dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse taotlemine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. juuni 2020
Viit
12-4/20-0252/3586-1
Registreeritud
1. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Viljandi Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Teehoiu korraldamine
Sari
12-4 Kohalike teede hoiu rahastamisega seotud kirjavahetus
Toimik
12-4/20-0252
Vastutaja
Meelis Toome (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Teedetalitus)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse taot.asice11603 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 01.06.2020 08:19 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse taotlemine Tere!Edastan Teile dokumendi.LugupidamisegaKristiina LensmentsekretärViljandi LinnavalitsusTel 435 4710 VILJANDI LINN LINNAVALITSUS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 15.05.2020 nr 12-4/2020/3203-1 Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 [email protected], [email protected] Meie: 29.05.2020 nr 4-1/20/1895-2 Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse taotlemine Viljandi Linnavalitsus esitab taotluse transiittee toetuse saamiseks Viljandi linnas asuva Vaksali tänava 425 meetri pikkuse lõigu rekonstrueerimiseks. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Madis Timpson linnapea Lisatud failid: 1. Transiittee_toetuse_taotluse_vorm_Vaksali_tänav.pdf 2. 01_17_TP_asendiplaan_liikluskorraldus_katendid_J2_1.pdf 3. 01_17_TP_asendiplaan_liikluskorraldus_katendid_J2_2.pdf 4. 01-17-TP_seletuskiri_09_2017.pdf 5. 17025_PP_TL-4-02_Asendiplaan.pdf Reet Alev [email protected], 5286623 Linnu tn 2 Tel 435 4710 Arvelduskonto 71020 VILJANDI Faks 435 4712 EE021010302005455005 E-post: [email protected] AS SEB Pank www.viljandi.ee Reg nr 75005222 69.12 69.15 T nimetus: 69.36 68.95 6 Tinter-Projekt O Viljandi Vabaduse platsi ja kesklinna 8 t avaliku ruumi projekteerimistd .1 Turu 34 Tel. 7 475 333 apunk 1. 251014, Tartu [email protected] T Tellija: Viljandi Linnavalitsus Amet: Nimi: Allkiri: 69.54 1+ 00 89 i Joonise nimetus: 60 Juhataja: Vello Sova 1+ 2 r 69.09 0+ 80 et 1+ 32 Tnavate asendiplaan ja katendid 02 68. av 6 8. Projekteerija: Arvo Vahtra 24 23 6 9. e et 69. Kuupev: Joonise number: Staadium: Mııtkava: T nr: 6 9. 0 m ı st 6 68.49 09.11.2017 2.1 PP 1:250 01-17-TP o 9 Kontrollija: Indrek Lensment 69.34 7 68.36 .9 n 0+ t 0 1+33 0+ 69.21 o m ber 0 .0 PI 4 g .1 4 00 1 av l .2 71 2 60 69.73 8 o .9 6 7 Kr K ra .0 p 69.61 6 18 6 6 . 4 8 7 69.06 68.50 6 68.35 1. 69.24 3 68.96 4 28 90 0+ 69.51 44 7 69 . 68 2 66 6 8. 6 69. .7 69. 7 .0 6 9 40 69. 3, 7 69.12 69 3 1 .9 68.79 9 9 3 8 68.44 . 7 7 d 03 .0 2 l si 68.29 2 0 33 0+8 9 .0 . . 68 0+ 6 PC 6 8 68 .1 70 45 6 73 . 1 67. 6 3 0 20 6 7 69. .9 .3 73 68.57 .3 67 71 6 Paala tee T1 8 . 8 5 69.62 69.83 22 3 5 A 71 .1 .1 73 12 .1 .1 1+ 40 69.74 89716:001:0006 73 69.87 8 5 9 1+ 20 .4 7 Hv 68 .2 2, 8. es 5 5 7. 0 . i 73 69.16 =6 4 7, Vau loa j V3.18 8 70 6 1. 4 .0 7 69.00 68.64 70.3 0 12 V3.14 70.4 6 .1 V3.15 1+ 0 3, 7 1 1. 68.65 70 0 1. 67. .49 .2 27 3, 67.33 7 86 69. ,5% 2 68. 1 05 B =3 i 68.83 68.07 t O 70.16 0 28 0 69.77 40 apunk 12 P V3.16 4, 69.03 68.28 , 71.72 71 50 68.50 A . 69 47 24 12 17 68. + 70.61 V3.19...V3.36 0 58 69. PA6 0+ 00 -0 3, 3, X= 6470350 i 4 69.68 .15 4 ,8 .20 71 r 70.27 69.72 68, et 69.74 68, 0 . 89 av 7 71 0 7 86 40 3, 71.01 1. 12 4, 77 71 70.64 00 85 e et , t 4 80 0 70 0 i -0 vi 7 2 71.58 73 66 71.15 m ı st 1. n Y= j l io 73 o 73 + v 00 0 m 18 a una p 3, 0mm .8 64 m n . 71.22 e t e 72 ro t . 42 TP 74 70 oo 4 40,0 . 50 i o m ber 71 s u 4, 73. 2 , s x 60 eaS 3 0+ u 0s 8 72 b g . 62 cit 0 = 13i u 41a H 44 .su 35 mm3 -L 40 PI 8 V3.17 . 0 4, a a e il 6054 73. 78 pol 71 t t , 0 l asep 73. 72 AE de 78 78 V 592750 2x5 r 0+06 . t t 70 73.7 1 A 73. 73. 84 I3 81 73. 83 60 P 2H .18 73.74 PI .25 + 92 00 73 73. 73. 79 5 8 Liikl 73.85 -0 +3 , ALA . 73. 74 85 9 75 72 73.84 73 9 . 73.73 73. 66 UG 72 -0 05 71.52 0 Vaksali tn 8a 74. 0+ + - 12 99 73. 73. 74 24 06 46 74 89715:003:0002 l) V3.12 74 I 74. e j l 83 =1% . 40 indte 74 29 74.15 74.16 73. 14 gteep 74 72.30 al .2 (j P H=686 ,3 e jl) 15 73.61 26 l . dte i . 73.94 40 27 teepin 73.66 5 0 A 72( .1 1 , V 32. 3 922 74. 0 7 8 H= + 73. 1 .79 A .4 4 74. 8 V3.13 50 74 921 50 74 92 -0 25 73 22 68 3 74. 21 3, 73 9. . . 4, . 74 74 73.79 .2 81 73 .2 0+ 3d 74 33 0 74 74. 1 h=7 LM . PA7 4 . 8 74 3, 57 2 74 74 .49 0 .3 Kr ko . 74 3 73.50 4 . 50 74 48 56 50 73. 4 4 32 n 74 9. 6 . 0 74 ns 74 74 . t 95 P 3, 74 73.69 20 . 1. i . 73. a 58 . 74 78 l .3 54 V3.37 73 73. 40 2H 21 a P o Prgiurn A 74.41 d a l .2 7 . . 3 a o. 74 78 74 65 92 ks 73. 4 6 73.53 -0 PI 72 74 te 3 73. 73. 4 l 5 74. 35 74 0+ 00 aa i 56 4 e 7 . 5 A Va 74 l . 68 4 69 88 74 0 4 73. 7 3 73.29 5 6 73. 75.16 . 74. +1 69 - 74 .5 l 9. 53 13 i l 39 74 .789 74 o 0 A 73. 0 l o 6 s 3 73. 74 .7 . a .6 4 69 n . 37 + 5 o 74 .69 4 86 2 74.75 k 4 .6 1 7 7 73. 4 7 3 22 1 5 V3.41 M . 74 54 4 L . 74 42 05 6 7 . 74 20 424 . 7 74. te 4 3 74. 74 2 93 1 .8 92 13 A 49 73. mbertıstetavad keskpingekaablid 42 10. 687 32, 49 221 74.91 3 17 e 74. 74 .78 74.61 46 Psivoolu kilp PVK1 sokliga pinnasesse h=68, 74 857 47 74. 02 AHXMK3x240+35Cu 7 20kV V3.40 74.70 6 .8 Vaksali tn 10 74 . . 3.7 34 34 74 54 75.39 74. 20 7 V3.42 68 9 5 . 3 9. . 09 4 A . 74 ku 4 74 u 4 3 3 74 . 69. mk i 5 26 vi 7 A 89717:001:0011 74 70. LM .7 51 Nol aHo 4 74 .95 V3.39 69.37 2 tst one 6 .8 83 ko 70 ID 220790342 tunnus L02061311 7 5.1 74. 68. 7 74 . 92 V3.38 73 ns 5 6 4 .80 2 45 3 68,45 7 6 75 54 74 5 .2 0 oo . 44 975 66 .9 68,44 . 68, 55 74 ID 22079028470. tunnus L02061312 vi1 i kuum k l i 10. 5 l . 4 8 3631 74 Stone .0 54 83 29 a, Hot 4 74 . . Nol 74 0 ID 220790322 tunnus L02061313 2 74 543 .88 34 86 51 75 1. .0 . . 1. 75 74 . 74 75. 94 73 74 7 75. 13 . 07 .2 . 71 3d 3 8. 5 01 74 74 70 . Toitekaabel 75.95 NYY-J 5G2,5 . . 74 92 75 88 A .1 2 943 75 16 B.pl 19 74 71 6 V4.6067.82 1 05 . 42 . . 74 3 85 . 4 91 .1 valgusele (vaata joon AR03.04 75 74 . 4 50 7 . 68,34 V4.59 27 1 68,35 4 . 2 AT76 08 HOME . O t AES17-01) 75.22 A 7 74 67.79 , .09 16 70 7 91 .53 V4.92 433 5 . 0 9. 11 4 .2 7 74 74 . 71 V4.6168.12 9 LM gust .3 22 75.4 5 V3.45...V3.59 20 75.3 val 1 76. .17 .3 pos 75.56 75 3, 3 .1 10. 9 4 75 7 4 . 5 8 .5 4 63 5 6 84 7 2 32 6 V3.43 . 7 . t 0 53 5 . .2 74 V4.72 i 75 82 68.11 UG 0+ l 7 4 4 75.07 7 6e 0. 54 30 7 7 75.09 AL us 7 v H 8 A l 41 543 i 8 l 54 10 75.44 82 ld i V4.68 oo oo t 2x . s 75.2 75.48 mi 3 E 75. 0+ 74 ma age 40 5 62 a l iv k 0t s r 54 68.82 573 68.48 e e1 0+ 60 it mmcg n l i 2 ti ig . 9. 0+ 70 1a o 10. Mk a 68 .5 86 67.48 e t k a 5 5 a 67. 54 PA9 . 8 v 74 0+ 80 13 5 7 70 7 0+ 55 3 10 5, 76. . LM 49 0+ 50 pl 4 . 7 B. 74 68.07 0+ 90 11 A LM gust 75 7 . V4.91 val 75.57 89 71 544 pos .70 . i 0+ mm 74 ub 68.42 3 76.53 75 3 2 68.38 54 0 73 0+ 7 2 . . 00 58 75 98 u 0+ . 7. 50 69 69.89 t r 5 .7 . 74 i . 8 t 305m V3.44 74 x4 l 6 .5 7 5 67 40 et s 2, 7 . a 00 us d i 0 74.75 1 92 , 7 7 r 11 17 66. da 5 .8 09 1. 1 . 5 91 k l 7 B. 80 95 66 u 05 l as ai i . 73. 74. 30 5 1 76 0 .6 l . ga gi e. 10. +3 5, 75 13 pil . t 13 V4.90 10. 45 m 0+ 05 75 26 0 i l soo . 71.98 945 2 76 . a e 71 70.99 68.82 5 V4.62 V4.67 s 4 . p u e 90 75 t r 54 gu 4, . t 75 d i a 5 11. 86 9. 67.23 l j u kon 1 75. 75.06 67 09b ka 22 02 . 17tk aa 943 . 72 b 74.42 39 66. m 4 us 9. si d 76 75. 68.01 1 42 Vl j aa d8 V4.89 72.82 6 V4.70 2 K n. 1 m a. 9 923 rva t 1 75.66 u b 11. 12. 16 i 54 LM 10. a s 5 67.23 m n 8 60 5, 74. o i 3 r41m 2 1 34 70.22 e . A 12. v l m 687 76 13 V4.88 0+ a e st 42 6910. 75. 75.1 7 74. t s 13 331 23 10va avu ndi 1 75. 72.51 . 75.81 27 74. 13 66.34 6e Vaksali tnav .08 56 71.07 69.95 6a g e 76 67.39 k i 2, 74. m A 27 V4.71 7. ht ts a 89720:001:0021 V4.98 .09 75 73. 72.84 0+2 0 La as un d 76 75.98 . 74. 28 71.47 68.56 j v m 22 36 73. h ugi . 55 76 9. 2 12 2 pı 0+ 74. 74. V4.93 70 27 69.37 5 75.90 0 5, 27 5 . A t 74. 72. 76 V4.97 74.9 74.8 39 9 63 54 73. 0 75 1 67.30 543 82 74.7 7 72. 3 00 . 75 76. 76.12 34 74. 74.9 LM 75.89 75 .1 .06 38 10. 50 71. V4.63 67.41 66.50 5 V4.94 74. 9. 4 28 9. V4.66 kon 5 72. 71. 71 73. 73. 51 96 .16 74. 221 2 21 424 48 32 71 , 7. . 4 soo 50 87 13, 71.89 48 . 7. 8. 2 5, 70. LM 71 . 3 544 TI NGM˜RGI D 74 73. 3 50 .02 5 l 951 0 7 . 50 2 i 71 +7 0 L .97 8 71 3 0 66 M l +1 72. 3 74 8 . 70. 1 92 71 0 75.4 73 55 V4.69 0 P . v 543 29 75.2 1 a 0+ 1 l ko g 5 . 68 . u Pr oj. r eki vi( 15*30c m) V4.87 61 stu 74 72. .10 po s .9 st 73 66 il 60 Proj. peatnava/kırvaltnava 0 13, n 11. 12. m 6, 67.28 57 75.72 kaabel 73 masti (reservhendus) 68, 4 A 976 x400m so 66 4 68, 6 Pr oj.ma dal dat ud r eki vi0- 1cm( 15*30c m) asfaltkate 71 t 20 s n o t 73. . 71 i ep al 2 0m 94 70. 57 s otsad isoleeritud Vak 67 72. .1 69. ve 82 i ol a- 74. 5 31 g 75.07 o 91 .5 et130 , Van 67 72. 25 o j 2 6 544 5a Pr oj.ma dal dat ud r eki vi4c m(15*3 11 12. i 0c m) 69. 5 l +7 s 0 72. 74.64 6 74.39 44 V4.86 1 74.45 00 u 1. Proj. jalg vıi jalgrattatee asfaltkate 76 5 i 74.90 a l Pr oj.gr ani itr eki vi( 15*30c m) 73. Van 2 5 ast 8. epi 75.01 5 34 2 71 70. a- t10m .1 34 tmi i l r 6 Vak o l t Pr oj.l ii mit ud r eki vil ii klus saa rte le 74.71 74.56 9. ie t emmc 73. 6 Proj. hall graniitplaat 10k 72 70. 4. o 46 . sal r i i 8 h 1 69. p 6 t a 1 87 TI IK it .1 22 8 (200*400mm) 71 Pr oj.j algt A V4.85 . n 66. 4 ee r eki vi( 8*20c m) 06 0 .0 V4.95 73.19 Prgiurn 70. 0+0 2 08 8 0+ 40 Pr oj.pl astki vipi ir e 5. Proj. klinkertellis 200x100 Reservhenduse vıimalus, 75.29 otsad isoleeerida .63 71. 40 70. 35 V4.64 12. 74 85 51 69. 26 3. 8 (punane) . 72. Info 0 74 .0 1 2 67 Proj. jalgteevalgustid V4.84 18 .32 75.8 6 75.6 75.14 9. 70. 12. A 68.07 6 0+ Proj. klinkertellis 200x100 74.85 67 4. 8. 76.33 75.37 72. 70. 67. Proj. tnavavalgustid 97 (tumehall) 35 54 69. 21 V4.65 60 67. 0+2 2 75.3 1 2, 3. 75.3 2k 2 75.3 .0 4 69. 52 Proj. tmahtude piirid oh 71.57 70. 32 67. 5 8 t a 70. PA8 3 60 7 4. 76.41 53 10 68. Proj.jalgtee betoonkivi 68x208 04 V4.83 PI 9. 4 0+44 75 k 75.23 49 7 7. 67. 5 63 r 2 . 1 67. 5 Mummukivid lekiguradade ees 2 2 8 75 5 69. 3, (valge) 75. 75 221 33 0+ 3, .03 76.31 .35 9. PI 69. .27 usm 20 68.04 uv Proj. restkaev 71.47 75 10. Proj. munakivisillutis 68. l 75 1 kl 69. 2 s i 41 X= 6470350 75 3 21 67.60 80 Proj. sademeveekanalisatsioon .47 V4.82 i 75.86 1 8. i V4.96 l 6 . 7 65 Proj. muruhaljastus A 68.36 Proj. olmeveekanalisatsioon 5 Vaksali tn 9 68.59 68. 75.57 68.55 20 1 75.68 X= 6470250 87 67. 7. Proj. parkimiskohtade murukivikate 89714:002:0110 68. 69 Proj. veetorustik 75.33 V4.81 68. 67 75 . 69.52 11 mbertıstetav 68. 8. 1 30 PA3 Puuraugu asukoht Y= infotulp 68.98 80 1+ . Vana kalmistu 2 68.50 67 V4.80 1+ 89714:002:0026 Vaksali tn 7 .04 00 68 592 20 T1 016 T nimetus: Tinter-Projekt O Viljandi Vabaduse platsi ja kesklinna avaliku ruumi projekteerimistd M˜RKUSED: n av Turu 34 Tel. 7 475 333 02:0 51014, Tartu [email protected] T Tellija: Viljandi Linnavalitsus Amet: Nimi: Allkiri: 1.Va lgus tus eos aonks it let udke sol evapr oje ktika ust asnr .3El tamEl ekt erO t nr .03705- 17. Joonise nimetus: Juhataja: Vello Sova Tnavate asendiplaan ja katendid a t 15:0 Projekteerija: Arvo Vahtra 2.I stut use djavi kevor midonks it let uda rhi tekt uur seos aka ust ast nr .17- 12Vi lj andi . Kuupev: Joonise number: Staadium: Mııtkava: T nr: Leol 3.Kogupr oje kte eri tavaa lahalj ast atava dp i nna do nnidat uda r hit ekt uur set elj ooni st elj a TI NGM˜RGI D Kontrollija: Indrek Lensment 09.11.2017 2.2 PP 1:250 01-17-TP 897 er aldihal jas tusea sendi pla ani ljooni s9. v 36e 5 Pr oj. r eki vi( 15*30c m) 70.71 Proj. peatnava/kırvaltnava Pr oj.ma dal dat ud r eki vi0- 1cm( 15*30c m) asfaltkate N Pr oj.ma dal dat u 1+59 d r eki vi4c m(15*30c m) 0 Proj. jalg vıi jalgrattatee asfaltkate CS 4 8 75.9 75.9 Pr oj.gr ani itr eki vi( 15*30c m) 75.7 1 7 8 75.52 7 75.8 75.8 70.82 76.0 74.63 76.0 Pr oj.l ii mit ud r eki vil ii klus saa rte le 2. Proj. helehall graniitplaat 1 77.8 (500*1000mm) P 9 r oj.j algt ee r eki vi( 8*20c m) 71.3 Proj. hall graniitplaat 78.73 4. 71.30 70.53 Proj. jalgteevalgustid (200*400mm) n 9 A ST a t Proj. tnavavalgustid Proj. helehall graniitkivi 1+8 6 70.12 3. 9 Tı mmi stRBmast il ekunirenoveer imi seni (200*100mm) .5 5 Proj. tmahtude piirid l Proj. klinkertellis 200x100 1+ 60 Leo 97 78.50 5. 7 PI 6 Mummukivid lekiguradade ees (punane) 73. 7 2+0 9 .8 69.43 0 69 75 6 .0 9 Proj. restkaev .0 . .9 36 77.42 Proj. klinkertellis 200x100 8. 75 74 il ol Proj. sademeveekanalisatsioon (tumehall) 9 68 1+ 8 o 75.0 66 .88 ns 6 2 .68 ko 8 Proj.jalgtee betoonkivi 68x208 75.3 75.2 68 75.3 .07 4 LM Proj. olmeveekanalisatsioon 9. 67 54 (valge) .60 X= 6470350 0 Proj. veetorustik 67 6 .64 8 Proj. munakivisillutis . 2+ 74 54 67 67 3 8588 PA3 Puuraugu asukoht Y= .99 . 687 77.84 A 69 3 0 67 .3 .9 TP Proj. muruhaljastus 6 . 77.06 78.65 00 43 .1 1 421 8 3 74 6 13 74 3 Vanalinna muinsuskaitseala piir .7 9 l 7 . 7. i l V3.9 6 ol i 72 4 1 ol 7 593150 43 Proj. parkimiskohtade murukivikate 7 5 .4 7. onso 2+ 73. 83 8 onso 3 300x200x100 69.17 43 6 5 1 73. 0 74.46 LM k 2 3 75 74.6 2 74.7 1 73. 74.7 LM k 20 73. 45 Proj. geokrg nılva kindlustuseks 361 76.7 62 A 544 1 73.46 73. 7 . R1 65 3 945 7 757 9. 2+ 73. 78.86 54 8 . 7 Kaabel masti (reservhendus), 77.53 5, 733. 63 V3.11 73.39 7 . .7 3 6 1 3 22 7 15 .9 3 4 9. otsad isoleerida 40 7 74. 74.2 3 A 3 73.54 7 73. 4 52 73.37 13 9 73.38 5 Vaksali tn 8 2+ 43 80.40 12. V3.8 76.27 73.33V3.10 421 89715:002:0005 atn 644 73. 82.17 60 PI 4 40 644 Leol l 11. , i 6 11 3+26 7 87 3+1 7 ol 91 81.43 PI 5+6m 73. 74.09 82.20 4 4 3 R 74 A 38 76. 81.73 .3 .4 3+39 92 66 82.12 onso 544 73. 2+ 4 PI 52 81.92 5 .2 8 73. 53 953 2 77. +1, 73 A 74 50 . 53 .73 Asendatavad kaablilıigud LM k 73.32 73 81.29 80 .29 73.25 A 73. 8 74 78. 86 PVK1 sokliga pinnasesse 73 91 2 11. 85 9. .65 543 6 .39 81.60 74 79. 3+ 80 . s 61 84 3+ 80.89 536 73. u 83 Be V3.7 74 t. k d Liikl 73. .42 ivi 75 80 ev 43 . .1 5 pan 33 t 74 ASB-6 3x120 ID 11996285 tunnus 7 i 73 . vi . 73. 29 75 00 55 3+ 60 687 73. 76 .26 74 una 61 69. . ASB-6 3x150 ID 11995415 tunnus 29 543 3+ 20 73 1 4 80 2 25 75 421 .61 73 .25 .1 2 .6 73 2 13 8 69. V3.6 75 AAB-10 3x240 ID 11992776 tunnus 92 I .su 35 . 75 .88 2 73 PA5 9. 74 L l Mk 3+ 40 73. .76 80. i 58 .96 on 80.07 ol t 69 Liikl 75 . 33 sool i l 73 .52 V4.29 74 80.70 544 73 . .76 78 80. 09 80. 98 80.47 konso 68.70 75 80.73 l 915 . i 74 73 konsool . 543 0 A 74 9 421 V4.58 75 683 .09 76 .31 LM 25 66 68. . 06 424 361 67 74 75 79. 1, 221 687 . 2 7313 78 .46 76 9.Prgiurn 68 V2.57 . 91 A .1 79. LM .3 4 5 68. 75 Vak V3.5 LM 2, 543 47 .30 76 68 543 79. 0 . 66 3 86 ,0 4, 09 78.33 6 7 s 8 15 V4.56 al 8 4. 66 66.57 kons 20 2 25 1 69.39 it 76 78, 3, . 68 69 .73 78. n 1, vi2 et kuum ki .81 74 75 78 77. 4, . 72 75 . 87 77.20 ast Stone .24 i 9 75 4 Nola, Hot 68.13 74 . 75 76 01 78. Betk .iv 73. 74 9 79. ool Bet. 69 2 . us 200m m 38 . 74 71 .60 544 81 9. 12 .87 . 02 5 89 91 78. 3, 5m 66.49 66.25 4 7 1 76 TP 0 .57 , . i 96 4 vi 7 V2.27 78. l i 9 70. , 72 epi130x4 mk , 2 ki uu so tne 68.62 1% V4.28 70 7 Be 15 k ot 74. 75 t. k 53m H . 75 iv 76.94 3 7 vi a V4.15 et 1 i 35 78. ai ol 1 66.2 07 6 . 58 2, 6 . 8N 73.48 67 77. 78. st 70.10 75 76 V3.3 l 67 2 , .32 . 40 76.88 9 5 e h=3 687 9 V4.30...V.55 6a ast 78 3 3, 75 36 . 7, 76 77. us 5 . r 27 . dust 9 , 1 t 1 66 71 geokrjega tugevdatud nılv A 9 V3.4 LM ust 421 +3 95 77 1+ 00 66.01 0 .1 2 74 V2.28 77. l 0m h=75mm 543 9 V4.16 i . 70, 41 t 75 1+ 10 69.58 . 76. 68 77. 5 pos g 6 79 87 m pui 13, 915 2, 75 3 78. val k) 1+ 20 7 6. 1 77. 4 .79 20 76. 915 13, 4+4t 11 71.82 62 66. 943 75 10. 945 4 73.15 .74 77.02 = V3.60...V3.74 13 i 2 , L mberistutatav A 331 74. 11 i ivi B k l 67.57 72 Bet. e( puu koos ka 220m m 76.65 76.95 b infotahvliga 75 83 77. a t 76 Reservhenduse vıimalus, otsad isoleeerida u h . el o 08 aadi 1k 74.02 t 70 ,0 1 . 1 A 76 42 6 78. 5, 76 1 10. 421 oe t 67.44 i 9. 4 221 77.14 5 71.74 687 7. 7 . 2 r 75 kr 66.20 0 R 12,5 79 0 . 11 et 67. 5 6 10. 27 41 u .8 76.24 8 8. 94 8 7 440x , V4.17...V4.27 5 V2.22 d 74.84 1 R5, 63 r 5 13 78. n pur 1 3 +4 64 9. 97 78. 66 0 68.50 68.95 73. k .ivi .08 12. 74.77 7 4 .40 76.47 V2.23 Bet 54 79 0 . 6 2 73.23 7 . 75 77.66 78. V4.73 4 85 5, 68.06 10. 93 73. 75. 25 .6 59 5 8 94 35 4 78. 73.3 i 72. 75. 77 8 . 4, 8 543 Vana-Vaksali tn 2 mkv i 9 05 5 ne .9 71.11 V3.75 31 76. 77. 1 79. 73 70 uu so t V4.14 951 6 4 k t 7 8 . 31 o 5 3 2 82 3 54 H Info la 22 V3.1 21 77. 2 . No 6 3 74. 27 42 77. 943 .6 89715:003:0001 75. 76. m 1. . 3 76.75 7 a 10. 13, 7. PA4 o ht 3 7k 77 8 7 V4.13 450m a t 9. 26 77. 3 v e 69.82 o 3k h . 7147 12. V2.24 8. 77 .8 2 5, a 2 3 V4.74 vl 81 t 05 e 72. 8 8 st 77 2 . 51 78. 3, vi3 ı h 5 t a 38 5, . kuum k i 68.92 er n ot 71. 9. 00 68 mb j if 74. 543 5 e t Ston 5 m a Info e 4, 00x2 23 V3.2 1. al o Nola, H tam 46 75. 11. 11 70. i 1 +5 6 V4.12 A 75 3 . 4 943 k ova 37 64 70. 0 1. 75.96 53 . 02 5 5 67 3 74. 76.96 76.40 .1 76.28 76 Reservhenduse vıimalus, otsad isoleeerida x 72. 2 s 50 r 40 76. 6 9. . V4.1 0 71 4 5, 74.1 6 29 mma mi 5m 69. 7. 50 68.44 21 77.86 543 2, 2 ,5 73.25 75. LM ko 4 20 33 78.44 ub n L=5, 221 69. 70. 12. 4 80 28 221 6 Vana-Vaksali tnav 72. 2 75. e 1, l 5, .7 1. 3+ V4.77 34 49 3 92 A a . 97 7 5 71 72. 0 j 1 75.72 74. 424 dasa el 6 3 4 68. 89714:002:0036 75.75 3 75.86 5 a jd 6t k 2 76.08 d 5 75.88 i 59 7 24V4.10 9 75.88 o 732 nsool mm 68.07 t . 543 h i 76.13 a rta t elol tm i 68. 11 V4.2 40 mmc t i 1 69. 6 74. 544 29 70. .36 V4.11 71 0 A 82 3+ 72. 65 73. 78.04 av V4.76 49 42 r i 3 oet V4.75 2 71. A 4 i ii rpi 10, p kal 2 V4.3 i 1 d i 79 run 574 l 67. 1 2k +6 93 946d / Har 76.53 n a 2 D 85 74. a3 it 0 t 21 33 72. 68. 8. 975 70. 1 3j A 72 l 9 22 n. 644 67. t 41 a 1 69. 69.76 8. li s i a 644 s t duse t k 544 s 544 73.3 16 1 03 6Vak te . 3. -Va 12. 85 69. 7 4 0. . 71462 A V4.4 74. n. r s - t e tls i l s iam r ana e ı 6 01 d i m 6 V 69.94 74. 543 akv i 78.14 ine ma nd n Prgiurn 413 74.70 77.54 hke duse tn 9 A e m r 7 3 8 ,5 1 69. 47 2 67 . 67 . 71 39 73. 8 2 7 7 . 3 1 4 434 +6 23 44 V4.5 433 76.21 .4 5 68. 31 70. 27 72. 73.38 M s us 7 69. L gut 91 523 6, 543 6 18 val l i 73. 64 51 72. st 77.95 75.26 67. 01 75.41 1. 70. po 3+ 20 74. 75.46 23 97 69.56 2 17 544 6 4. 74. 5 67 5 . 72 67. 68. 9 57 69. . 7140 V4.6 73.36 74.58 77.21 77.24 68 3 . 06 9 71.30 56 70. 7 2 1. 73.48 67. 1 70.8 2 H ari 65 V4.7 mbertıstetav 69.9 70. 67. 8. A .87 77.15 A 75 41 2, 75 76 A 67 8 . 5 . 70 k 73. infotulp Vaksali tn 3a/2 49 39 70. v vpn i 68. . loe l e tta 91 76.82 56 67. 31 o tı s 75. 2+ 80 1 3 r 7 70 3 e 69. . mb 77.15 V4.8 A 75. 8 76.82 89714:001:0040 69. 69 8. 51 7 67. 68. 74.49 74.55 1 76 75. 74.64 00 89 3+ 00 74.95 95 77. 74.86 3+17 67. 07 74.66 74.69 92 3 Prgiurn 3H .3 89 V4.9 PI 67. 2+ 60 5 79 7 67. 68.66 90 67. 8. 74 67.79 76.70 . 67 2+ 40 V4.78 73 . nk 67 5 i 76.79 74.0 A e lv avp 73.9 7 67.55 o. lo ı se tt 67 . et r mb 2+ 2 1 3 Hariduse tn 2 0 SISUKORD I KOOSKÕLASTUSED 1. Elektrilevi OÜ 2. Telia Eesti AS 3. AS Viljandi Veevärk 4. AS Esro II LÄHTEANDMED 1. Viljandi Linnavalitsus. Viljandi Vabaduse platsi ja kesklinna avaliku ruumi projekteerimistööd. Tehniline kirjeldus. 2. Elektrilevi OÜ Pärnu - Viljandi regioon. TEHNILISED TINGIMUSED MITTEELEKTRIPROJEKTIDELE Nr. 302358 01.09.2017 3. Telia Eesti AS, TELEKOMMUNIKATSIOONIALASED TEHNILISED TINGIMUSED Nr.29144417 15.09.2017 4. AS Viljandi Veevärk. Tehnilised üldtingimused veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimiseks III SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA....................................................................................................................16 2. OLEMASOLEV OLUKORD .....................................................................................17 3. PROJEKTLAHENDUS ..............................................................................................18 3.1 PLAANILAHENDUS ............................................................................................18 3.1.1 Vaksali tänav...................................................................................................18 3.1.2 Vana-Vaksali tänav .........................................................................................19 3.1.3 Tasuja tänav ....................................................................................................19 3.1.4 Vabaduse pats .................................................................................................19 3.2 LIIKLUSKORRALDUS ........................................................................................20 3.3 VERTIKAALPLANEERING.................................................................................22 3.4 VEE- REOVEE- JA SADEMEVEETORUSTIKU PROJEKTLAHENDUS ............22 3.5 VÄLISVALGUSTUS.............................................................................................22 3.6 MUUD TEHNOVÕRGUD .....................................................................................22 3.7 PROJEKTEERITUD KATENDID .........................................................................24 3.7.1 Katendi konstruktsioonid .................................................................................24 3.7.2 Ehitamise tehnoloogia .....................................................................................26 3.7.3 Nõuded materjalidele ......................................................................................26 3.8 RAJATISED ..........................................................................................................27 3.9 HALJASTUS .........................................................................................................28 3.10 VÄIKEVORMID ...................................................................................................29 3.11 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ....................................................................29 MARKEERINGU TABEL TÖÖMAHTUDE KOONDTABEL JOONISED 1 Objekti asukoha skeem 1 2 Asendiplaan, liikluskorraldus ja katted M1:500 2.1-2.4 3 Vertikaalplaneering ja trasside plaan M1:500 3.1-3.3 4 Tüüpristprofiilid M1:100 4.1-4.6 5 Trepi lõiked 5.1-5.6 6 Pikiprofiilid M1:1000, M1:500 6.1- 6.5 7 Purde lõiked 7.1-7.4 8 Arhitektuurne element ringristmiku keskel 8.1-8.2 9 Väikevormide konstruktsioonilõiked 9.1-9.7 10 Infoviida vundament 10.1 11 Haljastuse koondplaan 11.1-11.3 12 Madalhaljastuse tüüplõige 12.1 V LISAD 1. Haljastuse nõuded 2. Bussiootepaviljoni paigaldusjoonis 3. Jalgrattahoidja varjualuse paigaldusjoonis 4. Rattahoidja paigaldusjoonis 5. Lamamistooli paigaldusjoonis 6. Prügikasti paigaldusjoonis ERALDI KAUSTAD 1 KAUST 3 Vee-, reovee- ja sademeveetorustiku rekonstrueerimise põhiprojekt töö nr. 01-17-VK 2 KAUST 4 Viljandi Vabaduse platsi ja kesklinna avaliku ruumi projekteerimistööd. Välisvalgustus OÜ Eltam töö nr. 03705-17 3 KAUST 5 Riigimaantee nr. 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme (Vaksali tn.) jalakäijate tunnel Stricto Projekt OÜ töö nr. S1717 III SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Käesolev põhiprojekt on koostatud Viljandi Linnavalitsuse tellimusel alltöövõtuna AT HOME OÜ poolt koostatud Vabaduse platsi ning kesklinna avaliku ruumi arhitektuurse projekti osana. Projekti koostamisel on aluseks võetud AT HOME OÜ poolt koostatud eelprojekt (töö nr. AE17-12) “Viljandi Vabaduse platsi ja kesklinna avaliku ruumi projekt“, Viljandi linnavalitsuse poolt väljastatud projekti tehniline kirjeldus ja varem projekteeritud tänavate lahendused ning võrguvaldajate tehnilised tingimused. Projekti eesmärk on Viljandi linnas Vabaduse platsi kaasajastamine, Vaksali ja Vana-Vaksali tänavateümberehitus, nende tänavate vahelise ruumi kasutuselevõtt ning leida tasakaal erinevate liiklusviiside vahel väikese eelistusega jalakäijatele ning jalgratturitele. Põhiprojekti teedeosa (KAUST 2) käsitleb sõiduteele, jalgteele ja jalgrattarajale erinevate katendite ehitamist, bussipeatuste rajamist ning rajatiste ehitust. KAUST 3 trasside osa käsitleb tehnovõrkude rekonstrueerimist ning sademevee ärajuhtimist. KAUST 4 hõlmab tänavavalgustuse projekti. Kergliiklustunneli ehitust Vaksali tänava alla käsitleb Stricto Projekt OÜ poolt koostatud eraldi projekt nr. S1717 "Riigimaantee nr. 92 Tartu-Viljandi- Kilingi-Nõmme (Vaksali tn.) jalakäijate tunnel". Geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ Tinter-Projekt poolt 2017. a oktoobris (töö nr 01-17- GEO). Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused Balti-77 aasta süsteemis. Katastriüksuste piirid on saadud digitaalselt Maa-ametist seisuga 29.09.2016. Geoloogilised uuringud on teostatud OÜ REI Geotehnika poolt veebruaris 2017, töö nr 4005- 17. Kokku on puuritud projekteeritavale tänavalõigule 10puurauku (PA 1 - PA 10), tehti kaks penetratsiooni ja lisaks 2 puurauku varasemast tööst. Asendiplaani joonistel on näidatud ära puuraukude asukohad. Uuringu kokkuvõtvad tulemused on antud tellijale üle käsitletava ala eelprojekti lisas eraldi kaustana. Veevarustuse, sajuvee- ja reoveekanalisatsiooni projekt on koostatud Tinter-Projekt OÜ poolt töö nr. 01-17-VK. Tänavavalgustuse rekonstrueerimise projekt on koostatud Eltam OÜ poolt. Töö nr. 03705-17 Käesoleva põhiprojekti eraldi köide KAUST 4 sisaldab antud objekti välisvalgustuse projekti. Tänavate projekteerimisel on arvestatud Viljandi linna üldplaneeringuga. Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega: • Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1); • Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (RT , 03.08.2015, 101); • Linnatänavad. Standard EVS 843; • Tee projekteerimise normid (RTL 05,08,2015 nr 106, „Maanteede projekteerimisnormid“); • Tee seisundinõuded (RT, 14.07.2015 nr 92); • Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT, 02.07.2015 nr 82); • Liikluskorraldusnõuded teetöödel (RT, 13.07.2015 nr 90); • Maanteeameti peadirektori 19.01.2016.a. käskkirjaga nr 14 kinnitatud Teetööde tehnilised kirjeldused; • Maanteeameti koguleheküljel rubriigi Juhendid ja juhised alarubriikides Projekteerimisjuhendid; Ehitus, remont, hoole; Liikluskorraldus toodud juhised, juhendid, nõuded, määrused; • Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001 „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“; • Maanteeameti peadirektori 23.12.2015.a käskkiri nr 0314 "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis; • Maanteeameti peadirektori 30.04.2012.a. käskkirjaga nr 0167 kinnitatud „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“; • „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ EVS 613; • „Teemärgised ja nende kasutamine“ EVS 614; • „Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340; • Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded (RT, 14.04.2016 nr 34); 2. OLEMASOLEV OLUKORD Vaksali tänav Vaksali tänav lõigus Kauba – Paala tee puhul on tegemist linna põhitänavaga, mis asub Viljandi kesklinnas. Tänav on kahesuunalise liiklusega ja käsitletava lõigu pikkus on 588m. Tänavalõigul on jalgteed ja haljastus äärekividega eraldatud. Jalgteed paiknevad mõlemal pool tänavat. Kõrghaljastus on tänava mõlemal pool pool küljel kuni Hariduse tänavani. Kauba tänavast kuni Jakobsoni tänavani. Käsitletaval lõigul asuvad Ugala ja Vabaduse plats peatused. Vabaduse platsi kõrval on piki tänavat bussi parkimise võimalus. Tänavalõigul on välja ehitatud lahkvoolne kanalisatsioon Hariduse tänava otsast kuni Kauba tänavani ja edasi piki Tallinna tänavat.Paala tee ja Hariduse tn. vahel on restkaevud ainult Valuoja truubi kohal kõige madalamas kohas. Paremal pool tänavat paikneb 250m ulatuses betoonpostidel õhukaabliga toimiv tänavavalgustus. Edasi kuni hariduse tänavani paikneb valgustus vasakul pool. Alates Hariduse tänavast kuni objekti lõpuni on valgustus paremal pool küljes. Vana-Vaksali tänav Vana-Vaksali tänav lõigus Paala tee kuni Hariduse tn. on kõrvaltänav peamiselt Ugala teatri ja Viljandi gümnaasiumi juurde pääsemiseks. Parkimine on lahendatud ühelt realt risti parkimisena tänava ääres kahes portsus. Toimiv tänavavalgustus on paremal pool puudevahel betoonpostidel. Sademevee kanalisatsioon põhimõtteliselt puudub. Tänava kõige madalamas kohas on üks restkaev sõiduteel ja teine jalgteel, mille väljavoolud suubuvad tiiki. Selle tänava ja Vaksali tn. vaheline ala kus asub ka tiik on põhimõtteliselt kasutamata. Seal asuvad mitmed puud kuid osaliselt on tiigi serva kasvanud võsa taoline põõsastik. Tasuja pst. Tasuja pst tänav lõigus Vaksali tn. kuni Talli tn.on kõrvaltänav. Tänav on oluline juurdepääs lauluväljakule ning Pärismusmuusika aidale. Olemasolevaks katendiks on asfalt, mis läheb sujuvalt üle Vabaduse platsi asfaltkatendiks. Tänava kõrval on jalgtee algusosas unikivikattega ca 45 m ulatuses, edasi asfaltkattega kuni töömahtude lõpuni. Valgustus on paremal pool tänavat betoonpostidel alates Vabaduse plats 6 maja nurgast kuni tänava lõpuni. Vabaduse väljak Asfaldiga kaetud plats, mis külgneb kahel pool samal tasapinnal olevate Vaksali ja Tasuja tänavatega, kolmandas küljes on maavalitsuse hoone ja pargi pool küljes olemasolev büroohoone. Väljak on markeeringuga jagatud parkimiskohtadeks. Vaksali tänavaga paralleelselt on kaks kohta bussidele. Platsi üldine kalle on Vaksali tänava suunas ehk siis kogu sademevesi valgub tänava serva kus paikneb ka olemasolev sademeveekanalisatsioon. 3. PROJEKTLAHENDUS 3.1 PLAANILAHENDUS Projekti lähteülesandes antud tehnilise kirjeldusega on määratud projekteerimistööde piirkond. (vt projekteerimise lähteandmed). Projekteerimisel on arvestatud linnatänavate standarditega. Projekteerimise lähtetasemeks on „hea“ ja projektkiiruseks on linna tingimuste järgi ette antud 50 km/h põhitänavale. 3.1.1 Vaksali tänav • Tänava liik - põhitänav • Projektkiirus - 50 km/h • Sõiduradade arv - 1+1 • Sõiduraja laius 3,250-3,50 m olenevalt lõigu asukohast Vaksali tänav on Viljandis üks peatänavaid, mille kaudu sõidetakse Tartu, Pärnu ja Tallinna suunas. Tänava ääres asuvad olulisemate kohtadena spordikool ja maavalitsuse hoone. Tänava ristlõige üldjuhul koosneb 3,5+3,5m laiustest sõiduradadest. Mitmes kohas sõltuvad raja laiused olemasolevast tänavaruumist ja vasakpöörderadade olemasolust olles minimaalselt 3,25m. Kogu projekteeritaval lõigul on paremal pool kasutataud graniidist äärekivi haljasaala ja jalakäijate ala eraldamiseks sõiduteest. Vasakul pool küljes on kasutatud nii betoonist kui ka graniidist äärekivi. Graniitäärekivi on kasutatud alates Leola tn. kuni töömahtude lõpuni. Jalgtee betoonkivide eraldamiseks jalgrattatee asfaldiston kasutatud plastist kivipiiret, mis jääb kahe katendi vahel vähemärgatavaks ning jätab mulje sujuvast üleminekust ühelt kattelt teisele. Samuti on kivipiiret kasutatud tasasema reljeefiga lõikudes kivisillutise eraldamiseks muruhaljastusest. Kõrgmema muldega lõikudes ja kohtades kus kõrgused külgneval alal muutuvad oluliselt on betoonkivide servas kasutatud jalgtee äärekivi. 3.1.2 Vana-Vaksali tänav • Tänava liik - kõrvaltänav • Projektkiirus - 20 km/h (õueala) • Sõiduradade arv - 1 (alates PK 0+40) • Sõiduraja laius 3,75-5,5 m olenevalt lõigu asukohast Alates kalmistu parkla väljasõidust on tänav ette nähtud muuta ühesuunaliseks. Sõidukite jaoks jääb tänav põhilises osas kolme avaliku parkla ja kooli parkla teenindamiseks. Avalike parklate põhiliseks kasutajaks on Ugala teatri külastajad ja lähedal asuva kooli töötajad ja õpilased. Suur osa jalakäijate ja ratturite läbivast liiklusest toimub kesklinna ja Paala linnaosa vahel. Kuna parklad paiknevad Vabaduse platsist ca 300-400m kaugusel on need kasutatavad ka kesklinna äride ja asutuste klientuuri jaoks. Rõhutamaks alal liikuvate jalakäijate ning ratturite prioriteeti on keskel kahe parkla vahele jääv graniitkiviga lõik tõstetud jalgtee tasapinda. PK 2+14 kuni tänava lõpuni on jalgratturite jaoks projekteeritud eraldi 2m laiune asfaltkattega rada. Peale ülekäigukohta on jalakäijate ja ratturite liiklus eraldatud kuni tunneli sissepääsuni. 3.1.3 Tasuja tänav • Tänava liik - kõrvaltänav • Projektkiirus - 20 km/h (õueala) • Sõiduradade arv - 2 • Sõiduraja laius 3m Olemasolev asfaltkate asendatakse graniitkivist kattega. Tänava viiakse kõrguslikult kokku Vabaduse platsi servaga. Sõidukite liiklust jäävad väljakust eraldama istutatav puuderida ja jalgrattahoidjad. Tänava katend eraldatakse külgnevatest aladest/katenditest graniitäärekiviga. Tasuja tn. vanalinna poolsel küljel on katendina jätkatud Tallinna tn. serva projekteeritud punast betoonkivi „Kehra klassik“. Tasuja tänavat kasutatakse lauluväljakule ning Pärimusmuusika aita minekuks. Tänava serva pargi poolses küljes on projekteeritud risti parkimine kahes osas 11+19 kohta. 3.1.4 Vabaduse pats Uue lahenduse järgi jääb linna esindusplats jalakäijate kasutusse ning ainult oluliste sündmuste puhul võivad seal liikuda sõidukid. Selleks on sisse ja väljapääsu kohale projekteeritud allalastavad pollarid. Hooldusmasinad saavad platsile sõita Mõisapargi parkla kaudu. Olemasolev asfaltkate asendatakse täies ulatuses graniitkivist ja klinkertellisest kattega. Uuendatakse valgustus ja tänavamööbel. Lahenduse konseptsioonon lahti kirjutatud arhitektuurse osa seletuskirjas. 3.2 LIIKLUSKORRALDUS Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel kuuluvad suurusgruppi I. Projekteeritud liiklusmärgid jalgratta- ja jalgteedel kuuluvad suurusgruppi 0. Liiklusmärkide alused sõiduteel ning jalgratta- ja jalgteedel valmistada alumiiniumist, paksusega 1,85 mm. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II- klassi valgustpeegeldavat kilet, jalgratta- ja jalgteede ja kõnniteede liiklusmärkidel kasutada I- klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärkide materjalinõuded: Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS- EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärkide postid ja konsoolid: Postiks tohib kasutada kuum- tsingitud terastoru, mille minimaalne väline läbimõõt on 60 mm ja seinapaksus 2,2 mm. Kõik postid peavad olema kuum- galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Postidel kasutada 900 mm kõrgusi betoonvundamente. Jalgratta- ja jalgtee märkidel ning sõiduteel juhul, kui postile kinnitatakse üks märk ilma lisatahvlita, võib kasutada 680 mm kõrgusi vundamente. Liiklusmärkide paigaldamine: Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613/AI Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt projektile. Liiklusmärgi serv ei tohi jääda tee servale (äärekivi) lähemale kui 0,3 m. Töövõtja peab valima sellise postipikkuse, et oleks tagatud liiklusmärkide üldine alumise serva kõrgus teekattest 2,5 m ja liiklusmärkide omavaheline vertikaalne vahe. Liiklusmärkide postide paigaldamisel tuleb arvestada tehnovõrkude asukohtadega ja kaitsevööndiga. Paigaldades poste tehnovõrkude lähipiirkonnas tuleb ohutuse tagamiseks teostada kaevetöid käsitsi. Ühe posti küljes olevad liiklusmärgid peavad olema selliselt paigaldatud, et post on liiklusmärkide keskjoonel. Konsoolide paigaldamisel tuleb lähtuda vastava tootja poolsetest ettekirjutustest ja nõudmistest. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärkide vundamendid ei tohi ulatuda maapinnast kõrgemale. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest. Teekattemärgistus Tee telgjoon, ristmike ja sõiduradade teekattemärgistus teha termoplastikuga. Märgistuse pinnale peab lisatama klaaskuule vähemalt 300gr/m2. Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine”. Projektiga käsitletud lõigus on projektlahendusega olulisel määral liikluskorraldust muudetud ja täiendatud. Muudatused on seotud nii kergliiklejate kui ka autode liikumisega. Suurim muudatus on Vabaduse platsi kujundamine esindusalaks kus tavapäraselt liiguvad ainult jalakäijad. Konstruktsioonis on arvestatud, et seal saavad tähtpäevade puhul ja hooldustöödeks sõita masinad. Töömahtudes on Vana-Vaksali tänava keskpaigast kuni Kauba tänavani projekteeritud paremale poole jalgtee kõrvale eraldi asfaltkattega jalgrattarada. Eraldamine on tähistatud projekteeritava lõigu alguses, lõpus ning suurematel ristmikel liiklusmärkidega ja kattemarkeeringuga. Töömahtude piiril Tallinna tänava alguses jätkub jalgrattarada vastavalt projektis 36-16-TP antud kohale ja laiusele. Vasakul pool projekteeritavat tänavat on ette nähtud liikumisruum ainult jalakäijatele. Kõik ülekäigurajad Vaksali tänavast on markeeritud vaegnägijate jaoks hoiatavate betoonplaatidega. Tähistuse asukohad näidatud liikluskorralduse joonistel 2-1 kuni 2-4. Jalakäijate ülekäigukohal on äärekivi alla lastud kõrguseni 0-1cm sõidutee katte pinnast. Jalakäijate ohutuse suurendamiseks on projekteeritud kõik Vaksali tänava ülekäigukohad liiklussaartega. Kõik ülekäiguraja märgid 544/543 tuleb varustada kollaste helkurservadega. Sujuva liikluse huvides on sõidukitele Vaksali tänavalt vasakpöördeks Leola ja Kaalu kõrvaltänavatele ning mõisapargi parkla juurdepääsuteele projekteeritud eraldi rada. Töömahtude piires toimub ühe ringristmiku ümberehitus ja kahe uue rajamine. Täiendavad ringristmikud tulevad Vaksali-Tallinna-Kauba-Tasuja tänavate ristumiskohta ning Vaksali- Hariduse-Vana-Vaksali ristumiskohale. Selline lahendus piirab transiitliikluse kiirust ja teeb olukorra turvalisemaks jalakäijatele ning jalgratturitele. Vana-Vaksali tänav muutub alates kalmistu parkla juurdepääsuteest kuni Hariduse tänavani ühesuunaliseks ja kiirus on piiratud õueala märgiga. Selle lahendusega muutub liiklussituatsioon ohutumaks jalakäijatele kes liiguvad Valuoja oru rekreatsioonialalt kooli või Ugala teatri juurde ja vastupidi. Kalmistu, Ugala ja kooli parklad on projekteeritud nii, et sõidukite liikumine toimub ühes suunas. Kalmistu parklale on vastavalt linna soovile alles jäetud sissepääs endisest kohast müüride vahel. Seda hakatakse kasutama ainult etenduste ajal busside parkimiseks ja sellisel juhul toimub liiklus reguleerija abil. Hariduse tänava ots on projekteeritud nii, et tulevikus saab tänava muuta kahesuunaliseks ja pikiparkimise kohad paikneksid koolipoolsel küljel. Kauba tänava ots on ülekäiguraja ulatuses tõstetud jalgtee tasapinda, samuti on tõstetud Tasuja tn. Vaksali tänava suhtes nii, et see oleks Vabaduse väljakuga ühes tasapinnas. Samuti on tõstetud graniitkiviga kaetud Vana-Vaksali tänavalõik, mis jääb tiigi ja rekreatsiooniala kõrvale. Selle lahendusega suurendatakse jalakäijate mugavust liikuda puhkealalt teatri või kooli juurde ning kesklinna. Ugala pool küljes eraldab jalakäijate ala sõiduteest olemasolev puuderida. Tasuja puiesteele hakkab kehtima õueala kiirusepiirg, mis võimaldab jalakäijatel ohutult liikuda vanalinnast vabaduse platsile ning pargialale ja tagasi. 3.3 VERTIKAALPLANEERING Uus katendikonstruktsioon on projekteeritud arvestusega, et oleks tagatud sajuvee ärajuhtimine tänavalt ja sõidu ning kõnniteel voolav vesi ei valguks külgnevatele kruntidele. Sõidutee põikkalle on arvestatud üldjuhul 2,5%. Parklates on põikkalded üldjuhul 1,5-3,5% olenedes külgnevast situatsioonist. Erandina on Ugala ja kooli parklas parkimiskohtade põikkalle maapinna üldisest situatsioonist tingituna 5%. Projekteeritaval tänavalõigul on üldjuhul tagatud normikohased katendi piki ja põikkalded. Välja arvatud Vana-Vaksali tänavas kus suuremad pikikalded (5-6%) tulenevad kohalikust situatsioonist kus tee ületab oru madalamas punktis Valuoja oja. Maastikulise situatsiooni tõttu on Vana-vaksali parklas parkimiskohtade põikkalle ja juurdepääsutee pikikalle ca 5%.See lahendus vähendab väljasõidutee lõikumist olemasoleva nõlvaga. Jalgtee ja jalgrattaraja põikkalle on üldjuhul 2% sõidutee või haljasala poole. Vertikaalplaneering on antud joonisel 3-1 kuni 3-4 koos trasside koondplaaniga. 3.4 VEE- REOVEE- JA SADEMEVEETORUSTIKU PROJEKTLAHENDUS Projektis on esitatud lahendus vee-, reoveetorustiku rekonstrueerimiseks ja uue välja ehitamiseks ning sademeveekanalisatsiooni rajamiseks. Projektlahenduse (töö nr. 01-17-VK) kirjeldus ning joonised on antud eraldi kaustas (KAUST 3) käesoleva töö koosseisus. Sademevee ärajuhtimine Vabaduse platsil on lahendatud katendisse integreeritud sademevee rennide abil. Kuna platsil on juba olemasolev ühtlane kalle Vaksali tn. poole, siis pole seda ka uue lahendusega oluliselt muudetud. Rennidega on tagatud platsile ka visuaalselt ühtlane tasapind. Projekteeritud torustiku paigaldamisel soojatorule lähema kui 0,5m vertikaalsihis, tuleb töid teha lahtise kaevikuga ja kohale kutsuda AS Esro esindaja. 3.5 VÄLISVALGUSTUS Valgustuse projekt on koostatud eraldi tööna Eltam OÜ poolt töö nr.03705-17 (KAUST 4). Valgustuse projektjooned on kantud katendite asendiplaanile ja trasside koondplaanile. Kavandatud valgustite tüübid on kirjeldatud valgustuse kaustas ja arhitektuurse osa kaustas. 3.6 MUUD TEHNOVÕRGUD Kõik projekti töömahtude piiresse jäävad kaevuluugid ning maakraanide kaped tuleb tõsta või langetada projekttasapinda. SOOJAVARUSTUS Projekteeritava objekti ulatuses toimub erinevate kommunikatsioonidega kokku 5 ristumist olemasoleva soojatoruga. Kohtades kus soojatoru ja projekteeritud trassi paigaldamisel jääb vertikaalkuja alla 0,5m, tuleb paigaldustööd teha lahtise kaevikuga ja kohale kutsuda AS Esro esindaja. Soojatoru lahtikaevamine teha käsitsi. Peale soojatoru avamist taastada liivapadi ja turvatähistus. Vastavalt AS ESRO tingimustele Vaksali-Hariduse ringristmiku alla jääv soojatoru 200/355 asendatakse samade parameetritega uue toruga, mis jääb haljasala ja jalgtee alla. Paigaldataval torul on kaks ristumist olemasolevate kõrgepingekaablitega. Asendatavate torude asukoht ja parameetrid näidatud asendiplaanil. Enne mõisapargi parkla ehitust lammutatakse olemasolev betoonkünas paiknev soojatorustik, mis asub Vabaduse plats 4 ja 6 vahel, samuti torustik, mis kulgeb kuni kiriku- Pärimusmuusika aida hargnemiskohani. Tasuja pst. 4 ühendusele paigaldada keeviskolmik DN150/280 ->65/160 koos sulgarmatuuriga DN65. Soojaküna kaase eemaldatakse, betoonküna lammutatakse, soojatoru demonteeritakse ning tagasitäide tehakse haljasala all kohaliku pinnasega, sõidutee ja parkla all dreeniva pinnasega. Läbi pargi kulgevas lõigus paigaldatakse uus torustik olemasoleva torustiku asukohta, mis tagab puude säilimise. Projekti mahtudesse on arvestatud uue eelisoleeritud torustiku DN150 paigaldamine, mis ühendab eelnimetatud hargnemiskoha Vaksali tn. 3a/1 kõrval asuva hargnemiskohaga.Paigaldataval soojatorul on ristumine neljas kohas elektrikaabliga. Uue torustiku asukoht on näidatud joonisel 3-2 ja 3-3 „Vertikaalplaneering ja trasside plaan”. SIDEVARUSTUS Seoses jalgtee tunneli ehitusega on projekti mahtudesse arvestatud selle lähedaleühe uue sidekaevu KKS-2 paigaldamine. Olemasolev kaev VLJ96, mis jääb vundamendi süvendi kaevetööde tsooni tuleb likvideerida. Samuti kuulub likvideerimisele kaev VLJ94, mis asub Leola tänava otsas ja jääb autorataste pöödekoridori. Uus sidekaev paigaldada ülekäigukoha alla ja ühendada sinna olemasolev torustik. Paigaldada uus sidekanal UPOTEL PVC torudest (D100mm) asendiplaanil näidatud ulatuses. Vaksali tn-Paala tee ristmikul asuvast kaevust (VLJ97) Paala teel asuva kaevuni (VLJ100) paigaldada üks D100 toru. Kaevude VLJ98, VLJ97, PS-1, VLJ95 ja PS-2 vahele paigaldada kaks toru. Kaev PS-1 on arvestatud sellisele kaugusele tunnelist, et see ei jääks süvendi kaevetööde tsooni. Ümberehitatav sidekanal on näidatud joonisel 3-1 „ Vertikaalplaneering ja trasside plaan”. Sidekaevude luugid, millede projektijärgne kõrgus muutub vähe, kas tõstetakse või langetatakse projekttasapinda. Vaksali tänava ääres asuvatel sidekaevudel PK -0+12 (VLJ97), 1+63 vas (VLJ95), 3+20 par (VLJ45) , 4+19 par, 4+92 par, 5+52 par paigaldada uued tõsterõngad kuna projektijärgne kõrgus muutub rohkem kui 10cm. Samuti on mahtudes amortiseerunud kaevu tõsterõngaste uuendamine PK 4+19 paremal asuval kaevul. Vana- Vaksali tänava koridoris tuleb kaev tõsta PK 0+14 par (VLJ99) ja 0+91 paremal (VLJ154) koos tõsterõngaste uuendamisega. Vabaduse plats 2 kõrvale paigaldatava nelja valgustusposti kannukohad tuleb käsitsi lahti kaevata kuna kohe kõrval kulgeb 6x100mm asbesttorudest sidekanal. Tasuja pst. serva valgustusposti kannude paigaldamisel tuleb eelnevalt täpselt kindlaks määrata sidekanali asukoht vahemikus PK 0+75 – 1+36. Lisaks eelpoolmainitud kaevudele on mahtudesse arvestatud ka kõigi ülejäänud projekti tööde alasse jäävate sidekaevu luukide liigutamine projekttasapinda. ELEKTRIVARUSTUS Kahes kohas jäävad kõrgepinge kaablite pöördekohad projekteeritud ringristmikul sõidutee alla ja tunneli otsa lähedal projekteeritud tugimüüri alla. Üks koht on Vaksali-Hariduse-Vana- Vaksali ristmik kus kaablite pöördekoht tuleb sõidutee alt välja viia. Teine koht on Vaksali- Kauba-Tasuja ristmik kus kaablid jäävad bussipeatuse tasku alla ja ümbertõstetava restkaevu ette. Kolmas koht on rajatava kergliiklustee tunneli ja tugimüüri ühenduskoht kus kaablid jäävad tugimüüri serva alla. Nendes kohtades on ette nähtud kaablite nihutamine ning kaitsmine lõhestatud toruga DN160 (750N). Kaitstavate kaablite asukohad on näidatud asendiplaanil joonis 3-1 ja 3-2. Kaablite ümbertõstmine on käsitletud eraldi elektriosa projektis, mis on koostatud Eltam OÜ poolt töö nr. 03705-17E. 3.7 PROJEKTEERITUD KATENDID Alljärgnevalt on toodud katendikonstruktsioonide ettepanekud, mille määramisel on lähtutud juhendist „Elastsete katendite projekteerimise juhend 2001-52“. Katendi kasutusaeg on arvutuslikult 20 aastat. Vaksali tänava katendi tugevuse kontrollarvutus on tehtud katendiarvutamise programmiga KAP (17.12.2012) Parklate, kergliiklusteede ja kõrvalteede katendikonstruktsioonid on valitud vastavalt Maanteeameti tüüpkatendikonstruktsioonidele või varasemates projektides heakskiidu saanud katendikonstruktsioonidele. Katendite konstruktsioonid on näidatud erinevate värvide ja viirutustega plaanijoonisel 2-1 kuni 2-4 ja kirjeldused tüüpristlõigetel joonis 4-1 kuni 4-6. 3.7.1 Katendi konstruktsioonid Tüüp-1 Peatänava (Vaksali tn.) asfaltkatend - Asfaltbetoon AC 16 surf h = 5 cm - Asfaltbetoon AC 32 base h = 7 cm - Paekivikillustikust alus fr 32/63 (kiilutud 16/32 ja 8/12) h = 25 cm - Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h= 30cm Tüüp-2 Ristuvate kõrvaltänavate asfaltkatend ja parklate juurdepääsuteed - Asfaltbetoon AC 16 surf h = 5 cm - Asfaltbetoon AC 20 base h = 5 cm - Paekivikillustikust alus fr 32/63 (kiilutud 16/32) h = 20 cm - Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h= 25 cm Tüüp-3 Krundi juurdepääsude asfaltkatend - Asfaltbetoon AC 16 surf h = 6 cm - Paekivikillustikust alus fr 32/63 (kiilutud 16/32) h =20 cm - Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h= 20 cm Tüüp-4 Vabaduse platsi garaniit- ja/või klinkerkivi katend - Graniitkivi200x100mm h = 10 cm või klinkertänavakivi 200x100mm h=7,1 cm - Paigalduskiht liiva ja tsemendi segust h = 3 cm - Paekivikillustikust alus fr 32/63 (kiilutud 16/32 ja 8/12) h = 25 cm - Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h= 25cm Tüüp-5 Vabaduse platsi garaniitplaadi katend - Graniidist plaat 500x1000mm h = 8 cm - Paigaldussegu (Pro-Bed või analoog) h = 5 cm - Betoonalus c30/37 armatuurvõrk 150*150 h = 7 cm - Paekivikillustikust alus fr 32/63 (kiilutud 16/32 ja 8/12) h = 25 cm - Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h = 25cm Tüüp-6 Sõidutee betoonkivi või graniitkivi katend - Betoonist tänavakivi h = 8 cm - Paigalduskiht (sõelmed fr 0-8mm) h = 3 cm - Paekivikillustikust alus fr 32/63 (kiilutud 16/32) h = 25 cm - Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h = 25cm Tüüp-7 Kergliiklusteede klinker või betoonkivi katend - Betoon või klinker tänavakivi h = 6 või 7 cm - Paigalduskiht (sõelmed fr 0-8mm) h = 3 cm - Paekivikillustik fr 16/32 (kiilutud 8/12) h = 15 cm - Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h = 20cm Tüüp-8 Kergliiklustee asfaltkatend - Tihe asfaltbetoon AC 8 surf h = 5 cm - Paekivikillustikust alus fr 16/32, kiilutud fr 8/12 h = 15 cm - Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h = 20 cm Tüüp-9 Vaegnägijatele suunavad ja hoiatavad plaadid - Betoonistplaat h = 6 või 8 cm - Paigalduskiht liiva ja tsemendi segust h = 3 cm - Paekivikillustik fr 16/32 (kiilutud 8/12) h = 15 cm - Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h = 20cm Asfalt ülekate - Asfaltbetoon AC 16 surf h = 5 cm - Asfaltbetoon AC 8 base tasanduskiht h/min = 3 cm Munakivilaotis ülesõidukohtadel graniitkivist täringukivi ristmikel - Munakivid (vuugid tsemendi ja liiva seguga) diam 10-20 cm graniit täringukivi 10x10x10 või 15x15x15 - Tasanduskiht liivast h = 5 cm - Paekivikillustikust alus fr 32/63 (kiilutud 16/32) h = 25 cm - Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h = 30 cm Munakivilaotis nõlvadel - Munakivid (vuugid tsemendi ja liiva seguga) diam 10-20 cm - Tasanduskiht liivast h = 5 cm - Geotekstiil 3. klass - Olemasolev nõlva materjal Parklate betoonist murukivi katend - Betoonist murukivi h = 10 cm Täide liiva ja mulla seguga (70% liiv, 30% muld) - Paigalduskiht (sõelmed fr 0-8mm) h = 3 cm - Paekivikillustikust alus fr 32/63 (kiilutud 16/32) h = 25 cm - Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h= 25cm 3.7.2 Ehitamise tehnoloogia Olemasolev asfaltkate tuleb kogu ulatuses freesida. Freespuru tuleb vedada ladustamispaika, mille asukoht kooskõlastada Viljandi Linnavalitsusega. Freespuru kuulub Tellijale. Olemasolev katendi konstruktsioon tuleb eemaldada projektis ette nähtud sügavuseni. Puurauk nr. 2 piirkonnas on geoloogia järgi 20cm sügavusel munakivisillutis kivide diameetriga 10-25cm. Puurauk 5 piirkonnas asub munakivi kiht ca 50cm sügavusel kivide diameetriga 10cm. See tuleb välja eraldada muust pinnasest ja ladustada eraldusriba ja liiklussaarte katmiseks. Väljakaevamise järel planeerida ja tihendada kaeviku põhi. Paigaldada vajadusel dreenivast pinnasest täitematerjal, mis planeerida projektis ette nähtud laiuselt ja tihendada. Paigaldada kruusliivast dreenkiht, mis planeerida projektis ette nähtud laiuselt ja tihendada. Paigaldada projektis ette nähtud mahus paekivist killustikalus ja tihendada. Paigaldada vastavalt projektile asfaltbetoonkatted AC32 base, AC20 base, ja AC16 surf ning jalg- jalgrattateele AC8surf ja/või betoonkivikatted. Sõidutee äärekivi kõrgus projekteeritud sõidutee asfaltkatte pinnast on üldjuhul 10cm, parklates 8cm katte pinnast. Sõidutee madaldatud äärekivi kõrgus mahasõitudel on 4cm katte pinast (joonisel tähistatud rohelise punktiirjoonega). Sõidutee madaldatud äärekivide kõrgus teeületuskohtade ja ülekäiguradade juures on valitud 0 cm (plaanil tähistatud lilla punktiirjoonega). Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. Vastavalt Muinsuskaitse tingimustele on töömahtudesse ja joonisele lisatud munakivisillutise paigaldamine järgmiste majade väliperimeetrile: Tasuja pst.43, Kauba tn. 11, Tallinna tn. 2 ja Vaksali tn. 3. Kivisillutise laius on ca 50cm, mis katta 10-20cm diameetriga tardkivist munakividega. Vabaduse plats 2 ehk Maavalitsuse hoone välisperimeetrile on ette nähtud sillutis suurte kandiliste paeplaatidega küljepikkusega min 25cm. Olemasolev betoonriba tuleb eemaldada. Murukivide täitmisel mulla ja liiva seguga tuleb eelnevalt sinna sisse segada ka muruseeme. 3.7.3 Nõuded materjalidele Täitepinnasena kasutada materjali, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,2-0,5 m/ööp. Dreenkiht ehitada kruusliivast, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 1,0 m/ööp. Munakivilaotistes kasutatav kivimaterjal peab olema tardkivi. Sõidutee killustikalustes kasutada paekivikillustikku. Killustikalused ehitada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil. Sõidutee killustikalustes kasutatava materjali nõuded: Vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ tabel 1 pos. nr. 3 nõuetele AKÖL 20>8000 Kergliiklustee ja jalgtee killustikalustes kasutada paekivikillustikku. Killustikalused ehitada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil. Kergliiklustee, sõiduauto parklate killustikalusteskasutatava materjali nõuded: Vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ tabel 1 pos. nr. 7 nõuetele AKÖL 20>500. Nõuded asfaltbetoonsegule peatänaval AC 16 surf 70/100 (kulumiskihis) AC 20base 70/100 (katte aluskihis) AC 32base 70/100 (katte aluskihis) Vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise“ tabel 1 nõuetele 3000≤AKÖL 20>6000. Nõuded asfaltbetoonsegule AC 8 surf 70/100 (jalgteedel, krundi mahasõitudel) Vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise“ tabel 1 nõuetele 900≤AKÖL 20>1500. Nõuded betoonkivile Betoonist sillutiskivid peavad olema toodetud tardkivimi baasil killustikust. Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150 x 300 mm) ja jalgtee betoonäärekivi (80x100 mm) , peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele). 3.8 RAJATISED Kergliiklustee tunnel Vaksali tänava alla PK 1+16 on projekteeritud kergliiklustee tunnel. Tunneli kohta on koostatud projekt OÜ Stricto poolt töö nr. S1717, mis on antud käesoleva töö lisakaustana. Trepid Esimene trepp Vaksali tänava jalgteelt pääsuks tunneli juurde on projekteeritud Ugala bussipeatuse kõrvale ja kuna kõrguste vahe on suur (ca 4,7m) siis ei ole võimalik mõistliku pikkusega panduse rajamine. Trepi laiuseks on kavandatud 3,0m ja piirded sellel pool kus asuvad käimisastmed. Kuna kõrguste vahe on suur tuleb trepp koostada kolmest trepimarsist. Trepi astme mõõdud on normi järgi 130x400mm. Kahes trepimarsis on projekteeritud topeltkõrguse ja laiusega istumisastmed laiusega 1m. Trepi kohta on koostatud lõiked joonisel 5.1 ja visualiseering antud arhitektuurses osas. Teine trepp on projekteeritud PK 2+34 Vaksali tn. ülekäigukohast parklasse ja edasi Vana- Vaksali tänavale pääsuks. Trepi laiuseks on 2,5m ja see koosneb kolmest trepimarsist, milles on 12+6+9 astet 130x400mm. Trepp on kavandatud pöördega 116 kraadi koos tugimüüriga parkla servas. Piire on kavandatud tugimüüri poolsesse äärde. Trepi kohta on koostatud joonised 5.2 ja 5.3. Kolmas trepp on ette nähtud Ugala bussipeatusest parklasse pääsuks. Trepi laius 2,5m, 13 astet 130x400mm. Trepil on ühepoolne piire. Trepi kohta on koostatud joonis 5.4. Neljas trepp on ette nähtud ehitada Ugala parklat ja tiigiäärset jalgteed ühendavale teelõigule. Trepi laius on 2m ja sellel on 130*400mm astmeid viis. Trepil on ühepoolne piire. Trepi kohta on koostatud joonis 5.5. Trepp nr. 5 on 2,5m lai ja sellel on 130*400mm astmeid 10. Trepil on ühepoolne piire. Trepi kohta on koostatud joonis 5.6. Trepi astmete betoon tuleb viimistleda harjamismeetodiga, mis tagab pinna kareduse ja vähendab oluliselt libisemise ohtu. Trepi astmetele anda 0,5 kraadine põikkalle, et sademevesi saaks maha valguda. Kõik treppidele paigaldatavad metallpiirded on roostevabast terasest maksimaalse kõrgusega 1,0m. Pandused Vaksali tänava PK 3+70 vas on olemasoleva lagunenud trepi ja järsu kaldtee asemele projekteeritud nõuetekohaste kalletega 2,5m laiune pandus, kus kaldosa pikkused on 6m ja horisontaalosal 1,5m. Panduse pikikalle 6%. Panduse katteks on kasutatud graniitkive 200x100mm. Vana-Vaksali tänava PK 1+29 vasakul pool haljasalal on vajalik kahe jalgtee ühendamiseks panduse rajamine kahe kaldosaga 7,5%. Panduse katend on sama, mis projekteeritud jalgteel. Purre Tiiki ületav purre on projekteeritud puhkeala atraktiivsuse suurendamiseks. Rajatise tugikonstruktsiooni moodustavad 4 liimpuittala ristlõike mõõtudega 440x220mm. Lähialale tehtud geoloogiliste uuringute järgi (PA 4 ja PA 7) paikneb kandev kruusakiht 5-5,5m sügavusel. Vastavalt sellele on kaldasamba toetuseks arvestatud 5,5m pikkuste 0,13m diameetriga mikrovaiade paigaldamine. Sellise vaia kandevõime kruusa sisse toetatuna on ca 120-150 kN. Arvutuslikult on vaiade kandevõime üledimensioneeritud aga tegelikult pole täpselt teada pinnase koostis kaldasammaste all. Purde ehitaja teeb vajadusel lisa geoloogilise uuringu ja saab täpselt dimensioneerida mikrovaiade arvu. Arhitektuurse lahenduse järgi on purdele projekteeritud ühepoolne piire 1,0m kõrgustest metallelementidest vahedega 0,2m. Piirde metallelemendid on corten viimistlusega. Vana-Vaksali tn. poolt kuni trepini on projekteeritud sarnaselt purdele 2,4m laiune laudtee. Nii trepi kui ka laudtee katteks on mõeldud 50mm paksused liimpuitlauad. Nende paigutus on näidatud lõigete joonisel. Kõik kandetalad peavad olema immutusklassiga A ja kattelaudis vähemalt AB. Purde kohta on koostatud joonised 7.1-7.4 ning 3d vaade arhitektuurses kaustas. 3.9 HALJASTUS Projektis näidatud teega külgnevad alad tuleb haljastada kasvumulla ja murukülviga.Haljasalad rajada 10cm paksusele kasvupinnasele. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb samuti taastada. Istutuste paiknemine ja liigiline koosseis on käsitletud arhitektuurse osa kaustas ja teeprojekti lisas. 3.10 VÄIKEVORMID Väikevormide hulka kuuluvad pingid, lamamistoolid, kiiged, rattahoidjad, prügikastid, lillepotid ning ratta varjualune. Väikevormide asukohad on antud teede osa asendiplaanidel ning eraldi konstruktsiooni joonistena. Projekti lisas on antud tootjapoolsed joonised toodete ankurdamiseks katendi või pinnase sisse. Väikevormide tüübid, kirjeldused koos pildimaterjaliga on käsitletud projekti arhitektuurses osas (Kaust 1). 3.11 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis kaevetööd teostada käsitsi. Ehituskaevik tuleb piirata pideva vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise. Aia eemaldamine on lubatud peale ehituskaeviku tagasitäitmist kuni maapinnani. Kaevetööd liinirajatiste kaitsetsoonis on lubatud peale kooskõlastamist Elektrilevi AS -ga. Liini kaitsetsoonis tööde teostamiseks vajaliku loa taotlus tuleb esitada kaablivaldajale 10 päeva enne tööde algust.Ilma elektrivõrgu poolse loata on jõukaablite kaitsetsoonis töötamine keelatud. Projekteeritud tee telg, ristmikud,äärekivid ja kaevud märkida välja vastavaid litsentse omava geodeesia firma poolt. Tööde läbiviimisel arvestada “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” (RTL 2003, 54, 779). Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutab ehitaja. Enne ehitustööde alustamist tuleb ehitajal koostada ehitusaegse liikluskorralduse skeemi, mis kooskõlastada Viljandi linnavalitsuse liikluskorralduse spetsialistiga. Ehitaja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga. Ehitajal tuleb arvestada muinsuskaitse eritingimuste nõuetega: • Ehitustööde käigus teostada Viljandi linna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis arheoloogilised uuringud ja kooskõlastada need Muinsuskaitseametiga • Ehitustöödele tuleb tagada muinsuskaitseline järelevalve selleks tegevusluba omava spetsialisti poolt. Muinsuskaitseline järelevalve teostab peale ehitustööde lõppu järelevalve aruande ja esitab selle Muinsuskaitseametile. • Võimalikud pinnasest välja tulevad keskaegsed rajatised tuleb säilitada omal kohal. Võimalikud leiud (arssinakivid, kivipostid, äärekivid, kivist vihmaveerennid jms.) tuleb käsiteldaval alal uuesti tänavapinnal ära kasutada. Väljatulevad munakivid tuleb taaskasutada samal alal või teistel Viljandi vanalinna tänavatel, platsidel ja väljakutel. Koostaja: Arvo Vahtra Kinnitaja: Vello Sova TINGMÄRGID Kinnistu piir Töömahtude piir Projekteeritud tee telgjoon Kesklinn Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi 150x290 (h=12 cm) Projekteeritud trepiastmed 8 astet 37*13 cm Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi 150x290 (h=0 cm) Projekteeritud kõnnitee betoonäärekivi 80x200 (h=0 cm) KÖ KA Tugimüür 1 ST Projekteeritud tee servajooned LE 1 RI TN VI Projekteeritud nõlv TN 2. 3 3 .00 5 Projekteeritud restkaev pool-neeluluugiga 3.0 2 3.0 0 0 Tugimüür 2 1.7 3. 0 PA1 0 1 Geoloogilise uuringupunkti asukoht R3.00 2 Nõlv viia 0 0.0 sujuvalt kokku Hoone sissepääsud R2 2 4 8.0 0 olemasolevaga R0. R1 50 R0.75 .00 .00 R2 R10 Projekteeritud liiklusmärgi post 2 3.0 R1 .00 0 Projekteeritud trepiastmed 30*15 cm Olemasolev teekattemärgistus 0 R0.5 1.5 0 5.00 R13.00 R3 R1 924 2.50 1 2.50 .00 .50 Projekteeritud teekattemärgistus R0 R5 R1 R1 .50 .00 .2 5.0 3.25 3.25 0 2.5 0 R6 2.66 0.20 0 PA 2 .00 0 6 5.0 Ø1 PA 4 Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 1 2.75 0.20 3.00 2.80 3.25 3.25 Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 2 2.28 3.25 2.50 3.25 R2 4.2 2 8.0 PA 3 3 0.30 3.25 VAKSAL 1.23 0 3.25 3.25 Ø8.00 3.54 3.52 Projekteeritud betoonkivisillutiskatend Tüüp 1 3 I TN 2.88 2.36 3.00 2.75 PA 2 3.75 R15.00 R13.00 PA 5 VAKSALI TN Projekteeritud betoonkivisillutiskatend Tüüp 2 4.0 3.25 4 0 R156.75 3.75 2.97 0.80 5.0 Projekteeritud munakividest katend R12 0 R60 .00 R3 .0 R5 .00 0 2.30 Ümbertõstetav geodeetiline .00 1 PA 1 punkt nr 561 (kohalik võrk, II järk) Projekteeritud betoonkivisillutiskatendi taastamine R13.00 3 R3 Projekteeritud haljasalade murukate R3 3.6 5 0.0 0 Projekteeritud trepiastmed 37*13 cm Projekteeritud haljasalade murukatte taastamine (olemasoleva trepi pikendamine) Projekteeritud ülekäiguraja valgusti terasmastil Varem projekteeritud objektid (I ehitusetapp) Varem likvideeritud objektid (I ehitusetapp) Likvideeritavad objektid Geoalus Autor: Georam OÜ Töö nr: 183/18-16 T MN Tellija Töö nimetus Töö nr A Viljandi Linnavalitsus Vaksali tänava ja Riia maantee RII Linnu 2, Viljandi 71020 ringristmiku projekteerimine 17025 Tiigi 78 Tartu 50410 Registrikood: 12432118 Tel +372 55 671 983 [email protected] Joonise nimetus Joonise nr www.roadplan.ee Tegevjuht Riho Milva Asendiplaan (II etapp) 2 Projektijuht Edgar Berman Projekteerija Markus Toon Staadium Mõõtkava Kuupäev Põhiprojekt 1:500 14.08.2017 Majandus- ja taristuministri 19.10.2017. a määrus nr 53 „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted“ Lisa 2 TRANSIITTEE TOETUSE TAOTLUSE VORM 1. Kohaliku tee kirjeldus koos tee seisundi hinnanguga. Riigi põhimaantee 92 Tartu – Viljandi – Kilingi – Nõmme läbib Viljandi linna territooriumi 5,02 km lõigu ulatuses. Lõigul asuvad Tartu tänav, Uus tänav, Tallinna tänav, Vaksali tänav ja Pärnu maantee. Riigi põhimaantee 92 Viljandi linna territooriumil paiknevast osast on käesolevaks ajaks rekonstrueeritud Tartu tänava lõik linna piirist kuni Uus tänava alguseni, Uus tänav lõigus Tartu tänav kuni Allika tänav ning Pärnu maantee täies pikkuses. 2020. aastal rekonstrueeritakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditega Tallinna tänav lõigus Tartu tänav kuni Vaksali tänav ja Vaksali tänav Tallinna tänavast kuni Vana-Vaksali tänavani ja kohalike teede juhtumipõhise investeeringutoetuse vahenditega Tallinna tänav Uku tänava ristmikust kuni Tartu tänava ristmikuni. Skeemil on sinisega tähistatud Viljandi linna läbival riigi põhimaanteel 92 käesolevaks ajaks rekonstrueeritud või 2020. aastal töös olevad tänavalõigud. Taotlusega on hõlmatud Vaksali tänava lõik alates Hariduse tänava ristmikust Köstri tänava ristmikuni (k.a.) kogupikkusega 425 meetrit. Vaksali tänav on Viljandi linna üks peatänavaid, mille kaudu sõidetakse Tartu, Pärnu ja Tallinna suunas. Tänav on kahesuunalise liiklusega. Tänavalõigul on jalgteed ja haljastus äärekividega eraldatud. Jalgteed paiknevad mõlemal pool tänavat. Tänava laius on 10,5-11,5 meetrit. Paremal pool tänavat paikneb betoonpostidel õhukaabliga tänavavalgustussüsteem. Tänavalõigul on 3 jalakäijate ülekäigukohta. Puudub ülekäigukoha valgustus, mistõttu ei ole pimedal ajal tänava ületamine turvaline. Vaksali tänava rekonstrueerimata lõigul on tänava katteks valdavalt mustkate (bituumenstabiliseeritud kattega), mis on rahuldavas seisundis, esineb kulutussüvendeid ja pikirööpaid. Suhteliselt paks (kuni 0,5 m) asfaldikiht viitab korduvatele asfalteerimistele. Raskendavaks asjaoluks on pinnaste muutlikkus teekatte aluse, täitepinnaste ja mulla leviku osas. Suur osa pinnastest on külmakerkeohtlikud. Ringliiklussõlme keskosa katteks on dekoratiivne munakivisillutis. Vaksali tänava geoloogilised uuringud on teostatud OÜ REI Geotehnika poolt märtsis 2017, töö nr 4005-17. Uuringute kohaselt on tänava läbilõige sõidutee osas järgmine: Kiht 1 – asfalt, keskmiselt 0,50 m, mitmekihiline Kiht 2 – munakivi 0,1 m, munakivid diameetriga 0-10 cm, peenliiva vahetäitega Kiht 3 – peenliiv keskmiselt 0,25 m, tihendatud Kiht 4 – muld keskmiselt 0,3 m, liivane Kiht 5 – moreen keskmiselt 1,85 m, pruun, vähese kruusaga (ca 10-15%) Ringliiklussõlme osas on tänava läbilõige järgmine: Kiht 1 – munakivi 0,25 m, munakivid diameetriga kuni 25 cm, peenliiva vahetäitega Kiht 2 – kruusliiv keskmiselt 0,3 m Kiht 3 – moreen keskmiselt 0,55 m, tolmne saviliiv, kruusaga Kiht 4 – tolmliiv keskmiselt 1,50 m, üksikute kruusteradega Kiht 5 – peenliiv keskmiselt 0,40 m, veeküllastunud 2013. aastal AS Regio poolt teostatud teede inventariseerimise aruande põhjal oli teekatte seisukord Vaksali tänava taotlusega hõlmatud lõigus järgmine: teeosa nr ID TEE NR tänav põikpragu kitsas pikipragu võrkpragu murenemine augud serva defekt lai pikipragu kitsas vuugipragu lai vuugipragu 1 13 8971640 Vaksali tänav 0 1 0 0 0 0 0 31 0 2 89 8971640 Vaksali tänav 0 0 0 0 0 0 0 100 0 3 90 8971640 Vaksali tänav 1 0 0 17 0 0 0 20 0 4 88 8971640 Vaksali tänav 0 0 0 23 0 0 0 0 0 Tänavale tekib tihti ohtlikke löökauke, pragusid ning murenemist. Piisava regulaarsusega teostatakse tänava pindamistöid ning vajadusel on tänavat asfalteeritud. Arvestades liiklussagedust, on tekkinud tänavale pikirööpad. Jalakäijate ülekäigurajad ei ole tänavaga ühes tasapinnas tänaval paiknevate pikirööbaste tõttu, mis raskendavad tänavate ületamist. Sama aruande põhjal olid teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmise tulemused Vaksali tänava taotlusega hõlmatud lõigus järgmised: Temperatuur, C Jõud Läbivajumine, mikromeetrit Min vajalik Mõõdetud Emod-i SCI BDI BCI Punkti Emod, Mnt nr STEE Teeosa Kaugus Km Kpv Emod, erinevus arvutatust (piir (piir (piir nr Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 MPa MPa % MPa 215) 115) 25) 1 Vaksali 1 1 0 0,000 05.07.13 25,0 22,9 20,7 697 49 418 299 182 139 109 69 47 243 180 35% 63 120 119 22 2 Vaksali 1 1 100 0,100 05.07.13 25,0 21,7 20,5 700 49 326 186 128 110 95 69 52 296 180 65% 116 142 59 17 3 Vaksali 1 1 200 0,200 05.07.13 25,0 21,6 20,2 712 50 547 361 229 188 160 116 92 199 180 11% 19 185 131 24 4 Vaksali 1 1 300 0,300 05.07.13 25,0 22,8 20,4 696 49 734 453 253 189 150 96 70 155 180 -14% -25 285 203 27 5 Vaksali 1 1 400 0,400 05.07.13 25,0 21,2 20,4 696 49 352 206 120 96 80 55 40 278 180 54% 98 148 87 16 2. Üldandmed. Tabel 1. Üldandmed Tee number Keskmine Katte Kohaliku omavalitsuse üksus Tee nimetus Pikkus, m Pindala, m2 laius, m tüüp 8971640 Riigi Asfalt- VILJANDI LINN Vaksali tänav 1571/ 425 11 17281/4675 põhimaantee betoon nr 92 3. Liiklussageduse ja täiendava liikluse liiklussageduse andmed. Tabel 2. Liiklussageduse ja täiendava liikluse liiklussageduse andmed Kogu liiklussagedus teel Täiendava liikluse liiklussagedus AKÖL AKÖL VA ja Info andmete Info andmete SA AB AR Aasta päritolu kohta SA VA ja AB AR Aasta päritolu kohta OÜ Stratum OÜ Stratum 2018 liiklusuuring, 2018 liiklusuuring, 10707 1323 - hinnanguline 2141 265 - hinnanguline Märkus: AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus; SA – sõiduautod; VA – veoautod; AB – bussid; AR – autorongid. Sõiduki liikide määramisel lähtuda riikliku teeregistri liigitusest ning välja tuua veoautode ja busside osakaal, mille alla kuuluvad 6–12-meetrised sõidukid, ning autorongide osakaal, mille alla kuuluvad üle 12-meetrised sõidukid. Vaksali tänava liikluskoormus on kogu linna suurim. Vaksali tänava liiklussagedus tipptunnil (7:30-8:30). Punasega on näidatud taotlusega hõlmatud ala. 4. Selgitus, mis põhjustel esineb kohalikul teel täiendav liiklus lisaks kohaliku tähtsusega liiklusele, ja selgitus, kuidas on antud tee seotud ülejäänud teedevõrguga. Viljandi linn paikneb Eesti Vabariigi lõunaosas, jäädes riigi põhimaantee 92 Tartu-Viljandi- Kilingi-Nõmme ja riigi tugimaantee nr 49 Imavere-Viljandi-Nuia ühendavale marsruudile. Viljandi linn on oluline piirkondlik keskus, kuhu on koondunud suurem osa Viljandi maakonna töökohtadest ning pakutavatest teenustest. Viljandi linna liikluse moodustavad linnasisesed korrespondentsid, linna ja tema tagamaa liiklus ning transiitliiklus. Viljandi linna liikluses on domineerivaks liikluse liigiks sõiduautoliiklus. Raskeliikluse (veoauto- ja bussiliikluse) osa moodustab keskmiselt kuni 11 % kogu liiklusvoost. Linna läbiva transiitliikluse moodustavad ühistranspordi liinide sh. Tallinn-Viljandi-Tallinn ja Tartu-Pärnu-Tartu Viljandi linnas peatuvad autobussid, turismifirmade Tartu-Pärnu-Tartu suundadel liikuvad reisibussid ning riigi põhimaanteel 92 ja tugimaanteedel nr 49 Imavere- Viljandi-Karksi-Nuia, 50 Viljandi tee, 51 Viljandi-Põltsamaa, 52 Viljandi-Rõngu liikuvad sõiduautod ja kuni 8-tonnise registrimassiga sõidukid. Nende osatähtsus üldisest liiklusvoost on hinnanguliselt kuni 20 %. 5. Selgitus, kas teest on ümbersõidu kasutamise võimalus. Ümbersõit Viljandi linnast on tagatud Tallinna, Pärnu, Riia, Valga ja Tartu suunal riigi tugimaanteede nr 49 Imavere-Viljandi-Nuia, 50 Viljandi tee, 51 Viljandi-Põltsamaa, 52 Viljandi Rõngu ja 53 Laidu tee kaudu. Ümbersõidu võimalus on loodud esmajärjekorras raskeveokitele, sest neile puudub sissesõidu võimalus linna territooriumile (v.a. raskeveoki loa olemasolul). Ümbersõidu võimalust ei kasuta turismifirmade Tartu-Pärnu-Tartu suundadel liikuvad reisibussid ning Tartu suunalt mööda riigi põhimaanteed 92 Pärnu suunas liikuvad sõiduautod ja kuni 8-tonnise registrimassiga sõidukid seetõttu, et ümbersõidul pikeneb marsruut ca 5 km võrra. Samuti asub linna territooriumil suur hulk kaubandus- ja toitlustusasutusi, mida transiitliiklejad külastavad. Viljandi linnast ümbersõidu marsruudil puuduvad toitlustusasutused. 6. Selgitus selle kohta, kuidas olukord investeeringu tulemusel paraneb. Investeeringu tulemusel rekonstrueeritakse Viljandi kesklinnas riigi põhimaantee 92 Tartu- Viljandi-Kilingi-Nõmme osaks oleva Vaksali tänava 425 meetrine lõik, mille tulemusel muutub tänav kaasaegseks ja turvaliseks kõigile liiklejatele. Investeeringu tulemusena paraneb tänava läbilaskevõime ja liiklejate turvalisus. 7. Kirjeldus, milliseid töid planeeritakse ning tööde realiseerimise ajakava. Käesoleva taotlusega hõlmatud ala on projekteeritud 2 põhiprojektiga: 1) Tinter-Projekt OÜ poolt on 2017. aasta novembris koostatud Viljandi linna Vabaduse platsi, Vaksali, Vana-Vaksali ja Tasuja puiestee rekonstrueerimise põhiprojekt. Töö nr. 01-17-TP. Projekti koostamisel oli aluseks võetud AT HOME OÜ poolt koostatud eelprojekt (töö nr. AE17-12) “Viljandi Vabaduse platsi ja kesklinna avaliku ruumi projekt“, mis valmis arhitektuurikonkursi EV100 raames. Projektiga on hõlmatud Viljandi kesklinnast Vabaduse plats, Vaksali tänav lõigus Kauba tänav kuni Paala tee, Vana-Vaksali tänav ja Tasuja puiestee. Käesolev taotlus hõlmab nimetatud projektist lõiku Vaksali tänavast vahemikus Hariduse tänavast Paala teeni. Ülejäänud osa projektist realiseeritakse EL Regionaalarengu Fondi vahendite abil 2020. aastal. 2) Roadplan OÜ poolt 2017. aasta augustis koostatud Vaksali tänava ja Riia maantee ringristmiku põhiprojekt. Töö nr 17025. Põhiprojekt on koostatud kahes etapis, millest I etapp hõlmab Riia maantee ringristmikku ja Vaksali tänavat ringristmikust kuni Köstri tänavani. I etapi tööd teostati 2017. aastal. II etapp hõlmab Vaksali tänavat lõigus Köstri tänava ristmikust Paala teeni. Taotluses sisalduvad nimetatud projekti II etapi tööd. Skeemil punasega märgitud ala moodustab projekti töömaa. Taotluse raames rekonstrueeritakse Vaksali tänava 425 meetrine lõigul sõidutee, kõnniteed, 1 bussipeatus, veetrassid, reovee-, sajuvee- ja sidekanalisatsioonisüsteemid ning tänavavalgustussüsteemid. Uuendatakse Vaksali ja Paala tee ringliiklussõlm. Põhiprojekti kohaselt jääb Vaksali tänava liikluskorraldus endiseks. Tänavale jääb 1+1 sõidurada laiusega 3,250-3,50 m olenevalt asukohast. Mitmes kohas sõltuvad raja laiused olemasolevast tänavaruumist ja vasakpöörderadade olemasolust. Tänav saab uue asfaltkatte, kõnniteed kivisillutise, paigaldatakse uued liikluskorraldusvahendid. Haljasalad ja jalakäijate alad eraldatakse sõiduteest graniidist äärekiviga. Kogu rekonstrueeritaval tänavalõigul vahetatakse tänavavalgustus energiasäästlike LED valgustite vastu. Tööde täpne loetelu ja kirjeldus sisaldub Tinter-Projekt OÜ koostatud põhiprojektis Töö nr 01- 17-TP ja Roadplan OÜ koostatud põhiprojektis Töö nr 17025. Tööde realiseerimise ajakava: Hankemenetlus – juuli - august 2020 Ehitustööde teostamine – september 2020 – august 2021 8. Projekti maksumuse ja omafinantseeringu andmed. Tabel 3. Projekti maksumuse ja omafinantseeringu andmed Projekti Taotletav Omafinantseering, Omafinantseeringu kogumaksumus, € summa, € € osakaal, % 1 385 000 969 500 415 500 30 Märkus: kõik maksumused koos käibemaksuga. Tabel 4. Ehitamise maksumuse jagunemise andmed Sõidutee ehitamisele kulutatavate Kergliiklustee ehitamisele Tehnovõrkude ehitamisele vahendite osakaal ehitamise kulutatavate vahendite osakaal kulutatavate vahendite osakaal kogumaksumusest, % ehitamise kogumaksumusest , ehitamise kogumaksumusest, % % 75 % 25 % 9. Projekti seotus kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavaga. Viljandi linna arengustrateegia 2030+ ja arengukava 2020-2025 kohaselt on peatükis „Hubane ja turvaline Viljandi linn“ arenguvajadustena toodud: - Tänavate ja ristmike sh peatänavate rekonstrueerimine ja remont. - Ülekäiguradade ja –kohtade seisukord ning silmatorkavam märgistus. Sama peatüki tegevuskava meetme 12 Kaasaegse taristu väljaarendamine ühe tegevusena nähakse tänavate rekonstrueerimise kava elluviimist, mille prioriteediks on suure liikluskoormusega peatänavate uuendamine. Viljandi linna tänavate rekonstrueerimise aluseks on Viljandi Linnavolikogu 26. märtsi 2020 otsus nr 175 „Viljandi linna tänavate sõidu- ja kõnniteede ning jalgratta- ja jalgteede ehitustööde kava aastateks 2020-2025“. Nimetatud otsusega on kinnitatud Viljandi linna tänavate sõidu-ja kõnniteede ning jalgratta- ja jalgteede ehitustööde kava aastateks, kuid ei määrata ehitustööde prioriteetsustaset. Kava kohaselt on sõiduteede ning nende juurde kuuluvate kõnniteede loetelus kajastatud punktina 1.1.34. Vaksali tänav. 10. Teelõigu asukoht kaardil. Kaardil on sinisega tähistatud Viljandi linna territooriumi läbiv riigi põhimaantee 92 Tartu- Viljandi-Kilingi-Nõmme ja punasega on tähistatud Vaksali tänava rekonstrueeritava lõigu asukoht.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →