Riigikantselei
[email protected] Meie 01.06.2020 nr 24.5-6/20-0068/3623
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Lisadokument Rail Balticu Eesti osa vahearuande
2019 juurde
Käesolevaga esitan Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringu osalist tühistamist käsitleva lisa Eesti
Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail
Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse kohase Rail Balticu Eesti
osa vahearuande1 juurde.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Kristjan Kaunissaare
6397682
[email protected]
1
Dokumendi number EIS-is 20-0621/01
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Kokkuvõte Riigikohtu otsusest RB maakonnaplaneeringute osas
Asjaolud
Riigikohus rahuldas oma 19.05.2020 otsusega 3-18-529/137 osaliselt keskkonnaühenduste
ARB ja Eesti Looduskaitse Seltsi kassatsioonkaebuse ning tühistas Rail Balticu trassi Pärnu
maakonnaplaneeringu trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Harju ja Rapla maakonnaplaneeringud
jäid jõusse. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse kohaselt kehtestas riigihalduse minister Pärnu
maakonnaplaneeringu õigusvastaselt, kuna välja polnud selgitatud mõju, mida Rail Baltic
avaldab trassi kõrval asuvale Luitemaa linnualale.
Kohtuasjas vaidlustasid MTÜ-d Rail Balticu trassi maakonnaplaneeringud. MTÜ-d leidsid
halduskohtule esitatud kaebuses, et maakonnaplaneeringud on õigusvastased nii menetluslike
rikkumiste tõttu kui ka sisuliselt. Muu hulgas ei selgitatud kaebajate hinnangul piisava
põhjalikkusega välja trassi asukoha keskkonnaseisundit ja raudtee mõju looduskeskkonnale,
sealhulgas kaitstavatele linnuliikidele. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid
kaebuse rahuldamata.
Riigikohtu halduskolleegium rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Rail
Balticu trassi Pärnu maakonnaplaneeringu trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Ülejäänud
osas jättis Riigikohus haldus- ja ringkonnakohtu otsused muutmata.
Riigikohtu otsuse kohaselt jätsid planeeringu koostajad Rail Balticu trassilõigu 4A kõrval asuva
Luitemaa linnuala Natura hindamise õigusvastaselt tegemata, piirdudes üksnes eelhindamisega.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus järeldas ekspert, et raudtee rajamine ja
toimimine võivad halvendada Luitemaa linnuala kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide
merikotka, must-toonekure ja metsise elupaikade kvaliteeti (Natura eelhinnangus nimetati
mitmeid raudtee võimalikku ebasoodsat mõju leevendavaid meetmeid, sealhulgas näiteks
nõuded minimeerida müra ja ajastada ehitustööd väljapoole lindude pesitsusaega), mistõttu
järeldas kohus, et oluline mõju linnuala kaitse eesmärkidele ei olnud välistatud ja Natura
hindamine oli nõutav.
Samas viidi RB maakonnaplaneeringute strateegiliste keskkonnamõjude hindamise protsessis
läbi Natura 2000 asjakohane hindamine Luitemaa loodusala osas (kattub vaidluse ja otsuse
objektiks olnud Luitemaa linnualaga). Eksperdi hinnangul rakenduvad selles antud mõju
hinnangud ja leevendavad meetmed ka linnualale.
Lisaks Luitemaa linnuala kõrvale jääva raudteetrassi lõigule 4A tühistas Riigikohus Pärnu
maakonnaplaneeringus ka kaks trassilõiguga 4A ühendatud lõiku (3A ja 4H), et
Rahandusministeeriumile jääks piisav kaalumisruum tuvastatud vea kõrvaldamiseks.
Planeeringu võib kehtestada juhul, kui nõuete järgi tehtud Natura hindamise tulemusel on
võimalik veenduda, et kavandatav raudtee ei kahjusta Natura ala terviklikkust ega kaitse
eesmärke. Kui Luitemaa Natura hindamise tulemustest nähtub, et raudtee võib Luitemaa
linnuala terviklikkust kahjustada, on Vabariigi Valitsusel keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi siiski võimalus kehtestada Pärnu
maakonnaplaneering ka kavandatud kujul. Vabariigi Valitsus võib seda teha juhul, kui
alternatiivseid lahendusi pole ning raudtee rajamine on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel
ja erakordselt tungivatel põhjustel.
Edasised sammud
Riigikohtu otsuse järgselt on Pärnu maakonnaplaneeringu osaliselt tühistatud osas
Rahandusministeeriumil võimalik valida, kas algatada uus planeering (riigi eriplaneering) või
uuendada vana maakonnaplaneeringu menetlust. 2020. aasta 22. kalendrinädala seisuga on
valikuks vana planeerimismenetluse uuendamine; uue planeerimismenetluse algatamine on
ajalise ja rahalise kulu tõttu ebaotstarbekas. Planeerimismenetluse uuendamine toimuks RB
maakonnaplaneeringu koostamise hetkel kehtinud Planeerimisseaduse ning keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt. Planeerimismenetluse raames
viiakse läbi ka Natura asjakohane hindamine Luitemaa osas.
Praegusel hinnangul ei oma planeeringumenetluse uuendamine Pärnu maakonnaplaneeringu
tühistatud kolme lõigu osas pärssivaid mõjusid RB projekteerimis-ehitusprotsessidele
Pärnumaal. Projekteerimislepingu kestuseks on 27 kuud, võimalik on jätkata nii
projekteerimise kui keskkonnamõjude hindamisega tühistatud lõikudest põhja- ja lõunapool.
Ehitustegevusi Pärnumaa osas kuni 2022. aasta lõpuni plaanitud pole. Küll pidurduvad maade
omandamise protsessid tühistatud lõikudes.