Teie 05.05.2020 nr 8-1/2967
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 01.06.2020 nr 2-15/2020/3616-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Arvamus haldustrahviõiguse kontseptsiooni kohta
Justiitsministeerium on esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haldustrahviõiguse
kontseptsiooni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab esitatud
kontseptsiooni alljärgnevate märkustega.
1. Juhime tähelepanu, et lisaks kontseptsioonis välja toodud finants-, konkurentsi- ja
andmekaitseõiguse rikkumistele on ka tarbijaõiguse rikkumiste korral Euroopa Liidu
õigusaktist tulenev nõue näha ette teatud kriteeriumitele vastava rahatrahvi määramise
võimalus.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2019/2161/EL1muudetakse nelja direktiivi, millesse
lisatakse või täiendatakse artiklit karistuste kohta. Direktiivi 2019/2161/EL põhjenduspunktis 3 on
märgitud, et liikmesriikide õiguses on siiski veel puudusi seoses tõeliselt tõhusate ja
proportsionaalsete karistustega, mis aitaksid liidusiseseid rikkumisi ära hoida või mida rikkumise
korral määrata. Direktiivi põhjenduspunktis 5 on märgitud, et laiaulatusliku rikkumise või liidu
mõõtmega laiaulatusliku rikkumise eest vastutavatele kauplejatele saaks määrata tõhusaid,
proportsionaalseid ja hoiatavaid trahve tuleks direktiivide 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL
kehtivaid karistusnorme täiustada ning samal ajal tuleks nõukogu direktiivi 93/13/ EMÜ (8) lisada
uued karistusnormid.
Direktiivi 2019/2161/EL kohaselt on karistuse määraks 4% ettevõtja aastakäibest ja kui seda ei ole
võimalik kindlaks teha, siis vähemalt 2 miljonit eurot. Sellise karistuse määramine peab olema
võimalik laiaulatusliku ja liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise korral. Laiaulatuslik rikkumine
ja liidu mõõtmega laiaulatuslik rikkumine on defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate
liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr
2006/20042.
Seega tuleks kontseptsiooni kohaselt haldustrahvikoosseisud ette näha ka
tarbijakaitseseadusesse ning uut menetluskorda peaks hakkama kasutama ka Tarbijakaitse
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1589898593936&uri=CELEX:32019L2161
2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1590387529721&uri=CELEX:32017R2394
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
ja Tehnilise Järelevalve Amet.
2. Nõustume, et eksisteerib vajadus suurema rahalise kohustuse kehtestamiseks õigusrikkumise
tõkestamiseks. Väärteomenetluse puhul on olnud probleemiks teha kindlaks isikuid, kelle
kaudu omistada vastutus juriidilisele isikule, seda eriti näiteks ebaausate kauplemisvõtete
valdkonnas. Samuti on väärteomenetluses ettenähtud kahe aastane aegumistähtaeg liiga lühike,
eriti pidades silmas tõendite kogumist ja menetluse läbiviimist piiriüleste rikkumiste puhul.
Kontseptsiooni kohaselt võib haldustrahvi kohaldada iseseisvas haldusmenetluses või riikliku
järelevalve menetluses. Riikliku järelevalvemenetluse korral peab aga olema selgelt eristatud
järelevalvemenetluse üleminek haldustrahvimenetluseks. Jääb ebaselgeks, millal võib ohu
tõrjumiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks kavandatud menetlus muutuda selliseks
menetluseks, mille tulemusena võib määrata haldustrahvi ning kas haldusmenetluse raames
kogutud tõendeid saab kasutada ka haldustrahvi menetluses. Haldustrahvimenetluse Eesti
õigusesse sissetoomisel peaks kindlasti selgitama, kas ja millistel juhtudel saab sama isiku
tegevuse kohta kasutada varasema järelevalvemenetluse käigus kogutud tõendeid.
3. Kontseptsioonis on seoses tõendite ja nende kogumisega märgitud, et kaaluda võiks seda, kas
mõne tõendi liigi puhul oleks asjakohane lähtuda tõendi kogumisel haldusmenetluse seaduse
(HMS) asemel väärteomenetluse (VTMS) või kriminaalmenetluse seaduse (KrMS) reeglitest.
Väärteomenetluse eristamiseks haldustrahvimenetlusest on vaja täpsustada, mil moel
muutub olukord, kui ka haldustrahvimenetluses peab lähtuma VTMS/KrMS reeglitest.
Kuivõrd kontseptsiooni kohaselt on haldustrahv kohaldatav nii juriidilise kui füüsilise isiku suhtes
ning haldusrikkumine oma olemuselt on sarnane väärteoga, tuleb täpsustada, kuidas
haldustrahvi sisseviimisel vaadatakse kehtivas õiguses üle samasisulised väärteokoosseisud.
Vastasel korral jääks haldustrahvimenetluse ja väärteomenetluse eristamine arusaamatuks.
4. Kontseptsiooni kohaselt võib haldustrahvikoosseisu näha ette juhul, kui Euroopa Liidu
õigusaktist tuleneb nõue näha riigisiseses õiguses ette võimalus määrata rikkumise toime
pannud isikule teatud kriteeriumidele vastav rahatrahv (nt minimaalne ülemmäär, spetsiifilised
rahatrahvi suuruse arvestamise alused vmt). Seega haldustrahvikoosseisu ei saa näha ette juhul,
kui EL õigusest tuleneb üksnes nõue näha riigisiseses õiguses ette karistused, mis peavad
olema tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Selliste karistuste tagamise kohustus ilma
kriteeriume ette kirjutamata tuleneb mitmetest tarbijaõigusi reguleerivatest direktiividest (nt
tarbijakrediidi3, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi4 ja tarbijate kaitse kohta seoses
pikaajalise puhkusetoote edasimüügi ja vahetuslepingutega5), samuti reisijate õigusi
reguleerivatest määrustest. Seega kontseptsiooni kohaselt tuleks nimetatud EL õigusaktidest
tulenevate nõuete rikkumise korral endiselt kasutada üksnes haldusmenetlust ja sunniraha või
siis väärteomenetlust, kuid väärteokaristused on väikesed ega oma ettevõtjatele heidutavat
mõju, mis on olnud ka kontseptsiooni väljatöötamise ajendiks. Sisuliselt võivad samasse
kategooriasse kuuluvad rikkumised olla karistatavad väga erinevate määradega. Sellest
tulenevalt oleme seisukohal, et tarbijakaitsevaldkonnas tuleks haldustrahvi õiguse puhul
säilitada terviklik õigussüsteem ja samasse kategooriasse kuuluvad rikkumised peaksid
33
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48//EÜ, mis käsitleb
tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetukd direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.05.2008)
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud
tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr
1093/2010 (ELT L 60, 28.02.2014)
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiiv 2008/122/EÜ tarbijate kaitse kohta seoses
osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahenduslepingute teatavate aspektidega
(ELT L 33, 3.02.2009)
2 (3)
olema karistatavad samades trahvimäärades. Seega tuleks haldustrahvi sisseviimisel üle
vaadata ka kõik tarbijaõiguse rikkumise eest kehtestatud väärteokoosseisud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Riina Piliste
625 6420
[email protected]
3 (3)