Teie 03.06.2020
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda
[email protected] Meie 30.07.2020 nr 1.15-5/2020/4303-2
Vastus Kinnisvaramaaklerite Koja
ettepanekutele
Austatud hr. Ardo Lepp
Esitasite 3.06.2020 kirja Majandus-ja Kommunikatsiooni-, Rahandus- ja Justiitsministeeriumile.
Käesolevad vastused Teie kirjale on koostatud koostöös Rahandusministeeriumiga.
Teete oma kirjas ettepaneku, et kinnisvaramaaklerina tegutsemine tuleb seadusandlikul tasandil
reguleerida, s.h näiteks, et maakleri kuulumine kinnisvaramaaklerite registrisse oleks kohustuslik,
registrisse mittekuulumisel või sealt eemaldamisel on maakleriteenuse osutamine keelatud ning
kutselisel maakleril on võimalik rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS)
täitmiseks vajalikke riiklikke registreid kasutada tasuta.
Kehtiva õiguse kohaselt on kinnisvaramaaklerina tegutsemine vaba majandustegevus ning teenuse
osutamisele ei ole seatud valdkondlike erinõudeid. Majandustegevuse reguleerimisel peab
seadusandja arvestama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud suuniseid ning
eelkõige silmas pidama riiklikku sekkumist õigustava avalikku huvi põhjendatust ning
regulatsiooniga saavutatavat eesmärki.
Juhite oma kirjas tähelepanu ebasoodsatele tagajärgedele, mis kinnisvara vahendamise turul
praegu eksisteerivad näiteks, asjaolu, et turul on palju nö. libamaaklereid, kelle tegevus on kas
otsese pahatahtlikkuse või ebaprofessionaalse tegutsemise tõttu kinnisasja omanike ja riigi huve
kahjustav. Asjaolud, et nende kinnisvaramaaklerite poolt tehtud tehingute raames jääb riigile
laekumata maksutulu ning antud isikud kahjustavad läbi ebakvaliteetse teenuse pakkumise tõttu
kinnisvaramaakleri ameti mainet. Lisaks toote oma kirjas välja, et RahaPTS § 2 lg 4 alusel on
kohustatud isikuks isikud, kes vahendavad kinnisvara omandamise või kasutusõigusega seotud
tehinguid ning muret tekitava asjaoluna näete ette, et seoses RahaPTS nõuetega ja sanktsioonidega
suureneb maaklerite motivatsioon osutada teenust mitteametlikult.
Teenuse osutamise valdkonna riikliku sekkumist õigustava kaaluka avaliku huvi
väljaselgitamiseks on vajalik tuvastada piirangutega seonduvad mõjud. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium hindas valdkonda tarbijakaitse huvidest lähtuvalt ning leiab, et
vajadus riiklikuks sekkumiseks sellest huvist lähtuvalt ei ole põhjendatud ja eesmärgipärane.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Leiame, et valdkonna reguleerimisega seotud küsimust saaks hinnata hetkel
Rahandusministeeriumi poolt läbi viidava riikliku rahapesu ja terrorismi rahastamise
riskihinnangu käigus, kus kinnisvarasektori riske hindab eraldi sellel eesmärgil loodud töögrupp.
Riikliku riskihinnangu läbiviimine toimub Maailmapanga metoodika põhjal Eesti jaoks välja
töötatud metoodika alusel. Selle läbiviimist koordineerib rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise valitsuskomisjon ning vahetult juhib selleks moodustatud juhtrühm. Oluliseks
sisendiks on kinnisvarasektori ettevõtjate vastused küsitlusele, mistõttu palume Eesti
Kinnisvaramaaklerite Kojal edastada oma liikmetele sõnum, et need, kes on sattunud küsitluse
valimisse, sellele küsimustikule võimalusel kindlasti vastaks (vastamise tähtaeg augusti alguses).
Küsitluses osalemine on kõigile anonüümne ja vabatahtlik, kuid me palume sellest osa võtta, et
saada võimalikult terviklik ja objektiivne pilt nii riskide hindamiseks kui ka jätkumeetmete
rakendamiseks. Igal küsimustiku saajal on vahetu võimalus anda oma panus, et Eesti rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem oleks tulemuslik ja tõhus ja Eesti ei oleks koht
rahapesuks. Sektorist saabunud vastuseid ja taustandmeid analüüsides jõuab kinnisvarasektori
töögrupp konkreetsete soovitusteni muu hulgas sektori reguleerimise osas. Vastavalt RahaPTS §
12 lõike 1 punktile 4 on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjonil pädevus
teha valminud riskihinnangu alusel ettepanekuid seaduste muutmise kohta valdkonna ja
sidusvaldkondade eest vastutavatele ministritele.
RahaPTS § 78 lõike 3 alusel on kohustatud isikul, seal hulgas isikutel, kes vahendavad kinnisasja
ostu-müüki ning isikutel, kes vahendavad kinnisasja kasutustehinguid, kui tehinguga kokku
lepitav kasutustasu on vähemalt 10 000 eurot kuus (RahaPTS § 2 lõike 1 punktide 4 ja 41 sõnastus,
mille alusel suur osa kinnisvaramaaklereid RahaPTS alusel kohustatud isikuteks kvalifitseeruvad),
õigus saada tegeliku kasusaaja andmeid tasuta. Tegeliku kasusaaja andmete kogumise ja
avaldamise süsteem on aga hetkel läbimas põhjalikke muudatusi. Järgmise aasta 10. mail jõustub
regulatsioon, kus senise äriregistri tehnilise rakenduse asemel luuakse eraldi tegelike kasusaajate
andmekogu. Äriregistri ettevõtjaportaali arendused võtavad teatud aja, kuid lõppeesmärgiks on, et
kasutajatel oleks võimalik seadusele vastavalt tasuta päringuid tegelike kasusaajate kohta teha.
Selle raames tuleb välja töötada ka tehniline lahendus, kuidas kohustatud isikuid tõhusalt
tuvastada. Loodame Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja aktiivsele koostööle ka antud küsimuses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Viljar Lubi
majandusarengu asekantsler siseturu asekantsleri ülesannetes
Koopia: Rahandusministeerium
Justiitsministeerium
Andres Ruubas
639 7662
[email protected]
Sören Meius
611 3630
[email protected]
2 (3)
3 (3)