dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus haldustrahviõiguse kontseptsiooni kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. juuni 2020
Viit
2-15/2020/3616-1
Registreeritud
1. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-15 Õigusloomealane kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-15/2020
Vastutaja
Riina Piliste (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)

Failid

  • 📎2-1520203616-1 01.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc570 KB

Sisu (failidest)

Teie 05.05.2020 nr 8-1/2967 Justiitsministeerium [email protected] Meie 01.06.2020 nr 2-15/2020/3616-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Arvamus haldustrahviõiguse kontseptsiooni kohta Justiitsministeerium on esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haldustrahviõiguse kontseptsiooni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab esitatud kontseptsiooni alljärgnevate märkustega. 1. Juhime tähelepanu, et lisaks kontseptsioonis välja toodud finants-, konkurentsi- ja andmekaitseõiguse rikkumistele on ka tarbijaõiguse rikkumiste korral Euroopa Liidu õigusaktist tulenev nõue näha ette teatud kriteeriumitele vastava rahatrahvi määramise võimalus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2019/2161/EL1muudetakse nelja direktiivi, millesse lisatakse või täiendatakse artiklit karistuste kohta. Direktiivi 2019/2161/EL põhjenduspunktis 3 on märgitud, et liikmesriikide õiguses on siiski veel puudusi seoses tõeliselt tõhusate ja proportsionaalsete karistustega, mis aitaksid liidusiseseid rikkumisi ära hoida või mida rikkumise korral määrata. Direktiivi põhjenduspunktis 5 on märgitud, et laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise eest vastutavatele kauplejatele saaks määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid trahve tuleks direktiivide 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL kehtivaid karistusnorme täiustada ning samal ajal tuleks nõukogu direktiivi 93/13/ EMÜ (8) lisada uued karistusnormid. Direktiivi 2019/2161/EL kohaselt on karistuse määraks 4% ettevõtja aastakäibest ja kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis vähemalt 2 miljonit eurot. Sellise karistuse määramine peab olema võimalik laiaulatusliku ja liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise korral. Laiaulatuslik rikkumine ja liidu mõõtmega laiaulatuslik rikkumine on defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/20042. Seega tuleks kontseptsiooni kohaselt haldustrahvikoosseisud ette näha ka tarbijakaitseseadusesse ning uut menetluskorda peaks hakkama kasutama ka Tarbijakaitse 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1589898593936&uri=CELEX:32019L2161 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1590387529721&uri=CELEX:32017R2394 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 ja Tehnilise Järelevalve Amet. 2. Nõustume, et eksisteerib vajadus suurema rahalise kohustuse kehtestamiseks õigusrikkumise tõkestamiseks. Väärteomenetluse puhul on olnud probleemiks teha kindlaks isikuid, kelle kaudu omistada vastutus juriidilisele isikule, seda eriti näiteks ebaausate kauplemisvõtete valdkonnas. Samuti on väärteomenetluses ettenähtud kahe aastane aegumistähtaeg liiga lühike, eriti pidades silmas tõendite kogumist ja menetluse läbiviimist piiriüleste rikkumiste puhul. Kontseptsiooni kohaselt võib haldustrahvi kohaldada iseseisvas haldusmenetluses või riikliku järelevalve menetluses. Riikliku järelevalvemenetluse korral peab aga olema selgelt eristatud järelevalvemenetluse üleminek haldustrahvimenetluseks. Jääb ebaselgeks, millal võib ohu tõrjumiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks kavandatud menetlus muutuda selliseks menetluseks, mille tulemusena võib määrata haldustrahvi ning kas haldusmenetluse raames kogutud tõendeid saab kasutada ka haldustrahvi menetluses. Haldustrahvimenetluse Eesti õigusesse sissetoomisel peaks kindlasti selgitama, kas ja millistel juhtudel saab sama isiku tegevuse kohta kasutada varasema järelevalvemenetluse käigus kogutud tõendeid. 3. Kontseptsioonis on seoses tõendite ja nende kogumisega märgitud, et kaaluda võiks seda, kas mõne tõendi liigi puhul oleks asjakohane lähtuda tõendi kogumisel haldusmenetluse seaduse (HMS) asemel väärteomenetluse (VTMS) või kriminaalmenetluse seaduse (KrMS) reeglitest. Väärteomenetluse eristamiseks haldustrahvimenetlusest on vaja täpsustada, mil moel muutub olukord, kui ka haldustrahvimenetluses peab lähtuma VTMS/KrMS reeglitest. Kuivõrd kontseptsiooni kohaselt on haldustrahv kohaldatav nii juriidilise kui füüsilise isiku suhtes ning haldusrikkumine oma olemuselt on sarnane väärteoga, tuleb täpsustada, kuidas haldustrahvi sisseviimisel vaadatakse kehtivas õiguses üle samasisulised väärteokoosseisud. Vastasel korral jääks haldustrahvimenetluse ja väärteomenetluse eristamine arusaamatuks. 4. Kontseptsiooni kohaselt võib haldustrahvikoosseisu näha ette juhul, kui Euroopa Liidu õigusaktist tuleneb nõue näha riigisiseses õiguses ette võimalus määrata rikkumise toime pannud isikule teatud kriteeriumidele vastav rahatrahv (nt minimaalne ülemmäär, spetsiifilised rahatrahvi suuruse arvestamise alused vmt). Seega haldustrahvikoosseisu ei saa näha ette juhul, kui EL õigusest tuleneb üksnes nõue näha riigisiseses õiguses ette karistused, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Selliste karistuste tagamise kohustus ilma kriteeriume ette kirjutamata tuleneb mitmetest tarbijaõigusi reguleerivatest direktiividest (nt tarbijakrediidi3, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi4 ja tarbijate kaitse kohta seoses pikaajalise puhkusetoote edasimüügi ja vahetuslepingutega5), samuti reisijate õigusi reguleerivatest määrustest. Seega kontseptsiooni kohaselt tuleks nimetatud EL õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise korral endiselt kasutada üksnes haldusmenetlust ja sunniraha või siis väärteomenetlust, kuid väärteokaristused on väikesed ega oma ettevõtjatele heidutavat mõju, mis on olnud ka kontseptsiooni väljatöötamise ajendiks. Sisuliselt võivad samasse kategooriasse kuuluvad rikkumised olla karistatavad väga erinevate määradega. Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et tarbijakaitsevaldkonnas tuleks haldustrahvi õiguse puhul säilitada terviklik õigussüsteem ja samasse kategooriasse kuuluvad rikkumised peaksid 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48//EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetukd direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.05.2008) 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.02.2014) 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiiv 2008/122/EÜ tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahenduslepingute teatavate aspektidega (ELT L 33, 3.02.2009) 2 (3) olema karistatavad samades trahvimäärades. Seega tuleks haldustrahvi sisseviimisel üle vaadata ka kõik tarbijaõiguse rikkumise eest kehtestatud väärteokoosseisud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Riina Piliste 625 6420 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel