19.05.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise
toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Määrusega kehtestatakse väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse andmise
tingimused ja kord eesmärgiga hoogustada väikeelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist ja
seeläbi olemasoleva elamufondi kaasajastamist.
Määrus on koostatud majandus- ja taristuministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade hulka
kuulub vastavalt peaministri 1. mai 2019. a korraldusele nr 33 „Ministrite pädevus
ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ elamumajandus.
Toetusmeetme sihtgrupiks on väikeelamu füüsilisest isikust omanikud. Toetuse eesmärgiks on
parandada elamufondi kvaliteeti ning vähendada energiatarbimist väikeelamute
energiatõhususe suurendamise toetamise kaudu.
Elamu- ja energiamajandus on Eestis omavahel tihedalt seotud, kuna hoonete energiavajadus
moodustab olulise osa Eesti energiabilansist. Samas on tegemist kõrge energia kokkuhoiu
potentsiaaliga – hoonete energiakulud moodustavad ca 40% Euroopa Liidu energia
kogutarbimisest. Eestis moodustab kodumajapidamiste energiatarve 40% kogu
energiabilansist. Energia kokkuhoiu potentsiaal hoonetes on märkimisväärne, eriti elamutes.
Kõrge energiatarbimine elamutes kasvatab eluasemekulusid ja mõjutab leibkondade
toimetulekut.
Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni
50% ja saavutada sellega muuhulgas imporditavate fossiilkütuste mahu ja CO2 heitkoguse
vähenemine. Ühtlasi on võimalik samal ajal parandada elukeskkonna kvaliteeti ning vähendada
eluasemefondi ülalpidamiskulusid, millel on otsene mõju inimeste toimetulekule. Eesti
energiamajanduse arengukavas aastani 2030 on seatud eesmärgiks hoonete energiatõhususe
suurendamine läbi rekonstrueerimistegevuse. Muuhulgas on üheks eesmärgiks rekonstrueerida
40% väikeelamutest C või D energiatõhususarvu klassi nõuetele vastavaks.
Olemasolevate hoonete energiasäästu suurendamiseks on ühe tegevusena kavandatud
väikeelamute rekonstrueerimise hoogustamine selle riikliku toetamise kaudu. Toetusmeede on
olnud avatud alates 2016. aasta novembrikuust. Sellest ajast on toetust saanud taotluste summa
3,6 mln eurot (779 taotlust).
Taotluste menetleja on Sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx). KredEx on volitatud taotluste
menetlejaks, kuna omab selleks vajalikku kogemust ja kompetentsi ning 2020. aasta riigieelarve
seadusega on nähtud talle ette meetme jaoks eraldatud rahalised vahendid ja need on KredExile
eraldatud riigieelarvelise eraldise lepinguga. Eelnõu on seotud iga-aastase riigieelarve
seadusega, millega võidakse eraldada vahendeid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale. Samuti on eelnõu seotud 2020. aasta
lisaeelarve seadusega, millega eraldati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisalale täiendavad vahendid. 2020. aasta riigieelarvest kavandati toetusmeetme
elluviimiseks 1 358 000 eurot ja 2020. aasta lisaeelarvest 2 000 000 eurot.
1
2020. aasta lisaeelarvega eraldatud vahendite kasutamist reguleerib Vabariigi Valitsuse
28.04.2020. a määrus nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud
kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete
üldtingimused“. Muu hulgas on määrusega kehtestatud lisatingimused meetmetele, mille lõplik
kasusaaja on füüsiline isik. Vastavalt viidatud määruse § 7 meetmete liigitusele on meetme
raames tegemist toetusega füüsilistele isikutele.
Vastavalt määruse § 8 lõikele 2 selliste meetmete kehtestamisel, millega toetatakse füüsilisi
isikuid muul eesmärgil kui lõike 1 punktis 1 nimetatud, ei või ette näha ühe isiku toetamist iga
üksiku juhu puhul rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu
alammäära ulatuses ühe kalendrikuu kohta, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti. Vabariigi
Valitsus on otsustanud toetada väikeelamute rekonstrueerimist suuremas mahus.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja
elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post:
[email protected]), ehitus-
ja elamuosakonna elamumajanduse valdkonna juht Regina Valt (tel: 625 6483, e-post:
[email protected]), SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu
(tel: 667 4130, e-post:
[email protected]), eluaseme ja energiatõhususe divisjoni hoonete
energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk. Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-
post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 6 peatükist ja 22 paragrahvist.
Paragrahv 1 kehtestab määruse kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt on toetuse saaja füüsiline isik.
Lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse andmisel lisaks käesolevale määrusele riigieelarve seaduse
§ 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest „COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette
nähtud toetusmeetmete üldtingimused“. Määrus kohaldub 2020. aasta lisaeelarvest eraldatud
vahendite kasutamisele. Kuna toetuseks on eraldatud vahendid nii riigieelarvest kui 2020. aasta
lisaeelarvest, kohaldatakse lisaeelarvet puudutavaid sätteid üksnes lisaeelarvest toetatud
projektidele.
Lõike 3 kohaselt on toetuse taotlejal kohustus teavitada KredExit, kui ta on saanud toetust riigi
2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel mõnest teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest
vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt.
Paragrahv 2 kehtestab toetuse eesmärgid. Selle kohaselt soovitakse väikeelamu omanikke
suunata rekonstrueerima väikeelamuid tänapäevastele energiatõhususe ja sisekliima nõuetele
vastavaks ning seeläbi vähendada energiakulusid ja –sõltuvust. Riigi toetus panustab
väikeelamu omanike võimekusse investeerida tegevustesse, mis soodustavad hoonete
kestlikkust ja kvaliteetse elukeskkonna väljaarendamist. Lisaks soovitakse toetuse abil
suurendada taastuvenergia kasutuselevõttu.
2
Paragrahvis 3 on defineeritud olulisemad määruse rakendamist hõlbustavad asjakohased
terminid. Muuhulgas on defineeritud „väikeelamu“ ja „tervikliku rekonstrueerimise“ mõisted.
Väikeelamuks loetakse enne 2000. aastat kasutusse võetud üksikelamu, ridaelamu või
kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu, samuti suvila või aiamaja.
Väikeelamu mõiste hõlmab ka üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule
hoonestusalale jäävat, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud,
muinsuskaitsealal asuvat või UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvat väikeelamut. 2000.
aasta piirang on seotud sellega, et suurem osa väikeelamutest on ehitatud ja kasutusele võetud
enne 2000. aastat ning vastavalt praegu Riigikogus menetlemisel olevale „Hoonete
rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale“ on peale 2000. aastat ehitatud hooned varasemaga
võrreldes energiatõhusamad. Terviklik rekonstrueerimine hõlmab järgmiste tegevuste
teostamist kogumis: välisseinte ja katuse soojustamine, akende vahetamine, küttesüsteemi
rekonstrueerimine ja soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi
paigaldamine. Juhul, kui aknad on varasemalt vahetatud ning paigaldatud on määruses
kehtestatud nõuetele vastavad aknad, ei tule aknaid uuesti vahetada.
Paragrahviga 4 kehtestatakse taotluste menetlejaks sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx).
KredExil on pikaajaline elamumajanduse valdkonna toetuste taotluste menetlemise, maksete ja
järelevalve teostamise elluviimise kogemus ja kompetents.
Paragrahviga 5 kehtestatakse toetatavad tegevused.
Lõikes 1 on toodud toetatavad tegevused, mida on võimalik teostada komponendipõhiselt või
kogumina. Toetatav on väikeelamu soojustamine, akende ja välisuste vahetamine,
küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi rajamine, asendamine
või rekonstrueerimine, taastuvenergia tootmisseadme koos energia muundamiseks ja
energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmetega soetamine ja paigaldamine, heitvee
jääksoojuse kasutamise seadme soetamine ja paigaldamine, siseviimistluse taastamine. Valitud
on eeltoodud tegevused, kuna nende abil saavutatakse kõige enam energiasäästu. Samuti on
toetatavad soojustamise või tehnosüsteemide asendamisega seotud muud otsest energiasäästu
tagavad tööd, mis on ehitusprojektis soovituslikena nimetatud. Soovituslikud tööd võivad
projektis sisalduda, aga võivad ka mitte sisalduda. Põhimõte on selles, et kui energiasäästu
tagavad soovituslikud tööd sisalduvad projektis ja neid teostatakse, siis selline tegevus on
toetatav. Ehitusprojekti koostamine on toetatav teostatavate tööde ulatuses. Lisaks töödele ja
nende ehitusprojekti koostamisele on toetatav tööde omanikujärelevalve teostamine.
Lõikes 2 on kehtestatud, et kõik toetuse saamise aluseks olevad tegevused peavad olema
teostatud kehtivate õigusaktidega kooskõlas. Järgida tuleb ehitusseadustikus sätestatud
omaniku kohustusi, ehitise omanikujärelevalvele seatud nõudeid, ettevõtjale ja ettevõtja
pädevusele seatud nõudeid, pädevale isikule seatud nõudeid ning erinevate tööde teostamisega
seotud tegevusaladele seatud kvalifikatsiooninõudeid.
Paragrahviga 6 kehtestatakse toetuse põhitingimused.
Lõike 1 kohaselt peab väikeelamu olema ehitatud õiguslikul alusel ja kantud ehitisregistrisse.
Samuti peab ehitisregistrisse olema märgitud ehitise esmase kasutuselevõtmise aasta.
Lõigetes 2–8 kehtestatakse nõuded teostatavatele töödele.
3
Komponendipõhised tehnilised tingimused on sätestatud eesmärgiga tagada teostavate tööde
vastavus parimale praktikale ja vältida olukorda, kus hiljem tuleks juba teostatud töid ümber
teha, sest teostatud tööd ei vasta tänapäevastele energiatõhususe nõuetele.
Terviklikul rekonstrueerimisel teostatakse korraga vähemalt järgnevad energiasäästu tööd:
välisseinte soojustamine, katuse või pööningu soojustamine, akende vahetus, küttesüsteemi
rekonstrueerimine ja soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi
paigaldamine. Tervikliku rekonstrueerimise tulemusena tuleb saavutada vähemalt
energiatõhususarvu klass C. Nõutava energiatõhususarvu saavutamise tõendamine toimub kas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt1 kättesaadava väikeelamu
energiatõhususarvu kalkulaatori või dünaamilise simulatsioonarvutusega.
Tervikliku rekonstrueerimise korral tuleb paigaldada soojustagastusega sissepuhke ja
väljatõmbe ventilatsioonisüsteem, mis teenindab kõiki eluruume. Garaažid, keldrid jms hoones
olevad ruumid ei pea olema soojustagastusega ventilatsioonisüsteemiga ühendatud.
Ventilatsioon peab olema korraldatud nii, et sissepuhke õhk tuuakse puhta õhuga ruumidesse
(magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid,
vannitoad ja WC-d). Oluline on väljatõmme just niisketest ruumidest, mis väldib niiskus- ja
hallitusprobleemide tekkimise võimaluse. Tuleks vältida lahendust, kus samas ruumis oleks nii
sissepuhe kui väljatõmme kuna eluruumi sissepuhkeõhuga saab edukalt ventileerida ka
koridorid ja muude võimalikud ruumid, kus ei ole ei sissepuhet ega väljatõmmet.
Päikesepaneelide paigaldamisel elektri tootmiseks on sätestatud, et planeeritud aastane
tootmismaht ei tohi ületada tarbimiskoha aastast elektri tarbimist. Piirangu eesmärk on tagada,
et toetuse abil paigaldatav elektritootmisseade vastaks rekonstrueeritava hoone vajadusele.
Toetuse eesmärk on väikeelamute energiatõhususe parandamine, mitte päikeseelektrijaamade
rajamine. Kui rekonstrueeritavas hoones ei ole eelnevate aastate elektritarbimise andmeid või
elektrikasutus peale rekonstrueerimist elektritarbijate lisandumise tõttu muutub (paigaldatakse
soojuspump), siis hinnatakse hoone elektrikasutust väikeelamu energiatõhususarvu
kalkulaatoriga või Majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määruse nr 36 „Nõuded
energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ Lisa 5 alusel.
Paragrahviga 7 kehtestatakse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud.
Lõikes 1 kehtestatakse kulu abikõlblikuna määratlemise üldpõhimõte, mille kohaselt on
abikõlblikud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis on suunatud määruse
eelnõu eesmärkide saavutamisesse.
Lõikes 2 kehtestatakse siseviimistluse taastamisega seotud kulu abikõlblikkuse põhimõtted.
Siseviimistluse taastamise alla kuuluvad näiteks peale akende vahetamist või kütte- ja
ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vajalikud viimistluse taastamise tööde kulud.
Lõikes 3 kehtestatakse taastuvenergia elektritootmisseadme kulu abikõlblikkuse põhimõtted.
Taastuvenergia elektritootmisseadme suurus võib olla kuni 200 kilovatti ning planeeritud
aastane tootmismaht ei tohi ületa tarbimiskoha aastast elektri tarbimist.
1
https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/hoonete-energiatohusus (kättesaadav seisuga
25.05.2020).
4
Lõikes 4 kehtestatakse rekonstrueerimistööde projekteerimise ja omanikujärelevalve kulu
abikõlblikkuse põhimõtted. Need on abikõlblikud üksnes juhul, kui rekonstrueerimistööd
teostatakse projekti osana.
Lõikes 5 kehtestatakse ehitusprojekti abikõlblikkuse põhimõtted. Juhul, kui ehitusprojekt on
koostatud terviklahendusele, aga rekonstrueerimistööd teostatakse komponendipõhiselt ja
vähem kui 50 protsendi ulatuses ehitusprojektis toodud töödest, toetatakse ehitusprojekti
koostamist 15 protsendi ulatuses ehitusprojekti maksumusest.
Lõike 6 kohaselt on käibemaks abikõlblik.
Lõikes 7 kohaselt peavad kõik kulud olema taotluses kirjeldatud, dokumenteeritud ja
põhjendatud. Sularahatehingud ei ole lubatud.
Lõikes 8 kehtestatakse kulude arvestamise põhimõtted.
Lõikes 9 kehtestatakse mitteabikõlblikud kulud. Mitteabikõlblikud on kulud, mis ei ole otseselt
seotud väikeelamuga (liitumiskulud, väljaspool väikeelamut teostatavad tööd) ning
toreduslikud tööd. Punktis 4 toodud vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööd ei ole abikõlblikud,
kuid abikõlblikud on toetatavate tegevustega otseselt seotud tööd, sh heitvee jääksoojuse
kasutamise seadme paigaldamisega või vee soojendamise seadme või sooja vee jaotamise
süsteemiga seotud tööd.
Paragrahviga 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood.
Lõigete 1–3 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
periood. Arvestades ehitustegevuse hooajalisust ja vajalike ettevalmistustööde mahtu, on
taotlejal kohustus teostada elluviidavad toetatavad tegevused 12 kuu jooksul alates taotluse
rahuldamise otsuse tegemisest. Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist
ühe korra projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ja maksimaalselt 6 kuu võrra. Pikendamist
tuleb taotleda kirjalikult. Erandina on alates 2016. aasta 13. oktoobrist abikõlblik
projekteerimisega seotud kulu, juhul, kui toetuse taotlus rahuldatakse.
Taotlejal on lubatud võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks ainult juhul, kui
lepitakse kokku, et taotlejale muutuvad kohustused siduvaks alates taotluse rahuldamise otsuse
kehtima hakkamisest. Nimetatu võimaldab taotlejal sõlmida kokkuleppeid, hõlbustamaks
toetatavate tegevuste elluviimist.
Paragrahviga 9 kehtestatakse toetuse määr ja maksimaalne toetussumma.
Lõikes 1 sätestatakse asustus- ja haldusüksused ja neis asuvatele väikeelamutele kohalduvad
toetuse määrad ja toetussummad. Toetuse määrad ja maksimaalsed summad piirkonniti on välja
töötatud koostöös Rahandusministeeriumiga. Enne 2017. aasta 15. oktoobrit kehtinud
haldusüksuste kohta saab informatsiooni Maa-ameti geoportaalist2.
Toetuse määrade määramisel vaadeldi nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi eesmärke. Meetmega
suurendatakse väikeelamute rekonstrueerimise ehitusmahte COVID-19 kriisiga seotud
2
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Aadressiandmed/Haldusreform-aadressiandmete-susteemis-
p575.html (kättesaadav seisuga 25.05.2020).
5
ehitussektori mahtude prognoositaval mõõnaperioodil 2021. aastal. Pikaajaliselt lähtutakse
kliimaeesmärkidest tulenevast eeldusest rekonstrueerida energiatõhusaks 2050. aastaks kõik
hooned, sh väikeelamud. Ehitisregistri andmetel on kolme viimase aasta üksikelamute
rekonstrueerimise ehituslubadest 39% võetud terviklikuks rekonstrueerimiseks, mis teeb
aastaseks tervikliku rekonstrueerimise kogupindalaks suurusjärgus 35 000 m2. 2050. aasta
eesmärgi täitmiseks vajalik keskmine aastane tervikliku rekonstrueerimise pindala on ~470 000
m2 ehk ~13 korda suurem, kui praegune hinnanguline tervikliku rekonstrueerimise maht. Seega
peavad toetuse tingimused olema piisavalt motiveerivad mahtude suurendamiseks, kuid tagama
sama toetusmahu juures abi võimalikult paljudele hoonetele.
Toetuse määrade osas lähtuti tasakaalustatud regionaalpoliitika eesmärkidest. 2018. a Tartu
Regiooni Energiaagentuuri ja Lauri Lihtmaa tehtud uuringust „Korterelamute
renoveerimistoetuste meetme arendus“3 selgus küll korterelamute näitel, et kinnisvara
väärtustsoonide jagunemine sõltub otseselt sellest, kui kaugel asub hoone suurtest keskustest
ning eelkõige Tallinnast ja Tartust. Korterelamute näitel on pankade finantseerimishuvi seda
madalam, mida väiksem on keskmine eluruumi ruutmeetri väärtus aasta keskmise
hinnastatistika põhjal. Kui vara väärtus on alla 500 euro ruutmeetri kohta, siis tuleb suure
tõenäosusega korteriühistul kaasata finantseerimisse käendaja. Maa-ameti hinnastatistika
üksikelamute tehingute põhjal näitab, et samaväärsete omadustega kinnisvara tehingute aasta
keskmise hinnaerinevus võib Eesti lõikes olla enam kui kümnekordne. KredExi andmetel on
aga senine üksikelamute rekonstrueerimistoetus regionaalselt ühtlaselt jagunenud. Toetuse
taotluseid on esitatud ja toetust on saadud kõikides maakondades. Sellest võib järeldada, et
samaväärse summa investeerimisel hoone rekonstrueerimisse on väga erinev mõju
kinnisvarahinnale pärast rekonstrueerimise läbiviimist. On tõenäoline, et Tallinnas ja Tartus on
kinnisvaraväärtuse tõus tänu rekonstrueerimisele lähedane ehitus- ja ettevalmistustööde
maksumusele. Järelikult on sellise investeeringu tegemine Tallinnas ja Tartus lisaks
elukeskkonna parendamisele ka rahaliselt otstarbekas ja riiklik abivajadus on minimaalne.
Seetõttu on põhjendatud toetuse määra ja maksimaalse toetuse summa diferentseerimine
selliselt, et Tallinnas ja Tartus toetatakse töid võrreldes teiste piirkondadega väiksemal määral.
Kuna ka kehtiv samasisuline toetus Tallinnas ja Tartus toimib, siis ei ole võrreldes kehtivate
toetuse tingimustega toetuse määrade tõstmine põhjendatud. Siiski on põhjendatud toetuse
summa tõstmine, et suurendada tervikrekonstrueerimiste osakaalu (hetkel moodustab 20%
kogu toetuse mahtudest).
Erinevuste korral toetuse määrades võib tekkida oht täiendavalt valglinnastumisele, mis ei ole
linna tõhusa toimivuse seisukohast optimaalne. Seda saab järeldada põhjusel, et toetuste suure
erisuse tõttu võivad sihtrühmad kolida linnade lähipiirkondadesse, näiteks vanadesse
suvilarajoonidesse, milles on välja kujunemata avalike teenuste võrk ning mille
väljaarendamine on kulukas. Samuti on mitmed piirkonnad Tallinna ja Tartu ümber, mille
kinnisvaraväärtused on linna läheduse tõttu samuti kõrged ja kus olevate hoonete
rekonstrueerimisel on vara hinnale märkimisväärne mõju. Seetõttu tuleb leida vahepealne
toetuse määra ja maksimaalse toetuse summa tase ka nimetatud piirkondadele. Võimalikult
lihtsa jälgitavuse tõttu on peetud otstarbekaks konkreetsete piirkondade määratlemine. Aluseks
on võetud toetusmeetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“4 linnapiirkondade jaotus, selle
erinevusega, et linn kui keskus on eraldi välja toodud. Pärnu linnapiirkonda käesolevas
meetmes ei nimetata põhjusel, et elamute hinnastatistika alusel on Pärnu hinnatase ülejäänud
3
https://www.mkm.ee/sites/default/files/trea_renoveerimismeetmete_uuring_lopparuanne.pdf (kättesaadav
25.05.2020)
6
Eesti suhtes sarnane. Lisatakse haldusreformi eelne Tähtvere vald selleks et Tartu lähipiirkond
oleks võimalikult ühtlaselt hõlmatud.
KredEx-i alates 2016. a kehtinud väikeelamute rekonstrueerimistoetuse alusel tehtud
hinnastatistika näitab, et ehitusettevõtte poolt rekonstrueeritud üksikelamute keskmine
maksumus oli 397 €/m2. Keskmise suurusega üksikelamu (150 m2) rekonstrueerimise
maksumus on seega ~60 000 €. Samas käesoleva meetmega soovitakse ehitusmahtude
suurendamise eesmärgi tõttu toetada võimalikult paljusid elamuid. Meetme koostajate
hinnangul on optimaalne hõlmata ka suuremad kuni 250 m2 suurusega elamud. Seega tuleks
arvestada võimaliku rekonstrueerimisele kuluva investeeringuga väärtuses 100 000 eurot, mille
suhtes maksimaalseid toetuse summasid kohaldada. Järelikult on 30% toetuse määra korral
mõistlik määrata maksimaalse toetuse summa tase 30 000 eurot ning vastavalt 40% korral
40 000 eurot ja 50% korral 50 000 eurot. Selleks, et vältida suuremahulist suvilapiirkondade
kujunemist alaliseks asustuseks ilma selleks vajalike teenustega, jäetakse suvilate ja aiamajade
rekonstrueerimise maksimaalne toetuse määr madalaimale tasemele.
Lõike 2 kohaselt on suvila ja aiamaja rekonstrueerimisel toetuse määr 30 protsenti ja
toetussumma 30 000.
Lõike 3 kohaselt on väikeelamu komponendipõhise (väiksemamahulise) rekonstrueerimise
teostamisel toetuse maksimaalne osakaal 30 protsenti ning maksimaalne toetussumma 20 000
euro väikeelamu kohta. Sellega tõstetakse osalise rekonstrueerimise toetussummat võrreldes
kehtiva meetmega.
Paragrahviga 10 reguleeritakse toetuse taotlemist.
Lõike 1 kohaselt toimub taotlemine jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni.
Lõike 2 kohaselt on KredExil kohustus teavitada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma
kodulehel taotluste vastuvõtmisega alustamise kuupäevast vähemalt 10 kalendripäeva enne
taotluste vastuvõtu algust. Juhul, kui esitatud taotluste maht ületab rahastamise eelarve,
informeerib KredEx oma kodulehel taotluste vastuvõtmise peatamisest oma kodulehel.
Lõige 3 kehtestab, et taotlus tuleb esitada KredExi kinnitatud vormil. Taotlusvorm on
kättesaadav KredExi kodulehel ning see tuleb esitada sellel kirjeldatud viisil. Toetuse
andmisega seotud dokumentide edastamine võib toimuda kas e-kirja teel või läbi KredExi e-
keskkonna. Taotluse esitamise kuupäev ei tohi olla varasem taotluste vastuvõtmise
alguskuupäevast.
Paragrahviga 11 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõigete 1–3 kohaselt on taotlejaks kinnistu füüsilisest isikust omanik või korteriomandi
omanik, kes on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Ühis- või kaasomandis olevate
kinnisasja, korteriomandi, hoonestusõiguse ja korterihoonestusõiguse puhul peab taotleja
olema üks füüsilistest isikutest omanikest, volitatud esindajana või füüsiline isik, kelle kasuks
on seatud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus. Kui taotleja väikeelamu on füüsilise ja
juriidilise isiku kaasomandis, saab füüsilisest isikust omanik taotleda toetust vastavalt talle
kuuluvale proportsionaalsele osale kinnisasjast. Seda põhjusel, et toetuse eesmärgiks ei ole
toetada ärilisi projekte. Kahe või enama füüsilisest isikust kaasomaniku puhul on vajalik nende
kõigi nõusolek tulenevalt lõikest 1, välja arvatud juhul, kui rida- ja kaksikelamu omanik teostab
7
akende vahetust või renoveerib tehnosüsteeme, mis on tema ainukasutuses. Ühel füüsilisest
isikust kaasomanikul mitmest füüsilises isikust kaasomanikust ei ole võimalik toetust taotleda
põhjusel, et sel juhul ei ole võimalik ka rekonstrueerimistöid teostada, kui ainult üks omanik
seda soovib, aga piirdekonstruktsioonid ning tehnosüsteemid on kaasomandis.
Lõike 4 kohaselt peab toetuse taotluse esitamisel toetuse abil rekonstrueeritava väikeelamu
(välja arvatud suvila ja aiamaja puhul, mille kasutusotstarvet kontrollitakse ehitisregistrist)
aadress ühtima taotleja rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressiga.
Lõike 5 kohaselt ei või taotlust esitada taotleja, kes on eelneva viie aasta jooksul rikkunud
KredExiga sõlmitud lepingu tingimusi või KredExi antud haldusaktist tulenevaid kohustusi,
misjärel on tehtud vähemalt toetuse osalise tagasinõudmise otsus.
Paragrahviga 12 kehtestatakse taotleja kohustused.
Paragrahviga 13 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele ja lisadokumendid.
Paragrahviga 14 kehtestatakse nõuded rekonstrueerimistööde hinnapakkumusele.
Lõike 1 kohaselt on taotleja kohustatud võtma rekonstrueerimistööde tellimisel vähemalt kolm
hinnapakkumist, mis peavad olema koostatud omavahel sõltumatute ettevõtjate poolt.
Lõike 2 kohaselt peab taotleja võtma pakkujatelt hinnapakkumised kuni kahenädalase vahega,
et tagada hinnapakkumiste võrreldavus. Hinnapakkumised peavad olema võrdlemisel kehtivad
ja tehtud ettevõtjate poolt, kellel on õigus vastavas valdkonnas tegutseda.
Lõikega 3 kehtestatakse, et hinnapakkumised tuleb võtta allkirjastatud kujul ning need peavad
sisaldama taotleja nime, pakkuja nime, pakkuja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise
kuupäeva ning kavandatava tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
Paragrahviga 15 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.
Paragrahvidega 16 kehtestatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata
jätmise kord.
Paragrahviga 17 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise
kord.
Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused.
Lõike 3 kohaselt peab toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal toetuse saaja
rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadress ühtima toetuse abil rekonstrueeritud
väikeelamu aadressiga. Erand kehtib juhul, kui on rekonstrueeritud suvilat või aiamaja. Sel
juhul ei pea elukoha aadress vastama rekonstrueeritud väikeelamu aadressiga.
Lõike 4 punkti 4 kohaselt on kasutusteatis või kasutusluba nõutud vajadusel kuna näiteks ehitise
osa asendamisel samaväärsega ei ole kasutusteatis ega kasutusluba nõutav.
Lõike 6 kohaselt peab toetuse saaja esitama KredExile kulude tekkimist tõendavad dokumendid
või dokumentide koopiad. Üldjuhul tuleb esitada arve. Juhul, kui arve on omafinantseeringu
8
ulatuses tasutud, tuleb esitada ka omafinantseeringu tasumist kinnitav maksekorraldus, konto-
või krediitkaardi väljavõte. Samuti tuleb esitada tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja
olemasolul ehitus- või töövõtuleping.
Paragrahviga 19 kehtestatakse aruannete esitamise tähtajad ja kord.
Lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb aruanded esitada KredExile rekonstrueerimise lõppemisele
järgneva aasta kohta. Rekonstrueerimistööd loetakse lõppenuks rekonstrueerimistööde
lõppemist tähistava akti allkirjastamise kuupäevast.
Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse tagasinõudmise alused ja kord.
Lõike 8 kohaselt võib KredEx, juhul, kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava
kohaselt, tunnistada ajatamiskava kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist
lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul edasiulatuvalt.
Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused lähtuvalt määrusega
kinnitatud nõuetest.
Lõike 2 punktis 7 kehtestatakse, et toetuse saaja peab tagama toetuse andmise eesmärgile
vastava väikeelamu säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise. See tähendab, et vähemalt viie
aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates tuleb väikeelamut kasutada
elamiseks.
Lõike 2 punkti 14 kohaselt tuleb tagada, et väikeelamu võõrandamisel lähevad toetuse saaja
kohustused edasi uuele omanikule. See tähendab, et peab tagama selle, et väikeelamut
kasutatakse 5 aasta jooksul elamiseks ka juhul, kui algne toetuse saaja väikeelamu ära müüb.
Vastasel juhul kuulub toetus proportsionaalselt väikeelamu mittekasutamise ajale
tagasimaksmisele.
Paragrahviga 22 kehtestatakse KredExi kui meetme elluviija õigused ja kohustused.
Lõike 1 punkti 7 kohaselt peab KredEx säilitama toetuse andmisega seotud dokumente 7 aastat
väljamakse otsuse tegemisest arvates vastavalt raamatupidamise seaduse § 12 kehtestatud
raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustusele seatud nõuetele.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Väikeelamute rekonstrueerimise meetme
raames füüsilistele isikutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei
saa väita, et tegemist on riigiabiga. Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107
lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,
soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see
„kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust“. Kõnealune abimeede ei ole suunatud
ettevõtjatele, vaid füüsilistele isikutele, kes meetme raames ei tegele majandustegevusega.
4. Määruse mõjud
Riigieelarveliste investeeringute kontekstis on oluline vaadelda elamumajanduse meetmetesse
suunatud investeeringuid eelkõige mõjutatavate valdkondade lõikes. Kaasnevat mõju on
9
analüüsitud järgmiste valdkondade aspektist: mõju eluasemeturule, regionaalarengule
tervikuna, majandusarengule ja ettevõtlusele ning hoonefondi jätkusuutlikkusele ja
energiasäästule. Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine mõjutab Eesti arengut mitmel
tasandil – esiteks mõjutab see konkreetseid elamurajoone ja elukeskkonda ning seal elada ja
töötada soovivaid leibkondi ning teiseks regioonide ehk tervikliku Eesti globaalset
konkurentsivõimet.
Suurem osa väikeelamutest Eestis on ehitatud enne 2000. aastat ning vajavad oma seisukorra
tõttu investeeringuid rekonstrueerimiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks. Elamute
rekonstrueerimise toetamisega saab riik oluliselt kaasa aidata komplekssele
renoveerimistegevusele ning elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule. Oluline
on, et lisaks piirete rekonstrueerimisele uuendatakse ka hoone tehnosüsteemid, tagades parema
tulemuse tervisliku ja energiatõhusa elukeskkonna loomisel ning pikendades oluliselt elamute
eluiga.
Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamise kulude vähendamise
seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos
energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev
negatiivne keskkonnamõju.
Vastavalt Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete
energiapotentsiaali uuringule on Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal 80%
hoonefondi praegusest energiakasutusest. Seejuures on soojusenergia tehniline
säästupotentsiaal ülisuur – 9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on pea
nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal ca 10 TWh/a
moodustab pea kolmandiku summaarsest energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis.
Elamute tervikliku rekonstrueerimise näol on tegemist suure kokkuhoiu potentsiaaliga
energiakasutuse vähendamisel. Ilmselt mitte ükski EL riik ei suudaks saavutada
kliimapoliitika strateegilisi eesmärke ilma elamute rekonstrueerimise toetamiseta ja sellega
kaasnevalt hoonefondi energiakasutust langustrendi pööramiseta. Elamufondi
rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja
saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni
vähenemine, samuti elukeskkonna kvaliteedi parendamine kui ka eluasemefondi
ülalpidamiskulude vähendamine.
Kuna väikeelamute rekonstrueerimise toetust on võimalik taotleda kõigis Eesti piirkondades,
siis on kõigil Eesti väikeelamutes elavatel elanikel võimalus oma elamispinna seisukorra
parendamiseks. See tagab ka erinevate piirkondade kestliku ja ühtlase arengu.
Väikeelamute rekonstrueerimise meede ei mõjuta oluliselt elanike võrdseid võimalusi ega
soodusta mõnd elanikugruppi oluliselt võrreldes teistega.
Riiklikku toetust ei saa käsitleda pelgalt eelarvelise kuluna. Riigi poolt vaadatuna on see parim
võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik kujundada põlvkondadele parem
ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see parandada sotsiaal-majanduslikku
keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid.
Eeltoodu alusel võib tõdeda, et määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju majandusele,
elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist
10
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja KOV-ide
korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksusele ega
riigile.
Meetme eelarve sõltub riigieelarvest selleks sihtotstarbeks suunatavast mahust. Aastal 2020 on
väikeelamute rekonstrueerimise toetuseks eraldatud riigieelarvest 1 358 000 eurot ja
lisaeelarvest 2 000 000 eurot. Viimati nimetatud summast saab toetada hinnanguliselt 150
väikeelamu rekonstrueerimist.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu on töökorras Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud. Rahandusministeeriumi
ettepanekul diferentseeriti toetuse määrasid piirkonniti selliselt, et Tallinnas ja Tartus on toetuse
määr madalam ja väljaspool neid piirkondi kõrgem.
Eelnõu on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuses.
11
MÄÄRUS
01.06.2020 nr 30
Väikeelamute energiatõhususe suurendamise
toetuse kasutamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Toetuse sihtrühm on füüsiline isik.
(2) Toetuse andmisel riigi 2020. aasta lisaeelarvega eraldatud vahenditest lähtutakse lisaks
käesolevale määrusele riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
määrusest.
(3) Lõikes 2 nimetatud juhul on toetuse taotlejal kohustus teavitada taotluste menetlejat, kui ta on
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tuleneva kriisi tõttu saanud riigi 2020. aasta
lisaeelarve seaduse alusel toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või
kohaliku omavalitsuse üksuselt.
§ 2. Toetuse eesmärk
Toetuse andmise eesmärgid on:
1) väikeelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine;
2) väikeelamute energiakulude vähendamine;
3) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine.
§ 3. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva
hoone energiamärgis;
2) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone
põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone
energiatõhusus ja paraneb sisekliima;
3) rekonstrueerimistööd – § 5 lõike 1 punktides 1–9 nimetatud tööd;
4) taastuvenergia tootmisseade – päikese abil soojust või elektrit tootev seade;
5) terviklik rekonstrueerimine – projekt, millega teostatakse kompleksselt § 6 lõikes 2 nimetatud
nõuetele vastavalt vähemalt välisseinte ja katuse soojustamine, akende vahetamine,
rekonstrueeritakse küttesüsteem ja paigaldatakse soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe
ventilatsioonisüsteem;
6) väikeelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu
sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu, samuti suvila või aiamaja, kui see
rekonstrueeritakse käesoleva toetuse abil alaliseks kasutamiseks ja ehitisregistris muudetakse
kasutamise otstarve tööde lõppemisel üksikelamuks.
§ 4. Taotluste menetleja
Toetuse taotlusi menetleb, makseid teeb ja järelevalvet teostab Sihtasutus KredEx (edaspidi
KredEx).
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks:
1) fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;
2) katuse, katuslae või pööningulae soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;
3) akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine ning sellega kaasnevad tööd;
4) esimese korruse põranda või kütmata ruumi kohal asetseva põranda soojustamine ja sellega
kaasnevad tööd;
5) küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd;
6) ventilatsioonisüsteemi rajamine, asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd;
7) taastuvenergia tootmisseadme koos energia muundamiseks ja energiatoodangu salvestamiseks
vajalike seadmetega soetamine ning paigaldamine ja sellega kaasnevad tööd;
8) heitvee jääksoojuse kasutamise seadme soetamine ja paigaldamine ja sellega kaasnevad tööd;
9) ehitusprojektis soovituslikena nimetatud soojustamise või tehnosüsteemide asendamisega
seotud muud otsest energiasäästu tagavad tööd;
10) toetatavast tegevusest tulenev siseviimistluse taastamine;
11) rekonstrueerimistööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine;
12) omanikujärelevalve teostamine.
(2) Toetatavad tegevused peavad vastama ehitusseadustiku §-des 19–24 nimetatud nõuetele.
Taastuvenergia tootmisseadme ühendamisel elamu tehnosüsteemidega peab elektritööde tegija
olema kantud majandustegevuse registrisse seadmetöö elektritöö tegevusalal vastavalt seadme
ohutuse seadusele.
§ 6. Toetuse põhitingimused
(1) Toetuse saamiseks peab taotleja väikeelamu olema ehitatud õiguslikul alusel ja kantud
ehitisregistrisse, samuti peab ehitisregistrisse olema märgitud ehitise esmase kasutuselevõtmise
aasta.
(2) Nõuded toetatavatele tegevustele:
1) soojustatava välisseina soojusläbivus U ≤ 0,20 (W/m2K);
2) soojustatava katuse, katuslae või pööningulae soojusläbivus U ≤ 0,20 (W/m2K);
2
3) akende soojusläbivus U ≤ 1,10 (W/m2K);
4) soojustatava esimese korruse põranda soojusläbivus U ≤ 0,25 (W/m2K);
5) soojuspumba tootemärgise kütmise sessonne energiatõhususe klass vähemalt A++;
6) paigaldatav või renoveeritav gaasikatel peab olema kondensatsioonikatel;
7) paigaldatava või renoveeritava tsentraalse küttesüsteemi puhul peab süsteem olema ruumide
põhiselt reguleeritav, radiaatoritele ja elu- ja magamistubade põrandakütte kontuuridele tuleb
paigaldada termostaadid;
8) paigaldatava ventilatsiooniseadme tootemärgise energiatõhususe klass peab olema vähemalt
A+;
9) juhul, kui hoones ei ole mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, tuleb
välisseina soojustamisel ja akende vahetamisel paigaldada elu- ja magamistubade välisseina või
aknaraami ka värskeõhuklapid.
(3) Lõikes 2 kasutatakse järgmisi tähiseid:
1) W – vatt;
2) m² – ruutmeeter;
3) K – kelvin.
(4) Tervikliku rekonstrueerimise tulemusena tuleb saavutada vähemalt energiatõhususarvu klass
C.
(5) Taastuvenergia elektritootmisseadme ja akupanga soetamisel peab müüja andma vähemalt viie
aasta pikkuse tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamisel peab paigaldaja andma
vähemalt viie aasta pikkuse garantii paigaldamistöödele. Väljaspool Euroopa majanduspiirkonda
asuva tootja toodetud seadmel peab olema CE-märgis ja vähemalt kaheaastane tootjagarantii.
(6) Taastuvenergia elektritootmisseadme avaliku võrguga ühendamiseks on vajalik võrguettevõtja
väljastatud liitumispakkumine.
(7) Kui rekonstrueeritaval väikeelamul ei ole eelnevate aastate elektritarbimise andmeid või
elektrikasutus pärast rekonstrueerimist elektritarbijate lisandumise tõttu muutub, siis hinnatakse
hoone elektrikasutust väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatoriga või majandus- ja
taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja
energiamärgisele“ lisa 5 alusel.
(8) Taastuvenergiaallikaid kasutava kütteseadme soetamisel peab müüja tagama vähemalt kahe
aasta pikkuse tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamisel peab paigaldaja tagama
vähemalt kahe aasta pikkuse garantii paigaldamistöödele. Väljaspool Euroopa majanduspiirkonda
asuva tootja toodetud seadmel peab olema CE-märgis ja vähemalt kaheaastane tootjagarantii.
§ 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud kulud on §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide saavutamiseks ja taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud.
(2) Siseviimistluse taastamisega seotud kulu on abikõlblik kuni 5 protsendi ulatuses
rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, kuid tervikliku rekonstrueerimise puhul mitte enam kui
2500 eurot ja muul juhul mitte enam kui 1000 eurot.
(3) Taastuvenergia elektritootmisseadme soetamise kulu on abikõlblik, kui selle suurus on kuni
200 kilovatti ning planeeritud aastane tootmismaht ei ületa tarbimiskoha aastast elektri tarbimist.
3
(4) Ehitusprojekti koostamine ja omanikujärelevalve on abikõlblik, kui rekonstrueerimistööd
teostatakse projekti osana.
(5) Ehitusprojekti, millest toetuse andmise eesmärgile vastavad rekonstrueerimistööd teostatakse
vähem kui 50 protsendi ulatuses, koostamist toetatakse 15 protsendi ulatuses ehitusprojekti
maksumusest.
(6) Käibemaks on abikõlblik.
(7) Kulud peavad olema põhjendatud, taotluses kirjeldatud ja dokumenteeritud. Sularahatehingud
ei ole abikõlblikud.
(8) Kulusid arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse arve koostamise
kuupäeva.
(9) Mitteabikõlblikud kulud on:
1) elektri- ja nõrkvoolusüsteemi töödega, välja arvatud toetatavate tegevustega otseselt seotud
elektri- ja nõrkvoolusüsteemiga seotud kulu;
2) kaugküttevõrguga liitumisega seotud kulu;
3) taastuvenergia tootmisseadme võrguga liitumisega seotud kulu;
4) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööde kulu;
5) kinnistu piirete, parkimiskohtade, välisvalgustuse ja haljastusega, välja arvatud soojuspumba
maakollektori paigaldamisega kaasneva pinnase taastamisega, seotud kulu;
6) ülemäärased, toreduslikud või vääralt arvestatud kulud.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Enne KredExile taotluse esitamist teostatud tegevuste ja võetud kohustuste kulu ei ole
abikõlblik, välja arvatud projekteerimisega seotud kulu, mis on abikõlblik alates 2016. aasta 13.
oktoobrist.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 1 nimetatud kulu tekkimise ajast ja lõppeb
hiljemalt 12 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.
(3) KredExil on õigus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada üks kord kuni 6 kuu võrra
põhjendatud juhul taotleja kirjaliku avalduse alusel.
§ 9. Toetuse määr ja maksimaalne toetussumma
(1) Terviklikul rekonstrueerimisel on toetuse määr abikõlblikest kuludest ja maksimaalne
toetussumma väikeelamu, välja arvatud suvila ja aiamaja, kohta:
1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena 30 protsenti ja kuni 30 000 eurot;
2) Harku vallas, Jõelähtme vallas, Kiili vallas, Maardu linnas, Rae vallas, Saku vallas, Saue vallas,
välja arvatud endise Kernu valla ja Nissi valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga, Viimsi
vallas, Luunja vallas, endise Ülenurme valla maa-alal 2017. aasta 14 oktoobri seisuga, Tartu valla
maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga ning endise Tähtvere valla maa-alal 2017. aasta 14.
oktoobri seisuga 40 protsenti ja kuni 40 000 eurot;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata asustus- ja haldusüksuses 50 protsenti ja kuni 50 000 eurot.
(2) Suvila ja aiamaja terviklikul rekonstrueerimisel on toetuse määr 30 protsenti abikõlblikest
kuludest ja maksimaalne toetussumma kuni 30 000 eurot väikeelamu kohta.
4
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata juhul on toetuse määr 30 protsenti abikõlblikest kuludest ja
maksimaalne toetussumma kuni 20 000 eurot väikeelamu kohta.
3. peatükk
Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 10. Toetuse taotlemine
(1) Toetust antakse jooksvalt toetuse eelarve ammendumiseni.
(2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast teavitab KredEx oma kodulehel ja üleriigilise
levikuga päevalehes vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. Kui esitatud
taotluste maht ületab toetuse eelarve, peatab KredEx viivitamatult taotluste vastuvõtmise ja teatab
peatamisest oma kodulehel.
(3) Taotlus esitatakse KredExi kinnitatud vormil KredExi e-keskkonna kaudu või e-allkirjastatuna
e-kirjaga. Taotlusi ei võeta vastu enne taotluste vastuvõtmise alguskuupäeva.
§ 11. Nõuded taotlejale
(1) Toetuse taotleja peab olema toetuse abil rekonstrueeritava kinnistusraamatusse kantud
kinnisasja või korteriomandi füüsilisest isikust omanik või füüsiline isik, kelle kasuks on seatud
hoonestusõigus või korterihoonestusõigus. Ühises omandis oleva kinnisasja, korteriomandi,
hoonestusõiguse või korterihoonestusõiguse puhul peab taotleja olema üks füüsilisest isikust
ühistest omanikest, keda on volitanud esindama kõik teised füüsilistest isikutest ühised omanikud.
(2) Kui väikeelamu on füüsilise ja juriidilise isiku kaasomandis, saab füüsilisest isikust omanik
taotleda toetust vastavalt talle kuuluvale proportsionaalsele osale kinnisasjast.
(3) Lõikes 1 nimetatud volitust ei nõuta rida- ja kaksikelamu puhul, kui taotletava toetuse objektiks
olev tehnosüsteem on taotleja ainukasutuses, samuti akende vahetamise puhul.
(4) Taotleja rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadress peab toetuse taotluse esitamisel
ühtima toetuse abil rekonstrueeritava väikeelamu, välja arvatud suvila ja aiamaja, aadressiga.
(5) Taotlust ei või esitada taotleja, kes on eelneva viie aasta jooksul rikkunud KredExiga sõlmitud
lepingu tingimusi või KredExi antud haldusaktist tulenevaid kohustusi, misjärel on tehtud
vähemalt toetuse osalise tagasinõudmise otsus.
§ 12. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
1) võtma rekonstrueerimistööde tellimisel hinnapakkumused vastavalt §-s 14 sätestatule;
2) esitama nõuetekohase taotluse;
3) esitama KredExi põhjendatud nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja
tähtajal;
4) võimaldama kontrollida enda vastavust nõuetele ning võimaldama teha paikvaatlust;
5) viivitamata teavitama KredExit taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või
ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
§ 13. Nõuded taotlusele
5
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) sisaldama projekti kirjeldust;
2) olema esitatud KredExi kinnitatud vormil;
3) olema esitatud käesolevas määruses ettenähtud korras;
4) sisaldama projekti kogueelarvet kululiikide lõikes;
5) sisaldama ülevaadet projekti kõigist rahastamisallikatest;
6) sisaldama teavet projektile või projekti tegevustele teistest meetmest või riigieelarvelisest,
Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise või saamise kohta;
7) olema taotleja või taotleja volitatud esindaja allkirjastatud.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
2) väikeelamu aadress, ehitisregistri kood ja katastriüksuse tunnus;
3) rekonstrueerimistööde ja taastuvenergiaallikaid kasutavate seadmete soetamise ja paigaldamise
eelarve ja eeldatav ajakava;
4) rekonstrueerimistööde planeeritav teostaja;
5) rekonstrueerimistööde ja taastuvenergiaallikaid kasutavate seadmete paigaldamise
projekteerimise ning omanikujärelevalve teenuse maksumus ja teostaja;
6) taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta energiatarbimine;
7) kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta vähemalt osas, mida toetus ei kata;
8) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
9) taotluse lisadokumendid.
(3) Taotluse lisadokumendid on:
1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
2) ehitusseadustiku kohane ehitusprojekt;
3) projekteerija antud hinnang taastuvenergiaallikaid kasutava seadme eeldatava aastase
energiatoodangu kohta, kui see ei sisaldu ehitusprojektis;
4) elektritootmisseadme paigaldamisel lisaks eeldatava aastase energiatoodangu andmetele ka
tarbimiskoha aastase elektritarbimise andmed;
5) tervikliku rekonstrueerimise korral energiatõhususe tõendamise energiaarvutus väikeelamu
energiatõhususarvu kalkulaatoriga või simulatsioonarvutusena;
6) paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud hinnapakkumused;
7) jaotusvõrguettevõtja väljastatud liitumispakkumine, kui taastuvenergia toomisseade
paigaldatakse piirkonnas, kus on jaotusvõrk.
§ 14. Nõuded rekonstrueerimistööde hinnapakkumuse võtmisele
(1) Rekonstrueerimistööde tellimisel võetakse vähemalt kolme omavahel sõltumatu ettevõtja
hinnapakkumus.
(2) Hinnapakkumused peavad olema ettevõtjalt võetud mitte rohkem kui kahenädalase vahega,
need peavad võrdlemisel olema kehtivad ja tehtud ettevõtjate poolt, kellel on õigus vastavas
valdkonnas tegutseda.
(3) Hinnapakkumus peab olema ettevõtja poolt allkirjastatud ning sisaldama:
1) taotleja nime;
2) ettevõtja nime;
3) ettevõtja aadressi, telefoninumbrit ja e-posti aadressi;
4) hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva;
5) kavandatava tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
6
(4) Kui taotlejal ei ole temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada kolme pakkumust, tuleb
sellekohane põhjendus esitada KredExile taotluse vormil ja võimalusel lisada pakkumuse
tegemisest loobumise teated.
(5) Edukas hinnapakkumus peab põhinema parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.
Juhul, kui ei valita odavaimat hinnapakkumust, tuleb seda taotluses põhjendada.
(6) Pakkumuskutse ja pakkumuse esitamine ning hinnapakkumuste võtmisega seotud teabevahetus
toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning seda tuleb säilitada 7 aastat.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 15. Taotluse menetlemine
(1) KredEx teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid:
1) taotluse registreerimine;
2) taotluse läbivaatamine;
3) selgituste ja lisateabe küsimine;
4) taotluse täienduste ja muudatusettepanekute tegemine;
5) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;
6) taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine;
7) taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse muutmine;
8) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine.
(2) Taotlusi vaadatakse läbi nende esitamise järjekorras.
(3) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja
vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust.
(4) KredEx võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses ja
selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei
ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad
kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg
vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates, sealjuures peab taotleja KredExit puuduse
kõrvaldamisest teavitama hiljemalt 1 tööpäeva jooksul puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja
möödumisest. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni.
(5) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses
taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded.
(6) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele ning eelnimetatud puudust ei ole võimalik
lõike 4 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt
taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust;
4) taotleja ei ole lõike 4 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.
(7) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb KredEx taotluse
7
rahuldamata jätmise otsuse.
(8) KredExil on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei
ole võimalik toetuse eelarve ammendumise tõttu või põhjendatud, arvestades taotletud
toetussummat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga saavutatavaid tulemusi. Taotleja
mittenõustumisel taotluse muutmise ettepanekuga on KredExil õigus jätta taotlus rahuldamata.
(9) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates nõuetele vastava taotluse registreerimisest
KredExis. KredExil on õigus vajadusel menetlemise tähtaega pikendada.
§ 16. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlus otsusega kas
osaliselt või täielikult. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb KredEx taotluse rahuldamata
jätmise otsuse.
(2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse
andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel
võib taotleja nõusolekul toetussummat vähendada. Kui taotleja ei ole toetussumma muutmisega
nõus, teeb KredEx taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui esineb üks või mitu alljärgnevat asjaolu:
1) taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi;
2) toetust taotletakse kuludele, mis ei ole abikõlblikud;
3) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik.
(4) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitakse alljärgnevad andmed:
1) toetuse eraldaja;
2) toetuse saaja;
3) toetatavad tegevused;
4) toetusmäär ja toetussumma;
5) tegevuste planeeritud abikõlblik kogumaksumus;
6) toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood;
7) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg;
8) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja või taotlus ei vasta nõuetele;
2) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist;
3) toetuse eelarve on ammendunud.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) taotluse esitaja;
4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.
(7) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kirjalik otsus saadetakse
taotlejale 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
8
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks KredExi algatusel või
toetuse saaja taotluse alusel.
(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema KredExilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist
järgmistel juhtudel:
1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi pikemaks kui § 8 lõikes 2 kehtestatud
tähtaeg;
2) toetuse taotlejal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel.
(3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul on toetuse saajal õigus saada toetust juba tehtud nõuetele
vastavate tööde eest, mis on teostatud ja mille tulemused on vastu võetud kooskõlas algse taotluse
rahuldamise otsusega ning mis on panustanud toetuse andmise eesmärgi saavutamisse.
(4) KredExil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav
muudatus mõjutab oluliselt toetuse andmise eesmärgile vastavat oodatavat tulemust.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KredEx 20 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise taotluse saamist.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse võib KredEx kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks
järgmistest asjaoludest:
1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või toetuse eraldamise või kasutamisega
seotud õigusaktides sätestatud tingimusi või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
2) toetuse saaja esitab toetusest loobumise avalduse;
3) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei
ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.
5. peatükk
Toetuse maksmise tingimused
§ 18. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetuse makse tehakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise
otsuses sätestatud tingimustele.
(2) Toetuse saaja võib taotleda toetuse maksmist kahes osas. Toetuse saajal on õigus esitada
esimene maksetaotlus toetuse osaliseks makseks, kui vastu on võetud vähemalt 75 protsenti
rekonstrueerimistööde kogumahust, sealjuures ei või toetuse teine makse ehk lõppmakse olla
väiksem kui 15 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust.
(3) Toetuse saaja rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadress peab ühtima toetuse abil
rekonstrueeritud väikeelamu aadressiga toetuse taotluse esitamisel, välja arvatud suvila või
aiamaja puhul.
(4) Toetuse makse tegemiseks peavad:
1) taotluse aluseks olevad tegevused olema lõpetatud;
2) olema vormistatud üleandmise-vastuvõtmise akt tööde teostajaga;
3) esitatud auditi kohustusega elektripaigaldise auditi protokoll vastavalt seadme ohutuse seaduse
§ 9 lõike 4 punktide 1–4 alusel kehtestatud nõuetele;
4) olema vajadusel esitatud kasutusteatis või antud kasutusluba ning teenuse eest tasutud vähemalt
9
osas, mida toetus ei kata.
(5) Lõikes 2 sätestatud juhul tehakse osaline makse vastavalt teostatud rekonstrueerimistööde
üleandmis-vastuvõtmisaktile ning sellele vastavale arvele.
(6) Toetuse saaja peab KredExile esitama kulude tekkimist tõendavad dokumendid või koopiad,
milleks on:
1) esitatud arve ja vajadusel selle tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi
väljavõte;
2) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja olemasolul ehitus- või töövõtuleping.
(7) Toetuse saaja esitab KredExile toetuse maksetaotluse 30 tööpäeva jooksul üleandmise-
vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kasutusteatise esitamisest või kasutusloa andmisest arvates.
(8) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib KredEx kulude tekkimist tõendavaid dokumente ja
maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab makse.
(9) KredEx teeb makse otsuse 20 tööpäeva jooksul maksetaotluse esitamisest arvates ja teeb
toetuse saaja kontole makse 10 tööpäeva jooksul makse otsusest arvates.
(10) Kui teenuse eest tasuti maksetaotluse esitamise hetkeks vaid osas, mida toetus ei kata, peab
toetuse saaja esitama KredExile teenuse eest täielikku tasumist tõendava tasutud maksekorralduse
või konto- või krediitkaardi väljavõtte 30 tööpäeva jooksul makse tegemisest arvates.
(11) KredEx võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse ja vajadusel
tunnistada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks juhul, kui:
1) esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või
eesmärkidele;
3) teostatud tegevused ei vasta taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud tegevustele või nende
toimumine või tulemuste nõuetele vastavus ei ole tõendatud.
(12) Juhul, kui toetuse andmise raames toetatavate rekonstrueerimistööde teostamise või materjali
soetamise kulud ületavad vähemalt 20 protsenti analoogsete või sama toetuse andmise raames
toetatavate samalaadsete tegevuste või materjali soetamise kulu või ei vasta rekonstrueerimistööde
või -materjali turuhinnale, on KredExil õigus vastava ekspertiisi tulemuste alusel toetuse makse
summat vähendada ning muuta taotluse rahuldamise otsust.
(13) Juhul, kui toetatavate tegevuste maksumus kujuneb odavamaks, kui toetuse taotluses
märgitud summa, makstakse toetust §-s 9 nimetatud protsendi määras tegevuste tegelikust
maksumusest lähtuvalt, kuid mitte enam kui §-s 9 nimetatud maksimaalne toetussumma.
(14) Juhul, kui toetatavate tegevuste maksumus kujuneb kallimaks, kui toetuse taotluses märgitud
summa, makstakse toetust taotluse rahuldamise otsuses märgitud summas.
§ 19. Aruannete esitamise tähtajad ja kord
(1) Paragrahvi 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul esitab toetuse saaja KredExile väikeelamu
rekonstrueerimise lõppemisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiatarbimise andmetel
põhineva energiamärgise KredExi kodulehel kirjeldatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase
kalendriaasta lõppemisest.
10
(2) Paragrahvi 9 lõikes 3 nimetatud juhul esitab toetuse saaja KredExile väikeelamu
rekonstrueerimise lõppemisele järgneva kalendriaasta energiatarbimise andmed KredExi
kinnitatud vormil hiljemalt ühe kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest.
§ 20. Toetuse tagasinõudmise alused ja kord
(1) KredEx nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui määruse nõudeid ei ole täidetud.
(2) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus sisaldab järgmisi andmeid:
1) toetuse eraldaja;
2) toetuse saaja nimi;
3) projekti nimetus;
4) tagasinõudmise alus ja põhjendus;
5) tagasinõutav toetussumma;
6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg;
7) tagasimakse tegemiseks konto number ja saaja nimi;
8) otsuse vaidlustamise võimalused;
9) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
10) tagasinõudmisega seotud muu oluline teave.
(3) Toetuse saaja peab tagasinõutava toetuse tagasi maksma 90 kalendripäeva jooksul
tagasinõudmise otsuse tegemisest arvates.
(4) Toetuse saaja võib taotleda KredExilt toetuse tagasimaksmise ajatamist esitades selleks 5
tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates KredExile vastava kirjaliku
avalduse, milles on ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.
(5) KredEx teeb toetuse tagasimaksmise ajatamise kohta otsuse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul
ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada
kuni 10 tööpäeva võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(6) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 6 kuuks. KredEx koostab toetuse tagasimaksmise
ajatamiskava nimetades seal igakuiselt tasumisele kuuluvad osamaksed ning esitab selle toetuse
saajale.
(7) Kui toetuse saaja ei maksa toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ja ei ole taotlenud toetuse
tagasimaksmise ajatamist lõike 4 alusel, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse
tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.
(8) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib KredEx tunnistada
ajatamiskava kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist lõikes 3 nimetatud tähtaja
jooksul.
6. peatükk
Toetuse saaja ja KredExi õigused ja kohustused
§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saaja õigused on:
1) saada KredExilt selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustuste täitmisega;
11
2) esitada oma seisukoht vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatule.
(2) Toetuse saaja kohustused on:
1) viia toetatavad tegevused ellu taotluses, taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses ja
käesolevas määruses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
2) teavitada KredExit projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
3) kasutada toetust esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega vastavuses;
4) maksta toetus tagasi tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja
tähtpäevaks;
5) vastata KredExi esitatud küsimustele toetuse saaja ja tööde teostamise kohta;
6) esitada KredExile tähtaegselt tööde teostamisega ja tulemustega seonduvat teavet;
7) tagada toetuse andmise eesmärgile vastava vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise
vähemalt viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
8) tervikliku rekonstrueerimise teostamisel kindlustama väikeelamu vähemalt viiel järjestikusel
aastal taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest arvates;
9) säilitada taotlust ning toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni
raamatupidamise seaduse §-s 12 sätestatud korras;
10) võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve);
11) võimaldada järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu toetuse saamisega seotud elamusse
ning andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik tööde teostamisega seotud
andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates;
12) osutada auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
13) viivitamata teavitada KredExit e-allkirjastatud e-kirjaga kõigist esitatud andmetes toimunud
muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste
täitmist;
14) tagada, et väikeelamu võõrandamisel lähevad toetuse saaja kohustused edasi uuele omanikule,
vastasel juhul kuulub toetus proportsionaalselt väikeelamu mittekasutamise ajale
tagasimaksmisele.
§ 22. KredExi õigused ja kohustused
KredExi õigused ja kohustused on:
1) teha projekti teostamise üle järelevalvet;
2) kontrollida toetuse sihtotstarbelist kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud tööde, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete
ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja
kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja tööde teostamisel vähem kasutatud
summa võrra, kui esitatud dokumentidest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud
tegemata planeeritud tegevusi, mille tulemusel on projekti eelarve võrreldes planeerituga
vähenenud või teostatud tööd odavnenud;
5) peatada toetuse maksmine ja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja
rikub käesoleva määruse nõudeid või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise
otsuses sätestatust;
6) vähendada makstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu
vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
7) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente 7 aastat makse otsuse tegemisest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
12
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
13