 31,5−2,0 mm
osakesi 0,02−11,46% (keskm. 0,79%); 2,0−0,063 mm osakesi 80,97−98,21% (keskm.
93,69%); <0,063 mm osakesi 0,86−14,62% (keskm. 5,52%). Liiv on ülipeeneteraline
(Pm-0,70), filtratsioonimoodul on vahemikus <0,1−0,2 m/ööp (EVS 901-20). Liiv
vastab maavarana täiteliiva tingimustele, mida võib kasutada teedeehituses mulletes ja
täitepinnasena.
8. Mäetööde lühike kirjeldus, katendi ladustamine
Mäenduslikud tingimused liiva kaevandamiseks on järgmisedd: kattekihi (muld)
paksus 0,4−0,7 m (keskm. 0,5 m); kasuliku kihi paksus 1,4−3,6 m (keskm. 3,1 m);
veetase maapinnast 0,5−2,8 m (keskm. 1,4 m); allapoole veetaset jääb kasulikust
kihist ca 75%. Kasulik kiht kaevandatakse raskendatud mäetehniliste tingimuste tõttu
ühe kaeveastmena, valikkaevandamise meetodil, esmalt ehitusliiv ja seejärel täiteliiv.
Liiv väljatakse kaevise kaldale, kus see vabaneb veest. Liiva väljaveoteene saab
kasutada heas korras olevat Reiu metsateed, mida mööda on võimalik saada läänes
Töitoja−Häädemeeste kõrvalmaanteele ja põhjas Valga−Uulu põhimaanteele.
Enne kaevetöödele asumist eemaldatakse mets, võsa ja juuritakse kännud.
Kasvukihi koorimine toimub järk-järgult, arvestades 1−2 aasta kaevemahtu. Muld
vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse mäeeraldise äärealale. Säilitamaks mulla
bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Mulla teisaldamine toimub reeglina
kuival aastaajal selle loodusliku niiskuse juures. Jäätmeseaduse §2 lg 1 ja lg 2 mõistes
ei ole muld jääde.
Ammendatud ja veekoguks korrastatud kaeveala põhja kõrgus jääb vahemikku
abs 36,2−38,6 m. Veekogu nõlvad kaetakse kasvukihiga ja haljastatakse, selleks
vajalik mulla kogus on ca 4 tuh m3, ülejääva kasvukihi (ca 60 tuh m3) võib peale
Keskkonnaametiga kooskõlastamist võõrandada.
Maapõueseadusest lähtuvalt tuleb kaeveala korrastamiseks koostada vastav
projekt, mille rakendamise ajakava ja tingimused kooskõlastatakse Keskkonnaameti,
RMK ja Saarde Vallavalitsusega.
9. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele
kuuluvate varude määramisega
Taotletav mäeeraldis kattub Kauoja liivamaardla (reg.kaart nr 0957) ehitusliiva
aktiivse tarbevaru 3 ja 4 plokiga ning täiteliiva aktiivse tarbevaru 6 plokiga, kattudes 3
ja 4 plokiga täielikult ning 6 plokiga osaliselt. 3 ja 4 ploki lamamisse jääva 6 ploki
maht on 290 – 99 = 191 tuh m3 (vt. lisa). Tagamaks kaevandamise õigetes piirides,
tuleb kaevetööde käigus jätta mäeeraldise äärealadele nõlva hoidetervikud pealpool
veetaset suhtega 1:2 (25°) ja allpool veetaset suhtega 1:5 (12°). Hoidetervikutesse
jääva katte- ja kasuliku kihi mahud arvutatakse mäeeraldise perimeetri ja nõlva
ristlõike korrutisena. Taotletav mäeeraldise kasulik kiht hõlmab kolme varuplokki,
millised paiknevad kohakuti. Plokk 3 on veepealne, plokid 4 ja 6 veealused.
Hoidetervikute mahud igas plokis arvutatakse eraldi. Mäeeraldise perimeeter on 1897
meetrit. Lähteandmed hoidetervikutesse jääva katte- ja kasuliku kihi mahtude
arvutamiseks mäeeraldise piiril asuvate uuringupunktide andmetel on esitatud
alljärgnevas tabelis 1. Mäeeraldise välispiiril paiknevates uuringupunktides on
kattekihi keskmine paksus 0,5 m, ehitusliiva pealpool veetaset 0,9 m ja allpool
veetaset 0,8 m, täiteliiva paksus allpool veetaset on 1,3 m (tabel 1).
Tabel 1
Suudme Veetase Kattekihi Ehitusliiva Täiteliiva Kasuliku
Uuringu- abs maa- paksus/ paksus paksus, m kihi
punkt kõrgus, pinnast, sh mulla kokku/ lamami
m m/abs paksus, sh allpool abs
m veetaset, m kõrgus,
m
Ip-1 39,4 1,1/38,3 0,5/0,5 1,1/0,5 0,8 37,0
k/pa-20 40,00 1,6/38,4 0,5/0,5 2,7/1,6 0,0 36,8
k/pa-17 41,66 1,3/40,4 0,4/0,4 2,6/1,7 0,0 38,7
Ip-2 41,9 1,3/40,6 0,6/0,6 1,1/0,4 1,1 39,1
k/pa-15 42,05 1,6/40,5 0,4/0,4 3,1/1,9 0,0 38,6
k/pa-16 42,25 2,8/39,5 0,5/0,5 3,3/1,0 0,0 38,5
k/pa-8 40,50 1,6/38,9 0,7/0,7 0,9/0,0 2,7 36,2
k/pa-9 40,40 0,7/39,7 0,4/0,4 1,0/0,7 2,4 36,6
k/pa-5 40,90 1,3/39,6 0,6/0,6 0,9/0,2 2,7 36,7
k/pa-4 41,00 1,4/39,6 0,7/0,7 0,7/0,0 2,9 36,7
Keskm. 1,5/39,6 0,5/0,5 1,7/0,8 1,3 37,5
Taotletava Kauoja II mäeeraldise nõlvatervikutes jääb kaevandamata:
Kattekihti (mulda) 1 tuh m3 [(0,5 m x 1,07 m) : 2] x 1897 m = 507 m3
ehitusliiva pealpool veetaset 3 tuh m3 [(1,07 m + 3,00 m) : 2] x 0,9 x 1897 m = 3475 m3;
ehitusliiva allpool veetaset 7 tuh m3 [(3,00 m + 6,76 m) : 2] x 0,8 x 1897 m = 7406 m3;
täiteliiva allpool veetaset 24 tuh m3 [(6,76 m + 12,88 m) : 2] x 1,3 x 1897 m = 24217 m3.
Seega on Kauoja II mäeeraldise kaevandatav varu järgmine:
3. plokis ehitusliiva 117 tuh m3 (120 – 3)
4. plokis ehitusliiva 98 tuh m3 (105 – 7)
6. plokis täiteliiva 167 tuh m3 (191 – 24)
Kauoja II liivakarjääri mäeeraldise ehitusliiva kaevandatav varu on 215 tuh m3
ja täiteliiva varu 167 tuh m3 (seisuga 31.12.2019).
Kaevandamise luba taotletakse 15 aastaks. Keskmine arvutuslik kaevandamise
aastamäär on 26 tuh m3, sh ehitusliiva 15 tuh m3 ja täiteliiva 11 tuh m3.
Kattekihi (mulla) maht taotletaval mäeeraldisel on 64 tuh m3 (65 – 1).
3. Mäetööde mõju keskkonnale
Igasuguste mäetöödega kaasneb mõju keskkonnale. Seda ei saa vältida, küll aga
leevendada. Kaevetöödega muutub maastiku ilme ja looduskooslus, samuti maapinna
reljeef ning hävineb praegune taimestik. Taotletav mäeeraldis ei jää Natura 2000
võrgustiku ega looduskaitsealale, siin ei ole muinsuskaitseobjekte, hoonestust ega
kommunikatsioone. Mäeeraldis paikneb metsaga ümbritsetud alal, lähim
majapidamine asub ~0,6 km idas Endriku kinnistul. Liiva kaevandamisel ja
transpordil võib eeldada mõningast tolmu, heitgaaside ja müra teket.
Tolmu peamisteks tekitajateks karjääris on liikuv transport ja laoplatsid.
Kaevemasinate poolt tekitatud tolmu hulk on tühine, kuna masinate liikumiskiirus on
väike ja tolm sadestub töökohast kuni 100 m raadiuses. Kaugemale võib tolm levida
materjali vedavatest kallurautodest nii karjäärisisestel kui ka väljaveoteedel. Tolmu
tekke vastu aitab teede ja puistangute niisutamine.
Karjääris töötavate masinate ning seadmete heitgaaside sisaldused peavad vastama
kehtestatud normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat tehnikat.
Heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistajatehase poolt ja neid kontrollikakse
regulaarselt tehnoülevaatustel.
Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, buldooser, laadur,
kallurauto). Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra
normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja
raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka
ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Avamaal alaneb müratase 100 m kaugusel
müraallikast 16 dB, 200 m kaugusel 20 dB ja 300 m kaugusel 23 dB võrra. Karjääris
liiguvad masinad süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõketena ja
alandavad mürataset 18–25 dB võrra. Seega on karjääri tööees töötavate masinate
müratase 200 m kaugusel 52 dB ja transpordimasinatel 70 dB (väljaspool süvist).
Arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud müra normtaseme arvsuurusi II kategooria
aladel tööstusmüra piirväärtus päeval 60 ja öösel 45 dB. Karjääris planeeritavad
kaevetööd toimuvad päevasel ajal ning üldreeglina tööpäeviti.
Vastavalt Maapõueseaduse § 50 lõikele 6 tuleb kaevandamisjäätmekava
taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Liiva kaevandamise tootmisprotsessis
kaevandamise jäätmeid ei teki. Eemaldatav kattekiht (muld) on võrdsustatav
saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust.
Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski
tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada. Mäeeraldise katendist (64 tuh
m3) kasutatakse karjääri korrastamiseks ca 4 tuh m3, ülejääva võib peale
kooskõlastamist Keskkonnaametiga võõrandada.
4. Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamine ja
korrastamise maksumus
Vastavalt Maapõueseaduse §-le 80, on kaeveloa omanik kohustatud kaevandamisega
rikutud maa korrastama enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist korrastusprojekti
kohaselt, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamis-
tingimustest. Kaeveala kujundatakse veekoguks. Tehnilist korrastamist on mõistlik
alustada samaaegselt kaevetöödega. Karjääri nõlvad kujundatakse kaevetööde käigus
veepealses osas kaldega 1:2 ja veealuses osas kaldega 1:5, mistõttu täiendavat aja- ja
ressursikulu selleks ei ole vaja ette näha. Mäeeraldise katendi (mulla) maht on
64 tuh m3, millest ca 4 tuh m3 laotatakse korrastatud kaeveala veepealsetele nõlvadele
ca 0,5 m kihina ning kuhu külvatakse heintaimede segu (ca 0,6 ha). Veekoguks
kujundatud kaeveala põhja kõrgus jääb vahemikku abs 36,2−38,6 m (gr.lisa 3).
Kuna konkreetne korrastustööde maht ja maksumus selgub alles korrastamisprojekti
koostamisel, siis käesolevas taotluses on tuginetud analoogsetele ja mäetehniliste
tingimustega liivakarjääride korrastusprojektides tööde maksumuseks kujunenud
500−1500 €/ha. Võttes keskmiseks ühikumaksumuseks 1000 €, kujuneks Kauoja II
liivakarjääri mäeeraldise korrastamise eeldatavaks maksumuseks 13,02 ha x 1000 € =
13 000 €.
5. Maavara kaevandamise loa kättetoimetamine
Käesoleva maavara kaevandamise loa heakskiitmisel ja loa väljastamisel soovib
OÜ Teesiht saata see nii paberkandjal kui elektrooniliselt aadressil:
Martin Heinsalu
OÜ Teesiht juhatuse liige
Papsaare tee 5-7, Papsaare küla, Pärnu linn,
88317 Pärnu maakond
e-mail:
[email protected]
Seletuskirja koostas: Rein Sinisalu
19.02.2020 OÜ Maavarauuringud
[email protected]
Tellijapoolne kinnitus: Martin Heinsalu
OÜ Teesiht juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/
Kasutatud kirjandus ja abimaterjalid
Keskkonnaministri 23.01.2017 määrus nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa,
geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise taotluse esitamise kord ning
taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö
loa, geoloogilise uuringu loa ja maavarade kaevandamise loa vorm“. (RT I,
25.012017, 10).
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid (SOM, RTL, 04.03.2002,38, 511).
Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1).
Majandus- ja taristuministri 19.04.2017 määrus nr 23 „Kaevandamisprojektile
esitatavad täpsustatud nõuded“ (RT I, 21.04.2016, 1).
Kauoja liivamaardla registrikaart (0957).
Sinisalu,R., Rammo,M., 2018. Kauoja uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring
Pärnumaal (varu seisuga 31.12.2017). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. GTF 8874.
Sinisalu,R., Rammo,M., 2019. Kauoja II uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring
Pärnumaal (varu seisuga 01.10.2019). OÜ Maavarauuringud. GTF.
Lisa
6.ploki mäeeraldisele jääva osa mahu arvutus
————————————————
Grid Volume Computations
————————————————
Upper Surface
Grid File Name: L:\Rammoketas\2019 tööd\KAUOJA II\VARU
CD\KONTROLL\out3.grd
Grid Size: 787 rows x 687 columns
X Minimum: 550362
X Maximum: 551048
X Spacing: 1
Y Minimum: 6443227
Y Maximum: 6444013
Y Spacing: 1
Z Minimum: 36.856126199245
Z Maximum: 40.183289353602
Lower Surface
Grid File Name: L:\Rammoketas\2019 tööd\KAUOJA II\VARU CD\KONTROLL\KO
II LAMAM.grd
Grid Size: 787 rows x 687 columns
X Minimum: 550362
X Maximum: 551048
X Spacing: 1
Y Minimum: 6443227
Y Maximum: 6444013
Y Spacing: 1
Z Minimum: 35.618249593193
Z Maximum: 39.082986310278
Volumes
Z Scale Factor: 1
Total Volumes by:
Trapezoidal Rule: 190725.37854283
Simpson's Rule: 190721.70137105
Simpson's 3/8 Rule: 190730.7979522
Cut & Fill Volumes
Positive Volume [Cut]: 190725.37854283
Negative Volume [Fill]: 0
Net Volume [Cut-Fill]: 190725.37854283
Plokk 6 varu on 290 tuh m3, sh taotletaval mäeeraldisel 191 tuh m3.
Kooastas: Mati Rammo
KORRALDUS
6. detsember 2019 nr 1-17/19/3184
Pärnu maakonnas asuva Kauoja
liivamaardla registrikande muutmine
Maavarauuringud OÜ esitas Teesiht OÜ volitusel Maa-ametile Kauoja liivamaardla täiendava
ehitusliiva ja täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 18.11.2019, kirja
registreerimise nr 9-3/19/16649-3). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal
(Keskkonnaamet on 27.09.2018 andnud Kauoja II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr
L.MU/331117).
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 3., 4., 5. ja 6. plokk), mis paiknevad Pärnu
maakonnas Saarde vallas Lodja külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval
katastriüksusel Lodja metskond 6 (tunnus 71102:001:0382), mille volitatud asutus on Riigimetsa
Majandamise Keskus.
Aruandes moodustatud varuplokk kattub täielikult maaparandussüsteemiga, mille kood
maaparandussüsteemide registris on 6114540010620001. Aruandele on lisatud
Põllumajandusameti kooskõlastus.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määrusest
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“.
Uuritud maavara vastas ehitusliiva ja täiteliiva kasutusala määramise nõuetele.
Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning
nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.
Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333
„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005
määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete
1 ja 2 ning § 23 lõigete 2 ja 6, keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva,
lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ § 9 lõike 6 ja § 45
lõike 2 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2
punkti 18 alusel:
1. Muuta OÜ Maavarauuringud poolt koostatud aruande „Kauoja II uuringuruumi liiva varu
geoloogiline uuring Pärnumaal“ alusel seisuga 01.10.2019 keskkonnaregistri maardlate
nimistus Kauoja liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides
järgmiselt:
1.1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 13,02 ha – 120 tuh m3 (3. plokk),
1.2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 13,02 ha – 105 tuh m3 (4. plokk, 3. ploki
lamamis, allpool põhjavee taset),
1.3 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,12 ha – 20 tuh m3 (5. plokk),
1.4 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 17,14 ha – 290 tuh m3 (6. plokk, 3., 4. ja 5. ploki
lamamis, allpool põhjavee taset).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0957) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva
korralduse punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks Maavarauuringud OÜ-le, Teesiht OÜ-le, Keskkonnaametile,
Saarde vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
2
Saatja: Agnes Putnik </O=KEMIT/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=9DA677C23A5F4E4B8744F0A220E502DE-AGNES KAPANEN>
Saaja: KeA Info
Teema: FW: Kauoja II lisainformatsiooni küsimuse
Tere!
Palun registreerida KOTKAS-es ja edastada mulle teadmiseks.
Ette tänades,
Agnes Putnik
maapõuespetsialist | maapõuebüroo
keskkonnaosakond | Keskkonnaamet
Paala tee 4 | 71014 Viljandi
+ 372 5692 7090
+ 372 435 5621
www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee
Keskkonnaamet Facebookis
Loome ja hoiame koos head elukeskkonda
From: Agnes Putnik
Sent: Monday, April 20, 2020 9:18 AM
To: 'Tee siht' <
[email protected]>
Subject: RE: Kauoja II lisainformatsiooni küsimuse
Lugupeetud Martin Heinsalu,
Täname vastuse eest. Keskkonnaamet edastab ise kirja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigi huvi välja selgitamiseks.
Lugupidamisega,
Agnes Putnik
maapõuespetsialist | maapõuebüroo
keskkonnaosakond | Keskkonnaamet
Paala tee 4 | 71014 Viljandi
+ 372 5692 7090
+ 372 435 5621
www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee
Keskkonnaamet Facebookis
Loome ja hoiame koos head elukeskkonda
From: Tee siht [mailto:
[email protected]]
Sent: Monday, April 20, 2020 7:23 AM
To: Agnes Putnik <
[email protected]>
Subject: Kauoja II lisainformatsiooni küsimuse
Tere,
Edastan teile vastuse dokumendile "Lisainformatsiooni küsimine", mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.03.2020 12:59 numbriga 12-2/20/50-5. Soovime riigihuvi väljaselgitamiseks ka Majandus ja Komminikatsiooni ministeeriumi poolset arvamust. Kas selle kohta peaksime tegema eraldi taotluse. Lisan vastuse manusena.
--
Lugupidamisega,
Martin Heinsalu
+37256665502
www.teesiht.ee
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 31.07.2020 10:25
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud
KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-109253-10 Riigi huvi väljaselgitamine
Kauoja II liivakarjääri kaevandamisloa taotluse menetluses.Dokumendiga on
võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/30481-
a7f6b6496f1da707c5055d2e9440ef916356d1cc921ac1fc81984a4418624932 KOTKAS
automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte
vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes
küsimustes aitab klienditugi
[email protected] ja sisulistes
küsimustes valdkonna spetsialist