Teie 14.07.2020
TR Trading OÜ
[email protected] Meie 29.07.2020 nr 1.15-5/2020/4592-2
Austatud Tarmo Premet
Pöördusite 14. juulil e-kirjaga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse seoses murega,
et autorendiettevõtjani ei jõua teave parkimistrahvi kohta enne, kui see on antud inkassosse.
Teie pöördumisest ja täiendavalt antud selgitustest võib järeldada, et Teie klient parkis autot
korteriühistule kuuluval eramaal, kus vastavalt maaomaniku ja parkimisoperaatori vahel sõlmitud
lepingule korraldab parkimist AS Ühisteenused.
Parkimine eraparklates toimub sõiduki juhi ja parkimiskohta üüriva isiku vahelise võlaõigusliku
lepingu alusel vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. Eraparklate puhul pannakse reeglina
infotahvlitele kirja parkimislepingu tingimused ja sõiduki parkimisel parklasse loetakse, et sõiduki
juht on parkimistingimustega nõustunud. Parkimistasu maksmata jätmisel on tegemist
lepingutingimuste rikkumisega, mille eest on võimalik sisse nõuda leppetrahv. Parkimislepingu
tingimuste rikkumise korral esitatakse leppetrahvi nõue reeglina sõiduki juhile, kuna võlaõiguslik
leping on sõlmitud parkimiskohta üüriva ettevõtja ja sõiduki juhi vahel. Parkimiskohta üürival
ettevõtjal ei ole kohustust teavitada leppetrahvi nõudest ka sõiduki omanikku, kes ei ole
parkimislepingu pooleks. Võlaõiguslikes suhetes leppetrahvi nõudest teavitamine ei ole riigi poolt
reguleeritud, mistõttu on võimalik, et autorendi firma ei pruugi kohe teada saada, et nende klient
on parkimistingimusi rikkunud.
Riigikohus on leidnud, et parkimiskohta üüriv isik saab esitada leppetrahvi nõude ka sõiduki
omaniku vastu, kellel on võimalus esitada tõendid, et parkimise hetkel juhtis autot keegi teine.
Sõiduki omaniku või vastutava kasutaja isiku- või registrikoodi väljastab Maanteeamet eraparklas
parkimise korraldajale vaid tema taotluse alusel ja eeldusel, et parkimisleping oli sõlmitud ehk on
olemas parkimistingimustega liiklus- ja teavitamismärgid, lepinguga oli kokku lepitud leppetrahvi
nõudes, lepingut oli rikutud ja rikkumise järgselt oli esitatud leppetrahvi nõue ning
leppetrahvinõue on täitmata ega ole aegunud.
Eraõiguslikes suhetes taandub küsimus sellele, kas ühel isikul on teise vastu sissenõutavaks
muutunud nõue või mitte. Kuna lepingu parkimiseks on sõlminud auto rentnik ja Teie esitatud
asjaoludest järeldub, et parkimise korraldajale on teada auto parkinud isik (auto rentnik on
teavitanud parkimise korraldajat leppetrahvi nõudega mittenõustumisest), siis ei ole nõude
esitamine auto omanikule põhjendatud. Kui auto rentnik leiab, et nõutud leppetrahv on alusetu ja
keeldub selle tasumisest, jääb parkimise korraldajale õigus vastava nõudega kohtusse pöörduda.
Teed ja tänavad (sh erateed) moodustavad ühtse linnaruumi, mis piiravate tõkete puudumisel on
üldjuhul avalikuks kasutamiseks. Liiklusseadus kehtib ühtviisi kõikidel teedel sõltumata nende
omandiliigist. Liiklusseaduse § 241 kohaselt on parkimisnõuete rikkumine väärtegu, mille eest on
võimalik määrata hoiatustrahv. Nimetatud väärteo menetlemiseks on pädevus antud ka kohalikule
omavalitsusele (LS § 263 lg 2), kellel on õigus teostada parkimisnõuete kontrolli ka eratee selles
osas, mis on avalikkusele kasutamiseks avatud. Valesti parkimise eest saab liiklusseaduse § 262 p
2 kohaselt kohaldada kirjalikku hoiatusmenetlust ja hoiatustrahvi. Kui teo avastanud järelevalvet
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada sõiduki juhti ja rikkumine jäädvustati, võib
menetleja määrata hoiatustrahvi sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale. Väärteomenetluse
seadustiku § 543 lõike 4 kohaselt saadetakse trahviteade juriidilisele isikule registrisse kantud
aadressil lihtkirjaga või elektrooniliselt seaduse § 41 lõike 4 kohaselt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Külli Kraner
juhataja
Riina Piliste
625 6420
[email protected]
2 (2)