dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pakendi korduskasutuse ja pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu arvutamise metoodika

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. juuli 2020
Viit
2-8/20-0026/4811
Registreeritud
27. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-8 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud ministri määruste eelnõud
Toimik
2-8/20-0026
Vastutaja
Merike Ring (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)
Lahendamise tähtaeg
10. august 2020

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse Pakendi korduskasutuse ja pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu arvutamise metoodika kooskõlastamiseks esitamine.asice222 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 24.07.2020 nr 1-4/20/3308 Keskkonnaministri määruse "Pakendi korduskasutuse ja pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu arvutamise metoodika" kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Pakendi korduskasutuse ja pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu arvutamise metoodika“ eelnõu. Palume esitada arvamus ja ettepanekud kümne tööpäeva jooksul eelnõu Eelnõude infosüsteemi esitamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Sama: Rahandusministeerium; Maksu- ja Tolliamet; Ringmajandusettevõtete Liit; Tootjavastutusorganisatsioon OÜ; Eesti Pandipakend OÜ; Eesti Pakendiringlus OÜ; Taaskasutusorganisatsioon MTÜ Kertu Sapelkov, 626 2862 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 06.07.2020 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn nr Pakendi korduskasutuse ja pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu arvutamise metoodika Määrus kehtestatakse pakendiseaduse § 16 lõike 6 alusel. § 1 . Pakendi korduskasutuse arvutamine (1) Pakendijäätmete ringlussevõtu arvutamisel võib võtta arvesse kalendri aastal esmakordselt turule lastavate korduskasutatavate müügipakendite keskmist osakaalu, mida on eelneva kolme aasta jooksul pakendite korduskasutuse süsteemi s korduvalt kogutud. Selleks lahutatakse: 1) pakendiseaduse § 36 lõigetes 2 1 ja 2 2 kehtestatud sihtarvudest korduskasutatavate müügipakendite osakaal kõigist turule lastud müügipakenditest ja 2) pakendiseaduse § 36 lõigetes 3 1 ja 3 2 kehtestatud sihtarvudest korduskasutatavate müügipakendite ja asjaomasest pakendimaterjalist koosnevate korduskasutavate müügipakendite osakaal kõigist turule lastud sellest materjalist müügipakenditest. (2) Asjaomase sihtarvu arvutamisel võetakse sellisest osakaalust arvesse kõige rohkem 5 protsenti. (3) Sihtarvude arvutamisel võib arvesse võtta korduskasutuseks parandatud puitpakendite koguseid. § 2 . Ringlusse võetud pakendijäätmete mass (1) Ringlusse võetud pakendijäätmete mass on selliste pakendijäätmete mass, millega on esmalt tehtud kõik vajalikud kontrolli-, sortimis- ja muud eelnevad toimingud, et kõrvaldada jäätmematerjalid, mis ei ole edasiseks töötlemiseks mõeldud , ning millega seejärel on tehtud ringlussevõtutoiming, mille käigus jäätmematerjalid tegelikult töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks. (2) Ringlusse võetud pakendijäätmete massi võib mõõta ka sortimistoimingu lõpus, kui väljund võetakse ringlusse ilma täiendava töötluseta . (3) Ringlusse võetud jäätmete massi arvutamisel ei võeta arvesse s elliste materjalide või ainete massi, mis kõrvaldatakse ringlussevõtutoimingule eelnevate lisatoimingutega ja mida ringlusse ei võeta . § 3 . Pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu arvutamine (1) Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmist arvutatakse kalendriaasta kestel ringlusse võetud pakendijäätmete ning sama perioodi jooksul turule lastud kauba pakendi massi suhtarvuna, mis on väljendatud massiprotsentides. ( 2 ) Turule lastud kauba pakendi massi hulka ei arvata Eestist välja viidud kauba pakendi massi ja kasutusele võetud tagastatud korduskasutuspakendi massi, kui need on pakendiettevõtja poolt dokumentaalselt tõendatavad. ( 3 ) Ringlusse võetud pakendijäätmete massi hulka arvatakse Eestis tekkinud ja kogutud pakendijäätmete mass, mis on Eestis ringlusse võetud ja ringlusse võtmiseks välja veetud. ( 4 ) Pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu arvu arvutamisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni otsuse 2005/270/EÜ, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta kehtestatakse andmebaasisüsteemi vormid ( ELT L 112, 26.04.2019, lk -d 26–46 ), artiklites 2–6f sätestatut. ( 5 ) Aeroobsele või anaeroobsele töötlemisele minevate biolagunevate pakendijäätmete kogust võib arvestada ringlusse võetud kogusena, kui sellise töötlemise tulemusena tekib kompost, kääritussaadus või muu väljund. Kui väljund kasutatakse maapinnal, võib seda ringlusse võetud materjaliks lugeda ainult siis, kui selle kasutuse eesmärk on parandada põllumajanduslik ku või keskkonnaseisund it . ( 6 ) Kui pakendijäätmed lakkavad olemast jäätmed ettevalmistava toimingu tulemusena enne lõplikku töötlemist, võib sellised materjalid lugeda ringlusse võetuks tingimusel, et need töödeldakse edaspidi toodeteks, materjalideks või aineteks . Kui materjale, mis on lakanud olemast jäätmed, kasutatakse kütusena või muu energiaallikana või need põletatakse, ladestatakse prügilasse või kasutatakse tagasitäitena, ei võeta neid ringlussevõtu sihtarvude saavutamise arvutamisel arvesse. ( 7 ) Ringlussevõtu sihtarvude arvestamisel võib arvesse võtta jäätmete põletamise järel eraldatud ja ringlusse võetud metallikoguseid põletatud pakendijäätmete osakaalu järgi tingimusel, et ringlusse võetud metallid vastavad teatud kvaliteedikriteeriumitele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98 artikli 11 lõike 9 alusel kehtestatud rakendusaktis. Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler Keskkonnaministri määruse „Pakendi korduskasutuse ja pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu arvutamise metoodika“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse pakendiseadus § 16 lõike 6 alusel. Eelnõu on seotud 11.05. 2020 algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (190 SE), millega muudetakse jäätmeseadust (edaspidi ka JäätS ; RT I, 21.12.2019, 6 ) ja pakendiseadust (edaspidi ka PakS; RT I, 13.03.2019, 103), millega võetakse üle ja täidetakse kohustused, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ( ELT L 150, 14.6.2018, lk -d 109–140 ; edaspidi ka jäätmete raamdirektiiv ), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/852, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta ( ELT L 150, 14.6.2018, lk -d 141–154 ; edaspidi ka pakendidirektiiv ), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/850, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta ( ELT L 150, 14.6.2018, lk -d 100–108; edaspidi ka prügiladirektiiv ) . Määruse eelnõu eesmärk on üle võtta pakendidirektiivi artiklite 5 ja 6a nõuded. Määrusega kehtestatakse nõuded, mi llega peab Keskkonnaagentuur arvesta ma riikliku pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvu arvutamisel. Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM ) keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kerli Rebane (tel 626 2859, [email protected] ) ning sama osakonna peaspetsialist Kertu Sapelkov (tel 626 2862 ; [email protected] ). Eelnõu õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik (tel 626 2870, [email protected] ) ning keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953; [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahv 1 selgitab, kuidas on võimalik pakendijäätmete ringlussevõtu arvutamisel arvesse võtta turule lastud korduskasutavate müügipakendite keskmist osakaalu. Lõike 1 kohaselt võib võtta pakendijäätmete ringlussevõtu arvutamisel arvesse kalendri aastal esmakordselt turule la stud korduskasutatavate müügipakendite keskmist osakaalu, mida on eelneva kolme aasta jooksul pakendite korduskasutuse süsteemi raames korduvalt kogutud. Hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks tuleb pakendijäätmete kogumassist vähemalt 65 protsenti ringlusse võtta. Hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks tuleb pakendijäätmete kogumassist vähemalt 70 protsenti ringlusse võtta. Korduskasutatavate müügipakendite osakaalu saab arvesse võtta alates 01.01.2025 ja 01.01.2030 kehtima hakkavate pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamiseks. Selleks lahutatakse sihtarvudest korduskasutatavate müügipakendite osakaal kõigist turule lastud müügipakenditest . Ee s pool kirjeldatud sihtarvude saavutamiseks on kehtestatud eraldi sihtarvud iga pakendimaterjali liigi kohta, mis on sätestatud pakendiseaduse § 36 lõigetes 3 1 ja 3 2 . Nende saavutamise arvutamisel lahutatakse sihtarvudest korduskasutavate müügipakendite ja asjaomasest pakendimaterjalidest koosnevate korduskasutatavate müügipakendite osakaal kõigist turule lastud sellest materjalist müügipakenditest. Lõike 2 kohaselt võetakse asjaomase sihtarvu arvutamisel sellisest osakaalust arvesse kõige rohkem 5 protsenti. Lõigetega 1 ja 2 võetakse üle pakendidirektiivi artik li 5 lõige 2. Lõike 3 kohaselt võib sihtarvude arvutamisel arvesse võtta korduskasutuseks parandatud puitpakendite koguseid. Lõikega 3 võetakse üle pakendidirektiivi artik li 5 lõige 3. Paragrahv 2 k irjeldab ringlusse võetud pakendijäätmete massi mõistet ning kirjeldab, millistel juhtudel võib pakendijäätmete massi mõõta sortimistoimingu lõpus. Lõik e 1 kohaselt on ringlusse võetud pakendijäätmete mass selliste pakendijäätmete mass, millega on esmalt tehtud kõik vajalikud kontrolli-, sortimis- ja muud eelnevad toimingud, et kõrvaldada jäätmematerjalid, mis ei ole edasiseks töötlemiseks mõeldud , ning millega seejärel on tehtud ringlussevõtutoiming, mille käigus jäätmematerjalid tegelikult töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks. Lõikega 1 võetakse üle pak endidirektiivi artik li 6a lõi k e 1 punkt b . Lõik e 2 k ohaselt võ ib ringlusse võetud pakendijäät m e te massi mõõta ka sortimistoimingu lõpus, kui väljund võetakse ringlusse ilma täiendava töötluseta . Lõike 3 kohaselt ringlusse võetud jäätmete massi arvutamisel ei võeta arvesse selliste materjalide või ainete massi, mis kõrvaldatakse ringlussevõtutoimingule eelnevate lisatoimingutega ja mida ringlusse ei võeta. Lõikega 2 ja 3 võetakse üle pakendidirektiivi artik li 6a lõige 2. Paragrahv 3 sätestab pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu arvutamise alused. Lõike 1 kohaselt arvutatakse pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarv kalendriaasta kestel ringlusse võetud pakendijäätmete ning samal perioodi jooksul turule lastud kauba pakendi massi suhtarvuna, mis on väljendatud massiprotsentides. Lõikega 1 võetakse üle pakendidirektiivi artikli 6a lõike 1 punkt a . Lõike 2 kohaselt ei arvata turule lastud kauba pakendi massi hulka Eestist välja viidud kauba pakendi massi ja kasutusele võetud tagastatud korduskasutuspakendi massi, kui need on pakendiettevõtja poolt dokumentaalselt tõendatavad. Lõike 3 kohaselt arvestatakse ringlusse võetud pakendijäätmete massi hulka Eestis tekkinud ja kogutud pakendijäätmete mass, mis on Eestis ringlusse võetud ja ringlusse võtmiseks välja veetud. Lõikega 3 võetakse üle pakendidirektiivi artikli 6a lõige 7 , kuid sarnast põhimõtet on Eestis varem rakendatud. Lõige 4 selgitab, et pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu arvutamisel on vaja ar vestada Euroopa Komisjoni otsust 2005/270/EÜ. Selle rakendusotsusega on täpsemalt pandud paika reeglid liikmesriikidele, mille kohaselt tuleb arvutada ringlussevõtu sihtarvud. Reeglite seadmine on oluline, et liikmesriikide esitatavad andmed oleksid omavahel võrreldavad ning kogutud samadel alustel. Lõikega 4 võetakse üle pakendidirektiivi artik li 6a lõige 9. Lõik e 5 kohaselt on võimalik arvestada aeroobsele või anaeroobsele töötlemisele minevate biolagunevate pakendijäätmete kogust ringlusse võetud kogusena. Ringlusse võetud kogusena saab arvestada juhul, kui töötlemise tulemusena tekib kompost, käärtussaadus või muu väljund. Töötlemise käigus tekkinud väljundis peab olema sisendiga võrreldes sarnane kogus ringlusse võetud materjale. Täpsustatakse samuti, et juhul kui väljund kasutatakse maapinnal, siis saab seda ringlussevõetud materjaliks lugeda ainult sellisel juhul, kui kasutamise eesmärk on parandada põllumajanduslik ku või keskkonnaseisund it . Jäätmete ringlussevõtt peab olema sellisel juhul reguleeritud samuti keskkonnakaitseloaga. Toodetav kompost, kääritusjääk või muu maapinnal kasutatav materjal peab olema mõeldud keskkonnaseisundi parandamiseks või väetamiseks, mitte laotamise teel sellest vabanemiseks. Seetõttu on ka keskkonnaministri 08.04.2013 määruse nr 7 „ Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded “ ning keskkonnaministri 10.05.2016 määruse nr 12 „ Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootm isel tekkivale kääritusjäägile“ kohaselt nõutud, et sertifitseeritud komposti ja kääritusjäägi puhul tuleb mõõta ja esitada koos tootega kvaliteedinäitajad, mille hulka kuuluvad lisaks muudele materjali omadustele ka väetavad omadused. Lõikega 5 võetakse üle pakendidirektiivi artik li 6a lõige 4. Lõike 6 kohaselt saab teatud juhtudel arvestada materjalid ringlusse võetuks juba sellistel juhtudel, kui nad lakkavad olemast jäätmed ettevalmistava toimingu tulemusena. Näiteks võib selliseks juhtumiks olla plastpakendijäätmetest plasthelveste tootmine, mida kasutatakse hiljem otse uute plastist toodete tootmisel. K ui plasthelbeid kasutataks energia tootmiseks või ladestataks prügilasse, siis ei oleks tegemist ringlusse võetud materjaliga. Jäätmete lakkamine peab olema reguleeritud keskkonnakaitseloaga. Lõige 6 võtab üle pakendidirektiivi artik li 6a lõike 5. Lõikega 7 sätestatakse tingimused, mi lle alustel võib ringlussevõtu sihtarvu arvutamisel arvesse võtta jäätmete põletamise järel eraldatud ja ringlusse võetud metallikoguseid põletatud pakendijäätmete osakaalu järgi. Lõige 7 võtab üle pakendidirektiivi artik li 6a lõike 6. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i 94/62/EÜ kohased artiklid 5 ja 6a. Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 2. 4. Määruse mõju Tegemist on uue keskkonnaministri määrusega, mis sisaldab pakendidirektiivist tulenevaid nõudeid , millest Keskkonnaagentuur lähtub pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvude raporteerimisel. Keskkonnaagentuurile lisandub määruse kehtestamisel ühekordne töömaht metoodikate üle vaatamiseks ja töövahendite täiendamiseks. Ühekordselt lisanduv töömaht on hinnanguliselt neli nädalat. E daspidi täieneb iga-aastane sihtarvude arvutamiseks ja vastavate aruannete esitamiseks kuluv töömaht ühe nädala võrra. Eelnõukohase mää rusega kavandatud muudatused ei avalda olulist mõju elu- ja loodus keskkonnale, riigiasutus t e ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele ega ka regionaalarengule. Kavandatud muudatused ei avalda ka sotsiaalset mõju. 4.1 . Kavandatav ad muudatus ed Andmete esitamine Sihtrühm Keskkonnaagentuur Kaasnev mõju Keskkonnaagentuur peab arvestama määrusega kehtestatud tingimustest ringlussevõtu sihtarvu arvutamisel. See tähendab, et Keskkonnaagentuur peab üle vaatama senini kasutusel olnud metoodika ning vajaduse korra l täiendama seda määruse sätetega ja rakendusotsuse 2005/270/EÜ muudatustega. Selleks, et metoodikas muudatusi teha, on vaja ka teatud , näiteks korduskasutuspakenditega seotud andmeid pakendiregistris juurde kogu d a . Vajalikud muudatused on juba planeeritud pakendiregistri põhimääruse muudatustega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulu d Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarvest. Määruse rakendamisest ei eeldata lisatulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras , mis tagab kõige kiirema määruse jõustumise . 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile. Määruse eelnõu saadet akse arvamuse avaldamiseks Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Pandipakend OÜ-le, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ-le, Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ-le ja Eesti Pakendiringlus OÜ-le. Eelnõu koostamisel ei korraldatud avalikku konsultatsiooni, kuna eelnõu sisu ei puuduta laiemat avalikkust. Lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i (EL) 2018/852, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ, pakendite ja pakendijäätmete kohta ja keskkonnaministri määruse „Pakendi korduskasutuse ja pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu arvutamise metoodika“ eelnõu vastavustabel EL-i õigusakti norm EL-i õigusakti normi ülevõtmise kohustus EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestavad riigisisesed õigusaktid Kommentaarid Artikkel, lõige, punkt Jah, ei, valikuline Paragrahv, lõige, punkt Pealkiri Artikkel 5 (2) Jah §1 lg 1; § 1 lg 2 Arvutamise metoodika Artikkel 5 (3) Jah § 1 lg 3 Arvutamise metoodika Artikkel 6a (1) Jah § 2 lg 1 ; § 3 lg 1 Arvutamise metoodika Artikkel 6a (2) Jah § 2 lg 2 Arvutamise metoodika Artikkel 6a (4) Jah § 3 lg 5 Arvutamise metoodika Artikkel 6a (5) Jah § 3 lg 6 Arvutamise metoodika Artikkel 6a (6) Jah § 3 lg 7 Arvutamise metoodika Artikkel 6a (7) Jah § 3 lg 3 Arvutamise metoodika Artikkel 6a (9) Jah § 3 lg 4 Arvutamise metoodika EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-0948 - Pakendi korduskasutuse ja pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu arvutamise metoodika Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.08.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/470a4b36-9389-4347-b11b-b7c0f79d8851 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/470a4b36-9389-4347-b11b-b7c0f79d8851?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel