dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. juuni 2020
Viit
30
Registreeritud
1. juuni 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Regina Valt

Failid

  • 📎30 01.06.2020 Ministri määrus.bdoc879 KB

Sisu (failidest)

19.05.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Määrusega kehtestatakse väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse andmise tingimused ja kord eesmärgiga hoogustada väikeelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist ja seeläbi olemasoleva elamufondi kaasajastamist. Määrus on koostatud majandus- ja taristuministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade hulka kuulub vastavalt peaministri 1. mai 2019. a korraldusele nr 33 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ elamumajandus. Toetusmeetme sihtgrupiks on väikeelamu füüsilisest isikust omanikud. Toetuse eesmärgiks on parandada elamufondi kvaliteeti ning vähendada energiatarbimist väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetamise kaudu. Elamu- ja energiamajandus on Eestis omavahel tihedalt seotud, kuna hoonete energiavajadus moodustab olulise osa Eesti energiabilansist. Samas on tegemist kõrge energia kokkuhoiu potentsiaaliga – hoonete energiakulud moodustavad ca 40% Euroopa Liidu energia kogutarbimisest. Eestis moodustab kodumajapidamiste energiatarve 40% kogu energiabilansist. Energia kokkuhoiu potentsiaal hoonetes on märkimisväärne, eriti elamutes. Kõrge energiatarbimine elamutes kasvatab eluasemekulusid ja mõjutab leibkondade toimetulekut. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja saavutada sellega muuhulgas imporditavate fossiilkütuste mahu ja CO2 heitkoguse vähenemine. Ühtlasi on võimalik samal ajal parandada elukeskkonna kvaliteeti ning vähendada eluasemefondi ülalpidamiskulusid, millel on otsene mõju inimeste toimetulekule. Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030 on seatud eesmärgiks hoonete energiatõhususe suurendamine läbi rekonstrueerimistegevuse. Muuhulgas on üheks eesmärgiks rekonstrueerida 40% väikeelamutest C või D energiatõhususarvu klassi nõuetele vastavaks. Olemasolevate hoonete energiasäästu suurendamiseks on ühe tegevusena kavandatud väikeelamute rekonstrueerimise hoogustamine selle riikliku toetamise kaudu. Toetusmeede on olnud avatud alates 2016. aasta novembrikuust. Sellest ajast on toetust saanud taotluste summa 3,6 mln eurot (779 taotlust). Taotluste menetleja on Sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx). KredEx on volitatud taotluste menetlejaks, kuna omab selleks vajalikku kogemust ja kompetentsi ning 2020. aasta riigieelarve seadusega on nähtud talle ette meetme jaoks eraldatud rahalised vahendid ja need on KredExile eraldatud riigieelarvelise eraldise lepinguga. Eelnõu on seotud iga-aastase riigieelarve seadusega, millega võidakse eraldada vahendeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale. Samuti on eelnõu seotud 2020. aasta lisaeelarve seadusega, millega eraldati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale täiendavad vahendid. 2020. aasta riigieelarvest kavandati toetusmeetme elluviimiseks 1 358 000 eurot ja 2020. aasta lisaeelarvest 2 000 000 eurot. 1 2020. aasta lisaeelarvega eraldatud vahendite kasutamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 28.04.2020. a määrus nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“. Muu hulgas on määrusega kehtestatud lisatingimused meetmetele, mille lõplik kasusaaja on füüsiline isik. Vastavalt viidatud määruse § 7 meetmete liigitusele on meetme raames tegemist toetusega füüsilistele isikutele. Vastavalt määruse § 8 lõikele 2 selliste meetmete kehtestamisel, millega toetatakse füüsilisi isikuid muul eesmärgil kui lõike 1 punktis 1 nimetatud, ei või ette näha ühe isiku toetamist iga üksiku juhu puhul rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära ulatuses ühe kalendrikuu kohta, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti. Vabariigi Valitsus on otsustanud toetada väikeelamute rekonstrueerimist suuremas mahus. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]), ehitus- ja elamuosakonna elamumajanduse valdkonna juht Regina Valt (tel: 625 6483, e-post: [email protected]), SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu (tel: 667 4130, e-post: [email protected]), eluaseme ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk. Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e- post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 6 peatükist ja 22 paragrahvist. Paragrahv 1 kehtestab määruse kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt on toetuse saaja füüsiline isik. Lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse andmisel lisaks käesolevale määrusele riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“. Määrus kohaldub 2020. aasta lisaeelarvest eraldatud vahendite kasutamisele. Kuna toetuseks on eraldatud vahendid nii riigieelarvest kui 2020. aasta lisaeelarvest, kohaldatakse lisaeelarvet puudutavaid sätteid üksnes lisaeelarvest toetatud projektidele. Lõike 3 kohaselt on toetuse taotlejal kohustus teavitada KredExit, kui ta on saanud toetust riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel mõnest teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt. Paragrahv 2 kehtestab toetuse eesmärgid. Selle kohaselt soovitakse väikeelamu omanikke suunata rekonstrueerima väikeelamuid tänapäevastele energiatõhususe ja sisekliima nõuetele vastavaks ning seeläbi vähendada energiakulusid ja –sõltuvust. Riigi toetus panustab väikeelamu omanike võimekusse investeerida tegevustesse, mis soodustavad hoonete kestlikkust ja kvaliteetse elukeskkonna väljaarendamist. Lisaks soovitakse toetuse abil suurendada taastuvenergia kasutuselevõttu. 2 Paragrahvis 3 on defineeritud olulisemad määruse rakendamist hõlbustavad asjakohased terminid. Muuhulgas on defineeritud „väikeelamu“ ja „tervikliku rekonstrueerimise“ mõisted. Väikeelamuks loetakse enne 2000. aastat kasutusse võetud üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu, samuti suvila või aiamaja. Väikeelamu mõiste hõlmab ka üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jäävat, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuvat või UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvat väikeelamut. 2000. aasta piirang on seotud sellega, et suurem osa väikeelamutest on ehitatud ja kasutusele võetud enne 2000. aastat ning vastavalt praegu Riigikogus menetlemisel olevale „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale“ on peale 2000. aastat ehitatud hooned varasemaga võrreldes energiatõhusamad. Terviklik rekonstrueerimine hõlmab järgmiste tegevuste teostamist kogumis: välisseinte ja katuse soojustamine, akende vahetamine, küttesüsteemi rekonstrueerimine ja soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi paigaldamine. Juhul, kui aknad on varasemalt vahetatud ning paigaldatud on määruses kehtestatud nõuetele vastavad aknad, ei tule aknaid uuesti vahetada. Paragrahviga 4 kehtestatakse taotluste menetlejaks sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx). KredExil on pikaajaline elamumajanduse valdkonna toetuste taotluste menetlemise, maksete ja järelevalve teostamise elluviimise kogemus ja kompetents. Paragrahviga 5 kehtestatakse toetatavad tegevused. Lõikes 1 on toodud toetatavad tegevused, mida on võimalik teostada komponendipõhiselt või kogumina. Toetatav on väikeelamu soojustamine, akende ja välisuste vahetamine, küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi rajamine, asendamine või rekonstrueerimine, taastuvenergia tootmisseadme koos energia muundamiseks ja energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmetega soetamine ja paigaldamine, heitvee jääksoojuse kasutamise seadme soetamine ja paigaldamine, siseviimistluse taastamine. Valitud on eeltoodud tegevused, kuna nende abil saavutatakse kõige enam energiasäästu. Samuti on toetatavad soojustamise või tehnosüsteemide asendamisega seotud muud otsest energiasäästu tagavad tööd, mis on ehitusprojektis soovituslikena nimetatud. Soovituslikud tööd võivad projektis sisalduda, aga võivad ka mitte sisalduda. Põhimõte on selles, et kui energiasäästu tagavad soovituslikud tööd sisalduvad projektis ja neid teostatakse, siis selline tegevus on toetatav. Ehitusprojekti koostamine on toetatav teostatavate tööde ulatuses. Lisaks töödele ja nende ehitusprojekti koostamisele on toetatav tööde omanikujärelevalve teostamine. Lõikes 2 on kehtestatud, et kõik toetuse saamise aluseks olevad tegevused peavad olema teostatud kehtivate õigusaktidega kooskõlas. Järgida tuleb ehitusseadustikus sätestatud omaniku kohustusi, ehitise omanikujärelevalvele seatud nõudeid, ettevõtjale ja ettevõtja pädevusele seatud nõudeid, pädevale isikule seatud nõudeid ning erinevate tööde teostamisega seotud tegevusaladele seatud kvalifikatsiooninõudeid. Paragrahviga 6 kehtestatakse toetuse põhitingimused. Lõike 1 kohaselt peab väikeelamu olema ehitatud õiguslikul alusel ja kantud ehitisregistrisse. Samuti peab ehitisregistrisse olema märgitud ehitise esmase kasutuselevõtmise aasta. Lõigetes 2–8 kehtestatakse nõuded teostatavatele töödele. 3 Komponendipõhised tehnilised tingimused on sätestatud eesmärgiga tagada teostavate tööde vastavus parimale praktikale ja vältida olukorda, kus hiljem tuleks juba teostatud töid ümber teha, sest teostatud tööd ei vasta tänapäevastele energiatõhususe nõuetele. Terviklikul rekonstrueerimisel teostatakse korraga vähemalt järgnevad energiasäästu tööd: välisseinte soojustamine, katuse või pööningu soojustamine, akende vahetus, küttesüsteemi rekonstrueerimine ja soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi paigaldamine. Tervikliku rekonstrueerimise tulemusena tuleb saavutada vähemalt energiatõhususarvu klass C. Nõutava energiatõhususarvu saavutamise tõendamine toimub kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt1 kättesaadava väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori või dünaamilise simulatsioonarvutusega. Tervikliku rekonstrueerimise korral tuleb paigaldada soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem, mis teenindab kõiki eluruume. Garaažid, keldrid jms hoones olevad ruumid ei pea olema soojustagastusega ventilatsioonisüsteemiga ühendatud. Ventilatsioon peab olema korraldatud nii, et sissepuhke õhk tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WC-d). Oluline on väljatõmme just niisketest ruumidest, mis väldib niiskus- ja hallitusprobleemide tekkimise võimaluse. Tuleks vältida lahendust, kus samas ruumis oleks nii sissepuhe kui väljatõmme kuna eluruumi sissepuhkeõhuga saab edukalt ventileerida ka koridorid ja muude võimalikud ruumid, kus ei ole ei sissepuhet ega väljatõmmet. Päikesepaneelide paigaldamisel elektri tootmiseks on sätestatud, et planeeritud aastane tootmismaht ei tohi ületada tarbimiskoha aastast elektri tarbimist. Piirangu eesmärk on tagada, et toetuse abil paigaldatav elektritootmisseade vastaks rekonstrueeritava hoone vajadusele. Toetuse eesmärk on väikeelamute energiatõhususe parandamine, mitte päikeseelektrijaamade rajamine. Kui rekonstrueeritavas hoones ei ole eelnevate aastate elektritarbimise andmeid või elektrikasutus peale rekonstrueerimist elektritarbijate lisandumise tõttu muutub (paigaldatakse soojuspump), siis hinnatakse hoone elektrikasutust väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatoriga või Majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ Lisa 5 alusel. Paragrahviga 7 kehtestatakse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Lõikes 1 kehtestatakse kulu abikõlblikuna määratlemise üldpõhimõte, mille kohaselt on abikõlblikud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis on suunatud määruse eelnõu eesmärkide saavutamisesse. Lõikes 2 kehtestatakse siseviimistluse taastamisega seotud kulu abikõlblikkuse põhimõtted. Siseviimistluse taastamise alla kuuluvad näiteks peale akende vahetamist või kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vajalikud viimistluse taastamise tööde kulud. Lõikes 3 kehtestatakse taastuvenergia elektritootmisseadme kulu abikõlblikkuse põhimõtted. Taastuvenergia elektritootmisseadme suurus võib olla kuni 200 kilovatti ning planeeritud aastane tootmismaht ei tohi ületa tarbimiskoha aastast elektri tarbimist. 1 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/hoonete-energiatohusus (kättesaadav seisuga 25.05.2020). 4 Lõikes 4 kehtestatakse rekonstrueerimistööde projekteerimise ja omanikujärelevalve kulu abikõlblikkuse põhimõtted. Need on abikõlblikud üksnes juhul, kui rekonstrueerimistööd teostatakse projekti osana. Lõikes 5 kehtestatakse ehitusprojekti abikõlblikkuse põhimõtted. Juhul, kui ehitusprojekt on koostatud terviklahendusele, aga rekonstrueerimistööd teostatakse komponendipõhiselt ja vähem kui 50 protsendi ulatuses ehitusprojektis toodud töödest, toetatakse ehitusprojekti koostamist 15 protsendi ulatuses ehitusprojekti maksumusest. Lõike 6 kohaselt on käibemaks abikõlblik. Lõikes 7 kohaselt peavad kõik kulud olema taotluses kirjeldatud, dokumenteeritud ja põhjendatud. Sularahatehingud ei ole lubatud. Lõikes 8 kehtestatakse kulude arvestamise põhimõtted. Lõikes 9 kehtestatakse mitteabikõlblikud kulud. Mitteabikõlblikud on kulud, mis ei ole otseselt seotud väikeelamuga (liitumiskulud, väljaspool väikeelamut teostatavad tööd) ning toreduslikud tööd. Punktis 4 toodud vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööd ei ole abikõlblikud, kuid abikõlblikud on toetatavate tegevustega otseselt seotud tööd, sh heitvee jääksoojuse kasutamise seadme paigaldamisega või vee soojendamise seadme või sooja vee jaotamise süsteemiga seotud tööd. Paragrahviga 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Lõigete 1–3 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuses sätestatud periood. Arvestades ehitustegevuse hooajalisust ja vajalike ettevalmistustööde mahtu, on taotlejal kohustus teostada elluviidavad toetatavad tegevused 12 kuu jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist ühe korra projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ja maksimaalselt 6 kuu võrra. Pikendamist tuleb taotleda kirjalikult. Erandina on alates 2016. aasta 13. oktoobrist abikõlblik projekteerimisega seotud kulu, juhul, kui toetuse taotlus rahuldatakse. Taotlejal on lubatud võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks ainult juhul, kui lepitakse kokku, et taotlejale muutuvad kohustused siduvaks alates taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. Nimetatu võimaldab taotlejal sõlmida kokkuleppeid, hõlbustamaks toetatavate tegevuste elluviimist. Paragrahviga 9 kehtestatakse toetuse määr ja maksimaalne toetussumma. Lõikes 1 sätestatakse asustus- ja haldusüksused ja neis asuvatele väikeelamutele kohalduvad toetuse määrad ja toetussummad. Toetuse määrad ja maksimaalsed summad piirkonniti on välja töötatud koostöös Rahandusministeeriumiga. Enne 2017. aasta 15. oktoobrit kehtinud haldusüksuste kohta saab informatsiooni Maa-ameti geoportaalist2. Toetuse määrade määramisel vaadeldi nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi eesmärke. Meetmega suurendatakse väikeelamute rekonstrueerimise ehitusmahte COVID-19 kriisiga seotud 2 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Aadressiandmed/Haldusreform-aadressiandmete-susteemis- p575.html (kättesaadav seisuga 25.05.2020). 5 ehitussektori mahtude prognoositaval mõõnaperioodil 2021. aastal. Pikaajaliselt lähtutakse kliimaeesmärkidest tulenevast eeldusest rekonstrueerida energiatõhusaks 2050. aastaks kõik hooned, sh väikeelamud. Ehitisregistri andmetel on kolme viimase aasta üksikelamute rekonstrueerimise ehituslubadest 39% võetud terviklikuks rekonstrueerimiseks, mis teeb aastaseks tervikliku rekonstrueerimise kogupindalaks suurusjärgus 35 000 m2. 2050. aasta eesmärgi täitmiseks vajalik keskmine aastane tervikliku rekonstrueerimise pindala on ~470 000 m2 ehk ~13 korda suurem, kui praegune hinnanguline tervikliku rekonstrueerimise maht. Seega peavad toetuse tingimused olema piisavalt motiveerivad mahtude suurendamiseks, kuid tagama sama toetusmahu juures abi võimalikult paljudele hoonetele. Toetuse määrade osas lähtuti tasakaalustatud regionaalpoliitika eesmärkidest. 2018. a Tartu Regiooni Energiaagentuuri ja Lauri Lihtmaa tehtud uuringust „Korterelamute renoveerimistoetuste meetme arendus“3 selgus küll korterelamute näitel, et kinnisvara väärtustsoonide jagunemine sõltub otseselt sellest, kui kaugel asub hoone suurtest keskustest ning eelkõige Tallinnast ja Tartust. Korterelamute näitel on pankade finantseerimishuvi seda madalam, mida väiksem on keskmine eluruumi ruutmeetri väärtus aasta keskmise hinnastatistika põhjal. Kui vara väärtus on alla 500 euro ruutmeetri kohta, siis tuleb suure tõenäosusega korteriühistul kaasata finantseerimisse käendaja. Maa-ameti hinnastatistika üksikelamute tehingute põhjal näitab, et samaväärsete omadustega kinnisvara tehingute aasta keskmise hinnaerinevus võib Eesti lõikes olla enam kui kümnekordne. KredExi andmetel on aga senine üksikelamute rekonstrueerimistoetus regionaalselt ühtlaselt jagunenud. Toetuse taotluseid on esitatud ja toetust on saadud kõikides maakondades. Sellest võib järeldada, et samaväärse summa investeerimisel hoone rekonstrueerimisse on väga erinev mõju kinnisvarahinnale pärast rekonstrueerimise läbiviimist. On tõenäoline, et Tallinnas ja Tartus on kinnisvaraväärtuse tõus tänu rekonstrueerimisele lähedane ehitus- ja ettevalmistustööde maksumusele. Järelikult on sellise investeeringu tegemine Tallinnas ja Tartus lisaks elukeskkonna parendamisele ka rahaliselt otstarbekas ja riiklik abivajadus on minimaalne. Seetõttu on põhjendatud toetuse määra ja maksimaalse toetuse summa diferentseerimine selliselt, et Tallinnas ja Tartus toetatakse töid võrreldes teiste piirkondadega väiksemal määral. Kuna ka kehtiv samasisuline toetus Tallinnas ja Tartus toimib, siis ei ole võrreldes kehtivate toetuse tingimustega toetuse määrade tõstmine põhjendatud. Siiski on põhjendatud toetuse summa tõstmine, et suurendada tervikrekonstrueerimiste osakaalu (hetkel moodustab 20% kogu toetuse mahtudest). Erinevuste korral toetuse määrades võib tekkida oht täiendavalt valglinnastumisele, mis ei ole linna tõhusa toimivuse seisukohast optimaalne. Seda saab järeldada põhjusel, et toetuste suure erisuse tõttu võivad sihtrühmad kolida linnade lähipiirkondadesse, näiteks vanadesse suvilarajoonidesse, milles on välja kujunemata avalike teenuste võrk ning mille väljaarendamine on kulukas. Samuti on mitmed piirkonnad Tallinna ja Tartu ümber, mille kinnisvaraväärtused on linna läheduse tõttu samuti kõrged ja kus olevate hoonete rekonstrueerimisel on vara hinnale märkimisväärne mõju. Seetõttu tuleb leida vahepealne toetuse määra ja maksimaalse toetuse summa tase ka nimetatud piirkondadele. Võimalikult lihtsa jälgitavuse tõttu on peetud otstarbekaks konkreetsete piirkondade määratlemine. Aluseks on võetud toetusmeetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“4 linnapiirkondade jaotus, selle erinevusega, et linn kui keskus on eraldi välja toodud. Pärnu linnapiirkonda käesolevas meetmes ei nimetata põhjusel, et elamute hinnastatistika alusel on Pärnu hinnatase ülejäänud 3 https://www.mkm.ee/sites/default/files/trea_renoveerimismeetmete_uuring_lopparuanne.pdf (kättesaadav 25.05.2020) 6 Eesti suhtes sarnane. Lisatakse haldusreformi eelne Tähtvere vald selleks et Tartu lähipiirkond oleks võimalikult ühtlaselt hõlmatud. KredEx-i alates 2016. a kehtinud väikeelamute rekonstrueerimistoetuse alusel tehtud hinnastatistika näitab, et ehitusettevõtte poolt rekonstrueeritud üksikelamute keskmine maksumus oli 397 €/m2. Keskmise suurusega üksikelamu (150 m2) rekonstrueerimise maksumus on seega ~60 000 €. Samas käesoleva meetmega soovitakse ehitusmahtude suurendamise eesmärgi tõttu toetada võimalikult paljusid elamuid. Meetme koostajate hinnangul on optimaalne hõlmata ka suuremad kuni 250 m2 suurusega elamud. Seega tuleks arvestada võimaliku rekonstrueerimisele kuluva investeeringuga väärtuses 100 000 eurot, mille suhtes maksimaalseid toetuse summasid kohaldada. Järelikult on 30% toetuse määra korral mõistlik määrata maksimaalse toetuse summa tase 30 000 eurot ning vastavalt 40% korral 40 000 eurot ja 50% korral 50 000 eurot. Selleks, et vältida suuremahulist suvilapiirkondade kujunemist alaliseks asustuseks ilma selleks vajalike teenustega, jäetakse suvilate ja aiamajade rekonstrueerimise maksimaalne toetuse määr madalaimale tasemele. Lõike 2 kohaselt on suvila ja aiamaja rekonstrueerimisel toetuse määr 30 protsenti ja toetussumma 30 000. Lõike 3 kohaselt on väikeelamu komponendipõhise (väiksemamahulise) rekonstrueerimise teostamisel toetuse maksimaalne osakaal 30 protsenti ning maksimaalne toetussumma 20 000 euro väikeelamu kohta. Sellega tõstetakse osalise rekonstrueerimise toetussummat võrreldes kehtiva meetmega. Paragrahviga 10 reguleeritakse toetuse taotlemist. Lõike 1 kohaselt toimub taotlemine jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni. Lõike 2 kohaselt on KredExil kohustus teavitada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel taotluste vastuvõtmisega alustamise kuupäevast vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. Juhul, kui esitatud taotluste maht ületab rahastamise eelarve, informeerib KredEx oma kodulehel taotluste vastuvõtmise peatamisest oma kodulehel. Lõige 3 kehtestab, et taotlus tuleb esitada KredExi kinnitatud vormil. Taotlusvorm on kättesaadav KredExi kodulehel ning see tuleb esitada sellel kirjeldatud viisil. Toetuse andmisega seotud dokumentide edastamine võib toimuda kas e-kirja teel või läbi KredExi e- keskkonna. Taotluse esitamise kuupäev ei tohi olla varasem taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast. Paragrahviga 11 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõigete 1–3 kohaselt on taotlejaks kinnistu füüsilisest isikust omanik või korteriomandi omanik, kes on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Ühis- või kaasomandis olevate kinnisasja, korteriomandi, hoonestusõiguse ja korterihoonestusõiguse puhul peab taotleja olema üks füüsilistest isikutest omanikest, volitatud esindajana või füüsiline isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus. Kui taotleja väikeelamu on füüsilise ja juriidilise isiku kaasomandis, saab füüsilisest isikust omanik taotleda toetust vastavalt talle kuuluvale proportsionaalsele osale kinnisasjast. Seda põhjusel, et toetuse eesmärgiks ei ole toetada ärilisi projekte. Kahe või enama füüsilisest isikust kaasomaniku puhul on vajalik nende kõigi nõusolek tulenevalt lõikest 1, välja arvatud juhul, kui rida- ja kaksikelamu omanik teostab 7 akende vahetust või renoveerib tehnosüsteeme, mis on tema ainukasutuses. Ühel füüsilisest isikust kaasomanikul mitmest füüsilises isikust kaasomanikust ei ole võimalik toetust taotleda põhjusel, et sel juhul ei ole võimalik ka rekonstrueerimistöid teostada, kui ainult üks omanik seda soovib, aga piirdekonstruktsioonid ning tehnosüsteemid on kaasomandis. Lõike 4 kohaselt peab toetuse taotluse esitamisel toetuse abil rekonstrueeritava väikeelamu (välja arvatud suvila ja aiamaja puhul, mille kasutusotstarvet kontrollitakse ehitisregistrist) aadress ühtima taotleja rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressiga. Lõike 5 kohaselt ei või taotlust esitada taotleja, kes on eelneva viie aasta jooksul rikkunud KredExiga sõlmitud lepingu tingimusi või KredExi antud haldusaktist tulenevaid kohustusi, misjärel on tehtud vähemalt toetuse osalise tagasinõudmise otsus. Paragrahviga 12 kehtestatakse taotleja kohustused. Paragrahviga 13 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele ja lisadokumendid. Paragrahviga 14 kehtestatakse nõuded rekonstrueerimistööde hinnapakkumusele. Lõike 1 kohaselt on taotleja kohustatud võtma rekonstrueerimistööde tellimisel vähemalt kolm hinnapakkumist, mis peavad olema koostatud omavahel sõltumatute ettevõtjate poolt. Lõike 2 kohaselt peab taotleja võtma pakkujatelt hinnapakkumised kuni kahenädalase vahega, et tagada hinnapakkumiste võrreldavus. Hinnapakkumised peavad olema võrdlemisel kehtivad ja tehtud ettevõtjate poolt, kellel on õigus vastavas valdkonnas tegutseda. Lõikega 3 kehtestatakse, et hinnapakkumised tuleb võtta allkirjastatud kujul ning need peavad sisaldama taotleja nime, pakkuja nime, pakkuja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning kavandatava tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. Paragrahviga 15 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Paragrahvidega 16 kehtestatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kord. Paragrahviga 17 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord. Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõike 3 kohaselt peab toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal toetuse saaja rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadress ühtima toetuse abil rekonstrueeritud väikeelamu aadressiga. Erand kehtib juhul, kui on rekonstrueeritud suvilat või aiamaja. Sel juhul ei pea elukoha aadress vastama rekonstrueeritud väikeelamu aadressiga. Lõike 4 punkti 4 kohaselt on kasutusteatis või kasutusluba nõutud vajadusel kuna näiteks ehitise osa asendamisel samaväärsega ei ole kasutusteatis ega kasutusluba nõutav. Lõike 6 kohaselt peab toetuse saaja esitama KredExile kulude tekkimist tõendavad dokumendid või dokumentide koopiad. Üldjuhul tuleb esitada arve. Juhul, kui arve on omafinantseeringu 8 ulatuses tasutud, tuleb esitada ka omafinantseeringu tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte. Samuti tuleb esitada tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja olemasolul ehitus- või töövõtuleping. Paragrahviga 19 kehtestatakse aruannete esitamise tähtajad ja kord. Lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb aruanded esitada KredExile rekonstrueerimise lõppemisele järgneva aasta kohta. Rekonstrueerimistööd loetakse lõppenuks rekonstrueerimistööde lõppemist tähistava akti allkirjastamise kuupäevast. Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse tagasinõudmise alused ja kord. Lõike 8 kohaselt võib KredEx, juhul, kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, tunnistada ajatamiskava kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul edasiulatuvalt. Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused lähtuvalt määrusega kinnitatud nõuetest. Lõike 2 punktis 7 kehtestatakse, et toetuse saaja peab tagama toetuse andmise eesmärgile vastava väikeelamu säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise. See tähendab, et vähemalt viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates tuleb väikeelamut kasutada elamiseks. Lõike 2 punkti 14 kohaselt tuleb tagada, et väikeelamu võõrandamisel lähevad toetuse saaja kohustused edasi uuele omanikule. See tähendab, et peab tagama selle, et väikeelamut kasutatakse 5 aasta jooksul elamiseks ka juhul, kui algne toetuse saaja väikeelamu ära müüb. Vastasel juhul kuulub toetus proportsionaalselt väikeelamu mittekasutamise ajale tagasimaksmisele. Paragrahviga 22 kehtestatakse KredExi kui meetme elluviija õigused ja kohustused. Lõike 1 punkti 7 kohaselt peab KredEx säilitama toetuse andmisega seotud dokumente 7 aastat väljamakse otsuse tegemisest arvates vastavalt raamatupidamise seaduse § 12 kehtestatud raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustusele seatud nõuetele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Väikeelamute rekonstrueerimise meetme raames füüsilistele isikutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust“. Kõnealune abimeede ei ole suunatud ettevõtjatele, vaid füüsilistele isikutele, kes meetme raames ei tegele majandustegevusega. 4. Määruse mõjud Riigieelarveliste investeeringute kontekstis on oluline vaadelda elamumajanduse meetmetesse suunatud investeeringuid eelkõige mõjutatavate valdkondade lõikes. Kaasnevat mõju on 9 analüüsitud järgmiste valdkondade aspektist: mõju eluasemeturule, regionaalarengule tervikuna, majandusarengule ja ettevõtlusele ning hoonefondi jätkusuutlikkusele ja energiasäästule. Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine mõjutab Eesti arengut mitmel tasandil – esiteks mõjutab see konkreetseid elamurajoone ja elukeskkonda ning seal elada ja töötada soovivaid leibkondi ning teiseks regioonide ehk tervikliku Eesti globaalset konkurentsivõimet. Suurem osa väikeelamutest Eestis on ehitatud enne 2000. aastat ning vajavad oma seisukorra tõttu investeeringuid rekonstrueerimiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks. Elamute rekonstrueerimise toetamisega saab riik oluliselt kaasa aidata komplekssele renoveerimistegevusele ning elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule. Oluline on, et lisaks piirete rekonstrueerimisele uuendatakse ka hoone tehnosüsteemid, tagades parema tulemuse tervisliku ja energiatõhusa elukeskkonna loomisel ning pikendades oluliselt elamute eluiga. Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamise kulude vähendamise seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev negatiivne keskkonnamõju. Vastavalt Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete energiapotentsiaali uuringule on Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal 80% hoonefondi praegusest energiakasutusest. Seejuures on soojusenergia tehniline säästupotentsiaal ülisuur – 9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on pea nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal ca 10 TWh/a moodustab pea kolmandiku summaarsest energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis. Elamute tervikliku rekonstrueerimise näol on tegemist suure kokkuhoiu potentsiaaliga energiakasutuse vähendamisel. Ilmselt mitte ükski EL riik ei suudaks saavutada kliimapoliitika strateegilisi eesmärke ilma elamute rekonstrueerimise toetamiseta ja sellega kaasnevalt hoonefondi energiakasutust langustrendi pööramiseta. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni vähenemine, samuti elukeskkonna kvaliteedi parendamine kui ka eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamine. Kuna väikeelamute rekonstrueerimise toetust on võimalik taotleda kõigis Eesti piirkondades, siis on kõigil Eesti väikeelamutes elavatel elanikel võimalus oma elamispinna seisukorra parendamiseks. See tagab ka erinevate piirkondade kestliku ja ühtlase arengu. Väikeelamute rekonstrueerimise meede ei mõjuta oluliselt elanike võrdseid võimalusi ega soodusta mõnd elanikugruppi oluliselt võrreldes teistega. Riiklikku toetust ei saa käsitleda pelgalt eelarvelise kuluna. Riigi poolt vaadatuna on see parim võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik kujundada põlvkondadele parem ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see parandada sotsiaal-majanduslikku keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid. Eeltoodu alusel võib tõdeda, et määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist 10 mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja KOV-ide korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksusele ega riigile. Meetme eelarve sõltub riigieelarvest selleks sihtotstarbeks suunatavast mahust. Aastal 2020 on väikeelamute rekonstrueerimise toetuseks eraldatud riigieelarvest 1 358 000 eurot ja lisaeelarvest 2 000 000 eurot. Viimati nimetatud summast saab toetada hinnanguliselt 150 väikeelamu rekonstrueerimist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu on töökorras Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud. Rahandusministeeriumi ettepanekul diferentseeriti toetuse määrasid piirkonniti selliselt, et Tallinnas ja Tartus on toetuse määr madalam ja väljaspool neid piirkondi kõrgem. Eelnõu on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuses. 11 MÄÄRUS 01.06.2020 nr 30 Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Toetuse sihtrühm on füüsiline isik. (2) Toetuse andmisel riigi 2020. aasta lisaeelarvega eraldatud vahenditest lähtutakse lisaks käesolevale määrusele riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest. (3) Lõikes 2 nimetatud juhul on toetuse taotlejal kohustus teavitada taotluste menetlejat, kui ta on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tuleneva kriisi tõttu saanud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt. § 2. Toetuse eesmärk Toetuse andmise eesmärgid on: 1) väikeelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine; 2) väikeelamute energiakulude vähendamine; 3) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine. § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis; 2) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima; 3) rekonstrueerimistööd – § 5 lõike 1 punktides 1–9 nimetatud tööd; 4) taastuvenergia tootmisseade – päikese abil soojust või elektrit tootev seade; 5) terviklik rekonstrueerimine – projekt, millega teostatakse kompleksselt § 6 lõikes 2 nimetatud nõuetele vastavalt vähemalt välisseinte ja katuse soojustamine, akende vahetamine, rekonstrueeritakse küttesüsteem ja paigaldatakse soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem; 6) väikeelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu, samuti suvila või aiamaja, kui see rekonstrueeritakse käesoleva toetuse abil alaliseks kasutamiseks ja ehitisregistris muudetakse kasutamise otstarve tööde lõppemisel üksikelamuks. § 4. Taotluste menetleja Toetuse taotlusi menetleb, makseid teeb ja järelevalvet teostab Sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx). 2. peatükk Toetuse andmise alused § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks: 1) fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine ja sellega kaasnevad tööd; 2) katuse, katuslae või pööningulae soojustamine ja sellega kaasnevad tööd; 3) akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine ning sellega kaasnevad tööd; 4) esimese korruse põranda või kütmata ruumi kohal asetseva põranda soojustamine ja sellega kaasnevad tööd; 5) küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd; 6) ventilatsioonisüsteemi rajamine, asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd; 7) taastuvenergia tootmisseadme koos energia muundamiseks ja energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmetega soetamine ning paigaldamine ja sellega kaasnevad tööd; 8) heitvee jääksoojuse kasutamise seadme soetamine ja paigaldamine ja sellega kaasnevad tööd; 9) ehitusprojektis soovituslikena nimetatud soojustamise või tehnosüsteemide asendamisega seotud muud otsest energiasäästu tagavad tööd; 10) toetatavast tegevusest tulenev siseviimistluse taastamine; 11) rekonstrueerimistööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine; 12) omanikujärelevalve teostamine. (2) Toetatavad tegevused peavad vastama ehitusseadustiku §-des 19–24 nimetatud nõuetele. Taastuvenergia tootmisseadme ühendamisel elamu tehnosüsteemidega peab elektritööde tegija olema kantud majandustegevuse registrisse seadmetöö elektritöö tegevusalal vastavalt seadme ohutuse seadusele. § 6. Toetuse põhitingimused (1) Toetuse saamiseks peab taotleja väikeelamu olema ehitatud õiguslikul alusel ja kantud ehitisregistrisse, samuti peab ehitisregistrisse olema märgitud ehitise esmase kasutuselevõtmise aasta. (2) Nõuded toetatavatele tegevustele: 1) soojustatava välisseina soojusläbivus U ≤ 0,20 (W/m2K); 2) soojustatava katuse, katuslae või pööningulae soojusläbivus U ≤ 0,20 (W/m2K); 2 3) akende soojusläbivus U ≤ 1,10 (W/m2K); 4) soojustatava esimese korruse põranda soojusläbivus U ≤ 0,25 (W/m2K); 5) soojuspumba tootemärgise kütmise sessonne energiatõhususe klass vähemalt A++; 6) paigaldatav või renoveeritav gaasikatel peab olema kondensatsioonikatel; 7) paigaldatava või renoveeritava tsentraalse küttesüsteemi puhul peab süsteem olema ruumide põhiselt reguleeritav, radiaatoritele ja elu- ja magamistubade põrandakütte kontuuridele tuleb paigaldada termostaadid; 8) paigaldatava ventilatsiooniseadme tootemärgise energiatõhususe klass peab olema vähemalt A+; 9) juhul, kui hoones ei ole mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, tuleb välisseina soojustamisel ja akende vahetamisel paigaldada elu- ja magamistubade välisseina või aknaraami ka värskeõhuklapid. (3) Lõikes 2 kasutatakse järgmisi tähiseid: 1) W – vatt; 2) m² – ruutmeeter; 3) K – kelvin. (4) Tervikliku rekonstrueerimise tulemusena tuleb saavutada vähemalt energiatõhususarvu klass C. (5) Taastuvenergia elektritootmisseadme ja akupanga soetamisel peab müüja andma vähemalt viie aasta pikkuse tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamisel peab paigaldaja andma vähemalt viie aasta pikkuse garantii paigaldamistöödele. Väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud seadmel peab olema CE-märgis ja vähemalt kaheaastane tootjagarantii. (6) Taastuvenergia elektritootmisseadme avaliku võrguga ühendamiseks on vajalik võrguettevõtja väljastatud liitumispakkumine. (7) Kui rekonstrueeritaval väikeelamul ei ole eelnevate aastate elektritarbimise andmeid või elektrikasutus pärast rekonstrueerimist elektritarbijate lisandumise tõttu muutub, siis hinnatakse hoone elektrikasutust väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatoriga või majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ lisa 5 alusel. (8) Taastuvenergiaallikaid kasutava kütteseadme soetamisel peab müüja tagama vähemalt kahe aasta pikkuse tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamisel peab paigaldaja tagama vähemalt kahe aasta pikkuse garantii paigaldamistöödele. Väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud seadmel peab olema CE-märgis ja vähemalt kaheaastane tootjagarantii. § 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud kulud on §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide saavutamiseks ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. (2) Siseviimistluse taastamisega seotud kulu on abikõlblik kuni 5 protsendi ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, kuid tervikliku rekonstrueerimise puhul mitte enam kui 2500 eurot ja muul juhul mitte enam kui 1000 eurot. (3) Taastuvenergia elektritootmisseadme soetamise kulu on abikõlblik, kui selle suurus on kuni 200 kilovatti ning planeeritud aastane tootmismaht ei ületa tarbimiskoha aastast elektri tarbimist. 3 (4) Ehitusprojekti koostamine ja omanikujärelevalve on abikõlblik, kui rekonstrueerimistööd teostatakse projekti osana. (5) Ehitusprojekti, millest toetuse andmise eesmärgile vastavad rekonstrueerimistööd teostatakse vähem kui 50 protsendi ulatuses, koostamist toetatakse 15 protsendi ulatuses ehitusprojekti maksumusest. (6) Käibemaks on abikõlblik. (7) Kulud peavad olema põhjendatud, taotluses kirjeldatud ja dokumenteeritud. Sularahatehingud ei ole abikõlblikud. (8) Kulusid arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse arve koostamise kuupäeva. (9) Mitteabikõlblikud kulud on: 1) elektri- ja nõrkvoolusüsteemi töödega, välja arvatud toetatavate tegevustega otseselt seotud elektri- ja nõrkvoolusüsteemiga seotud kulu; 2) kaugküttevõrguga liitumisega seotud kulu; 3) taastuvenergia tootmisseadme võrguga liitumisega seotud kulu; 4) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööde kulu; 5) kinnistu piirete, parkimiskohtade, välisvalgustuse ja haljastusega, välja arvatud soojuspumba maakollektori paigaldamisega kaasneva pinnase taastamisega, seotud kulu; 6) ülemäärased, toreduslikud või vääralt arvestatud kulud. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Enne KredExile taotluse esitamist teostatud tegevuste ja võetud kohustuste kulu ei ole abikõlblik, välja arvatud projekteerimisega seotud kulu, mis on abikõlblik alates 2016. aasta 13. oktoobrist. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 1 nimetatud kulu tekkimise ajast ja lõppeb hiljemalt 12 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. (3) KredExil on õigus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada üks kord kuni 6 kuu võrra põhjendatud juhul taotleja kirjaliku avalduse alusel. § 9. Toetuse määr ja maksimaalne toetussumma (1) Terviklikul rekonstrueerimisel on toetuse määr abikõlblikest kuludest ja maksimaalne toetussumma väikeelamu, välja arvatud suvila ja aiamaja, kohta: 1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena 30 protsenti ja kuni 30 000 eurot; 2) Harku vallas, Jõelähtme vallas, Kiili vallas, Maardu linnas, Rae vallas, Saku vallas, Saue vallas, välja arvatud endise Kernu valla ja Nissi valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga, Viimsi vallas, Luunja vallas, endise Ülenurme valla maa-alal 2017. aasta 14 oktoobri seisuga, Tartu valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga ning endise Tähtvere valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga 40 protsenti ja kuni 40 000 eurot; 3) punktides 1 ja 2 nimetamata asustus- ja haldusüksuses 50 protsenti ja kuni 50 000 eurot. (2) Suvila ja aiamaja terviklikul rekonstrueerimisel on toetuse määr 30 protsenti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne toetussumma kuni 30 000 eurot väikeelamu kohta. 4 (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata juhul on toetuse määr 30 protsenti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne toetussumma kuni 20 000 eurot väikeelamu kohta. 3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded § 10. Toetuse taotlemine (1) Toetust antakse jooksvalt toetuse eelarve ammendumiseni. (2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast teavitab KredEx oma kodulehel ja üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. Kui esitatud taotluste maht ületab toetuse eelarve, peatab KredEx viivitamatult taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest oma kodulehel. (3) Taotlus esitatakse KredExi kinnitatud vormil KredExi e-keskkonna kaudu või e-allkirjastatuna e-kirjaga. Taotlusi ei võeta vastu enne taotluste vastuvõtmise alguskuupäeva. § 11. Nõuded taotlejale (1) Toetuse taotleja peab olema toetuse abil rekonstrueeritava kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või korteriomandi füüsilisest isikust omanik või füüsiline isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus. Ühises omandis oleva kinnisasja, korteriomandi, hoonestusõiguse või korterihoonestusõiguse puhul peab taotleja olema üks füüsilisest isikust ühistest omanikest, keda on volitanud esindama kõik teised füüsilistest isikutest ühised omanikud. (2) Kui väikeelamu on füüsilise ja juriidilise isiku kaasomandis, saab füüsilisest isikust omanik taotleda toetust vastavalt talle kuuluvale proportsionaalsele osale kinnisasjast. (3) Lõikes 1 nimetatud volitust ei nõuta rida- ja kaksikelamu puhul, kui taotletava toetuse objektiks olev tehnosüsteem on taotleja ainukasutuses, samuti akende vahetamise puhul. (4) Taotleja rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadress peab toetuse taotluse esitamisel ühtima toetuse abil rekonstrueeritava väikeelamu, välja arvatud suvila ja aiamaja, aadressiga. (5) Taotlust ei või esitada taotleja, kes on eelneva viie aasta jooksul rikkunud KredExiga sõlmitud lepingu tingimusi või KredExi antud haldusaktist tulenevaid kohustusi, misjärel on tehtud vähemalt toetuse osalise tagasinõudmise otsus. § 12. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) võtma rekonstrueerimistööde tellimisel hinnapakkumused vastavalt §-s 14 sätestatule; 2) esitama nõuetekohase taotluse; 3) esitama KredExi põhjendatud nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal; 4) võimaldama kontrollida enda vastavust nõuetele ning võimaldama teha paikvaatlust; 5) viivitamata teavitama KredExit taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 13. Nõuded taotlusele 5 (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) sisaldama projekti kirjeldust; 2) olema esitatud KredExi kinnitatud vormil; 3) olema esitatud käesolevas määruses ettenähtud korras; 4) sisaldama projekti kogueelarvet kululiikide lõikes; 5) sisaldama ülevaadet projekti kõigist rahastamisallikatest; 6) sisaldama teavet projektile või projekti tegevustele teistest meetmest või riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise või saamise kohta; 7) olema taotleja või taotleja volitatud esindaja allkirjastatud. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; 2) väikeelamu aadress, ehitisregistri kood ja katastriüksuse tunnus; 3) rekonstrueerimistööde ja taastuvenergiaallikaid kasutavate seadmete soetamise ja paigaldamise eelarve ja eeldatav ajakava; 4) rekonstrueerimistööde planeeritav teostaja; 5) rekonstrueerimistööde ja taastuvenergiaallikaid kasutavate seadmete paigaldamise projekteerimise ning omanikujärelevalve teenuse maksumus ja teostaja; 6) taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta energiatarbimine; 7) kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta vähemalt osas, mida toetus ei kata; 8) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 9) taotluse lisadokumendid. (3) Taotluse lisadokumendid on: 1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 2) ehitusseadustiku kohane ehitusprojekt; 3) projekteerija antud hinnang taastuvenergiaallikaid kasutava seadme eeldatava aastase energiatoodangu kohta, kui see ei sisaldu ehitusprojektis; 4) elektritootmisseadme paigaldamisel lisaks eeldatava aastase energiatoodangu andmetele ka tarbimiskoha aastase elektritarbimise andmed; 5) tervikliku rekonstrueerimise korral energiatõhususe tõendamise energiaarvutus väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatoriga või simulatsioonarvutusena; 6) paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud hinnapakkumused; 7) jaotusvõrguettevõtja väljastatud liitumispakkumine, kui taastuvenergia toomisseade paigaldatakse piirkonnas, kus on jaotusvõrk. § 14. Nõuded rekonstrueerimistööde hinnapakkumuse võtmisele (1) Rekonstrueerimistööde tellimisel võetakse vähemalt kolme omavahel sõltumatu ettevõtja hinnapakkumus. (2) Hinnapakkumused peavad olema ettevõtjalt võetud mitte rohkem kui kahenädalase vahega, need peavad võrdlemisel olema kehtivad ja tehtud ettevõtjate poolt, kellel on õigus vastavas valdkonnas tegutseda. (3) Hinnapakkumus peab olema ettevõtja poolt allkirjastatud ning sisaldama: 1) taotleja nime; 2) ettevõtja nime; 3) ettevõtja aadressi, telefoninumbrit ja e-posti aadressi; 4) hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva; 5) kavandatava tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. 6 (4) Kui taotlejal ei ole temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada kolme pakkumust, tuleb sellekohane põhjendus esitada KredExile taotluse vormil ja võimalusel lisada pakkumuse tegemisest loobumise teated. (5) Edukas hinnapakkumus peab põhinema parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Juhul, kui ei valita odavaimat hinnapakkumust, tuleb seda taotluses põhjendada. (6) Pakkumuskutse ja pakkumuse esitamine ning hinnapakkumuste võtmisega seotud teabevahetus toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning seda tuleb säilitada 7 aastat. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 15. Taotluse menetlemine (1) KredEx teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: 1) taotluse registreerimine; 2) taotluse läbivaatamine; 3) selgituste ja lisateabe küsimine; 4) taotluse täienduste ja muudatusettepanekute tegemine; 5) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine; 6) taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; 7) taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse muutmine; 8) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine. (2) Taotlusi vaadatakse läbi nende esitamise järjekorras. (3) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust. (4) KredEx võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates, sealjuures peab taotleja KredExit puuduse kõrvaldamisest teavitama hiljemalt 1 tööpäeva jooksul puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumisest. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. (5) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded. (6) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele ning eelnimetatud puudust ei ole võimalik lõike 4 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust; 4) taotleja ei ole lõike 4 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. (7) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb KredEx taotluse 7 rahuldamata jätmise otsuse. (8) KredExil on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik toetuse eelarve ammendumise tõttu või põhjendatud, arvestades taotletud toetussummat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga saavutatavaid tulemusi. Taotleja mittenõustumisel taotluse muutmise ettepanekuga on KredExil õigus jätta taotlus rahuldamata. (9) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates nõuetele vastava taotluse registreerimisest KredExis. KredExil on õigus vajadusel menetlemise tähtaega pikendada. § 16. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine või rahuldamata jätmine (1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlus otsusega kas osaliselt või täielikult. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb KredEx taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul toetussummat vähendada. Kui taotleja ei ole toetussumma muutmisega nõus, teeb KredEx taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui esineb üks või mitu alljärgnevat asjaolu: 1) taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi; 2) toetust taotletakse kuludele, mis ei ole abikõlblikud; 3) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik. (4) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitakse alljärgnevad andmed: 1) toetuse eraldaja; 2) toetuse saaja; 3) toetatavad tegevused; 4) toetusmäär ja toetussumma; 5) tegevuste planeeritud abikõlblik kogumaksumus; 6) toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood; 7) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg; 8) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta nõuetele; 2) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 3) toetuse eelarve on ammendunud. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg. (7) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kirjalik otsus saadetakse taotlejale 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 8 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks KredExi algatusel või toetuse saaja taotluse alusel. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema KredExilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi pikemaks kui § 8 lõikes 2 kehtestatud tähtaeg; 2) toetuse taotlejal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul on toetuse saajal õigus saada toetust juba tehtud nõuetele vastavate tööde eest, mis on teostatud ja mille tulemused on vastu võetud kooskõlas algse taotluse rahuldamise otsusega ning mis on panustanud toetuse andmise eesmärgi saavutamisse. (4) KredExil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt toetuse andmise eesmärgile vastavat oodatavat tulemust. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KredEx 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. (6) Taotluse rahuldamise otsuse võib KredEx kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või toetuse eraldamise või kasutamisega seotud õigusaktides sätestatud tingimusi või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) toetuse saaja esitab toetusest loobumise avalduse; 3) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 5. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 18. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetuse makse tehakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. (2) Toetuse saaja võib taotleda toetuse maksmist kahes osas. Toetuse saajal on õigus esitada esimene maksetaotlus toetuse osaliseks makseks, kui vastu on võetud vähemalt 75 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust, sealjuures ei või toetuse teine makse ehk lõppmakse olla väiksem kui 15 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust. (3) Toetuse saaja rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadress peab ühtima toetuse abil rekonstrueeritud väikeelamu aadressiga toetuse taotluse esitamisel, välja arvatud suvila või aiamaja puhul. (4) Toetuse makse tegemiseks peavad: 1) taotluse aluseks olevad tegevused olema lõpetatud; 2) olema vormistatud üleandmise-vastuvõtmise akt tööde teostajaga; 3) esitatud auditi kohustusega elektripaigaldise auditi protokoll vastavalt seadme ohutuse seaduse § 9 lõike 4 punktide 1–4 alusel kehtestatud nõuetele; 4) olema vajadusel esitatud kasutusteatis või antud kasutusluba ning teenuse eest tasutud vähemalt 9 osas, mida toetus ei kata. (5) Lõikes 2 sätestatud juhul tehakse osaline makse vastavalt teostatud rekonstrueerimistööde üleandmis-vastuvõtmisaktile ning sellele vastavale arvele. (6) Toetuse saaja peab KredExile esitama kulude tekkimist tõendavad dokumendid või koopiad, milleks on: 1) esitatud arve ja vajadusel selle tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte; 2) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja olemasolul ehitus- või töövõtuleping. (7) Toetuse saaja esitab KredExile toetuse maksetaotluse 30 tööpäeva jooksul üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kasutusteatise esitamisest või kasutusloa andmisest arvates. (8) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib KredEx kulude tekkimist tõendavaid dokumente ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab makse. (9) KredEx teeb makse otsuse 20 tööpäeva jooksul maksetaotluse esitamisest arvates ja teeb toetuse saaja kontole makse 10 tööpäeva jooksul makse otsusest arvates. (10) Kui teenuse eest tasuti maksetaotluse esitamise hetkeks vaid osas, mida toetus ei kata, peab toetuse saaja esitama KredExile teenuse eest täielikku tasumist tõendava tasutud maksekorralduse või konto- või krediitkaardi väljavõtte 30 tööpäeva jooksul makse tegemisest arvates. (11) KredEx võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse ja vajadusel tunnistada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks juhul, kui: 1) esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele; 3) teostatud tegevused ei vasta taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud tegevustele või nende toimumine või tulemuste nõuetele vastavus ei ole tõendatud. (12) Juhul, kui toetuse andmise raames toetatavate rekonstrueerimistööde teostamise või materjali soetamise kulud ületavad vähemalt 20 protsenti analoogsete või sama toetuse andmise raames toetatavate samalaadsete tegevuste või materjali soetamise kulu või ei vasta rekonstrueerimistööde või -materjali turuhinnale, on KredExil õigus vastava ekspertiisi tulemuste alusel toetuse makse summat vähendada ning muuta taotluse rahuldamise otsust. (13) Juhul, kui toetatavate tegevuste maksumus kujuneb odavamaks, kui toetuse taotluses märgitud summa, makstakse toetust §-s 9 nimetatud protsendi määras tegevuste tegelikust maksumusest lähtuvalt, kuid mitte enam kui §-s 9 nimetatud maksimaalne toetussumma. (14) Juhul, kui toetatavate tegevuste maksumus kujuneb kallimaks, kui toetuse taotluses märgitud summa, makstakse toetust taotluse rahuldamise otsuses märgitud summas. § 19. Aruannete esitamise tähtajad ja kord (1) Paragrahvi 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul esitab toetuse saaja KredExile väikeelamu rekonstrueerimise lõppemisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiatarbimise andmetel põhineva energiamärgise KredExi kodulehel kirjeldatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest. 10 (2) Paragrahvi 9 lõikes 3 nimetatud juhul esitab toetuse saaja KredExile väikeelamu rekonstrueerimise lõppemisele järgneva kalendriaasta energiatarbimise andmed KredExi kinnitatud vormil hiljemalt ühe kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest. § 20. Toetuse tagasinõudmise alused ja kord (1) KredEx nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui määruse nõudeid ei ole täidetud. (2) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus sisaldab järgmisi andmeid: 1) toetuse eraldaja; 2) toetuse saaja nimi; 3) projekti nimetus; 4) tagasinõudmise alus ja põhjendus; 5) tagasinõutav toetussumma; 6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg; 7) tagasimakse tegemiseks konto number ja saaja nimi; 8) otsuse vaidlustamise võimalused; 9) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 10) tagasinõudmisega seotud muu oluline teave. (3) Toetuse saaja peab tagasinõutava toetuse tagasi maksma 90 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse tegemisest arvates. (4) Toetuse saaja võib taotleda KredExilt toetuse tagasimaksmise ajatamist esitades selleks 5 tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates KredExile vastava kirjaliku avalduse, milles on ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. (5) KredEx teeb toetuse tagasimaksmise ajatamise kohta otsuse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (6) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 6 kuuks. KredEx koostab toetuse tagasimaksmise ajatamiskava nimetades seal igakuiselt tasumisele kuuluvad osamaksed ning esitab selle toetuse saajale. (7) Kui toetuse saaja ei maksa toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ja ei ole taotlenud toetuse tagasimaksmise ajatamist lõike 4 alusel, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. (8) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib KredEx tunnistada ajatamiskava kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul. 6. peatükk Toetuse saaja ja KredExi õigused ja kohustused § 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saaja õigused on: 1) saada KredExilt selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega; 11 2) esitada oma seisukoht vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatule. (2) Toetuse saaja kohustused on: 1) viia toetatavad tegevused ellu taotluses, taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 2) teavitada KredExit projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 3) kasutada toetust esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega vastavuses; 4) maksta toetus tagasi tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks; 5) vastata KredExi esitatud küsimustele toetuse saaja ja tööde teostamise kohta; 6) esitada KredExile tähtaegselt tööde teostamisega ja tulemustega seonduvat teavet; 7) tagada toetuse andmise eesmärgile vastava vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 8) tervikliku rekonstrueerimise teostamisel kindlustama väikeelamu vähemalt viiel järjestikusel aastal taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest arvates; 9) säilitada taotlust ning toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni raamatupidamise seaduse §-s 12 sätestatud korras; 10) võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve); 11) võimaldada järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu toetuse saamisega seotud elamusse ning andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik tööde teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates; 12) osutada auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 13) viivitamata teavitada KredExit e-allkirjastatud e-kirjaga kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist; 14) tagada, et väikeelamu võõrandamisel lähevad toetuse saaja kohustused edasi uuele omanikule, vastasel juhul kuulub toetus proportsionaalselt väikeelamu mittekasutamise ajale tagasimaksmisele. § 22. KredExi õigused ja kohustused KredExi õigused ja kohustused on: 1) teha projekti teostamise üle järelevalvet; 2) kontrollida toetuse sihtotstarbelist kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud tööde, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja tööde teostamisel vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud dokumentidest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata planeeritud tegevusi, mille tulemusel on projekti eelarve võrreldes planeerituga vähenenud või teostatud tööd odavnenud; 5) peatada toetuse maksmine ja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesoleva määruse nõudeid või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) vähendada makstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 7) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente 7 aastat makse otsuse tegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) 12 Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 13
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel