Justiitsministeerium Meie 30.07.2020 nr 2-2/19-0415/4883
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Lugupeetud minister Aeg
Esitame kooskõlastamiseks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: eelnõu ja seletuskiri koos lisadega
Marie-Ursula Vaks
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
Lisa 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944
elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta ja millega
muudetakse direktiivi 2012/27EL ning elektrituruseaduse
muutmise seaduse eelnõu vastavustabel
EUROOPA EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid
PARLAMENDI õigusakti rakendamiseks kehtestatavad
JA NÕUKOGU normi riigisisesed õigusaktid
DIREKTIIV ülevõtmise
elektrienergia kohustus
siseturu
ühiseeskirjade
kohta
Artikkel, Jah, ei, Paragrahv, Pealkiri
lõige, punkt valikuline lõige, punkt
Artikkel 1 Jah ELTS § 1 Seaduse ELTS § 1
reguleerimisala sõnastust
täiendatud
salvestamisega
Artikkel 2 punkt 1 Jah ELTS § 12 Tarbija
Artikkel 2 punkt 2 Jah ELTS § 10 Müüja
Artikkel 2 punkt 3 Jah ELTS § 12 Tarbija
Artikkel 2 punkt 4 Jah ELTS § 12 Tarbija
Artikkel 2 punkt 5 Jah ELTS § 12 Tarbija
Artikkel 2 punkt 6 Jah ELTS § 3 p 152 Terminid
Artikkel 2 punkt 7 Jah ELTS § 3 p 341 Terminid
Artikkel 2 punkt 8 Jah ELTS § 3 p 13 Terminid
Artikkel 2 punkt 9 Jah ELTS § 3 p 72 Terminid
Artikkel 2 punkt 10 Jah ELTS § 5 Turuosalised Sõnastust
täiendatud
Artikkel 2 punkt 11 Jah ELTS § 12´2 lg 1 Kodanike
p 1, p 2, p 3 energiakogukonn
ad
Artikkel 2 punkt 12 Jah ELTS § 3 p 18 Terminid
2
Artikkel 2 punkt 13 Jah ELTS § 3 p 8 Terminid
Artikkel 2 punkt 14 Jah ELTS § 3 p 82 Terminid
1
Artikkel 2 punkt 15 Jah ELTS § 3 p 6 Terminid
Artikkel 2 punkt 16 Jah ELTS § 87 lg 1 p Lepingutingimuse
7 d
Artikkel 2 punkt 17 Jah ELTS § 87 lg 1 p Lepingutingimuse
7 d
Artikkel 2 punkt 18 Jah ELTS § 3 p 13 Terminid
5
Artikkel 2 punkt 19 Jah ELTS § 3 p 22 Terminid
Artikkel 2 punkt 20 Jah ELTS § 3 p 233 Terminid
Artikkel 2 punkt 21 Jah ELTS § 751 Tarbijale esitatav
teave
Artikkel 2 punkt 22 Eestis pole
tavaarvestid
enam kasutusel
Artikkel 2 punkt 23 Jah ELTS § 3 p 12 Terminid
Artikkel 2 punkt 24 Jah ESS § 2 pt 16 Mõisted
Artikkel 2 punkt 25 Jah ELTS § 3 p 13 Terminid
Artikkel 2 punkt 26 Jah ELTS § 46 lg 3 Bilansi
selgitamine
Artikkel 2 punkt 27 Jah ELTS § 421 lg 1 Elektrituru
andmevahetus
Artikkel 2 punkt 28 Jah ELTS § 3 p 10 Terminid
Artikkel 2 punkt 29 Jah ELTS § 8 lg 3 Võrguettevõtjad Sõnastust
täiendatud
Artikkel 2 punkt 30 Jah ELTS § 3 p 85 Terminid
Artikkel 2 punkt 31 Jah ELTS§ 57 Taastuvad
energiaallikad
Artikkel 2 punkt 32 Jah ELTS § 7 Tootja
1
Artikkel 2 punkt 33 Jah ELTS § 3 p 14 Terminid
Artikkel 2 punkt 34 Jah ELTS § 3 p 35 Terminid
Artikkel 2 punkt 35 Jah ELTS § 8 lg 2 Võrguettevõtja
Artikkel 2 punkt 36 Jah ELTS § 3 p 301 Terminid
Artikkel 2 punkt 37 Jah ELTS § 3 p 24 Terminid
Artikkel 2 punkt 38 Jah ELTS § 7 Tootja
1
Artikkel 2 punkt 39 Jah ELTS § 3 p 33 Terminid
1
Artikkel 2 punkt 40 Jah ELTS § 3 p 35 Terminid
Artikkel 2 punkt 41 Jah ELTS § 3 p 20 Terminid
Artikkel 2 punkt 42 Jah ELTS § 3 p 36 Terminid
Artikkel 2 punkt 43 Jah ELTS § 3 p 36 Terminid
2
Artikkel 2 punkt 44 Jah ELTS § 3 p 35 Terminid
Artikkel 2 punkt 45 Jah ELTS § 3 p 232 Terminid
Artikkel 2 punkt 46 Jah ELTS§ 3 p 2 Terminid
Artikkel 2 punkt 47 Jah ELTS § 11 Bilansihaldur
Artikkel 2 punkt 48 Jah ELTS § 3 p 262 Terminid
Artikkel 2 punkt 49 Jah ELTS § 3 p 223 Terminid
Artikkel 2 punkt 50 Jah ELTS § 3 p 202 Terminid
Artikkel 2 punkt 51 Jah ELTS § 3 p 263 Terminid
Artikkel 2 punkt 52 Jah ELTS § 3 p 93 ja Terminid
p 282
Artikkel 2 punkt 53 Jah ELTS § 3 p 282 Terminid
Artikkel 2 punkt 54 Jah ELTS § 3 p 93 Terminid
4
Artikkel 2 punkt 55 Jah ELTS § 3 p 22 Terminid
Artikkel 2 punkt 56 Jah ELTS § 3 p 27 Terminid
Artikkel 2 punkt 57 Jah ELTS § 6 Elektriettevõtja Sõnastus
muudetud
Artikkel 2 punkt 58 Jah ELTS § 3 p 28 Terminid
Artikkel 2 punkt 59 Jah ELTS § 3 p 83 Terminid
Artikkel 2 punkt 60 Jah ELTS § 3 p 84 Terminid
Artikkel 3 lõige 1 Jah ELTS § 261, § Põhivõrguettevõtj
39, § 1001 a ja riigipiiri
ületava
alalisvooluliini
valdaja
nõuetekohasuse
hindamine,
Süsteemihalduri
kohustused,
Piiriülese
elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 3 lõige 2 Jah REKK
Artikkel 3 lõige 3 Jah ELTS § 93 ja Riiklik järelvalve
Konkurentsiame
ti põhimäärus
Artikkel 3 lõige 4 Jah ELTS § 1, § 39,
§ 40, § 42, § 421,
§ 43, § 50, § 70,
§ 71, § 73, § 74,
§ 751, § 93, §
1014
Artikkel 3 lõige 5 Jah ELTS § 82 ja § Elektrienergia
93 lg 6 p 16 import, Riiklik
järelvalve
Artikkel 4 Jah ELTS § 42´1,
44, 76´1 lg 1, 84
lg 3, 88, 93 lg 6 p
22
Artikkel 5 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 6, Eestis on tõhus
§ 53, § 65 lg 7, § konkurents
71 lg 4 ja 5, § 72, määratud
§ 76´3, § 93 lg 6 elektribörsiga.
Artikkel 5 lõige 2 Jah ELTS § 90 lg 6 MGS § 2 p 20
ja 7 määratleb ära
kaitsetu tarbija.
Sotsiaalhooleka
ndeseaduse
§131, §133 lg5
p7. Eesti on
otsustanud, et
eriseadustega ei
nähta ette
vähekindlustatu
d tarbijatele
eritariife, vaid
nende tarbijate
toetamine on
lahendatud
sotsiaalhoolekan
deseaduse
kaudu.
Elektrituruseadu
se koostamisel
oleme soovinud
tagada
elektrituru
läbipaistvuse ja
efektiivse
toimimise.
Artikkel 5 lõige 3 Jah ELTS § 90 lg 6 Võrguühenduse
ja 7 katkestamine
tarbijast tuleneval
põhjusel
Artikkel 5 lõige 4 Jah -
Artikkel 5 lõige 5 Jah -
Artikkel 5 lõige 6 Jah - Eestis on tõhus
konkurents
määratud
elektribörsiga.
Artikkel 5 lõige 7 Jah -
Artikkel 5 lõige 8 Jah -
Artikkel 5 lõige 9 Jah -
Artikkel 5 lõige 10 Ei Komisjoni
ülesanne
Artikkel 6 lõige 1 Jah ELTS 6. peatükk Võrgu tegevus
Artikkel 6 lõige 2 Jah ELTS § 65 lg 3 Võrguteenuse
ja 4; § 66 osutamine,
võrguarendus
kohustus
Artikkel 6 lõige 3 Ei Ei kohaldu
Artikkel 7 lõige 1 Jah ELTS § 3 p 20
punkt a
Artikkel 7 lõige 1 Jah ELTS § 61 Otseliin ja
punkt b riigipiiri ületav
liin
Artikkel 7 lõige 2 Jah ELTS § 22 Loakohustus
Artikkel 7 lõige 3 Jah ELTS § 61 lg 6 Otseliin ja
riigipiiri ületav
liin
Artikkel 7 lõige 4 Valikuline ELTS § 61 Otseliin ja
riigipiiri ületav
liin
Artikkel 7 lõige 5 Valikuline Ei keeldu
Artikkel 8 lõige 1 Jah ELTS § 22, §
221, § 23, § 26, §
261, §32 EhS §
38, § 42 PlanS §
27, § 125
Artikkel 8 lõige 2 Jah SeOS, ELTS §
22, EhS § 40
Artikkel 8 lõige 2 Jah SeOS § 4 Ohutuse tagamine
punkt a
Artikkel 8 lõige 2 Jah SeOS § 4 Ohutuse tagamine
punkt b
Artikkel 8 lõige 2 Jah SeOS § 4 Ohutuse tagamine
punkt c
Artikkel 8 lõige 2 Jah EhS § 70, § 77
punkt d
Artikkel 8 lõige 2 Jah EhS peatükk 13 Riigikaitseline ja
punkt e julgeolekuasutuse
ehitis ning
riigipiiri taristu
Artikkel 8 lõige 2 Jah ELTS § 4, EhS §
punkt f 46, EnKS
Artikkel 8 lõige 2 Jah ELTS § 4, § 59,
punkt g § 924
Artikkel 8 lõige 2 Jah ELTS § 22 Loakohustus
punkt h
Artikkel 8 lõige 2
punkt i
Artikkel 8 lõige 2 Jah ELTS § 924 §
punkt j 925
Artikkel 8 lõige 2 Jah ELTS § 594, §
punkt k 595, § 596, § 661
lg 2, peatükk 82
Artikkel 8 lõige 2 Jah EhS § 40
punkt l
Artikkel 8 lõike 3 Jah ELTS § 22 Loakohustus
esimene lõik
Artikkel 8 lõike 3 Valikuline Eestis ei
teine lõik kohaldata
Artikkel 8 lõike 3 Jah PlanS § 3 lg 1, §
kolmas lõik 12, § 75 lg 4, §
91 lg 3
Artikkel 8 lõige 4 Jah ELTS § 29, § 99 Tegevusloa
andmisest
keeldumise
erisused, kaebuste
lahendamine
Artikkel 9 lõige 1 Jah ELTS § 1
Artikkel 9 lõige 2 Jah ELTS § 4, § 38,
§ 65
Artikkel 9 lõige 3 Valikuline Ei anna rahalist
hüvitist
Artikkel 9 lõige 4 Jah ELTS § 4 lg 5, §
1111
Artikkel 9 lõige 5 Valikuline -
Artikkel 10 lõige 1 Jah ELTS § 15 Nõuded
tegutsemisvormil
e ja kapitalile
Artikkel 10 lõige 2 Jah
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 Lepingutingimuse
d
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p
punkt a 1
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p
punkt b 2,3,4
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p
punkt c 5
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p
punkt d 6
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p
punkt e 7 ja p 10 ja § 88
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p
punkt f 8, p 81, p 82
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p
punkt g 9; § 90, § 91, §
92
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p
punkt h 9; § 90, § 91, §
92
Artikkel 10 lõike 3 Jah ELTS § 85 Andmete
esimene lisa lõik esitamine
Artikkel 10 lõike 3 Jah ELTS § 83, § 84,
teine lisa lõik § 85, § 86
Artikkel 10 lõige 4 Jah ELTS § 89 Lepingu
muutmine
Artikkel 10 lõige 5 Jah ELTS § 1 lg 2, §
39 lg 6, § 40 lg 4,
§ 70 lg 3, § 71 lg
3, § 87
Artikkel 10 lõige 6 Jah ELTS § 90 lg 5, Eesti on
§ 87 lg 81, otsustanud, et
SHS §131, §133 eriseadustega ei
lg5 p7 nähta ette
vähekindlustatu
d tarbijatele
eritariife, vaid
nende tarbijate
toetamine on
lahendatud
sotsiaalhoolekan
deseaduse
kaudu.
Artikkel 10 lõige 7 Jah ELTS § 90 lg 5, Elektrituruseadu
§ 87 lg 81, se koostamisel
SHS §131, §133 oleme soovinud
lg5 p7 tagada
elektrituru
läbipaistvuse ja
efektiivse
toimimise.
Artikkel 10 lõige 8 Jah ELTS § 93 Riiklik järelvalve
Artikkel 10 lõige 9 Jah ELTS § 93 Riiklik järelvalve
Artikkel 10 lõige 10 Jah ELTS § 65, § 70,
§ 74, § 90 lg 4—
7, § 1101 lg 1, §
761, § 762, § 763
Artikkel 10 lõige 11 Jah ELTS § 90 lg 4- Eesti on
7, SHS §131, otsustanud, et
§133 lg5 p7. eriseadustega ei
nähta ette
vähekindlustatu
d tarbijatele
eritariife, vaid
nende tarbijate
toetamine on
lahendatud
sotsiaalhoolekan
deseaduse
kaudu.
Elektrituruseadu
se koostamisel
oleme soovinud
tagada
elektrituru
läbipaistvuse ja
efektiivse
toimimise.
Artikkel 10 lõige 12 Jah ELTS § 751 lg 2 Tarbijale esitatav
arve
Artikkel 11 lõige 1 Jah ELTS § 111, §
112, § 751, § 762,
§ 763, § 764, § 93
Artikkel 11 lõige 2 Jah ELTS § 421, §46
lg 3 p 1
Artikkel 11 lõige 3 Jah ELTS § 421 lg 5 Elektrituru
andmevahetus
Artikkel 11 lõige 4 Jah ELTS § 93 lg 6 Riiklik järelvalve
Artikkel 12 lõige 1 Jah Elektrituru Avatud tarnija
toimimise vahetamine
võrgueeskiri §29
lg3
Artikkel 12 lõige 2 Jah Elektrituru Avatud tarne
toimimise lepingu muutmine
võrgueeskirja
§28 lg5
Artikkel 12 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p Lepingutingimuse
7 d
Artikkel 12 lõige 4 Jah ELTS § 1 lg 2 Seaduse
reguleerimisala
Artikkel 12 lõige 5 Jah Elektrituru Avatud tarnija
toimimise vahetamine
võrgueeskiri §
29 lg 1
Artikkel 13 lõige 1 Jah ELTS §83 lg 1 Sätete Sõnastust
kohaldamine täiendatud
Artikkel 13 lõige 2 Jah ELTS § 84 lg 2 Lepingu vorm Lg 2 sõnastust
ja lg 5 täiendatud ja
lisatud lg 5
Artikkel 13 lõike 2 Jah ELTS § 85 lg 1 Sõnastust
lisa lõik ja § 87 täiendatud
Artikkel 13 lõige 3 Jah ELTS § 421, § 87
Artikkel 13 lõige 4 Jah ELTS § 39 lg 6,
§ 40 lg 4, § 70 lg
3
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 1 Võrdlemisvahend
ja lg 2
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
punkt a p1
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
punkt b p2
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
punkt c p3
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
punkt d p4
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
punkt e p5
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
punkt f p7
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
punkt g p8
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
punkt h p9
Artikkel 14 lõike 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
lisa lõik p 6 ja § 39 lg 10
Artikkel 14 lõige 2 Jah ELTS § 821 Võrdlemisvahend
Artikkel 14 lõige 3 Valikuline ELTS § 821 lg 4 Võrdlemisvahend
ja lg 5
Artikkel 14 lõige 4 Jah ELTS § 821 lg 6 Võrdlemisvahend
Artikkel 14 lõige 5 Valikuline ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
ja 5
Artikkel 14 lõige 6 Jah ELTS § 39 lg 9 Võrdlemisvahend
ja 10
Artikkel 15 lõige 1 Jah ELTS 121 lg 1 Aktiivne tarbija
Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 121 Aktiivne tarbija
Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 121 lg 2 p1 Aktiivne tarbija
punkt a
Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 121 lg 2 p2 Aktiivne tarbija
punkt b
Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 121 lg 2 p3 Aktiivne tarbija
punkt c
Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 121 lg 2 p4 Aktiivne tarbija
punkt d ja lg 3
Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 121 lg 2 p5 Aktiivne tarbija
punkt e
Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 121 lg 2 p6 Aktiivne tarbija
punkt f ja lg 4
Artikkel 15 lõige 3 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 15 lõige 4 Ei Meil selliseid
olemasolevaid
süsteeme ei ole.
Võrgutasude
kriteeriumid on
kirjeldatud
ELTS § 71
Artikkel 15 lõige 5 Jah ELTS 121 lg 5 Aktiivne tarbija
Artikkel 15 lõige 5 Jah ELTS 121 lg 5 Aktiivne tarbija
punkt a
Artikkel 15 lõige 5 Jah ELTS 121 lg 5 Aktiivne tarbija
punkt b
Artikkel 15 lõige 5 Jah ELTS 121 lg 5 Aktiivne tarbija
punkt c
Artikkel 15 lõige 5 Jah ELTS 121 lg 6 Aktiivne tarbija
punkt d
Artikkel 16 lõige 1 jah ELTS §122 Energiakogukond
Artikkel 16 lõige 1 Jah ELTS §122 lg 1 Energiakogukond
punkt a
Artikkel 16 lõige 1 Jah ELTS §122 lg 2 Energiakogukond
punkt b
Artikkel 16 lõige 1 Jah ELTS §122 lg 3 Energiakogukond
punkt c
Artikkel 16 lõige 1 Jah ELTS § 65 Võrguteenuse
punkt d osutamine
Artikkel 16 lõige 1 Jah Põhiseadus
punkt e § 3 ja § 10–12
Artikkel 16 lõige 2 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 16 lõige 2 Valikuline Ei kohalda
punkt a
Artikkel 16 lõige 2 Valikuline Ei kohalda
punkt b
Artikkel 16 lõige 2 Valikuline Ei kohalda
punkt c
Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS §122 Energiakogukond
Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS §122 lg 4 Energiakogukond
punkt a
Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS §122 lg 4 Energiakogukond
punkt b
Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS §122 lg 5 Energiakogukond
punkt c
Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS §122 Energiakogukond
punkt d
Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS § 3 p 222 Terminid
punkt e
Artikkel 16 lõike 3 Jah ELTS §122 lg 4 Energiakogukond
lisa lõik
Artikkel 16 lõige 4 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 16 lõige 4 Valikuline Ei kohalda
punkt a
Artikkel 16 lõige 4 Valikuline Ei kohalda
punkt b
Artikkel 16 lõige 4 Valikuline Ei kohalda
punkt c
Artikkel 17 lõige 1 Jah ELTS § 422 Tarbimiskaja
agregeerimise
kaudu
Artikkel 17 lõige 2 Jah ELTS § 422 lg 1 Tarbimiskaja
agregeerimise
kaudu
Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 422 Tarbimiskaja
agregeerimise
kaudu
Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 84 lg 5 Lepingu vorm
punkt a
Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelvalve
punkt b 222
Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 421 lg 1 Elektrituru
punkt c ja 5 andmevahetus
Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 422 lg 2 Tarbimiskaja
punkt d agregeerimise
kaudu
2
Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 42 Tarbimiskaja
punkt e agregeerimise
kaudu
Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 93 lg 5, Riiklik järelvalve
punkt f lg 6 p 4
Artikkel 17 lõige 4 Valikuline Ei kohalda
2
Artikkel 17 lõige 5 Jah ELTS § 42 lg 3 Tarbimiskaja
agregeerimise
kaudu
Artikkel 18 lõige 1 Jah ELTS § 751 Tarbijale esitatav
arve
Artikkel 18 lõige 2 Jah ELTS § 751 lg 3 Tarbijale esitatav
arve
Artikkel 18 lõige 3 Jah EnKS § 12,
ELTS § 87
Artikkel 18 lõige 4 Jah ELTS § 89 lg 4 Lepingu
ja 5 muutmine
Artikkel 18 lõige 5 Jah ELTS § 93 Riiklik järelvalve
Artikkel 18 lõige 6 Jah ELTS § 46 lg 3,
§ 751 lg 1
Artikkel 19 lõige 1 Jah ELTS § 71 lg 4,
ELTS § 46 lg 3
p1
Artikkel 19 lõige 2 Jah EnKS § 9 lg 3 Nõudluse
juhtimine
Artikkel 19 lõige 3 Jah Elektrisüsteemi Elektrienergia Eestis on
toimimise mõõtmisele nutiarvestid juba
võrgueeskiri § kohaldatavad kasutusel
29 lg 5 nõuded
Artikkel 19 lõige 4 Jah Elektrisüsteemi
toimimise
võrgueeskiri §
29, § 31
Artikkel 19 lõige 5 Ei Ei kohaldata
Eestis, sest meil
on
kauglugemissea
dmed juba
kasutusel.
Artikkel 19 lõige 6 Jah ELTS § 46 lg 3 p Eestis on
1, nutiarvestid juba
Elektrisüsteemi kasutusel
toimimise
võrgueeskiri §
29 lg 5
Artikkel 19 lõike 6 Ei -
lisa lõik
Artikkel 20 Ei kohaldu.
Eestis on
nendele nõuetele
vastavad
kaugloetavad
arvestid
kasutusel.
Artikkel 21 ELTS § 46 lg 3 p Eestis on
1, nutiarvestid juba
elektrisüsteemi kasutusel
toimimise
võrgueeskirja §
29
Artikkel 22 ELTS § 68 lg 1 p Elektrienergia ja
4 võrguteenuse
ebaseaduslik
kasutamine
Artikkel 23 lõige 1 Jah Elektrituru Andmete saamine
toimimise andmevahetusplat
võrgueeskiri § 8, vormilt
Isikuandmete
kaitse seadus
Artikkel 23 lõige 2 Jah Elektrituru Andmevahetus
toimimise
võrgueeskiri § 3,
Isikuandmete
kaitse seadus
Artikkel 23 lõike 2 Jah Elektrituru Andmete saamine
lisa lõige toimimise andmevahetusplat
võrgueeskiri § 8, vormilt
Isikuandmete
kaitse seadus
Artikkel 23 lõige 3 Jah Isikuandmete
kaitse seadus
Artikkel 23 lõike 3 Jah Isikuandmete
lisa lõige kaitse seadus
Artikkel 23 lõige 4 Jah Isikuandmete Sõltumatu
kaitse seadus järelevalveasutuse
5.peatükk (§ 51) moodustamine
Artikkel 23 lõike 4 Valikuline Ei kohalda
esimene lisa lõige
Artikkel 23 lõike 4 Valikuline Ei kohalda
teine lisa lõige
Artikkel 23 lõige 5 Jah
Artikkel 23 lõike 5 Jah -
esimene lisa lõige
Artikkel 23 lõike 5 Valikuline -
teine lisa lõige
Artikkel 24 lõige 1 Jah ELTS § 1 lg 1 Seaduse
reguleerimisala
Artikkel 24 lõige 2 Ei Komisjoni
ülesanne
Artikkel 24 lõige 3 Jah Võetakse üle
vastava
rakendusakti
jõustumise
järgselt
Artikkel 25 Jah ELTS § 93 lg 4,
§ 421
Artikkel 26 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 5 Riiklik järelvalve
Artikkel 26 lõige 2 Jah ELTS § 93 lg 1- Riiklik järelvalve
5
Artikkel 26 lõige 3 Jah ELTS § 93 lg 1- Riiklik järelvalve
5
Artikkel 27 lõige 1 Jah ELTS § 65, §
70, § 74, § 761 –
763, § 90 lg 4—
7
Artikkel 27 lõige 2 Jah ELTS § 421 lg 1 Elektrituru
andmevahetus
Artikkel 28 lõige 1 Jah ELTS § 90 lg 4- Eesti on
7 otsustanud, et
Sotsiaalhooleka eriseadustega ei
ndeseadus §131, nähta ette
§133 lg5 p7. vähekindlustatu
d tarbijatele
eritariife, vaid
nende tarbijate
toetamine on
lahendatud
sotsiaalhoolekan
deseaduse
kaudu.
Elektrituruseadu
se koostamisel
oleme soovinud
tagada
elektrituru
läbipaistvuse ja
efektiivse
toimimise.
Artikkel 28 lõige 2 Jah ELTS § 90 lg 4- Eesti on
7 otsustanud, et
Sotsiaalhooleka eriseadustega ei
ndeseadus §131, nähta ette
§133 lg5 p7. vähekindlustatu
d tarbijatele
eritariife, vaid
nende tarbijate
toetamine on
lahendatud
sotsiaalhoolekan
deseaduse
kaudu.
Elektrituruseadu
se koostamisel
oleme soovinud
tagada
elektrituru
läbipaistvuse ja
efektiivse
toimimise.
Artikkel 29 Esitatakse
esimene lõige REKKis
Artikkel 29 teine Ei Komisjoni
lõige ülesanne
Artikkel 30 Jah ELTS § 22 lg 1 p
3 ja § 26
Artikkel 31 lõige 1 Jah ELTS § 66 Võrgu
arenduskohustus
Artikkel 31 lõige 2 Jah ELTS § 65 lg 2 Võrguteenuse
osutamine
Artikkel 31 lõige 3 Jah ELTS § 65 lg 7
ja § 70
Artikkel 31 lõige 4 Valikuline Kõigile on
kehtestatud
võrdsed
tingimused.
Taastuvtootjaid
toetatakse
toodangu
toetussüsteemi
kaudu.
Artikkel 31 lõige 5 Jah ELTS § 16 lg 3 p Tegevusalade
2 eristamine
Artikkel 31 lõige 6 Jah ELTS § 18 lg 6;
§ 65
Artikkel 31 lõige 7 Jah ELTS § 66 lg 1;
§ 71 lg 4
Artikkel 31 lõige 8 Jah ELTS § 71 lg 52 Võrgutasud
Artikkel 31 lõige 9 Jah ELTS § 66 lg 8 Võrgu
arenduskohustus
Artikkel 31 lõige 10 Valikuline Ei kohalda
2
Artikkel 32 lõige 1 Jah ELTS § 66 lg Paindlikkusteenus
ed
2
Artikkel 32 lõige 2 Jah ELTS § 66 lg Paindlikkusteenus
ed
Artikkel 32 lõige 3 Jah ELTS § 66 lg 8 Võrgu
ja 9 arenduskohustus
Artikkel 32 lõige 4 Jah ELTS § 66 lg 10 Võrgu
arenduskohustus
Artikkel 32 lõige 5 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 33 lõige 1 Jah ELTS § 7415 lg 1 Elektrisõidukite
laadimisvõrk
Artikkel 33 lõige 2 Jah ELTS § 7415 lg 2 Elektrisõidukite
laadimisvõrk
Artikkel 33 lõige 3 Jah ELTS § 7415 lg 2 Elektrisõidukite
laadimisvõrk
15
Artikkel 33 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Elektrisõidukite
punkt a p2 laadimisvõrk
15
Artikkel 33 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Elektrisõidukite
punkt b p1 laadimisvõrk
15
Artikkel 33 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Elektrisõidukite
punkt c p3 laadimisvõrk
Artikkel 33 lõige 3 Valikuline
punkt c lisa lõik
Artikkel 33 lõige 4 Jah ELTS § 7415 lg Elektrisõidukite
4, 5, 6 laadimisvõrk
Artikkel 34 Jah ELTS § 42 lg 4
p2, § 421 lg 1, 2,
5, 6, elektrituru
toimimise
võrgueeskiri § 3,
§ 4, § 8 lg 3 ja 6
Artikkel 35 lõige 1 Jah ELTS § 16 lg 2 Tegevusalade
eristamine
Artikkel 35 lõige 2 Jah ELTS § 18 lg 1 Jaotusvõrguettevõ
tja juhtimine
Artikkel 35 lõige 2 Jah ELTS § 18 lg 1 Jaotusvõrguettevõ
punkt a tja juhtimine
Artikkel 35 lõige 2 Jah ELTS § 18 lg 1 Jaotusvõrguettevõ
punkt b ja lg 4 tja juhtimine
Artikkel 35 lõige 2 Jah ELTS § 18 lg 5 Jaotusvõrguettevõ
punkt c tja juhtimine
Artikkel 35 lõige 2 Jah ELTS § 18 lg 6 Jaotusvõrguettevõ
punkt d ja lg 7 tja juhtimine
Artikkel 35 lõige 3 Jah ELTS § 16, § 93
Artikkel 35 lõige 4 Valikuline -
Artikkel 36 lõige 1 Jah ELTS § 7416 lg 1 Energiasalvestusü
ksused
16
Artikkel 36 lõige 2 Jah ELTS § 74 lg 2 Energiasalvestusü
ksused
16
Artikkel 36 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Energiasalvestusü
p1 ksused
16
Artikkel 36 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Energiasalvestusü
punkt a p2 ksused
16
Artikkel 36 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Energiasalvestusü
punkt b p3 ksused
Artikkel 36 lõige 3 Valikuline
punkt c
Artikkel 36 lõige 3 Jah ELTS § 7416 lg Energiasalvestusü
punkt c lisa lõik 4, 5, 6 ksused
16
Artikkel 36 lõige 4 Jah ELTS § 74 lg 7 Energiasalvestusü
ksused
16
Artikkel 36 lõige 4 Jah ELTS § 74 lg 7 Energiasalvestusü
punkt a p1 ksused
16
Artikkel 36 lõige 4 Jah ELTS § 74 lg 7 Energiasalvestusü
punkt b p2 ksused
16
Artikkel 36 lõige 4 Jah ELTS § 74 lg 7 Energiasalvestusü
punkt c p3 ksused
16
Artikkel 36 lõige 4 Jah ELTS § 74 lg 7 Energiasalvestusü
punkt d p4 ksused
Artikkel 37 Jah ELTS § 69 Konfidentsiaalsus
nõue
Artikkel 38 lõige 1 Jah ELTS § 15 lg 6,
§ 22 lg 1 p 1 ja lg
2p2
Artikkel 38 lõige 2 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 38 lõige 3 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 38 lõige 4 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 39 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS 3.peatükk Süsteemivastutus
punkt a
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 40 lg 7
punkt b ja § 71
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 1
punkt c ja § 66 lg 1
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 66 lg 12 Võrguarendus
punkt d kohustus
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 1 p Süsteemihalduri
punkt e 151 kohustused
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 4 Süsteemihalduri
punkt f kohustused
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 7
punkt g ja § 70
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 401 Perimeetritasu
punkt h
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 1 p Süsteemihalduri
punkt i 152 kohustused
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg7 Süsteemihalduri
punkt j p8 kohustused
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 10 Süsteemihalduri
punkt k kohustused
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 421, § 46
punkt l lg 3 p 1
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 71 lg 8,
punkt m ESS § 102 ja
1021
Artikkel 40 lõige 2 Valikuline Ei kohalda.
Eestis on ainult
üks
sertifitseeritud
põhivõrguettevõ
tja.
Artikkel 40 lõige 3 Jah ELTS § 66 lg 11 Võrgu
arenduskohustus
Artikkel 40 lõige 4 Jah ELTS § 39 lg 9 Süsteemihalduri
punktid a ja b kohustused
Artikkel 40 lõike 4 Jah ELTS § 39 lg 10 Süsteemihalduri
lisa lõik kohustused
Artikkel 40 lõige 5 Jah ELTS § 39 lg 11, Süsteemihalduri
12 kohustused
Artikkel 40 lõige 6 Jah ELTS § 39 lg 13, Süsteemihalduri
14, 15, 16 kohustused
Artikkel 40 lõige 7 Jah ELTS § 39 lg 17 Süsteemihalduri
kohustused
Artikkel 40 lõige 8 Valikuline ELTS § 39 lg 18 Süsteemihalduri
kohustused
Artikkel 41 Jah Eestis ei kohaldu
Artikkel 42 lõige 1 Jah ELTS § 42 lg 3 p
5 ja 6; § 73
Artikkel 42 lõige 2 Jah ELTS § 65 lg 31 Võrguteenuse
osutamine
Artikkel 42 lõike 2 Jah ELTS § 73 Võrgutasude ja
lisa lõige tüüptingimuste
kooskõlastamine
Artikkel 42 lõige 3 Jah ELTS § 64 lg 13 Võrgu omanik
ja 14
Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 16 lg 2 Tegevusalade
punkt a ja 4 eristamine
Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 181,
punkt b RVS § 81
Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 181 lg 1 Põhivõrguettevõtj
punkt b alapunkt i a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj
punkt b alapunkt ii a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 181 lg 3 Põhivõrguettevõtj
punkt c a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 181 lg 31 Põhivõrguettevõtj
punkt d ja 4 a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 2 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj
a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 2 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj
punkt a a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 2 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj
punkt b a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 2 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj
punkt c a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 3 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj
a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 4 Jah Ei kohaldu,
Eestis on ainult
üks
põhivõrguettevõ
tja
Artikkel 43 lõige 5 Jah Ei kohaldu,
Eestis on ainult
üks
põhivõrguettevõ
tja
Artikkel 43 lõige 6 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj
a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 7 Jah Ei kohaldu, sest
põhivõrguettevõ
tja on
omandiliselt
eristatud
tootmisest ja
müügist alates
2010.
Artikkel 43 lõige 8 Jah Ei kohaldu
Artikkel 43 lõige 9 Jah Ei kohaldu
Artikkel 43 lõige 10 Jah Ei kohaldu
Artikkel 43 lõige 11 Jah Ei kohaldu
Artikkel 44 Jah Ei kohaldu
Artikkel 45 Jah Ei kohaldu
Artikkel 46 Jah Ei kohaldu
Artikkel 47 Jah Ei kohaldu
Artikkel 48 Jah Ei kohaldu
Artikkel 49 Jah Ei kohaldu
Artikkel 50 Jah Ei kohaldu
Artikkel 51 Jah Ei kohaldu
Artikkel 52 lõige 1 Jah ELTS § 261 Põhivõrguettevõtj
a ja riigipiiri
ületava
alalisvooluliini
valdaja
nõuetekohasuse
hindamine
Artikkel 52 lõige 2 Jah ELTS § 261 Põhivõrguettevõtj
a ja riigipiiri
ületava
alalisvooluliini
valdaja
nõuetekohasuse
hindamine
Artikkel 52 lõige 3 Jah ELTS § 19 lg 4 Teavitamise
kohustus
Artikkel 52 lõige 4 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti
ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 52 lõige 4 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti
punkt a ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 52 lõige 4 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti
punkt b ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 52 lõige 4 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti
punkt c ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 52 lõige 5 Jah ELTS § 261 Põhivõrguettevõtj
a ja riigipiiri
ületava
alalisvooluliini
valdaja
nõuetekohasuse
hindamine
Artikkel 52 lõige 6 Jah ELTS § 261 Põhivõrguettevõtj
a ja riigipiiri
ületava
alalisvooluliini
valdaja
nõuetekohasuse
hindamine
Artikkel 52 lõige 7 Jah ELTS § 93 lg 1,
§ 94 lg 1
Artikkel 52 lõige 8 Jah ELTS § 1001 lg 2 Piiriülese
elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 53 lõige 1 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti
ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 53 lõige 2 Jah ELTS § 19 lg 4 Teavitamise
kohustus
Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti
ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 941
punkt a
Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 941
punkt b
Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 941
punkt b alapunkt i
Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 941
punkt b alapunkt ii
Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 941
punkt b alapunkt iii
Artikkel 53 lõige 4 Jah ELTS § 941
Artikkel 53 lõige 5 Jah ELTS § 941
Artikkel 53 lõige 5 Jah ELTS § 941
punkt a
Artikkel 53 lõige 5 Jah ELTS § 941
punkt b
Artikkel 53 lõige 6 Jah Ei kohaldu
Artikkel 53 lõige 7 Jah Ei kohaldu
Artikkel 53 lõige 8 Jah ELTS § 941
Artikkel 53 lõige 9 Jah Ei kohaldu
Artikkel 53 lõige 10 Jah Ei kohaldu
Artikkel 54 lõige 1 Jah ELTS § 7416 lg 1 Energiasalvestusü
ksus
Artikkel 54 lõige 2 Jah ELTS § 7416 lg 3 Energiasalvestusü
ksus
Artikkel 54 lõige 2 Jah ELTS § 7416 lg 3 Energiasalvestusü
punkt a p1 ksus
Artikkel 54 lõige 2 Jah ELTS § 7416 lg 3 Energiasalvestusü
punkt b p2 ksus
Artikkel 54 lõige 2 Jah ELTS § 7416 lg 4 Energiasalvestusü
punkt c ksus
Artikkel 54 lõige 3 Jah ELTS § 7416 lg 5 Energiasalvestusü
ksus
Artikkel 54 lõige 4 Jah ELTS § 7416 lg Energiasalvestusü
6, 7 ksus
Artikkel 54 lõige 5 Jah ELTS § 7416 lg 8 Energiasalvestusü
ksus
Artikkel 54 lõige 5 Jah ELTS § 7416 lg 8 Energiasalvestusü
punkt a p1 ksus
Artikkel 54 lõige 5 Jah ELTS § 7416 lg 8 Energiasalvestusü
punkt b p2 ksus
Artikkel 54 lõige 5 Jah ELTS § 7416 lg 8 Energiasalvestusü
punkt c p3 ksus
Artikkel 54 lõige 5 Jah ELTS § 7416 lg 8 Energiasalvestusü
punkt d p4 ksus
Artikkel 55 lõige 1 Jah ELTS § 94 lg 1,
Korrakaitsesead
us § 30
Artikkel 55 lõige 2 Jah ELTS § 94 lg 1,
§ 105,
Korrakaitsesead
us § 30,
Artikkel 56 lõige 1 Jah ELTS § 16 lg 1 Tegevusalade
eristamine
Artikkel 56 lõige 2 Jah ELTS § 17 Aruandlus ja
auditeerimine
Artikkel 56 lõige 3 Jah ELTS § 16 lg 1;
§ 17 lg 3
Artikkel 56 lõige 4 Jah ELTS § 17 lg 4 Aruandlus ja
auditeerimine
Artikkel 57 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 1
Artikkel 57 lõige 2 Jah Ei kohalda
Artikkel 57 lõige 3 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 57 lõige 4 Jah ELTS § 93 lg 3 Riiklik järelvalve
Artikkel 57 lõige 5 Jah Konkurentsiame
ti põhimäärus §
4, § 8
Artikkel 57 lõige 5 Jah ELTS § 93 lg 3,
punkt a Konkurentsiame
ti põhimäärus §
2
Artikkel 57 lõige 5 Jah Konkurentsiame
punkt b ti põhimäärus §
4, § 8, § 17 p 7
Artikkel 57 lõige 5 Jah Konkurentsiame
punkt c ti põhimäärus §
4, § 8 p 4, § 17 p
7, Vabariigi
valitsuse seadus
§ 39 lg 1
Artikkel 57 lõige 5 Jah Avaliku
punkt d teenistuse
seadus § 23 lg 2
p 7 ja lg 5
Artikkel 57 lõige 5 Jah Avaliku
punkt e teenistuse
seadus § 16 lg 1,
§ 18 lg 1, 4, 5, 6
Artikkel 57 lõige 5 Jah Avaliku
punkt f teenistuse
seadus § 55
Artikkel 57 lõige 5 Jah Konkurentsiame
punkt g ti põhimäärus §
16, Avaliku
teenistuse
seadus § 29 ja §
86
Artikkel 57 lõige 5 Jah Avaliku
punkt g lisa lõik teenistuse
seadus § 23 lg 5,
§ 91, § 92, § 94,
§ 95
Artikkel 57 lõige 6 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 57 lõige 7 Ei Komisjoni
ülesanne
Artikkel 58 lõige 1 Jah Konkurentsiame
ti põhimäärus §
8 p 1, ELTS § 93
lg 1 ja lg 2
Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § § 93 lg Riiklik järelvalve
punkt a 1, lg 2, lg 6
Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese
punkt b p2 elektrikaubanduse
reguleerimine
1
Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 100 lg 1 Piiriülese
punkt c elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese
punkt d p 4, elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 58 lg 1,
punkt e lg 4, § 59 lg 3
Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 4 lg 41, §
punkt f 39 lg 1 p 31, § 66
lg 2, lg 3, lg 7, §
70 lg 6, § 1001
Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 1, Riiklik järelvalve
punkt g lg 6 p 4
Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 1 Riiklik järelvalve
punkt h
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 72 lg 4;
punkt a § 73 lg 1; § 93 lg
9
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 18, § 26,
punkt b § 261, § 94 lg 1 p
17,§ 93 lg 1, §
941, § 1001
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 261 lg 1;
punkt c § 39 lg 8 p 3; §
93 lg 2; § 1001
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelvalve
punkt d 31
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 42, § 93
punkt e lg 6 p 1, p 11, §
1001 lg 1 p 5
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 1001 lg
punkt f 1,
Konkurentsiame
ti põhimäärus §
8p1
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 2,
punkt g Konkurentsiame
ti põhimäärus §
7 ja § 8
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 1001 lg
punkt h 1, § 39 lg 7
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt i 27
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt j 21
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 7 p Süsteemihalduri
punkt k 8 ja lg 8 kohustused
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt l 231
Artikkel 59 lõige 1 Jah Konkurentsiame
punkt m ti põhimäärus §
8; § 93 lg 1, lg 6
p 1 ja p 11
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt n 9 ja p 11
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt o 18
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt p 22
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt q 19
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt r 17 ja p 18 ja p 29
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt s 18
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt t 10, p 17 ja p 23
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt u 1
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt v 2
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt w 16
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt x 17
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt y 32
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt z 31
Artikkel 59 lõige 2 Jah ELTS § 93 lg 1, Riiklik järelevalve
lg 4, lg 41
Artikkel 59 lõige 2 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
lisa lõigud 24
Artikkel 59 lõige 3 Jah ELTS § 95 lg 4 Ettekirjutus
punkt a
Artikkel 59 lõige 3 Jah ELTS § 94 Riikliku
punkt b järelevalve
erimeetmed
Artikkel 59 lõige 3 Jah ELTS § 110 lg 5 Teeninduspiirkon
punkt c dade määramine
Artikkel 59 lõige 3 Jah ELTS § 95 lg 4
punkt d ja peatükk 10
Artikkel 59 lõige 3 Jah ELTS § 94 Riikliku
punkt e järelevalve
erimeetmed
Artikkel 59 lõige 4 Jah ELTS § 93 Riiklik järelvalve
Artikkel 59 lõige 5 Jah Ei kohaldu
Artikkel 59 lõige 6 Jah Ei kohaldu
Artikkel 59 lõige 7 Jah ELTS § 93 lg 9 Riiklik järelvalve
Artikkel 59 lõige 7 Jah ELTS § 53 lg 6,
punkt a § 70 lg 1, 2; § 72
lg 4; § 73 lg 1 ja
4; § 93 lg 9
Artikkel 59 lõige 7 Jah ELTS § 73 lg 2;
punkt b § 53 lg 2 ja 4
Artikkel 59 lõige 7 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese
punkt c elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 59 lõige 8 Jah ELTS § 70 lg 6 Teabe andmise
kohustus
Artikkel 59 lõige 9 Jah ELTS § 72 lg 4;
§ 71; § 93 lg 9; §
1001 lg 2
Artikkel 59 lõige 10 ELTS § § 4 lg 41;
§ 111 § 16 lg 11;
§ 39 lg 7 p 5; §
66 lg 2,3,4
Artikkel 60 lõige 1 Jah ELTS § 73 lg 1;
§ 93 lg 9; § 1013.
Artikkel 60 lõige 2 Jah ELTS § 99 Kaebuste
lahendamine
Artikkel 60 lõige 3 Jah ELTS § 99 Kaebuste
lahendamine
Artikkel 60 lõige 4 Jah ELTS § 93 lg 1,
2, 6 p 25; § 94 g
1; § 941 lg 1, 2, 3,
4; § 942
Artikkel 60 lõige 5 Jah ELTS § 105 Teabesaladuse
hoidmise
kohustuse
rikkumine
Artikkel 60 lõige 6 Jah ELTS § 99 Kaebuste
lahendamine
Artikkel 60 lõige 7 Jah ELTS § 99 lg 4 Kaebuste
lahendamine
Artikkel 60 lõige 8 Jah ELTS § 1 lg 4
Artikkel 61 lõige 1 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese
ja 2 elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 93 lg 2;
Konkurentsiame
ti põhimäärus §
8p1
Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese
punkt a elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 93 lg 2,
punkt b lg 6 p 24
Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 93 lg 6 p
punkt c 27; § 1001 lg 1
Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese
punkt d p5 elektrikaubanduse
reguleerimine
1
Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 100 lg 1 Piiriülese
punkt e p6 elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 61 lõige 3 Jah Ei kohalda
Artikkel 61 lõige 4 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelvalve
24
Artikkel 61 lõige 5 Ei Komisjoni
ülesanne
Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 1002 lg 1 Konkurentsiameti
pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
2
Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 100 lg 1 Konkurentsiameti
punkt a p1 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 1002 lg 1 Konkurentsiameti
punkt b p2 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
2
Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 100 lg 1 Konkurentsiameti
punkt c p3 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 1 Jah Konkurentsiameti
punkt d pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 1002 lg 1 Konkurentsiameti
punkt e p4 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 1002 lg 1 Konkurentsiameti
punkt f p5 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 1002 lg 1 Konkurentsiameti
punkt g p6 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 2 Jah ELTS § 1002 lg 2 Konkurentsiameti
pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 2 Jah ELTS § 1002 lg 2 Konkurentsiameti
punkt a p1 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 2 Jah ELTS § 1002 lg 2 Konkurentsiameti
punkt b p2 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 2 Jah ELTS § 1002 lg 2 Konkurentsiameti
punkt c p3 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 3 Jah ELTS § 1002 lg 3 Konkurentsiameti
pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 63 lõige 1 Ei Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 2 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 3 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 4 Valikuline ELTS § 1001 lg 4 Piiriülese
elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 63 lõige 5 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 6 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 7 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 8 Valikuline ELTS § 1001 lg 5 Piiriülese
elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 63 lõige 9 Ei Komisjoni
ülesanne
Artikkel 64 lõige 1 Jah ELTS § 812 Andmete
säilitamine
Artikkel 64 lõige 2 Jah ELTS § 812 Andmete
säilitamine
Artikkel 64 lõige 3 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 64 lõige 4 Ei sea
lisakohustusi
Artikkel 64 lõige 5 Ei kohaldu
Artikkel 65 lõige 1 Ei Ei kohalda
Artikkel 65 lõige 2 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 65 lõige 3 Ei Komisjoni
ülesanne
Artikkel 66 Ei Ei kohalda
Artikkel 67 Ei Seda sätet
siseriikliku
õigusesse üle ei
võeta
Artikkel 68 Ei Seda sätet
siseriikliku
õigusesse üle ei
võeta
Artikkel 69 Ei Seda sätet
siseriikliku
õigusesse üle ei
võeta
Artikkel 70 Jah Võetakse üle
EnKS-iga
Artikkel 71 Ei Ülevõtmine
Artikkel 72 Ei Seda sätet
siseriikliku
õigusesse üle ei
võeta
Artikkel 73 Ei Jõustumine
Artikkel 74 Ei Adressaadid
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
Lisa 3
KAVAND
24.07.2020
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
2020. a nr…………………
Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise
võrgueeskiri“ muutmine
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 4 alusel
Elektrituru toimimise võrgueeskirjas tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „müüja“ sõnadega „ja agregaatori“;
2) paragrahv 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) väikeettevõtja on äriühing, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive ning aastane
bilansimaht ei ületa 10 000 000 eurot;“;
3) paragrahvi 5 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „võrgulepingu“ sõnaga „,
agregeerimislepingu“ ning lisatakse punkt 8 järgmises sõnastuses:
„8) teavet selle kohta, kas mõõtepunkt on seotud agregeerimislepinguga.“;
4) paragrahvi 8 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõnade „võrguteenuse lepingu“ sõnaga „,
agregeerimislepingu“ ja pärast sõnade „selle võrguettevõtja“ sõnaga „, agregaatori“, punkti 4
täiendatakse pärast sõna „mõõdetud“ lauseosaga „ja agregeerimisteenuses osalenud“ ning
punkti 5 täiendatakse pärast sõna „tarnijate“ sõnadega „ja agregaatori“;
5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Agregaatoril on õigus AVP kaudu saada järgmist informatsiooni:
1) agregeerimislepingu sõlminud tarbijate mõõtepunktide mõõteandmeid;
1
2) agregeerimisteenuses osalenud tarbija mõõtepunktides mõõdetud andmed.“;
6) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „tarnija“ sõnadega „ja agregaatori“;
7) paragrahvi 28 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
“§ 28. Avatud tarne lepingu sõlmimine ja muutmine”;
8) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
“(5) Avatud tarne uue lepingu sõlmimise eest kodutarbijalt ja väikeettevõtjalt avatud tarnija
tasu ei küsi.”;
9) paragrahvi 29 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
“(1) Avatud tarnija vahetumine tarnelepingu katkemiseta toimub selliselt, et uus avatud tarne
leping jõustub eelmise lepingu lõppemisel. Kodutarbijatel on õigus osaleda kollektiivsetes
vahetamiskavades.”;
10) paragrahvi 29 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
“(3) Lõikes 2 nimetatud ülesütlemise avalduse saamisel lõpetab senine avatud tarnija kehtiva
avatud tarne lepingu ja teeb AVP-s vastava muudatuse vähemalt 14 päeva enne senise lepingu
lõppemise kuupäeva. Hiljemalt 2026. aastal ei tohi tarnija vahetamise tehniline protsess kesta
kauem kui 24 tundi ning seda peab olema võimalik teha igal tööpäeval.”;
11) määrust täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses:
„ 41. peatükk
AGREGAATORI VAHETAMINE
§ 331. Agregeerimislepingu sõlmimine ja muutmine
(1) Agregeerimises osalev turuosaline võib agregaatorit vahetada 21 päevase etteteatamisega.
Hiljemalt 2026. aastal ei tohi agregaatori vahetamise tehniline protsess kesta kauem kui
24 tundi ning seda peab olema võimalik teha igal tööpäeval.
(2) Agregaatori vahetuseks sõlmib agregeeritav turuosaline tarbimiskoha mõõtepunkti kohta
uue agregeerimislepingu. Ühe mõõtepunkti kohta saab sõlmida ühe agregeerimislepingu.
2
(3) Agregeerimislepingu sõlmimise kohta esitab agregaator süsteemihaldurile agregeeritava
turuosalise volituse.
(4) Uue agregeerimislepingu sõlmimise eest kodutarbijalt ja väikeettevõtjalt agregaator tasu ei
küsi.“.
3
EELNÕU
24.07.2020
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu
§ 1. Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tootmist,“ sõnaga
„salvestamist,“;
2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 12–14 järgmises sõnastuses:
„12) agregaator – isik, kes osutab agregeerimise teenust;
13) agregeerimine – agregaatori tegevus, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus
või tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks;
14) aktiivne tarbija – tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib, salvestab või müüb elektrit, mis on
toodetud tema omandis oleval kinnistul (edaspidi omatoodetud elektrienergia), osutab
paindlikkusteenust või osaleb omatoodetud elektrienergiaga hoone energiatõhususe
parendamises, tingimusel, et selline tegevus ei ole tema peamine äri- või kutsetegevus;“;
3) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 72 järgmises sõnastuses:
„72) elektriturg – elektrienergia, võimsuse, paindlikkus- ja tugiteenustega kauplemiseks
ettenähtud platvorm;“;
4) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 82–85 järgmises sõnastuses:
„82) elektrienergia salvestamine – elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise
energia salvestamine ning seejärel taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu
energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale
ajale või optimeerida koormusi elektrisüsteemis;
83) elektrileping – elektrienergia müümise leping, välja arvatud elektrienergia
tuletisinstrumendi leping;
84) energiasalvestusüksus – elektripaigaldise osa, kus salvestatakse energiat, sealhulgas
elektrisõiduki aku;
85) energiatõhusus – energiatõhusus energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 12
tähenduses;“;
5) paragrahvi 3 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „muundamiseks,“ sõnaga „salvestamiseks“;
6) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 93 järgmises sõnastuses:
„93) horisontaalselt integreeritud ettevõtja – elektriettevõtja, kelle vähemalt üks tegevusala on
elektrienergia tootmine müügiks, ülekandmine või jaotamine ja kellel on lisaks mõni
tegevusala, mis ei ole seotud elektrienergia tootmise, müümise, ülekandmise või jaotamisega;“;
1
7) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:
„131) laadimispunkt – liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või
vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku;“;
8) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 152 järgmises sõnastuses:
„152) mikroettevõtja – äriühing, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive või aastane
bilansimaht ei ületa 2 000 000 eurot;“;
9) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 201 ja 202 järgmises sõnastuses:
„201) paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust
suurendada või asendada ja võrgu koormust juhtida ning aitab võrgul toimida, kaasates
elektriturule teiste hulgas taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, hajatootjaid,
tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusega tegelevaid ettevõtjaid,
süsteemijuhtimiseks reservvõimsuste pakkujaid ja agregaatoreid;
202) piirkondlik koordineerimiskeskus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54–124)
artikli 35 kohaselt asutatud piirkondlik koordineerimiskeskus;“;
10) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 223 järgmises sõnastuses:
„223) sagedusega mitteseotud tugiteenus – teenus, mida kasutab võrguettevõtja
püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks, kohaliku võrgu
stabiilsusinertsiks, lühisvoolu korral, isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks;
11) paragrahvi 3 punkti 23 täiendatakse pärast sõna „tootmise“ sõnaga „, salvestamise“;
12) paragrahvi 3 punkt 232 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„232) tasakaalustamine – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2
punktis 10 määratletud tegevused ja protsessid;“;
13) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 233 järgmises sõnastuses:
„233) tarbimiskaja – elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbija iseseisvas
tarbimise muutmises või agregaatori kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumises müüa
komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja
millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõiked 2 ja 6 (ELT L 363,
18.12.2014, lk 121–142) artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise
vähendamist või suurenemist;
2
14) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 262 ja 263 järgmises sõnastuses:
„262) tugiteenus – teenus, mis on vajalik võrgu käitamiseks, tasakaalustamine ja sagedusega
mitteseotud tugiteenus, välja arvatud ülekoormuse juhtimine;
263) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, mis on integreeritud võrku ja
mille ainus eesmärk on tagada võrgu turvaline toimimine, välja arvatud tasakaalustamine ning
ülekoormuse ja sageduse juhtimine;“;
15) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 301 järgmises sõnastuses:
„301) võrguühenduse kasutaja – füüsiline või juriidiline isik, kes müüb elektrienergiat põhi- või
jaotusvõrku või kellele müüakse põhi- või jaotusvõrgust elektrienergiat;“;
16) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 331 järgmises sõnastuses:
„331) võrkudevaheline ühendus –füüsiline ühendus kahe või enama elektrivõrgu vahel;“;
17) paragrahvi 3 punkt 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„35) ülekandmine – elektrienergia edastamine ühendatud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrgu
kaudu eesmärgiga edastada elektrienergiat tarbijale või jaotajale, välja arvatud müük;“;
18) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 351 ja 352 järgmises sõnastuses:
„351) ühendatud võrk – mitu ülekande- ja jaotusvõrku, mis on omavahel ühendatud vähemalt
ühe võrkudevahelise ühendusega;
352) ülekandevõime piiratus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli
2 punktis 4 määratletud olukord;“;
19) paragrahvi 5 täiendatakse pärast sõna „tarbija,“ sõnadega „aktiivne tarbija, agregaator,“;
20) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Elektriettevõtja
(1) Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tarbija ja kes tegeleb
elektrienergia:
1) tootmisega;
2) ülekandmisega;
3) jaotamisega;
4) agregeerimisega;
5) tarbimise juhtimisega;
6) energia salvestamisega;
7) müümisega või
3
8) ostmisega.
(2) Elektriettevõtja vastutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustega seotud
kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste eest.“;
21) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Jaotusvõrguettevõtja on juriidiline isik, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu ning
kes vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja
jaotusvõrgu ühendamise eest teiste võrkudega. Jaotusvõrguettevõtja tagab võrgu pikaajalise
võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele.“;
22) seadust täiendatakse §-dega 121 ja 122 järgmises sõnastuses:
„§ 121. Aktiivne tarbija
(1) Tarbija võib tegutseda aktiivse tarbijana.
(2) Aktiivsel tarbijal on bilansivastutus ning õigus:
1) tegutseda otse või agregeerimise kaudu;
2) müüa omatoodetud elektrienergiat;
3) osaleda paindlikkusteenuse ja energiatõhususe pakkujana;
4) delegeerida oma tegevuseks vajalike seadmete haldamine, paigaldamine, käitamine, andmete
töötlemine ja hooldus kolmandale isikule.
(3) Isikut, kellele aktiivne tarbija on delegeerinud oma tegevuseks vajalike seadmete haldamise
ei käsitata aktiivse tarbijana.
(4) Oma bilansivastutuse ulatuses on aktiivne tarbija bilansihaldur, välja arvatud, kui ta on oma
bilansikohustuse delegeerinud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2019/943 artikliga 5.
(5) Energiasalvestusüksust omaval aktiivsel tarbijal on lubatud osutada mitut
paindlikkusteenust korraga.
§ 122. Energiakogukond
(1) Energiakogukond on juriidiline isik:
1) milles osalemine on vabatahtlik ja avatud ning mida kontrollivad füüsilisest ja juriidilisest
isikust liikmed;
2) mille peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või
sotsiaalset kogukondlikku kasu oma liikmetele või kohalikule piirkonnale, kus
energiakogukond tegutseb;
3) mis võib osutada oma liikmetele energiateenuseid;
4
4) mille liikmetel säilivad õigusaktidest tulenevad kodutarbija või aktiivse tarbija õigused ja
kohustused.
(2) Energiakogukonna liige võib energiakogukonnast välja astuda, teatades väljaastumise
soovist ette vähemalt kuus kuud.
(3) Energiakogukonnal on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on energiakogukond
bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta on oma bilansikohustuse delegeerinud kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5.
(4) Energiakogukond, kes tarbib omatoodetud elektrienergiat, on aktiivne tarbija käesoleva
seaduse § 121 tähenduses.“;
23) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Juriidilisest isikust elektriettevõtja on Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud isik.“;
24) paragrahvi 15 lõigetes 5 ja 51, § 22 lõike 2 punktis 1 ja § 221 lõike 2 punktis 6 asendatakse
sõnad „200 kW“ sõnadega „1 MW“;
25) paragrahvi 16 lõikes 41 asendatakse tekstiosa „2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia
siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211,
14.08.2009, lk 55–93), artikli 13 kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu
põhivõrguettevõtja sama direktiivi V peatüki tähenduses“ tekstiosaga „(EL) 2019/944, mis
käsitleb elektrienergia siseturu ühiseid norme ning millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL
(ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199), artikli 44 kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur
või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama direktiivi VI peatüki 3. jao tähenduses“;
26) paragrahv 16 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kaubamärk“ sõnadega „ja teavitustegevus“
ning pärast sõna „kaubamärgist“ sõnadega „ja teavitustegevusest“;
27) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja
juhatuse liige olla samal ajal jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud
elektriettevõtja juhatuse liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni
kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.“;
28) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Vähemalt pooled jaotusvõrguettevõtja nõukogu liikmetest ei tohi olla
jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja juhatuse või nõukogu
liikmed või vastutada muul viisil jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja
igapäevase majandustegevuse eest.“;
5
29) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
30) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „500kW“ tekstiosaga „1 MW“;
31) paragrahv 261 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 714/2009, mis käsitleb piiriüleses
elektrikaubanduses võrkudele juurdepääsu tingimusi ning millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 15–35), artiklit 3“ tekstiosaga
„(EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54–
124), artiklit 51“;
32) paragrahvi 39 lõike 1 punktis 31 ja lõike 8 punktis 1, §-s 401, § 71 lõikes 4, § 93 lõike 6
punktides 1 ja 15, § 1001 lõigetes 3–5 ning §-s 1013 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 714/2009“
sõnadega „(EL) 2019/943“;
33) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktidega 18 ja 19 järgmises sõnastuses:
„18) osaleb Euroopa ressursside piisavuse hinnangute koostamisel vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 IV peatükile;
19) koostab riikliku ressursside piisavuse hinnangu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2019/943 artiklile 24.“;
34) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Süsteemihaldur loob käesoleva seaduse § 821 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava
võrdlemisvahendi ja käitab seda.“;
35) paragrahvi 42 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „müüja“ sõnadega „ja agregaatori“;
36) paragrahvi 421 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tarnija“ sõnadega „ja agregaatori“;
37) paragrahvi 421 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „müüjale“ sõnadega „ja agregaatorile“;
38) seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses:
„§ 422. Tarbimiskaja agregeerimise kaudu
(1) Võrguettevõtja soodustab paindlikkus- ja tugiteenuste hankimisel tarbimiskajas agregaatori
osalemist.
(2) Agregaatoril on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on agregaator bilansihaldur,
välja arvatud juhul, kui ta delegeerib oma bilansikohustuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5.
6
(3) Võrguettevõtja kehtestab kooskõlastatult Konkurentsiametiga turuosaliste kõikidel
elektriturgudel tarbimiskajas osalemise tingimused, arvestades elektrituru tehnilisi näitajaid ja
tarbimiskaja suutlikkust. Tingimused hõlmavad agregeeritud koormuste arvesse võtmist.“;
39) paragrahv 60 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „tegevusloaga“ sõnadega „, kui
tegevusluba on käesoleva seaduse kohaselt nõutud“;
40) paragrahv 65 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „tarbijale,“ sõnadega
„aktiivsele tarbijale, energiakogukonnale,“;
41) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd energiakogukonnaga, et hõlbustada kogukonna
omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmist kogukonna liikmetele.“;
42) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Põhivõrguettevõtja ei tohi keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse
võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võivad ilmneda kasutada oleva ülekandevõime
piiratus.“;
43) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 8–12 järgmises sõnastuses:
„(8) Jaotusvõrgu arendamine ja jaotusvõrgus paindlikkusteenuste kasutamine peab tuginema
läbipaistvale võrgu arengukavale, mille jaotusvõrguettevõtja koostab vähemalt iga kahe aasta
järel.
(9) Jaotusvõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas:
1) vajalikud keskmise ja pikaajalise tähtajaga paindlikkusteenused;
2) kavandatavad investeeringud järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks;
3) uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste, sealhulgas elektrisõidukite
laadimispunkti võrku ühendamiseks;
4) muud vahendid, mida jaotusvõrguettevõtja kasutab võrgu laiendamise alternatiivina.
(10) Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel võrguühenduse
kasutajate ja põhivõrguettevõtjaga, avaldab oma veebilehel koos võrgu arengukavaga
konsultatsiooni tulemused ning esitatab võrgu arengukava Konkurentsiametile.
Konkurentsiamet võib taotleda võrgu arengukava muutmist.
(11) Põhivõrguettevõtja teeb koostööd piirkondliku koordineerimiskeskusega ning võtab
arvesse piirkondliku koordineerimiskeskuse antud soovitusi tema ülesannete paremaks
täitmiseks.
7
(12) Põhivõrguettevõtja juhib elektrivooge põhivõrgus, võttes arvesse elektrikaubandust teiste
ühendatud võrkudega.“;
44) seadust täiendatakse §-dega 662 ja 663 järgmises sõnastuses:
„§ 662. Paindlikkusteenused
(1) Jaotusvõrguettevõtja teeb põhivõrguettevõtjaga koostööd võrku ühendatud turuosaliste
tõhusaks osalemiseks elektriturgudel. Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtjaga sõlmivad
omavahel kokkuleppe, milles lepitakse kokku jaotusvõrgu ressurssidel põhinevate
paindlikkusteenuste osutamise tingimused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/943 artikliga 57 ja komisjoni määruse (EL) 2017/1485 artikliga 182.
(2) Jaotusvõrguettevõtja korraldab jaotusvõrgu toimimise ja arendamise tõhustamiseks avaliku
vähempakkumise paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks.
(3) Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
vähempakkumises osalemise tingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet võib jätta
vähempakkumises osalemise tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise
ja läbipaistvuse põhimõttele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vähempakkumist ei pea korraldama, kui
jaotusvõrguettevõtja on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult
ebatõhus või tekitaks tõsiseid turumoonutusi või põhjustaks ülekoormust. Jaotusvõrguettevõtja
esitab avaliku vähempakkumise korraldamata jätmise kohta põhjendatud taotluse
Konkurentsiametile.
(5) Konkurentsiamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse jätta rahuldamata,
kui kontrollimise käigus selgub, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult tõhus ega
tekita tõsiseid turumoonutusi ega põhjustaks ülekoormust.
(6) Jaotusvõrguettevõtja vahetab kogu vajalikku teavet ja koordineerib oma tegevust
põhivõrguettevõtjaga, et tagada paindlikkusteenuste kasutamisel võrgu turvaline toimimine
ning hõlbustada turu arengut.
§ 663. Tugiteenused
(1) Põhivõrguettevõtja leiab võrgu talitluskindluse tagamiseks vajaliku tugiteenuse osutaja
avaliku vähempakkumise korras.
(2) Põhivõrguettevõtja kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku
vähempakkumises osalemise tingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet võib jätta
vähempakkumises osalemise tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise
ja läbipaistvuse põhimõttele.
8
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalikku vähempakkumist ei pea korraldama, kui
põhivõrguettevõtja hinnangul on tugiteenuste turupõhine pakkumine majanduslikult ebatõhus.
Põhivõrguettevõtja esitab avaliku vähempakkumise korraldamata jätmise kohta põhjendatud
taotluse Konkurentsiametile.
(4) Konkurentsiamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse jätta rahuldamata,
kui kontrollimise käigus selgub, et tugiteenuste kasutamine on majanduslikult tõhus.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalikku vähempakkumise nõuet ei kohaldata
täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes.“;
45) paragrahvi 69 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Võrguettevõtja hoiab talle tema tegevuse käigus teatavaks saanud turuosalise ärisaladust.“;
46) paragrahvi 71 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „andmevahetusplatvormi“ tekstiosaga „ja §
821 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat võrdlusvahendit.“;
47) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„(9) Käesoleva seaduse §-s 662 nimetatud paindlikkusteenuste kasutamise ja koordineerimisega
seotud kulud ning §-s 663 nimetatud tugiteenuste kasutamisega seotud põhjendatud kulud
lisatakse põhivõrguettevõtja tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse võrgutasude
kujundamisel.
(10) Võrgutasusid ei kohaldata salvestatud elektrienergia tagastamisel elektrivõrku.“;
48) seadust täiendatakse peatükiga 62 järgmises sõnastuses:
„62. peatükk
VÕRGUETTEVÕTJA KÕRVALTEGEVUSALAD
§ 7415. Elektrisõidukite laadimispunkt
(1) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd iga ettevõtjaga, kes omab, arendab, käitab või haldab
elektrisõidukite laadimispunkti.
(2) Jaotusvõrguettevõtja tohib omada, arendada, hallata või käitada elektrisõidukite
laadimispunkti üksnes omatarbeks või kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) Konkurentsiamet on kooskõlastanud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avaliku
enampakkumise tingimused;
2) avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud müüa elektrisõidukite laadimispunkti
teisele isikule;
9
3) jaotusvõrguettevõtja tagab kolmandatele isikutele võrdsetel alustel juurdepääsu talle
kuuluvale elektrisõidukite laadimispunktile.
(3) Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et
hinnata teise isiku võimalikku huvi omandada, arendada, käitada või hallata käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastava jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat
elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et
on isik, kes soovib omada, arendada, käitada või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat
elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit, korraldab jaotusvõrguettevõtja
elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumi müümiseks avaliku
enampakkumise kuue kuu jooksul alates avaliku konsultatsiooni tulemuste selgumisest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused kooskõlastab
jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametiga.
§ 7416. Energiasalvestusüksus
(1) Võrguettevõtja ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada energiasalvestusüksust.
(2) Võrguettevõtja korraldab avaliku enampakkumise talle kuuluva energiasalvestusüksuse
müümiseks ning kooskõlastab avaliku enampakkumise tingimused Konkurentsiametiga.
(3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, hallata ja
käitada energiasalvestusüksust, kui energiasalvestusüksus on täielikult integreeritud
võrgukomponent või kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud
energiasalvestusüksust müüa;
2) võrguettevõtjal on energiasalvestusüksust vaja võrgu tõhusa, töökindla ja turvalise toimimise
tagamiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat
elektriturul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandi kasutamiseks peab võrguettevõtjal olema
Konkurentsiameti vastav otsus.
(5) Põhivõrguettevõtjale erandi tegemise otsusest teavitab Konkurentsiamet Euroopa
Komisjoni ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametit, esitades teabe
taotluse ja erandi otsuse tegemise põhjenduste kohta.
(6) Konkurentsiamet korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata
teiste isikute võimalikku valmidust ja huvi käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel
võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust omandada.
10
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et
on isik, kes soovib võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust omada, korraldab
võrguettevõtja 18 kuu jooksul avaliku konsultatsiooni lõpust arvates talle kuuluva
energiasalvestusüksuse müümiseks avaliku enampakkumise.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide
suhtes ega selliste uute akudel põhinevate energiasalvestusüksuste suhtes, mille kohta
jaotusvõrguettevõtja on lõpliku investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2019. aasta 4. juulil ning
põhivõrguettevõtja on lõpliku investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2024. aastal, tingimusel et:
1) akudel põhinevad energiasalvestusüksused ühendatakse võrku hiljemalt kaks aastat pärast
lõpliku investeerimisotsuse tegemist;
2) akudel põhinevad energiasalvestusüksused on integreeritud võrku;
3) akudel põhinevaid energiasalvestusüksuseid kasutatakse üksnes võrgu turvalisuse vahetuks
sündmuspõhiseks taastamiseks võrgu häirete korral, taastamist alustatakse viivitamatult häire
ilmnemisel ja võrguturvalisuse taastamine lõpetatakse koheselt, kui tavalise ümberjaotamisega
saab probleemi lahendada ning
4) akudel põhinevatel energiasalvestusüksustes salvestamist ei kasutata selleks, et osta või
müüa elektrienergiat elektriturul.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud investeerimisotsus on lõplik, kui võrguettevõtja
on võtnud selle investeeringu tegemiseks pöördumatu kohustuse.“;
49) paragrahvi 812 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tuletisinstrumentide“ tekstiosaga
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (16) I lisa C jao punktide 5–7
tähenduses“;
50) seadust täiendatakse §-ga 821 järgmises sõnastuses:
„§ 821. Võrdlemisvahend
(1) Kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla
100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate
pakkumisi.
(2) Müüja teavitab tarbijat võrdlemisvahendi kättesaadavusest elektrimüügi arvel.
(3) Võrdlemisvahend peab vastama järgmistele nõuetele:
1) on turuosalistest sõltumatu ning tagab, et elektriettevõtjaid koheldakse võrdselt;
2) annab selget teavet käitava ja kontrolliva isiku kohta, samuti teavet loomise ja käitamise
rahastamise allikate kohta;
3) avaldab selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel pakkumiste võrdlus põhineb;
4) esitab informatsiooni selge ja üheselt mõistetavat sõnastusega;
5) annab täpset ja ajakohastatud teavet ning esitab viimase ajakohastamise aja;
6) annab enne otsingutulemuste kuvamist selget teavet kui ülevaadet ei anta kogu elektriturust;
11
7) on kättesaadav ka puuetega inimestele;
8) võimaldab tõhusalt teavitada käitajat võrdlemisvahendis esitatud ebaõigest teabest;
9) piirdub isikuandmete küsimisel andmetega, mis on pakkumiste võrdluseks vajalikud.
(4) Konkurentsiamet väljastab usaldusmärgi võrdlemisvahendile, mis vastab käesoleva
paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele.
(5) Konkurentsiamet viib läbi perioodilisi kontrolle selgitamaks välja, kas usaldusmärgi saanud
võrdlemisvahend vastab jätkuvalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele.
(6) Elektrimüüja saadab oma kõigi pakutavate elektripakettide andmed usaldusmärgisega
võrdlemisvahendi käitajale ning süsteemihaldurile viimaste poolt nõutud viisil ja tähtaegadel.“;
51) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse sõnad „ning elektrienergia müügiks sõlmitavale
lepingule (edaspidi elektrileping)“ sõnadega „, elektrilepingule ning agregeerimiseks
sõlmitavale lepingule (edaspidi agregeerimisleping)“;
52) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Liitumislepingule, võrgulepingule, agregeerimislepingule ja elektrilepingule kohaldatakse
käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseadust.“;
53) paragrahvi 84 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja võrguleping“ sõnadega „, võrguleping ja
agregeerimisleping“;
54) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Tarbijal ja hajatootjal on õigus sõlmida agregeerimisleping ilma elektrimüüja nõusolekuta.
Agregeerimislepingu sõlmimise kohta esitab agregaator süsteemihaldurile teate elektrituru
toimimise võrgueeskirjas sätestatud viisil.“;
55) paragrahvi 85 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Enne liitumislepingu, võrgulepingu, elektrilepingu või agregeerimislepingu sõlmimist
peab lepingu teiseks pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale andma teavet lepingu
põhitingimuste kohta ning lepingu sisu võimalike alternatiivide kohta ulatuses ja korras, mis
vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise
kohustusele.“;
56) paragrahvi 85 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
57) paragrahvi 86 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
58) paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
12
„(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata füüsilisest isikust tarbijale.“;
59) paragrahvi 87 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„Kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud
liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja agregeerimislepingus esitatakse järgmised
andmed:
1) võrgulepingu ja liitumislepingu puhul võrguettevõtja, elektrilepingu puhul võrguettevõtja
või müüja ning agregeerimislepingu puhul agregeerija nimi, äriregistri- või isikukood, aadress
ja e-posti aadress;
2) võrgulepingu, liitumislepingu ja agregeerimislepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus
või elektrilepingu alusel müüdava elektrienergia põhinäitajad;
3) võrgulepingu, liitumislepingu ja agregeerimislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteedi
põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;“;
60) paragrahvi 87 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Füüsilisest isikust tarbijale esitatakse lõikes 1 nimetatud andmed võlaõigusseaduses sätestatud
korras.“;
61) paragrahvi 88 lõikes 1 ja § 93 lõikes 5 asendatakse sõnad „või elektrileping“ sõnadega „,
elektrileping või agregeerimisleping“ vastavas käändes;
62) paragrahvi 90 lõikes 3 asendatakse sõna „tähtsaadetisena“ sõnadega „kirjalikult tarbija
antud kontaktaadressile“;
63) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„31) kooskõlastab käesoleva seaduse § 662 lõikes 4 ja § 663 lõikes 2 nimetatud
vähempakkumises osalemise tingimused;
32) kontrollib perioodiliselt võrdlemisvahendi vastavust käesoleva seaduse § 821 lõikes 3
esitatud nõuetele;“;
64) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktidega 221 ja 222 järgmises sõnastuses:
„221) jälgib, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei
seataks takistusi ega piiranguid;
222) kooskõlastab käesoleva seaduse § 422 lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise
tingimused;“;
65) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 231 järgmises sõnastuses:
13
„231) jälgib ja hindab põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja
millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr
713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39–75) artikli 2
punktis 7 määratletud nutivõrgu arendamisel, millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate
energiaallikate lõimimist ning avaldab oma veebilehel iga kahe aasta tagant hindamise
tulemuste kohta aruande koos soovitustega;“;
66) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda ning aktiivseid
tarbijaid puudutavad võlaõiguslikud küsimused ning vaidlused kuuluvad kokkuleppele
mittejõudmisel lahendamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus või tarbijakaitseseaduses
sätestatud korras.“;
67) paragrahvi 1001 lõigetes 3–5 asendatakse sõnad „2009/72/EÜ“ sõnadega „(EL) 2019/944“;
68) seadust täiendatakse §-ga 1002 järgmises sõnastuses:
„§ 1002. Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega
(1) Konkurentsiameti pädevus suhetes süsteemikäitamispiirkonna piirkondlike reguleerivate
asutustega on järgmine:
1) ettepaneku kooskõlastamine piirkondliku koordineerimiskeskuse loomiseks vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 35 lõikele 1;
2) piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulude, mille peab
kandma põhivõrguettevõtja, arvestamine käesoleva seaduse § 71 nimetatud võrgutasude
kooskõlastamisel;
3) koostööl põhineva otsuste tegemise protsessi kooskõlastamine;
4) koos teiste süsteemikäitamispiirkonna riikide reguleerivate asutustega ettepanekute
esitamine selle kohta, milliseid täiendavaid ülesandeid ja volitusi peaksid
süsteemikäitamispiirkonna liikmesriigid piirkondlikule koordineerimiskeskusele andma;
5) piirkondliku koordineerimiskeskuse Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmise
kontrollimine, eelkõige piiriülestes küsimustes;
6) võrgu koordineerimise tulemuse jälgimine ja sellest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 46 kord aastas koostööametile aru andmine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel on Konkurentsiametil õigus:
1) nõuda piirkondlikult koordineerimiskeskuselt teavet;
2) kontrollida ette teatamata piirkondliku koordineerimiskeskuse territooriumi ja ehitisi;
3) teha piirkondliku koordineerimiskeskuse suhtes kooskõlastatult teiste
süsteemikäitamispiirkonna reguleerivate asutustega siduvaid otsuseid.
(3) Kui piirkondliku koordineerimiskeskuse asukohaks on Eesti Vabariik, on
Konkurentsiametil õigus teha piirkondlikule koordineerimiskeskusele, kes ei täida Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/944, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest
14
(EL) 2019/943 või Konkurentsiameti või koostööameti õiguslikult siduvast otsusest tulenevat
kohustust, ettekirjutus kohustuse täitmiseks.“;
69) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 7–9
„(7) Käesoleva seaduse § 39 lõikes 9 nimetatud võrdlemisvahendi loob süsteemihaldur 2021.
aasta 31. detsembriks.
(8) Käesoleva seaduse § 7415 lõikes 3 nimetatud avaliku enampakkumise peab
jaotusvõrguettevõtja korraldama hiljemalt 2021. aasta 1. juulil.
(9) Käesoleva seaduse § 7416 lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise peab võrguettevõtja
korraldama hiljemalt 2021. aasta 1. juulil.“;
70) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, elektrienergia siseturu ühiste
normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–
199).“.
§ 2. Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn „…“ ….. 2020
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ .... 2020
15
24.07.2020
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Käesoleva eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta, millega muudetakse direktiivi
2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125–199). Selleks muudetakse elektrituruseadust.
Samuti on elektrituruseaduses täpsustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2009/72/EÜ ülevõtmise sätteid.
Elektrienergia siseturu normide liikmesriikides harmoneerimise eesmärgiks on tagada
läbipaistva ning konkurentsile avatud elektrituru toimimine. Läbipaistev ning konkurentsile
avatud elektriturg võimaldab tarbijale pakkuda parima hinnaga elektrienergiat, samal ajal
tagades varustuskindluse, energia- ja kliimapoliitika jt eesmärkide täitmine.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna ekspert Marie-Ursula Vaks
(
[email protected], 6397674). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis
MKM õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (
[email protected], 7153403).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta ning muudetakse elektrituruseaduse
(edaspidi ELTS) 01. juuli 2020. a redaktsiooni (RT I, 30.06.2020, 28).
Tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole
nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist, ei ole tehtud seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsust.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Käesoleva seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta tehtud muudatused. Elektrienergia
siseturu normide liikmesriikides harmoneerimise eesmärgiks on tagada läbipaistva ning
konkurentsile avatud elektrituru toimimine. Läbipaistev ning konkurentsile avatud elektriturg
võimaldab tarbijale pakkuda parima hinnaga elektrienergiat, samal ajal tagades
varustuskindluse, energia- ja kliimapoliitika jt eesmärkide täitmine.
1
Direktiivi eesmärk on luua paindlikkust ja uuendusi stimuleeriv tururaamistik, kus kõige
paremini toetab taastuvenergia kasutuselevõttu hästitoimiv elektriturg.
Tarbijatel on suur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu
kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Võrgu
haldamise ja taastuvelektri tootmise tehnoloogiline areng on avanud tarbijate jaoks palju uusi
võimalusi. Terve konkurents jaemüügiturgudel on oluline selleks, et tagada uuenduslike
energiateenuste turuteguritest tingitud kasutuselevõtt. Need teenused vastavad tarbijate
muutuvatele vajadustele ja muutuvale suutlikkusele ning muudavad võrku paindlikumaks.
Kuigi Eestis on tarbijatele antud võimalus jälgida läbi andmevahetusplatvormi oma
reaalajalähedase ajavahemiku jooksul teavet nende energiatarbimise kohta, ei ole neist saanud
energiaturu ega energiasüsteemi ümberkujundamise aktiivseid osalisi. Tarbijate mõjuvõimu
suurendamine ja neile vahendite andmine selleks, et osaleda senisest enam energiaturul,
sealhulgas uut moodi, on mõeldud selleks, et liidu kodanikud saaksid elektrienergia siseturust
kasu ja et saavutada liidu taastuvenergia alased eesmärgid.
Elektrienergia siseturul ei tohi olla tarbetuid takistusi turule sisenemisel, turul tegutsemisel ega
sellelt väljumisel. Seejuures siseturul tegutsevad kolmandate riikide turuosalised peavad
järgima kohaldatavat seadust nii nagu kõik teised turuosalised.
Käesoleva eelnõuga lisatakse elektrituruseadusesse järgmised printsiibid:
1) Hajatootmise võimaluste suurendamine läbi aktiivsete tarbijate regulatsiooni;
2) Energiakogukondade loomise, arendamise ja haldamisega seotud regulatsioon;
3) Agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsioon suurendamaks võrkude paindlikkust ja
tarbijate energiatõhusust;
4) Võrguettevõtjate kohustus soetada pakkumismenetluse raames turult
paindlikkusmehhanisme nagu energiasalvestus, agregeerimine või tarbimiskaja;
5) Tingimused võrguettevõtjale arendamaks elektrisõidukite turupõhiseid laadimisvõrke.
Direktiivi ülevõtmistabel on toodud käesoleva seletuskirja lisas 2.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõus esitatud terminid on järjestatud tähestikulises järjekorras, välja arvatud erandjuhud, kus
olemasolevate mõistete järjekord ei võimaldanud uusi termineid tähestikuliselt järjekorda
paigutada.
Eelnõu punktiga 1 muudetakse § 1 lõike 1 esimest lauset. Energiasalvestus on olnud
aktuaalne varustuskindluse tagamises juba varasemalt, kuid selguse huvides vajab
elektrituruseadus läbivalt salvestamisega seotud tegevuste osas täiendamist. Direktiiv (EL)
2019/944 käsitleb energiasalvestusüksuste töökorraldust senisest laialdasemalt, hõlmates
muuhulgas eesmärki minna üle täiesti CO2-heiteta ja heitkogusteta elektrisektorile, mille
raames tuleb arendada hooajalist energiasalvestamist.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse § 3 punktidega 12–14.
2
Punkt 12 sätestab mõiste agregaator, kes on võrguettevõtjale teenusepakkuja, koondades
mitmeid tarbijaid, et vajadusel vähendada või suurendada tarbimist. Agregaator sõlmib
tarbijaga agregeerimislepingu, millest tulenevalt saab agregaator tarbija tarbimisharjumusi
reguleerida. Agregaator saab võrguettevõtjalt rahalist hüvitist tarbijate juhtimise eest ning
tarbijad, kes osalevad agregeerimises saavad ka otsest rahalist kasu. Tarbijatel peaks olema
võimalik täiel määral kasutada tootmise ja tarnimise agregeerimise eeliseid ning saada kasu
piiriülesest konkurentsist. Agregaatorid täidavad olulist osa vahendajatena tarbijarühmade ja
elektrituru vahel.
Punkt 13 sätestab mõiste agregeerimine. See on agregaatori tegevus, mille käigus ühendatakse
paljude tarbijate tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia elektriturul müümiseks,
ostmiseks või oksjonile panemiseks. Sisu poolest on agregeerimine isiku lepinguline kohustus
muuta oma tarbimisharjumust lähtuvalt agregeerimislepingus sätestatud põhimõtetest ehk
tegemist on nn virtuaalse elektrijaamaga. Agregeerimine võib sisaldada erinevate
bilansihaldurite avatud tarne ahela tarbimis- või tootmisvõimsuste turuosalisi, aga peab olema
bilansivastutuse kohustusega kaetud kogu bilansivastutuse protsessi ulatuses
Punkt 14 selgitab lahti mõiste aktiivne tarbija, kelleks võib olla tarbija omaette või ühiselt toimiv
tarbijate rühm, kes toodab elektrienergiat ennekõike omatarbeks, salvestab elektrit või kes
müüb omatarbeks toodetud ülejäävat elektrienergiat või osaleb paindlikkus- või
energiatõhususkavades. Lubatud on teha ka kõiki neid tegevusi korraga. Aktiivsete tarbijate
rühma liikmete arv ei ole määratletud. Aktiivsete tarbijate omatoodetud ja salvestatud elekter
võib olla toodetud ja salvestatud tema enda kinnistul tarbijale või tarbijate rühmale kuuluval
maaüksusel või hoones. Tingimuseks on, et selline tegevus ei kujuta endast aktiivse tarbija
peamist äri- või kutsetegevust. Teistsugune toimimine ei liigituks enam aktiivse tarbija mõiste
alla, vaid oleks iseloomulik juba tootja tunnustele. Kõik tarbijad peaksid saama kasu elektriturul
vahetust osalemisest, eelkõige sellest, et nad muudavad oma tarbimist vastavalt turusignaalidele
ja saavad kasu madalamatest elektrihindadest. Tarbijatel on ülisuur tähtsus paindlikkuse
saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale
tootmisele ja hajatootmisele.
Eelnõu punktiga 3 täiendatakse § 3 punktiga 72.
Punkt 72 sätestab mõiste elektriturg, milleks on turg, sealhulgas börsiväline turg ja elektribörs,
energia, võimsuse, tasakaalustus- ja tugiteenustega kauplemiseks. Direktiivi (EL) 2019/944
kohaselt stimuleerib täielikult liberaliseeritud, hästitoimiv elektriturg hinnapõhist ja muud
konkurentsi olemasolevate tarnijate vahel ja meelitab uusi turuletulijaid, suurendades nii
tarbijate valikuvõimalusi ja rahulolu.
Eelnõu punktiga 4 täiendatakse § 3 punktidega 82–85.
Punkt 82 selgitab lahti mõiste elektrienergia salvestamine, milleks on elektrivõrgus
elektrienergia lõppkasutamise edasilükkamine tootmise hetkest hilisemale ajale või
elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel
selle taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana. Energia
salvestamise all peetakse siinkohal silmas elektrienergia siirdamist mõnda seadisesse,
seadmesse, paigaldisse või rajatisse (energiasalvestisse, näiteks elektrienergia
salvestamist akumulaatorisse), et seda seal vajalikul hetkel samal kujul või muundatult tagasi
saada. Elektrienergia salvestamine on oluline osa elektrivõrgu paindlikumaks muutmisel ning
elektrihinna soodsamaks mõjutamisel. Näiteks salvestada elektrit soodsa hinna ajal ning müüa
salvestatud elektrit kallima hinna ajal soodsama hinnaga. Selline konkurents mõjutab
elektrituru hindu soodsamaks, mis on kasulik tarbijale.
3
Punkt 83 sätestab mõiste elektrileping, milleks on elektrienergia müümist käsitlev leping.
Elektrileping sõlmitakse elektrimüüja ja tarbija vahel ning reeglina peab tarbijal olemas olema
ka kehtiv võrguleping. Käesolev mõiste ei hõlma elektrienergia tuletisinstrumente.
Elektrienergia tuletisinstrumendi all mõeldakse siinkohal optsioonid, futuurid,
vahetuslepingud, forvardlepingud ja muud kaubatuletislepingud, mida peab arveldama rahas
või mida võib arveldada rahas ühe poole valikul muul juhul, kui kohustuste täitmatajätmise või
muu lõpetamisega seotud sündmuse tõttu või mida saab natuuras arveldada, tingimusel et
nendega kaubeldakse reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud
kauplemissüsteemis, välja arvatud energia hulgimüügitooted, millega kaubeldakse
organiseeritud kauplemissüsteemis ja mille puhul tuleb arveldada natuuras või mida saab
natuuras arveldada ja mis ei teeni kommertseesmärki ja millel on teiste tuletisinstrumentide
omadused.
Punkt 84 sätestab mõiste energiasalvestusüksus on elektripaigaldise osa, sealhulgas ka
elektrisõiduki aku, millega saab salvestada elektrienergiat. Sellise salvestusseadme põhimõte
seisneb printsiibil, et elektrivõrgust võetud energia muundatakse mõnda teise energialiiki, mille
salvestamine teatud põhjustel on lihtsam. Igal vajalikul hetkel on salvestatud energiat võimalik
kasutusse suunata, misjaoks tuleb salvestatud energia muundada tagasi elektrienergiaks.
Elektrienergiat on võimalik salvestada erinevatel viisidel nagu kondensaatorites (elektrivälja
energiana), induktiivpoolides (magnetvälja energiana), primaarsetes ja sekundaarsetes
galvaanielementides (keemilise energiana) mis on lihtsustatuna patareid ning akumulaatorid.
Energiasalvestusena kasutatakse ka hüdroelektrijaamasid, kui perioodidel, mil elektrivoolu
tarbimisest rohkem toodetakse, kasutatakse seda vee madalamalt kõrgemal asuvatesse
basseinidesse pumpamiseks ja hiljem vajaduse korral jällegi toodab pumbatud vesi elektrit.
Energiasalvestusüksusena ei käsitata lühiajaliste pingemuutuste mõju vältimiseks ettenähtud
seadmeid nagu näiteks UPS-seadmed.
Punkt 85 sätestab mõiste energiatõhusus, viidates energiamajanduse korralduse seaduse § 2
punktis 12 nimetatud energiatõhususele, milleks on töö, teenuse, kauba või energiaväljundi ja
energiasisendi vaheline suhe. Energiatõhusus on energiakasutuse tõhusus, kasuliku ja kulutatud
energia suhe. Tõhus energiakasutus hõlmab tehnoloogiat ja meetmeid, mis vähendavad elektri-
ja/või kütusekulu sama otstarbega töö tegemiseks, nt tööstusettevõtete, kontorite, kodude,
autode energiaga varustamiseks. Üheks olulisemaks energiatõhusust soodustavaks teguriks on
tarkvõrgu arendamine ning arvestite kasutamine, mis näitavad täpselt lõpptarbija tegelikku
energiatarbimist ja annavad teavet tarbimise tegeliku kestuse kohta. Piisava sagedusega
tarbijatele esitatav teave energiakulude kohta motiveerib energiat säästma, kuna see annab
tarbijatele vahetut tagasisidet energiatõhususse tehtud investeeringute ja käitumismuudatuste
mõju kohta ning aitab tarbijate energiakulusid vähendada.
Eelnõu punktiga 5 täiendatakse § 3 punkti 9 mõistet elektripaigaldis. Selguse huvides on vaja
täiendada mõistet sõnaga „salvestamiseks“. Kuna direktiiv (EL) 2019/944 käsitleb
energiasalvestusüksuste töökorraldust, muudetakse direktiivi ülevõtmisel vastavalt ka
elektrituruseadust.
Eelnõu punktiga 6 täiendatakse § 3 punktiga 93.
Punkt 93 sätestab mõiste horisontaalselt integreeritud ettevõtja, kes on elektriettevõtja, kelle
vähemalt üks tegevusala on elektrienergia müügiks tootmine, ülekandmine, jaotamine või
tarnimine ja kellel on lisaks mõni tegevusala, mis ei ole seotud elektrienergia tootmise,
müümise, ülekandmise, jaotamise või tarnimisega.
4
Eelnõu punktiga 7 täiendatakse § 3 punktiga 131.
Punkt 131 sätestab mõiste laadimispunkt. Elektriauto vajab regulaarselt laadimist ning
elektriauto aku vähese mahtuvuse tõttu tuleb neid laadida tihedamini. Laadimispunkt on
elektriauto aku regulaarseks laadimiseks ettenähtud elektripaigaldis. Tegemist on direktiivi
definitsiooniga, mille kohaselt on võimalik laadida laadimispunktis korraga ühte elektrisõidukit
või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku.
Eelnõu punktiga 8 saab § 3 täiendust punktiga 152.
Punkt 152 sätestab mõiste mikroettevõtja, milleks on äriühing, kus töötab vähem kui 10 inimest
ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot. Töötajate arvu
kindlaksmääramisel lähtutakse võrdlemisvahendile juurdepääsu taotlemise aja Maksu- ja
Tolliameti töötamise registri andmetest ja arvesse võetakse nii töölepingu kui võlaõigusliku
lepingu alusel äriühingus tööd tegevad inimesed. Aastakäibe kindlaksmääramisel lähtutakse
ettevõtja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibe andmetest ja aluseks on enne
võrdlemisvahendile juurdepääsu taotlemist esitatud viimase 12 kuu käibedeklaratsiooni
andmed. Juhul kui äriühing pole käibemaksukohustuslane, võetakse aluseks
võrdlemisvahendile juurdepääsu taotlemisele eelnenud 12 kuu bilansimaht ettevõtja
raamatupidamisaruannete alusel. Juhul kui äriühingu töötajate arv või aastakäive või aastane
bilansimaht suurenevad üle eelnõus toodud piirnäitajate, pole äriühingul enam õigust tasuta
juurdepääsule võrdlemisvahendile. Mikroettevõtja mõiste defineerimine on vajalik direktiivist
(EL) 2019/944 tuleneva võrdlemisvahendi kättesaadavuse kohustusest nii kodutarbijatele kui
mikroettevõtjatele.
Eelnõu punktiga 9 täiendatakse § 3 punktidega 201 ja 202.
Punkt 201 selgitab paindlikkusteenuse mõistet. Võrguettevõtjad peavad kulutõhusalt oma
võrkudesse lõimima uue elektritootmise tehnoloogia, eelkõige taastuvatest energiaallikatest
elektrienergiat tootvad üksused, ja uued tarbimiskoormused, näiteks soojuspumpadest ja
elektrisõidukitest tulenevad tarbimiskoormused. Kulutõhususe all on siinkohal mõeldud
kulusid vähendavate tegevuste planeerimist ja sellest tulenevat ressursside paremat kasutust.
Selleks luuakse võimalused ja stiimulid, mis ärgitavad võrguettevõtjaid turupõhiselt kasutama
selliseid hajaenergiaallikaid nagu tarbimiskaja ja energia salvestamine, et tõhusalt käitada oma
võrkusid ja vältida kulukat võrkude laiendamist. Võrguettevõtjad koostavad võrkude
arengukavad selliselt, et toetada taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvate üksuste
lõimimist võrku, hõlbustada energiasalvestusüksuste arendamist ja transpordisektori
elektrifitseerimist, ning esitama võrgukasutajatele asjakohast teavet võrgu kavandatavate
laienduste või ajakohastamiste kohta.
Punkt 202 sätestab mõiste piirkondlik koordineerimiskeskus, mis on määratletud määruse
(EL) 2019/943 artikli 35 kohaselt. Piirkondlikud koordineerimiskeskused tegutsevad eelkõige
elektrisüsteemi ja elektrituru piirkondliku toimimise huvides. Piirkondlikud
koordineerimiskeskused täidavad ülesandeid, mille täitmine piirkondlikul tasandil annab
võrreldes riigi tasandiga lisaväärtust. Piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesanded hõlmavad
piirkondlike talitluskindluse koordinaatorite täidetavaid komisjoni määruse (EL) 2017/1485
kohaseid ülesandeid ning täiendavaid süsteemi ja turu toimimise ning riskideks valmisolekuga
seotud ülesandeid. Piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesanded ei hõlma elektrisüsteemi
reaalajas toimimist. Ülesannete täitmisega aitavad piirkondlikud koordineerimiskeskused
saavutada 2030. ja 2050. aasta eesmärke, mis on sätestatud kliima- ja energiapoliitika
raamistikus.
5
Eelnõu punktiga 10 täiendatakse § 3 punktiga 223.
Punkt 223 sätestab mõiste sagedusega mitteseotud tugiteenus, milleks on teenus, mida kasutab
võrguettevõtja püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks sh võrgust
võetav reaktiivvõimsus ja võrku antav reaktiivvõimsus, kohaliku võrgu stabiilsusinertsiks,
lühisvoolu korral sh lühisvõimsus, isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks. Selliste terminite
puhul on tegemist üldlevinud tehniliste terminitega, mille täiendavat defineerimist ei ole
siinkohal vajadust teha. Tegemist on süsteemihalduri üldise kohustusega tagamaks
elektrisüsteemi normaalset nõuetekohast toimimist.
Eelnõu punktiga 11 täiendatakse § 3 punkti 23 mõistet. Selguse huvides on vaja täiendada
mõistet sõnaga „salvestamise“. Kuna direktiiv (EL) 2019/944 käsitleb energiasalvestusüksuste
töökorraldust, muudetakse direktiivi ülevõtmisel vastavalt ka elektrituruseadust.
Eelnõu punktiga 12 muudetakse § 3 punkti 232 mõiste tasakaalustamine sõnastust vastavalt
direktiivi (EL) 2019/944 muudetud sõnastusele. Uus sõnastus defineerib tasakaalustamise
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 10 määratletud
tegevused ja protsessid, milleks on kõik tegevused ja protsessid, kõikides ajakavades, millega
põhivõrguettevõtja tagab pidevalt süsteemi sageduse säilitamise eelnevalt kindlaks määratud
stabiilsusvahemikus ning vajalikule kvaliteedile vastavatest reservkogustest kinnipidamise.
Eelnõu punktiga 13 täiendatakse § 3 punktiga 233.
Punkt 233 sätestab mõiste tarbimiskaja, milleks on elektri tarbimise koormuse muutmine
tarbijate poolt, mis seisneb tavapärase tarbimise muutmises vastuseks turusignaalidele,
sealhulgas vastuseks ajas muutuvale elektrihinnale või rahalistele stiimulitele, või vastuseks
tarbija kas iseseisvalt või energiavahendaja kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumisele müüa
elektrituru hinnaga tarbimise vähendamist või suurenemist. Kõik tarbijad peaksid saama kasu
elektriturul vahetust osalemisest, eelkõige sellest, et nad muudavad oma tarbimist vastavalt
turusignaalidele ja saavad kasu madalamatest elektrihindadest ja muudest rahalistest
stiimulitest. Aktiivse osalemise eelised peaksid aja jooksul suurenema, sest seni passiivsete
tarbijate teadlikkust parandatakse nende võimalustest aktiivsete tarbijatena ja teave aktiivse
osalemise võimalustest muutub paremini kättesaadavaks ja levinumaks. Tarbijatel peaks olema
võimalik osaleda igasugusel kujul tarbimiskajas. Tarbimiskaja on ka pöördelise tähtsusega
elektrisõidukite targa laadimise võimaldamisel ja seega elektrisõidukite tõhusal lõimimisel
elektrivõrku, mis on vähese CO2-heitega transpordile ülemineku protsessis ülioluline.
Eelnõu punktiga 14 täiendatakse § 3 punktidega 262 ja 263.
Punkt 262 sätestab mõiste tugiteenus, milleks on teenus, mis on vajalik ülekande- või
jaotusvõrgu käitamiseks, sealhulgas tasakaalustamine, milleks on kõik tegevused ja protsessid,
kõikides ajakavades, millega põhivõrguettevõtja tagab pidevalt süsteemi sageduse säilitamise
eelnevalt kindlaks määratud stabiilsusvahemikus ning vajalikule kvaliteedile vastavatest
reservkogustest kinnipidamise ja sagedusega mitteseotud tugiteenused, kuid mitte ülekoormuse
juhtimine. Tugiteenustega kauplemise turgudel tuleb tooted määratleda nii, et selline määratlus
soodustab tarbimiskajas osalemist.
Punkt 263 sätestab mõiste täielikult integreeritud võrgukomponendid, mis on ülekande- või
jaotusvõrgu lahutamatu osa ja mille ainus eesmärk on tagada põhi- või jaotusvõrgu turvaline ja
töökindel toimimine. Täielikult integreeritud võrgukomponendid võivad olla ka sellised
6
energiasalvestusüksused nagu kondensaatorid või hoorattad, mis võivad pakkuda võrgu
turvalisuse ja töökindluse jaoks olulisi teenuseid ning aidata võrgu eri osi sünkroniseerida.
Võrgu turvalise ja töökindla toimimise alla ei loeta siin juhul tasakaalustamist ega ülekoormuse
juhtimist.
Eelnõu punktiga 15 täiendatakse § 3 punktiga 301.
Punkt 301 sätestab mõiste võrguühenduse kasutaja. Võrguühenduse kasutajaks võib olla
füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab põhi- või jaotusvõrku selleks, et osta või müüa elektrit.
Eelnõu punktiga 16 täiendatakse § 3 punktiga 331.
Punkt 331 sätestab mõiste võrkudevaheline ühendus, milleks on mistahes füüsiline ühendus
kahe või enama võrgu vahel, mis liidab võrgud kokku ning võimaldab elektriülekandeid.
Seejuures peetakse silmas ka näiteks ülekandevõrgu ja jaotusvõrgu vahelist ühendust.
Eelnõu punktiga 17 muudetakse § 3 punkt 35 mõistet ülekandmine. Uus sõnastus defineerib
direktiivist (EL) 2019/944 tulenevalt täpsemalt elektrienergia ülekandmise, mis võib toimuda
ühendatud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrgu vahel eesmärgiga edastada elektrienergiat
tarbijale või jaotajale. Ülekandmine ei hõlma müüki. Olgugi, et Eestis ei ole
ülikõrgepingevõrku, on mõistesse ka ülikõrgepingevõrk ära toodud. See on vajalik, et direktiiv
korrektselt üle võtta.
Eelnõu punktiga 18 täiendatakse § 3 punktidega 351 ja 352.
Punkt 351 sätestab mõiste ühendatud võrk, milleks on mitu ülekande- ja jaotusvõrku, mis on
omavahel ühendatud ühe või mitme võrkudevahelise ühendusega. Mõiste defineerimine on
vajalik direktiivist (EL) 2019/944 tuleneva kohustusega põhivõrguettevõtjal tagada
elektrivõrgu turvalisus, töökindlus ja tõhusus, ning sellega seoses tagada kõikide vajalike
tugiteenuste kättesaadavus, sealhulgas tarbimiskaja ja energiasalvestusüksuste pakutavate
teenuste kättesaadavus, sedavõrd, kuivõrd kättesaadavus ei sõltu teistest põhivõrkudest, millega
võrk on ühendatud. Eestis on ainult üks ülekandevõrk. Samas võib ülekandevõrkudevahelisi
ühendusi olla riikide vahel (nt Eesti ja Läti ülekandevõrgud, mis on omavahel tugevasti
ühendatud).
Punkt 352 sätestab mõiste ülekandevõime piiratus, mis on defineeritud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 4 määratletud olukorraga, mille puhul ei saa
täita kõiki turuosaliste nõudeid kaubelda võrgupiirkondade vahel, sest need mõjutaksid oluliselt
tegelikke vooge võrguelementides, mis ei suuda neid vooge mahutada.
Eelnõu punktiga 19 täiendatakse § 5 lauset pärast sõna „tarbija,“ sõnadega “aktiivne tarbija,
agregaator,“. Seoses direktiivist (EL) 2019/944 lisanduva uue teemaga on vajalik täiendada
elektrituruseaduse turuosaliste nimistut aktiivse tarbija ja agregaatori mõistes.
Eelnõu punktiga 20 muudetakse § 6 lauset, kus sõnastatakse uuesti elektriettevõtja tähendus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 muudetud sõnastusest lähtuvalt.
Lõige 1 sätestab, et elektriettevõtja ei ole enam pelgalt vaid tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja
ja müüja. Elektrienergia siseturu eesmärk on pakkuda kõikidele tarbijatele valikuvõimalust,
uusi ettevõtlusvõimalusi ja rohkem piiriülest kaubandust, et saavutada energiatõhususe kasv,
konkurentsivõimelised hinnad ja kõrgemad teenindusstandardid ning toetada varustuskindlust
7
ja säästlikkust. Eesmärk on saada elektriturul aktiivselt osalema nii füüsilised kui juriidilised
isikud, kes ei ole ainult tarbija vaid kes toodab elektrienergiat, tegeleb ülekandmise, jaotamise,
agregeerimisega, tarbimiskaja, energia salvestamise, müümise või ostmisega.
Lõige 2 sätestab elektriettevõtja vastutuse lõikes 1 nimetatud tegevustega seotud
kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste eest. Konkurents on endiselt tõhusa energiaturu
alus.
Eelnõu punktiga 21 muudetakse § 8 lõike 3 jaotusvõrguettevõtja sõnastust vastavaks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 sõnastusele. Uus sõnastus määratleb täpsemalt
ja selgemalt jaotusvõrguettevõtja vastutuse jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest
oma teeninduspiirkonnas ja asjakohasel juhul jaotusvõrgu sidumise eest teiste võrkudega ning
kes tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise
järele.
Eelnõu punktiga 22 täiendatakse seadust § 121 ja 122.
Paragrahv 121
Uue paragrahviga kirjutatakse seadusesse aktiivse tarbija teema. Direktiivi (EL) 2019/944
kohaselt on tarbijatel ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu
kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Tarbijate
mõjuvõimu suurendamine ja neile vahendite andmine selleks, et osaleda senisest enam
energiaturul on mõeldud selleks, et kõik turuosalised saaksid elektrienergia siseturust kasu ja et
saavutada taastuvenergia alased eesmärgid.
Lõige 1 ütleb, et kõik tarbijad peaksid saama kasu turul vahetust osalemisest, eelkõige sellest,
et nad muudavad oma tarbimist vastavalt turusignaalidele ja saavad kasu madalamatest
elektrihindadest ja muudest rahalistest stiimulitest, seega kõik tarbijad võivad tegutseda aktiivse
tarbijana.
Lõige 2 sätestab aktiivse tarbija bilansivastutuse ning õigused tegutseda elektriturul otse või
agregeerimise kaudu sõlmides agregaatoriga agregeerimislepingu oma tarbimise juhtimiseks.
Aktiivne tarbija saab omatoodetud elektrienergiat tarbida, salvestada ja elektriturule müüa,
osaleda kõigil elektriturgudel, muutes võrgu paindlikumaks näiteks elektrienergia salvestamise,
tarbimiskaja või energiatõhususkavade abil.
Oma toodetud elektrienergia tootmise käitise omanik ei pea olema ise aktiivne tarbija ning
aktiivsel tarbijal ei ole ka kohustust teostada käitise paigaldustöid, käitamist, mõõtmisi,
hooldust jmt. Selliste tegevuste jaoks võib tarbija kasutada vastava eriala pädevusega isiku
teenuseid.
Lõige 3 sätestab, et kui aktiivne tarbija kasutab vastava eriala pädevusega isiku teenuseid oma
tegevuseks vajalike seadmete haldamiseks, sealhulgas paigaldamiseks, käitamiseks, andmete
töötlemiseks ja hoolduseks, siis seda isikut ei käsitata aktiivse tarbijana. Ehk kui aktiivse tarbija
tootmisseadet hooldab vastava eriala pädevusega isik, ei ole see isik hooldamisega seotud
tegevuste tõttu automaatselt aktiivne tarbija.
Lõige 4 sätestab, et aktiivne tarbija on oma bilansivastutuse ulatuses bilansihaldur ning peab
vastutama tasakaalustamatuse eest, mida ta elektrivõrgus põhjustab. Kui aktiivne tarbija ei
tooda või ei tarbi planeeritud elektrienergia kogust, peab elektrivõrgus tekkinud ebabilansi
kinni maksma bilansihaldur. Selleks bilansihalduriks võib olla aktiivne tarbija ise või tema
määratud isik, kui aktiivne tarbija on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr
8
(EL) 2019/943 artikliga 5 delegeerinud oma bilansikohustuse mõnele teisele turuosalisele, kes
võtab bilansihalduri kohustused enda kanda.
Lõige 5 lubab energiasalvestusüksust omaval aktiivsel tarbijal osutada mitut paindlikkusteenust
korraga, kui see on tehniliselt teostatav. Näiteks tarbimise juhtimise, elektrienergia salvestamise
ja elektrienergia tootmise kujul ning selleks peab olema kasutusel ka vastavate funktsioonidega
kauglugemisseade, et mõõta võrgust saadavat ja võrku antavat elektrienergiat.
Paragrahv 122
Uus paragrahv sätestab energiakogukonna teema, mis on sisuliselt Eesti õigusruumis juba
juriidiliselt olemasolev vorm äriseadustiku või mittetulundusühingu seaduse mõistes.
Äriseadustiku mõistes võib energiakogukond olla äriühing, milleks on täisühing, usaldusühing,
osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mõni muu äriühing, kes oma põhikirjas võib end
defineerida ka nn energiakogukonnaks. Energiakogukond ei pea end geograafiliselt piiritlema
ja liikmeid võib olla ka väljaspool Eestit, kui nende põhikirjas defineeritud teenuste osutamine
on tehniliselt teostatav.
Lõige 1 sätestab energiakogukonna liikmeskonna, mis peaks olema avatud kõikidele
soovijatele. Otsustamisõigus peaks aga energiakogukonnas olema üksnes nendel liikmetel, kes
ei tegele suuremahulise ettevõtlusega ja kelle jaoks energeetika ei ole peamine
majandustegevuse valdkond. Energiakogukonnas toodetud elektrienergia pakub kõikidele
kogukonna liikmetele võimalust osaleda ise tootmises, tarbimises ja elektrienergia tarbimiseks
andmises. Kogukondlikud energiaalgatused on peamiselt suunatud teatavat liiki taskukohase
energia, näiteks taastuvenergia tootmisele kogukonna liikmetele, selle asemel, et seada
traditsiooniliste elektriettevõtete eeskujul prioriteediks kasumlikkus. Tarbijate otsese
kaasamisega näitavad kogukondlikud energiaalgatused, milliseid võimalusi need avavad uue
tehnoloogia ja uute tarbimisviiside, sealhulgas tarkvõrkude ja tarbimiskaja lõimitud viisil
kasutuselevõtmiseks. Energiakogukonna võib moodustada näiteks korteriühistu või mitmed
korteriühistud või ühe küla või mitme küla elanikud. Energiakogukond võib tegeleda
elektritootmise, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest pärineva elektritootmise,
elektrienergia tarbimiseks andmise, tarnimise, tarbimise, agregeerimise ja salvestamisega,
energiatõhususteenustega, elektrisõidukite laadimisteenustega ja osutada muid
energiateenuseid oma liikmetele. Kõik eelmainitud tingimused kohalduvad
energiakogukonnale üheaegselt. Energiakogukonna liikmed, kes enne energiakogukonnaga
liitumist olid kodutarbijad või aktiivsed tarbijad, ei kaota energiakogukonnaga liitudes oma
staatust kodutarbijana või aktiivse tarbijana ning neil säilivad kõik õigusaktidest tulenevad
kodutarbija või aktiivse tarbija õigused ja kohustused. Seega võrguettevõtja on kohustatud
jätkama võrguteenuse osutamist oma võrgupiirkonnas tegutsevale energiakogukonnale ning
tegema koostööd kogukonna omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmisel kogukonna
liikmetele.
Lõige 2 lubab energiakogukonna liikmel energiakogukonnast soovi korral välja astuda. Kuna
üldjuhul on kogukond seotud ka investeeringutega siis nagu igas lepingus, peab ka kogukonna
liitumislepingus olema selgelt märgitud teave kogukonnast välja astumise kohta, mille puhul ei
pea välja astuv liige rahatrahvi tasuma. Käesoleva paragrahvi kohaselt on selleks väljaastumise
soovist ette teatamine vähemalt kuus kuud.
Lõige 3 sätestab, et energiakogukonnal on oma bilansivastutuse ulatuses bilansihaldur, kuid on
ka õigus delegeerida oma bilansikohustus mõnele teisele turuosalisele, kes võtab bilansihalduri
kohustused enda kanda. Kui kogukond ei tooda või ei tarbi planeeritud elektrienergia kogust,
9
peab elektrivõrgus tekkinud ebabilansi kinni maksma bilansihaldur ja selleks bilansihalduriks
võib olla kogukond ise või tema määratud isik.
Lõike 4 kohaselt on energiakogukond, kes tarbib omatoodetud elektrienergiat, aktiivne tarbija
ELTS § 121 mõistes. Sätte mõte on täpselt määratleda, et energiakogukonna suhtes käsitletakse
omatoodetud elektrienergia tarbimisel samu kohustusi ja võimalusi nagu aktiivse tarbija puhul.
Eelnõu punktiga 23 muudetakse § 15 lõikes 1 nimetatud elektriettevõtja tegutsemisvormi,
täpsustades, et juriidilisest isikust elektriettevõtja peab olema Euroopa Majanduspiirkonnas
registreeritud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 muudetud sõnastusest
lähtuvalt ei ole elektriettevõtja enam pelgalt vaid tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja.
Elektrienergia siseturu eesmärk on pakkuda kõikidele tarbijatele valikuvõimalust, uusi
ettevõtlusvõimalusi ja rohkem piiriülest kaubandust, et saavutada energiatõhususe kasv,
konkurentsivõimelised hinnad ja kõrgemad teenindusstandardid ning toetada varustuskindlust
ja säästlikkust. Eesmärk on saada elektriturul aktiivselt osalema nii füüsilised kui juriidilised
isikud, kes ei ole ainult tarbija vaid kes toodab elektrienergiat, tegeleb elektrienergia
tarbimiseks andmise, agregeerimise teenuse, tarbimiskaja, energia salvestamise, müümise või
ostmisega ning vastutab nimetatud tegevustega seotud kaubanduslike, tehniliste või
hooldusküsimuste eest.
Eelnõu punktiga 24 muudetakse § 15 lõigetes 5 ja 51, § 22 lõike 2 punktis 1 ja § 221 lõike 2
punktis 6 tootmisseadme netovõimsust 200 kW-lt 1 MW-ks. Õiguskantsler juhtis oma
06.09.2019 märgukirjas1 tähelepanu, et väiketootjate tootmisvõimsuse piir 200 kW võib mõnel
juhul tegevusalale juurdepääsu põhjendamatult takistada ning pärsib ka taastuvast
energiaallikast elektri tootmise arengut. Taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärki
arvestades on mõistlik tootmisseadme asjakohast netovõimsuse piiri tõsta. Direktiivi (EL)
2019/944 kohaselt võib elektriettevõtja ja tootja olla nii füüsiline kui juriidiline isik ning oluline
on edendada ausat konkurentsi ja hõlpsat turulepääsu. Seega tootmisseadme netovõimsuse
tõstmine 1 MW-ni rakendab ka direktiivi mõtet.
Eelnõu punktiga 25 muudetakse § 16 lõike 41 sõnastust. Sõnastuse muutmine hõlmab
direktiivi numbri ja artikli viite uuendamist seoses direktiivi (EL) 2019/944 elektrituru
seadusesse ülevõtmisega.
Eelnõu punktiga 26 täiendatakse § 16 lõiget 5. Lõike sõnastus vajab täiendamist
teavitustegevuse näol seoses direktiivi (EL) 2019/944 artiklist 35 tuleneva Konkurentsiameti
kohustusega teha järelvalvet ka jaotusvõrguettevõtja teavitustegevuse üle, kes moodustab osa
vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, et ei kasutataks oma vertikaalset integreeritust
konkurentsi moonutamiseks. Eelkõige ei tohi vertikaalselt integreeritud jaotusvõrguettevõtja
oma teavitustegevuse ja kaubamärkidega tekitada segadust seoses vertikaalselt integreeritud
ettevõtja tarneharu eraldiseisvusega. Kui jaotusvõrguettevõtja võrgutasu arve tuleb maksta
jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektimüüja arvele, seda olukorras kus ei ole
tellitud elektrienergia ja võrguteenuse ühisarvet, siis see tekitab tarbijates suurt segadust ega
jäta muljet jaotusvõrguettevõtja ja temaga ühte kontserni kuuluva elektrimüüja tegevuste
eraldiseisvusest.
Seega Konkurentsiameti kohustust jälgida jaotusvõrguettevõtja ja temaga ühte kontserni
kuuluva elektrimüüja kaubamärgi ja teavitustegevuse eraldiseisvust peab täpsemalt sõnastama.
Teema ei puuduta tarbitud elektrienergia ja võrgutasude ühisarveid, mis on tarbijal tellitud.
1
Õiguskantsleri märgukiri -
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/M%C3%A4rgukiri%20elektritootjale%20esitat
ud%20n%C3%B5uete%20kohta.pdf
10
Eelnõu punktiga 27 muudetakse § 18 lõike 1 sõnastust et tagada elektrienergia siseturu
direktiivist (EL) 2019/944 tulenev nõue jaotusvõrguettevõtja ja elektriettevõtja eraldatuse kohta
vastavalt artiklile 35. Muudetud sõnastus välistab olukorra, kus jaotusvõrguettevõtja juhatuse
liige võiks samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja
juhatuse liige ega muul viisi vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva
elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.
Eelnõu punktiga 28 täiendatakse § 18 lõikega 11.
Vähemalt pooled jaotusvõrguettevõtja nõukogu liikmetest ei tohi olla jaotusvõrguettevõtjaga
valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja juhatuse või nõukogu liikmed või vastutada muul
viisil jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase
majandustegevuse eest. Tegeliku eraldamise tagab üksnes see, kui kaotatakse vertikaalselt
integreeritud ettevõtjate motivatsioon diskrimineerida konkurente võrgule juurdepääsul ja
investeerimisel. Omandisuhete eraldamine ehk võrgu omaniku määramine võrguettevõtjaks
ning tema täielik sõltumatus tarne- ja tootmishuvidest on tõhus ja kindel viis huvide konflikti
lahendamiseks ja varustuskindluse tagamiseks.
Eelnõu punktiga 29 tunnistatakse § 18 lõige 3 kehtetuks, sest läheb otseselt vastuollu § 18
lõike 1 muudetud sõnastusega.
Eelnõu punktiga 30 muudetakse § 22 lõike 2 punkti 7 otseliiniga edastatava elektrienergia
tootmiseks mõeldud tootmisseadme netovõimsust 1MW-ni. Seadust muudetakse läbivalt
selliseks, et alla 1MW-tel tootmisseadmetel regulatsiooni hõlpsamaks muuta.
Eelnõu punktiga 31 muudetakse § 261 lõike 1 sõnastust, uuendades viidet määrusele.
Eelnõu punktiga 32 muudetakse § 39 lõike 1 punktis 31 ja lõike 8 punktis 1, § 401, § 71 lõikes
4, § 93 lõike 6 punktis 1 ja 15, § 1001 lõigetes 3–5 ning § 1013 sõnastust ning asendatakse sõnad
„(EÜ) nr 714/2009“ sõnadega „(EL) 2019/943“;
Eelnõu punktiga 33 täiendatakse § 39 lõiget 1 punktidega 18 ja 19.
Punkt 18 sätestab süsteemihalduri kohustuse osaleda Euroopa ressursside piisavuse hinnangute
koostamisel vastavalt määruse (EL) 2019/943 IV peatükile. Euroopa ressursside piisavuse
hinnangus tuvastatakse ressursside piisavusega seotud probleemid, hinnates igal aastal seda,
kui piisav on elektrisüsteem üldiselt praeguse ja prognoositava elektrinõudluse rahuldamiseks
liidus, liikmesriikides ja vajadusel igas üksikus pakkumispiirkonnas. Euroopa ressursside
piisavuse hinnang peab kajastama igat aastat kõnealuse hindamise kuupäevale järgneva kümne
aasta jooksul. Euroopa ressursside piisavuse hinnangu koostab ENTSO-E.
Punkt 19 sätestab süsteemihalduri kohustuse koostada riikliku ressursside piisavuse hinnang
vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 24. Euroopa ressursside piisavuse hindamist võib
täiendada riikliku hindamisega. Hindamisi kasutatakse peamiselt selleks, et tuvastada
piisavusprobleeme ja vajadust reservvõimsuse mehhanismide järele.
Eelnõu punktiga 34 täiendatakse § 39 lõikega 9.
Lõige 9 sätestab süsteemihalduri kohustuse, luua käesoleva seaduse §-s 821 sätestatud
võrdlemisvahend ja käitada seda. Direktiivist (EL) 2019/944 tuleneb kohustus luua sõltumatu
võrdlemisvahend, näiteks veebisait, et väiksematel tarbijatel oleks tõhus vahend turul tehtavate
11
energiapakkumiste eeliste hindamiseks. On väga tähtis, et väiksematel tarbijatel oleks
juurdepääs vähemalt ühele võrdlemisvahendile ning et sellise vahendiga antav teave oleks
usaldusväärne, erapooletu ja läbipaistev. Selleks on pandud võrdlemisvahendi loomise
kohustus süsteemihalduri õlgadele.
Eelnõu punktiga 35 täiendatakse § 42 lõike 4 punkti 1 sõnastust pärast sõna „müüja“
sõnadega „ja agregaatori“. Nii nagu müüja puhul on vaja sätestada eraldi vahetamise kord, tuleb
sätestada ka agregaatori vahetamise kord elektrituru toimimise võrgueeskirjas.
Eelnõu punktiga 36 täiendatakse § 421 lõike 1 sõnastust pärast sõna „tarnija“ sõnadega „ja
agregaatori“. Elektrituruseadus vajab täiendamist agregeerimise teema näol.
Andmevahetusplatvorm on digitaalne keskkond, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus
avatud tarnija ja agregaatori vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ning turuosalisele
seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks.
Eelnõu punktiga 37 täiendatakse § 421 lõike 5 sõnastust pärast sõna „müüjale“ sõnadega „ja
agregaatorile“. Sõnastuse täiendamine annab õiguse andmevahetusplatvormi kaudu edastada
isikustatud andmeid, füüsilisest isikust tarbija nõusolekul, mitte ainult müüjale vaid ka
agregaatorile.
Eelnõu punktiga 38 täiendatakse seadust § 422.
Paragrahv 422 toob elektrituruseadusesse agregeerimise kaudu uue teemana tarbimiskaja.
Direktiivist (EL) 2019/944 tulenevalt peaksid kõik tarbijad saama kasu turul vahetust
osalemisest, eelkõige sellest, et nad muudavad oma tarbimist vastavalt turusignaalidele ja
saavad kasu madalamatest elektrihindadest. Tarbimiskaja on üks võimalus edendada
elektriturul konkurentsi ja tagada elektri tarnimine kõige konkurentsivõimelisema hinnaga.
Lõige 1 sätestab võrguettevõtja kohustuse soodustada paindlikkus- ja tugiteenuste hankimisel
tarbimiskajas agregaatori osalemist. Võrguettevõtja ei tohi diskrimineerida eri võrgukasutajaid
või võrgukasutajate rühmi näiteks oma sidusettevõtjaid eelistades. Võrguettevõtjad saavad
tarbimiskajast agregeerimise kaudu otseselt kasu, sest tarbimise reguleerimine annab
võrguettevõtjale võimaluse käitada oma võrke tõhusamalt ning jätta elektrivõrgu
laiendamisesse investeerimata.
Lõige 2 sätestab agregaatori bilansivastutuse. Oma bilansivastutuse ulatuses on agregaator
bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta delegeerib oma bilansikohustuse kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5. Kui agregeeritav ei tooda või ei
tarbi planeeritud elektrienergia kogust, peab elektrivõrgus tekkinud ebabilansi kinni maksma
bilansihaldur ja selleks bilansihalduriks võib olla agregaator ise või tema määratud isik.
Lõige 3 sätestab tarbimiskajas osalemise tehniliste tingimuste kehtestamise vajalikkuse. Selleks
koostab võrguettevõtja turuosaliste jaoks kõikidel elektriturgudel tarbimiskajas osalemise
tehnilised tingimused, arvestades elektrituru tehnilisi näitajaid ja tarbimiskaja suutlikkust ning
võttes arvesse ka agregeeritud koormusi ning kooskõlastab need tingimused
Konkurentsiametiga.
Eelnõu punktiga 39 täiendatakse § 60 lõike 1 punkti 2 sõnastust pärast sõna „tegevusloaga“
sõnadega “, kui tegevusluba on käesoleva seaduse kohaselt nõutud“. Direktiivi (EL) 2019/944
eesmärk on kaotada turutõrked ning elavdada konkurentsi elektriturul, seega loamenetlused ei
12
tohiks põhjustada halduskoormust, mis on ebaproportsionaalne elektritootja suuruse ja
võimaliku mõjuga. Kohatult pikad loamenetlused võivad olla tõkkeks uutele turuletulijatele.
Eelnõu punktiga 40 täiendatakse § 65 lõike 1 sõnastust. Seoses elektrituruseadusesse
lisanduvate uut liiki tarbijatega on vajalik täiendada lõike nimistut aktiivsete tarbijate ja
energiakogukondadega, et ka neile oleks tagatud võrguettevõtja teeninduspiirkonnas osutatavad
võrguteenused.
Eelnõu punktiga 41 täiendatakse § 65 lõikega 11. Direktiiv (EL) 2019/944 kohustab
energiakogukondadele kehtestama toetava õigusraamistiku, millega arvestades sätestatakse
jaotusvõrguettevõtjale kohustuseks teha igakülgselt koostööd energiakogukondadega, et
hõlbustada energiakogukonna omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmist kogukonna
liikmetele.
Eelnõu punktiga 42 täiendatakse § 65 lõikega 31. Direktiiv (EL) 2019/944 ei luba
põhivõrguettevõtjal keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse võrku
ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võivad ilmneda kasutada oleva ülekandevõime
piiratus. Elektrituruseadusest tuleneb süsteemihalduri süsteemivastutus tagada igal ajahetkel
varustuskindlus, seega on igati põhjendatud nõuda põhivõrguettevõtjalt uue
elektritootmisüksuse või energiasalvestusüksuse võrku ühendamist.
Eelnõu punktiga 43 täiendatakse § 66 lõigetega 8–12 võrguettevõtjate kohustusi võrgu
arendamisel.
Lõige 8 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse, vähemalt iga kahe aasta järel koostama
läbipaistva arengukava jaotusvõrgu arendamise ja jaotusvõrgus paindlikkusteenuste kasutamise
kohta. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt võimaldab paindlikkusteenuste kasutamine
võrguettevõtjal tõhusalt käitada oma võrkusid ja vältida kulukat võrkude laiendamist, seda eriti
hajapiirkondades, kus paindlikkusteenused aitaksid lahendada võrgukadude ja -pinge
probleeme.
Lõige 9 sätestab punktid mida jaotusvõrguettevõtja peab esitama võrgu arengukavas.
Punkt 1 ütleb, et arengukava peab sisaldama vajalikke keskmise (näiteks viis aastat) ja
pikaajalise tähtajaga (näiteks kümme aastat) paindlikkusteenused, mis aitab
paindlikkusteenuste pakkujatel oma pakkumist organiseerida.
Punkt 2 sätestab võrguettevõtja võrgu arengukavas kavandatavad investeeringud
järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks.
Punkt 3 sätestab võrguettevõtja kohustuse, tuua välja arengukavas uue põlvkonna
tootmisvõimsuste (seadmed, mis ei ole laialdaselt elektritootmiseks veel levinud) ja uute
koormuste võimalused, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktide ühendamiseks. See annab
ülevaate ka uutele elektriturule tulijatele ja hajaasutuse väike tootjatele, et paremini planeerida
oma ettevõtmisi elektriturul.
Punkt 4 sätestab võrguettevõtja kohustuse, tuua arengukavas välja kõik muud vahendid,
mida kasutab võrgu laiendamise alternatiivina.
Lõige 10 ütleb, et jaotusvõrguettevõtja peab konsulteerima võrgu arengukava koostamisel
võrgukasutajate ja põhivõrguettevõtjaga, avaldama oma veebilehel koos võrgu arengukavaga
konsultatsiooni tulemused ning kooskõlastama võrgu arengukava Konkurentsiametiga.
Konsulteerimise vorm peab olema läbipaistev ja kooskõlastamise tähtaeg piisavalt pikk, et
võimaldada kõigil asjaosalistel arvamust avaldada. Kui Konkurentsiamet tuvastab, et
jaotusvõrguettevõtja esitatud arengukavas on puudusi ega vasta võrdse kohtlemise põhimõttele
13
võib Konkurentsiamet taotleda arengukava muutmist. Konkurentsiamet võib anda juhiseid
arengukava muutmiseks.
Lõige 11 sätestab põhivõrguettevõtja kohustuse, teha koostööd piirkondliku
koordineerimiskeskusega ning võtta arvesse piirkondliku koordineerimiskeskuse antud
soovitusi oma ülesannete paremaks täitmiseks. Elektrienergia siseturu loomiseks peaksid
liikmesriigid toetama oma riiklike turgude ühendamist ning võrguettevõtjate koostööd Euroopa
Liidu ja piirkondlikul tasandil ning ühendama nn elektrisaari moodustavad üksteisest eraldatud
võrgud, mida liidus ikka veel leidub.
Lõige 12 sätestab põhivõrguettevõtja ülesande juhtimaks elektrivooge põhivõrgus, võttes
arvesse elektrikaubandust teiste ühendatud võrkudega. Seetõttu on põhivõrguettevõtjal
kohustus tagada elektrivõrgu turvalisus, töökindlus ja tõhusus, ning sellega seoses tuleb tagada
kõikide vajalike tugiteenuste kättesaadavus, sealhulgas tarbimiskaja ja energiasalvestusüksuste
pakutavate teenuste kättesaadavus.
Eelnõu punktiga 44 täiendatakse seadust § 662 ja 663.
Paragrahv 662 toob elektrituruseadusesse uue teemana paindlikkusteenused.
Paindlikkusteenuseid hankides on võrguettevõtjal võimalus tõhustada võrgu toimimist ja
arendamist, ilma, et ta peaks tegema suuri kulutusi võrgu parendamiseks või juurde
ehitamiseks.
Lõige 1 sätestab võrguettevõtjate omavahelise koostöö võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks
osalemiseks elektriturgudel. Eelkõige vahetavad põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja
vajalikku teavet ja andmeid seoses tootmisvõimsuste tulemuslikkuse ja tarbimiskaja, võrkude
igapäevase käitamise ning võrguinvesteeringute pikaajalise planeerimisega, et tagada võrkude
kulutõhus, turvaline ja töökindel väljatöötamine ja käitamine. Omavahel lepitakse kokku ka
jaotusvõrgu ressurssidel põhinevate paindlikkusteenuste osutamise tingimused.
Konkurentsiamet korraldab võrguettevõtjate üle kontrolli ning koostööst keeldumise korral teeb
võrguettevõtjatele ettekirjutuse ELTS § 93 lg 1 ja KorS § 28 alusel.
Lõige 2 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse, korraldada jaotusvõrgu toimimise ja
arendamise tõhustamiseks avaliku vähempakkumise paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks.
Lõige 3 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse, kooskõlastada käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud vähempakkumises osalemise tingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiametil on
õigus jätta vähempakkumises osalemise tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse
kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele. Konkurentsiametil on siinkohal õigus anda juhiseid
uute tingimuste koostamiseks.
Lõige 4 ütleb, et juhul kui jaotusvõrguettevõtja on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste
kasutamine on majanduslikult ebatõhus või tekitaks tõsiseid turumoonutusi või põhjustaks
ülekoormust, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vähempakkumist korraldama.
Jaotusvõrguettevõtja peab esitama Konkurentsiametile sel juhul põhjendustega taotluse avaliku
vähempakkumise korraldamata jätmise kohta.
Lõige 5 ütleb, et kui Konkurentsiamet on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse
kontrollimise käigus välja selgitanud, et paindlikkusteenuste kasutamine siiski on
majanduslikult tõhus ega tekita tõsiseid turumoonutusi ega põhjustaks ülekoormust võib ta
14
taotluse jätta rahuldamata. Sel juhul peab jaotusvõrguettevõtja korraldama avaliku
vähempakkumise paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks.
Lõige 6 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse vahetada vajalikku teavet ja koordineerida oma
tegevust põhivõrguettevõtjaga, et tagada paindlikkusteenuste kasutamisel võrgu turvaline ja
majanduslikult ja tehniliselt tõhus toimimine ning hõlbustada turu arengut.
Paragrahv 663. Tugiteenused.
Lõige 1 sätestab põhivõrguettevõtja kohustuse hankida võrgu talitluskindluse tagamiseks
vajalikud tugiteenuse osutajad avaliku vähempakkumise korras.
Lõige 2 ütleb, et põhivõrguettevõtja koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
vähempakkumises osalemise tingimused ning kooskõlastab need Konkurentsiametiga.
Konkurentsiametil on õigus jätta nimetatud tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta
käesolevast seadusest tulenevatele põhimõtetele nagu läbipaistvus ja võrdne kohtlemine.
Lõige 3 ütleb, et juhul kui põhivõrguettevõtja on teinud kindlaks, et tugiteenuste turupõhine
pakkumine osutuks majanduslikult ebatõhusaks, ei pea vähempakkumist korraldama.
Vähempakkumise korraldamata jätmise kohta esitab põhivõrguettevõtja Konkurentsiametile
põhjendustega taotluse.
Lõige 4 ütleb, et kui Konkurentsiamet on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse
kontrollimise käigus välja selgitanud, et tugiteenuste kasutamine siiski on majanduslikult tõhus
võib ta taotluse jätta rahuldamata. Taotluse rahuldamat jätmisel peab põhivõrguettevõtja
korraldama avaliku vähempakkumise tugiteenuse osutaja leidmiseks.
Lõige 5 välistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumise nõude kohaldamist
täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes.
Eelnõu punktiga 45 muudetakse § 69 lõike 1 esimene lause selliselt, et võrguettevõtja hoiab
talle tema tegevuse käigus teatavaks saanud turuosalise ärisaladust. Elektrituruseadus § 69
osutab praegu ainult teavet toodetud või tarbitud elektrienergia koguste kohta. Direktiivi (EL)
2019/944 artikli 27 konfidentsiaalsusnõuded on aga laiemad ja puudutavad kogu tundlikku
äriteavet, nt. ka konkurendi taotlus vertikaalselt integreeritud ettevõttele uue võrguühenduse
saamiseks. Seega on oluline § 69 praegune tekst laiendada kogu tundliku äriteabele.
Eelnõu punktiga 46 täiendatakse § 71 lõike 8 sõnastust pärast sõna „andmevahetusplatvormi“
lauseosaga “ja § 821 lõikes 3 nimetatud nõuetekohast võrdlusvahendit.“ Direktiivi (EL)
2019/944 seisukohalt on väga oluline, et oleks tagatud vähemalt üks nõuetekohane
võrdlemisvahend, et kodutarbijad ja mikroettevõtjad saaksid tasuta võrrelda tarnijate
pakkumisi. Sel eesmärgil on pandud kohustus süsteemihaldurile luua ja käitada nõuetekohast
võrdlusvahendit ning mille kulud lisatakse võrgutasudesse.
Eelnõu punktiga 47 täiendatakse § 71 lõigetega 9 ja 10.
Lõikega 9 sätestatakse põhivõrguettevõtja võrgutasudesse paindlikkusteenuste
koordineerimisega ja kasutamisega seotud kulud ning tugiteenuste hankimisega seotud
põhjendatud kulud. Paindlikkusturu arendamiseks on oluline võrguettevõtjate vaheline koostöö
ning paindlikkuse suurem võimaldamine turul. Paindlikkuse eelistamiseks on oluline
15
võrguettevõtjatele tagada, et paindlikkusteenuste ostmisega seotud kulud elektrivõrgu
toimimise ja arendamise tõhustamiseks sisalduksid võrgutasus.
Lõikega 10 keelab salvestatud elektrienergia võrku tagastamise eest võrgutasu rakendada.
Eesmärk on vältida topelttasusid energiasalvestusele.
Eelnõu punktiga 48 täiendatakse elektrituruseadust uue peatükiga 62 „Võrguettevõtja
kõrvaltegevusalad“. Käesolevas seaduses puudub vastavasisuline peatükk, kuhu saaks sisse
kirjutada võrguettevõtja kõrvaltegevused. Seetõttu luuakse eelnõuga täiendav peatükk, mis
kirjeldatud olukorda käsitleb.
Peatükk 62. Võrguettevõtja kõrvaltegevusalad.
Paragrahv 7415. Elektrisõidukite laadimispunkt.
Lõige 1 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse, teha läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt
koostööd iga ettevõtjaga, kes omab, arendab, käitab või haldab elektrisõidukite laadimispunkte.
See tähendab, et jaotusvõrguettevõtja ei tohi diskrimineerida turuosalisi ning keelab
jaotusvõrguettevõtjal oma sidusettevõtjaid võrgu kasutamisel eelisseisu seada. Koostöö hõlmab
turuosaliste tundlikku äriteabe hoidmist nagu nt. taotlus uue võrguühenduse saamiseks,
liitumistaotluste rahuldamist, elektrienergiaga varustamist jmt.
Lõige 2 sätestab, et jaotusvõrguettevõtja ei tohi omada, arendada, hallata või käitada
elektrisõidukite laadimispunkti, juhul kui ta ei oma laadimispunkti üksnes omatarbeks.
Punktides 1-3 on määratletud tingimused, mis peavad olema kõik täidetud, et
jaotusvõrguettevõtja võiks omada, arendada, hallata ja käitada elektrisõidukite laadimispunkte.
Punkt 1 sätestab tingimusena, et Konkurentsiamet on kooskõlastanud lõikes 5 nimetatud
avaliku enampakkumise tingimused.
Punkt 2 sätestab tingimusena, et avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud müüa
elektrisõidukite laadimispunkti teisele isikule.
Punkt 3 sätestab tingimusena, et jaotusvõrguettevõtja tagab kolmandatele isikutele
võrdsetel alustel juurdepääsu talle kuuluvale elektrisõidukite laadimispunktile.
Jaotusvõrguettevõtja peab müüma käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele
mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumi avalikul
enampakkumisel. Jaotusvõrguettevõtjale jääb õigus otsustada, kooskõlastatuna
Konkurentsiametiga, mil viisil laadimispunktid müüa.
Lõige 3 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse, korraldada vähemalt iga viie aasta järel avalik
konsultatsioon, et hinnata teise isiku võimalikku huvi omada, arendada, käitada või hallata
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat
elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit. Avalikuks konsultatsiooniks
piisab kuulutusest jaotusvõrguettevõtja veebilehel.
Lõige 4 ütleb, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaliku konsultatsiooni
tulemusena selgub, et on isik, kes soovib omada, arendada, käitada või hallata
jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit,
korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti müümiseks avaliku
enampakkumise kuue kuu jooksul alates avaliku konsultatsiooni tulemuste selgumisest.
16
Lõige 5 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse, koostada käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud avaliku enampakkumise tingimused ning kooskõlastada need Konkurentsiametiga.
Tingimuste kooskõlastamisel lähtub Konkurentsiamet võrdse kohtlemise ning turu
konkurentsiolukorra elavdamise põhimõttest.
Paragrahv 7416. Energiasalvestusüksus.
Lõige 1 sätestab, et võrguettevõtja ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada
energiasalvestusüksust. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt peaksid energiasalvestusteenused
olema turu- ja konkurentsipõhised. Energiasalvestusüksuste omandiõiguse piirangu eesmärk on
vältida konkurentsi moonutamist, kaotada diskrimineerimise risk, tagada kõigile turuosalistele
õiglane juurdepääs energiasalvestusteenustele ning edendada energiasalvestusüksuste tõhusat
ja tulemuslikku kasutamist, lahus jaotus- või põhivõrgu käitamisest.
Lõige 2 sätestab, et juhul kui võrguettevõtja omab energiasalvestusüksust, siis on ta kohustatud
korraldama avaliku enampakkumise talle kuuluva energiasalvestusüksuse müümiseks,
koostama avaliku enampakkumise tingimused ning kooskõlastama need Konkurentsiametiga.
Lõige 3 sätestab, et erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada,
arendada, hallata ja käitada energiasalvestusüksust, kui energiasalvestusüksus on täielikult
integreeritud võrgukomponent. Täielikult integreeritud võrgukomponendid võivad olla sellised
energiasalvestusüksused nagu kondensaatorid või hoorattad, mis võivad pakkuda võrgu
turvalisuse ja töökindluse jaoks olulisi teenuseid ning aidata võrgu eri osi sünkroniseerida. Kui
tegemist ei ole täielikult integreeritud võrgukomponendiga peavad olema täidetud punktide 1
ja 2 sätestatud tingimused, et võrguettevõtja võiks jätta energiasalvestusüksused enda
omandisse.
Punkt 1 tingimuse kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku
enampakkumise tulemusel, ei õnnestunud energiasalvestusüksust müüa.
Punkt 2 tingimuse kohaselt on võrguettevõtjal vaja energiasalvestusüksust võrgu tõhusa,
töökindla ja turvalise toimimise tagamiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et
osta või müüa elektrienergiat elektriturgudel.
Lõige 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandi kasutamiseks peab
võrguettevõtjal olema Konkurentsiameti vastav otsus, seal hulgas ka täielikult integreeritud
võrgukomponentide kohta.
Lõige 5 ütleb, et põhivõrguettevõtjale erandi tegemise otsusest peab Konkurentsiamet
teavitama Euroopa Komisjoni ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametit,
esitades teabe taotluse ja erandi otsuse tegemise põhjenduste kohta.
Lõge 6 sätestab Konkurentsiametile kohustuse, korraldada vähemalt iga viie aasta järel avalik
konsultatsioon, et hinnata teise isiku võimalikku valmidust ja huvi käesoleva paragrahvi lõikes
3 sätestatud tingimustel võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust omandada.
Lõige 7 sätestab võrguettevõtjale kohustuse, korraldada 18 kuu jooksul avaliku konsultatsiooni
lõpust arvates talle kuuluva energiasalvestusüksuse müümiseks avaliku enampakkumise, kui
käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isik,
kes soovib võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust omandada.
Lõige 8 ütleb, et käesoleva paragrahvi lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata täielikult integreeritud
võrgukomponentide suhtes ega selliste uute akudel põhinevate energiasalvestusüksuste suhtes,
17
mille kohta jaotusvõrguettevõtja on lõpliku investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2019. aasta
4. juulil ning põhivõrguettevõtja on lõpliku investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2024. aastal,
punktides 1-4 toodud tingimustel.
Punkt 1 sätestab tingimuseks, et akudel põhinevad energiasalvestusüksused
ühendatakse võrku hiljemalt kaks aastat pärast lõpliku investeerimisotsuse tegemist.
Punkt 2 sätestab tingimuseks, et akudel põhinevad energiasalvestusüksused on
integreeritud võrku ehk et energiasalvestusüksus on elektrivõrgu lahutamatu osa.
Punkt 3 sätestab tingimuseks, et akudel põhinevaid energiasalvestusüksuseid
kasutatakse üksnes võrgu turvalisuse vahetuks sündmuspõhiseks taastamiseks võrgu häirete
korral, taastamist alustatakse viivitamatult häire ilmnemisel ja võrguturvalisuse taastamine
lõpetatakse koheselt, kui tavalise ümberjaotamisega saab probleemi lahendada.
Punkt 4 sätestab viimase tingimusena, et akudel põhinevatel energiasalvestusüksustes
salvestamist ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul.
Lõige 9 määratleb käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud investeerimisotsuse lõplikkust, mis
on sel juhul, kui võrguettevõtja on võtnud mis tahes kohustuse, mis muudab selle
investeerimisprojekti pöördumatuks.
Eelnõu punktiga 49 täiendatakse § 812 esimest lauset pärast sõna „tuletisinstrumentide“
lauseosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (16) I lisa C jao punktide
5–7 mõistes“. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt vajab tuletisinstrument täpsustavat viidet.
Eelnõu punktiga 50 täiendatakse seadust § 821.
Paragrahv 821. Võrdlemisvahend.
Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt võib võrdlemisvahend alandada teabe otsimise kulusid, kuna
tarbijad ei pea enam koguma teavet igalt üksikult müüjalt ja teenuseosutajalt. Võrdlemisvahend
võib tagada õige tasakaalu teabe selguse ja lühiduse nõude ning täielikkuse ja põhjalikkuse
nõude vahel. Võrdlemisvahendite puhul tuleks eesmärgiks seada olemasolevate pakkumiste
võimalikult laia spektri hõlmamine ja turu võimalikult täielik katmine, et anda tarbijale
esinduslik ülevaade.
Lõige 1 sätestab, et kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane elektrienergia
tarbimine on alla 100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele
võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi, sealhulgas pakkumisi elektribörsi
hinnaga lepingute sõlmimiseks. Sõltumatu võrdlemisvahend, sealhulgas veebisait, on
väiksemate tarbijate jaoks tõhus vahend turul tehtavate energiapakkumiste eeliste hindamiseks.
Lõige 2 sätestab müüja kohustuse, teavitada tarbijat võrdlemisvahendi kättesaadavusest. Üheks
selliseks teavitamise võimaluseks on näidata seda infot elektriarvel, lisada see arvele eraldi
dokumendina või arvel viidatuna sellele infole (nt link vms). Teavitamise sidumine arvega on
oluline, et ära hoida näiteks otseturunduse trikke ning tarbijatelt andmete nõudmist teavitamise
esitamiseks.
Lõige 3 määratleb punktides 1–9 millistele nõuetele peab võrdlemisvahend vähemalt vastama.
Punkt 1 seab tingimuseks, et võrdlemisvahend peab olema turuosalistest sõltumatu ning
tagama, et elektriettevõtjaid koheldakse võrdselt, mis ühe võimalusena on tagatud nii, et
elektriettevõtjatel ei ole võimalik eelisjärjekorda endale osta.
Punkt 2 seab tingimuseks, et võrdlemisvahendit käitav ja kontrolliv isik on selgelt
märgitud, samuti teave võrdlemisvahendi loomise ja käitamise rahastamise allikate kohta.
Võrdlemisvahendi sõltumatuse tagab reeglina erapooletu rahastamisallikas.
18
Punkt 3 sätestab tingimuseks, et on avaldatud võrdlemisvahendi selged ja objektiivsed
kriteeriumid, millel pakkumiste võrdlus põhineb. Lihtsalt arusaadav veebisait loob tarbija
sõbraliku keskkonna.
Punkt 4 seab tingimuseks, et võrdlemisvahendis kasutatakse selget ja üheselt
mõistetavat sõnastust, mis oleks selgelt arusaadav ka tarbijatele, kel pole igapäevaselt
kokkupuudet energeetika alaste keeruliste terminitega.
Punkt 5 sätestab tingimuseks, et võrdlemisvahed annab täpset ja ajakohastatud teavet
ning esitab viimase ajakohastamise aja. Selle tingimuse täitmiseks on sätestatud käesoleva
paragrahvi lõikes 6 elektriettevõtjatele kohustus edastada oma kõigi pakutavate elektripakettide
andmed usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale ning süsteemihaldurile viimaste poolt
nõutud viisil.
Punkt 6 sätestab tingimusena, et juhul kui võrdlemisvahend ei anna ülevaadet kogu
elektriturust, antakse võrdlemisvahendis selle kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet.
Oluline on tarbijaid hoida kursis neile edastatava informatsiooni õigsusest, see loob
tarbijasõbraliku keskkonna ning välistab konkurentsi moonutamise.
Punkt 7 seab tingimuseks, et võrdlemisvahend peab olema kättesaadav ka puuetega
inimestele, olles tajutavad, mõistetavad ja töökindlad. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt peab
olema võrdlusvahend kättesaadav ja kergelt kasutatav ka puuetega inimestele, sest ka neil on
vajadus juurdepääsuks keskkonnale kus hõlpsalt elektrimüüjat vahetada ning seeläbi saada osa
madalamatest elektrihindadest.
Punkt 8 sätestab tingimusena, et võrdlemisvahend peab võimaldama tõhusalt teavitada
käitajat võrdlemisvahendis esitatud ebaõigest teabest. Selline võimalus aitab ära hoida
turumoonutusi ning ebaausat käitumist tarbijate suhtes.
Punkt 9 seab tingimusena, et võrdlemisvahend piirdub isikuandmete küsimisel
andmetega, mis on pakkumiste võrdluseks vajalikud. Kriteeriumid, mis peaksid olema
võrdlusportaalis:
• Kliendi elukoht – kas elab majas, korteris vmt.
• Äri- ja erakliendi eristamine.
• Kliendi aastatarbimine (võimalik, et ka suunis näiteks keskmise arve alusel, mis
võimaldaks kliendil aastatarbimise mahtu määratleda).
• Paketi põhiomadused (kas klient soovib elektri hinna fikseerida või hoopis
börsihinna põhist lähenemist ja mis see kliendile tähendab, hinnarisk versus fikseeritud s/kwh).
• Periood (kui klient soovib elektri hinna fikseerida, siis millise perioodi peale ja
juurde peaks olema välja toodud, kui fikseeritud hinna puhul on perioodi kestel elektrimüüjal
ikkagi õigus hinda ühepoolselt muuta).
• Elektri tootmisviis (kas klient soovib taastuvast energiaallikast toodetud
energiat).
Lõige 4 sätestab Konkurentsiametile kohustuse väljastada käesoleva paragrahvi lõikes 3
sätestatud nõuetele vastavale võrdlemisvahendile usaldusmärgis.
Lõige 5 sätestab Konkurentsiametile kohustuse viia läbi perioodilisi kontrolle (näiteks kaks
korda aastas) selgitamaks välja, kas usaldusmärgi saanud võrdlemisvahend vastab jätkuvalt
käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele.
Lõige 6 sätestab elektrimüüjatele kohustuse saata oma kõigi pakutavate elektripakettide
andmed usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale ning süsteemihaldurile viimaste poolt
nõutud viisil ja tähtaegadel. Elektrimüüjatel ei ole keelatud tarbijaga omavahel kokkuleppeid
sõlmida ka väljaspool võrdlusvahendit ning müüja vahetuse protsess võimaldab endiselt
kliendiga läbirääkimise võimaluse eelmisel müüjal (nn win-back põhimõte).
19
Eelnõu punktiga 51 muudetakse § 83 lõike 1 sõnastust ning asendatakse sõnad „ning
elektrienergia müügiks sõlmitavale lepingule (edaspidi elektrileping)“ sõnadega “,
elektrilepingule ning agregeerimiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi agregeerimisleping)“.
Seoses Direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmisega elektrituruseadusesse vajab elektrituruseadus
ajakohastamist agregeerimise teemal.
Eelnõu punktiga 52 täiendatakse § 83 lõikega 3, mis sätestab, et liitumislepingule,
võrgulepingule, agregeerimislepingule ja elektrilepingule kohaldatakse käesolevas seaduses
reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. Energiavaldkonna lepingud kuuluvad
võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) kohaldamisalasse. Tarbijalepingute sõlmimisel tuleb
muuhulgas järgida VÕS-is sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustust ning väljaspool
äriruume ja sidevahendi abil sõlmitavate lepingute regulatsiooni. Praktikas on ilmnenud, et
elektriturul ei järgita alati VÕS regulatsiooni ning lähtutakse kitsalt ELTS-is sätestatust. Seega
tuleb seaduses täpsustada, et ELTS-is reguleerimata osas kohaldatakse VÕS-i. See tagab
selguse ning elektriettevõtjad kohaldavad õigust ühetaoliselt, lepingute sõlmimisel võetakse
arvesse VÕS regulatsiooni.
Eelnõu punktiga 53 muudetakse § 84 lõike 2 sõnastust asendades sõnad „ja võrguleping“
sõnadega „, võrguleping ja agregeerimisleping“. Eelnõu punktiga lisatakse liitumislepingule ja
võrgulepingule lisaks ka agregeerimisleping, mida saab sõlmida kirjalikus või kirjalikku
taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis.
Eelnõu punktiga 54 täiendatakse § 84 lõikega 5, mis sätestab tarbija ja hajatootja õiguse
sõlmida agregeerimisleping, ilma tema elektriettevõtja nõusolekuta. Agregeerimislepingu
sõlmimise kohta esitab agregaator süsteemihaldurile teate elektrituru toimimise võrgueeskirjas
sätestatud viisil. Agregaatorid täidavad olulist osa vahendajatena tarbijarühmade ja elektrituru
vahel ning kõik takistavad asjaolud tuleb eemaldada. Terve konkurents jaemüügiturgudel on
ülioluline selleks, et tagada uuenduslike energiateenuste turuteguritest tingitud kasutuselevõtt.
Need teenused vastavad tarbijate muutuvatele vajadustele ja muutuvale suutlikkusele ning
muudavad elektrivõrgu paindlikumaks.
Eelnõu punktiga 55 muudetakse § 85 lõiget 1, mis kohustab liitumislepingu, võrgulepingu,
elektrilepingu või agregeerimislepingu sõlmimisele eelnevalt andma teavet lepingu teiseks
pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale lepingu põhitingimuste kohta ning lepingu sisu
võimalike alternatiivide kohta ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus
seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele. Siinkohal füüsilisest isikust tarbija
koondab enda alla nii kodutarbija kui ka aktiivse tarbija. Ka energiakogukonna liikmed ei kaota
oma kodutarbija õigusi. Kehtivas sõnastuses puudub viide lepingueelse teabe andmise
kohustusele VÕS-is sätestatud ulatuses ja korras. Lepingueelse teabe andmist saab
tarbijalepingute puhul pidada üheks tähtsaimaks kohustuseks, tagamaks tarbijate õiguste ja
huvide kaitse lepingute sõlmimisel. Kuivõrd VÕS vastav regulatsioon kohaldub ka
energiavaldkonna lepingutele ning praktika on näidanud, et alati seda ei järgita, on põhjendatud
lisada § 85 lõike 1 lõppu täiendus „…ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus
seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele.“.
Eelnõu punktiga 56 tunnistatakse § 85 lõige 2 kehtetuks. Lepingueelne teave tuleb VÕS
alusel tarbijale esitada mistahes vormis lepingu sõlmimisel ning vaidluse korral lasub ettevõtjal
kohustus tõendada tarbijale teabe andmist. Seetõttu tuleb ELTS § 85 lg 2, mis annab
elektriettevõtjale võimaluse teabe esitamata jätmiseks, tunnistada kehtetuks.
20
Eelnõu punktiga 57 tunnistatakse kehtetuks § 86 lõike 1 teine lause. ELTS § 86 sätestab
nõuded kinnituskirjale, mis saadetakse tarbijale, sh füüsilisest isikust tarbijale olukorras, kus
elektrilepingut ei ole sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või
elektroonilises vormis. Kõnealuse paragrahvi lg 4 kohaselt kohaldatakse paragrahviga
reguleerimata osas kinnituskirjale võlaõigusseadust. ELTS § 86 kehtib muutmata kujul alates
seaduse vastuvõtmisest 2003. aastal ega arvesta hilisema VÕS regulatsiooniga, milles on
oluliselt tarbijakaitse taset tõstetud. VÕS tähenduses on tarbijaks füüsiline isik, kes teeb
tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
VÕS § 542 lg 1 kohaselt ei muutu telefonitsi sõlmitud leping tarbijale siduvaks enne, kui
ettevõtja on telefonitsi edastatut kinnitanud püsival andmekandjal ning kui tarbija pole oma
tahet olla lepinguga seotud kinnitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatu
ei kohaldu juhul, kui leping sõlmitakse tarbija algatusel, kuid siis tuleb järgida §-s 55 sätestatut.
Praktikas on ilmnenud, et elektrimüüjad lähtuvad telefonitsi lepingute sõlmimisel üksnes ELTS
§ 86 regulatsioonist ega võta arvesse VÕS-is sätestatut. Telefonitsi lepingute sõlmimisel
loetakse leping telefonikõne käigus tahteavalduste vahetamisel sõlmituks, tarbijale saadetakse
kahe nädala jooksul kinnituskiri ega oodata tarbijalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis kinnitust, kus tarbija on väljendanud tahet olla lepinguga seotud. Ametisse on
pöördunud tarbijaid, kellele on elektrimüüja vahetus olnud üllatuslik. Tarbijad ei ole mõistnud,
et telefonikõne käigus on võetud lepingulised kohustused. VÕS § 542 regulatsiooni (lepingu
sõlmimine telefonitsi) üheks eesmärgiks on olnudki välistada praktikas probleemseks osutunud
turundusvõtted, kus tarbijale pakutakse telefonitsi asju või teenuseid ning kus tarbija
järelemõtlematult antud nõusolekut käsitletakse hiljem siduva lepinguna. Kõnealuse
paragrahviga kasutati tarbija õiguse direktiivi art 8 lg-s 8 liikmesriikidele antud valikuvõimalust
sätestada telefonitsi sõlmitud tarbijalepingu siduvus üksnes juhul, kui tarbija on oma telefoni
teel antud tahteavaldust hiljem kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitanud.
Üks elektrimüüjatest on TTJA-le selgitanud, et edastab sidevahendi abil sõlmitud lepingute
puhul alati kliendile koheselt nii kinnituskirja kui info lepingust taganemise võimaluse kohta
ning sel moel on uus klient operatiivselt ja täielikult informeeritud kõigist lepinguga seotud
olulistest asjaoludest, kuigi ELTS § 86 lg 1 lubab seda teha 2 nädala jooksul. Elektrimüüja
selgitustest ei nähtunud, et tarbijalt võetakse lisaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
kinnitus, kus tarbija väljendab tahet olla lepinguga seotud. TTJA tähelepanu on juhitud
asjaolule, et Eesti elektriturul on kasutusel ka teistsuguseid praktikaid, mille käigus ei saadeta
kliendile pärast telefoni teel sõlmitud kokkulepet mingit infot lepingu, sh taganemisvõimaluse
kasutamise viisi kohta enne 2-nädalase taganemistähtaja lõppemist, kasutades sellega ära
normides olevat vastuolu. Seega ei ole probleem üksnes selles, et tarbija ei kinnita kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis oma tahet olla lepinguga seotud, vaid ka muude
tarbijakaitseliste nõuete rikkumises, sh ei pruugi tarbija olla saanud piisavalt vajalikus mahus
lepingueelset teavet.
ELTS ja VÕS regulatsioonidest tuleneb mitmeid vastuolusid, mis on muutnud õigusaktide
kohaldamise keeruliseks ja võimaldab mitmeti tõlgendatavust. Nagu eelpool käsitletud, ELTS
kohaselt saadetakse tarbijale kinnituskiri, kuid VÕS § 542 lg 1 kohaselt peab telefonitsi lepingu
sõlmimisel ka tarbija kinnitama oma tahet olla telefoni teel võetud kohustusega seotud. Lisaks
on VÕS § 542 lg-s 1 kinnitustele ette nähtud täpsemad vorminõuded, mis ELTS-is puuduvad.
Kui ELTS § 86 lg 1 teise lause kohaselt saadetakse kinnituskiri füüsilisest isikust tarbijale
lepingu sõlmimisest alates kahe nädala jooksul, siis VÕS § 55 lg 1 kohaselt peab ettevõtja
andma tarbijale kinnituse lepingu sõlmimise kohta püsival andmekandjal mõistliku aja jooksul
pärast lepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui asi toimetatakse kätte või algab teenuse
osutamine või muu soorituse tegemine.
ELTS § 86 lg 2 kohaselt peab kinnituskirjas nimetama ajavahemiku, mille jooksul võib tarbija
esitada oma vastuväited. Ajavahemiku pikkus peab olema vähemalt kolm nädalat. VÕS § 542
lg-s 1 ei ole ette nähtud ajavahemikku, vaid tarbija peab oma tahet olla telefoni teel võetud
kohustustega seotud kinnitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
21
ELTS § 86 lg-st 3 tuleneb, et lepingu sõlmimisest kuni lõikes 2 nimetatud ajavahemiku
möödumiseni või selle jooksul vastuväidete esitamiseni järgivad pooled kinnituskirjas esitatud
tingimusi, kui ei ole kokku lepitud teisiti. VÕS § 55 lg 3 alusel tuleb ettevõtjal tarbijalt võtta
sõnaselge avaldus, kui tarbija soovib, et elektrimüük algab 14-päevase taganemistähtaja kestel.
Vastasel juhul ei ole tarbija VÕS § 562 lg 6 p 2 alusel kohustatud hüvitama ettevõtjale
taganemistähtaja jooksul üleantu väärtust. Üleantu väärtust ei pea hüvitama ka siis, kui ettevõtja
ei ole tarbijale andnud teavet vastavalt VÕS § 54 lg 1 p-le 12, 13 või 15.
Kuivõrd kõnesolevate muudatusettepanekutega sätestatakse § 83 lg 3, milles on selgelt välja
toodud, et ELTS-iga reguleerimata osas kohaldatakse VÕS-i ning VÕS reguleerib nii
lepingueelse teabe andmise kohustust kui ka väljaspool äriruume ja sidevahendi abil
sõlmitavaid lepinguid, sh püsival andmekandjal tingimuste esitamist tarbijale, siis puudub
füüsilisest isikust tarbijate puhul vajadus ELTS § 86 kinnituskirja regulatsiooni järele. ELTS §
86 ei taga antud kujul ka piisavalt füüsilisest isikutest tarbijate õiguste ja huvide kaitset. Seetõttu
tuleb paragrahvi 86 esimese lõike viimane lause, mis käsitleb füüsilisest isikust tarbijale
kinnituskirja saatmist, eemaldada ning lisada lõige 5, mis ütleb sõnaselgelt, et paragrahvi ei
kohaldata füüsilisest isikust tarbijale.
Eelnõu punktiga 58 täiendatakse § 86 lõikega 5, mis ütleb, et paragrahvi ei kohaldata
füüsilisest isikust tarbijale.
Eelnõu punktiga 59 muudetakse § 87 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punktid 1-3.
Elektrituruseaduse lepingutingimuste paragrahv vajab ajakohastamist seoses agregaatori
teemaga. Lisatakse agregeerimislepingus esitatavad andmed, mille alla kuulub agregeerija
nimi, äriregistri- või isikukood, aadress ja muud kontaktandmed. Ühtlasi tuleb ära märkida
agregeerimislepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus, milleks on standardtoote „käsitsi
aktiveeritav sageduse taastamise reserv“ osutamine, kvaliteedi põhinäitajad või viide
kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud. Vastav dokument Elering AS
“Elektrienergia reguleerimisteenuse osutamise lepingu tüüptingimustega” on kättesaadav
süsteemihalduri veebilehel www.elering.ee.
Eelnõu punktiga 60 täiendatakse § 87 lõiget 2 teise lausega. Kuivõrd lepingute sõlmimisele
kohaldatakse muudatusettepanekute kohaselt ELTS-is reguleerimata osas VÕS-i, mis
reguleerib lepingueelse teabe andmist ja selle siduvaks muutumist ning ka § 86 on füüsilisest
isikutest tarbijate osas muudetud, siis tuleb ka §-le 87 lg 2 lisada teine lause, mis täpsustab
füüsilisest isikutest tarbijatele kohaldatavat regulatsiooni § 87 lg 1 esitatavate andmete osas.
Eelnõu punktiga 61 asendatakse § 88 lõikes 1 ja § 93 lõikes 5 sõnad „või elektrileping“
sõnadega „, elektrileping või agregeerimisleping“ vastavas käändes. Direktiivi (EL) 2019/944
ülevõtmine elektrituruseadusesse vajab elektrituruseaduse ajakohastamist agregeerimise
teemal.
Eelnõu punktiga 62 asendatakse § 90 lõikes 3 sõna „tähtsaadetisena“ lauseosaga „kirjalikult
tarbija antud kontaktaadressile“. Direktiivist (EL) 2019/944 tulenevalt tagatakse parem
tarbijakaitse kui kõikidele tarbijatele on kättesaadav tõhus ja sõltumatu vaidluste kohtuvälise
lahendamise võimalus.
Praegune elektrituruseadus ütleb küll, et võrguettevõtja edastab võrguühenduse katkestamise
teatisega füüsilisest isikust tarbijale võrguühenduse katkestamise põhjuse, kavandatud
katkestamise aja ning tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitleva teabe aga teatis
saadetakse tähtsaadetisena, millele reeglina probleemidesse sattunud tarbija järele ei lähe.
Seepärast on oluline sisse viia muudatus, kus probleemide ilmnemisel, saab tarbija võimalikult
ruttu kätte teatise koos probleemi lahendusvariantidega ning tarbija saab astuda samme
22
koostöös võrguettevõtjaga lahenduste leidmiseks. Paljud tarbijad on teadmatuses oma õiguste
ja kohustuste koha pealt ning riik peab siin kohal astuma samme tarbija kaitseks.
Eelnõu punktiga 63 täiendatakse § 93 lõiget 6 punktidega 31 ja 32.
Punkt 31 määratleb Konkurentsiameti ülesandeks kooskõlastada käesoleva seaduse § 662 lõikes
4 ja § 663 lõikes 2 nimetatud vähempakkumises osalemise tingimused. Need avalikud
vähempakkumised hõlmavad võrguettevõtjate paindlikkusteenuste ja tugiteenuste hankimist
turuosalistelt.
Punkt 32 määratleb Konkurentsiameti ülesande, kontrollida perioodiliselt (näiteks kaks korda
aastas) võrdlemisvahendi vastavust käesoleva seaduse § 821 lõikes 3 esitatud nõuetele.
Eelnõu punktiga 64 täiendatakse § 93 lõiget 6 punktidega 221 ja 222.
Punkt 221 määratleb Konkurentsiameti ülesandeks jälgida, et omatoodetud elektrienergia
tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks takistusi ega piiranguid, seal hulgas
teeb kindlaks, et jaotusvõrguettevõtjad teevad koostööd energiakogukondadega viimaste
omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmisel kogukonna liikmetele.
Punkt 222 kohaselt on Konkurentsiameti ülesandeks jälgida, et tarbimiskaja agregeerimise
kaudu oleks kõikide elektriettevõtjate ja tarbijate ülesanded ja vastutusalad
mittediskrimineerivad ning läbipaistvad.
Eelnõu punktiga 65 täiendatakse § 93 lõiget 6 punktiga 231.
Punkt 231 sätestab, et Konkurentsiametile jälgib ja hindab põhivõrguettevõtja ja
jaotusvõrguettevõtja tegevust nuti- ehk tarkvõrgu arendamisel ja kasutusele võtmisega seotud
energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate lõimimise potentsiaali ning avaldada iga kahe
aasta tagant hindamise tulemuste kohta aruanne koos soovitustega. Tarkvõrgu arendamine on
oluline energiatõhusust soodustav tegur. Tarkvõrkudest saadav kasu on laialdaselt teada, suutes
hallata otsest suhtlemist ja kommunikatsiooni tarbijate (kodumajapidamiste või ettevõtete),
muude võrgukasutajate ja energiatarnijate vahel. Tarkvõrk annab tarbijatele võimalused oma
tarbimisharjumuste otseseks kontrollimiseks ja haldamiseks ning pakub neile vastu tugevaid
stiimuleid tõhusaks energiakasutuseks, kui seda kombineerida ajatariifsete elektrihindadega.
Elektrivõrgu parem ja sihipärasem haldamine tähendab võrku, mis on turvaline ja odavam
käitada. Tarkvõrkudest saab tuleviku CO2-heitevaba elektrisüsteemi selgroog. Neis saab
võimalikuks nii maismaa kui ka avamere taastuvenergia suurte koguste ning elektrisõidukite
integreerimine, kusjuures jääb alles traditsioonilise elektritootmise kasutusvõimalus ja
elektrisüsteemi adekvaatsus. Tarkvõrkude puhul rakendatakse eraelu puutumatuse põhimõtet.
Juba oma olemasoluga annavad tarkvõrgud olulise panuse aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu uue strateegia ja sealhulgas ressursitõhusa Euroopa juhtalgatuses tehtud
eesmärgiettepanekute ning energia siseturu keskmeks olevate Euroopa energia- ja
kliimaeesmärkide elluviimisesse. Samuti on arukad võrgud ära märgitud kui liikmesriikide
võimalus täita oma energiatõhususe edendamise alaseid kohustusi.Tarkvõrk
kasutab tarkvara ja sidetehnikat osalejate vaheliseks teabevahetuseks. Tarkvõrgus osalejad
võivad olla elektritootjad, -edastajad, -arveldajad, -tarbijad ja seadmeteenindajad. Osalejad
seotakse elektri- ja andmesidevõrgu kaudu ühtsesse süsteemi, tagades nende kõigi vahel
kahesuunalise digitaalse andmeside ning kahesuunalise energiavoo. Lihtsustatult mõeldakse
elektri tarkvõrgu all elektri tootmise ja jaotamise automaatikasüsteemi. Tarkvõrgus saab
rakendada ulatuslikku energia hajatootmist, optimeerida energiakasutust, vähendada kulusid
ning suurendada töökindlust ja energia ostu-müügitehingute läbipaistvust.
23
Eelnõu punktiga 66 täiendatakse § 93 lõikega 11, mis sätestab, et suletud jaotusvõrku,
energiakogukonda ning aktiivseid tarbijaid puudutavad võlaõiguslikud küsimused ning
vaidlused kuuluvad kokkuleppele mittejõudmisel lahendamisele tsiviilkohtumenetluse- või
tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.
Eelnõu punktiga 67 muudetakse § 1001 lõigetes 3–5 direktiivi viidet ning asendatakse sõnad
„2009/72/EÜ“ sõnadega „(EL) 2019/944.
Eelnõu punktiga 68 täiendatakse seadust §-ga 1002.
Paragrahviga 1002 sätestatakse Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku
koordineerimiskeskusega.
Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt tegutsevad piirkondlikud koordineerimiskeskused
ülesandeid täites sõltumatult riikide individuaalsetest huvidest ja põhivõrguettevõtjate huvidest.
Piirkondlikud koordineerimiskeskused täiendavad põhivõrguettevõtjate rolli, täites
piirkondliku tähtsusega ülesandeid.
Lõige 1 sätestab Konkurentsiameti pädevuse suhetes süsteemikäitamispiirkonna piirkondlike
reguleerivate asutustega punktides 1-6.
Punkt 1 sätestab Konkurentsiameti ülesandeks, kooskõlastada koos teiste piirkondlike
Konkurentisametitega ettepanek luua vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/943 artikli 35 lõikele 1 piirkondlik koordineerimiskeskus. Piirkondlik
koordineerimiskeskus hõlmab Balti riike.
Punkt 2 määratleb Konkurentsiameti ülesandeks, piirkondliku koordineerimiskeskuse
tegevusega seotud põhjendatud kulude kooskõlastamise, mille peab kandma põhivõrguettevõtja
ja mida tuleb arvesse võtta võrgutasude arvutamisel.
Punkt 3 sätestab piirkondlike Konkurentsiametite koostööl põhineva otsuste tegemise
protsessi kooskõlastamise seoses piirkondlikekoordineerimiskeskustega.
Punkt 4 sätestab koos teiste süsteemikäitamispiirkonna riikide reguleerivate asutustega
ettepanekute esitamise selle kohta, milliseid täiendavaid ülesandeid ja volitusi peaksid
süsteemikäitamispiirkonna liikmesriigid piirkondlikule koordineerimiskeskusele andma.
Punkt 5 sätestab Konkurentsiameti ülesandeks, piirkondliku koordineerimiskeskuse
Euroopa Liidu õigustest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimise, eelkõige piiriülestes
küsimustes.
Punkt 6 määratleb võrgu koordineerimise tulemuse jälgimise ja sellest kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 46 kord aastas
koostööametile aru andmise.
Lõige 2 sätestab punktides 1-3 Konkurentsiameti õiguse, käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud ülesannete täitmisel nõuda piirkondlikult koordineerimiskeskuselt teavet,
kontrollida, sealhulgas ette teatamata piirkondliku koordineerimiskeskuse territooriumi ja
ehitisi ning teha piirkondliku koordineerimiskeskuse suhtes kooskõlastatult teiste
süsteemikäitamispiirkonna reguleerivate asutustega siduvaid otsuseid.
Lõige 3 sätestab Konkurentsiameti õiguse, teha ettekirjutusi kohustuste täitmiseks
piirkondlikule koordineerimiskeskusele, kes ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivist (EL) 2019/944, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 või
Konkurentsiameti või koostööameti õiguslikult siduvast otsusest tulenevat kohustust, kui
piirkondliku koordineerimiskeskuse asukohaks on Eesti Vabariik.
24
Eelnõu punktiga 69 täiendatakse § 1113 lõigetega 7–9.
Lõige 7 sätestab, süsteemihalduri kohustuse luua käesoleva seaduse § 39 lõikes 9 nimetatud
võrdlemisvahend 2021. aasta 31.detsembriks.
Lõige 8 kohustab jaotusvõrguettevõtjat käesoleva seaduse § 7415 lõikes 3 nimetatud avaliku
enampakkumise korraldama hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks. See tähendab, et avaliku
enampakkumises osalemise tingimused peavad olema jaotusvõrguettevõtjal koostatud ning
kooskõlastatud Konkurentsiametiga ning hiljemalt 1. juulil 2021 on huvitatud osapooltel
võimalik pakkumisi esitada.
Lõige 9 kohustab võrguettevõtjat käesoleva seaduse § 7416 lõikes 2 nimetatud avaliku
enampakkumise korraldama hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks. See tähendab, et võrguettevõtja
peab olema koostanud avaliku enampakkumises osalemise tingimused, kooskõlastanud need
tingimused Konkurentsiametiga ning hiljemalt 1. juulil 2021 on huvitatud osapooltel võimalik
pakkumisi esitada.
Eelnõu puktiga 70 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust tekstiosaga „Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja
millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199).“.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga täiendatakse elektrituruseaduse termineid uute teemadega, millest olulisemad on
aktiivse tarbija, energiakogukonna, agregeerimise, paindlikkusteenused ja energiasalvestusega
seonduv.
Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja neile vahendite andmine selleks, et osaleda senisest
aktiivsemalt energiaturul on mõeldud selleks, et tarbijad saaksid elektrienergia siseturust kasu
ning aitaksid saavutada taastuvenergia alaseid eesmärke. Aktiivse osalemise eelised peaksid aja
jooksul suurenema, sest seni passiivsete tarbijate teadlikkust parandatakse nende võimalustest
aktiivsete tarbijatena ja teave aktiivse osalemise võimalustest muutub paremini kättesaadavaks
ja levinumaks.
Kõigil tarbijarühmadel (tööstus-, kaubanduslikud ja kodutarbijad) peaks olema juurdepääs
elektriturgudele, kus nad saaksid kaubelda oma paindlikkusega ja omatoodetud
elektrienergiaga. Tarbijatel peaks olema võimalik täiel määral kasutada suurtes piirkondades
tootmise ja tarnimise agregeerimise eeliseid ning saada kasu konkurentsist. Agregeerimisega
tegelevad turuosalised täidavad olulist osa vahendajatena tarbijarühmade ja turu vahel.
Hajaenergeetika tehnilised lahendused ja tarbijate mõjuvõimu suurendamine on muutnud
kogukonnas toodetud energia tõhusaks ja kulutõhusaks viisiks inimeste selliste vajaduste ja
ootuste rahuldamisel, mis on seotud energiaallikate, -teenuste ja kohapealse osalemisega.
Kogukonnas toodetud energia pakub kõikidele tarbijatele võimalust osaleda ise tootmises,
tarbimises ja energia jagamises. Kogukondlikud energiaalgatused on peamiselt suunatud
teatavat liiki taskukohase energia, näiteks taastuvenergia tootmisele kogukonna liikmete, selle
asemel et seada traditsiooniliste elektriettevõtete eeskujul prioriteediks kasumlikkus. Tarbijate
otsese kaasamisega näitavad kogukondlikud energiaalgatused, milliseid võimalusi need avavad
uue tehnoloogia ja uute tarbimisviiside, sealhulgas arukate jaotusvõrkude ja tarbimiskaja
lõimitud viisil kasutuselevõtmiseks. Kogukondlik energeetika võib edendada energiatõhusust
ka kodumajapidamise tasandil ning aidata tarnetasude langetamisele kaasa. Kogukondlik
energia võimaldab elektriturul osaleda ka sellistel kodutarbijate rühmadel, kes muidu seda teha
ei suudaks. Sellised algatused on eduka juhtimise korral toonud kogukonnale majanduslikku,
25
sotsiaalset ja keskkonnakasu, mis ulatub kaugemale lihtsast energiateenuste osutamise kasust.
Paindlikkusteenused aitaksid täita taastuvenergia-eesmärgid kõige tulemuslikumalt. Tarbijatel
on ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu kohandamiseks
taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Võrgu haldamise ja
taastuvelektri tootmise tehnoloogiline areng on avanud tarbijate jaoks palju uusi võimalusi.
Terve konkurents jaemüügiturgudel on ülioluline selleks, et tagada uuenduslike energiateenuste
turuteguritest tingitud kasutuselevõtt; need teenused vastavad tarbijate muutuvatele vajadustele
ja muutuvale suutlikkusele ning muudavad võrgu paindlikumaks. Jaotusvõrguettevõtjad peavad
kulutõhusalt oma võrkudesse lõimima uue elektritootmise tehnoloogia, eelkõige taastuvatest
energiaallikatest elektrienergiat tootvad üksused ja uued tarbimiskoormused nagu näiteks
soojuspumpadest ja elektrisõidukitest tulenevad tarbimiskoormused ning kasutama selliseid
hajaenergiaallikaid nagu tarbimiskaja ja energia salvestamine, et tõhusalt käitada oma võrkusid
ja vältida kulukat võrkude laiendamist. Tarbijad peaksid saama omatoodetud elektrienergiat
tarbida, salvestada ja turule müüa ning osaleda kõigil elektriturgudel, muutes võrgu
paindlikumaks näiteks elektrienergia salvestamise, näiteks elektrienergia elektriautode abil
salvestamise abil, tarbimiskaja abil või energiatõhususkavade abil.
Täpsem ülevaade uutest terminitest on toodud seletuskirja peatükis 3. Eelnõuga võetakse
kasutusele eelloetletud teemadega seonduvalt kokku 27 uut mõistet, mis tuuakse koos
definitsioonidega välja ELTS §-s 3.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga võetakse üle elektrienergia ühisturu direktiiv (EL) 2019/944. Eelnõu ja Euroopa Liidu
õigusaktide vastavustabel on lisatud (lisa1).
6. Seaduse mõjud
Käesolev eelnõu käsitleb järgmisi teemavaldkondasid:
Energiakogukondade loomine;
Võrguettevõtjate paindlikkusmehhanismide kasutamise kohustus;
Aktiivsetele tarbijatele õiguste ja kohustuste lisandumine.
MÕJUDE HINNANG
Euroopa Liidu poolt kujundatud elektrienergia siseturu eesmärk on pakkuda piiriülesele
konkurentsile avatud elektriturgude organiseerimisega kõigile liidu lõpptarbijatele – nii
kodanikele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi,
konkurentsivõimelisi hindu, tõhusaid investeerimissignaale ja kõrgemaid teenindusstandardeid
ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust. Ühine eesmärk vähendada energiasüsteemi CO2-
heidet loob uusi võimalusi ja esitab turuosalistele uusi väljakutseid. Samal ajal võimaldab
tehnoloogia areng uutmoodi kaasata tarbijaid ja teha piiriülest koostööd.
6.1. Energiakogukondade loomine
Direktiivi eesmärk on tunnustada teatavaid energiaga seotud kodanikualgatuste kategooriaid
liidu tasandil kodanike energiakogukondadena, et tagada neile toetav raamistik, õiglane
kohtlemine, võrdsed tingimused ning täpselt määratletud õigused ja kohustused. Tarbijatele
tuleb lubada vabatahtlikult osaleda kogukondlikus energiaalgatuses ja ka sellest lahkuda, ilma,
et ta kaotaks seejuures oma tarbijaõigusi või juurdepääsu kogukondliku energiaalgatuse
26
käitatavale võrgule. Kodanike energiakogukonna loomine ei ole piiratud geograafiliselt
kinnisasja piiridega, võrgu pikkusega tootmisüksusest tarbijapaigaldiseni või võrguettevõtja
nõusoleku vajadusega, mistõttu on võimalik energiakogukondade loomine ka terves
asustusüksuses, näiteks külas.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Elektrituruseaduse muutmine võimaldab mõjutada seda, kuidas inimesed elavad, töötavad,
tarbivad, rahuldavad oma vajadusi ning tulevad toime ühiskonnaliikmetena. Muudatuse mõju
ulatus sõltub sellest, kui aktiivselt ja millisel moel turuosalised kasutavad vabatahtlikult
seaduses sätestatud võimalust ja otsustusõigust. Energiakogukondadega seonduvate õiguste ja
kohustuste reguleerimine tekitab turuosalistes suurema kindluse energiakogukondadesse
investeerimise osas. Isikutele endile antakse võimalus panustada energiasüsteemi
ümberkujundamisse, mille raames võtavad isikud ka vastutuse, et juhtida tehnoloogiliste
lahenduste kasutamisega nii energia tootmist, tarbimist, salvestamist kui ka jagamist.
Muudatusel on võimalik positiivne mõju leibkondade majanduslikule toimetulekule.
Kogukondlik energeetika võib edendada kogukonna liikmete hea koostöö korral
energiatõhusust kodumajapidamise tasandil ning aidata kaotada energiaostuvõimetust
energiatarbimise vähendamise ja tarnetasude langetamise kaudu. Sõltuvalt tehnoloogilistest
lahendustest elektrienergia tootmiseks, tarbimiseks, jagamiseks ja salvestamiseks, on võimalik
vähendada majapidamise kulusid elektrienergiale. 2017. a andmetel oli 2,9%-l leibkondadest
raskusi majapidamise kütmisega ning 6,9%-l leibkondadest esines maksehäireid elektriarvete
tasumisel. Andmed viitavad sellele, et energiavaesus on Eestis enamasti probleemiks
sotsiaalkorterite üürnike seas. Eelnõu annab võimaluse probleemi leevendada.
Samuti kaasneb võimalus vähese tarbimise korral müüa toodetud ja kasutamata jääv
elektrienergia võrguettevõtja võrgu kaudu. Eeltoodust tulenevalt mõjutab eelnõu pikas
perspektiivis nii leibkondade kulusid kui ka tulusid, võttes seal hulgas arvesse, millised on
vajadusel kasutatava finantseerimisvahendi tingimused.
Isikud ei kaota energiakogukonna loomisel oma tarbijaõigusi ega ka kohustusi, kuid kehtivad
lepingud võrguettevõtja ning elektrimüüjaga tuleks isikutel üle vaadata ning viia vastavusse
olukorraga, kus vähemalt osaliselt toimub energiakogukonna enda poolt toodetud elektrienergia
tarbimine, mille võrra väheneb võrguettevõtja võrgust võetava elektrienergia maht. Samuti
tuleb olemasolevad tootmis- ja tarbimistingimused üle vaadata seoses sellega, et
energiakogukonnas toodetud elektrienergia võib liikuda ka isikute liitumispunktide kaudu
võrguettevõtja võrku. Isikud, kes ei soovi kasutada seaduses sätestatud võimalust
energiakogukonda luua, saavad jätkata elektritarbimist endisel viisil – tarbides võrguettevõtja
poolt osutatavat võrguteenust ning elektrimüüja poolt müüdavat elektrienergiat.
Juhul kui energiakogukondadesse investeerimine aktiviseerub, algatab see tegevuste ahela,
mille tulemusel tekib juurde uusi töökohti, sh tekivad võimalused energia sektoris töötavatele
isikutele, kelle töökohad on keskkonnaga seotud põhjustel muutumises.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Riigi julgeolekule omab energiakogukondade loomine positiivset mõju seoses
energiajulgeoleku suurenemisega. Energiakogukondade aktiivse loomise kaudu tekib riigis
juurde elektrienergia tootmisvõimsusi ning kui kasutusele võetakse järjest parema
tehnoloogilise võimekusega salvesteid, paraneb riigi varustuskindlus. Eeltoodust tulenevalt ei
ole elektrienergia tootmine koondatud ainult suurtesse elektrijaamadesse, st isikud ei ole
27
niivõrd sõltuvad suurte elektrijaamade tootmisvõimsustest. Mida rohkem tekib
energiakogukondi, seda väiksem on vajadus energia impordile, mille vajadus võib suureneda
põlevkivi kasutamise vähendamisel.
Samuti mõjutab energiakogukondade loomine isikute varustuskindlust, kuna
energiakogukonnal on elektrienergia tootmis- ja salvestusseadmed, millega oleks võimalik
tagada energiakogukonna liikmetele elektrienergiaga varustatus ka nt ekstreemsemates
ilmaoludes, mil võrguettevõtja võrgus võivad esineda rikked. Ei ole välistatud, et ekstreemsed
ilmaolud võivad mõjutada ka energiakogukonna enda võrku, kuid sellisel juhul oleks jällegi
võimalus saada elektrienergiat võrguettevõtja võrguga seotud ühenduste kaudu. Sellised
võimalused aitavad kaasa riskide hajutatusele.
Mõju majandusele
Muudatuse mõjul on turuosalistel võimalik aktiivselt tegutseda ja töötada välja turuosaliste endi
vajadustele vastav lahendus. Muudatusel on majandusele positiivne mõju, kuna osapoolte hea
koostöö korral on isikutel võimalik saada elektrienergiat soodsamalt kui tavapärasel passiivsel
viisil. Samas, energiakogukonna eesmärgiks ei tohiks olla äriline kasu, vaid pigem
keskkonnaalase, majandusliku või sotsiaalse kogukondliku kasu andmine oma liikmetele või
neile kohalikele piirkondadele, kus energiakogukond tegutseb. Eeldatavasti siiski isikud
otsustavad energiakogukonna kasuks, kui see on ka majanduslikult mõttekas, st ei ole kallim,
kui võrguettevõtja poolt osutatava võrguteenuse tarbimine ja elektrimüüjate poolt müüdava
elektrienergia ostmine. Samas ei ole välistatud, et isikud kasutavad võimalust
energiakogukonna loomiseks ainult keskkonnaalastel kaalutlustel.
Energiakogukonna loomine võib mõjutada ka kogukonnaga seotud tarbijate käitumist, kuna
võrguettevõtja võrgust passiivse tarbimisega võrreldes omab aktiivne tarbimise juhtimine
olulisemat rolli energiakogukonna edukal toimimisel. Siinkohal on kokkulepped
energiakogukonna liikmete vahel asjakohased, sh millistel põhimõtetel energiakogukond
toimib, millal tarbitakse elektrienergiat rohkem, millal vähem, milline on minimaalne
elektrienergia vajadus jne.
Tulenevalt asjaolust, et elektrienergia tootmine taastuvatest allikatest muutub aina soodsamaks
ja kättesaadavamaks, suureneb nõudlus erinevate taastuvenergialahenduste järele, mille raames
pakutakse isikutele võimalikult kompleksseid teenuseid, sh nõustatakse isikuid
energiakogukondade loomise teekonnal nii tehnilistes, finantsilistes kui ka õiguslikes
aspektides. Eelnõu annab soodsa pinnase äritegevuse aktiivsuse kasvuks energia sektoris, sh
konkurentsi tihenemiseks.
Energiakogukonna loomine vajab esmalt investeeringuid, millega tuleks hõlmata juriidilise
isiku asutamine, liikmete õiguste ja kohustuste reguleerimine, energiakogukonnast lahkumise
ning uute liikmete lisandumise tingimuste reguleerimine, kinnistute omandisuhete muutumise
tagajärgede reguleerimine, energiakogukonna tarbeks ehitatava nõuetekohase võrgu
projekteerimine, maaomanikega kokkulepete sõlmimine, erinevad loamenetlused,
võrguettevõtjaga seotud võrguühenduse planeeritava olukorraga vastavusse viimine, vajalike
seadmete ja materjalide hankimine, ehitustööde teostamine, tarbimise juhtimise tehnoloogiate
kasutamine, hilisemate võrgu hooldustööde teostamine, rikete kõrvaldamise valmisoleku
tagamine jne. Tehtava investeeringu võiksid energiakogukonna liikmed eeldatavasti mõne aja
möödumisel tasa teenida, tulenevalt hinnavahest, mis on seotud tavapärasel viisil
võrguettevõtja võrgu kaudu ostetava elektrienergia lõpphinna ning energiakogukonnas
toodetud, jaotatud ja salvestatud tarbitava elektrienergia lõpphinna vahega ning energia müügist
teenitud tulust.
28
Energiakogukondade loomine annab paremad eeldused ka elektrisõidukite suuremaks
kasutuselevõtuks, kuna võimaldab luua paremad tingimused elektrisõidukite laadimiseks.
Samuti on võimalik energiakogukonnas elektrisõidukeid ja/või teisi elektriseadmeid käsitleda
tulevikus akudena, millesse salvestatud elektrienergiat on võimalik sobival momendil kasutada
energiakogukonna tarbeks või edastades salvestatud elektrienergiat võrguettevõtja võrku
sobival momendil, sh ka siis, kui elektrienergia võrguettevõtja võrku edastamine on
majanduslikult kasulik elektrienergia kõrgema börsihinna tõttu.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Eelnõu tulemusel võib ette näha, et suureneb taastuvenergia lahenduste kasutamine, sh
taastuvenergia tootmine, mis vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning seeläbi toetab
kliimaneutraalsuse saavutamist. Kuna isikutele antakse eelnõuga võimalus ise otsustada, kuidas
tagada enda kogukonnas elektrienergiaga varustatus ja turule tuleb uusi ettevõtjaid, kes aitavad
isikutel nende plaane teostada, muutuvad kliimaneutraalsusega seotud teemad ja võimalused
järjest nähtavamaks. Võib eeldada, et elektrienergia ja keskkonnaga seotud teemad jõuavad
järjest enam isikute teadvusesse ning mõjutab isikute keskkonnaalaseid hoiakuid ja käitumist.
Eeltoodust tulenevalt on positiivselt mõjutatud elu- ja looduskeskkond.
Mõju regionaalarengule
Eelnõu omab positiivset mõju regionaalarengule. On tõenäoline, et ka äärealadel leitakse
majanduslik või keskkonnaalane motivatsioon energiakogukondi luua, mis toetab piirkondade
jätkusuutlikku arengut. Energiakogukondade loomisega kaasneb vajadus mitmete energia
sektoriga seotud teenuste osutamiseks, nt energiakogukonnale kuuluva taristu ehitamine,
hooldamine ja rikete kõrvaldamise teenus, mis annab võimaluse ja eelise just kohalikule
tööjõule. Hea võimalus on see töötajaskonnale, kellel on energia sektoris tegutsemiseks
vajalikud teadmised ja oskused.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Konkurentsiameti töökoormus suureneb lühiajaliselt seoses sellega, et eelnõu mõjul kaasneb
vajadus analüüsida ja hinnata, kas olemasolevad metoodikad ning juhendid vastavad ka
energiakogukondadega seonduva regulatsiooni nõuetele, sh täiendada dokumente hajaenergia
ressursside läbipaistva kulude-tulude analüüsi aluspõhimõtetega. Samuti suureneb
Konkurentsiameti koormus lühiajaliselt seoses võimalike kooskõlastamistaotluste mahu
suurenemisega. Võrguettevõtjad, kellel muidu puuduks vajadus Konkurentsiameti poole
pöörduda, peaksid üle vaatama ja vajadusel muutma hinnapaketid ning reguleerima
tüüptingimustes energiakogukondadele ja energiakogukondadega seotud tarbijatele teenuse
osutamisega seonduva.
Kohalikes omavalitsustes võib samuti ette näha töökoormuse kasvu, mis kaasneb
energiakogukondadele kuuluva võrgu rajamisega seotud taotluste mahu suurenemisega.
Muu otsene või kaudne mõju
Muudatus omab mõju võrguettevõtjatele, kellel kaasneb vajadus välja töötada või mugandada
oma tüüptingimused selliselt, et reguleeritud oleksid õigused ja kohustused
energiakogukondadele võrguteenuse osutamisel. Samuti võib kaasneda vajadus üle vaadata
hinnapakettide struktuur, et tagada energiakogukondadele võrguteenuse osutamine õiglasema
hinnaga. Nii tüüptingimuste kui ka võrgutasude muudatused tuleb Konkurentsiametiga
29
kooskõlastada, mis tõstab võrguettevõtjate koormust lühiajaliselt, kuna kooskõlastamise
protsess kestab taotluste ettevalmistamisest kuni kooskõlastuse saamiseni tavapäraselt mitu
kuud.
Võrguettevõtjate koormuse kasv võib seisneda ka selles, et isikud muutuvad aktiivsemaks ning
soovivad energiakogukondi looma hakata. Eeltoodust tulenevalt võib suureneda pöördumiste
arv võrguettevõtja poole, et luua energiakogukondadele uusi võrguühendusi võrguettevõtja
võrguga või muuta energiakogukondadega seotud tarbijate võrguühenduse tarbimis- või
tootmistingimusi. Võrguettevõtja võrgus suureneb kahesuunaline elektrienergia liikumine,
kuna tekib juurde suuremas ulatuses hajatootmisüksuseid, millest tulenevalt peab
võrguettevõtja lisaks analüüsima, milliseid investeeringuid on võrguettevõtjal vajalik teha
võrgu vastupidavuse suurendamiseks.
Võrguettevõtja müügimaht võib väheneda, kuna rohkem tootmist ja tarbimist toimub lokaalselt,
energiakogukonna võrgus. Eeltoodud põhjusel kaasneb mõju ka elektrimüüjatele, kellelt
ostetava elektrienergia maht võib väheneda.
Kuna võrguettevõtjate tegevuspiirkondadesse tekib eelnõu mõjul juurde võrke, mille
omanikuks ei ole tegevusluba omav võrguettevõtja, võib tulevikus suureneda olukordade arv,
mil soovitakse, et võrguettevõtja võtaks üle võrgu omandi. Juhul kui üle antava võrgu tehniline
seisukord ei võimalda elektrienergiat edastada nõuetekohastel tingimustel, kaasneb
energiakogukonna kohustus kanda võrgu nõuetekohasesse seisundisse viimise kulud.
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
6.2. Võrguettevõtjate paindlikkusmehhanismide kasutamise kohustus
Elektrituruseadusest tulenevalt arendab võrguettevõtja võrku oma teeninduspiirkonnas viisil,
mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusaktide ja tegevusloa tingimuste kohast
võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele
võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma
teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Taastuva hajaenergia
osakaalu suurenemisel suureneb vajadus reageerida kiiretele muutustele võrgus, millele aitab
kaasa erinevate tehnoloogiate kasutamine ning turuosalistega kokkulepete sõlmimine.
Eelnõuga kaasneb võrguettevõtjatele kohustus kasutada paindlikkusmehhanisme, mis aitavad
tagada elektrisüsteemi toimimist võimalikult efektiivselt. Paindlikkusmehhanismide
eesmärgiks on kaasata võimalikult suur hulk turuosalisi, kes erinevate meetmete kaudu saavad
panustada transformeeruva elektrisüsteemi toimimisse. Paindlikkusmehhanismide pakkumine
ja hankimine peab olema konkurentsi- ja turupõhine.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Eelnõu mõjul on turuosaliste aktiivsuse suurenemisel võimalik positiivselt mõjutada
leibkondade toimetulekut. Eelneva saavutamine eeldab, et ettevõtjad kasutavad uusi
paindlikkusmehhanismidega seotud võimalusi ning kaasavad võrguettevõtjatele teenuse
pakkumisel lõpptarbijaid, nt agregeerimisel või tarbimiskaja kasutamisel. Lõpptarbijatele on
paindlikkusmehhanismides osalemine atraktiivsem eelkõige siis, kui see on nende jaoks
majanduslikult soodne.
Eelnõu mõjutab ka tööturgu, pakkudes uusi tööhõive võimalusi seoses uute paindlikkusteenuste
arendamise ja pakkumisega, sh nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui ka energeetika
sektoris tegutsevatele inimestele.
30
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõu eesmärgiks on suurendada energiajulgeolekut seoses muutuva elektrisüsteemiga. Mida
suurem on paindlikkus elektrisüsteemis, seda kindlam on energiajulgeolek ning seda väiksem
on vajadus elektrienergiat importida. Elektrisüsteemi suurem mitmekesisus suurendab võimet
tagada lõpptarbijate varustamine elektrienergiaga tiputarbimise ajal.
Mõju majandusele
Võrguettevõtjatel tekib kohustus hankida pakkumismenetluse kaudu turuosalistelt
paindlikkusteenuseid, mis muu hulgas võivad hõlmata kokkuleppeid ka järgneva osas:
1) Agregeerimine, mille raames ühendatakse paljude isikute tarbimiskoormus või toodetud
elektrienergia, et koondatud tarbimiskoormust või elektrienergiat müüa või osta
elektriturul. Agregeerimine hõlmab kokkuleppeid tarbimiskäitumise osas, nt juhul, kui
tarbijal on võimalik ette näha, et mingil perioodil puudub vajadus mõnda elektrit
tarbivat seadet kasutada, saab võrguettevõtja seda informatsiooni kasutada võrgu
arendamisel. Tarbijal ning agregaatoril, kes andmeid koondab, on võimalik
agregeerimise tulemusel teenida tulu. Võrguettevõtja saab aga tugineda sõlmitud
kokkuleppele ning võrgu arendamisel arvestada väiksema võrgu tugevdamise
vajadusega.
Agregeerimine eeldab, et agregaator omab põhjalikke teadmisi lõpptarbijatest ja nende
potentsiaalist pakkuda tarbimise juhtimist ning oskab hinnata, kui palju ebamugavust juhtimine
põhjustab lõpptarbijale ja kuidas seda kompenseerida. Kodumajapidamistes juhitava võimsuse
potentsiaal on suurim, jäädes vahemikku 55...230 MW, äri- ja avaliku teeninduse sektoris on
võimalik juhtida võimsusi vahemikus 93...112 MW, tööstussektoris on juhitav võimsus ligi 65
MW. Arvestades elektrotehnika tööstuse ning infotehnoloogia ettevõtete innovaatilisust ja
võimekust ning erinevate sektorite potentsiaali, oleks teoreetiliselt võimalik Eestis arendada ja
allutada tarbimise juhtimisele võimsusi 200...400 MW.
Eeltoodust tulenevalt kaasnevad eelnõuga uued ärivõimalused isikutele, kes soovivad tegeleda
agregeerimisega ning osaleda võrguettevõtjate poolt korraldatavates pakkumismenetlustes,
sõlmida tarbijate ning energiakogukondadega tarbimise juhtimist puudutavaid kokkuleppeid.
Samuti kaasnevad uued ärivõimalused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorile,
töötades välja erinevaid lahendusi andmete analüüsimiseks ja tarbimist mõjutavate otsuste
tegemiseks ning operatiivseks kommunikeerimiseks. Tarbijatel on võimalik teenida tulu
agregaatoriga sõlmitud kokkuleppe täitmise kaudu, mille raames vähendab tarbija teatud
ajamomentidel elektrienergia tarbimist ning millest tulenev ebamugavus kompenseeritakse
tarbijale.
2) Energiasalvestusteenus, mille kaudu on võimalik lükata edasi elektrienergia
lõppkasutamine ning katta võrgus tipukoormusi. Energiasalvestajatena on käsitletavad
erinevad lahendused, alates pumphüdroelektrijaamadest kuni hoonetesse paigaldatud
akupankadeni, sh ka elektriautode akude võimsused. Energiasalvestusteenuse puhul on
paindlikkusteenusena võimalik suunata energiat elektrivõrku siis, kui selleks on vajadus
tipukoormuste ajal. Energiasalvestusteenust osutavatel isikutel on võimalik teenida tulu,
suunates kõrgema elektrienergia hinna ajal elektrienergiat võrku.
31
3) Kõrvalproduktina taastuvenergia tootmine ja võrku edastamine aktiivsete tarbijate
poolt, kelle põhitegevuse hulka ei kuulu elektrienergia tootmine. Tegemist on
elektrienergia hajatootmisega, mille raames saab väikestes mahtudes üle jäävat
elektrienergiat võrku anda.
4) Tarbimiskajast tulenevalt tarbimise koormuse muutmine lõpptarbijate poolt
kokkulepitud tingimustel tarbimise suurendamise või vähendamise näol.
Kuna võrguettevõtjad peavad oma soovidest ja vajadustest pikaajalistes arengukavades teada
andma, tekib turuosalistes põhjendatud ootus ja kindlus vastava teenuse osutamise võimekuse
arendamisse investeerimiseks.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Eelnõu omab elu- ja looduskeskkonnale positiivset mõju. Üle võetava Direktiivi üks
eesmärkidest on vähendada energiasüsteemist tulenevat CO2-heidet. Eelnõu tulemusel
soodustatakse võimalikult paljude turuosaliste kaasatust, uute tehnoloogiate kasutusele võttu
ning taastuvenergia hajatootmise suurendamist. Positiivselt mõjutab eelnõu ka elektrisõidukite
kasutuselevõttu ning kaasatust energiasüsteemis salvestusseadmetena. Eeltoodust tulenevalt on
elektrienergia tarbimise ja tootmise süsteem muutuses, sh võimaldab eelnõu suurendada
teadlikkust elektrienergia tarbimiskäitumisel, mis aitab vähendada energiasüsteemist tulenevat
ökoloogilist jalajälge.
Mõju regionaalarengule
Eelnõu toetab kõigi Eesti piirkondade jätkusuutlikku arengut, kuivõrd paindlikkusteenuste
osutamine ei ole seotud mõne konkreetse piirkonnaga. Eelnõu eesmärgiks on kaasata
võimalikult palju turuosalisi, sh elektrienergia lõpptarbijaid igas piirkonnas.
Suuremaid investeeringuid vajavate tehnoloogiate kasutusele võtmisel võivad olla eelistatud
piirkonnad, mis võimaldavad paindlikkusteenuse osutamiseks paremat keskkonda. Eelnevalt
nimetatud piirkondades tekib juurde töökohti, mis omab positiivset mõju piirkonna tööturule
ning seeläbi ka piirkonna elanike heaolule.
Eelnõu mõjul tekivad isikutele võimalused arendada äritegevust, sh on eelis isikutel, kes
omavad teadmisi energeetikast. Eeltoodust tulenevalt kaasneb eelnõuga võimalus pakkuda tööd
isikutele, kes ei saa jätkata ettevõtmistes, mis on seotud keskkonnakahjulike tehnoloogiate
kaudu elektrienergia tootmisega.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Eelnõu toob Konkurentsiametile kohustuse paindlikkusteenuste spetsifikatsioonide
väljatöötamiseks. Paindlikkustoodete ja -teenuste turgudel osalemise tehniliste nõuete
määramisega, tuginedes turgude tehnilistele näitajatele ja kõikide turuosaliste suutlikkusele,
tagab Konkurentsiamet kõikidele kvalifitseeritud turuosalistele võimaluse osaleda tõhusalt
võrguettevõtja poolt korraldatavas pakkumismenetluses, hõlmates sealhulgas turuosalisi, kes
pakuvad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi,
energiasalvestusseadmeid käitavaid ettevõtjaid ja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi.
Eelnõu toob Konkurentsiametile kaasa kohustuse hinnata võrguettevõtjatele
energiasalvestusüksuste omamise, arendamise või haldamise õiguse andmist.
32
Muu otsene või kaudne mõju
Muudatuse mõjul on võrguettevõtjad kohustatud võrgu arendamisel arvestama turul pakutavate
paindlikkusteenustega, mis hõlmavad koormuse juhtimist. Paindlikkusteenused tuleb
pakkumismenetluse teel hankida turuosalistelt läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise
korra alusel. Hangitavad paindlikkusteenused aitavad võrgul toimida tõhusalt ja turvaliselt.
Paindlikkusteenuste hankimise kulud, sh täiendavalt vajalikud info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia kulud ning taristukulud, on võrguettevõtjal õigus arvestada
võrgutasudesse kui võrguteenuse osutamiseks vajalikud ja põhjendatud kulud.
Võrguettevõtjatele endale on seatud piirang energiasalvestusüksusi omada, arendada ja hallata.
Eelnõu eesmärgiks on kaasata võimalikult palju turuosalisi, võttes arvesse, et
energiasalvestamise ning elektrienergia edastamise tegevuste vaheline ristsubsideerimine
moonutaks konkurentsi energiasalvestusteenuste turul. Eeltoodust tulenevalt piiratakse
võrguettevõtjate kui loomulike monopolide võimalust selles valdkonnas tegutseda.
Energiasalvestusüksused on erandina võrguettevõtja võrgus võimalikud ainult täielikult
integreeritud võrgukomponentide näol, et tagada võrgu tõhus, töökindel ja turvaline toimimine.
Erandi kasutamiseks on vajalik Konkurentsiameti heakskiit.
Võrguettevõtjatele lisandub arengukava koostamise kohustus, mis tuleb vähemalt iga kahe
aasta tagant üle vaadata, täiendada, avaldada ning esitada Konkurentsiametile. Arengukava
annab turuosalistele signaali, milliste paindlikkusteenuste vajadust näeb võrguettevõtja ette
lühemas ja pikemas perspektiivis, sh võttes arvesse tarbimiskaja kasutamist, energiatõhusust,
energiasalvestusseadmeid ja muid vahendeid. Arengukava eesmärgiks on toetada taastuvatest
energiaallikatest elektrienergiat tootvate üksuste lõimimist võrku.
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
6.3. Aktiivsetele tarbijatele õiguste ja kohustuste lisandumine
Aktiivsete tarbijate õigusi ja kohustusi planeeritakse eelnõu kohaselt reguleerida
elektrituruseaduse §-s 121. Lisaks näeb elektrituruseadus § 122 ette energiakogukondade
moodustamise võimaluse.
Eelnõul on eelkõige selgitav ja täpsustav roll, kuivõrd tarbijate võimalused omatoodetud
elektrienergia võrku müügiks on kehtivas õiguses juba reguleeritud. Täiendava kohustusena
võrreldes kehtiva õigusega nähakse ette rahaline vastutus elektrivõrgus tasakaalustamatuse
põhjustamise eest. Hetkel ei ole tarbijate vastutus õigusaktides otseselt reguleeritud; samas ei
ole välistatud kahju hüvitamise nõuete esitamine tarbijate vastu. Lisaks täpsustatakse eelnõuga
aktiivsete tarbijate võrgutasude arvutamise põhimõtteid ning sätestatakse selgesõnaliselt,
tarbijate õigus n.ö aktiivse tarbija õigusi kasutada ilma et nende suhtes kohaldataks
ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid tehnilisi nõudeid ja võrgutasusid, mis ei ole
kulupõhised.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Eelnõul puudub oluline mõju rahvastikule, tervishoiule ning tööhõivele. Seoses tarbijate
aktiivsuse kasvuga suureneb nõudlus nt projekteerijate ning pädevate elektritööde teostajate
järele, kes aitavad tarbijatel rajada eeldused elektrienergia tootmiseks, tarbimiseks ja
salvestamiseks.
33
Tarbijate aktiivsuse suurenemine toob kaasa ka energiakogukondadesse koondumise.
Energiakogukondade loomisel võib olla positiivne mõju kogukonnategevusele, sh
kogukondade sotsiaalse sidususe loomisele ja hoidmisele ning kogukondade mõju
suurendamisele ühiskonnas tervikuna. Kogukondlik energia võimaldab elektriturul aktiivselt
osaleda ka sellistel kodutarbijate rühmadel, kes eraldisesivalt seda teha ei suudaks. Seega
laiendab eelnõu rakendamine tarbijate võimalike valikute ringi.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõul on kaudne positiivne mõju riigi energiajulgeolekule, kuivõrd aktiivsete tarbijate
kaasamine elektrituru toimimisse ning energiakogukondade tekke soodustamine, võimaldab
tõenäoliselt muuta energiatootmist hajusamaks ning seeläbi varustuskindlust parandada.
Mõju majandusele
Eelnõul on elavdav mõju riigi majandusele ning selle arengule.
Eelnõu üldeesmärk on muuta energiaturgu tarbijakesksemaks, s.o nii suurendada tarbijate
aktiivset osalemist energiaturu toimimises kui ka tagada energiaturu parem vastavus tarbija
vajadustele. Samuti luua õigusselgus ja -kindlus isikutele, kes energiat toodavad ja võrku
müüvad või muul viisil aktiivse tarbija õigusi kasutavad.
Tarbijate vastutuse selgem reguleerimine aitab suurendada tarbijate teadlikkust ning tagab
seeläbi ka tarbijate aktiivsema osalemise elektrituru toimimises ning väiketootjate lisandumise
turule, mis soodustab konkurentsi energiaturul ning mõjutab energia hinda tarbijate jaoks
positiivselt. Kuivõrd üldise trendina suureneb taastuvatel energiaallikatel põhinevate
tootmisvõimaluste osakaal, siis aitab eelnõu rakendamine kaasa ka Energiamajanduse
arengukavas aastani 2030 välja toodud eesmärkidele suurendada eelkõige kodumaiste
primaarenergia ressursside kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste
kasutamist.
Energiakogukonnad võivad oma tegevuse läbi soodustada innovaatiliste tehniliste lahenduste
kasutuselevõttu energiatootmisel. Seeläbi võivad kaasaegsed tehnoloogilised lahendused
energiatootmiseks muutuda lõpptarbijatele kättesaadavamaks. Kaudselt on seeläbi võimalik
uute töökohtade loomine tootmis- ja tehnoloogiavaldkonnas.
Lisaks muutub energiatootmine väiketootjate ja energiakogukondade lisandumisega
hajusamaks ning aitab suurendada varustuskindlust tarbijate jaoks.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Eelnõul võib olla positiivne mõju riigi elu- ja looduskeskkonnale, kuivõrd selle rakendamine
aitab kaasa väiketootjate lisandumisele. Üldise trendina suureneb taastuvatel energiaallikatel
nagu tuulel ja biomassil põhinevate tootmisvõimaluste osakaal ning sama trend kehtib ka
väiketootjate puhul. Sel juhul taastuvenergia osakaal lõpptarbimises suureneb ning
põlevkivienergia nõudlus väheneb, millel on positiivne mõju looduskeskkonnale.
Mõju regionaalarengule
Eelnõu rakendamisel on regionaalarengule positiivne mõju, kuna eelnõu rakendamine aitab
tõenäoliselt suurendada väiksemate energiatootjate hulka ka maapiirkondades. See omakorda
34
aitab tagada maapiirkondade elanike parema varustuskindluse. Energiakogukondade loomisel
võib olla positiivne mõju maapiirkondade kogukondade sotsiaalse sidususe loomisele ning
tugev kogukond mõjub positiivselt piirkonna atraktiivsusele.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Eelnõul puudub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste tegevusele. Minimaalselt võib
suureneda halduskoormus seoses suurema hulga projekteerimistingimuste, ehitus- ja
kasutuslubade ning energia tootmise tegevuslubade väljastamisega väiketootjatele.
Muu otsene või kaudne mõju
Seoses aktiivsetele tarbijatele suurema õiguskindluse loomisega võib kaasneda suurem
koormus võrguettevõtjatele seoses tarbijate poolt esitatavate tarbimis- ja tootmistingimuste
muutmise taotluste mahu suurenemisega. Eelnõu rakendamisel puuduvad muud
märkimisväärsed otsesed või kaudsed mõjud.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisest otseseid kulusid ega tulusid riigieelarvesse ette näha ei ole.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga kaasnevalt muudetakse elektrituruseaduse § 42 lõike 4 alusel kehtestatud majandus-
ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määrust nr. 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“.
Määruse kavand on lisatud seletuskirja lisana 3. Määrust muudetakse seoses direktiivi (EL)
2019/944 artikli 12 ülevõtmisega. Määrusesse kirjutatakse sisse keeld küsida tarbijalt uue
elektrilepingu sõlmimise eest tasu, elektrimüüja vahetumine hakkab toimuma selliselt, et uus
elektrileping jõustub eelmise lepingu lõppemisel, kodutarbijatel on õigus osaleda
kollektiivsetes vahetamiskavades ning hiljemalt 2026. aastal ei tohi müüja vahetamise tehniline
protsess kesta kauem kui 24 tundi ning seda peab olema võimalik teha igal tööpäeval.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 01.01.2021 vastavalt elektrienergia ühisturu direktiivi nr (EL) 2019/944
ülevõtmiskavale.
11. Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile
ja Keskkonnaministeeriumile ning märkuste esitamiseks Konkurentsiametile ja turuosalistele.
Rahandusministeerium ei kooskõlastanud eelnõu, kuid kooskõlastamata jätmise põhjused on
Rahandusministeeriumiga eraldi läbiräägitud ja kooskõlastamata jätmise põhjused sellega
eemaldatud. Laekunud ettepanekud ja märkused on toodud käesoleva seletuskirja lisas
kajastatud ettepanekute tabelis.
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn „…“ … 2020
35
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu
Lisa 2
Ettepanekute tabel
Konkurentsiamet
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Eelnõu § 1 punkt 2 termin „agregaator“ - teeme Mittearvestatud
hetkel kehtivast ELTS § 15 lõikest 1 tulenevalt Konkurentsi huvides võib
ettepaneku muuta termini „agregaator“ tegutseda agregeerimisega ka
definitsiooni, et tegemist on juriidilise isikuga. füüsiline isik, kes annab
äriregistrikoodi asemel
isikukoodi. Direktiiv sätestab, et
agregaator on füüsiline või
juriidiline isik.
2. Eelnõu punkt § 1 punkt 2 termin „agregeerimine“ - Arvestatud.
teeme ettepaneku muuta termini „agregeerimine“ Eelnõu muudetud.
definitsiooni, et tegemist on agregaatori
tegevusega, ning viia definitsioon kooskõlla
direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 18
tooduga.
13) agregeerimine – füüsilise või juriidilise isiku
agregaatori tegevus, mille käigus ühendatakse
paljude tarbijate tarbimiskoormus või toodetud
elektrienergia elektriturul müümiseks, või
ostmiseks või oksjonile panemiseks;“
3. Eelnõu § 1 punkt 3 termin „elektribörsi hinnaga Arvestatud.
leping“ - Alates 2013. aastast on elektri müük olnud Säte eelnõust kustutatud
vabaturuteenus ning müügi korraldust puudutav
ELTS § 75 on seadusest eemaldatud. Vältimaks
vabaturuteenust puudutavate terminitega kaasneda
võivat segadust, teeme ettepaneku jätta termin
„elektribörsi hinnaga leping“ eelnõust välja.
Termini sisse jätmisel aga peaks eelnõus
defineerima ära ka kõik teised lepinguliigid (nt
fikseeritud hinnaga leping jt).
4. Eelnõu § 1 punkt 4 termin „elektriturg“ - Parema Arvestatud
selguse huvides teeme ettepaneku eemaldada Eelnõu muudetud
termini „elektriturg“ definitsioonist sõna „turg“ ja
täpsustada, et tegemist on elektrienergiaga: „72)
elektriturg – turg, sealhulgas börsiväline turg ja
elektribörs, elektrienergia, võimsuse,
tasakaalustus- ja tugiteenustega kauplemiseks
ettenähtud platvorm, sealhulgas börsiväline turg ja
elektribörs;“
5. Eelnõu § 1 punkt 5 - Seoses terminitega Arvestatud
„elektrienergia salvestamine“ ja Eelnõu täiendatud
„energiasalvestusüksus“ märgime, et ainult
elektrivõrgus elektri salvestamine ei sobi
elektrituru disainiga. Ameti hinnangul tuleks antud
terminite definitsioone muuta nii, et salvestamise
võimalus on nii enne (võrgus) kui pärast
liitumispunkti (tarbijapaigaldises), st asendada
definitsioonis sõna „elektrivõrgus“ sõnaga
„elektrisüsteemis“.
Termin „energiatõhusus“ on defineeritud viitega Mittearvestatud
energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktile Meie hinnangul on kasutatud
12. Teeme ettepaneku antud definitsioon lahti lahendus hea õigusloome tavaga
kirjutada, vältimaks olukorda, kus ELTS-i kooskõlas.
mõistmiseks peab uurima energiamajanduse
korralduse seadust. See võib olla vastuolus hea
õigusloome tavaga.
6. Eelnõu § 1 punkt 8 termin „mikroettevõtja“ ja Mittearvestatud
Eelnõu § 1 punkti 17 termin „väikeettevõtja“ Erinevad seadused tõlgendavad
Antud terminid on siseriiklikus õiguses samu mõisteid erinevalt ning
defineeritud raamatupidamise seaduse § 3 punktis sellisel juhul on vajalik mõiste
14 (mikroettevõtja) ja punktis 15 (väikeettevõtja), lahti kirjutamine vastava seaduse
sisaldades mh teistsuguseid arvnäitajaid. mõistes. Lähtume direktiivi
Soovitame täiendavalt analüüsida, kas antud sõnastusest, mis antud hetkel ei
terminite definitsioonide, sh arvnäitajate, kattu raamatupidamise seaduse
muutmine on Eesti oludes põhjendatud. sõnastusega.
7. Eelnõu § 1 punkt 9 termin „paindlikkusteenus“ - Mittearvestatud
Seoses terminiga „paindlikkusteenus“ juhime Reservvõimsuste pakkumised
tähelepanu, et paindlikkusteenus hõlmab ka süsteemijuhtimiseks ei käi
reservvõimsuste pakkumist süsteemijuhtimiseks. paindlikkusteenuste alla.
Teeme ettepaneku termini „paindlikkusteenus“
definitsiooni vastavalt täiendada.
8. Eelnõu § 1 punkt 10 termin „suletud jaotusvõrk“ - Arvestatud
Ametile jääb selgusetuks, kuidas saab samastada Säte eelnõust kustutatud.
suletud jaotusvõrgu ja energiakogukonna
termineid. Suletud jaotusvõrgu tingimuseks on mh
võrgu geograafiline piiratus, mille raames teenust
osutatakse, kuid energiakogukonna tegevus on
suunatud suletud jaotusvõrgust väljapoole (mh
elektrienergia müük ja tootmine). Lähtudes
eeltoodust, teeme ettepaneku suletud jaotusvõrgu
definitsioonist eemaldada sõna
"energiakogukonna" ning muuhulgas täpsustada
eelnõus, millised õigused ja kohustused on
energiakogukonna liikmetel, kui energiakogukond
peaks lõppema – st kes sellisel juhul tagab
nimetatud kogukonna liikmetele
energiavarustuskindluse
9. Eelnõu § 1 punkt 11 termin „sidusettevõtja“ ja Mittearvestatud
termin „sõltumatu energiavahendaja“ – Säte eelnõust kustutatud
Termin „sidusettevõtja“ on defineeritud viitega
väärtpaberituru seaduse § 108 lõike 3 alusel
kehtestatud määrusele. Teeme ettepaneku kasutada
2
nimetatud määruses – rahandusministri
28.11.2008 määrus nr 40 „Investeerimisühingu,
investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi
investeerimisühingu filiaali aruannete sisu,
koostamise metoodika ja esitamise kord“ –
sätestatud definitsiooni (määruse § 9 lõige 2). Sel
viisil ei tekiks olukorda, mis võib olla vastuolus hea Mittearvestatud
õigusloome tavaga, kuna ELTS-i mõistmiseks peab Säte eelnõust kustutatud
uurima väärtpaberituru seadust ja selle alamakti.
Seoses terminiga „sõltumatu energiavahendaja“
teeme ettepaneku kasutada definitsioonis terminit
„agregaator“, mitte „agregeerimisega tegelev
turuosaline“ (vt käesoleva arvamuse punkti 1).
10. Eelnõu § 1 punkt 13 termin „tarkvõrk“ - Märgime, Arvestatud
et võrk on füüsiline, aga definitsioon Eelnõu muudetud
„kombineeritud muutused energiasüsteemis, mis
tulenevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
laialdasest kasutuselevõtust“ viitab tegevustele ja
tegevuste tulemitele. Eelnõu seletuskirja (lk 6, 2.
lõik) kohaselt on tarkvõrk elektrivõrk, mis kasutab
tarkvara ja sidetehnikat tarkvõrgus osalejate
vaheliseks teabevahetuseks. Lihtsustatult
mõeldakse elektri tarkvõrgu all elektri tootmise ja
jaotamise automaatikasüsteemi. Sellest tulenevalt
teeme ettepaneku muuta termini „tarkvõrk“
definitsiooni vastavalt eelnõu seletuskirjas toodule.
11. Eelnõu § 1 punkt 14 termin „täielikult integreeritud Arvestatud
võrgukomponent“ - Termini „täielikult Eelnõu muudetud.
integreeritud võrgukomponent“ definitsiooni osas
juhime tähelepanu, et lisaks tasakaalustamisele ja
ülekoormuse juhtimisele ei tohi täielikult
integreeritud võrguelement pakkuda ka sageduse
juhtimise teenust. Teeme sõnastusettepaneku: „263)
täielikult integreeritud võrgukomponent –
võrgukomponent, sealhulgas salvestusüksus, mis
on integreeritud põhi- ülekande- või jaotusvõrku ja
mille ainus eesmärk on tagada põhi- või
jaotusvõrgu turvaline ja töökindel toimimine, välja
arvatud tasakaalustamine, ja ülekoormuse
juhtimine ja sageduse juhtimine;“
12. Eelnõu § 1 punkti 15 termin „võrgukasutaja“ - Osaliselt arvestatud
Selgitame, et vastupidiselt definitsioonis toodule Võrgukasutaja muudetud
põhi- ja jaotusvõrk ei osta ega müü elektrienergiat. võrguühenduse kasutajaks.
Teeme ettepaneku vastavasisulise muudatuse
sisseviimiseks. Samuti teeme ettepaneku termini
„võrgukasutaja“ asemel kasutada terminit
„võrguühenduse kasutaja“, seda ka arvestades, et
elektrienergia ost ja müük toimub muuhulgas ka
mainitud võrkude kaudu (vt ka ELTS § 3 p-d 32-
34)
3
13. Eelnõu § 1 punkt 16 termin „võrkudevaheline Mittearvestatud
ühendus“ - Direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 Meie hinnagul on mõiste
punktis 39 defineeritakse „võrkudevaheline direktiiviga kooskõlas.
ühendus“ kui seadmed, mida kasutatakse
elektrivõrkude ühendamiseks. Teeme ettepaneku
lähtuda termini „võrkudevaheline ühendus“
defineerimisel direktiivis (EL) 2019/944 toodust.
14. Eelnõu § 1 punkt 18 termin „ülekandmine“ - Mittearvestatud.
Juhime tähelepanu, et Eestis ei toimu elektrienergia Direktiivi kohaselt on
ülekandmine ülikõrgepingevõrkude vahel. Sellest ülekandmine ka
tulenevalt teeme ettepaneku jätta antud aspekt ülikõrgepingevõrkude vaheline
definitsioonist välja. Lisaks soovitame parema elektrienergia ülekandmine. See,
selguse huvides kasutada definitsioonis terminit et Eestis ei ole täna veel
„jaotusvõrguettevõtja“, mitte „jaotaja“ ülikõrgepingevõrke ei tähenda, et
me ei peaks direktiivi vastavat
sätet üle võtma.
15. Eelnõu § 1 punkt 19 termin „ülekandevõime Mitte arvestatud
piiratus“ - Termin „ülekandevõime piiratus“ on Meie hinnangul on kasutatud
defineeritud viitega Euroopa Parlamendi ja lahendus hea õigusloome tavaga
nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktile kooskõlas.
4. Määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punkti 4
kohaselt on ülekandevõime piiratus olukord, mille
puhul ei saa täita kõiki turuosaliste nõudeid
kaubelda võrgupiirkondade vahel, sest need
mõjutaksid oluliselt tegelikke vooge
võrguelementides, mis ei suuda neid vooge
mahutada. Teeme ettepaneku kasutada eelnõus
määruses (EL) 2019/943 toodud definitsiooni. Sel
viisil ei tekiks olukorda, mis võib olla vastuolus hea
õigusloome tavaga, kuna ELTS-i mõistmiseks peab
uurima EL-i määrust
16. Eelnõu § 1 punkt 21 „elektriettevõtjad“ sõnastuse Mitte arvestatud
muudatus - Ametile jääb selgusetuks, kuidas saab Direktiivist lähtuvalt võivad
füüsiline isik olla elektriettevõtja. Eelnõus toodud elektriettevõtjad olla nii
sõnastuses on § 6 vastuolus hetkel kehtiva ELTS §- füüsilised kui juriidilised isikud
ga 15. § 15 lg 1 ütleb, et elektriettevõtja on Euroopa vastavalt sellel, mis ulatuses nad
Majanduspiirkonnas registreeritud juriidiline isik. on tootja, võrguettevõtja,
Samuti on füüsilisel isikul raske täita liinivaldaja, müüja jne.
elektriettevõtjale kehtivaid aktsia- või osakapitali
nõudeid. Ka oleks § 6 eelnõus väljapakutud
sõnastuses vastuolus hetkel kehtiva §-ga 26, mis
sätestab tegevusloa kontrollieset puudutavad
alused. Näiteks ei saa füüsilise isiku organisatsioon
(§ 26 lõige 2 punkt 1) olla kooskõlas ELTS-ga.
Eeltoodust nähtub, et füüsilise isiku
elektriettevõtjana tegutsemine tingiks ELTS-i
kontseptsiooni muutmise. Lisaks kehtivale ELTS-
le tekib eelnõu § 6 puhul vastuolu eelnõu §-ga 121
(aktiivne tarbija). Näiteks § 122 lõike 2 punkti 2
4
järgi on ka aktiivsel tarbijal õigus elektrit toota ja
seda müüa. Konkurentsiamet leiab, et sellised
vastuolud ei aita kaasa õigusselgusele. Eeltoodust
tulenevalt teeme ettepaneku mitte muuta termini
„elektriettevõtja“ definitsiooni.
17. Eelnõu § 1 punkt 22 termini Osaliselt arvestatud.
„jaotusvõrguettevõtja“ - Leiame, et hetkel kehtiv Definitsiooni muudetud selliselt,
ELTS § 8 lõikes 3 toodud termini et jaotusvõrguettevõtja osutab
„jaotusvõrguettevõtja“ definitsiooni muutmiseks võrguteenust jaotusvõrgu kaudu.
puudub vajadus ja alus. Seda muuhulgas,
arvestades asjaolu, et hetkel kehtiva definitsiooni
järgi on jaotusvõrguettevõtja elektriettevõtja, kes
osutab võrguteenust, mille alused on sätestatud
ELTS §-s 65. Kavandatav definitsioon aga
võrguteenuse osutamisele konkreetselt ei viita.
Leiame, et lisaks on kehtiv ELTS § 8 lõige 3 sisult
arusaadav, ning ei ole vastuolus direktiivi (EL)
2019/944 artikli 2 punktis 29 toodud
definitsiooniga. Lähtuvalt eeltoodust, teeme
ettepaneku jätta termini „jaotusvõrguettevõtja“
definitsioon muutmata. Juhul, kui eesmärgiks on
kirjeldada jaotusvõrguettevõtja erinevaid tegevusi,
soovitame kaaluda ELTS 6. peatüki
„Võrgutegevus“ täiendamist.
18. Eelnõu § 1 punkt 23 „Aktiivne tarbija“ - Juhime Mittearvestatud.
esmalt tähelepanu, et direktiivi (EL) 2019/944 Meie hinnangul kajastab termin
ingliskeelses versioonis sätestatakse artikliga 16 „aktiivne tarbija“ direktiivi
„active customer“-i puudutavad alused. Seega võib mõistet korrektselt ja me ei näe
tegemist olla nii tarbijaga kui tootjaga, mis nähtub vajadust selle muutmiseks.
ka direktiivi artiklis 16 ja ELTS-i eelnõu §-s 121
toodust. Kuigi direktiivi eestikeelses versioonis on
kasutusel termin „aktiivne tarbija“, soovitame
kaaluda teistsugust terminit, mis väljendaks
paremini selle uue turuosalise olemust.
19. § 121 lõike 2 punkti 2 järgi on aktiivsel tarbijal Mittearvestatud
õigus müüa omatoodetud elektrienergiat. - Teatud juhtudel peabki aktiivne
Konkurentsiamet märgib, et elektrienergia tarbija olema elektriettevõtja.
tootmine ja müük on eelnõus väljapakutud §-i 6
muudatuse alusel elektriettevõtja tunnusteks.
Sellest tulenevalt tekib olukord, kus tarbijat tuleks
käsitada elektriettevõtjana. Soovitame kaaluda
„aktiivse tarbija“ asemel teistsuguse termini
kasutamist.
20. § 121 lõike 2 punkti 4 kohaselt on aktiivsel tarbijal Mittearvestatud.
õigus delegeerida oma tegevuseks vajalike Õigusselguse huvides peab
seadmete haldamine, sealhulgas paigaldamine, termin olema defineeritud.
käitamine, andmete töötlemine ja hooldus Ühtlasi on tegemist direktiivi
kolmandale isikule. - Amet: Kuna tarbijad võivad terminiga, mistõttu peab seda
sõlmida erinevaid tsiviilõiguslikke lepinguid ELTS-s kajastama.
paigaldajate, hooldajate jt isikutega, kellel on
5
vastav oskusteave, soovitame kaaluda, kas antud
säte on eelnõus vajalik.
21. § 121 lõike 2 punktist 5 tulenevalt on aktiivsel Arvestatud.
tarbijal kohustus tasuda võrgutasud. - Säte eelnõust kustutatud
Konkurentsiamet: kuna aktiivsed tarbijad peavad
ilma erisusteta maksma võrgutasusid võrdsetel
alustel teiste turuosalistega, teeme ettepaneku § 121
lõike 2 punkti 5 sõnastust vastavalt täiendada.
22. § 121 lõikele 5 vastavalt ei kohaldata Arvestatud.
energiasalvestusüksust omavale aktiivsele tarbijale Eelnõu muudetud.
topelt tasusid, sealhulgas võrgutasusid, nende
valdusesse jääva salvestatud elektrienergia eest ja
võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamisel. -
Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et pakutud
sõnastus läheb vastuollu § 121 lõike 2 punktiga 5,
mille järgi aktiivsel tarbijal kohustus tasuda
võrgutasud. Seetõttu teeme järgmise
sõnastusettepaneku: „(5) Energiasalvestusüksust
omavale aktiivsele tarbijale ei kohaldata topelt
võrgutasusid ja teisi tasusid, sealhulgas
võrgutasusid, nende valdusesse jääva salvestatud
elektrienergia eest ja võrguettevõtjale
paindlikkusteenuse osutamisel tasusid, sealhulgas
võrgutasusid, topelt.“
23. Eelnõu § 1 punkt 23 ELTS-i §-iga 122 Arvestatud
„Energiakogukond“ § 122 lõike 1 punkti 2 – Seletuskirja on täiendatud
Ameti hinnangul on rahaline kasum samastatav
majandusliku kasuga. Seetõttu teeme ettepaneku
jätta § 122 lõike 1 punkti 2 sõnastusest välja
„majanduslik kasu“ või täpsustada, kuidas
„rahaline kasum“ ja „majanduslik kasu“ erinevad.
24. § 122 lõike 1 punkt 3 - Konkurentsiamet teeb Arvestatud
ettepaneku kasutada antud sättes „jaotamise“ Eelnõud on vastavalt muudetud
asemel tegusõna „edastama“, kuna elektrienergia
jaotamine on ELTS § 3 punkti 10 alusel seotud
jaotusvõrguga. Lisaks on ka hetkel kehtiva ELTS
§ 15 lõike 6 alla kuuluvate isikute puhul tegemist
elektrienergia edastamisega. Seoses § 122 lõike 1
punktis 3 toodud „muude energiateenustega“ teeme
ettepaneku näiteks eelnõu seletuskirjas lähemalt
selgitada, milliseid elektrienergiaga seonduvaid
teenuseid on siinkohal mõeldud.
25. § 122 lõige 3 - Ametile jääb selgusetuks, kas antud Arvestatud
säte on lisatud eesmärgiga tagada Seletuskirja on täiendatud
energiakogukonna liikmele kodutarbija või
lõpptarbija õigused ja kohustused juhul, kui nad
peaksid energiakogukonnast välja astuma.
Konkurentsiameti hinnangul vabaturu tingimustes
ei saa energiakogukonna liikmed valida nt
erinevaid elektrienergia müüjaid ehk tervele
6
kogukonnale müüb elektrit üks müüja. Juhul, kui
sätte eesmärgiks on tagada energiakogukonna
liikmele kodutarbija või lõpptarbija õigused ja
kohustused juhul, kui nad peaksid
energiakogukonnast välja astuma, teeme
ettepaneku § 122 lõike 3 sõnastust vastavalt muuta.
26. § 122 lõikest 4 - Amet selgitab, et Arvestatud
energiakogukonnad peavad ilma erisusteta maksma Eelnõu muudetud
võrgutasusid võrdsetel alustel teiste turuosalistega.
Seetõttu teeme ettepaneku § 122 lõike 4 sõnastust
vastavalt muuta. Lisaks teeme ettepaneku
täpsustada sõnastust, et siinkohal on mõeldud
võrguettevõtja, kelle võrgupiirkonnas kodanike
energiakogukond asub, võrgu üldkulusid.
27. Eelnõu § 1 punkt 24 – Konkurentsiamet leiab, et Arvestatud
ELTS-s on vaja tootmisseadmete netovõimsust Eelnõu muudetud
puudutav regulatsioon läbivalt ühtlustada. Näiteks
ELTS § 15 lõike 5 muudatus puudutab kokku kuni
1 MW netovõimsusega tootmisseadmete abil
toodetud elektrienergiat, samas kui § 22 lõike 2
punkti 1 muudatus puudutab kuni 1 MW
netovõimsusega tootmisseadmega toodetud
elektrienergiat. Konkurentsiamet teeb ettepaneku
viia ülalmainitud sätetes sisse ühtlustav muudatus
„kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseade“
(vastavas käändes). Eeltoodust tulenevalt teeme
ettepaneku muuta ka ELTS § 22 lõike 2 punkti 7
selliselt, et lauseosa „500 kW“ asendatakse
lauseosaga „1 MW“.
28. Eelnõu § 1 punkt 35 - Juhime tähelepanu, et Arvestatud
direktiivi (EL) 2019/944 artikli 42 lõige 2 alusel Eelnõu muudetud
puudutab see keeld põhivõrguettevõtjat. Teeme
ettepaneku ELTS § 65 lõike 31 sõnastust vastavalt
täpsustada.
29. Eelnõu § 1 punkti 36 järgi täiendatakse ELTS §-i Arvestatud
66 „Võrgu arenduskohustus“ lõigetega 8–12. Seletuskiri muudetud
§ 66 lõike 9 punkt 1 - Parema selguse huvides
teeme ettepaneku defineerida paindlikkusteenuste
keskmine ja pikaajaline tähtaeg (näiteks eelnõu
seletuskirjas).
30. § 66 lõike 9 punkt 3 - Ametile jääb osaliselt Arvestatud.
selgusetuks, mida on antud punkti all silmas Eelnõu muudetud
peetud. Teeme parema selguse eesmärgil
ettepaneku sõnastuse muutmiseks järgmiselt: „3)
uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste
võimalused, sealhulgas võimalused
elektrisõidukite laadimispunktide võimalused
võrku ühendamiseks;“ Parema selguse huvides
teeme lisaks ettepaneku defineerida näiteks eelnõu
§-s 3 või seletuskirjas, mida tähendavad „uue
7
põlvkonna tootmisvõimsused“ ja „uued
koormused“.
31. § 66 lõike 10 - Konkurentsiamet juhib tähelepanu, Arvestatud
et direktiivi 2019/944 artikli 32 lõike 4 kohaselt ei Eelnõu muudetud
pea jaotusvõrguettevõtja arengukava
Konkurentsiametiga kooskõlastama, vaid selle
ametile esitama. Konkurentsiamet võib taotleda
arengukava muutmist. Seoses käesoleva arvamuse
punktis 11 toodud ettepanekuga asendada termin
„võrgukasutaja“ terminiga „võrguühenduse
kasutaja“, teeme ettepaneku ka siinkohal termini
muutmiseks.
32. Eelnõu § 1 punkti 37 alusel täiendatakse ELTS-i §- Arvestatud
iga 662 „Paindlikkusteenused“. Eelnõu muudetud
§ 662 lõige 1 - Konkurentsiametile jääb selgusetuks,
millises vormis põhivõrguettevõtja seda tegema
peab. Kas siin on mõeldud pooltevahelist
vastavasisulist kokkulepet.
33. § 662 lõikest 2 tulenevalt korraldab Arvestatud
jaotusvõrguettevõtja jaotusvõrgu toimimise ja Eelnõu muudetud
arendamise tõhustamiseks vähempakkumise
paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks. Amet
teeb ettepaneku sõnastuse täpsustamiseks, et
tegemist on „avaliku vähempakkumisega“.
34. § 662 lõike 3 järgi kaasab jaotusvõrguettevõtja § 662 Arvestatud.
lõikes 2 nimetatud vähempakkumisse kõik Säte eelnõust kustutatud
paindlikkusteenuseid pakkuvad turuosalised.
Konkurentsiamet teeb ettepaneku § 662 lõige 3
eelnõust välja jätta, kui lõike 2 sõnastust
täpsustada, et tegemist on avaliku
vähempakkumisega.
35. § 662 lõikele 4 vastavalt kooskõlastab Arvestatud.
jaotusvõrguettevõtja § 662 lõikes 2 nimetatud Eelnõu muudetud
vähempakkumises osalemise tehnilised nõuded
Konkurentsiametiga. Amet teeb ettepaneku
asendada § 662 lõike 4 sõnastuses „tehnilised
nõuded“ sõnaga „tingimused“, kuna seda sõna
kasutatakse praktikas pakkumismenetluses ning
eelnõu §-des 7415 ja 7416. Vastavalt eeltoodule
teeme ettepaneku muuta ka § 93 lõikesse 6 lisatava
punkti 31 sõnastust.
36. § 662 lõike 5 kohaselt ei pea jaotusvõrguettevõtja Arvestatud
vähempakkumist korraldama, kui Konkurentsiamet Eelnõu muudetud.
on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste
kasutamine on majanduslikult ebatõhus või tekitaks
tõsiseid turumoonutusi või suurendaks
ülekoormust. Amet leiab, et siinkohal on tähtis, et
esmane signaal tuleks jaotusvõrguettevõtjalt, kuna
temal lasub vähempakkumise korraldamise
kohustus. Konkurentsiameti hinnangul eeldab see
8
jaotusvõrguettevõtja poolt põhjendatud taotluse
esitamist. Teeme ettepaneku § 662 lõike 5 sõnastust
vastavalt täiendada.
37. § 662 lõike 6 kohaselt vahetab jaotusvõrguettevõtja Mitte arvestatud
vajalikku teavet ja koordineerib oma tegevust Sõnastus vastab direktiivile,
põhivõrguettevõtjaga, et tagada § 662 lõiked 2, 3, 5 ja § 3 p 201
paindlikkusteenuste kasutamisel võrgu turvaline ja katavad kogu direktiivi artikli 32
majanduslikult ja tehniliselt tõhus toimimine ning lõikes 2 toodud teema.
hõlbustada turu arengut.
Amet juhib tähelepanu, et § 662 lõike 6 sõnastus ei
vasta direktiivi (EL) 2019/944 artikli 32 lõikes 2
toodud sõnastusega, mille järgi
jaotusvõrguettevõtjad vahetavad kogu vajalikku
teavet ja koordineerivad oma tegevust
põhivõrguettevõtjatega, et tagada vahendite
optimaalne kasutamine ning võrgu turvaline ja
tõhus toimimine ning hõlbustada turu arengut.
Kuna tegemist on erinevate alustega ning eelnõus
sätestatu ei vasta direktiivile, teeme ettepaneku
kasutada siinkohal direktiivis toodud sõnastust.
38. Eelnõu § 1 punkti 37 järgi täiendatakse ELTS-i §- Arvestatud
iga 663 „Tasakaalustamisteenused“. Eelnõu muudetud
Konkurentsiamet: Märgime, et on siinkohal on
mõeldud süsteemiteenuseid laiemalt ehk
tugiteenuseid, mitte ainult
tasakaalustamisteenuseid. Ka ingliskeelne termin
direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõikes 1(i) on
„ancillary services“. Eeltoodust tulenevalt teeme
ettepaneku nimetada § 663 „Tugiteenused“.
39. § 663 lõike 1 järgi, kui põhivõrguettevõtja osutab Arvestatud
sagedusega mitteseotud tugiteenuseid, leiab ta Eelnõu muudetud
võrgu talitluskindluse tagamiseks vajalikud
tasakaalustamisteenuse osutajad vähempakkumise
korras. Amet teeb ettepaneku sõnastuse
täpsustamiseks, et tegemist on „avaliku
vähempakkumisega“.
40. § 663 lõikele 2 vastavalt kooskõlastab Arvestatud
jaotusvõrguettevõtja käesoleva § 663 lõikes 1 Eelnõu muudetud
nimetatud vähempakkumises osalemise tehnilised
nõuded Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet
2
teeb ettepaneku asendada § 66 lõike 4 sõnastuses
„tehnilised nõuded“ sõnaga „tingimused“, kuna
seda sõna kasutatakse praktikas
pakkumismenetluses ning eelnõu §-des 74 ja 7416.
15
Vastavalt eeltoodule teeme ettepaneku muuta ka §
93 lõikesse 6 lisatavat punkti 31
41. § 663 lõike 4 alusel kaasab põhivõrguettevõtja § 663 Arvestatud
lõikes 1 nimetatud vähempakkumisse kõik Säte eelnõust kustutatud
tasakaalustamisteenuseid pakkuvad
elektriettevõtjad ja turuosalised. Amet märgib, et
9
hetkel on ELTS §-i 5 alusel turuosalisteks ka
tavatarbijad. Konkurentsiameti teeb ettepaneku §
663 lõige 4 eelnõust välja jätta, kui lõike 1 sõnastust
täpsustada, et tegemist on avaliku
vähempakkumisega.
42. § 663 lõike 5 kohaselt ei pea vähempakkumist Arvestatud
korraldama, kui Konkurentsiameti hinnangul on Sõnastust muudetud
tasakaalustamisteenuste turupõhine pakkumine
majanduslikult ebatõhus. Konkurentsiamet leiab,
et siinkohal on oluline, et esmane signaal tuleks
põhivõrguettevõtjalt, kuna temal lasub
vähempakkumise korraldamise kohustus.
Konkurentsiameti hinnangul eeldab
põhivõrguettevõtja poolt põhjendatud taotluse
esitamist. Teeme ettepaneku § 663 lõike 5 sõnastust
vastavalt täiendada.
43. § 663 lõikest 6 tulenevalt lisatakse Mittearvestatud
tasakaalustamisteenuste kasutamisega seotud Tegemist ei ole pelgalt
põhjendatud kulud põhivõrguettevõtja tasakaalustamisega seotud
tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse ELTS kuludega vaid tugiteenustega
§ 71 lõikes 1 nimetatud tasude (võrgutasud) üldiselt.
kujundamisel. Konkurentsiamet muudatusega ei
nõustu. Selgitame, et tasakaalustamisega seotud
kulud ei sisaldu võrgutasudes ning vastavalt
bilansihinna metoodikale tasutakse taolised kulud
bilansihaldurite poolt administratiivkuluna. Lisaks
vajadusele hetkel kehtivat regulatsiooni mitte
muuta, võib sellega mittearvestamine viia
ülereguleerimiseni. Lisame, et ka käesoleva
seaduse raames on vastavad kulud võimalik lülitada
võrgutasudesse, kui peaks tekkima selleks vajadus
(näiteks bilansihalduritele üle jõu käiv kohustus või
tulenevalt sünkroniseerimisest kasvavad
tasakaalustamise kulud). Eeltoodust tulenevalt
teeme ettepaneku jätta § 663 lõige 6 eelnõust välja.
44. Eelnõu § 1 punkti 39 alusel täiendatakse ELTS-i §- Arvestatud
iga 7415 „Elektrisõidukite laadimispunkt“. Eelnõu muudetud.
§ 7415 lõike 3 alusel võõrandab
15
jaotusvõrguettevõtja § 74 lõikes 2 sätestatud
tingimustele mittevastava elektrisõidukite
laadimispunkti avalikul enampakkumisel.
Konkurentsiameti hinnangul on nimetatud sättega
seoses hinnangul vajalik lisada ELTS-i 11.
peatükki rakendussäte tähtajaga, kui kiiresti peab
jaotusvõrguettevõtja oma tegevuse ELTS-ga
kooskõlla viima (nt kuue kuu jooksul).
45. § 7415 lõike 5 järgi, kui § 7415 lõikes 4 nimetatud Arvestatud
avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on Eelnõu muudetud
isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada
või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat
10
elektrisõidukite laadimispunkti, korraldab
jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite
laadimispunkti võõrandamiseks avaliku
enampakkumise.
Konkurentsiamet: Antud sättega seoses on ameti
hinnangul vajalik täpsustada, mis aja jooksul pärast
avalikku konsultatsiooni tuleb elektrisõidukite
laadimispunkt võõrandada. Samuti juhime
tähelepanu, et Eestis kehtiva seadusandluse järgi on
isikule kuuluva vara võõrandamine võimalik vaid
kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse
alusel. Nimetatud seaduse § 2 järgi kinnisasja
avalikes huvides omandamine, sealhulgas
sundvõõrandamine, on kinnisasja omandamine
üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest.
Seaduse § 6 lõigete 2 ja 3 järgi saab peale vara
võõrandamist olla vara uueks omanikus ainult kas
riik või kohaliku omavalitsuse üksus. Menetluse
läbiviija on riigi huvi korral asjaomane
ministeerium, Maanteeamet, Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus või Maa-amet ja
kohaliku huvi korral valla- või linnavalitsus. Eesti
Vabariigi põhiseaduse § 32 järgi omandit võib
omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses
sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides
õiglase ja kohese hüvituse eest. Aluseid, mille
raames ühe eraõigusliku isiku vara kuulub
võõrandamisele teisele eraõiguslikule isikule, kui
isik vara võõrandamisest keeldub, väljaspool
tsiviilkohtumenetlust Eesti õiguskord ei tunne.
Seda ka osas, milline institutsioon peaks läbi viima
menetlust juhul, kui taolised võõrandamisest
keeldumisega seonduvad küsimused peaksid
tekkima. Seetõttu olukorras, kus ELTS sätestaks
tulevikus küll vara võõrandamise kohustuse, kuid
puudub vastavasisuline sunnivahendite
rakendamise võimalus, on võõrandamist puudutava
kohustuse ELTS-s sätestamise puhul tegemist
sisutühja ja täitmist mittevõimaldava sättega
olukorras, kus ettevõtja oma vara võõrandamisest
keeldub. Lähtudes eeltoodust, teeb
Konkurentsiamet MKM-ile ettepaneku kaaluda ja
välja töötada põhiseadusele vastav regulatsioon,
kuidas toimub vara võõrandamine olukorras, kus
tegemist on vara üleminekuga ühelt eraõiguslikult
isikult teisele eraõiguslikult isikule ning kes teostab
selle üle järelevalvet ning rakendab riiklikku sundi.
Konkurentsiameti hinnangul amet selleks isikuks
olla ei saa, sest esmalt puudub Konkurentsiametil
võimalus vara võõrandamiseks kohese ja õiglase
11
hüvitise väljamaksmiseks, teisalt ei saa riigiamet
riigile kuuluvate võrguettevõtjate puhul rakendada
riiklikku sundi nimetatud ettevõtjate vara
võõrandamiseks eraõiguslikule isikule. Samuti ei
saa Konkurentsiamet võtta vara võõrandamist
puudutavalt tsiviilkohtu rolli, kes lahendab
muuhulgas eraõiguslike isikute vahelisi vara
väärtust puudutavaid tsiviilõiguslikke nõudeid.
Eeltoodut arvestades võib olla üheks lahenduseks
riigile kuuluvate ettevõtjate puhul omaniku
sekkumine. Samas riigile mittekuuluvate
võrguettevõtjate puhul jääks see küsimus ikkagi
lahenduseta.
46. Eelnõu § 1 punkti 39 järgi täiendatakse ELTS-i §- Arvestatud
iga 7416 „Energiasalvestusüksus“. Eelnõu muudetud
Konkurentsiamet: § 7416 lõike 3 punkti 2 osas
teeme ettepaneku sõnastada „elektriturg“ ainsuses,
võttes aluseks eelnõu § 3 punktis 72 toodud termini.
47. § 7416 lõike 5 puhul teeb amet täpsustava Arvestatud
sõnastusettepaneku – tegemist on Eelnõu muudetud
„Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste
Koostöö Ametiga“.
48. § 7416 lõikes 7 viidatakse lõikele 5. Arvestatud.
Konkurentsiamet teeb parandusettepaneku: viidata Eelnõu muudetud
tuleks lõikele 6.
49. ELTS-i § 7416 lõige 7 järgi, kui § 7416 lõikes 6 Arvestatud
nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena Eelnõu muudetud
selgub, et on isikuid, kes soovivad võrguettevõtjale
kuuluvat energiasalvestusüksust omandada,
korraldab võrguettevõtja 18 kuu jooksul avaliku
konsultatsiooni lõpust arvates talle kuuluva
energiasalvestusüksuse võõrandamiseks avaliku
enampakkumise.
Konkurentsiamet: Kuna ka siinkohal on tegemist
vara üleminekuga ühelt eraõiguslikult isikult
teisele, siis võõrandamist puudutavas osas vaata
eelmist punkti.
50. Eelnõu § 1 punkti 30 alusel täiendatakse ELTS §-i Mittearvestatud
39 lõigetega 9 ja 10. § 39 lõikega 9 sätestatakse Direktiivist tulenevalt võib
süsteemihalduri kohustus luua ELTS §-s 821 võrdlemisvahendeid käitada mis
sätestatud võrdlemisvahend ja seda käitada. tahes üksus, sealhulgas
Ameti hinnangul on siinkohal tegemist eelkõige eraettevõtja ning riigiasutus või -
erasektori ettevõtlust puudutava meetmega ning organ
põhivõrguettevõtjale sellise kohustuse panemise
puhul võib olla tegemist ülereguleerimisega.
Lähtudes eeltoodust teeb Konkurentsiamet
ettepaneku jätta § 39 lõikega 9 eelnõust välja.
51. § 39 lõikest 10 tulenevalt peab võrdlemisvahend Arvestatud
andma ülevaate kogu elektriturust. Eelnõu muudetud
Konkurentsiamet teeb ettepaneku jätta § 39 1õige
12
10 eelnõust välja, kuna § 39 reguleerib
süsteemihalduri kohustusi ja § 821
võrdlemisvahendit puudutavaid sisulisi aspekte.
52. Eelnõu § 1 punkti 41 alusel täiendatakse ELTS-i §- Arvestatud
iga 821 „Võrdlemisvahend“. § 821 lõike 1 järgi Eelnõu muudetud
peab kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle
eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla
100 000 kWh, olema tasuta juurdepääs vähemalt
ühele võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda
müüjate pakkumisi, sealhulgas pakkumisi
elektribörsi hinnaga lepingute sõlmimiseks. Ameti
hinnangul on äärmiselt oluline, et tarbijale oleks
tasuta kättesaadav vähemalt üks nõuetekohane
võrdlemisvahend, mis annab ülevaate kogu turust.
Eeltoodust tulenevalt teeb Konkurentsiamet
ettepaneku, et sätet täiendatakse järgnevalt: „(1)
Kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav
aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000
kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele
usaldusmärgisega võrdlemisvahendile, mille abil
võrrelda müüjate pakkumisi.“
53. § 821 lõike 2 järgi teavitab müüja tarbijat Arvestatud
võrdlemisvahendi kättesaadavusest. Eelnõu muudetud
Konkurentsiamet: Parema selguse huvides teeme
ettepaneku § 821 lõike 2 sõnastuse täpsustamiseks,
kuidas müüja tarbijat võrdlemisvahendi osas
teavitab (näiteks arvel). Lisaks teeme ettepaneku, et
lõike 2 sõnastusse lisatakse, et müüja teavitab
tarbijat ka usaldusmärgisega võrdlemisvahendi
kättesaadavusest.
54. § 821 lõike 3 punkti 4 kohaselt kasutab Arvestatud
võrdlemisvahend selget ja üheselt mõistetavat Eelnõu muudetud
sõnastust. Eelnõu seletuskirja (lk 17, 6. lõik) alusel
peab võrdlemisvahend olema selgelt arusaadav ka
tarbijatele, kel pole igapäevaselt kokkupuudet
energeetika-alaste keeruliste terminitega.
Konkurentsiamet: Jääb selgusetuks, kuidas saab
võrdlemisvahend kasutada selget ja üheselt
mõistetavat sõnastust. Kui eesmärgiks on öelda, et
võrdlemisvahendit puudutav peab olema selges ja
mõistetavas sõnastuses sätestatud, siis peaks ka
niimoodi välja tooma.
55. § 821 lõike 3 punkti 6 alusel, juhul kui Mittearvestatud
võrdlemisvahend ei anna ülevaadet kogu Õigusloome seisukohalt on
elektriturust, antakse võrdlemisvahendis selle oluline ära märkida, mis on
kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet. § 821 võrdlemisvahendi eesmärk ja
lõike 4 alusel peab võrdlemisvahend sisaldama milliselt peab tarbijat
võimalikult mitmesuguseid elektrienergia informeerima, kui võrdlusportaal
pakkumisi, mis hõlmavad märkimisväärset osa nõetele ei vasta.
elektriturust. Konkurentsiamet osundab, et § 821
13
lõike 7 kohaselt saadab elektrimüüja oma kõigi
pakutavate elektripakettide andmed
usaldusmärgisega võrdlemisvahendile. Kuna § 821
lõige 7 juba kehtestab, et usaldusmärgisega
võrdlusvahend peab kajastama kõikide
elektrimüüjate pakkumisi, teeb amet ettepaneku §
821 lõike 3 punkti 6 ja lõike 4 eelnõust välja
jätmiseks.
56. § 821 lõikest 6 tulenevalt viib Konkurentsiamet Arvestatud
läbi perioodilisi kontrolle tagamaks, et Eelnõu muudetud
usaldusmärgi saanud võrdlemisvahend vastab
jätkuvalt § 821 lõikes 3 sätestatud nõuetele.
Konkurentsiametile jääb selgusetuks, kuidas amet
peaks võrdlemisvahendi nõuetelevastavuse
tagama. Seetõttu teeme ettepaneku jätta § 821 lõike
6 sõnastusest välja sõna „tagama“. Samuti teeme
parema selguse huvides ettepaneku täpsustada,
mida tähendab „perioodiline“ (nt eelnõu
seletuskirjas).
57. Eelnõu § 1 punkti 53 järgi täiendatakse ELTS §-i Mittearvestatud
1113 lõikega 7, mille kohaselt ELTS § 39 lõikes 9 Direktiivist tulenevalt võib
nimetatud võrdlemisvahendi loob süsteemihaldur võrdlemisvahendeid käitada mis
2021. aasta 31. detsembriks. tahes üksus, sealhulgas
Konkurentsiamet on eelnevalt välja toonud, et eraettevõtja ning riigiasutus või -
ameti hinnangul on võrdlemisvahendi loomise ja organ
käitamise puhul tegemist erasektorit puudutava
tegevusvaldkonnaga ning põhivõrguettevõtjale
sellise kohustuse panemise puhul võib olla tegemist
ülereguleerimisega. Lähtudes eeltoodust, teeme ka
siinkohal ettepaneku jätta § 1113 lõige 7 eelnõust
välja.
58. Eelnõu § 1 punkti 44 järgi täiendatakse ELTS §-i Arvestatud
84 lõikega 5, mille kohaselt on tarbijal õigus Eelnõu muudetud.
sõlmida reguleerimisleping ilma elektrimüüja
nõusolekuta.
Konkurentsiamet: Ameti hinnangul peab võrdse
kohtlemise printsiibist tulenevalt lisaks tarbijale ka
hajatootjal olema õigus sõlmida reguleerimisleping
ilma elektrimüüja nõusolekuta, sõltuvalt tema
elektrienergia pakkumise suurusest kas otse
süsteemihalduriga või agregaatori vahendusel.
ELTSi eelnõus §-i 121 all olev mõiste aktiivne
tarbija peaks arvesse võtma nii tootja kui tarbija
õigusi kui järgida direktiivi (EL) 2019/944
ingliskeelses versioonis artiklis 16 sätestatud
mõiste „active customer“-i puudutavad aluseid.
Teeme ettepaneku asendada ELTS § 84 lõikes 5
täienduses sõna tarbija §-i 121 all käsitletud aktiivse
tarbijaga, mis võtaks lisaks tarbija õigustele arvesse
ka hajatootja õigusi.
14
59. Eelnõu § 1 punkti 49 järgi täiendatakse ELTS-i §-i Arvestatud
93 lõiget 6, milles sätestatakse Konkurentsiameti Eelnõu muudetud
riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga
221 järgmises sõnastuses: „221) jälgib, et
omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja
energiakogukondade arendamisele ei seataks
tarbetuid takistusi ega piiranguid;
Konkurentsiamet: § 93 lõike 6 punkti 221 osas teeb
amet parema selguse huvides ettepaneku tuua välja
näiteks eelnõu seletuskirjas, millised takistused ja
piirangud omatoodetud elektrienergia tarbimisele
ja energiakogukondade arendamisele on tarbetud.
60. Eelnõu § 1 punkti 49 järgi täiendatakse ELTS-i §-i Arvestatud
93 lõiget 6, milles sätestatakse Konkurentsiameti Eelnõu muudetud
riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga
222 järgmises sõnastuses: „222) jälgib, et
tarbimiskaja agregeerimise kaudu oleks kõikide
elektriettevõtjate ja tarbijate ülesanded ja
vastutusalad mittediskrimineerivad ning
läbipaistvad;“
Konkurentsiamet: Direktiivi (EL) 2019/944 artikli
17 („Tarbimiskaja agregeerimise kaudu“) lõike 3
punkti b järgi tagavad liikmesriigid, et nende
õigusraamistik hõlmaks mittediskrimineerivaid ja
läbipaistvaid õigusnorme, milles kõikide
elektriettevõtjate ja tarbijate jaoks on selgelt
määratletud ülesanded ja vastutusalad. Eelnõu § 1
punkti 33 alusel täiendatakse ELTS-i §-ga 422
„Tarbimiskaja agregeerimise kaudu“, milles on
toodud agregaatori ja võrguettevõtja asjaomased
ülesanded. Näiteks on agregaatoril bilansivastutus
(lõige 2) ning võrguettevõtjal kohustus kehtestada
Konkurentsiametiga kooskõlastatult turuosaliste
kõikidel elektriturgudel tarbimiskajas osalemise
tehnilised nõuded (lõige 3). Juhul, kui ELTS § 93
lõike 6 punktis 222 on silmas peetud §-s 422
sätestatud aluseid, teeb amet ettepaneku muuta § 93
lõike 6 punkti 222 sõnastust nii, et sellest nähtuks,
mis on ameti ülesanne seoses ELTS §-ga 422.
61. Eelnõu § 1 punkti 50 alusel täiendatakse ELTS-i §- Osaliselt arvestatud
i 93 lõiget 6, milles sätestatakse Konkurentsiameti Eelnõu ja seletuskiri muudetud
riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga
231 järgmises sõnastuses: „231) jälgib ja hindab
põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja
tulemuslikkust sellise tarkvõrgu arendamisel,
millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate
energiaallikate lõimimist ning avaldab iga kahe
aasta tagant hindamise tulemuste kohta aruande
koos soovitustega;“
15
Konkurentsiamet: Märgime, et tarkvõrgu osas
sisaldub eelnõus hetkel lisaks ELTS § 93 lõike 6
punktile 231 ainult termini „tarkvõrk“ definitsioon
(§ 3 punkt 234). Parema selguse huvides teeb amet
ettepaneku lisada eelnõusse tarkvõrku puudutav
regulatsioon, sealhulgas tingimused, mille alusel
saab Konkurentsiamet hinnata põhi- ja
jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust sellise
tarkvõrgu arendamisel, millega edendatakse
energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate
lõimimist.
62. Eelnõu § 1 punkti 52 järgi täiendatakse ELTS-i §- Osaliselt arvestatud
iga 1002 „Konkurentsiameti pädevus seoses Eelnõu muudetud
piirkondliku koordineerimiskeskusega“.
Konkurentsiamet: Märgime, et eelnõu §-i 1002
lõike 1 punktide 1 ja 5 sõnastus on raskesti
arusaadav. Punkti 1 puhul tekitab segadust sõnade
järjekord. Punktis 5 on sõna „õigus“ (käändes)
kirjutatud mitmuses. Lisaks leiame, et parema
selguse huvides tuleks punkti 5 sõnastusse lisada ka
sõna „poolt“ („piirkondliku koordineerimiskeskuse
poolt“). Eeltoodust tulenevalt teeb amet §-i 1002
lõike 1 punktide 1 ja 5 osas järgmise
sõnastusettepaneku: „(1) Konkurentsiameti
pädevus suhetes süsteemikäitamispiirkonna
piirkondlike reguleerivate asutustega on järgmine:
1) ettepaneku kooskõlastamine piirkondliku
koordineerimiskeskuse loomiseks luua vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/943 artikli 35 lõikele 1; piirkondlik
koordineerimiskeskus kooskõlastamine; 5)
piirkondliku koordineerimiskeskuse poolt Euroopa
Liidu õigusest õigustest tulenevate kohustuste
täitmise kontrollimine, eelkõige piiriülestes
küsimustes;“
63. Lisame, et eelnõu järgi, § 1002 lõike 1 punkti 2 Osaliselt arvestatud
kohaselt kuulub Konkurentsiameti pädevusse Eelnõu muudetud
piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega
seotud põhjendatud kulude kooskõlastamine, mille
peab kandma põhivõrguettevõtja ja mida tuleb
arvesse võtta võrgutasude arvutamisel. Amet juhib
tähelepanu, et ka hetkel kehtivast ELTS-st
tulenevatel alustel lülitatakse võrgutasudesse
kõik põhjendatud kulud. Eeltoodust tulenevalt
teeb Konkurentsiamet ettepaneku täiendada ELTS
§-i 72 sättega, mille kohaselt on põhivõrguettevõtja
võrgutasu üheks aluseks piirkondliku
koordineerimiskeskuse tegevusega seotud
2
põhjendatud kulud, ning muuta §-i 100 lõike 1
punkti 2 sõnastust järgmiselt: 2) piirkondliku
16
koordineerimiskeskuse tegevusega seotud
põhjendatud kulude, mille peab kandma
põhivõrguettevõtja, arvestamine
põhivõrguettevõtja poolt arvutatud võrgutasude
kooskõlastamisel; ja mida tuleb arvesse võtta
võrgutasude arvutamisel, kooskõlastamine;“
64. Eelnõu järgi, § 1002 lõike 1 punkti 3 alusel kuulub Mittearvestatud
Konkurentsiameti pädevusse koostööl põhineva Eelnõu lõige 1 ütleb juba selgelt,
otsuste tegemise protsessi kooskõlastamine. et punktis 3 on tegemist
Konkurentsiametile jääb selgusetuks, millist süsteemikäitamispiirkonna
koostööd on siinkohal mõeldud. Kas reguleerivad piirkondlike reguleerivate
asutused kooskõlastavad omavahel, kuidas teha asutuste koostööga.
ühiseid otsuseid koordineerimiskeskuse suhtes või
kooskõlastatakse koordineerimiskeskuse teatud
ettepanekut? Parema selguse huvides teeme
ettepaneku § 1002 lõike 1 punkti 3 sõnastust
vastavalt täiendada.
65. Seoses alates 01.01.2020 kohalduva määrusega Arvestatud
(EL) 2019/943, vajavad Konkurentsiameti Eelnõu muudetud
hinnangul ajakohastamist ELTS § 4 lõige 41 ja § 93
lõike 6 punkt 2, mille järgi on ametil õigus
kohustada süsteemihaldurit korraldama konkursi
uute tootmisvõimsuste, energiasalvestusseadmete
või energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise
meetmete loomiseks, kui ELTS § 39 lõikes 7
nimetatud aruande põhjal on süsteemi
tootmisseadmete võimsuse varu väiksem
tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalikust
elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas sätestatud
varust või kui see on vajalik keskkonnakaitse
huvides uute tehnoloogiate edendamiseks.
66. Konkurentsiamet on seisukohal, et kõik eelnõuga Arvestatud.
kaasnevad ELTS-i sisse viidavad tsiviilõiguslikud Eelnõu muudetud.
isikute vahelised (nt suletud jaotusvõrku,
energiakogukonda, aktiivset tarbijat jt) aspektid
(mh vaidlusküsimuste lahendamine) tuleb selgelt
eristada riikliku järelevalve alla kuuluvatest
ülesannetest ja seaduse üle järelevalvet teostava
haldusorgani pädevustest. Vastasel korral võib see
kaasa tuua õigusselgusetuse, segaduse ning
olukorra, kus isikutele ei ole tagatud selge arusaam
nende õigustest (mh kaebeõiguse teostamisest) ja
kohustustest. Kuna eelnõu hetkel taolisi küsimusi ei
käsita ning erisusi ei sea, on eelnõu selgelt
vastuolus hea õigusloome tavaga ning ameti
hinnangul enne vastavsisusliste muudatuste
sisseviimist seadusekõlbulik ei ole. Lähtudes
eeloodust, teeb amet ettepaneku täiendada ELTS §
93 järgmise sättega: „Käesolevas seaduses
sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda
17
ning aktiivseid tarbijaid puudutavad võlaõigusliku
küsimused ning vaidlused kuuluvad kokkuleppele
mittejõudmisel lahendamisele
tsiviilkohtumenetluse- või tarbijakaitseseaduses
sätestatud korras.“
Elering
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Mõistete alt puudub reguleerimisleping – Mittearvestatud.
Täiendavad kommentaarid esitatud allpool. Eelnõus ei kasutata
Reguleerimislepingu mõiste on täna juba kasutusel, reguleerimislepingu mõistet ning
mistõttu tuleks mõiste sisu kindlasti selgeks teha. kehtiv ELTS nimetab
reguleerimislepingut ühel korral
2. Eelnõu § 3 täiendatakse punktidega 12 ja 13, milles Osaliselt arvestatud.
sätestatakse agregaatori ja agregeerimise mõisted. Eelnõu muudetud
Elering teeb ettepaneku täiendada agregeerimise
mõistet (täpsustused on lisatud käesoleva kirja
manuseks olevasse eelnõu projekti). Agregeerimise
juures on oluline arvestada bilansihaldurite ning
bilansihalduse praktiliste probleemidega
agregeerimise võimaldamisel.
Eelnõu punkt 2 – sõnastusettepanekud:
„12) agregaator – turuosaline, kes osutab
agregeerimise teenust;
13) agregeerimine – turuosalise tegevus, mille
käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või
tootjate tootmisvõimsus toodetud elektrienergia
elektriturul , süsteemihaldurile reservvõimsuste
turul või muul paindlikkusturul müümiseks.
Agregeerimine võib sisaldada erinevate
bilansihaldurite avatud tarne ahela tarbimis-või
tootmisvõimsuste turuosalisi, aga peab olema
bilansivastutuse kohustusega kaetud kogu
bilansivastutuse protsessi ulatuses.
3. Oluline on sätestada agregaatori kohustused bilansi Arvestatud
tagamise võimaldamiseks bilansihalduri poolt. Eelnõu muudetud
Lisaks eeltoodule peaks agregaator olema
kvalifitseeritud kui üks turuosaline, kuna ta osaleb
oma tegevusega elektriturul. Kuivõrd
bilansivastusega seotud üksikasjad on sätestatud
elektrituru toimimise võrgueeskirjas, siis on vaja
paralleelselt ELTS-iga muuta ka elektrituru
toimimise võrgueeskirja.
4. Lisaks eeltoodule on ELTS-i ja elektrituru Arvestatud.
toimimise võrgueeskirja vaja täiendada Määruse kavandit muudetud.
agregeerimisega seotud andmevahetuse osas, et
tagada bilansihalduse toimimine. Selleks on
vajalik, et süsteemihalduril või paindlikkusteenuste
platvormi operaatoril oleks võimalus saada ligipääs
18
mõõteandmetele – mõõtepunkti EIC kood, mida
agregeeritakse, agregaatori nimi, agregeeritava
nõusolek lähtuvalt GDPR-ist.
5. Eelnõu punkt 37, § 662 lg 7 - Võib olla sõnastatud Arvestatud.
ka § 71 all, kui sinna paremini sobib, et hoida Eelnõu muudetud.
võrgutasu teemad kõik ühes kohas.
Paindlikkusturu arendamiseks on oluline
võrguettevõtjate vaheline koostöö ning
paindlikkuse suurem võimaldamine turul.
Paindlikkuse eelistamiseks on oluline
võrguettevõtjatele tagada, et paindlikkusteenuste
ostmisega seotud kulud elektrivõrgu toimimise ja
arendamise tõhustamiseks sisalduksid võrgutasus,
mistõttu teeb Elering ettepaneku täiendada ELTS §
71 võrgutasude sätet. Lisaks peab võrgutasu katma
paindlikkusteenuste koordineerimisega seotud
kulusid.
6. Eelnõu punkt 37, § 663 lg 4 - kustutada Arvestatud
Säte eelnõust kustutatud
16
7. Eelnõu punkt 39, § 74 . Energiasalvestusüksus lg Mittearvestatud
3 - Art 54 lg 2 p a on põhivõrguettevõtjate osas Direktiivi sõnastus on
puudu. Jaotusvõrgul on sama nõue art 36 lg 2 p a) kohendatud vastavaks Eesti
seadusandlusele ja § 7416 katab
antud teema.
8. Eelnõu punkt 39, § 7416. Energiasalvestusüksus lg Mittearvestatud
9 - Meie ettepanek on seda mitte siduda kuludega. MKM ÕO hinnangul on vajalik
EU toetuste puhul võetakse see otsus näiteks KA lõpliku investeerimisotsuse
poolt CBA kinnitamiseks vms. Ehk tegelikult ei defineerimist.
pruugi alati olla kulusid. See sõnastus peaks olema
pigem laiem kui kitsam.
9. Eelnõu punkt 41 § 821 Võrdlemisvahend - § 71 lg 8 Arvestatud
on vaja ka täiendada, sest antud juhul ei sisaldu see Eelnõu muudetud
võrgutasus. § 71 kohaselt kuulub võrgutasu hulka
ainult seal konkreetselt viidatud
andmevahetusplatvorm.
10. Eelnõu punkt 41 § 821 lg (1) Kodutarbijatel ja Arvestatud.
mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane Eelnõu muudetud.
elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, peab
olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele
võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate
pakkumisi, sealhulgas pakkumisi elektribörsi
hinnaga lepingute sõlmimiseks.
11. Eenõu punkt 41 § 821 lg 2 Müüja teavitab tarbijat Arvestatud.
võrdlemisvahendi kättesaadavusest elektrimüügi Eelnõu muudetud.
arvel. - Siduda arvega. Vastasel juhul võib tekkida
palju erinevaid lahendusi (otseturundus jms ning
tekib andmete nõudmine teavitamise esitamiseks).
12. Eenõu punkt 41 § 821 lg 7 - Elektrimüüja saadab Arvestatud.
oma kõigi pakutavate elektripakettide andmed Eelnõu muudetud.
usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale ning
19
süsteemihaldurile viimaste poolt nõutud viisil ja
tähtaegadel.“;
13. Eelnõu punkt 42 paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse Arvestatud.
sõnad „ning elektrienergia müügiks sõlmitavale Eelnõu muudetud.
lepingule (edaspidi elektrileping)“ sõnadega “,
elektrilepingule ning agregeerimiseks sõlmitavale
lepingule (edaspidi reguleerimisleping)“; -
Ettepanek nimetada seda agregeerimislepinguks,
kuna reguleerimislepingu mõiste on täna kasutusel
süsteemihalduri ja reguleerimispakkumusi tegeva
osapoolega reguleerimisvõimsuse ostmiseks.
Ehk nt agregaatoriga sõlmitud leping, aga mitte
agregaatori ja tarbija vahel sõlmitud lepingule.
14. Eelnõu punkt 44 - Tarbijal on õigus sõlmida Arvestatud.
reguleerimisleping ilma elektrimüüja nõusolekuta. Eelnõu muudetud.
Reguleerimislepingu sõlmimise kohta esitavad
tarbija ja agregaator süsteemihaldurile teate
elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud
viisil.
15. Kehtiva ELTS § 7 lg 1 järgi on tootja Arvestatud.
elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat ühe või Eelnõu muudetud.
mitme tootmisseadme abil. ELTS § 15 lg 1 järgi on
elektriettevõtja Euroopa Majanduspiirkonnas
registreeritud juriidiline isik. ELTS § 59 jj sätete
ning § 108 alusel makstakse taastuvenergia toetust
tootjale. Hoolimata väljakujunenud praktikast
toetuste maksmisel, ei näe seadus seega ette
võimalust maksta taastuvenergia toetust füüsilistele
isikutele. Eleringi hinnangul tuleb ebatäpsus
seadusest likvideerida. Teeme ettepaneku
sõnastada ELTS § 7 lg 1 järgnevalt: (1)Tootja on
isik, kes toodab elektrienergiat ühe või mitme
tootmisseadme abil.
16. Kehtiva ELTS § 55 lg 1 kohaselt, kui Mittearvestatud.
tootmisseadme netovõimsus ületab 5 MW, kinnitab Nimetatud ettepanek ei ole
tootmisseadme nõuetekohasust süsteemihaldur ehk seotud direktiivi ülevõtmisega.
Elering AS. Otsene vastuolu RfG-ga puudub,
sest määrus ei keela
Komisjoni määruse 2016/631 (RfG) art 2 p 13 nõuetekohasuse kontrolli
(„asjaomase võrguettevõtja“ definitsioon) ja p 32 teostada ka süsteemihalduril.
(„lõplikku käiduteate“ definitsioon) ja art 36 lg-st 2 RfG on otsekohalduv määrus
tulenev käsitlus viitab sellele, et RfG kohaselt ning seetõttu on ka viidatud
kontrollib nõuetekohasust see asjaomane asjaomasse võrguettevõtja
võrguettevõtja, kelle võrguga on tootmisseade kohustus kehtiv.
ühendatud. Sellest lähtuvalt viitame, et ELTS § 55
lg 1 kolmas lause on RfG käsitlusega vastuolus.
Teeme ettepaneku nimetatud vastuolu ELTS-is
kõrvaldada.
17. Täiendavalt tõstatab Elering AS ühe pikaajalise Mittearvestatud
probleemi, mis oli aastatel 2010 kuni 2014
20
reguleeritud määruses võrgueeskiri (VE). Aastatel Ei ole seotud direktiivi
2010 kuni 2014 kehtis nimelt järgnev norm: ülevõtmisega. Vajadusel
tegeleme selle ettepanekuga
VE § 32 lg 12 mõne järgmise ELTS eelnõu
„Kui tootja ei ole liitumispunkti valmimisest alates muutmise raames.
kolme aasta jooksul oma elektripaigaldist võrguga
ühendanud, on liitumisleping lõppenud. Liitujale
tagastatakse liitumismaksed, millest arvatakse
maha võrguettevõtjal liitumisega tekkinud
kulutused, ning võrgu vabanenud läbilaskevõime
võõrandatakse põhivõrguettevõtja korraldataval
avalikul enampakkumisel. Pakkumistuludest
kaetakse võrguettevõtja liitumispunkti
väljaehitamise kulud ja ülejäänud summa saab
liituja, kellele kuulus liitumisõigus. Tagastatavast
summast arvatakse maha liitumispunkti
võõrandamise kulu, mis on 5% esialgsest
liitumistasust. Kui avaliku enampakkumise
tulemusi ei kinnitata, võivad turuosalised esitada
võrgu vabanenud läbilaskevõime kohta
võrguettevõtjale liitumistaotlusi.“
Alates 2014. aastast tunnistati vastav säte paraku
tagasiulatuvalt kehtetuks ning toonases määruse
muutmise seletuskirjas märgiti, et kehtetuks
tunnistamine leiab aset, kuna on selgunud, et 2010-
ndal aastal lisatud sätted ei täida selliselt oma
eesmärki ja elektrivõrgu võimsuse pikaajalise
reserveerimise (tühjalt seismise) vältimiseks on
vajalik täpsem regulatsioon, mille väljatöötamiseks
on juba alustatud õigusliku analüüsiga. Samuti
viidati, et VE § 32 lõike 12 ja § 63 lõike 4 suhtes
tekkis küsitavus selle rakendamise võimalikkuse
osas rakendusaktis. Seega viidati, et nimetatud
probleem tuleb määruse asemel lahendada
seaduses.
Elering juhib tähelepanu, kuigi praktikas esineb
põhivõrguga seoses kõnealuse küsimuse
reguleerimise vajadus, ei ole ELTS-i tänaseni
vastavate sätetega täiendatud. Nimelt esineb
Elering AS-il mitmed tootmissuunalisi
liitumislepinguid, mis on sõlmitud rohkem kui
kümme aastat tagasi. Samas ei ole liituja oma
liitumist realiseerunud ning on küsitav, kas tootjal
on üleüldse liitumislepingut võimalik kunagi täita.
Seega on jätkunud elektrivõrgu võimsuse
pikaajalise reserveerimise olukord, kus Elering AS
peab ka järgnevate liitumispakkumiste tegemisel
paratamatult olemasolevate liitumistega arvestama,
21
mis aga raskendab oluliselt järgnvate liitujate
võimalusi liitumaks põhivõrguga.
Rahandusministeerium
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Muuta eelnõu § 1 punkti 26 (ElTS paragrahvi 18 Osaliselt arvestatud
lõige 1) sõnastust järgmiselt: „(1) Kui Eelnõu muudetud.
jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000
tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse või
nõukogu liige samal ajal olla
jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu
seotud elektriettevõtja juhatuse või nõukogu liige
ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga
ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase
majandustegevuse eest.“
Seletuskirjas on viidatud, et muudatus on vajalik
täitmaks elektrienergia siseturu direktiivist (EL)
2019/944 tulenevat nõuet. Viidatud direktiivi
artikkel 35 punkt 2 sätestab, et vertikaalselt
integreeritud ettevõtja osaks olev
jaotusvõrguettevõtja peab olema muust,
jaotamisega mitteseotud tegevusest nii
organisatsiooniliselt kui ka otsuste tegemises
sõltumatu. Punkti 2 alapunkt c täpsustab: „Eelkõige
peab see võimaldama emaettevõtjal kiita heaks
jaotusvõrguettevõtja iga-aastane rahastamiskava
või samaväärne dokument ning määrata kindlaks
oma tütarettevõtja võlgade ülempiir“. Sama
alapunkt c lisab, et tagatud peab olema
emaettevõtja õiguste kaitse seoses majandusliku ja
juhtimisalase järelevalvega tütarettevõtja varalise
tasuvuse üle.
Praeguse eelnõu sõnastusettepaneku järgi ei ole
direktiivi artikli 35 punkti 2 alapunkti c nõuete
täitmine kuidagi võimalik ning
Rahandusministeerium ei saa sellega nõustuda.
Seadus peab võimaldama aktsionäriõiguste
teostamise ka vertikaalselt integreeritud ettevõtete
puhul ning elektritootja valitseva mõju
kuritarvitamise ennetamiseks võib lahenduseks olla
jaotusvõrguettevõtja emaettevõttest sõltumatute
nõukogu liikmete kaasamine. Sel eesmärgil on
12.02.2020 ainuaktsionär Eesti Energia AS-le
omaniku ootustes muuhulgas nõudnud
jaotusvõrguettevõtja nõukogusse ühe sõltumatu
liikme nimetamist.
22
2. Lisada eelnõu § 1 järgmine punkt: Osaliselt arvestatud.
142 laadimistaristu - laadimispunktide kogum koos Eelnõu muudetud
seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud
laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks
ja haldamiseks.
3. Täiendada eelnõu §1 p 39 viisil, mis võimaldaks Osaliselt arvestatud.
jaotusvõrguettevõtjal teostada turutesti Eelnõu muudetud
laadimistaristu kohta tervikuna, mitte vaid üksikute
laadimispunktide kaupa ning ka võõrandada
terviklikku laadimistaristut
4. Lisada eelnõusse säte, mis täiendaks ElTS §39 lg-t Osaliselt arvestatud
1 selliselt, et põhivõrguettevõtjale oleksid seatud Eelnõu §663 lg 3 katab ära ja
elektrienergia siseturu direktiivi artiklis 51 eelnõu täiendatud lõikega 4.
sätestatud kohustused ning ühtlasi tagada Artikkel 51 ei kohaldu Eestis,
direktiivis nõutud mittediskrimineeriv käitumine sest meil on ainult üks põhivõrk,
turuosaliste suhtes ja läbipaistev sagedusega mis on iseseisev ja on
mitteseotud tugiteenuste hankemenetlus. omandiliselt eristatud tootmisest
ja müügist alates 2010.
5. Sealhulgas peame vajalikuks laiendada eelnõu § 1 Arvestatud
punkti 37 asendades sõna Eelnõu muudetud
„tasakaalustamisteenused“ terminiga „sagedusega
mitteseotud teenused“, kuna elektrienergia siseturu
direktiiv reguleerib põhivõrguettevõtja kohustusi
laiemalt kui vaid tasakaalustamisteenused.
6. Täiendavalt lisada eelnõusse punkt, millega Osaliselt arvestatud
täiendatakse ElTS §663 uue lõikega 8 järgmises ELTS keelab diskrimineerimist
sõnastuses: ja kohustab võrdset kohtlemist.
(8) Põhivõrguettevõtja ei tohi rakendada
tootmisseadmetele tingimusi, mis kohustaks
tootmisseadmeid pakkuma põhivõrguettevõtjale
tugiteenuseid tasuta või diskrimineeriva tasu eest.
7. Muuta eelnõu juures olevat majandus- ja Printsiip arvestatud
taristuministri määruse „Elektrituru toimimise Direktiiv nõuab sellist
võrgueeskiri“ eelnõu paragrahv 29 lõiget 1 lähenemist, seega ei saa viidatud
järgnevalt: lauset maha võtta. Täpsustame
“(1) Avatud tarnija vahetumine tarnelepingu sõnastust määruse menetlemise
katkemiseta toimub selliselt, et uus avatud tarne käigus.
leping jõustub eelmise lepingu lõppemisel.
Kodutarbijatel on õigus osaleda kollektiivsetes
vahetamiskavades.”.
Lõike teise lause kustutamine on vajalik, kuna
puudub selgitus, kuidas on defineeritud
kollektiivsed vahetamiskavad ning millised uued
õigused ja kohustused selle instrumendiga
kaasnevad.
8. Täiendada eelnõu §1 punkti 5 selliselt, et Arvestatud
salvestatud elektrienergia võrku andmine või Eelnõud muudetud
võrguettevõtjatele paindlikkusteenuste osutamine
oleks vabastatud võrku antud elektrienergia
mõõdetud andmete põhistest tasudest.
23
9. Täpsustada, kas eelnõu §1 punkti 5 Arvestatud
„elektripaigaldis“ definitsioon hõlmab enda alla ka Eelnõu muudetud
salvestusüksuseid. Kui mitte, siis palume
definitsiooni laiendada, et see kataks ka
salvestamiseks kasutatavaid seadmeid.
10. Palume seletuskirjas hinnata ja täpsustada, kas Mitte arvestatud
eelnõu §122 jõustumisel võib Eesti suuremates Kogukondadele ei anta õigust
linnades tekkida motivatsioon luua KOV-i või hakata jaotusvõrguettevõtjateks.
asumiseltside poolt energiakogukondi, mis Suletud jaotusvõrgu definitsioon
suudavad pakkuda jaotusvõrguettevõtja jääb muutmata.
hinnakirjast odavamat elektri jaotamise teenust
põhjusel, et jaotusvõrguettevõtja pakutava teenuse
hinnad kujunevad tihe- ja hajaasustuses teenuse
pakkumiseks vajalike kulude keskmisena. Lisada
seletuskirja hinnang selliste arengute toimumisele
ning majanduslikud mõjud
Elektrilevi
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. 1. Elektrienergia salvestamisega seonduv. Arvestatud
Ettepanek on määratleda mõiste „salvestamine“ Seletuskirja muudetud
järgmiselt: elektrienergia muundamine
salvestatavaks energiaks, sellise energia
salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine
elektrienergiaks või kasutamine muu
energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia
lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale
või optimeerida koormusi elektrivõrgus, kui
eelnevaga kaasneb salvestatud elektrienergia
müümine elektriturul. Oluliseks kriteeriumiks
tuleb pidada salvestatud elektrienergia müümist
elektriturul. Salvestusüksus ei pruugi olla üksnes
elektrivõrgu üksus. Salvestamine võib toimuda ka
turuosaliste elektripaigaldistes, sh elektriautode
akudes.
Määratlus ei pea hõlmama lühiajaliste
pingemuutuste korvamiseks mõeldud lahendusi
(sisaldavad näiteks UPS-i või
superkondensaatoreid). Seetõttu on otstarbekas
sisustada salvestusüksuse mõiste järgnevalt: Üksus,
millega salvestatakse elektrienergiat.
Energiasalvestusüksusena ei käsitata lühiajaliste
pingemuutuste mõju vältimiseks ettenähtud
seadmeid.
2. 2. Elektritranspordi laadimisega seonduv. Osaliselt arvestatud.
Ettepanek on lisada laadimispunkti mõistele Eelnõu muudetud
laadimistaristu mõiste: Laadimistaristu on
laadimispunktide kogum koos seotud
alasüsteemidega, mis on vajalikud
24
laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks
ja haldamiseks. Mõiste lisamine võimaldab
jaotusvõrguettevõtjal ka siseriiklikust olukorrast
lähtudes oma seadusest tulenevaid kohustusi
paremini täita. Laadimistaristu tervikuna
käsitlemine võib olla otstarbekas tehnilisi ja teatud
üleriigilisi eesmärke silmas pidades. Sellest
lähtuvalt on täiendatud ka peatükis „Võrguettevõtja
kõrvaltegevusalad“, avaliku konsultatsiooniga ja
laadimispunktide võõrandamisega seotud sätteid:
(3) Jaotusvõrguettevõtja võõrandab käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele
mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti või
laadimistaristu avalikul enampakkumisel.
Jaotusvõrguettevõtja võõrandab laadimispunktid
eraldiseisvana või tervikliku laadimistaristuna.
(4) Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga
viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata
teiste isikute võimalikku huvi omandada, arendada,
käitada või hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud tingimustel jaotusvõrguettevõtjale
kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või
terviklikku laadimistaristut.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on
isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada
või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat
elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku
laadimistaristut, korraldab jaotusvõrguettevõtja
elektrisõidukite laadimispunkti või tervikliku
laadimistaristu võõrandamiseks avaliku
enampakkumise.
3. 3. Mõistete „elektriettevõtja“, Mittearvestatud
„jaotusvõrguettevõtja ning „suletud jaotusvõrgu Otseliiniga seonduv ettevõtja on
ettevõtja“ sisustamine. juba seaduses sisustatud (vt.
Ettepanek on elektriettevõtja määratlusse lisada ELTS § 9). Muu jääb muutmata.
tegevus „otseliini kaudu elektrienergia edastamine“
ning sõnastada järgnevalt:
Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes
toodab elektrienergiat, tegeleb ülekandmise,
otseliini kaudu elektrienergia edastamise,
jaotamise, agregeerimise, tarbimiskaja, energia
salvestamise, müümise või ostmisega.
Ettepanek on jaotusvõrguettevõtja mõiste sisustada
järgnevalt: …on juriidiline isik, kes vastutab
jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise,
edastatud elektrienergia koguste mõõtmise ja
jaotusvõrgu vajaduspõhise arendamise eest oma
teeninduspiirkonnas ja asjakohasel juhul
jaotusvõrgu sidumise eest teiste võrkudega.
25
Eelnõus jaotusvõrguettevõtja mõistes nimetatud
käitamine ja hooldamine kuulub olemuslikult
seadme ohutuse seaduse valdkonda.
ELTS-i kehtivas redaktsioonis on kasutusel suletud
jaotusvõrgu kui eseme mõiste. Samas on selles ning
ka eelnõus jäänud määratlemata suletud
jaotusvõrgu ettevõtja mõiste ning täpsustamata
sellise ettevõtja õigused ja kohustused ning see,
kuidas need suhestuvad tegevusloaga
võrguettevõtja tegevusloa tingimustega, eriti kuna
vaadeldavas eelnõu versioonis on märkimisväärselt
laiendatud suletud jaotusvõrgu kasutusala
energiakogukondade vaates. Selles kontekstis
võidakse suletud jaotusvõrgu kaudu hakata
elektriga varustama ka füüsilisest isikust tarbijaid.
Eeltoodu võib kaasa tuua suletud jaotusvõrguga
ühendatud turuosaliste varustuskindlusega ja
võrguteenuse osutamise jätkuvusega seotud
probleeme. Elektrilevi teeb selle ära hoidmiseks
ettepaneku täiendada vastavalt
„jaotusvõrguettevõtja“ mõistet või tuua sisse eraldi
mõiste „suletud jaotusvõrgu ettevõtja“, koos sellise
ettevõtja kohustuste ja õigustega. Oluline on
märkida, et Soome elektrituruseaduses on suletud
jaotusvõrgu kasutusala üsna kitsalt piiritletud,
välistades näiteks sellisest võrgust
tarbijakaitseseaduses määratletud tarbijate
elektriga varustamise. Samuti on suletud
jaotusvõrgu ettevõtjate tegevusulatus selgelt
kirjeldatud tegevusloa omamise nõude kaudu.
4. 4. Energiakogukondadega seonduv Mittearvestatud
Nagu eespool märgitud, on eelnõu järgi Suletud jaotusvõrgu mõiste jääb
energiakogukondadel võimalik kasutada oma muutmata
liikmete elektrienergiaga varustamiseks suletud
jaotusvõrku. Lisaks võivad energiakogukonna
liikmeks olla ka juriidilised isikud. Eelnõu kohaselt
on kogukonna lubatavate tegevusalade hulgas ka
elektrienergia jaotamine suletud jaotusvõrku
kasutades. Pikaajaline varustuskindluse tagamine
ja võrguteenuse osutamise jätkusuutlikkus ei
pruugi sel juhul olla tagatud. Kõige selle taustal
peab Elektrilevi selguse huvides ja otstarbekaks
lisada täiendada paragrahvi 64 lõikega 16 järgnevas
sõnastuses: Kui isik on pärast 2003. aasta 1. juulit
ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma
elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei
ole tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja võrk,
kohustub isik tegevusloaga võrguettevõtja
võrguteenuse kasutamiseks taotlema
võrguühenduse loomist kehtivas korras.
26
Kogukonna liikme kogukonnast välja astumise
sätteid soovitab Elektrilevi täpsustada järgmiselt:
Energiakogukonna liige võib energiakogukonnast
välja astuda, teatades väljaastumise soovist
energiakogukonnale ette vähemalt kuus kuud.
On ebaselge, millistel tingimustel ja viisil välja
astumine toimuda saab ning millised õigused ja
kohustused osapooltele jäävad. Teades, et
tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjal on kohustus
tagada oma teeninduspiirkonnas võrguteenuse
osutamine, on selgusetu, kuidas toimub
väljaastunud liikme elektriga varustamise
jätkamine ning kes katab vastavad kulud. Ka
sellega seoses peab Elektrilevi asjakohaseks lisada
eelpool toodud säte: Kui isik on pärast 2003. aasta
1. juulit ühendanud elektri tarbimiseks või
tootmiseks oma elektripaigaldise teise
elektripaigaldisega, mis ei ole tegevusloaga
jaotusvõrguettevõtja võrk, kohustub isik
tegevusloaga võrguettevõtja võrguteenuse
kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist
kehtivas korras.
5. 5. Energiasalvestusüksust omavale aktiivsele Arvestatud
tarbijale tasude rakendamine. Eelnõu ja seletuskiri muudetud
Eelnõu järgi energiasalvestusüksust omavale
aktiivsele tarbijale ei kohaldata topelt tasusid,
sealhulgas võrgutasusid, nende valdusesse jääva
salvestatud elektrienergia eest ja võrguettevõtjale
paindlikkusteenuse osutamisel. Nimetatud sättes
jääb ebaselgeks, millises kontekstis sõna „topelt“
kasutatakse, praktikas on see ilmselt aktuaalne
võrgutasude vaates. Elektrilevi teeb ettepaneku
sõnastada nimetatud säte järgmiselt: Aktiivne
tarbija maksab edastamistasu elektrienergia
võrgust tarbimise eest, kuid salvestatud
elektrienergia uuesti võrku andmise eest
edastamistasu ei rakendata.
6. Eelnõu punkt 2: Mittearvestatud
13) agregeerimine – juriidilise isiku tegevus, mille Direktiiv lubab olla agregaatoril
käigus ühendatakse paljude tarbijate nii füüsiline kui juriidiline isik
tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia
elektriturul müümiseks või ostmiseks;
7. Eelnõu punkt 3 - 61) elektribörsi hinnaga leping – Arvestatud
ettepanek mõiste kustutada Säte eelnõust kustutatud
8. Eelnõu punkt 5 83) elektrienergia salvestamine – Arvestatud
sõnastusettepanek - elektrienergia muundamine Eelnõu muudetud
salvestatavaks energiaks, sellise energia
salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine
elektrienergiaks või kasutamine muu
energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia
27
lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale
või optimeerida koormusi elektrivõrgus ning
eelnevaga kaasneb salvestatud elektrienergia
müümine elektriturul.
Salvestamine võib toimuda ka turuosaliste
elektripaigaldistes. Määratlusest peaksid välja
jääma lühiajaliste pingemuutuste korvamiseks
mõeldud lahendused (nt UPS).
Tegemist ei ole üksnes lühiajalise salvestusega.
Salvestamine saab lisaks eriseadmetele toimuda ka
el.autode laadijates, mis on tarbijate
elektripaigaldised V2G laadijad.
Tegemist on sellise salvestusüksusega, mis ei ole
elektrivõrgu üksus.
9. Eelnõu punkt 84) energiasalvestusüksus –üksus, Arvestatud
millega salvestatakse elektrienergiat (Siin tuleks Eelnõu muudetud
küll vältida seost elektrivõrguga, salvesteid võib ka
vedada mikrovõrku).
Energiasalvestusüksusena ei käsitata lühiajaliste
pingemuutuste mõju vältimiseks ettenähtud
seadmeid.;
Kas mõistet kasutatakse üksnes siis, kui on võrgu
osa? Mis on mõistete „elektrivõrk“ ja „võrk“ vahe?
Direktiivis on elektrivõrgus üksus, kus
salvestatakse energiat.
Inglise keeles: energy storage facility’ means, in the
electricity system, a facility where energy storage
occurs. ELTSis on seda tõlgendatud kui
elektrivõrgu osa.
Kas see on elektrivõrgu osa või siis ka tarbija
elektripaigaldis?
10. Eelnõu punkt 6, 93) horisontaalselt integreeritud Mittearvestatud
ettevõtja – ettepanek mõiste kustutada Sellisena on direktiiv sõnastatud
ning siin meil kaalutlusruumi
pole
11. Eelnõu punkt 7 § 3 - ettepanek täiendada punktiga Osaliselt arvestatud
142 järgmises sõnastuses: Eelnõu muudetud
Laadimistaristu on laadimispunktide kogum koos
seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud
laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks
ja haldamiseks.
12. Eelnõu punkt 8, 152) mikroettevõtja – ettepanek Mittearvestatud
mõiste kustutada Sellisena on direktiiv sõnastatud
ning siin meil kaalutlusruumi
pole
1
13. Eelnõu punkt 9 20 ) paindlikkusteenus – Arvestatud
sõnastusettepanek: teenus, mis vähendab Eelnõu muudetud
kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust
suurendada või võrgu koormust juhtida ning aitab
võrgul toimida tõhusalt ja turvaliselt, kaasates
28
elektriturule taastuvatest energiaallikatest
elektrienergia tootjaid, tarbimiskajas osalevaid
turuosalisi või energiasalvestusega tegelevaid
ettevõtjaid ja agregeerimisega tegelevaid
turuosalisi;
14. Eelnõu punkt 10 - Sellega on kavandatud suletud Mittearvestatud
jaotusvõrgu mõistet laiendada Säte eelnõust kustutatud.
energiakogukondadega ning sellest johtuvalt
võidakse suletud jaotusvõrgu kaudu varustada ka
kodutarbijaid. Samas on jäänud kirjeldamata
suletud jaotusvõrgu ettevõtja tegevusega seotud
raamistik. Seletuskirja lk.9 Neil peab olema
lubatud turul tegutseda võrdsetel tingimustel ja
konkurentsi moonutamata ning neile peaksid
proportsionaalselt ja mittediskrimineerival viisil
kohalduma samad õigused ja kohustused kui
teistele turul olevatele elektriettevõtjatele. Neid
õigusi ja kohustusi tuleks kohaldada vastavalt
nende rollile, näiteks tarbija, tootja, müüjana,
edastajana või agregaatorina. „Õigused ja
kohustused“ on tingivas kõneviisis.
Sellega võib nõustuda, kui viia sisse (§64?)
Elektrilevi poolt eelnevalt pakutud säte:
Kui isik on pärast alates 2003. aasta 1. juulit
ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma
elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei
ole tegevusloaga võrguettevõtja võrk, kohustub isik
taotlema tegevusloaga võrguettevõtja võrguteenuse
kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist
kehtivas korras.
15. Eelnõu punkt 11 - Keeleliselt on mõiste sisu Osaliselt arvestatud
ebaselge. Selles kontekstis jääb teenuse sisu Eelnõu muudetud
arusaamatuks.
Sõnastusettepanek - 223) sagedusega mitteseotud
tugiteenus – teenus, mida kasutab võrguettevõtja
püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks
reaktiivvoolusisestuseks, kohaliku võrgu
stabiilsusinertsiks, isekäivitusvõimeks ja
saartalitlusvõimeks
16. Eelnõu punkt 13 – sõnastusettepanek 233) Mittearvestatud
tarbimiskaja – elektri tarbimise koormuse Lepingu olemasolu vajadus
muutmine tarbijate nõusolekul, mis seisneb katab tarbija nõusoleku ära.
tarbimise muutmises vastuseks turusignaalidele,
sealhulgas vastuseks ajas muutuvale elektrihinnale
või rahalistele stiimulitele, või vastuseks tarbija kas
iseseisvalt või energiavahendaja kaudu tehtud ja
aktsepteeritud pakkumisele müüa komisjoni
rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014, milles
käsitletakse andmete esitamist ja millega
rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikust
29
ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikkli 8
lõiked 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121–142)
artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu
hinnaga tarbimise vähendamist või suurenemist;
17. Eelnõu punkt 13 234) tarkvõrk – ettepanek mõiste Arvestatud
kustutada Eelnõu muudetud
18. Eelnõu punkt 14 262) tugiteenus – Mittearvestatud
sõnastusettepanek: teenus, mis on vajalik ülekande- Käitamine on sobivam, sest siin
või jaotusvõrgu talitluseks, sealhulgas on mõeldud paigaldatud
tasakaalustamine ja sagedusega mitteseotud elektriseadmete ja -võrkude töös
tugiteenus, välja arvatud koormuse juhtimine; hoidmist.
19. Eelnõu punkt 14 263) täielikult integreeritud Mittearvestatud
võrgukomponent – Direktiivis esitatud sõnastuse
sõnastusettepanek: võrgukomponent, sealhulgas muutmise osas meil nii suurt
salvestusüksus, mis on integreeritud ülekande- või kaalutlusruumi pole.
jaotusvõrku ja mille ainus eesmärk on tagada
ülekande- või jaotusvõrgu turvaline ja töökindel
toimimine, välja arvatud tasakaalustamine ja
koormuse juhtimine;“
20. Eelnõu punkt 15 301) võrgukasutaja – Mittearvestatud
sõnastusettepanek: füüsiline või juriidiline isik, kes Võrgukasutaja muudetud
tarnib või võib tarnida elektrienergiat ülekande- võrguühenduse kasutajaks.
või jaotusvõrku või kellele tarnitakse või võidakse
tarnida ülekande- või jaotusvõrgust
elektrienergiat;
21. Eelnõu punkt 16 331) võrkudevaheline ühendus – Mittearvestatud
Ettepanek mõiste kustutada Sellisena on direktiiv sõnastatud
ning siin meil kaalutlusruumi
pole
22. Eelnõu punkt 17 341) väikeettevõtja – Mittearvestatud
Ettepanek mõiste kustutada Sellisena on direktiiv sõnastatud
ning siin meil kaalutlusruumi
pole
23. Eelnõu punkt 18 sõnastusettepanek – Mittearvestatud
35) ülekandmine - elektrienergia edastamine Sellisena on direktiiv sõnastatud
vastastikku seotud ülikõrgepinge- ja ning siin meil kaalutlusruumi
kõrgepingevõrkudes, kuid mitte tarnimine pole
24. Eelnõu punkt 21 sõnastusettepanek - Mittearvestatud
Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes Otseliiniga seonduv ettevõtja on
toodab elektrienergiat, tegeleb ülekandmise, juba seaduses sisustatud (vt.
otseliini kaudu elektrienergia edastamise, ELTS § 9).
jaotamise, agregeerimise, tarbimiskaja, energia
salvestamise, müümise või ostmisega.“;
25. Eelnõu punkt 22 - Selle termin alla ei lähe suletud Mittearvestatud
jaotusvõrguettevõtja mõiste. Lisaks ei ole suletud Ei ole seotud direktiivi
jaotusvõrguettevõtja kohustusi ega õigusi ülevõtmisega
sisustatud.
Direktiiv: Suletud jaotusvõrke käsitatakse
käesoleva direktiivi tähenduses jaotusvõrkudena.
30
Sõnastusettepanek - Jaotusvõrguettevõtja on
juriidiline isik, kes vastutab jaotusvõrgu kaudu
võrguteenuse osutamise, edastatud elektrienergia
koguste mõõtmise ja jaotusvõrgu vajaduspõhise
arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja
asjakohasel juhul jaotusvõrgu sidumise eest teiste
võrkudega
29) võrk - seadmed ja komponendid, mis on
omavahel ühendatud funktsionaalselt terviklikuks
ehitiseks, mis on ette nähtud võrguteenuse
osutamiseks. Võrguks ei loeta käesoleva seaduse
tähenduses tarbijapaigaldisi;
30) suletud jaotusvõrguettevõtja on juriidiline isik,
kes vastutab jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse
osutamise, edastatud elektrienergia koguste
mõõtmise ja asjakohasel juhul jaotusvõrgu
sidumise eest teiste võrkudega. Suletud
jaotusvõrguettevõtjale kohalduvad seaduse §-d …
Lisaks on oluline sisustada suletud
jaotusvõrguettevõtja võimalikud kohustused
(näiteks suletud jaotusvõrguga ühendatud
tootmismooduli nõutekohasuse tõendamine)
26. Eelnõu punkt 23 § 121. Aktiivne tarbija Mittearvestatud.
Lõige 2 punkt 5 - Need õigused on antud juba ka Õigusselguse huvides peab
teiste seadustega, ei ole põhjust siin neid korrata. termin olema defineeritud.
Ühtlasi on tegemist direktiivi
terminiga, mistõttu peab seda
ELTS-s kajastama.
1
27. Eelnõu punkt 23 § 12 . Aktiivne tarbija Mittearvestatud.
Lõige 3 - haldamine on planeerimine, ohje ja seire Õigusselguse huvides peab
- ehk intellektuaalne töö paigaldamine on füüsiline termin olema defineeritud.
töö. Rolli ei saagi ju delegeerida, delegeerida saab Ühtlasi on tegemist direktiivi
tegevusi. Seda tõsiasja ei ole vaja seadusesse terminiga, mistõttu peab seda
kirjuatda. ELTS-s kajastama.
1
28. Eelnõu punkt 23 § 12 Aktiivne tarbija Osaliselt arvestatud
Lõige 5 sõnastusettepanek: Aktiivne tarbija maksab Eelnõu ja seletuskiri muudetud.
edastamistasu elektrienergia võrgust tarbimise
eest, kuid salvestatud elektrienergia uuesti võrku
andmise eest edastamistasu ei rakendata.
29. Eelnõu punkt 23 § 121 Aktiivne tarbija Mittearvestatud.
Lõige 6 – ettepanek lõige kustutada Õigusselguse huvides peab
kuna mingit komplekspaindlikusteenuse mõistet ei termin olema defineeritud.
ole, siis ei on kõik paindlikusteenused iseseisvad ja Ühtlasi on tegemist direktiivi
ei eristata, kas neid osutatakse üheagselt või mitte. terminiga, mistõttu peab seda
ELTS-s kajastama.
2
30. Eelnõu punkt 23 § 12 . Energiakogukond Osaliselt arvestatud
Lõige 1 punkt 3 - Juhul, kui ELV ettepanekut § 64 Eelnõu muudetud
osas sisse ei võeta, siis on mõistlik loetelust
eemaldada jaotamine või lisada jaotamisele ka
ülekandmine energiakogukonna poolt osutatavate
31
teenuste hulka. Väga oluline on sel juhul lahti
seletada jaotamise mõiste.
§64 ettepanek (vt all):
Kui isik on pärast alates 2003. aasta 1. juulit
ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma
elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei
ole tegevusloaga võrguettevõtja võrk, kohustub isik
taotlema tegevusloaga võrguettevõtja
võrguteenuse kasutamiseks taotlema
võrguühenduse loomist kehtivas korras.
Kui energiakogukond tegeleb elektri jaotamisega,
siis kuidas saab järgmise lõike alusel liige
kogukonnast välja astuda?
Sätestamata on kogukonna (arendus) kohustus(ed)
liikmete ees?
31. Eelnõu punkt 23 § 122. Energiakogukond Osaliselt arvestatud
Lõige 2 - Jaotusvõrguettevõtjal on kohustus oma Eelnõu muudetud
teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamise
jätkamine tagada? Kes katab kulud?
Puuduvad põhimõtted, kuidas välja astumine
toimuda saab – millistel tingimustel, millise
etteteatamise ajaga ja viisil, millised õigused ja
kohustused jäävad osapooltele?
Võrguteenuse edasise osutamisega seonduv on
reguleerimata. Selge ei ole kogukonna vastutus,
samaselt suletud jaotusvõrgu ettevõtjaga.
32. Eelnõu punkt 23 § 122. Energiakogukond Mittearvestatud
Lõige 6 - Energiakogukond ei ole bilansihaldur. Ta Direktiiv lubab
peab bilansihalduri valima, kuid selleks ise olla ei energiakogukonnal olla
saa. bilansihaldur
33. Eelnõu punkt 24 - Ettepanek ühtlustada Mittearvestatud
võrgueeskirjas olevate tootmismoodulite Muudatus ei ole seotud direktiivi
kategooriatega. ülevõtmisega
34. Eelnõu punkt 33 § 422. Tarbimiskaja agregeerimise Mittearvestatud
kaudu Mitmust on vaja toonitada, sest
Lõige 3 – sõnastusettepanek: Võrguettevõtja elektriturge on mitmeid
kehtestab kooskõlastatult Konkurentsiametiga
turuosaliste elektriturul tarbimiskajas osalemise
tehnilised nõuded, arvestades elektrituru tehnilisi
näitajaid ja tarbimiskaja suutlikkust.
35. Ettepanek lisada eelnõule paragrahvi 64 täiendav Mittearvestatud
lõige 16 järgnevas sõnastuses: Ei ole seotud direktiivi
(16) Kui isik on pärast 2003. aasta 1. juulit ülevõtmisega
ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma
elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei
ole tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja võrk,
kohustub isik tegevusloaga võrguettevõtja
võrguteenuse kasutamiseks taotlema
võrguühenduse loomist kehtivas korras;
32
Jaotusvõrguettevõtjal on kohustus tagada oma
teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamine ka
neile isikutele (sh juriidilistele), kes on välja
astunud suletud jaotusvõrgust, energiakogukonnast
või mõnest ebaseaduslikult rajatud võrgust (nt
kinnisvaraarendajate näitel). Jaotusvõrguettevõtjal
on kohustus tagada turuosalistele ühendus võrguga
ning seega on oluline reguleerida, et liitumine
toimub sellisel juhul võrdselt teiste turuosalistega.
36. Eelnõu punkt 35 sõnastusettepanek – Osaliselt arvestatud
„Ülekandevõrguettevõtja ei tohi keelduda uue Eelnõu muudetud
elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse
võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus
võivad ilmneda kasutada oleva ülekandevõime
piirangud.“;
Direktiiv: Põhivõrguettevõtja ei tohi keelduda uue
elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse
võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus
võivad ilmneda kasutada oleva ülekandevõime
piirangud, näiteks ülekandevõime piiratus
põhivõrgu kaugemas osas. Põhivõrguettevõtja
esitab vajaliku teabe.
37. Eelnõu punkt 37 § 662. Paindlikkusteenused Mittearvestatud
Lõige 1 – sõnastusettepanek: Direktiivi sõnastus on erinev
Jaotusvõrguettevõtja teeb põhivõrguettevõtjaga
koostööd võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks
osalemiseks siseriiklikul elektriturul.
Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab
põhivõrguettevõtjaga jaotusvõrgu ressurssidel (Kas
silmas on peetud tootmist ja tarbimist?) põhinevate
paindlikkusteenuste osutamise tingimused
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2019/943 artikliga 57 ja komisjoni
määruse (EL) 2017/1485 artikliga 182.
38. Eelnõu punkt 37 § 662. Paindlikkusteenused Osaliselt arvestatud
Lõige 4 – sõnastusettepanek: Jaotusvõrguettevõtja Eelnõu muudetud
kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud vähempakkumises osalemise nõuded
Konkurentsiametiga
39. Eelnõu punkt 37 § 662. Paindlikkusteenused Osaliselt arvestatud
Lõige 5 – sõnastusettepanek: Käesoleva paragrahvi Eelnõu muudetud
lõikes 2 nimetatud vähempakkumist ei pea
korraldama, kui Konkurentsiamet on teinud
kindlaks, et paindlikkusteenuste kasutamine on
majanduslikult ebatõhus või tekitaks tõsiseid
turumoonutusi või põhjustaks ülekoormust.
40. Eelnõu punkt 38 – ettepanek lõige kustutada Mitte arvestatud
Direktiivi säte
33
41. Eelnõu punkt 39 § 7415. Elektrisõidukite Mittearvestatud.
laadimispunkt lõige 1 - Õigusselguse huvides peab
Sellist koostööd tehakse ka teiste turuosaliste ja termin olema defineeritud.
ettevõtetega. Kas on vajalik jätkuvalt seda esile Ühtlasi on tegemist direktiivi
tuua? Või tuleb laadimispunkte terminiga, mistõttu peab seda
omavate/arendavate/käitavate/haldavate ELTS-s kajastama.
ettevõtjatega teha teistsugust koostööd ja kõrvale
kalduda võrdse kohtlemise printsiibist?
42. Eelnõu punkt 39 § 7415 Elektrisõidukite Osaliselt arvestatud.
laadimispunkt lõige 3 – sõnastusettepanek: Eelnõu muudetud
Jaotusvõrguettevõtja võõrandab käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele
mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti või
laadimistaristu avalikul enampakkumisel.
Jaotusvõrguettevõtja võõrandab laadimispunktid
eraldiseisvana või tervikliku laadimistaristuna.
Siinkohal võiks olla sätestatud võimalus
laadimispunktide kogumis võõrandamine. See
peaks olema jaotusvõrguettevõtja enda valik, kas
võõrandada laadimispunktid ükshaaval või
kogumis.
43. Eelnõu punkt 39 § 7415 Elektrisõidukite Osaliselt arvestatud.
laadimispunkt lõige 4 – sõnastusettepanek: Eelnõu muudetud
Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga viie
aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teiste
isikute võimalikku huvi omandada, arendada,
käitada või hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud tingimustel jaotusvõrguettevõtjale
kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või
terviklikku laadimistaristut.
Sellisel juhul tuleb vaadata iga laadimispunkti
eraldi, tänases olukorras on neid 167 tk. Kas
jaotusvõrguettevõtja peab iga 5.a järel hindama, kas
üksikud laadimispunktid on atraktiivsed?
44. Eelnõu punkt 39 § 7415 Elektrisõidukite Osaliselt arvestatud.
laadimispunkt lõige 5 – sõnastusettepanek: Eelnõu muudetud
Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on
isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada
või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat
elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku
laadimistaristut, korraldab jaotusvõrguettevõtja
elektrisõidukite laadimispunkti või tervikliku
laadimistaristu võõrandamiseks avaliku
enampakkumise.
45. Eelnõu punkt 39 § 7416 Energiasalvestusüksus Mittearvestatud
lõige 3 – Direktiiv: Kui energiasalvestusüksused on Sätte lisamise vajadus tuleneb
täielikult integreeritud võrgukomponendid, mida ei otseselt direktiivist
kasutata tasakaalustamiseks ega ülekandevõime
piiratuse juhtimiseks, siis ei peaks reguleeriva
34
asutuse nõusoleku korral võrguettevõtjaid allutama
sama rangetele energiasalvestusüksuste omamise,
arendamise, haldamise ja käitamise piirangutele.
Täielikult integreeritud võrgukomponendid võivad
olla sellised energiasalvestusüksused nagu
kondensaatorid või hoorattad, mis võivad pakkuda
võrgu turvalisuse ja töökindluse jaoks olulisi
teenuseid ning aidata võrgu eri osi sünkroniseerida.
Direktiivis toodud näitlik loetelu ei ole piirav, kuid
silmas tuleb pidada, et täielikult integreeritud
võrgukomponendi puhul ei ole vajalik
Konkurentsiameti eraldiseisvat otsust.
46. Eelnõu punkt 39 § 7416 Energiasalvestusüksus Mittearvestatud
lõige 3 punkt 2 - See on juba täielikult integreeritud Sätte lisamise vajadus tuleneb
komponendi tunnus. otseselt direktiivist
47. Eelnõu punkt 39 § 7416 Energiasalvestusüksus Mittearvestatud
lõige 4 - Punktil puudub praktiline väärtus, kui Sätte lisamise vajadus tuleneb
tegemist on täielikult integreeritud otseselt direktiivist
võrgukomponendiga.
48. Eelnõu punkt 47 sõnastusettepanek - Füüsilisest Mittearvestatud
isikust turuosalisele edastatakse käesoleva Sätte lisamise vajadus tuleneb
paragrahvi lõikes 2 nimetatud teade kirjalikult või otseselt direktiivist
elektroonilise sidevahendiandmeid või
kontaktandmeid kasutades
49. Eelnõu punkt 50 – ettepanek lõige kustutada Mittearvestatud
Sätte lisamise vajadus tuleneb
otseselt direktiivist
Eesti Gaas
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Eelnõuga tuuakse EltSi sisse aktiivse tarbija Osaliselt arvestatud
regulatsioon (planeeritavad § 3 p 14,§ 121). Eelnõu muudetud
Planeeritava § 121 lg 2 punktist 5 nähtub, et
aktiivsetele tarbijatele rakendatakse võrgutasusid,
milles arvestatakse eraldi võrku saadetud elektrit ja
võrgust tarbitud elektrit. Seni ei ole iseseisvalt
elektrienergiat tootnud või otseliini kaudu toodetud
elektrit võrku edastanud tarbijatele võrgutasusid
selliselt rakendatud. Leiame, et taoliste tasude
kehtestamisel tuleb vältida tagasiulatuvaid
muudatusi juba olemasolevates tootmisseadmetes
toodetud elektri tootjate ja tarbijate suhtes. Meie
hinnangul mõjuks see laastavalt riigi taastuvenergia
sektori investeeringukliimale. Olemasolevate
tootmisseadmetega elektrienergia tootjatel ja
sellise elektrienergia tarbijatel oli investeeringu
otsustamise hetkel õigustatud ootus olemasolevale
võrgutasude süsteemile. Tootmissuunaliste
35
võrgutasude kehtestamine oleks oluline koormav
muudatus võrgutasude süsteemi põhimõtetes.
Aktiivsete tarbijate poolt võrku saadetud elektri
võrgutasude põhimõtete väljatöötamisel tuleks
kindlasti arvestada riigi kliimapoliitika eesmärkide
täitmisega. Fluktueerivate loodusressursside (nagu
päike) kasutamisel elektritootmisel, on tootmise ja
tarbimise tasakaalu saavutamine just kodu- ja
väiketarbijate puhul keeruline. Täiendavad
tootmissuunalised võrgutariifid vähendavad
selliste tarbijate stiimulit ja huvi elektri
hajatootmisega tegeleda. Meie hinnangul tuleks ka
edasiulatuvalt kehtestada erand väikestele
tootjatele, kelle tootmisseadme netovõimsus on
kuni 50 kW, arvestades nende vähest mõju võrgu
üldkuludele.
Pigem on hajatootmise üldine mõju positiivne.
Süsteemselt hajutatud elektritootmine omab
toetavat mõju elektrivõrgu talitlusele ja
efektiivsusele. Hajatootmine vähendab
võrgukadusid ning toetab jaotusvõrku
tiputarbimise ajal. Lisaks aitab vähendada vajadust
teha investeeringuid jaotusvõrgu läbilaskevõime
suurendamiseks. Sellest lähtuvalt tuleks läbi viia
analüüs, selgitamaks välja millises mahus omavad
aktiivsed tarbijad positiivset mõju võrgu talitlusele.
Analüüsi tulemusel tuleks määratleda piirmäär
(aktiivsete tarbijate osakaal jaotusvõrguga liidetud
tootmisvõimsustest), mille saavutamisel hakatakse
tootmissuunalisi tariife aktiivsetele tarbijatele
rakendama. Näiteks Portugalis on selliseks
piirmääraks seatud 3%.
2. Mõningaid küsimusi tekkis seoses kodanike Osaliselt arvestatud
energiakogukondadega (planeeritav 122), mistõttu Seletuskiri muudetud
palume selle idee seletuskirjas rohkem lahti
seletada.
Kuna kodanike energiakogukonna näol on tegemist
uue moodustisega, siis palume seletuskirjas
täpsemalt välja tuua, kas kodanike
energiakogukonnaks saab lugeda vaid kindlas
piirkonnas tegutsevat juriidilist isikut või ei pea
kogukonna tegevus olema kuidagi mõne
piirkonnaga seotud.
Oleme aru saanud, et kodanike energiakogukond
või tegutseda nii uute, kui ka juba olemasolevate
varade baasil. See on eriti aktuaalne elektrienergia
tootmisega ja jaotamisega tegelemisel. Palume
seda seletuskirjas lähemalt selgitada.
36
3. Eelnõuga täiendatakse EltSi §-ga 7415. Tervitame Mittearvestatud
mõtet, mille kohaselt on jaotusvõrguettevõtjal Konkurentsiamet kinnitab
kohustus laadimispunkti panemiseks avalikule enampakkumise tingimused
enampakkumisele. Et välistada ebamõistlikke ning tagab hinna mõistlikuse
enampakkumise tingimusi, teeme ettepaneku
lisada, et enampakkumise alghind peab olema
mõistlik. Näiteks lähtuma vara bilansilisest
väärtusest.
4. Eelnõuga luuakse uus § 821, mis reguleerib Mittearvestatud
võrdlemisvahendit. Leiame, et viidatud § lg-ga 7 on Võrdlemisvahend peab olema
mindud kaugemale direktiivis nõustust, kuna on kättesaadav kõigi jaoks, et
kohustatud elektrimüüjat edastama oma kõigi võrrelda pakkumisi, seal hulgas
pakutavate elektripakettide andmed. Kuna kodutarbijatele ja
paragrahvi ja direktiivi eesmärk on anda teavet mikroettevõtjatele peab olema
kodutarbijatele ja mikroettevõtjatele, siis ilmselgelt võrdlusvahend tasuta
ei saa kohustus hõlmata kõiki pakette. Samas ei juurdepääsuga.
peaks ka kodutarbijate ja mikroettevõtjate puhul
olema kohustust edastada kõiki pakutavaid pakette,
müüjal peaks olema valikuvõimalus. Direktiivist
„kõigi“ pakettide info edastamise kohustust ei tule,
seega palume jätta see sõna eelnõust välja.
Lisaks juhime tähelepanu, et samas lõikes on
esitatud kohustus esitada teave võrdlemisvahendi
käitajale ja süsteemihaldurile, kuid § 39 lg 9
kohaselt ongi süsteemihaldur ise võrdlemisvahendi
käitaja.
5. Soovime teha mõned ettepanekud ka eelnõu Arvestatud.
terminoloogia kohta. Eelnõus on mõnel juhul Eelnõu muudetud
defineeritud termineid, mida eelnõu tekstis ei
kasutata, nt terminid „horisontaalselt integreeritud
ettevõtja“, „sidusettevõtja“ ja „väikeettevõtja“.
Definitsiooni andmise ainuke eesmärk on selgitada
tekstis kasutatud terminit. Seetõttu soovitame
viidatud mõisted välja jätta.
6. Lisaks on Eesti Gaasil ettepanek täiendada Mittearvestatud
eelnõud EltS § 59 lg 25 muudatusega. Viidatud sätte Ei ole seotud direktiivi
kehtiva sõnastuse kohaselt võib tootja alla 50 kW ülevõtmisega
elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud
elektrienergia eest saada elektri tootmise eest
toetust juhul, kui elektrienergiat toodetakse
hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril ning
asjakohase tootmisseadme rajamiseks ei ole tootja
saanud riigilt investeeringutoetust.
Tootmisseadmete planeerimisel ja ehitamisel
sõltub tootja suurel määral võrguettevõtete
võimekusest vajalike mõõtepunktide
väljaehitamisel. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku
võtta arvesse toetuse määramisel tootmisseadme
valmimistähtaega sõltumata võrguliitumise
valmimise ajast, ehk elektrienergia tootmise nõude
37
asemel kasutada põhimõtet, et tootmisseade peab
olema võimeline elektrienergiat tootma. Sama
põhimõtet kasutati ka kuni 1 MW tootmisseadmete
puhul.
Arvestades, et Eestile antud riigiabi loas puudub
viide kuni 50 kW tootmisseadmete eraldiseisvale
käsitlusele, on meie ettepanek suurendada EltS § 59
lg 25 piirmäära. Võttes arvesse Eesti keskmisi
äriettevõtteid oleks mõistlik piir vähemalt 200 kW,
et katta arvestaval määral selliste ettevõtete
energiatarbimist taastuvenergiaga.
Eestis taastuvenergiat tootvate seadmete rajamine
on edukalt hoogu kogunud, kuid arvestades toetuse
peatset lõppemist, lõppeks seadmete rajamine
alates 2021 peaaegu täielikult. Inimeste teadlikkus
on aga alles sel aastal oluliselt tõusnud. Seega
aitaks taastuvenergia tootmist Eestis oluliselt
suurendada toetuse tähtaja edasilükkamine. Palume
kaaluda riigiabiloa, ja sellest tulenevalt ka EltS § 59
lg 25 muutmist selliselt, et toetust makstakse kuni
31.12.2023.
7. Täiendavalt teeme ettepaneku vähempakkumisele Mittearvestatud
pandava taastuvenergia tootmise toetuse koguse Ei ole seotud direktiivi
suurendamiseks. Alla 1 MW tootmisseadmete ülevõtmisega
rajamise iga-aastane maht ei ole proportsioonis riigi
taastuvenergia eesmärkidega. Vähempakkumise
mahtu tuleks oluliselt suurendada, arvestades, et
vähempakkumisel kujuneb toetuse määr
madalamaks kui seni kehtiv toetusmäär.
Samamoodi tuleks riigi jaoks parima tulemuse
saavutamiseks pikendada tähtaega
vähempakkumisel edukaks kuulutatud pakkujate
tootmisseadmete valmimise osas. Eriti positiivset
mõju omavad sellised energiasektori projektid
hetke kriisiolukorrale ning aitavad sellest
taastumisel.
Eesti Elektritööstuse Liit
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Elektrituru seaduse mõistete selgem sisustamine. Osaliselt arvestatud.
Liit teeb ettepanekud eelnõu terminoloogia ja Eelnõu muudetud
mõistete kohta, mis vajaksid selgemat sisu või
eelnõu tekstist välja jätmist. Eelnõus on
määratletud mõisteid, mida eelnõu tekstis ei
kasutata: „horisontaalselt integreeritud ettevõtja“,
„sidusettevõtja“ ja „väikeettevõtja“. Seetõttu
soovitame antud mõisted võimalusel eelnõust välja
jätta. Samas on vajalik mõistete „elektriettevõtja“,
38
„jaotusvõrguettevõtja“ ning „suletud jaotusvõrgu
ettevõtja“ täpsem sisustamine eelnõus, sest näiteks
eelnõus jaotusvõrguettevõtja mõistes nimetatud
käitamine ja hooldamine kuulub olemuslikult
seadme ohutuse seaduse valdkonda. Samuti on
eelnõus jäänud määratlemata suletud jaotusvõrgu
ettevõtja mõiste ning täpsustamata sellise ettevõtja
õigused ja kohustused ning asjaolud kuidas need
lõimuvad tegevusloaga võrguettevõtja tegevusloa
tingimustega. Eeltoodu võib kaasa tuua suletud
jaotusvõrguga ühendatud turuosaliste
varustuskindlusega ja võrguteenuse osutamise
jätkuvusega seotud probleeme
2. Elektrituru direktiivi rangema sõnastuse Osaliselt arvestatud
rakendamise põhjendamatus Eestis. Euroopa Liidu Eelnõu muudetud
elektri siseturu direktiiv ei näe ette teatud
piirangute kehtestamist ning eelnõus tehtav
ettepanek seab Eesti jaotusvõrgud ebavõrdsemasse
konkurentsipositsiooni võrreldes teiste
liikmesriikide ettevõtetega. Direktiivi sätted ei
keela olla elektriettevõttel elektri jaotusvõrgu
omanikuks ning ei keela elektriettevõtte juhatuse
või nõukogu liikme määramist elektri jaotusvõrgu
nõukogusse. Seletuskirjas väidetu, et võetaks üle
direktiivi 2019/944 sätted, on põhjendamatu. Antud
redaktsioon on EL elektri siseturu direktiivides
olnud alates ajast direktiivi 2003/54 vastu
võtmisest, mis rakendus 2007. aastal. Täna kehtiv
elektrituruseaduse sisu ja sõnastus juba tagavad
täies ulatuses siseturu direktiivi (EL) 2019/944
artikli 35 nõuete efektiivse täitmise. Täiendavad
piirangud eelnõus ei ole Eesti kontekstis
põhjendatud ega vajalikud ja ka direktiiv ise
sätestab, et sõltumatuse tagamisel ei teki kohustust
jaotusvõrgu varade eraldamiseks vertikaalselt
integreeritud ettevõtja omandist. Muudatus ei
võimaldaks ükskõik millisel emaettevõttel teostada
oma tütarettevõttest elektri jaotusvõrguettevõtja
suhtes õigusi, mis on Euroopa Liidu regulatsiooni
poolt lubatud. Seega on asjaolu, et ainult ühe Eesti
elektri jaotusvõrgu suhtes soovitakse rakendada
selliseid nõudeid on ilmselgelt ebaproportsionaalne
ja diskrimineeriv. Elektrituru direktiiv lubab
ettevõtte omanikul määrata enda esindajaid elektri
jaotusvõrguettevõtte nõukogu liikmeteks ning ka
Eestis ei ole alust seda põhimõtet kitsendada.
3. Elektrienergia salvestamine. Teeme ettepaneku Arvestatud
määratleda mõiste „salvestamine“ eelnõus Eelnõu muudetud
sõnaselgemalt, sest tegemist võib olla ka teatud
salvestusüksustega, mis ei ole elektrivõrgu üksus.
39
Näiteks salvestamine võib toimuda turuosaliste
elektripaigaldistes, sh elektriautode akudes.
Seetõttu saab „energiasalvestusüksus“ olla ka
üksus, millega salvestatakse elektrienergiat
väljaspool elektrivõrku. Energiasalvestusüksusele
tasude kohaldamine võiks samuti olla sätestatud, et
salvestatud elektrienergia võrku andmisel või
võrguettevõtjatele paindlikkusteenuste osutamisel
vabastatakse võrku antud elektrienergia mõõdetud
andmete põhistest tasudest. Antud ettepanekud
võimaldavad direktiivis sätestatult laiemalt elektri
salvestamist elektrisüsteemis, aga mitte ainult
elektrivõrgus nagu on sätestatud eelnõus. Eesmärk
on laiendada elektri salvestamise õigust kõikidele
turuosalistele. Samuti täiendada eelnõus
elektripaigaldise mõistet salvestusüksusena ja
arvata sellise üksuse hulka ka elektrisõiduki aku.
Topeltmaksustamise vältimiseks teeme ettepaneku
vabastada salvestatud elektrienergia võrku
andmisel või võrguettevõtjale paindlikkusteenuse
osutamisel võrku antud elektrienergia mõõdetud
andmete põhistest võrgutasude, elektriaktsiisi ja
taastuvenergia tasu maksmise kohustusest.
Viimane ettepanek tuleks kehtestada sõltumata
sellest, milline turuosaline salvestamisega tegeleb.
Eelnõus on sätestatud, et seda saab rakendada ainult
aktiivsete tarbijate suhtes, mis tähendab seda, et
eelnõu diskrimineerib välja pakutud sõnastuse
kohaselt kõigi teiste turuosaliste tegutsemist
salvestuse valdkonnas. See ei ole korrektne.
4. Elektritranspordi laadimistaristu. Liit teeb Osaliselt arvestatud
ettepaneku lisada eelnõus laadimispunkti mõistele Eelnõu muudetud
ka laadimistaristu mõiste. Antud mõiste lisamine
võimaldaks elektri jaotusvõrguettevõtjatel
siseriiklikust olukorrast lähtudes oma seadusest
tulenevaid kohustusi tõhusamalt täita. Samuti on
laadimistaristu tervikuna käsitlemine, silmas
pidades tehnilisi ja teatud üleriigilisi eesmärke,
otstarbekohane. Eelnõus esitatud kohustus viia
turutestid läbi ainult laadimispunktide lõikes ning
turu huvi korral panna taristu osad
enampakkumisele eraldi laadimispunktide kaupa,
killustab liigselt arengujärgus olevat
elektrisõidukite laadimisega seonduvat taristut.
Antud lähenemine ei toeta elektritranspordi
laadimistaristu kui terviku arengut. Sellest lähtuvalt
on mõistlik ka täiendada avaliku konsultatsiooniga
ja laadimispunktide võõrandamisega seotud eelnõu
sätteid.
40
5. Sõltumatu energiavahendaja õigused ja Osaliselt arvestatud
kohustused. Eelnõu sätestab, et agregeerimisega Eelnõu muudetud
tegeleval turuosaliselt peab olema bilansivastutus,
samas on kõrvale jäetud sõltumatu
energiavahendaja tegevusest põhjustatud kulude
hüvitamine teistele turuosalistele, näiteks
agregeeritava tarbija elektrimüüjale või
bilansihaldurile. Juhul kui eelnõu teksti ei täiendata
siis diskrimineeritakse teisi turuosalisi
(bilansihaldurid, müüjad) ning võimaldatakse
sõltumatutel energiavahendajatel ja nende poolt
agregeeritavatel tarbijatel tegutseda mitte
turupõhiselt. Samas ei ole eelnõust tekstist
võimalik mõista kuidas erinevad elektrimüüja ja
agregaator. Liidu ettepanek on täiendada eelnõu
seletuskirja võrdleva kirjeldusega bilansihalduri,
elektrimüüja ja agregaatori õiguste ja kohustuste
erinevuse kohta, et tekiks õigusselgus erinevate
osapoolte õiguste ja kohustuste kohta.
6. Süsteemihalduri poolt hangitavad teenused. Liit Arvestatud
teeb ettepaneku täiendada eelnõu § 1 p 11, 14, 29 ja Seletuskiri muudetud
37 sõnastust eesmärgiga kohustada
põhivõrguettevõtjat lähtudes direktiivi artiklist 51
koostama ja järgima pikaajalist plaani süsteemi
tugiteenuste hankimiseks. Antud ettepaneku
selgem sätestamine annaks turuosalistele selguse
põhivõrguettevõtja poolt turult hangitavate
teenuste osas ja piiraks võimalusi tugiteenuste
mitte-turupõhiseks kasutamiseks, mis ei ole
kooskõlas direktiivi põhimõtetega.
Eesmärk oleks toetada teenuste hankimisel
läbipaistvat avalikku vähempakkumist ning
suunata põhivõrguettevõtja ja Konkurentsiameti
kindlalt turutestide läbiviimise protsessi.
7. Sõltumatu hinnavõrdlusportaal. Eelnõu kohaselt Arvestatud
peab süsteemihaldur looma sõltumatu Eelnõu muudetud
võrdlusvahendi 2021. aasta lõpuks ning see peab
võimaldama võrrelda kõigi elektrimüüjate
hinnapakette tarbijatele, kelle aastane
elektritarbimine ulatub 100 MWh-ni. Liit teeb
ettepaneku täiendada ja muuta eelnõu § 1 punkti 4,
sest eelnõu sätted on võrreldes direktiiviga
rangemad seades elektrimüüjatele kohustuse
esitada hinnavõrdlusportaalidele informatsiooni
kõikide tarbijatele pakutavate hinnapakettide
kohta. Samas on hinnapaketid erineva
ülesehitusega, mistõttu tarbijad ei saa adekvaatset
võrdlusbaasi ning see tekitab omakorda
ebaselgust. Kõikide hinnapakettide avaldamise
asemel tuleks võrgueeskirjaga sätestada
41
süsteemihaldurile edastatava informatsiooni
ühtsed karakteristikud ja nõuda elektrimüüjatelt
üksnes nimetatud alustel hinnainformatsiooni
edastamist süsteemihaldurile. Antud ettepanek
tekitab ühtsetel alustel süsteemihaldurile
informatsiooni, mida on võimalik omavahel
võrrelda ja tarbijale mõistetavalt esitada.
Nimetatud karakteristikute loomisel tuleks lähtuda
asjaolust, et need toetaks uute ja innovaatiliste
teenuste arendamist ja ei pärsiks ettevõtete
motivatsiooni luua eristuvaid ja tarbijatele
atraktiivseid hinnalahendusi.
8. Energiakogukonnad. Direktiiv annab riikidele Mittearvestatud
õiguse lubada energiakogukonnal saada Säte jääb eelnõust välja
jaotusvõrguettevõtjaks üldises korras või suletud
jaotusvõrgu ettevõtjaks. Eelnõu seletuskirja
kohaselt lubatakse energiakogukondadel jaotada
elektrienergiat kogukonna siseselt läbi suletud
jaotusvõrgu, samas säilitades liitumise
tavavõrguga. Kehtiva elektrituruseaduse kohaselt
on suletud jaotusvõrk geograafiliselt piiratud
üksus. Eelnõu seletuskiri sätestab, et
energiakogukonna loomine ei ole piiritletud ega
seotud kinnistu piiridega, võrgu pikkusega jm. Liit
teeb ettepaneku eelnõu sõnastust täpsustada,
määratledes täpsemalt energiakogukonnad ja
suletud jaotusvõrgud. Lisaks teeme käesolevaga
eelnõu väljatöötajale ettepaneku hinnata, kas
kavandatud seaduse muudatus tekitab
tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjal probleeme oma
kohustuste täitmisel teeninduspiirkonnas
võrguteenuse osutamisel, sest on selgusetu, kes
katab vastavad kulud näiteks kehtestatud
solidaarsusprintsiibi lõhkumisega?
Energiakogukondade on võimalus pakkuda
odavamat elektri jaotamise teenust põhjusel, et
jaotusvõrguettevõtete teenuse hinnad linnades on
tegelikest kuludest oluliselt kõrgemad seoses
maapiirkonnas tekkivate suurte kulude tõttu.
Eelnõu seletuskirjas võiks olla kajastatud vastava
riski suurus ning sellega kaasnevad mõjud, sh
sotsiaal-majanduslikud mõjud.
Eesti Energia
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Jaotusvõrguettevõtte nõukogu koosseis Osaliselt arvestatud
Ettepanek: Muuta eelnõu § 1 punkti 26 (ElTS Eelnõu muudetud
paragrahv 18 lõige 1) sõnastust järgmiselt: „(1) Kui
42
jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000
tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse või
nõukogu liige samal ajal olla
jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu
seotud elektriettevõtja juhatuse või nõukogu liige
ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga
ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase
majandustegevuse eest.“;
Põhjendused: EE teeb ettepaneku loobuda
jaotusvõrguettevõtte juhtimislikes erisustes
karmimate piirangute seadmisest, kui on sätestatud
elektrituru direktiivis. EE ettepaneku kohaselt
peaks jaotusvõrguettevõtte omaniku seaduslikel
esindajatel olema ka edaspidi õigus tegutseda
jaotusvõrguettevõtte nõukogu liikmena. Uus
direktiiv, nagu ka sellele eelnenud direktiivid
jätavad jaotusvõrgu nõukogule üksnes väga kitsa
otsustuspädevuse, mis on seotud otseselt omaniku
poolt ettevõttesse pandud vara väärtuse tagamisega
ning välistab nõukogu sekkumise tegevjuhtimisse.
Direktiiv lubab omanikul määrata enda esindajaid
jaotusvõrguettevõtte nõukogu liikmeteks ning ka
Eestis ei ole põhjust seda keelata.
Viimast kinnitab ka lähiriikide praktika. Näiteks
Leedus kuulub Ignitis Gruppi (tegeleb nii elektri
tootmise, kui ka müügiga) 1,6 miljonit klienti
teenindav jaotusvõrgu ettevõte Energijos
Skirstymo Operatorius AB, mille nõukogus
osalevad Ignitis Grupi juhatuse esimees ja
finantsdirektor. Leedus kehtivad õigusaktid sellist
praktikat mingil viisil ei keela ja EE-le teadaolevalt
ei ole Leedul kavas kehtivat regulatsiooni selle osas
ka muuta, sest direktiivi sätteid
jaotusvõrguettevõtte juhtimislike erisuste osas pole
juba pikemat aega muudetud.
Läti suurim jaotusvõrguette AS Sadales Tikls (üle
800 000 kliendiga) kuulub kohaliku elektritootja ja
müüja Latvenergo gruppi (Latvenergo omab 100%
AS Sadales Tikls aktsiatest). Kuigi Sadales Tikls’i
puhul on ettevõtte nõukogu ja aktsionäride
üldkoosoleku rollid ühendatud (nõukogu ettevõtte
struktuur ette ei näe), siis on jaotusvõrguettevõtte
juhatus kohustatud üldkoosolekuga (ehk
Latvenergo juhatusega) kooskõlastama enda
aastaeelarve ja olulisemad majanduslikud
eesmärgid. Lätis kehtiv regulatsioon seda ei keela,
küll keelab regulatsioon emaettevõttel sekkuda
jaotusvõrguette igapäevasesse majandustegevusse.
43
EE-le teadaolevalt ei ole ka Lätis kavas hetkel
kehtivat regulatsiooni muuta.
Seetõttu jääb eelnõus esitatud MKM-i ettepanek
elektrituruseaduse muutmise osas viitega EL-i
direktiivi sätete muutusele arusaamatuks. MKM-i
ettepanekut vastustavad täiendavad õiguslikud
põhjendused on lisatud käesoleva kirja juurde
lisana.
2. Energia salvestamine Osaliselt arvestatud
Ettepanekud: Muuta eelnõu § 1 punkti 5 (ElTS Eelnõu muudetud
paragrahv 3 punktid 83 ja 84) järgmiselt:
83) energia salvestamine – elektrienergia
muundamine salvestatavaks energiaks, sellise
energia salvestamine ning seejärel
taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine
muu energiakandjana eesmärgiga lükata
elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest
hilisemale ajale või optimeerida koormusi
elektrisüsteemis, kui eelnevaga kaasneb
salvestatud elektrienergia müümine elektriturul;
elektrienergia salvestamine – elektrivõrgus
elektrienergia lõppkasutamise edasilükkamine
tootmise hetkest hilisemale ajale või elektrienergia
muundamine salvestatavaks energiaks, sellise
energia salvestamine ning seejärel selle
taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine
muu energiakandjana;
84) energiasalvestusüksus – elektripaigaldis, kus
salvestatakse energiat, sh elektrisõiduki aku
elektrivõrgu üksus, millega salvestatakse
elektrienergiat.
Täiendada eelnõu § 1 punkti 5 (ElTS paragrahv 3
punkt 9) järgmiselt: 9) elektripaigaldis –
elektrienergia tootmiseks, edastamiseks,
muundamiseks, salvestamiseks, mõõtmiseks,
müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete,
juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum.
Täiendada eelnõu § 1 punkti 5 (ElTS paragrahv 3
punkt 23) järgmiselt: 23) süsteem – elektrienergia
tootmise, edastamise ja tarbimise tehniline
süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil
asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega,
tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega
ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja
44
sidesüsteemidega ning elektrit tarbivad seadmed,
s.h energiasalvestusüksused.
Täiendada eelnõu uue paragrahviga „Tasude
kohaldamine energiasalvestusüksusele“ järgmises
sõnastuses: „Energia salvestamisele ei kohaldu
mõõdetud andmete põhised tasud.“
Põhjendused: EE ettepanekute eesmärk on:
(i) võimaldada elektri salvestamist laiemalt
elektrisüsteemis nagu sätestab direktiiv, mitte
ainult elektrivõrgus nagu on esitatud eelnõus, sh
laiendada elektri salvestamise õigus kõigile
turuosalistele;
(ii) täiendada elektripaigaldise definitsiooni
salvestusüksusena ning arvata sellise üksuse hulka
selgelt ka elektrisõiduki aku;
(iii) topeltmaksustamise vältimiseks vabastada
salvestatud elektrienergia võrku andmisel või
võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamisel
võrku antud elektrienergia mõõdetud andmete
põhistest võrgutasude, elektriaktsiisi ja
taastuvenergia tasu maksmise kohustusest.
Viimane säte tuleks seejuures kehtestada
sõltumata sellest, milline turuosaline
salvestamisega tegeleb. Eelnõus on praegu
viidatud, et seda võidakse rakendada ainult
aktiivsete tarbijate suhtes. See tähendab, et eelnõu
diskrimineerib praeguse sõnastuse kohaselt kõigi
teiste turuosaliste tegutsemist salvestuse
valdkonnas mida ei saa pidada korrektseks.
Arvestades, et nimetatud tasude arvestuse aluseks
olevad ajaperioodid on erinevad, teeme eelnõu
algatajale ettepaneku analüüsida ja esitada
ettepanekud salvestatud ja võrku antud
elektrienergia ühtseks ajaliseks kohtlemiseks.
3. Põhivõrguettevõtja/süsteemihalduri poolt Osaliselt arvestatud
hangitavad teenused Eelnõu muudetud
Ettepanekud: Täiendada eelnõu § 1 punkti 11
(ElTS paragrahv 3 punkt 223) sõnastust järgmiselt:
223) sagedusega mitteseotud tugiteenus – teenus,
mida kasutab võrguettevõtja püsitalitlusolekus
pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks
(sh võrgust võetav reaktiivvõimsus ja võrku antav
reaktiivvõimsus), kohaliku võrgu
stabiilsusinertsiks (inerts), lühisvooluks (sh
lühisvõimsus), isekäivitusvõimeks ja
saartalitlusvõimeks;
45
Täiendada eelnõu § 1 punkti 14 (ElTS paragrahv 3
punkt 263) sõnastust järgmiselt:
263) täielikult integreeritud võrgukomponent –
võrgukomponent, sealhulgas salvestusüksus
(kondensaatorid või hoorattad; ning välja arvatud
akudel põhinevad energiasalvestusüksused), mis
on integreeritud ülekande- või jaotusvõrku ja mille
ainus eesmärk on tagada põhi- või jaotusvõrgu
turvaline ja töökindel toimimine, välja arvatud
tasakaalustamine ja ülekoormuse juhtimine.
Täiendada eelnõu § 1 punkti 29 (ElTS paragrahvi
39 lõiget 1 punktiga 152) järgmises sõnastuses:
152) alates 01.01.2021 hangib tugiteenuseid
turuosalisi mittediskrimineerival moel, et tagada
võrgu talitluskindlus. Sealhulgas teavitab
süsteemihaldur turuosalisi aegsasti oma
tugiteenuste tehnilise vajaduse osas ja võimaldab
teenuste hankimisel piisavat ettevalmistusaega.
Selleks valmistab ja avaldab süsteemihaldur ette
pikaajalise hankeplaani koos eeldatavate
tugiteenuste mahtudega selliste tugiteenuste
hankimiseks.“;
Muuta eelnõu § 1 punkti 37 (ElTS paragrahvi 663
pealkiri) järgmiselt: „663. Tugiteenused
Tasakaalustamisteenused
Muuta ja täiendada eelnõu § 1 punkti 37 (ElTS
paragrahvi 663 lõiked 1, 4 ja 5) järgmiselt:
„(1) Võrgu talitluskindluse tagamiseks hangib
põhivõrguettevõtja vähempakkumise korras
ülekandevõrgu toimimiseks vajalikud
tugiteenused. Kui põhivõrguettevõtja osutab
sagedusega mitteseotud tugiteenuseid, leiab ta
võrgu talitluskindluse tagamiseks vajalikud
tasakaalustamisteenuse osutajad vähempakkumise
korras.
(4) Põhivõrguettevõtja kaasab käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumisse
kõik tugiteenuseid tasakaalustamisteenuseid
pakkuvad elektriettevõtjad ja turuosalised.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
vähempakkumist ei pea korraldama, kui
Konkurentsiameti hinnangul on tugiteenuste
tasakaalustamisteenuste turupõhine pakkumine
majanduslikult ebatõhus. Majanduslikult
ebatõhusaks võib turupõhist pakkumist hinnata
juhul kui teistele isikutele ei ole Konkurentsiameti
46
läbi vaadatud ja heaks kiidetud avatud, läbipaistva
ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluse
tulemusel antud õigust omada, arendada, hallata ja
käitada tugiteenuseid osutavaid seadmeid, või nad
ei suutnud neid teenuseid osutada mõistliku hinna
eest ja õigeaegselt.
Täiendada eelnõu § 1 punkti 37 (ElTS paragrahv
663 uus lõige 8) järgmises sõnastuses:
(8) Põhivõrguettevõtja ei tohi rakendada
tootmisseadmetele tingimusi, mis kohustaks
tootmisseadmeid pakkuma põhivõrguettevõtjale
tugiteenuseid tasuta või diskrimineeriva tasu
põhiselt.
Kustutada eelnõu § 1 punkti 39 (ElTS paragrahvi
7416 lõiked 8 ja 9) järgmised sätted:
(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 6 ja 7 ei
kohaldata täielikult integreeritud
võrgukomponentide suhtes ega selliste uute akudel
põhinevate energiasalvestusüksuste suhtes, mille
kohta jaotusvõrguettevõtja on lõpliku
investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2019. aasta 4.
juulil ning põhivõrguettevõtja on lõpliku
investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2024. aastal,
tingimusel et: 1) akudel põhinevad
energiasalvestusüksused ühendatakse võrku
hiljemalt kaks aastat pärast lõpliku
investeerimisotsuse tegemist; 2) akudel
põhinevad energiasalvestusüksused on
integreeritud võrku; 3) akudel põhinevaid
energiasalvestusüksuseid kasutatakse üksnes
võrgu turvalisuse vahetuks sündmuspõhiseks
taastamiseks võrgu häirete korral, taastamist
alustatakse viivitamatult häire ilmnemisel ja
võrguturvalisuse taastamine lõpetatakse koheselt,
kui tavalise ümberjaotamisega saab probleemi
lahendada ning 4) akudel põhinevatel
energiasalvestusüksustes salvestamist ei kasutata
selleks, et osta või müüa elektrienergiat
elektriturul.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud
investeerimisotsus on lõplik, kui võrguettevõtja on
võtnud kohustuse, mille tõttu oleks investeeringu
tegemata jätmine seotud kuludega.“;
Põhjendused: EE ettepanekute eesmärk on:
(i) kohustada põhivõrguettevõtjat lähtuvalt
direktiivi artiklist 51 koostama ja järgima
47
pikaajalist plaani süsteemi tugiteenuste
hankimiseks, mis annaks turuosalistele selguse ja
kindluse põhivõrguettevõtja poolt turult
hangitavate teenuste osas;
(ii) piirata võimalusi tugiteenuste mitte-
turupõhiseks kasutamiseks, mis ei ole kooskõlas
direktiivi põhimõtetega. Toetada teenuste
hankimisel läbipaistvat avalikku vähempakkumist
ning suunata põhivõrguettevõtjat ja
Konkurentsiametit turutestide läbiviimisele.
(iii) Toetada uute akudel põhinevate
energiasalvestusüksuste turupõhist hankimist,
rajamist ja kasutamist, arvestades selliste
tehnoloogiate ja lahenduste kõrget
arengupotentsiaali.
Antud ettepanek on kooskõlas direktiivi artikliga
54 lõikega 4 ja 5, kuna need käsitlevad avaliku
konsultatsiooni läbiviimise vajadust nimetatud
seadmete suhtes ja sellisele konsultatsioonile
järgnevaid tegevusi.
EE ettepanek lähtub artikkel 54 lõikest 1, mis ei
näe ette avaliku konsultatsiooni protseduuri
läbiviimist. Samas kehtib vastavalt direktiivi
artikkel 36 osas.
4. Elektrisõidukite laadimistaristu kuulumine Osaliselt arvestatud
jaotusvõrguettevõtjale Eelnõu muudetud
Ettepanekud: Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga
ElTS paragrahvi 3 koosseisus:
„Laadimistaristu - laadimispunktide kogum koos
seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud
laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks
ja haldamiseks.“
Muuta eelnõu § 1 punkti 39 (ElTS paragrahv 7415
lõiked 3 – 5) sõnastust järgmiselt:
(3) Jaotusvõrguettevõtja võõrandab käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele
mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti või
laadimistaristu avalikul enampakkumisel.
Jaotusvõrguettevõtja võõrandab laadimispunktid
eraldiseisvana või tervikliku laadimistaristuna.
(4) Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga
viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata
teiste isikute võimalikku huvi omandada,
arendada, käitada või hallata käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud tingimustel
jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite
laadimispunkti või terviklikku laadimistaristut.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on
48
isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada
või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat
elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku
laadimistaristut, korraldab jaotusvõrguettevõtja
elektrisõidukite laadimispunkti või tervikliku
laadimistaristu võõrandamiseks avaliku
enampakkumise.
Põhjendus: Eelnõus esitatud kohustus viia
turutestid läbi ainult laadimispunktide lõikes ning
turu huvi korral panna taristu osad
enampakkumisele eraldi laadimispunktide kaupa
killustab liigselt arengujärgus olevat
elektrisõidukite laadimisega seonduvat taristut.
Selline lähenemine ei toeta taristu kui terviku
arengut. Jaotusvõrguettevõtjal peab olema
võimalik säilitada kaalutlusõigus, kooskõlastatuna
Konkurentsiametiga, kas võõrandada avalikul
enampakkumisel laadimispunktid või terviklik
laadimistaristu.
5. Tarbimiskaja agregeerimise kaudu (sõltumatu Osaliselt arvestatud
energiavahendaja õigused ja kohustused) Muudetud võrgueeskirjas
kajastatud.
Ettepanek: Täiendada eelnõu § 1 punkti 33 (ElTS
paragrahvi 422 uued lõiked 4 ja 5) järgmiste
sätetega:
„(4) Sõltumatu energiavahendaja või temaga
reguleerimislepingu sõlminud tarbija on
kohustatud rahaliselt hüvitama teistele
turuosalistele või teiste turuosaliste
bilansihaldurile tarbimiskaja aktiveerimise tõttu
tekkinud kulud.“
„(5) Lõikes 4 nimetatud hüvitise arvutusmeetodi
kinnitab majandus- ja taristuminister sellekohase
määrusega.“
Põhjendused: Eelnõu nõuab agregeerimisega
tegelevalt turuosaliselt küll bilansivastutust, kuid
täielikult on kõrvale jäetud sõltumatu
energiavahendaja tegevusest põhjustatud kulude
hüvitamine teistele turuosalistele, näiteks
agregeeritava tarbija elektrimüüjale või
bilansihaldurile. Seda võimalust näevad aga
selgelt ette direktiivi sätted (dir. 2019/944, art.17
lg 4). Ilma esitatud täienduseta diskrimineerib
eelnõu teisi turuosalisi (bilansihaldurid, müüjad)
ning võimaldab sõltumatutel energiavahendajatel
ja nende poolt agregeeritavatel tarbijatel tegutseda
mitte-turupõhiselt.
49
Samuti antakse eelnõuga agregaatorile kõik
elektrimüüja ja bilansihalduri õigused. Samas ei
ole eelnõust võimalik aru saada, mille poolest
erinevad elektrimüüja ja agregaator. Käesolevaga
teeme ettepaneku lisada eelnõu seletuskirja
arusaadavuse huvides võrdlev tabel bilansihalduri,
elektrimüüja ja agregaatori õiguste ja kohustuste
erinevuse kohta, saamaks selgust erinevate
osapoolte õiguste ja kohustuste kohta.
Lisaks teeme käeolevaga eelnõu väljatöötajale
ettepaneku selgitada, kas ühel turuosalisel võib
olla agregaator ilma, et tal oleks elektrimüüjat
ning kas ühel turuosalisel võib ühes tarbimiskohas
olla mitu agregaatorit.
6. Avatud tarnija vahetamine Osaliselt arvestatud
Võrgueeskirja seletuskiri
Ettepanek: Muuta eelnõu juurde lisatud majandus- muudetud
ja taristuministri määruse „Elektrituru toimimise
võrgueeskiri“ kavandi paragrahv 29 lõiget 1
järgnevalt: “(1) Avatud tarnija vahetumine
tarnelepingu katkemiseta toimub selliselt, et uus
avatud tarne leping jõustub eelmise lepingu
lõppemisel. Kodutarbijatel on õigus osaleda
kollektiivsetes vahetamiskavades.”;
Põhjendus: Puudub selgitus, kuidas on
defineeritud kollektiivsed vahetamiskavad ning
millised uued õigused ja kohustused selle
instrumendiga kaasnevad.
Samuti teeme käesolevaga eelnõu väljatöötajale
ettepaneku selgitada, kas määruse paragrahv 28
täiendamisel lõikega 5 peetakse silmas nii kodu-
kui äritarbijaid, s.t kõiki tarbijaid (“5: Avatud
tarne uue lepingu sõlmimise eest tarbijalt avatud
tarnija tasu ei küsi”).
7. Elektrimüüjate võrdlemisvahend (sõltumatu Osaliselt arvestatud
hinnavõrdlusportaal) Eelnõu muudetud
Ettepanekud: Täiendada ja muuta eelnõu § 1
punkti 41 (ElTS paragrahv 821 lõiked 1, 4, 5 ja 7)
järgmiselt:
„(1) Kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle
eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla
100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs
vähemalt ühele võrdlemisvahendile, mille abil
võrrelda müüjate pakkumisi eeldefineeritud
kriteeriumite lõikes, sealhulgas pakkumiste kohta
50
pakkumisi elektribörsi hinnaga lepingute
sõlmimiseks.“
„(4) Võrdlemisvahend peab hõlmama sisaldama
võimalikult mitmesuguseid elektrienergia
pakkumisi, mis hõlmavad märkimisväärset osa
elektriturust.“
„(5) Konkurentsiamet kinnitab käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumid ning
väljastab usaldusmärgi võrdlemisvahendile, mis
vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud
nõuetele.“
„(7) Elektrimüüja esitab eeldefineeritud
kriteeriumite lõikes saadab oma kõigi pakutavate
elektripakettide andmed usaldusmärgisega
võrdlemisvahendi käitajale ning süsteemihaldurile
võrdlemisvahendi käitaja nõutud viisil.
Võrgueeskirjas kirjeldatakse edastatavate andmete
eeldefineeritud kriteeriumid “;
Lisada eelnõu § 1 punkti 41 (ElTS paragrahvi 821
uus lõige 8) järgmine sõnastus: „(8) Andmete
esitamine käesolevas paragrahvis sätestatud
võrdlemisvahendile ei kohusta müüjaid esitama
andmeid teistele tegutsevatele
hinnavõrdlusportaalidele.“
Põhjendused: Eelnõu kohaselt peab
süsteemihaldur looma sõltumatu võrdlusvahendi
2021. aasta lõpuks ning see peab võimaldama
võrrelda kõigi elektrimüüjate hinnapakette
tarbijatele, kelle aastane elektritarbimine ulatub
100 MWh-ni.
Eelnõu sätted on võrreldes direktiiviga rangemad,
seades elektrimüüjatele kohustuse esitada
hinnavõrdlusportaalidele informatsiooni kõikide
tarbijatele pakutavate hinnapakettide kohta. Samas
on hinnapaketid erineva ülesehitusega, mistõttu
tarbijatel ei pruugi tekkida adekvaatset
võrdlusbaasi ning soovitud selguse asemel võib
see tekitada hoopis segadust. Kõikide
hinnapakettide avaldamise asemel, mis ei oleks
omavahel võrreldavad ja paratamatult tekitaks
tarbijates ebaselgust, tuleks võrgueeskirjaga
sätestada süsteemihaldurile edastatava
informatsiooni ühtsed karakteristikud ning nõuda
elektrimüüjatelt ainult nimetatud karakterisikute
alusel hinnainformatsiooni edastamist
süsteemihaldurile. Ainult sellisel viisil laekub
süsteemihaldurile informatsioon, mida on
51
võimalik omavahel võrrelda ja tarbijale
arusaadavalt avaldada.
Mainitud karakteristikute väljatöötamisel tuleks
muuhulgas lähtuda sellest, et need toetaks uute ja
innovaatiliste teenuste arendamist ega pärsiks
ettevõtete motivatsiooni luua eristuvaid ja
tarbijatele atraktiivseid hinnalahendusi.
Lisaks oleme seisukohal, et elektrimüüjate
kohustus edastada hinnaandmeid peaks piirduma
andmete esitamisega üksnes süsteemihalduri poolt
loodud riiklikule hinnavõrdlusportaalile.
8. Energiakogukonnad Mittearvestatud
Säte jääb eelnõust välja
Direktiiviga antakse riikidele õigus lubada
energiakogukonnal saada jaotusvõrguettevõtjaks
üldises korras või suletud jaotusvõrgu ettevõtjaks.
Eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse lubada
energiakogukondadel jaotada elektrienergiat
kogukonna siseselt läbi suletud jaotusvõrgu,
säilitades siiski ühenduspunkt(id) tavavõrguga.
Vastavalt kehtivale elektrituruseadusele on suletud
jaotusvõrk geograafiliselt piiratud üksus. Eelnõu
seletuskirja kohaselt aga ei ole energiakogukonna
loomine seotud kinnistu piiridega, võrgu
pikkusega jms. Seega on kohane eelnõu sõnastust
täpsustada, seostades selgemini
energiakogukonnad ja suletud jaotusvõrgud.
Lisaks teeme käesolevaga eelnõu väljatöötajale
ettepaneku hinnata, kas kavandatud seaduse
muudatus tekitab näiteks Eesti suuremates
linnades motivatsiooni luua KOV või
asumiseltside poolt energiakogukondi, mis
suudavad pakkuda jaotusvõrguettevõtte
hinnakirjast odavamat elektri jaotamise teenust
põhjusel, et jaotusvõrguettevõtete teenuse hinnad
linnades on tegelikest kuludest oluliselt kõrgemad
maapiirkonnas tekkivate suurte kulude tõttu.
Eelnõu seletuskirjas võiks olla kajastatud vastava
riski suurus ning sellega kaasnevad, sh
majanduslikud, mõjud.
Eleport
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
52
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi Mittearvestatud
2019/944 artikkel 33 lõike 2 järgi ei tohi Direktiivi keeld puudutab vaid
jaotusvõrguette-võtjad elektrisõidukite jaotusvõrguettevõtjat.
laadimispunkte omada, arendada, hallaga ega
käitada. Artikkel 33 lõigete 2 ja 3 järgi võivad
jaotusvõrguettevõtjad omada, arendada, hallata ja
käitada elektrisõidukite laadimis-punkte üksnes
oma tarbeks või juhul, kui avatud, läbipaistva ja
mittediskrimineeriva pakkumis-menetluse
tulemusel ei ole õnnestunud elektrisõidukite
laadimispunktide omamise, arendamise, haldamise
ja käitamise õigust teistele isikutele anda.
Eelkirjeldatud regulatsiooni eesmärk on tagada
laadimispunktide omamisel, arendamisel,
haldamisel ja käitamisel konkurents.
Jaotusvõrguettevõtjatel oleks oma
põhitegevusalast tulenevalt laadimis-punktide
omamisel, arendamisel, haldamisel ja käitamisel
teiste ettevõtjate ees märkimisväärne eelis,
mistõttu oleks nende tegutsemine
laadimispunktide sektoris konkurentsi oluliselt
pärssiv. Selleks, et kõigile ettevõtjatele oleksid
tagatud laadimispunktide sektoris
konkureerimiseks võrdsed võimalused, teeb
Eleport OÜ seoses elektrituru seaduse muutmise
seaduse eelnõuga ja elektrisõidukite
laadimispunktide võõrandamiseks korraldatava
enampakkumisega järgmised ettepanekud.
Esiteks: seaduses peaks sisalduma keeld, mille
järgi ei tohiks jaotusvõrguettevõtja võõrandada
elektri-sõidukite laadimispunkte
jaotusvõrguettevõtjaga samasse kontserni
kuuluvale ettevõtjale. Elektrilevi OÜ on teatanud,
et arendab elektrisõidukite laadimispunkte
koostöös Eesti Energia AS-iga. Elektrilevi OÜ
emaettevõtjana on Eesti Energia AS-il (või mis
tahes muul Eesti Energia AS-i kontserni kuuluval
ettevõtjal) võimalik saada Elektrilevi OÜ-lt
informatsiooni vabade võimsuste ja
laadimispunktide arendamise sektoris tegutsevate
äriühingute liitumistaotluste kohta ning kasutada
seda informatsiooni elektrisõidukite
laadimispunktide arendamisel. Laadimispunktide
võõrandamine Eesti Energia AS-ile (või mis tahes
muule Eesti Energia AS-i kontserni kuuluvale
ettevõtjale) ei täidaks seetõttu direktiivi 2019/944
artiklis 33 ettenähtud eesmärki. Seega peaks
seaduses sisalduma keeld, mille järgi ei tohiks
53
jaotusvõrguettevõtja võõrandada laadimispunkte
temaga samasse kontserni kuuluvale ettevõtjale.
2. Teiseks: seadus või elektrisõidukite Osaliselt arvestatud
laadimispunktide võõrandamiseks korraldatava Konkurentsiamet kinnitab
enampakkumise tingimused peaks nägema selgelt pakkumismenetluse tingimused
ette, et eraldi võõrandamisele kuuluvad üksnes ning jälgib, et pakkumismenetlus
laadimispunktid eelnõu § 1 p 7 (kavandatava oleks läbiviidud ausalt.
seaduse § 3 p 141) tähenduses. See välistaks 2018.
aastal toimunud ELMO kiirlaadimisvõrgustiku
enampakkumisel esinenud olukorda, kus lisaks
laadimispunktidele võõrandati ühe
enampakkumise raames ka ELMO veebidomeen
ja kaubamärgi kasutusõigus, haldussüsteem jm.
Laadimispunktide võõrandamine koos muude
süsteemidega või piiravate tingimustega
vähendaks turuosaliste huvi enampakkumisel
osaleda ja seeläbi takistaks direktiivi 2019/944
artiklis 33 ettenähtud eesmärgi täitmist. Seega
peaks seadus või enampakkumise tingimused
nägema ette, et laadimispunktid tuleb võõrandada
eraldiseisvalt mis tahes muudest süsteemidest. Kui
Elektrilevi OÜ soovib lisaks laadimispunktidele
võõrandada ka mingeid muid laadimispunktide
talitust toetavaid süsteeme, siis peaks seda tegema
eraldi enampakkumise raames ja viisil, mis ei
vähendaks turuosaliste huvi ja võimalust
omandada enampakkumiselt üksnes
laadimispunkte.
3. Kolmandaks, seadus või elektrisõidukite Osaliselt arvestatud
laadimispunktide võõrandamiseks korraldatava Eelnõu muudetud.
enam-pakkumise tingimused peaks nägema ette, et
laadimispunktid võõrandatakse mitte tervikvarana,
vaid eraldiseisvate üksustena. Laadimispunktide
võõrandamine tervikvarana vähendaks
laadimispunktide arendamise sektoris tegutsevate
äriühingute või sellesse sektorisse siseneda
soovivate äriühingute huvi ja võimalust
enampakkumisel osaleda ning seeläbi takistaks
direktiivi 2019/944 artiklis 33 ettenähtud eesmärgi
täitmist. Laadimispunktide võõrandamine
eraldiseisvate üksustena elavdaks
laadimispunktide arendamise sektorit ja
võimaldaks võõrandada laadimispunktid
enampakkumise raames iga konkreetse
laadimispunkti osas väljakujunenud kõrgeima
hinnaga. Seega peaks seadus või enampakkumise
tingimused nägema ette, et laadimispunktid
võõrandatakse eraldiseisvate üksustena.
4. Neljandaks: seadus või elektrisõidukite Mittearvestatud
laadimispunktide võõrandamiseks korraldatava
54
enam-pakkumise tingimused peaks nägema ette Direktiiv kohustab läbi viima
laadimispunktide omandamise ostueesõiguse avalikku enampakkumist.
isikutele, kelle kinnistutel laadimispunktid asuvad.
Laadimispunktide võõrandamise tingimused
sellest ei muutuks ja kinnistute omanikud peaksid
omandama laadimispunktid enampakkumise
raames pakutud kõrgeima hinnaga. Küll aga
kaitseks ostueesõigus kinnistute omanike õigust
kinnistuid vallata, kasutada ja käsutada. 2011.
aastal kinnistute kasutamiseks nõusolekuid andes
või kokkuleppeid sõlmides ei osanud kinnistute
omanikud ette näha, et kümme aastat hiljem
omavad nende kinnistutel asuvaid laadimispunkte
Elektrilevi OÜ läbiviidava enampakkumise
tulemusel valituks osutunud isikud. Kinnistute
omanikel peaks olema võimalik soovi korral
nende kinnistutel asuvad laadimispunktid
omandada ja nende kinnistutel asuvate
laadimispunktide kaudu ise laadimisteenust
osutada. Seega peaks seadus või enampakkumise
tingimused nägema ette kinnistute omanike
ostueesõiguse.
5. Viiendaks: seadus peaks nägema ette konkreetse Arvestatud
tähtaja, mis ajaks peab olema jaotusvõrguettevõtja Eelnõu muudetud
täitnud eelnõu § 1 punktis 39 (kavandatava
seaduse § 7415 lõikes 3) ettenähtud kohustuse.
Direktiivi 2019/944 artikli 71 järgi tuleb jõustada
artikli 33 järgimiseks vajalikud normid hiljemalt
31. detsembril 2020. Artikli 33 lõikest 2 ja artiklist
71 tulenevalt ei või seega jaotusvõrguettevõtjad
alates 1. jaanuarist 2021 enam elektrisõidukite
laadimispunkte omada, arendada, hallata ega
käitada. Eelnõu § 1 punkti 39 (kavandatava
seaduse § 7415 lõike 3) ja § 2 järgi tekib
jaotusvõrguettevõtjatel aga 1. jaanuaril 2021 alles
kohustus elektrisõidukite laadimispunktid
võõrandada. Eelnõu ei täpsusta, mis ajaks peavad
laadimispunktid võõrandatud olema. Oluline on
välistada võimalik pahatahtlik tõlgendus, justkui
kavandatava seaduse § 7415 lõike 4 järgi peaks
jaotusvõrguettevõtja korraldama 1. jaanuarile
2021 järgneva viieaastase tähtaja jooksul kõigest
avaliku konsultatsiooni ja alles seejärel
kavandatava seaduse § 7415 lõigete 3 ja 5 järgi
(määratlemata tähtajal) enampakkumise
korraldama. Normid, mis kohustavad
jaotusvõrguettevõtjat 1. jaanuaril 2021
laadimispunkte alles võõrandama asuma ja mis ei
sätesta laadimispunktide võõrandamise kohustuse
täitmiseks konkreetset tähtaega, ei ole direktiivi
55
2019/944 artikli 33 jõustamiseks piisavad. Seega
peaks seadus nägema ette konkreetse tähtaja, mis
ajaks peavad olema laadimispunktid võõrandatud
(või avalik enampakkumine läbi viidud).
Elektrihind.ee
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Lõige 9 sätestab süsteemihalduri kohustuse, luua Mittearvestatud
käesoleva seaduse §-s 821 sätestatud Direktiivist tulenevalt võib
võrdlemisvahend ja käitada seda. igaüks teha oma
On loodud kohustus luua ja käitada võrdlemisvahendi.
võrdlemisvahendit, aga kuna direktiiv nõuab, et
Eestis oleks vahend olemas ja meie oleme sellise
vahendi loonud ja seda aastaid käidelnud, siis peaks
sõnastust täiendama, kas tegevuse edasiandmise
või muul viisil.
2. Lõige 10 sätestab süsteemihalduri loodava Mittearvestatud
võrdlemisvahendile nõude, anda ülevaade kogu Direktiivist tulenevalt võib
elektriturust. Vaata punkt 1. igaüks teha oma
võrdlemisvahendi.
3. Punkt 1 seab tingimuseks, et võrdlemisvahend peab Mittearvestatud
olema turuosalistest sõltumatu ning tagama, et Direktiivist tulenevalt on
elektriettevõtjaid koheldakse võrdselt, mis ühe sätestatud nõuetekohasele
võimalusena on tagatud nii, et elektriettevõtjatel ei võrdlemisvahendile teatud
ole võimalik eelisjärjekorda endale osta. tingimused. See ei välista pidada
Täiendada, sest see oleks tegevusvabadust asjata nõuetele mittevastavat
piirav. Samas on selge see, et tulemus peab olema võrdlemisvahendit.
selgelt eristuv ja seepärast lisaks lõppu lause „....
osta või kui on, siis selgelt eristatud kujul.“
4. Punkt 2: Võrdlemisvahendi sõltumatuse tagab Mittearvestatud
erapooletu rahastamisallikas. Direktiivist tulenevalt on
Siiani on sõltumatus tagatud olnud sellega, et sätestatud nõuetekohasele
pikaajalise usaldusväärtuse saavutamiseks ja võrdlemisvahendile teatud
hoidmiseks on sõltumatus ainuke variant, isegi kui tingimused. See ei välista pidada
rahastus on tulnud elektrimüüjatelt. Kuna hetkel nõuetele mittevastavat
muid rahastusallikaid ei ole, siis ma ei mõista miks võrdlemisvahendit.
seda välistada ja piirata ja seepärast tuleks see
punkt eemaldada.
5. Punkt 3 ja 4. Mittearvestatud
Sisuliselt on nende punktide mõte arusaadav, kuid Direktiivist tulenevalt on
kuna keskkond on Konkurentsiameti valve all, siis sätestatud nõuetekohasele
sellest piisab. Seadustesse ei peaks panema punkte, võrdlemisvahendile teatud
mis pigem annavad juriidilisteks vaidluseks tingimused. See ei välista pidada
võimalust. See võib tekitada juriidilisi nõuetele mittevastavat
tõlgendamise paljustust, mis ei tule nõrgemale võrdlemisvahendit.
(ressursside osas) osapoolele, nagu
võrdlemisvahend, kasuks ja see tähendab ei tule
56
kasuks ka tarbijatele. Samuti ei ole sellised
piirangud elektrimüüjatele pandud, siis miks peaks
võrdlemisvahendile
6. Punkt 6 Mittearvestatud
Eestis on kümneid elektrimüüjaid, aga enamus Direktiivist tulenevalt on
tegutseb ainult oma võrgupiirkonnas. Meie kuvame sätestatud nõuetekohasele
Elektrihind.ee-s 7 elektrimüüjat, sest need on võrdlemisvahendile teatud
ainukesed 1. kes võtavad enda klientideks teiste tingimused. See ei välista pidada
müüjate võrgupiirkonna kliente 2. väiksemad nõuetele mittevastavat
elektrimüüjad on isegi olnud vastu sellele, sest neil võrdlemisvahendit.
pole klienditeenindamise ressursse ja see teeb neile
tegevuskoormust juurde, kuigi nad aktiivselt
müügiga ei tegelegi. Võrdlemisvahendis peaksid
olema listitud ainult elektrimüüjad, kes pakuvad
oma teenuseid rohkem, kui ühes piirkonnas ja
pakuvad elektrimüügi teenust ka oma
võrgupiirkonna välistele klientidele.
7. Punkt 7. „vajadus juurdepääsuks keskkonnale kus Mittearvestatud
hõlpsalt elektrimüüjat vahetada ning seeläbi saada Direktiivist tulenevalt on
osa madalamatest elektrihindadest.“ sätestatud nõuetekohasele
Võrdlemisvahendi kaudu elektrimüüja vahetamine võrdlemisvahendile teatud
sõltub ennekõike elektrimüüjate tingimused. See ei välista pidada
võimekusest/huvist, see ei saa olla nõuetele mittevastavat
võrdlemisvahendi kohustus. Eeldan, et võrdlemisvahendit.
„sõlmimise“ sõna on kogemata sisse läinud.
8. Punkt 9 seab tingimusena, et võrdlemisvahend Mittearvestatud
piirdub isikuandmete küsimisel andmetega, mis on Direktiivist tulenevalt on
pakkumiste võrdluseks hädavajalikud.“ sätestatud nõuetekohasele
Sõnastatud miskipärast piiranguga, meie eesmärk võrdlemisvahendile teatud
on pakkuda inimestele, ka personaalset võrdlust, tingimused. See ei välista pidada
see tähendab nende enda tarbimiskoguste kohta ja nõuetele mittevastavat
see punkt keelab asjatult sellise võimaluse. Punkt võrdlemisvahendit.
eemaldada.
9. Lõige 4 sätestab, et võrdlemisvahend peab Mittearvestatud
sisaldama võimalikult mitmesuguseid Direktiivist tulenevalt on
elektrienergia pakkumisi, mis hõlmavad sätestatud nõuetekohasele
märkimisväärset osa elektriturust.“ võrdlemisvahendile teatud
Selgitus, vaata punkt 6. samuti sõltub see suuresti tingimused. See ei välista pidada
elektrimüüjate pakettide info jagamisest meiega, et nõuetele mittevastavat
me ei saa olla kohustatud, kui meile ei jagata. Palun võrdlemisvahendit.
täpsustada.
10. Lõige 7 sätestab elektrimüüjatele kohustuse, saata Osaliselt arvestatud
oma kõigi pakutavate elektripakettide andmed Võrgueeskiri muudetud
usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale ning
süsteemihaldurile võrdlemisvahendi käitaja nõutud
viisil.“
Lisada siia täiendav selgitus „elektrimüüjad
peaksid pakettide tingimusi ja hinnakomponente
jagama süsteemihalduri ja võrdlemisvahendiga
57
arvestades eesmärki, et oleks võimalik luua
pakettide võrdlus teiste müüjatega samadel alustel
muu hulgas kuu ja aastatasu järgi. Andmed tuleb
jagada vähemalt 1 päeva enne, kui paketi
tingimused avalikuks saavad. Kui on tegemist on
dünaamiliselt hinnastatud pakettidega tuleb
elektrimüüjal jagada hinda kujundav põhimõte ja
tingimused, et oleks võimalik taasluua lihtsustatud
mudel, et saaks võrdlust teostada teiste
turuosalistega.“
Luku-Expert OÜ
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Elektrilevi OÜ on teinud seadusele Osaliselt arvestatud
täiendusettepanekud (Elektrilevi OÜ kiri Eelnõu muudetud
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile
20.04.2020 nr. JV-TUR-1/5008-3), mille üheks
ettepanekuks oli seadust täiendada laadimistaristu
mõistega. Läbi laadimistaristu mõiste püütakse
seadusesse viia põhimõtet, et jaotusvõrguettevõtjal
oleks võimalik laadimispunktide võõrandamisel
rakendada lisatingimust, et jaotusvõrguettevõtja
võib laadimispunkti asemel võõrandada
laadimistaristut.
Laadimistaristu on Elektrilevi OÜ ettepaneku
kohaselt: „laadimispunktide kogum koos seotud
alasüsteemidega, mis on vajalikud
laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks
ja haldamiseks.“
Nimetatud mõistest ilmneb, et laadimistaristu
võõrandamisel lisandub laadimispunktidele nende
laadimispunktide juhtimise ja haldamisega seotud
alasüsteeme. Nimetatud muudatuse põhjendused
on kahjuks üldsõnalised ja ei selgita muudatuse
sisulist vajadust. Elektrilevi põhjendus oli „Mõiste
lisamine võimaldab jaotusvõrguettevõtjal ka
siseriiklikust olukorrast lähtudes oma seadusest
tulenevaid kohustusi paremini täita“.
Oleme seisukohal, et laadimistaristu mõiste
lisamine seaduse eelnõusse on ebavajalik ja
põhjendamatu. Laadimispunktide enampakkumisel
peaks olema võimalikult vähe piiranguid ja
lisatingimusi. Nõue, et omandaja peab
enampakkumisel koos laadimispunktiga
omandama mingeid laadimispunkti juhtimise ja
haldamisega seotud alasüsteeme (need
alasüsteemid on kirjeldamata), võimaldab
laadimispunktiga kaasa müüa täiesti ebavajalikke
58
elemente nt. omandajale ebavajalikud IT
lahendused, laadimispunktide teenindamisega
seotud riistvara jms. Selline lisandus kaldub
oluliselt kõrvale Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivis (EL) 2019/944 toodud põhimõtetest,
laiendades seda ebavajalike ja konkurentsi
piiravate lisatingimustega.
Lähtudes eeltoodust teeb Luku-Expert OÜ
ettepaneku elektrituruseaduse muutmise
seaduse eelnõusse mitte lisada Elektrilevi OÜ
soovitud sõnastusi laadimistaristu osas.
2. Teise ettepanekuna palume kaaluda seadusesse Mittearvestatud
regulatsiooni lisamist, et laadimispunkti Direktiiv kohustab läbi viima
enampakkumisel oleks eelisostuõigus kinnistu avalikku enampakkumist.
omanikul, kus nimetatud laadimispunkt asub. Konkurentsiamet kooskõlastab
Kuna laadimispunktid asuvad üldjuhul avaliku enampakkumise
bensiinijaamades, kaubanduskeskuste parklates tingimused ning jälgib, et
jms ärilistes asukohtades, siis oleks mõistlik enampakkumine oleks läbiviidud
võimaldada vastavate ärikinnistute omanikel oma õiglastel alustel.
kinnistuid terviklikult arendada. Nt. kui tanklate või
kaupluste kett soovib enda tanklates / parklates
asuvaid laadimispunkte omandada, siis kahtlemata
ongi see majanduslikult kõige mõistlikum ja
ökonoomsem. Loomulikult oleks eelisostuõiguse
rakendamisel aluseks enampakkumisel kujunenud
hind ja seega võõrandajat see eelisostuõigus ei
kahjusta. Küll aga motiveeriks see kinnistute
omanikke laadimispunktide omandamist ja
haldamist tõsiselt kaaluma.
Eesti Taastuvenergia Koda
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Energiakogukondade moodustamise ja toimimise Mittearvestatud
soodustamine on läbivalt oluline osa nn puhta Ei puuduta direktiivi ülevõtmist.
energia paketist, mille üheks osaks on kõnealune Kehtiv ELTS ei keela
elektrienergia siseturu direktiiv. Eestis pole pakkumismenetlustes osalemist.
(taastuv)energia kogukondlik tootmine ja tarbimine
levinud, kuivõrd seni on energiakogukondade
loomist lubav ja soodustav raamistik olnud
puudulik. Puhta energia paketi, sh elektrienergia
siseturu direktiivi ülevõtmise protsess annab hea
võimaluse senist olukorda parandada. Lisaks
energiakogukondade loomise õiguslikule selgusele
on direktiivide ülevõtmisel oluline tähelepanu
pöörata ka seda soodustava raamistiku välja
töötamisele, kuivõrd ETEK hinnangul on see
vajalik kogukondade aktiivsemaks tekkimiseks ja
sellest tõukuvate kogukondlike
59
sotsiaalmajanduslike hüvede ära kasutamiseks
Eestis. Mõned mitmest ETEK hinnangul kaalumist
väärivast kasulikust ja soodustavast meetmest on
järgnevad:
a. eraldi taastuvenergia vähempakkumiste
võimaldamine energiakogukondadele,
b. energiaostulepingute sõlmimise võimaldamine ja
soodustamine,
c. kogukonna osaluskriteeriumi juurutamine
suuremate taastuvenergia projektide puhul jpm.
2. ETEK peab turu efektiivse toimimise seisukohast Mittearvestatud
möödapääsmatuks eelnõuga täiendatava Direktiiv peab olema Eesti
elektrituruseaduse elektrisõidukite laadimistaristut seadusandlusesse ülevõetud
puudutava § 7415 lõike 3 täielikku ja sisulist 01.01.2021.
rakendamist. Praktikas võib Eestis kujuneda Konkurentsiamet kooskõlastab
olukord, kus avaliku enampakkumise käigus või avaliku enampakkumise
juba sellele eelneval perioodil vahetab Eesti tingimused ning jälgib, et
laiahaardelisem elektrisõidukite laadimistaristu enampakkumine oleks läbiviidud
omanikku kontsernisiseselt, kuigi turul on teisi õiglastel alustel.
piisavalt motiveerituid eraettevõtteid. Kõnealune
paragrahv peab looma ja tagama piisava
õigusselguse, et elektrisõidukite laadimistaristu
omaniku vahetus oleks nii sisuliselt kui ka näiliselt
avalik ja aus, sh arvestades elektrienergia siseturu
direktiivi eesmärki luua efektiivne ja läbipaistev
energiaturg.
3. Käesoleva eelnõuga täiendatava elektrituruseaduse Mittearvestatud
energiasalvestusüksusi puudutava § 7416 lõike 3 Direktiivist tulenev nõue
puhul on ETEK hinnangul oluline, et
salvestusüksuste hankimine toimuks tungivalt
turupõhimõtet järgides, seejuures loomata
üleliigseid erandeid, mis siiski võimaldaks
võrguettevõtjatel salvestustaristust omada,
arendada, hallata ja käitada. Ühtlasi jääb
arusaamatuks, miks on kõnealuse paragrahvi lõikes
8 kirjeldatud põhivõrguettevõtjale kehtiv lõpliku
investeerimisotsuse tähtaeg alles 2024. aastal, kuigi
seda võiks rakendada ka märkimisväärselt varem.
Eesti Õliühing
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
Eelnõu § 7415 lõige 3 näeb ette, et Osaliselt arvestatud
jaotusvõrguettevõtja on kohustatud elektrisõidukite Direktiiv kohustab läbi viima
laadimispunkti võõrandama avalikul avalikku enampakkumist.
enampakkumisel. MTÜ Eesti Õliühing teeb Konkurentsiamet kooskõlastab
ettepaneku, et laadimispunktide võõrandamisel, avaliku enampakkumise
mis asuvad mootorikütuste jaemüügiga tegelevate tingimused ning jälgib, et
ettevõtete territooriumil või selle vahetus
60
läheduses, peab eelisostuõigus olema nimetatud enampakkumine oleks läbiviidud
ettevõttel. Juhul kui tanklate valdaja kasuks ei õiglastel alustel.
võimaldata antud asukohas paikneva
laadimispunkti võõrandamist, siis raskendaks see
mootorikütuste käitleja võimalusi oma seadustest
tulenevaid kohustusi täita. Sama ettepaneku teeb ka
Konkurentsiamet oma kirjas, kus märgib, et „turu
arengut soodustaks palju enam kui hetkel ühes tükis
olev jaotusvõrgule kuuluv laadimistaristu panna
enampakkumisele korras, mis võimaldaks teatud
määral laadimisvõrgu tükeldamist, andes näiteks
eelisostuõiguse valduse omanikele enda
territooriumil asuvate laadimispunktide osas“.
Olukorras, kus tanklakettidele ei võimaldata
eelisostuõiguse läbi enda territooriumil asuvate
laadimispunktide omandamist
jaotusvõrguettevõttelt tekib situatsioon, kus
vedelkütuste müüjal pole võimalik efektiivselt täita
seadustes kohaldatud kohustusi ning seda võib
käsitleda arvestatava õigus- ja konkurentsiriivena.
Eesti Õliühing näeb riskina jaotusvõrguettevõtte ja
nn „ELMO“ elektrisõidukite laadimispunktide
omaniku AS Elektrilevi 21.04.2020 eelnõule
esitatud kommentaare, mis teevad ettepaneku
käsitleda laadimispunkte kui tervikut ning
võimaldada ka selle terviklikku võõrandamist.
Oleme seisukohal, et elektrisõidukite
laadimispunktide turu tasakaalustatud arengut
pärsiks märkimisväärselt situatsioon, kui eelnõusse
lisatakse laadimistaristu mõiste vastavalt AS
Elektrilevi ettepanekule ning võimaldatakse
laadimispunktide võõrandamist ühiselt. AS
Elektrilevi ettepanek defineerib laadimistaristu kui
„laadimispunktide kogum koos seotud
alasüsteemidega, mis on vajalikud
laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks
ja haldamiseks.“ Märgime, et kui jaotusvõrgu
ettevõtja teeb enne eelnõus § 7415 lõikes 3 ette
nähtud võõrandamise enampakkumise
korraldamist laadimispunktidesse täiendavaid
investeeringuid käsitledes laadimispunkte kui
tervikut ning lähtudes enda ettevõtte või samasse
kontserni kuuluvate sidusettevõtete eelistustest
ning ärihuvidest, siis võib tekkida probleeme
võrdsetel alustel põhineva avaliku enampakkumise
korraldamisega.
Lisaks on Konkurentsiamet oma kirjas välja toonud
probleemina informatsiooni puuduliku
kättesaadavuse vabade võimsuste olemasolu kohta
61
jaotusvõrgus. Konkurentsiamet märgib, et
„ettevõte, kellele kuulub lisaks laadimistaristule ka
jaotusvõrk, omab oma jaotusvõrgu piires tugevat
konkurentsieelist teiste arendajate ees, kuna tal on
informatsioon võrgus olevate vabade võimsuste
kohta, informatsioon teiste ettevõtete
liitumistaotluste osas, nii oma konkurentide (teiste
laadimisvõrgu arendajate) kui ka näiteks äri
soodustavate ettevõtete kohta, tänu millele saab ta
oma laadimistaristu planeerimiseks olulise eelise
teiste arendajate ees“. Eesti Õliühing jagab
seisukohta ja muret selles osas, et Eesti valdav
jaotusvõrguettevõte AS Elektrilevi ja selle
emaettevõte Eesti Energia omavad
märkimisväärselt paremat ja adekvaatsemat infot
vabade liitumisvõimsuste osas, mistõttu on neil
teiste turuosalistega võrreldes märkimisväärselt
lihtsam elektrisõidukite laadimispunktide rajamist
ellu viia. Konkurentsiamet leiab, et analoogselt
põhivõrguettevõtjale võiks selline olla reaal-
ajaliselt kõikide alajaamade kohta kättesaadav.
Eesti Õliühing toetab arvamust, et info
liitumisvõimsuste kohta peaks olema paremini
turuosaliste jaoks kättesaadav, kuid märgib, et
sellise arenduse rajamisel tekiksid ilmselt
jaotusvõrguettevõtja jaoks täiendavad kulud, mida
tuleb finantseerida tarbijatele kohalduva võrgutasu
komponendi kaudu.
Konkurentsiamet toob välja, et juhul kui
elektrisõidukite laadimispunkte omab ettevõte,
kelle kontserni kuulub üle 100 000 tarbijaga
jaotusvõrk, tekitab see turul märkimisväärse
konkurentsiriski. Sellest lähtuvalt teeb Eesti
Õliühing ettepaneku täiendada eelnõud välistamaks
võimaluse, kus avalikus kasutuses laadimispunktid
kuuluvad ettevõttele, kellega koos kuulub samasse
kontserni läbi emaettevõtte või haldusfirma ka
jaotusvõrk, millega on liitunud üle 100 000 tarbija.
Ainult selliselt on võimalik tagada elektrisõidukite
laadimispunktide arendamine võrdse konkurentsi
tingimustes ning vältida monopoolse olukorra
tekkimist antud turul. Konkurentsitihedast turust,
mis vastab tänasele mootorikütuste turu
ülesehitusele võidavad aga tarbijad.
2. Eelnõu §7415 lõikes 3 nimetatud laadimispunkti Mittearvestatud
avalikul enampakkumise läbiviimise puhul Direktiiv kohustab läbi viima
kehtestada nõue, et laadimispunktide puhul, mis avalikku enampakkumist.
asuvad mootorikütuste jaemüügiga tegelevate Konkurentsiamet kooskõlastab
ettevõtete territooriumil või selle vahetus avaliku enampakkumise
62
läheduses, on eelisostuõigus nimetatud ettevõttel tingimused ning jälgib, et
enampakkumine oleks läbiviidud
õiglastel alustel.
15
3. Täiendada eelnõu §74 järgneva lõikega: Mittearvestatud
„käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalikul Direktiivi keeld puudutab vaid
enampakkumisel ei tohi osaleda ettevõtte, kellega jaotusvõrguettevõtjaid.
koos kuulub samasse kontserni läbi emaettevõtte
või haldusfirma ka jaotusvõrk, millega on liitunud
üle 100 000 tarbija“
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 3 järgmises Arvestatud
sõnastuses: Eelnõu muudetud
„(3) Liitumislepingule, võrgulepingule ja
elektrilepingule kohaldatakse käesolevas seaduses
reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.“
Põhjendus: Energiavaldkonna lepingud kuuluvad
VÕS kohaldamisalasse. Tarbijalepingute
sõlmimisel tuleb muuhulgas järgida VÕS-is
sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustust
ning väljaspool äriruume ja sidevahendi abil
sõlmitavate lepingute regulatsiooni. Praktikas on
ilmnenud, et elektriturul ei järgita alati VÕS
regulatsiooni ning lähtutakse kitsalt ELTS-is
sätestatust, vt § 86 põhjendust. Seega tuleb
seaduses täpsustada, et ELTS-is reguleerimata osas
kohaldatakse VÕS-i. See tagab selguse ning
elektriettevõtjad kohaldavad õigust ühetaoliselt,
lepingute sõlmimisel võetakse arvesse VÕS
regulatsiooni.
2. paragrahvi 85 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse Arvestatud
järgmiselt: Eelnõu muudetud
„(1) Enne liitumislepingu, võrgulepingu või
elektrilepingu sõlmimist peab lepingu teiseks
pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale andma
teavet lepingu põhitingimuste kohta ning lepingu
sisu võimalike alternatiivide kohta ulatuses ja
korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus
seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise
kohustusele.“
Põhjendus: Kehtivas sõnastuses puudub viide
lepingueelse teabe andmise kohustusele VÕS-is
sätestatud ulatuses ja korras. Lepingueelse teabe
andmist saab tarbijalepingute puhul pidada üheks
tähtsaimaks kohustuseks, tagamaks tarbijate
õiguste ja huvide kaitse lepingute sõlmimisel.
63
Kuivõrd VÕS vastav regulatsioon kohaldub ka
energiavaldkonna lepingutele ning praktika on
näidanud, et alati seda ei järgita, on põhjendatud
lisada § 85 lg 1 lõppu täiendus „…ulatuses ja
korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus
seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise
kohustusele.“
3. Paragrahv 85 lg 2 tunnistatakse kehtetuks. Arvestatud
Põhjendus: Lepingueelne teave tuleb VÕS alusel Eelnõu muudetud
tarbijale esitada mistahes vormis lepingu
sõlmimisel ning vaidluse korral lasub ettevõtjal
kohustus tõendada tarbijale teabe andmist. Seetõttu
tuleb ELTS § 85 lg 2, mis annab elektriettevõtjale
võimaluse teabe esitamata jätmiseks, tunnistada
kehtetuks.
4. Paragrahvi 86 lg 1 muudetakse ja paragrahvile Arvestatud
lisatakse lg 5 järgmises sõnastuses: Eelnõu muudetud
„(1) Kui elektrilepingut ei ole sõlmitud kirjalikus
või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või
elektroonilises vormis, saadab lepingu sõlminud
jaotusvõrguettevõtja või müüja tarbijale pärast
lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitava kirjaliku
dokumendi (edaspidi kinnituskiri).“
„(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata füüsilisest
isikust tarbijale.“
Põhjendus: ELTS § 86 sätestab nõuded
kinnituskirjale, mis saadetakse tarbijale, sh
füüsilisest isikust tarbijale olukorras, kus
elektrilepingut ei ole sõlmitud kirjalikus või
kirjalikku taasesitamist võimaldavas või
elektroonilises vormis. Kõnealuse paragrahvi lg 4
kohaselt kohaldatakse paragrahviga reguleerimata
osas kinnituskirjale võlaõigusseadust. ELTS § 86
kehtib muutmata kujul alates seaduse
vastuvõtmisest 2003. aastal ega arvesta hilisema
VÕS regulatsiooniga, milles on oluliselt
tarbijakaitse taset tõstetud. VÕS tähenduses on
tarbijaks füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei
seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse
läbiviimisega.
VÕS § 542 lg 1 kohaselt ei muutu telefonitsi
sõlmitud leping tarbijale siduvaks enne, kui
ettevõtja on telefonitsi edastatut kinnitanud püsival
andmekandjal ning kui tarbija pole oma tahet olla
lepinguga seotud kinnitanud kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatu ei
kohaldu juhul, kui leping sõlmitakse tarbija
algatusel, kuid siis tuleb järgida §-s 55 sätestatut.
Praktikas on ilmnenud, et elektrimüüjad lähtuvad
telefonitsi lepingute sõlmimisel üksnes ELTS § 86
64
regulatsioonist ega võta arvesse VÕS-is sätestatut.
Telefonitsi lepingute sõlmimisel loetakse leping
telefonikõne käigus tahteavalduste vahetamisel
sõlmituks, tarbijale saadetakse kahe nädala jooksul
kinnituskiri ega oodata tarbijalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust, kus
tarbija on väljendanud tahet olla lepinguga seotud.
Ametisse on pöördunud tarbijaid, kellele on
elektrimüüja vahetus olnud üllatuslik. Tarbijad ei
ole mõistnud, et telefonikõne käigus on võetud
lepingulised kohustused. VÕS § 542 regulatsiooni
(lepingu sõlmimine telefonitsi) üheks eesmärgiks
on olnudki välistada praktikas probleemseks
osutunud turundusvõtted, kus tarbijale pakutakse
telefonitsi asju või teenuseid ning kus tarbija
järelemõtlematult antud nõusolekut käsitletakse
hiljem siduva lepinguna. Kõnealuse paragrahviga
kasutati tarbija õiguse direktiivi art 8 lg-s 8
liikmesriikidele antud valikuvõimalust sätestada
telefonitsi sõlmitud tarbijalepingu siduvus üksnes
juhul, kui tarbija on oma telefoni teel antud
tahteavaldust hiljem kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis kinnitanud.
Üks elektrimüüjatest on TTJA-le selgitanud, et
edastab sidevahendi abil sõlmitud lepingute puhul
alati kliendile koheselt nii kinnituskirja kui info
lepingust taganemise võimaluse kohta ning sel
moel on uus klient operatiivselt ja täielikult
informeeritud kõigist lepinguga seotud olulistest
asjaoludest, kuigi ELTS § 86 lg 1 lubab seda teha 2
nädala jooksul. Elektrimüüja selgitustest ei
nähtunud, et tarbijalt võetakse lisaks kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus, kus
tarbija väljendab tahet olla lepinguga seotud. TTJA
tähelepanu on juhitud asjaolule, et Eesti elektriturul
on kasutusel ka teistsuguseid praktikaid, mille
käigus ei saadeta kliendile pärast telefoni teel
sõlmitud kokkulepet mingit infot lepingu, sh
taganemisvõimaluse kasutamise viisi kohta enne 2-
nädalase taganemistähtaja lõppemist, kasutades
sellega ära normides olevat vastuolu. Seega ei ole
probleem üksnes selles, et tarbija ei kinnita
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma
tahet olla lepinguga seotud, vaid ka muude
tarbijakaitseliste nõuete rikkumises, sh ei pruugi
tarbija olla saanud piisavalt vajalikus mahus
lepingueelset teavet.
ELTS ja VÕS regulatsioonidest tuleneb mitmeid
vastuolusid, mis on muutnud õigusaktide
kohaldamise keeruliseks ja võimaldab mitmeti
65
tõlgendatavust. Nagu eelpool käsitletud, ELTS
kohaselt saadetakse tarbijale kinnituskiri, kuid
VÕS § 542 lg 1 kohaselt peab telefonitsi lepingu
sõlmimisel ka tarbija kinnitama oma tahet olla
telefoni teel võetud kohustusega seotud. Lisaks on
VÕS § 542 lg-s 1 kinnitustele ette nähtud täpsemad
vorminõuded, mis ELTS-is puuduvad.
Kui ELTS § 86 lg 1 teise lause kohaselt saadetakse
kinnituskiri füüsilisest isikust tarbijale lepingu
sõlmimisest alates kahe nädala jooksul, siis VÕS §
55 lg 1 kohaselt peab ettevõtja andma tarbijale
kinnituse lepingu sõlmimise kohta püsival
andmekandjal mõistliku aja jooksul pärast lepingu
sõlmimist, kuid mitte hiljem kui asi toimetatakse
kätte või algab teenuse osutamine või muu
soorituse tegemine.
ELTS § 86 lg 2 kohaselt peab kinnituskirjas
nimetama ajavahemiku, mille jooksul võib tarbija
esitada oma vastuväited. Ajavahemiku pikkus peab
olema vähemalt kolm nädalat. VÕS § 542 lg-s 1 ei
ole ette nähtud ajavahemikku, vaid tarbija peab
oma tahet olla telefoni teel võetud kohustustega
seotud kinnitama kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
ELTS § 86 lg-st 3 tuleneb, et lepingu sõlmimisest
kuni lõikes 2 nimetatud ajavahemiku möödumiseni
või selle jooksul vastuväidete esitamiseni järgivad
pooled kinnituskirjas esitatud tingimusi, kui ei ole
kokku lepitud teisiti. VÕS § 55 lg 3 alusel tuleb
ettevõtjal tarbijalt võtta sõnaselge avaldus, kui
tarbija soovib, et elektrimüük algab 14-päevase
taganemistähtaja kestel. Vastasel juhul ei ole tarbija
VÕS § 562 lg 6 p 2 alusel kohustatud hüvitama
ettevõtjale taganemistähtaja jooksul üleantu
väärtust. Üleantu väärtust ei pea hüvitama ka siis,
kui ettevõtja ei ole tarbijale andnud teavet vastavalt
VÕS § 54 lg 1 p-le 12, 13 või 15.
Kuivõrd kõnesolevate muudatusettepanekutega
sätestatakse § 83 lg 3, milles on selgelt välja
toodud, et ELTS-iga reguleerimata osas
kohaldatakse VÕS-i ning VÕS reguleerib nii
lepingueelse teabe andmise kohustust kui ka
väljaspool äriruume ja sidevahendi abil sõlmitavaid
lepinguid, sh püsival andmekandjal tingimuste
esitamist tarbijale, siis puudub füüsilisest isikust
tarbijate puhul vajadus ELTS § 86 kinnituskirja
regulatsiooni järele. ELTS § 86 ei taga antud kujul
ka piisavalt füüsilisest isikutest tarbijate õiguste ja
huvide kaitset. Seetõttu tuleb paragrahvi 86
esimese lõike viimane lause, mis käsitleb
66
füüsilisest isikust tarbijale kinnituskirja saatmist,
eemaldada ning lisada lõige 5, mis ütleb
sõnaselgelt, et paragrahvi ei kohaldata füüsilisest
isikust tarbijale.
5. Paragrahvi 87 lg 2 muudetakse ja sõnastatakse Arvestatud
järgmiselt: Eelnõu muudetud
„(2) Kui elektrileping ei ole sõlmitud kirjalikus või
kirjalikku taasesitamist võimaldavas või
elektroonilises vormis, esitab jaotusvõrguettevõtja
või müüja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
andmed käesoleva seaduse § 86 alusel väljastatavas
kinnituskirjas. Füüsilisest isikust tarbijale
esitatakse lõikes 1 nimetatud andmed
võlaõigusseaduses sätestatud korras.“
Põhjendus: Kuivõrd lepingute sõlmimisele
kohaldatakse muudatusettepanekute kohaselt
ELTS-is reguleerimata osas VÕS-i, mis reguleerib
lepingueelse teabe andmist ja selle siduvaks
muutumist ning ka § 86 on füüsilisest isikutest
tarbijate osas muudetud, siis tuleb ka §-le 87 lg 2
lisada teine lause, mis täpsustab füüsilisest isikutest
tarbijatelele kohaldatavat regulatsiooni § 87 lg 1
esitatavate andmete osas.
67