Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 01.06.2020 08:19
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse
taotlemine
Tere!Edastan Teile dokumendi.LugupidamisegaKristiina
LensmentsekretärViljandi LinnavalitsusTel 435 4710
VILJANDI LINN
LINNAVALITSUS
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 15.05.2020 nr 12-4/2020/3203-1
Suur-Ameerika 1
Tallinn 10122
[email protected],
[email protected] Meie: 29.05.2020 nr 4-1/20/1895-2
Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise
investeeringutoetuse taotlemine
Viljandi Linnavalitsus esitab taotluse transiittee toetuse saamiseks Viljandi linnas asuva Vaksali
tänava 425 meetri pikkuse lõigu rekonstrueerimiseks.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Madis Timpson
linnapea
Lisatud failid:
1. Transiittee_toetuse_taotluse_vorm_Vaksali_tänav.pdf
2. 01_17_TP_asendiplaan_liikluskorraldus_katendid_J2_1.pdf
3. 01_17_TP_asendiplaan_liikluskorraldus_katendid_J2_2.pdf
4. 01-17-TP_seletuskiri_09_2017.pdf
5. 17025_PP_TL-4-02_Asendiplaan.pdf
Reet Alev
[email protected], 5286623
Linnu tn 2 Tel 435 4710 Arvelduskonto
71020 VILJANDI Faks 435 4712 EE021010302005455005
E-post:
[email protected] AS SEB Pank
www.viljandi.ee Reg nr 75005222
69.12 69.15 T nimetus:
69.36
68.95 6 Tinter-Projekt O Viljandi Vabaduse platsi ja kesklinna
8
t
avaliku ruumi projekteerimistd
.1 Turu 34 Tel. 7 475 333
apunk
1. 251014, Tartu
[email protected] T Tellija:
Viljandi Linnavalitsus
Amet: Nimi: Allkiri:
69.54
1+ 00
89
i
Joonise nimetus:
60
Juhataja: Vello Sova
1+ 2
r
69.09
0+ 80
et
1+ 32
Tnavate asendiplaan ja katendid
02
68.
av
6 8.
Projekteerija: Arvo Vahtra
24
23
6 9.
e
et
69.
Kuupev: Joonise number: Staadium: Mııtkava: T nr:
6 9.
0
m
ı st
6
68.49 09.11.2017 2.1 PP 1:250 01-17-TP
o
9
Kontrollija: Indrek Lensment
69.34
7
68.36
.9
n
0+
t
0
1+33
0+
69.21
o
m ber
0
.0
PI
4
g
.1
4
00
1
av
l
.2
71
2
60
69.73
8
o
.9
6
7
Kr
K ra
.0
p
69.61 6
18
6
6 .
4
8
7
69.06 68.50 6 68.35
1.
69.24
3
68.96
4
28
90
0+
69.51
44
7
69 .
68
2
66
6 8.
6
69.
.7
69.
7 .0 6
9
40
69.
3,
7
69.12 69
3 1
.9 68.79
9
9
3 8
68.44 .
7
7 d 03
.0
2 l
si 68.29
2
0 33
0+8
9
.0 .
.
68
0+
6
PC
6 8 68
.1
70
45
6 73 .
1
67.
6
3 0
20
6
7
69.
.9
.3
73
68.57
.3
67
71
6
Paala tee T1 8 .
8
5
69.62 69.83 22
3
5
A
71
.1
.1
73 12
.1
.1
1+ 40
69.74
89716:001:0006
73
69.87
8
5
9
1+ 20
.4
7
Hv
68
.2
2, 8. es
5
5
7.
0
.
i
73
69.16 =6
4
7, Vau
loa
j
V3.18
8
70
6
1.
4
.0
7 69.00 68.64
70.3
0 12 V3.14
70.4
6
.1
V3.15
1+ 0
3,
7 1 1. 68.65
70 0 1. 67.
.49 .2 27
3,
67.33
7 86
69. ,5% 2 68.
1 05
B =3
i 68.83 68.07
t
O 70.16 0
28
0
69.77 40
apunk
12 P V3.16 4, 69.03 68.28
,
71.72 71
50
68.50
A
.
69
47 24
12 17 68.
+ 70.61 V3.19...V3.36 0 58
69.
PA6
0+
00
-0
3,
3,
X= 6470350
i
4
69.68
.15
4
,8
.20
71
r
70.27 69.72
68,
et
69.74
68,
0
.
89
av
7
71
0
7
86
40
3,
71.01
1. 12 4,
77
71
70.64
00
85
e
et
,
t
4
80
0
70 0
i
-0
vi
7 2 71.58
73 66
71.15
m
ı st
1. n
Y=
j
l
io
73
o
73 + v 00
0 m
18 a
una
p 3, 0mm
.8
64 m
n
. 71.22 e
t e 72
ro
t
.
42
TP 74 70 oo 4 40,0
.
50 i
o
m ber
71 s u 4, 73.
2
,
s x 60
eaS 3
0+
u 0s 8
72
b
g
.
62 cit 0 =
13i u
41a
H
44
.su
35 mm3 -L 40
PI 8 V3.17
. 0 4, a a
e il 6054 73.
78
pol
71 t t
,
0 l
asep 73.
72
AE de 78
78
V
592750
2x5
r
0+06
. t
t
70 73.7 1 A 73. 73.
84
I3
81 73.
83
60
P 2H
.18
73.74
PI
.25
+ 92
00
73 73. 73.
79
5 8 Liikl 73.85
-0 +3
,
ALA
. 73.
74
85 9 75
72
73.84 73 9
. 73.73 73.
66
UG
72
-0 05
71.52 0 Vaksali tn 8a 74.
0+
+ - 12 99
73. 73.
74 24
06 46
74 89715:003:0002 l) V3.12
74
I 74.
e
j
l
83
=1%
. 40 indte
74 29 74.15 74.16 73. 14 gteep
74
72.30 al
.2
(j
P H=686
,3 e
jl) 15 73.61
26
l
.
dte
i
. 73.94
40
27 teepin
73.66
5
0 A 72(
.1
1 ,
V
32.
3 922
74. 0
7
8
H=
+ 73.
1
.79
A
.4
4
74. 8 V3.13 50
74
921
50
74
92
-0
25
73 22
68
3 74. 21
3,
73
9. . .
4,
. 74 74 73.79
.2
81
73
.2
0+
3d
74 33 0
74
74. 1
h=7
LM . PA7
4
. 8 74
3,
57
2
74 74 .49
0
.3
Kr
ko . 74 3 73.50
4
. 50
74
48 56
50
73.
4
4 32 n
74
9.
6
.
0
74 ns 74 74 . t 95
P
3,
74 73.69
20
. 1. i . 73.
a
58 . 74 78
l
.3
54
V3.37 73 73. 40
2H 21
a
P
o Prgiurn A 74.41 d a
l
.2
7 . . 3
a
o. 74 78 74 65
92 ks 73.
4
6
73.53
-0 PI
72 74
te
3
73. 73.
4
l
5 74. 35
74
0+ 00
aa
i 56
4
e
7 .
5
A
Va
74 l .
68
4
69 88
74
0
4
73.
7
3 73.29
5
6 73.
75.16 . 74.
+1
69
-
74
.5
l 9. 53
13 i
l 39
74 .789
74 o 0 A 73.
0
l
o
6
s 3 73.
74 .7
.
a
.6
4
69 n . 37
+
5
o
74 .69
4 86
2
74.75 k
4
.6
1
7 7 73.
4
7
3
22 1
5
V3.41 M .
74
54
4 L . 74
42 05
6
7 . 74
20
424
.
7 74.
te
4 3 74. 74 2 93
1
.8 92
13 A 49 73.
mbertıstetavad keskpingekaablid
42
10.
687
32,
49
221
74.91 3 17
e
74.
74 .78
74.61 46 Psivoolu kilp PVK1 sokliga pinnasesse
h=68,
74
857 47
74. 02 AHXMK3x240+35Cu
7 20kV
V3.40 74.70 6
.8
Vaksali tn 10 74
. . 3.7
34 34 74
54
75.39 74. 20
7
V3.42 68
9
5
.
3
9. . 09
4
A
. 74 ku
4
74 u
4
3
3
74 . 69. mk
i
5
26 vi
7
A
89717:001:0011 74 70.
LM
.7
51 Nol
aHo
4
74
.95 V3.39 69.37 2 tst
one
6
.8
83
ko
70 ID 220790342 tunnus L02061311
7 5.1
74. 68.
7
74 . 92
V3.38 73
ns
5
6
4
.80 2
45
3 68,45
7
6
75
54
74 5
.2 0
oo . 44
975
66
.9
68,44
.
68,
55 74 ID 22079028470.
tunnus L02061312 vi1
i
kuum k
l
i 10.
5
l .
4
8 3631 74 Stone
.0
54
83 29 a, Hot
4
74 . . Nol
74 0 ID 220790322 tunnus L02061313
2
74
543
.88 34
86 51
75
1. .0 . . 1.
75 74 . 74
75.
94
73 74
7
75.
13 . 07
.2
. 71 3d
3
8.
5
01 74 74 70
.
Toitekaabel
75.95 NYY-J 5G2,5 . . 74 92
75
88 A
.1
2
943
75
16
B.pl
19
74 71 6 V4.6067.82
1
05 .
42
. . 74 3
85 .
4
91
.1
valgusele (vaata joon AR03.04 75 74
. 4 50
7 .
68,34
V4.59
27
1
68,35
4 . 2
AT76 08
HOME
. O t AES17-01) 75.22 A 7 74 67.79
, .09
16 70
7
91 .53 V4.92
433
5
.
0
9. 11
4
.2
7 74 74 .
71
V4.6168.12
9
LM gust
.3
22
75.4
5
V3.45...V3.59
20
75.3
val
1
76. .17
.3
pos
75.56
75
3,
3 .1 10. 9
4
75
7
4 .
5
8 .5 4 63
5
6 84
7
2
32
6
V3.43 . 7 .
t
0
53
5 .
.2
74 V4.72
i
75 82 68.11
UG
0+
l
7 4
4
75.07
7
6e
0.
54
30
7
7
75.09
AL
us
7
v
H 8
A
l
41
543
i
8
l
54
10 75.44 82 ld
i
V4.68 oo
oo
t
2x
. s
75.2
75.48 mi
3
E
75.
0+
74 ma age
40
5 62
a
l iv k
0t
s
r
54
68.82
573
68.48 e e1
0+ 60
it
mmcg
n
l
i
2
ti
ig
.
9.
0+ 70
1a
o
10. Mk a 68
.5
86 67.48 e
t
k
a
5
5 a 67.
54
PA9 . 8 v
74
0+ 80
13
5
7
70 7
0+
55
3
10
5,
76. .
LM
49
0+
50
pl 4 .
7
B. 74 68.07
0+ 90
11 A
LM gust
75 7 .
V4.91
val
75.57 89 71
544
pos
.70 . i
0+
mm
74
ub
68.42
3
76.53 75 3 2 68.38
54
0 73 0+
7
2 . .
00
58 75 98 u
0+
. 7.
50
69 69.89
t
r
5
.7 . 74
i
. 8 t
305m
V3.44 74
x4
l
6
.5
7 5 67 40
et s 2,
7 . a
00
us
d i
0
74.75
1
92
, 7
7
r 11
17 66.
da
5 .8
09 1.
1
.
5
91
k
l
7 B. 80 95 66
u
05 l
as ai
i
.
73.
74.
30
5
1
76 0
.6
l
.
ga gi e.
10.
+3
5,
75
13 pil
.
t
13 V4.90 10. 45 m
0+
05 75 26 0 i l
soo
. 71.98
945
2
76 . a e
71 70.99 68.82 5 V4.62 V4.67 s
4
. p u
e
90 75 t
r
54
gu
4,
.
t
75 d
i a
5
11. 86 9. 67.23 l j u
kon
1
75. 75.06 67
09b ka
22
02 . 17tk aa
943
. 72
b 74.42 39 66. m
4
us
9.
si
d
76 75. 68.01 1
42
Vl
j
aa d8
V4.89
72.82
6 V4.70 2 K
n. 1 m
a.
9
923
rva
t 1
75.66 u b
11. 12. 16 i
54
LM
10. a s
5
67.23 m n
8 60
5,
74. o i
3
r41m
2
1 34 70.22 e
. A 12. v l m
687
76
13 V4.88 0+ a e st
42
6910.
75. 75.1
7 74. t s
13 331 23 10va avu ndi
1
75. 72.51 .
75.81 27 74. 13 66.34 6e
Vaksali tnav .08 56 71.07 69.95 6a g e
76 67.39 k
i
2,
74. m
A 27 V4.71 7. ht ts a
89720:001:0021 V4.98 .09 75 73.
72.84
0+2 0 La as un
d
76 75.98 . 74. 28 71.47 68.56 j v
m
22 36 73. h
ugi
. 55
76 9. 2 12 2 pı
0+
74. 74.
V4.93 70 27 69.37
5
75.90
0
5,
27
5
. A
t
74. 72.
76 V4.97
74.9
74.8
39
9
63
54
73.
0
75 1 67.30
543
82
74.7
7 72.
3
00
. 75
76. 76.12 34 74.
74.9
LM
75.89
75
.1
.06 38 10. 50
71.
V4.63 67.41 66.50
5
V4.94
74.
9.
4
28
9. V4.66
kon
5 72. 71. 71
73. 73. 51 96 .16
74.
221
2 21
424
48 32 71 ,
7. . 4
soo
50
87
13,
71.89 48
. 7. 8. 2
5,
70.
LM
71 . 3
544
TI
NGM˜RGI
D 74 73. 3 50
.02
5
l
951
0
7
. 50 2
i
71 +7
0
L
.97
8 71 3
0
66
M
l
+1
72. 3
74 8 . 70. 1
92 71 0
75.4
73 55
V4.69 0
P
. v
543
29
75.2
1 a
0+
1 l
ko
g
5
.
68 . u
Pr
oj. r
eki
vi(
15*30c
m) V4.87 61 stu
74
72.
.10
po s
.9
st
73
66 il
60
Proj. peatnava/kırvaltnava 0 13,
n
11. 12.
m
6, 67.28
57
75.72 kaabel
73
masti (reservhendus)
68,
4
A 976
x400m
so
66
4
68,
6
Pr
oj.ma
dal
dat
ud r
eki
vi0-
1cm(
15*30c
m) asfaltkate 71 t
20
s
n
o
t
73. . 71
i
ep
al
2 0m
94 70.
57
s
otsad isoleeritud Vak
67 72. .1 69. ve
82 i
ol
a-
74. 5 31 g
75.07 o
91
.5
et130 ,
Van 67 72. 25 o
j
2 6
544
5a
Pr
oj.ma
dal
dat
ud r
eki
vi4c
m(15*3 11 12.
i
0c
m) 69. 5
l
+7
s
0
72.
74.64
6
74.39
44
V4.86
1
74.45 00
u
1. Proj. jalg vıi jalgrattatee asfaltkate 76 5
i
74.90
a
l
Pr
oj.gr
ani
itr
eki
vi(
15*30c
m) 73. Van 2
5 ast
8.
epi
75.01
5 34 2 71 70.
a- t10m
.1 34
tmi
i
l
r
6
Vak o
l
t
Pr
oj.l
ii
mit
ud r
eki
vil
ii
klus
saa
rte
le 74.71 74.56 9. ie
t
emmc
73.
6
Proj. hall graniitplaat 10k 72 70.
4. o 46 . sal r
i
i
8
h 1 69. p
6
t
a 1 87 TI
IK
it
.1
22
8
(200*400mm) 71
Pr
oj.j
algt A V4.85 . n 66.
4
ee r
eki
vi(
8*20c
m) 06 0
.0
V4.95 73.19 Prgiurn 70. 0+0 2
08
8
0+ 40
Pr
oj.pl
astki
vipi
ir
e 5. Proj. klinkertellis 200x100 Reservhenduse vıimalus,
75.29 otsad isoleeerida .63 71.
40 70.
35
V4.64
12. 74 85 51 69.
26 3. 8
(punane) . 72. Info
0
74 .0
1
2 67
Proj. jalgteevalgustid V4.84 18 .32
75.8
6
75.6
75.14 9. 70. 12. A
68.07 6
0+
Proj. klinkertellis 200x100 74.85 67 4.
8. 76.33 75.37 72. 70. 67.
Proj. tnavavalgustid 97
(tumehall) 35 54 69.
21 V4.65 60
67.
0+2
2
75.3
1
2,
3.
75.3
2k 2
75.3
.0 4
69. 52
Proj. tmahtude piirid oh 71.57 70. 32 67.
5 8
t
a 70. PA8
3
60
7 4.
76.41 53 10 68.
Proj.jalgtee betoonkivi 68x208 04
V4.83
PI
9.
4
0+44
75
k
75.23 49
7
7. 67.
5
63
r
2
.
1 67.
5
Mummukivid lekiguradade ees 2
2
8
75
5 69.
3,
(valge)
75.
75 221 33
0+
3,
.03
76.31 .35 9.
PI
69.
.27
usm
20 68.04
uv
Proj. restkaev
71.47
75
10. Proj. munakivisillutis 68.
l
75
1
kl
69. 2
s i
41
X= 6470350 75 3
21 67.60
80
Proj. sademeveekanalisatsioon .47 V4.82
i
75.86 1
8.
i
V4.96
l
6 .
7 65
Proj. muruhaljastus A 68.36
Proj. olmeveekanalisatsioon 5 Vaksali tn 9
68.59
68.
75.57 68.55 20 1
75.68 X= 6470250 87
67.
7. Proj. parkimiskohtade murukivikate 89714:002:0110 68.
69
Proj. veetorustik 75.33 V4.81 68. 67 75
.
69.52 11
mbertıstetav 68. 8. 1
30
PA3 Puuraugu asukoht
Y=
infotulp 68.98 80
1+
.
Vana kalmistu 2 68.50 67
V4.80
1+
89714:002:0026 Vaksali tn 7
.04
00
68
592
20
T1
016
T nimetus:
Tinter-Projekt O Viljandi Vabaduse platsi ja kesklinna
avaliku ruumi projekteerimistd
M˜RKUSED:
n av
Turu 34 Tel. 7 475 333
02:0
51014, Tartu
[email protected] T Tellija:
Viljandi Linnavalitsus
Amet: Nimi: Allkiri:
1.Va
lgus
tus
eos
aonks
it
let
udke
sol
evapr
oje
ktika
ust
asnr
.3El
tamEl
ekt
erO t nr
.03705-
17. Joonise nimetus:
Juhataja: Vello Sova
Tnavate asendiplaan ja katendid
a t
15:0
Projekteerija: Arvo Vahtra
2.I
stut
use
djavi
kevor
midonks
it
let
uda
rhi
tekt
uur
seos
aka
ust
ast nr
.17-
12Vi
lj
andi
.
Kuupev: Joonise number: Staadium: Mııtkava: T nr:
Leol
3.Kogupr
oje
kte
eri
tavaa
lahalj
ast
atava
dp i
nna
do nnidat
uda r
hit
ekt
uur
set
elj
ooni
st
elj
a TI
NGM˜RGI
D Kontrollija: Indrek Lensment 09.11.2017 2.2 PP 1:250 01-17-TP
897
er
aldihal
jas
tusea
sendi
pla
ani
ljooni
s9. v
36e
5
Pr
oj. r
eki
vi(
15*30c
m)
70.71 Proj. peatnava/kırvaltnava
Pr
oj.ma
dal
dat
ud r
eki
vi0-
1cm(
15*30c
m) asfaltkate
N Pr
oj.ma
dal
dat
u
1+59
d r
eki
vi4c
m(15*30c
m)
0
Proj. jalg vıi jalgrattatee asfaltkate
CS
4
8
75.9
75.9
Pr
oj.gr
ani
itr
eki
vi(
15*30c
m)
75.7
1
7
8
75.52
7
75.8
75.8
70.82
76.0
74.63
76.0
Pr
oj.l
ii
mit
ud r
eki
vil
ii
klus
saa
rte
le 2. Proj. helehall graniitplaat
1
77.8
(500*1000mm)
P
9
r
oj.j
algt
ee r
eki
vi(
8*20c
m)
71.3
Proj. hall graniitplaat
78.73 4.
71.30 70.53 Proj. jalgteevalgustid (200*400mm)
n
9
A
ST
a t
Proj. tnavavalgustid Proj. helehall graniitkivi
1+8
6
70.12 3.
9 Tı mmi
stRBmast
il
ekunirenoveer
imi
seni (200*100mm)
.5
5 Proj. tmahtude piirid
l
Proj. klinkertellis 200x100
1+ 60
Leo
97
78.50 5.
7
PI
6
Mummukivid lekiguradade ees (punane)
73.
7
2+0 9
.8
69.43
0
69
75 6
.0
9 Proj. restkaev
.0
.
.9
36 77.42 Proj. klinkertellis 200x100
8.
75
74
il
ol Proj. sademeveekanalisatsioon (tumehall)
9
68
1+ 8
o
75.0
66 .88 ns
6
2
.68 ko
8
Proj.jalgtee betoonkivi 68x208
75.3
75.2
68
75.3
.07 4
LM Proj. olmeveekanalisatsioon 9.
67
54 (valge)
.60 X= 6470350
0
Proj. veetorustik
67 6
.64 8 Proj. munakivisillutis
.
2+
74 54
67 67
3
8588 PA3 Puuraugu asukoht
Y=
.99 .
687
77.84
A
69
3
0
67
.3
.9
TP Proj. muruhaljastus
6
. 77.06 78.65
00
43
.1 1
421
8
3
74
6 13
74 3
Vanalinna muinsuskaitseala piir
.7
9
l
7
.
7.
i
l
V3.9
6
ol
i
72
4
1
ol
7
593150
43
Proj. parkimiskohtade murukivikate
7
5
.4
7.
onso
2+
73.
83 8
onso
3
300x200x100
69.17 43
6
5
1
73.
0
74.46
LM k
2
3
75
74.6
2
74.7
1
73.
74.7
LM k
20
73. 45 Proj. geokrg nılva kindlustuseks
361
76.7
62 A 544
1
73.46 73. 7
.
R1
65 3 945
7 757 9.
2+
73. 78.86
54 8 . 7 Kaabel masti (reservhendus),
77.53
5,
733. 63
V3.11 73.39 7 .
.7
3
6
1
3 22
7
15
.9
3
4
9. otsad isoleerida
40
7
74.
74.2
3
A
3
73.54
7
73.
4
52 73.37 13
9
73.38 5
Vaksali tn 8
2+
43
80.40
12. V3.8 76.27
73.33V3.10 421 89715:002:0005
atn
644
73. 82.17
60
PI
4
40
644
Leol
l
11. ,
i
6
11
3+26
7
87
3+1
7
ol
91 81.43
PI
5+6m
73. 74.09 82.20
4
4
3 R
74
A 38 76. 81.73
.3
.4
3+39
92 66 82.12
onso
544
73.
2+
4
PI
52 81.92
5
.2
8
73.
53 953
2
77.
+1,
73 A 74 50
.
53 .73
Asendatavad kaablilıigud
LM k
73.32 73 81.29
80
.29 73.25 A 73. 8 74 78.
86
PVK1 sokliga pinnasesse 73
91
2 11. 85 9. .65
543
6
.39 81.60
74 79.
3+ 80
.
s
61 84
3+
80.89
536
73.
u
83 Be
V3.7 74 t.
k
d
Liikl 73. .42 ivi 75 80
ev
43 . .1
5
pan
33
t
74
ASB-6 3x120 ID 11996285 tunnus 7
i
73 .
vi
. 73. 29 75
00
55
3+ 60
687
73. 76 .26
74
una
61
69. . ASB-6 3x150 ID 11995415 tunnus 29
543
3+ 20
73 1
4 80
2 25 75
421
.61 73 .25 .1
2
.6
73 2
13 8
69. V3.6 75 AAB-10 3x240 ID 11992776 tunnus 92 I
.su
35 .
75 .88
2 73 PA5 9. 74 L
l
Mk
3+ 40
73. .76 80.
i
58 .96 on 80.07
ol
t
69 Liikl 75
.
33 sool
i
l
73
.52 V4.29 74 80.70
544
73
. .76 78
80. 09
80.
98 80.47
konso
68.70 75 80.73
l
915 .
i
74 73
konsool
.
543
0 A
74 9
421
V4.58 75
683 .09
76
.31
LM
25
66
68. . 06
424
361
67 74 75 79.
1,
221
687
.
2
7313 78 .46 76 9.Prgiurn 68
V2.57 .
91 A .1 79.
LM
.3
4
5
68. 75
Vak V3.5
LM
2,
543
47 .30 76 68
543
79.
0
.
66
3
86
,0 4, 09 78.33
6 7
s 8
15
V4.56 al 8 4. 66
66.57
kons
20
2
25
1
69.39 it 76 78,
3,
.
68 69 .73 78.
n
1,
vi2
et
kuum ki .81 74 75 78
77.
4,
.
72 75 .
87 77.20
ast
Stone .24 i 9 75
4
Nola, Hot 68.13 74
. 75 76 01
78. Betk
.iv
73. 74 9 79.
ool
Bet.
69 2 .
us 200m m
38 . 74 71 .60
544
81 9.
12
.87 . 02
5
89 91 78.
3,
5m
66.49 66.25 4 7 1 76 TP
0 .57
,
.
i
96
4
vi 7
V2.27
78.
l
i 9 70.
,
72
epi130x4
mk , 2
ki
uu so
tne 68.62
1%
V4.28 70
7
Be
15
k ot 74. 75 t.
k
53m
H . 75 iv 76.94 3 7
vi
a V4.15 et 1 i 35 78.
ai
ol 1
66.2 07 6 . 58
2,
6
. 8N 73.48 67 77. 78.
st
70.10 75 76
V3.3
l
67 2
,
.32 .
40 76.88 9
5
e
h=3
687
9
V4.30...V.55
6a
ast
78 3
3,
75 36 .
7,
76 77.
us
5 .
r
27 .
dust
9
,
1
t
1 66 71
geokrjega tugevdatud nılv A 9
V3.4
LM ust
421
+3 95
77
1+ 00
66.01
0 .1 2 74 V2.28
77.
l
0m
h=75mm
543
9
V4.16
i
.
70,
41
t
75
1+ 10
69.58 . 76. 68
77.
5
pos
g
6 79 87
m pui
13,
915
2,
75 3 78.
val
k)
1+ 20
7
6. 1
77. 4
.79 20 76. 915
13,
4+4t
11 71.82 62
66.
943
75 10.
945
4 73.15 .74 77.02
=
V3.60...V3.74 13
i
2 ,
L
mberistutatav A
331
74. 11
i
ivi
B
k
l
67.57 72 Bet.
e(
puu koos
ka 220m m
76.65 76.95
b
infotahvliga 75 83
77.
a
t 76 Reservhenduse vıimalus, otsad isoleeerida
u
h .
el
o 08
aadi
1k 74.02
t
70
,0 1 .
1 A 76
42
6
78.
5,
76 1 10.
421
oe
t
67.44
i
9.
4
221
77.14
5
71.74
687
7. 7 . 2
r
75 kr
66.20 0 R 12,5 79 0
.
11
et
67. 5 6 10.
27 41
u
.8 76.24 8 8.
94
8 7
440x
,
V4.17...V4.27 5 V2.22
d
74.84 1 R5,
63
r
5 13 78.
n
pur
1
3
+4 64 9. 97
78.
66 0 68.50 68.95 73. k
.ivi
.08 12. 74.77 7
4 .40
76.47 V2.23 Bet
54 79 0
. 6
2 73.23 7 . 75 77.66 78.
V4.73 4 85
5,
68.06 10. 93
73.
75.
25
.6 59
5
8 94 35 4
78.
73.3
i 72. 75. 77 8
.
4,
8
543
Vana-Vaksali tn 2 mkv
i 9 05 5
ne .9 71.11
V3.75 31
76. 77.
1
79.
73 70
uu so
t V4.14 951 6 4
k t 7 8
.
31
o 5 3 2 82
3
54
H Info
la 22 V3.1 21 77. 2
.
No 6 3 74. 27 42 77.
943
.6
89715:003:0001 75. 76.
m
1. .
3
76.75
7
a 10.
13,
7. PA4 o ht 3
7k 77 8
7
V4.13
450m
a
t
9. 26
77. 3
v e 69.82 o
3k h .
7147
12. V2.24 8. 77
.8 2
5,
a 2
3 V4.74 vl 81
t
05 e 72. 8
8
st 77 2
. 51
78.
3,
vi3 ı h
5
t a 38
5,
. kuum k
i 68.92 er n ot 71. 9. 00
68 mb j if 74.
543
5
e
t Ston
5
m a
Info
e
4,
00x2
23 V3.2 1.
al
o
Nola, H
tam 46 75. 11. 11
70.
i
1
+5 6 V4.12 A 75 3
. 4 943
k ova
37
64 70.
0
1. 75.96
53
. 02
5
5
67 3 74.
76.96
76.40
.1
76.28
76
Reservhenduse vıimalus, otsad isoleeerida
x
72. 2
s 50 r
40
76.
6 9. . V4.1
0
71 4
5,
74.1
6 29
mma mi
5m
69. 7.
50
68.44 21 77.86
543
2,
2
,5 73.25 75.
LM ko
4 20 33 78.44
ub n L=5,
221
69. 70. 12.
4
80 28
221
6 Vana-Vaksali tnav 72. 2 75.
e
1,
l
5,
.7 1.
3+
V4.77 34
49
3 92 A
a
.
97
7
5
71 72. 0
j
1
75.72
74.
424
dasa el
6 3 4
68. 89714:002:0036
75.75
3
75.86
5
a
jd 6t k 2
76.08
d 5
75.88
i 59 7
24V4.10
9
75.88
o 732
nsool
mm
68.07 t .
543
h i
76.13
a
rta
t
elol
tm
i 68. 11 V4.2
40
mmc
t
i 1
69.
6 74.
544
29
70. .36
V4.11 71
0
A 82
3+
72. 65
73.
78.04
av
V4.76 49 42
r
i
3
oet
V4.75 2 71. A
4
i
ii
rpi
10,
p
kal
2 V4.3 i
1
d
i
79 run
574
l
67.
1
2k
+6 93 946d /
Har
76.53
n a
2
D
85 74. a3
it
0
t
21 33 72.
68. 8. 975 70. 1
3j
A
72 l 9 22
n.
644
67. t
41
a 1
69. 69.76 8. li
s
i
a
644
s t
duse t
k
544
s
544
73.3
16 1 03
6Vak te
. 3.
-Va 12. 85
69. 7 4
0.
.
71462 A V4.4 74.
n.
r s -
t e
tls
i
l s
iam r
ana e ı
6 01 d
i m
6
V 69.94 74.
543
akv
i 78.14
ine
ma nd
n
Prgiurn 413
74.70 77.54 hke
duse tn
9 A e
m r
7 3
8
,5 1
69. 47
2
67 .
67 .
71 39
73. 8
2 7 7
.
3 1 4
434
+6 23 44 V4.5
433
76.21
.4 5 68. 31 70. 27
72. 73.38 M s us
7 69.
L
gut 91 523 6, 543
6 18 val
l
i 73.
64 51 72. st 77.95
75.26
67. 01
75.41
1. 70. po
3+ 20
74.
75.46
23
97 69.56
2 17 544
6 4. 74.
5
67 5
. 72
67. 68.
9 57
69.
.
7140 V4.6 73.36 74.58 77.21
77.24
68 3
.
06 9 71.30
56 70. 7 2
1. 73.48
67. 1 70.8 2
H ari
65 V4.7 mbertıstetav
69.9 70.
67. 8. A .87 77.15
A 75 41 2,
75 76
A
67 8
. 5 . 70 k 73. infotulp Vaksali tn 3a/2
49 39
70. v vpn
i
68. .
loe
l e
tta 91 76.82
56
67.
31 o tı s 75.
2+ 80
1 3 r
7
70 3 e
69.
. mb 77.15
V4.8 A 75. 8
76.82 89714:001:0040
69.
69 8. 51 7
67. 68.
74.49
74.55
1 76
75.
74.64
00
89
3+ 00
74.95
95 77.
74.86
3+17
67.
07
74.66
74.69
92
3
Prgiurn
3H
.3
89 V4.9
PI
67.
2+ 60
5
79
7
67. 68.66
90
67.
8.
74 67.79 76.70
.
67
2+ 40
V4.78
73
. nk
67 5 i 76.79
74.0
A e
lv avp
73.9
7 67.55 o.
lo ı se
tt
67
. et
r
mb
2+ 2
1
3
Hariduse tn 2
0
SISUKORD
I KOOSKÕLASTUSED
1. Elektrilevi OÜ
2. Telia Eesti AS
3. AS Viljandi Veevärk
4. AS Esro
II LÄHTEANDMED
1. Viljandi Linnavalitsus. Viljandi Vabaduse platsi ja kesklinna avaliku ruumi
projekteerimistööd. Tehniline kirjeldus.
2. Elektrilevi OÜ Pärnu - Viljandi regioon. TEHNILISED TINGIMUSED
MITTEELEKTRIPROJEKTIDELE Nr. 302358 01.09.2017
3. Telia Eesti AS, TELEKOMMUNIKATSIOONIALASED TEHNILISED TINGIMUSED
Nr.29144417 15.09.2017
4. AS Viljandi Veevärk. Tehnilised üldtingimused veevarustuse ja kanalisatsiooni
projekteerimiseks
III SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA....................................................................................................................16
2. OLEMASOLEV OLUKORD .....................................................................................17
3. PROJEKTLAHENDUS ..............................................................................................18
3.1 PLAANILAHENDUS ............................................................................................18
3.1.1 Vaksali tänav...................................................................................................18
3.1.2 Vana-Vaksali tänav .........................................................................................19
3.1.3 Tasuja tänav ....................................................................................................19
3.1.4 Vabaduse pats .................................................................................................19
3.2 LIIKLUSKORRALDUS ........................................................................................20
3.3 VERTIKAALPLANEERING.................................................................................22
3.4 VEE- REOVEE- JA SADEMEVEETORUSTIKU PROJEKTLAHENDUS ............22
3.5 VÄLISVALGUSTUS.............................................................................................22
3.6 MUUD TEHNOVÕRGUD .....................................................................................22
3.7 PROJEKTEERITUD KATENDID .........................................................................24
3.7.1 Katendi konstruktsioonid .................................................................................24
3.7.2 Ehitamise tehnoloogia .....................................................................................26
3.7.3 Nõuded materjalidele ......................................................................................26
3.8 RAJATISED ..........................................................................................................27
3.9 HALJASTUS .........................................................................................................28
3.10 VÄIKEVORMID ...................................................................................................29
3.11 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ....................................................................29
MARKEERINGU TABEL
TÖÖMAHTUDE KOONDTABEL
JOONISED
1 Objekti asukoha skeem 1
2 Asendiplaan, liikluskorraldus ja katted M1:500 2.1-2.4
3 Vertikaalplaneering ja trasside plaan M1:500 3.1-3.3
4 Tüüpristprofiilid M1:100 4.1-4.6
5 Trepi lõiked 5.1-5.6
6 Pikiprofiilid M1:1000, M1:500 6.1- 6.5
7 Purde lõiked 7.1-7.4
8 Arhitektuurne element ringristmiku keskel 8.1-8.2
9 Väikevormide konstruktsioonilõiked 9.1-9.7
10 Infoviida vundament 10.1
11 Haljastuse koondplaan 11.1-11.3
12 Madalhaljastuse tüüplõige 12.1
V LISAD
1. Haljastuse nõuded
2. Bussiootepaviljoni paigaldusjoonis
3. Jalgrattahoidja varjualuse paigaldusjoonis
4. Rattahoidja paigaldusjoonis
5. Lamamistooli paigaldusjoonis
6. Prügikasti paigaldusjoonis
ERALDI KAUSTAD
1 KAUST 3 Vee-, reovee- ja sademeveetorustiku rekonstrueerimise põhiprojekt töö nr.
01-17-VK
2 KAUST 4 Viljandi Vabaduse platsi ja kesklinna avaliku ruumi projekteerimistööd.
Välisvalgustus OÜ Eltam töö nr. 03705-17
3 KAUST 5 Riigimaantee nr. 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme (Vaksali tn.) jalakäijate
tunnel Stricto Projekt OÜ töö nr. S1717
III SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA
Käesolev põhiprojekt on koostatud Viljandi Linnavalitsuse tellimusel alltöövõtuna AT HOME
OÜ poolt koostatud Vabaduse platsi ning kesklinna avaliku ruumi arhitektuurse projekti
osana. Projekti koostamisel on aluseks võetud AT HOME OÜ poolt koostatud eelprojekt (töö
nr. AE17-12) “Viljandi Vabaduse platsi ja kesklinna avaliku ruumi projekt“, Viljandi
linnavalitsuse poolt väljastatud projekti tehniline kirjeldus ja varem projekteeritud tänavate
lahendused ning võrguvaldajate tehnilised tingimused.
Projekti eesmärk on Viljandi linnas Vabaduse platsi kaasajastamine, Vaksali ja Vana-Vaksali
tänavateümberehitus, nende tänavate vahelise ruumi kasutuselevõtt ning leida tasakaal
erinevate liiklusviiside vahel väikese eelistusega jalakäijatele ning jalgratturitele.
Põhiprojekti teedeosa (KAUST 2) käsitleb sõiduteele, jalgteele ja jalgrattarajale erinevate
katendite ehitamist, bussipeatuste rajamist ning rajatiste ehitust. KAUST 3 trasside osa
käsitleb tehnovõrkude rekonstrueerimist ning sademevee ärajuhtimist. KAUST 4 hõlmab
tänavavalgustuse projekti. Kergliiklustunneli ehitust Vaksali tänava alla käsitleb Stricto
Projekt OÜ poolt koostatud eraldi projekt nr. S1717 "Riigimaantee nr. 92 Tartu-Viljandi-
Kilingi-Nõmme (Vaksali tn.) jalakäijate tunnel".
Geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ Tinter-Projekt poolt 2017. a oktoobris (töö nr 01-17-
GEO). Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused Balti-77 aasta süsteemis.
Katastriüksuste piirid on saadud digitaalselt Maa-ametist seisuga 29.09.2016.
Geoloogilised uuringud on teostatud OÜ REI Geotehnika poolt veebruaris 2017, töö nr 4005-
17. Kokku on puuritud projekteeritavale tänavalõigule 10puurauku (PA 1 - PA 10), tehti kaks
penetratsiooni ja lisaks 2 puurauku varasemast tööst. Asendiplaani joonistel on näidatud ära
puuraukude asukohad. Uuringu kokkuvõtvad tulemused on antud tellijale üle käsitletava ala
eelprojekti lisas eraldi kaustana.
Veevarustuse, sajuvee- ja reoveekanalisatsiooni projekt on koostatud Tinter-Projekt OÜ poolt
töö nr. 01-17-VK.
Tänavavalgustuse rekonstrueerimise projekt on koostatud Eltam OÜ poolt. Töö nr. 03705-17
Käesoleva põhiprojekti eraldi köide KAUST 4 sisaldab antud objekti välisvalgustuse projekti.
Tänavate projekteerimisel on arvestatud Viljandi linna üldplaneeringuga.
Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:
• Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);
• Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (RT , 03.08.2015, 101);
• Linnatänavad. Standard EVS 843;
• Tee projekteerimise normid (RTL 05,08,2015 nr 106, „Maanteede projekteerimisnormid“);
• Tee seisundinõuded (RT, 14.07.2015 nr 92);
• Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT, 02.07.2015 nr 82);
• Liikluskorraldusnõuded teetöödel (RT, 13.07.2015 nr 90);
• Maanteeameti peadirektori 19.01.2016.a. käskkirjaga nr 14 kinnitatud Teetööde tehnilised
kirjeldused;
• Maanteeameti koguleheküljel rubriigi Juhendid ja juhised alarubriikides
Projekteerimisjuhendid; Ehitus, remont, hoole; Liikluskorraldus toodud juhised, juhendid,
nõuded, määrused;
• Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001 „Muldkeha ja dreenkihi
projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“;
• Maanteeameti peadirektori 23.12.2015.a käskkiri nr 0314 "Asfaldist katendikihtide ehitamise
juhis;
• Maanteeameti peadirektori 30.04.2012.a. käskkirjaga nr 0167 kinnitatud „Killustikust
katendikihtide ehitamise juhend“;
• „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ EVS 613;
• „Teemärgised ja nende kasutamine“ EVS 614;
• „Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340;
• Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded (RT, 14.04.2016 nr
34);
2. OLEMASOLEV OLUKORD
Vaksali tänav
Vaksali tänav lõigus Kauba – Paala tee puhul on tegemist linna põhitänavaga, mis asub
Viljandi kesklinnas. Tänav on kahesuunalise liiklusega ja käsitletava lõigu pikkus on 588m.
Tänavalõigul on jalgteed ja haljastus äärekividega eraldatud. Jalgteed paiknevad mõlemal
pool tänavat.
Kõrghaljastus on tänava mõlemal pool pool küljel kuni Hariduse tänavani. Kauba tänavast
kuni Jakobsoni tänavani.
Käsitletaval lõigul asuvad Ugala ja Vabaduse plats peatused.
Vabaduse platsi kõrval on piki tänavat bussi parkimise võimalus.
Tänavalõigul on välja ehitatud lahkvoolne kanalisatsioon Hariduse tänava otsast kuni Kauba
tänavani ja edasi piki Tallinna tänavat.Paala tee ja Hariduse tn. vahel on restkaevud ainult
Valuoja truubi kohal kõige madalamas kohas.
Paremal pool tänavat paikneb 250m ulatuses betoonpostidel õhukaabliga toimiv
tänavavalgustus. Edasi kuni hariduse tänavani paikneb valgustus vasakul pool. Alates
Hariduse tänavast kuni objekti lõpuni on valgustus paremal pool küljes.
Vana-Vaksali tänav
Vana-Vaksali tänav lõigus Paala tee kuni Hariduse tn. on kõrvaltänav peamiselt Ugala teatri
ja Viljandi gümnaasiumi juurde pääsemiseks.
Parkimine on lahendatud ühelt realt risti parkimisena tänava ääres kahes portsus.
Toimiv tänavavalgustus on paremal pool puudevahel betoonpostidel.
Sademevee kanalisatsioon põhimõtteliselt puudub. Tänava kõige madalamas kohas on üks
restkaev sõiduteel ja teine jalgteel, mille väljavoolud suubuvad tiiki. Selle tänava ja Vaksali
tn. vaheline ala kus asub ka tiik on põhimõtteliselt kasutamata. Seal asuvad mitmed puud kuid
osaliselt on tiigi serva kasvanud võsa taoline põõsastik.
Tasuja pst.
Tasuja pst tänav lõigus Vaksali tn. kuni Talli tn.on kõrvaltänav. Tänav on oluline juurdepääs
lauluväljakule ning Pärismusmuusika aidale. Olemasolevaks katendiks on asfalt, mis läheb
sujuvalt üle Vabaduse platsi asfaltkatendiks.
Tänava kõrval on jalgtee algusosas unikivikattega ca 45 m ulatuses, edasi asfaltkattega kuni
töömahtude lõpuni.
Valgustus on paremal pool tänavat betoonpostidel alates Vabaduse plats 6 maja nurgast kuni
tänava lõpuni.
Vabaduse väljak
Asfaldiga kaetud plats, mis külgneb kahel pool samal tasapinnal olevate Vaksali ja Tasuja
tänavatega, kolmandas küljes on maavalitsuse hoone ja pargi pool küljes olemasolev
büroohoone.
Väljak on markeeringuga jagatud parkimiskohtadeks. Vaksali tänavaga paralleelselt on kaks
kohta bussidele. Platsi üldine kalle on Vaksali tänava suunas ehk siis kogu sademevesi valgub
tänava serva kus paikneb ka olemasolev sademeveekanalisatsioon.
3. PROJEKTLAHENDUS
3.1 PLAANILAHENDUS
Projekti lähteülesandes antud tehnilise kirjeldusega on määratud projekteerimistööde
piirkond. (vt projekteerimise lähteandmed).
Projekteerimisel on arvestatud linnatänavate standarditega. Projekteerimise lähtetasemeks on
„hea“ ja projektkiiruseks on linna tingimuste järgi ette antud 50 km/h põhitänavale.
3.1.1 Vaksali tänav
• Tänava liik - põhitänav
• Projektkiirus - 50 km/h
• Sõiduradade arv - 1+1
• Sõiduraja laius 3,250-3,50 m olenevalt lõigu asukohast
Vaksali tänav on Viljandis üks peatänavaid, mille kaudu sõidetakse Tartu, Pärnu ja Tallinna
suunas. Tänava ääres asuvad olulisemate kohtadena spordikool ja maavalitsuse hoone.
Tänava ristlõige üldjuhul koosneb 3,5+3,5m laiustest sõiduradadest. Mitmes kohas sõltuvad
raja laiused olemasolevast tänavaruumist ja vasakpöörderadade olemasolust olles
minimaalselt 3,25m.
Kogu projekteeritaval lõigul on paremal pool kasutataud graniidist äärekivi haljasaala ja
jalakäijate ala eraldamiseks sõiduteest. Vasakul pool küljes on kasutatud nii betoonist kui ka
graniidist äärekivi. Graniitäärekivi on kasutatud alates Leola tn. kuni töömahtude lõpuni.
Jalgtee betoonkivide eraldamiseks jalgrattatee asfaldiston kasutatud plastist kivipiiret, mis
jääb kahe katendi vahel vähemärgatavaks ning jätab mulje sujuvast üleminekust ühelt kattelt
teisele. Samuti on kivipiiret kasutatud tasasema reljeefiga lõikudes kivisillutise eraldamiseks
muruhaljastusest. Kõrgmema muldega lõikudes ja kohtades kus kõrgused külgneval alal
muutuvad oluliselt on betoonkivide servas kasutatud jalgtee äärekivi.
3.1.2 Vana-Vaksali tänav
• Tänava liik - kõrvaltänav
• Projektkiirus - 20 km/h (õueala)
• Sõiduradade arv - 1 (alates PK 0+40)
• Sõiduraja laius 3,75-5,5 m olenevalt lõigu asukohast
Alates kalmistu parkla väljasõidust on tänav ette nähtud muuta ühesuunaliseks. Sõidukite
jaoks jääb tänav põhilises osas kolme avaliku parkla ja kooli parkla teenindamiseks. Avalike
parklate põhiliseks kasutajaks on Ugala teatri külastajad ja lähedal asuva kooli töötajad ja
õpilased. Suur osa jalakäijate ja ratturite läbivast liiklusest toimub kesklinna ja Paala linnaosa
vahel.
Kuna parklad paiknevad Vabaduse platsist ca 300-400m kaugusel on need kasutatavad ka
kesklinna äride ja asutuste klientuuri jaoks.
Rõhutamaks alal liikuvate jalakäijate ning ratturite prioriteeti on keskel kahe parkla vahele
jääv graniitkiviga lõik tõstetud jalgtee tasapinda.
PK 2+14 kuni tänava lõpuni on jalgratturite jaoks projekteeritud eraldi 2m laiune asfaltkattega
rada. Peale ülekäigukohta on jalakäijate ja ratturite liiklus eraldatud kuni tunneli sissepääsuni.
3.1.3 Tasuja tänav
• Tänava liik - kõrvaltänav
• Projektkiirus - 20 km/h (õueala)
• Sõiduradade arv - 2
• Sõiduraja laius 3m
Olemasolev asfaltkate asendatakse graniitkivist kattega. Tänava viiakse kõrguslikult kokku
Vabaduse platsi servaga. Sõidukite liiklust jäävad väljakust eraldama istutatav puuderida ja
jalgrattahoidjad. Tänava katend eraldatakse külgnevatest aladest/katenditest graniitäärekiviga.
Tasuja tn. vanalinna poolsel küljel on katendina jätkatud Tallinna tn. serva projekteeritud
punast betoonkivi „Kehra klassik“.
Tasuja tänavat kasutatakse lauluväljakule ning Pärimusmuusika aita minekuks.
Tänava serva pargi poolses küljes on projekteeritud risti parkimine kahes osas 11+19 kohta.
3.1.4 Vabaduse pats
Uue lahenduse järgi jääb linna esindusplats jalakäijate kasutusse ning ainult oluliste
sündmuste puhul võivad seal liikuda sõidukid. Selleks on sisse ja väljapääsu kohale
projekteeritud allalastavad pollarid. Hooldusmasinad saavad platsile sõita Mõisapargi parkla
kaudu.
Olemasolev asfaltkate asendatakse täies ulatuses graniitkivist ja klinkertellisest kattega.
Uuendatakse valgustus ja tänavamööbel.
Lahenduse konseptsioonon lahti kirjutatud arhitektuurse osa seletuskirjas.
3.2 LIIKLUSKORRALDUS
Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel kuuluvad suurusgruppi I. Projekteeritud liiklusmärgid
jalgratta- ja jalgteedel kuuluvad suurusgruppi 0. Liiklusmärkide alused sõiduteel ning
jalgratta- ja jalgteedel valmistada alumiiniumist, paksusega 1,85 mm.
Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II- klassi valgustpeegeldavat kilet,
jalgratta- ja jalgteede ja kõnniteede liiklusmärkidel kasutada I- klassi valgustpeegeldavat kilet.
Liiklusmärkide materjalinõuded:
Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN
12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise
lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-
EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb
esitada vastavussertifikaadid.
Liiklusmärkide postid ja konsoolid:
Postiks tohib kasutada kuum- tsingitud terastoru, mille minimaalne väline läbimõõt on 60 mm
ja seinapaksus 2,2 mm. Kõik postid peavad olema kuum- galvaniseeritud terastorud, mille
mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral.
Postidel kasutada 900 mm kõrgusi betoonvundamente. Jalgratta- ja jalgtee märkidel ning
sõiduteel juhul, kui postile kinnitatakse üks märk ilma lisatahvlita, võib kasutada 680 mm
kõrgusi vundamente.
Liiklusmärkide paigaldamine:
Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613/AI Liiklusmärgid ja
nende kasutamine”.
Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt projektile. Liiklusmärgi serv ei tohi jääda tee servale
(äärekivi) lähemale kui 0,3 m. Töövõtja peab valima sellise postipikkuse, et oleks tagatud
liiklusmärkide üldine alumise serva kõrgus teekattest 2,5 m ja liiklusmärkide omavaheline
vertikaalne vahe.
Liiklusmärkide postide paigaldamisel tuleb arvestada tehnovõrkude asukohtadega ja
kaitsevööndiga. Paigaldades poste tehnovõrkude lähipiirkonnas tuleb ohutuse tagamiseks
teostada kaevetöid käsitsi. Ühe posti küljes olevad liiklusmärgid peavad olema selliselt
paigaldatud, et post on liiklusmärkide keskjoonel. Konsoolide paigaldamisel tuleb lähtuda
vastava tootja poolsetest ettekirjutustest ja nõudmistest.
Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärkide
vundamendid ei tohi ulatuda maapinnast kõrgemale. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib
paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest.
Teekattemärgistus
Tee telgjoon, ristmike ja sõiduradade teekattemärgistus teha termoplastikuga. Märgistuse
pinnale peab lisatama klaaskuule vähemalt 300gr/m2.
Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614 Teemärgised ja
nende kasutamine”.
Projektiga käsitletud lõigus on projektlahendusega olulisel määral liikluskorraldust muudetud
ja täiendatud. Muudatused on seotud nii kergliiklejate kui ka autode liikumisega.
Suurim muudatus on Vabaduse platsi kujundamine esindusalaks kus tavapäraselt liiguvad
ainult jalakäijad. Konstruktsioonis on arvestatud, et seal saavad tähtpäevade puhul ja
hooldustöödeks sõita masinad. Töömahtudes on Vana-Vaksali tänava keskpaigast kuni Kauba
tänavani projekteeritud paremale poole jalgtee kõrvale eraldi asfaltkattega jalgrattarada.
Eraldamine on tähistatud projekteeritava lõigu alguses, lõpus ning suurematel ristmikel
liiklusmärkidega ja kattemarkeeringuga. Töömahtude piiril Tallinna tänava alguses jätkub
jalgrattarada vastavalt projektis 36-16-TP antud kohale ja laiusele.
Vasakul pool projekteeritavat tänavat on ette nähtud liikumisruum ainult jalakäijatele.
Kõik ülekäigurajad Vaksali tänavast on markeeritud vaegnägijate jaoks hoiatavate
betoonplaatidega. Tähistuse asukohad näidatud liikluskorralduse joonistel 2-1 kuni 2-4.
Jalakäijate ülekäigukohal on äärekivi alla lastud kõrguseni 0-1cm sõidutee katte pinnast.
Jalakäijate ohutuse suurendamiseks on projekteeritud kõik Vaksali tänava ülekäigukohad
liiklussaartega.
Kõik ülekäiguraja märgid 544/543 tuleb varustada kollaste helkurservadega.
Sujuva liikluse huvides on sõidukitele Vaksali tänavalt vasakpöördeks Leola ja Kaalu
kõrvaltänavatele ning mõisapargi parkla juurdepääsuteele projekteeritud eraldi rada.
Töömahtude piires toimub ühe ringristmiku ümberehitus ja kahe uue rajamine. Täiendavad
ringristmikud tulevad Vaksali-Tallinna-Kauba-Tasuja tänavate ristumiskohta ning Vaksali-
Hariduse-Vana-Vaksali ristumiskohale. Selline lahendus piirab transiitliikluse kiirust ja teeb
olukorra turvalisemaks jalakäijatele ning jalgratturitele.
Vana-Vaksali tänav muutub alates kalmistu parkla juurdepääsuteest kuni Hariduse tänavani
ühesuunaliseks ja kiirus on piiratud õueala märgiga. Selle lahendusega muutub
liiklussituatsioon ohutumaks jalakäijatele kes liiguvad Valuoja oru rekreatsioonialalt kooli või
Ugala teatri juurde ja vastupidi.
Kalmistu, Ugala ja kooli parklad on projekteeritud nii, et sõidukite liikumine toimub ühes
suunas. Kalmistu parklale on vastavalt linna soovile alles jäetud sissepääs endisest kohast
müüride vahel. Seda hakatakse kasutama ainult etenduste ajal busside parkimiseks ja sellisel
juhul toimub liiklus reguleerija abil.
Hariduse tänava ots on projekteeritud nii, et tulevikus saab tänava muuta kahesuunaliseks ja
pikiparkimise kohad paikneksid koolipoolsel küljel.
Kauba tänava ots on ülekäiguraja ulatuses tõstetud jalgtee tasapinda, samuti on tõstetud
Tasuja tn. Vaksali tänava suhtes nii, et see oleks Vabaduse väljakuga ühes tasapinnas.
Samuti on tõstetud graniitkiviga kaetud Vana-Vaksali tänavalõik, mis jääb tiigi ja
rekreatsiooniala kõrvale. Selle lahendusega suurendatakse jalakäijate mugavust liikuda
puhkealalt teatri või kooli juurde ning kesklinna. Ugala pool küljes eraldab jalakäijate ala
sõiduteest olemasolev puuderida.
Tasuja puiesteele hakkab kehtima õueala kiirusepiirg, mis võimaldab jalakäijatel ohutult
liikuda vanalinnast vabaduse platsile ning pargialale ja tagasi.
3.3 VERTIKAALPLANEERING
Uus katendikonstruktsioon on projekteeritud arvestusega, et oleks tagatud sajuvee
ärajuhtimine tänavalt ja sõidu ning kõnniteel voolav vesi ei valguks külgnevatele kruntidele.
Sõidutee põikkalle on arvestatud üldjuhul 2,5%. Parklates on põikkalded üldjuhul 1,5-3,5%
olenedes külgnevast situatsioonist. Erandina on Ugala ja kooli parklas parkimiskohtade
põikkalle maapinna üldisest situatsioonist tingituna 5%.
Projekteeritaval tänavalõigul on üldjuhul tagatud normikohased katendi piki ja põikkalded.
Välja arvatud Vana-Vaksali tänavas kus suuremad pikikalded (5-6%) tulenevad kohalikust
situatsioonist kus tee ületab oru madalamas punktis Valuoja oja. Maastikulise situatsiooni
tõttu on Vana-vaksali parklas parkimiskohtade põikkalle ja juurdepääsutee pikikalle ca
5%.See lahendus vähendab väljasõidutee lõikumist olemasoleva nõlvaga.
Jalgtee ja jalgrattaraja põikkalle on üldjuhul 2% sõidutee või haljasala poole.
Vertikaalplaneering on antud joonisel 3-1 kuni 3-4 koos trasside koondplaaniga.
3.4 VEE- REOVEE- JA SADEMEVEETORUSTIKU PROJEKTLAHENDUS
Projektis on esitatud lahendus vee-, reoveetorustiku rekonstrueerimiseks ja uue välja
ehitamiseks ning sademeveekanalisatsiooni rajamiseks.
Projektlahenduse (töö nr. 01-17-VK) kirjeldus ning joonised on antud eraldi kaustas (KAUST
3) käesoleva töö koosseisus.
Sademevee ärajuhtimine Vabaduse platsil on lahendatud katendisse integreeritud sademevee
rennide abil. Kuna platsil on juba olemasolev ühtlane kalle Vaksali tn. poole, siis pole seda ka
uue lahendusega oluliselt muudetud. Rennidega on tagatud platsile ka visuaalselt ühtlane
tasapind.
Projekteeritud torustiku paigaldamisel soojatorule lähema kui 0,5m vertikaalsihis, tuleb töid
teha lahtise kaevikuga ja kohale kutsuda AS Esro esindaja.
3.5 VÄLISVALGUSTUS
Valgustuse projekt on koostatud eraldi tööna Eltam OÜ poolt töö nr.03705-17 (KAUST 4).
Valgustuse projektjooned on kantud katendite asendiplaanile ja trasside koondplaanile.
Kavandatud valgustite tüübid on kirjeldatud valgustuse kaustas ja arhitektuurse osa kaustas.
3.6 MUUD TEHNOVÕRGUD
Kõik projekti töömahtude piiresse jäävad kaevuluugid ning maakraanide kaped tuleb tõsta või
langetada projekttasapinda.
SOOJAVARUSTUS
Projekteeritava objekti ulatuses toimub erinevate kommunikatsioonidega kokku 5 ristumist
olemasoleva soojatoruga. Kohtades kus soojatoru ja projekteeritud trassi paigaldamisel jääb
vertikaalkuja alla 0,5m, tuleb paigaldustööd teha lahtise kaevikuga ja kohale kutsuda AS Esro
esindaja. Soojatoru lahtikaevamine teha käsitsi.
Peale soojatoru avamist taastada liivapadi ja turvatähistus.
Vastavalt AS ESRO tingimustele Vaksali-Hariduse ringristmiku alla jääv soojatoru 200/355
asendatakse samade parameetritega uue toruga, mis jääb haljasala ja jalgtee alla. Paigaldataval
torul on kaks ristumist olemasolevate kõrgepingekaablitega. Asendatavate torude asukoht ja
parameetrid näidatud asendiplaanil.
Enne mõisapargi parkla ehitust lammutatakse olemasolev betoonkünas paiknev soojatorustik,
mis asub Vabaduse plats 4 ja 6 vahel, samuti torustik, mis kulgeb kuni kiriku-
Pärimusmuusika aida hargnemiskohani. Tasuja pst. 4 ühendusele paigaldada keeviskolmik
DN150/280 ->65/160 koos sulgarmatuuriga DN65.
Soojaküna kaase eemaldatakse, betoonküna lammutatakse, soojatoru demonteeritakse ning
tagasitäide tehakse haljasala all kohaliku pinnasega, sõidutee ja parkla all dreeniva pinnasega.
Läbi pargi kulgevas lõigus paigaldatakse uus torustik olemasoleva torustiku asukohta, mis
tagab puude säilimise.
Projekti mahtudesse on arvestatud uue eelisoleeritud torustiku DN150 paigaldamine, mis
ühendab eelnimetatud hargnemiskoha Vaksali tn. 3a/1 kõrval asuva
hargnemiskohaga.Paigaldataval soojatorul on ristumine neljas kohas elektrikaabliga.
Uue torustiku asukoht on näidatud joonisel 3-2 ja 3-3 „Vertikaalplaneering ja trasside plaan”.
SIDEVARUSTUS
Seoses jalgtee tunneli ehitusega on projekti mahtudesse arvestatud selle lähedaleühe uue
sidekaevu KKS-2 paigaldamine. Olemasolev kaev VLJ96, mis jääb vundamendi süvendi
kaevetööde tsooni tuleb likvideerida. Samuti kuulub likvideerimisele kaev VLJ94, mis asub
Leola tänava otsas ja jääb autorataste pöödekoridori. Uus sidekaev paigaldada ülekäigukoha
alla ja ühendada sinna olemasolev torustik. Paigaldada uus sidekanal UPOTEL PVC torudest
(D100mm) asendiplaanil näidatud ulatuses. Vaksali tn-Paala tee ristmikul asuvast kaevust
(VLJ97) Paala teel asuva kaevuni (VLJ100) paigaldada üks D100 toru. Kaevude VLJ98,
VLJ97, PS-1, VLJ95 ja PS-2 vahele paigaldada kaks toru. Kaev PS-1 on arvestatud sellisele
kaugusele tunnelist, et see ei jääks süvendi kaevetööde tsooni. Ümberehitatav sidekanal on
näidatud joonisel 3-1 „ Vertikaalplaneering ja trasside plaan”.
Sidekaevude luugid, millede projektijärgne kõrgus muutub vähe, kas tõstetakse või
langetatakse projekttasapinda. Vaksali tänava ääres asuvatel sidekaevudel PK -0+12 (VLJ97),
1+63 vas (VLJ95), 3+20 par (VLJ45) , 4+19 par, 4+92 par, 5+52 par paigaldada uued
tõsterõngad kuna projektijärgne kõrgus muutub rohkem kui 10cm. Samuti on mahtudes
amortiseerunud kaevu tõsterõngaste uuendamine PK 4+19 paremal asuval kaevul. Vana-
Vaksali tänava koridoris tuleb kaev tõsta PK 0+14 par (VLJ99) ja 0+91 paremal (VLJ154)
koos tõsterõngaste uuendamisega. Vabaduse plats 2 kõrvale paigaldatava nelja valgustusposti
kannukohad tuleb käsitsi lahti kaevata kuna kohe kõrval kulgeb 6x100mm asbesttorudest
sidekanal.
Tasuja pst. serva valgustusposti kannude paigaldamisel tuleb eelnevalt täpselt kindlaks
määrata sidekanali asukoht vahemikus PK 0+75 – 1+36.
Lisaks eelpoolmainitud kaevudele on mahtudesse arvestatud ka kõigi ülejäänud projekti tööde
alasse jäävate sidekaevu luukide liigutamine projekttasapinda.
ELEKTRIVARUSTUS
Kahes kohas jäävad kõrgepinge kaablite pöördekohad projekteeritud ringristmikul sõidutee
alla ja tunneli otsa lähedal projekteeritud tugimüüri alla. Üks koht on Vaksali-Hariduse-Vana-
Vaksali ristmik kus kaablite pöördekoht tuleb sõidutee alt välja viia. Teine koht on Vaksali-
Kauba-Tasuja ristmik kus kaablid jäävad bussipeatuse tasku alla ja ümbertõstetava restkaevu
ette. Kolmas koht on rajatava kergliiklustee tunneli ja tugimüüri ühenduskoht kus kaablid
jäävad tugimüüri serva alla. Nendes kohtades on ette nähtud kaablite nihutamine ning
kaitsmine lõhestatud toruga DN160 (750N). Kaitstavate kaablite asukohad on näidatud
asendiplaanil joonis 3-1 ja 3-2.
Kaablite ümbertõstmine on käsitletud eraldi elektriosa projektis, mis on koostatud Eltam OÜ
poolt töö nr. 03705-17E.
3.7 PROJEKTEERITUD KATENDID
Alljärgnevalt on toodud katendikonstruktsioonide ettepanekud, mille määramisel on lähtutud
juhendist „Elastsete katendite projekteerimise juhend 2001-52“. Katendi kasutusaeg on
arvutuslikult 20 aastat. Vaksali tänava katendi tugevuse kontrollarvutus on tehtud
katendiarvutamise programmiga KAP (17.12.2012)
Parklate, kergliiklusteede ja kõrvalteede katendikonstruktsioonid on valitud vastavalt
Maanteeameti tüüpkatendikonstruktsioonidele või varasemates projektides heakskiidu saanud
katendikonstruktsioonidele.
Katendite konstruktsioonid on näidatud erinevate värvide ja viirutustega plaanijoonisel 2-1
kuni 2-4 ja kirjeldused tüüpristlõigetel joonis 4-1 kuni 4-6.
3.7.1 Katendi konstruktsioonid
Tüüp-1 Peatänava (Vaksali tn.) asfaltkatend
- Asfaltbetoon AC 16 surf h = 5 cm
- Asfaltbetoon AC 32 base h = 7 cm
- Paekivikillustikust alus fr 32/63 (kiilutud 16/32 ja 8/12) h = 25 cm
- Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h= 30cm
Tüüp-2 Ristuvate kõrvaltänavate asfaltkatend ja parklate juurdepääsuteed
- Asfaltbetoon AC 16 surf h = 5 cm
- Asfaltbetoon AC 20 base h = 5 cm
- Paekivikillustikust alus fr 32/63 (kiilutud 16/32) h = 20 cm
- Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h= 25 cm
Tüüp-3 Krundi juurdepääsude asfaltkatend
- Asfaltbetoon AC 16 surf h = 6 cm
- Paekivikillustikust alus fr 32/63 (kiilutud 16/32) h =20 cm
- Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h= 20 cm
Tüüp-4 Vabaduse platsi garaniit- ja/või klinkerkivi katend
- Graniitkivi200x100mm h = 10 cm
või klinkertänavakivi 200x100mm h=7,1 cm
- Paigalduskiht liiva ja tsemendi segust h = 3 cm
- Paekivikillustikust alus fr 32/63 (kiilutud 16/32 ja 8/12) h = 25 cm
- Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h= 25cm
Tüüp-5 Vabaduse platsi garaniitplaadi katend
- Graniidist plaat 500x1000mm h = 8 cm
- Paigaldussegu (Pro-Bed või analoog) h = 5 cm
- Betoonalus c30/37 armatuurvõrk 150*150 h = 7 cm
- Paekivikillustikust alus fr 32/63 (kiilutud 16/32 ja 8/12) h = 25 cm
- Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h = 25cm
Tüüp-6 Sõidutee betoonkivi või graniitkivi katend
- Betoonist tänavakivi h = 8 cm
- Paigalduskiht (sõelmed fr 0-8mm) h = 3 cm
- Paekivikillustikust alus fr 32/63 (kiilutud 16/32) h = 25 cm
- Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h = 25cm
Tüüp-7 Kergliiklusteede klinker või betoonkivi katend
- Betoon või klinker tänavakivi h = 6 või 7 cm
- Paigalduskiht (sõelmed fr 0-8mm) h = 3 cm
- Paekivikillustik fr 16/32 (kiilutud 8/12) h = 15 cm
- Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h = 20cm
Tüüp-8 Kergliiklustee asfaltkatend
- Tihe asfaltbetoon AC 8 surf h = 5 cm
- Paekivikillustikust alus fr 16/32, kiilutud fr 8/12 h = 15 cm
- Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h = 20 cm
Tüüp-9 Vaegnägijatele suunavad ja hoiatavad plaadid
- Betoonistplaat h = 6 või 8 cm
- Paigalduskiht liiva ja tsemendi segust h = 3 cm
- Paekivikillustik fr 16/32 (kiilutud 8/12) h = 15 cm
- Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h = 20cm
Asfalt ülekate
- Asfaltbetoon AC 16 surf h = 5 cm
- Asfaltbetoon AC 8 base tasanduskiht h/min = 3 cm
Munakivilaotis ülesõidukohtadel graniitkivist täringukivi ristmikel
- Munakivid (vuugid tsemendi ja liiva seguga) diam 10-20 cm
graniit täringukivi 10x10x10 või 15x15x15
- Tasanduskiht liivast h = 5 cm
- Paekivikillustikust alus fr 32/63 (kiilutud 16/32) h = 25 cm
- Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h = 30 cm
Munakivilaotis nõlvadel
- Munakivid (vuugid tsemendi ja liiva seguga) diam 10-20 cm
- Tasanduskiht liivast h = 5 cm
- Geotekstiil 3. klass
- Olemasolev nõlva materjal
Parklate betoonist murukivi katend
- Betoonist murukivi h = 10 cm
Täide liiva ja mulla seguga (70% liiv, 30% muld)
- Paigalduskiht (sõelmed fr 0-8mm) h = 3 cm
- Paekivikillustikust alus fr 32/63 (kiilutud 16/32) h = 25 cm
- Liivast dreenkiht (k≥1m/ööp) h= 25cm
3.7.2 Ehitamise tehnoloogia
Olemasolev asfaltkate tuleb kogu ulatuses freesida. Freespuru tuleb vedada ladustamispaika,
mille asukoht kooskõlastada Viljandi Linnavalitsusega. Freespuru kuulub Tellijale.
Olemasolev katendi konstruktsioon tuleb eemaldada projektis ette nähtud sügavuseni.
Puurauk nr. 2 piirkonnas on geoloogia järgi 20cm sügavusel munakivisillutis kivide
diameetriga 10-25cm. Puurauk 5 piirkonnas asub munakivi kiht ca 50cm sügavusel kivide
diameetriga 10cm. See tuleb välja eraldada muust pinnasest ja ladustada eraldusriba ja
liiklussaarte katmiseks.
Väljakaevamise järel planeerida ja tihendada kaeviku põhi. Paigaldada vajadusel dreenivast
pinnasest täitematerjal, mis planeerida projektis ette nähtud laiuselt ja tihendada. Paigaldada
kruusliivast dreenkiht, mis planeerida projektis ette nähtud laiuselt ja tihendada. Paigaldada
projektis ette nähtud mahus paekivist killustikalus ja tihendada.
Paigaldada vastavalt projektile asfaltbetoonkatted AC32 base, AC20 base, ja AC16 surf ning
jalg- jalgrattateele AC8surf ja/või betoonkivikatted.
Sõidutee äärekivi kõrgus projekteeritud sõidutee asfaltkatte pinnast on üldjuhul 10cm,
parklates 8cm katte pinnast.
Sõidutee madaldatud äärekivi kõrgus mahasõitudel on 4cm katte pinast (joonisel tähistatud
rohelise punktiirjoonega).
Sõidutee madaldatud äärekivide kõrgus teeületuskohtade ja ülekäiguradade juures on valitud
0 cm (plaanil tähistatud lilla punktiirjoonega).
Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada
kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga.
Vastavalt Muinsuskaitse tingimustele on töömahtudesse ja joonisele lisatud munakivisillutise
paigaldamine järgmiste majade väliperimeetrile: Tasuja pst.43, Kauba tn. 11, Tallinna tn. 2 ja
Vaksali tn. 3. Kivisillutise laius on ca 50cm, mis katta 10-20cm diameetriga tardkivist
munakividega.
Vabaduse plats 2 ehk Maavalitsuse hoone välisperimeetrile on ette nähtud sillutis suurte
kandiliste paeplaatidega küljepikkusega min 25cm. Olemasolev betoonriba tuleb eemaldada.
Murukivide täitmisel mulla ja liiva seguga tuleb eelnevalt sinna sisse segada ka muruseeme.
3.7.3 Nõuded materjalidele
Täitepinnasena kasutada materjali, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,2-0,5 m/ööp.
Dreenkiht ehitada kruusliivast, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 1,0 m/ööp.
Munakivilaotistes kasutatav kivimaterjal peab olema tardkivi.
Sõidutee killustikalustes kasutada paekivikillustikku. Killustikalused ehitada
fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil.
Sõidutee killustikalustes kasutatava materjali nõuded:
Vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ tabel 1 pos. nr. 3 nõuetele
AKÖL 20>8000
Kergliiklustee ja jalgtee killustikalustes kasutada paekivikillustikku. Killustikalused ehitada
fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil.
Kergliiklustee, sõiduauto parklate killustikalusteskasutatava materjali nõuded:
Vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ tabel 1 pos. nr. 7 nõuetele
AKÖL 20>500.
Nõuded asfaltbetoonsegule peatänaval
AC 16 surf 70/100 (kulumiskihis)
AC 20base 70/100 (katte aluskihis)
AC 32base 70/100 (katte aluskihis)
Vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise“ tabel 1 nõuetele 3000≤AKÖL 20>6000.
Nõuded asfaltbetoonsegule AC 8 surf 70/100 (jalgteedel, krundi mahasõitudel)
Vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise“ tabel 1 nõuetele 900≤AKÖL 20>1500.
Nõuded betoonkivile
Betoonist sillutiskivid peavad olema toodetud tardkivimi baasil killustikust.
Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150 x 300 mm) ja jalgtee betoonäärekivi (80x100
mm) , peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN
1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele).
3.8 RAJATISED
Kergliiklustee tunnel
Vaksali tänava alla PK 1+16 on projekteeritud kergliiklustee tunnel.
Tunneli kohta on koostatud projekt OÜ Stricto poolt töö nr. S1717, mis on antud käesoleva
töö lisakaustana.
Trepid
Esimene trepp Vaksali tänava jalgteelt pääsuks tunneli juurde on projekteeritud Ugala
bussipeatuse kõrvale ja kuna kõrguste vahe on suur (ca 4,7m) siis ei ole võimalik mõistliku
pikkusega panduse rajamine.
Trepi laiuseks on kavandatud 3,0m ja piirded sellel pool kus asuvad käimisastmed. Kuna
kõrguste vahe on suur tuleb trepp koostada kolmest trepimarsist. Trepi astme mõõdud on
normi järgi 130x400mm. Kahes trepimarsis on projekteeritud topeltkõrguse ja laiusega
istumisastmed laiusega 1m. Trepi kohta on koostatud lõiked joonisel 5.1 ja visualiseering
antud arhitektuurses osas.
Teine trepp on projekteeritud PK 2+34 Vaksali tn. ülekäigukohast parklasse ja edasi Vana-
Vaksali tänavale pääsuks. Trepi laiuseks on 2,5m ja see koosneb kolmest trepimarsist, milles
on 12+6+9 astet 130x400mm. Trepp on kavandatud pöördega 116 kraadi koos tugimüüriga
parkla servas. Piire on kavandatud tugimüüri poolsesse äärde. Trepi kohta on koostatud
joonised 5.2 ja 5.3.
Kolmas trepp on ette nähtud Ugala bussipeatusest parklasse pääsuks. Trepi laius 2,5m, 13
astet 130x400mm. Trepil on ühepoolne piire. Trepi kohta on koostatud joonis 5.4.
Neljas trepp on ette nähtud ehitada Ugala parklat ja tiigiäärset jalgteed ühendavale teelõigule.
Trepi laius on 2m ja sellel on 130*400mm astmeid viis. Trepil on ühepoolne piire. Trepi
kohta on koostatud joonis 5.5.
Trepp nr. 5 on 2,5m lai ja sellel on 130*400mm astmeid 10. Trepil on ühepoolne piire. Trepi
kohta on koostatud joonis 5.6.
Trepi astmete betoon tuleb viimistleda harjamismeetodiga, mis tagab pinna kareduse ja
vähendab oluliselt libisemise ohtu. Trepi astmetele anda 0,5 kraadine põikkalle, et sademevesi
saaks maha valguda.
Kõik treppidele paigaldatavad metallpiirded on roostevabast terasest maksimaalse kõrgusega
1,0m.
Pandused
Vaksali tänava PK 3+70 vas on olemasoleva lagunenud trepi ja järsu kaldtee asemele
projekteeritud nõuetekohaste kalletega 2,5m laiune pandus, kus kaldosa pikkused on 6m ja
horisontaalosal 1,5m. Panduse pikikalle 6%. Panduse katteks on kasutatud graniitkive
200x100mm.
Vana-Vaksali tänava PK 1+29 vasakul pool haljasalal on vajalik kahe jalgtee ühendamiseks
panduse rajamine kahe kaldosaga 7,5%. Panduse katend on sama, mis projekteeritud jalgteel.
Purre
Tiiki ületav purre on projekteeritud puhkeala atraktiivsuse suurendamiseks. Rajatise
tugikonstruktsiooni moodustavad 4 liimpuittala ristlõike mõõtudega 440x220mm. Lähialale
tehtud geoloogiliste uuringute järgi (PA 4 ja PA 7) paikneb kandev kruusakiht 5-5,5m
sügavusel. Vastavalt sellele on kaldasamba toetuseks arvestatud 5,5m pikkuste 0,13m
diameetriga mikrovaiade paigaldamine. Sellise vaia kandevõime kruusa sisse toetatuna on ca
120-150 kN. Arvutuslikult on vaiade kandevõime üledimensioneeritud aga tegelikult pole
täpselt teada pinnase koostis kaldasammaste all. Purde ehitaja teeb vajadusel lisa geoloogilise
uuringu ja saab täpselt dimensioneerida mikrovaiade arvu.
Arhitektuurse lahenduse järgi on purdele projekteeritud ühepoolne piire 1,0m kõrgustest
metallelementidest vahedega 0,2m. Piirde metallelemendid on corten viimistlusega.
Vana-Vaksali tn. poolt kuni trepini on projekteeritud sarnaselt purdele 2,4m laiune laudtee.
Nii trepi kui ka laudtee katteks on mõeldud 50mm paksused liimpuitlauad. Nende paigutus on
näidatud lõigete joonisel. Kõik kandetalad peavad olema immutusklassiga A ja kattelaudis
vähemalt AB.
Purde kohta on koostatud joonised 7.1-7.4 ning 3d vaade arhitektuurses kaustas.
3.9 HALJASTUS
Projektis näidatud teega külgnevad alad tuleb haljastada kasvumulla ja
murukülviga.Haljasalad rajada 10cm paksusele kasvupinnasele. Ehitustööde käigus rikutud
või kahjustatud haljasalad tuleb samuti taastada.
Istutuste paiknemine ja liigiline koosseis on käsitletud arhitektuurse osa kaustas ja teeprojekti
lisas.
3.10 VÄIKEVORMID
Väikevormide hulka kuuluvad pingid, lamamistoolid, kiiged, rattahoidjad, prügikastid,
lillepotid ning ratta varjualune. Väikevormide asukohad on antud teede osa asendiplaanidel
ning eraldi konstruktsiooni joonistena. Projekti lisas on antud tootjapoolsed joonised toodete
ankurdamiseks katendi või pinnase sisse. Väikevormide tüübid, kirjeldused koos
pildimaterjaliga on käsitletud projekti arhitektuurses osas (Kaust 1).
3.11 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS
Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada.
Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada
tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel.
Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema
kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada
kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis kaevetööd
teostada käsitsi.
Ehituskaevik tuleb piirata pideva vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma
koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms) võib olla hoiatav eesmärk näiteks
ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika
läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise. Aia eemaldamine on lubatud
peale ehituskaeviku tagasitäitmist kuni maapinnani.
Kaevetööd liinirajatiste kaitsetsoonis on lubatud peale kooskõlastamist Elektrilevi AS -ga.
Liini kaitsetsoonis tööde teostamiseks vajaliku loa taotlus tuleb esitada kaablivaldajale 10
päeva enne tööde algust.Ilma elektrivõrgu poolse loata on jõukaablite kaitsetsoonis töötamine
keelatud.
Projekteeritud tee telg, ristmikud,äärekivid ja kaevud märkida välja vastavaid litsentse omava
geodeesia firma poolt.
Tööde läbiviimisel arvestada “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” (RTL 2003, 54, 779).
Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutab ehitaja. Enne ehitustööde alustamist tuleb
ehitajal koostada ehitusaegse liikluskorralduse skeemi, mis kooskõlastada Viljandi
linnavalitsuse liikluskorralduse spetsialistiga.
Ehitaja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis
piirnevad ehitusobjektiga.
Ehitajal tuleb arvestada muinsuskaitse eritingimuste nõuetega:
• Ehitustööde käigus teostada Viljandi linna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis
arheoloogilised uuringud ja kooskõlastada need Muinsuskaitseametiga
• Ehitustöödele tuleb tagada muinsuskaitseline järelevalve selleks tegevusluba omava
spetsialisti poolt. Muinsuskaitseline järelevalve teostab peale ehitustööde lõppu
järelevalve aruande ja esitab selle Muinsuskaitseametile.
• Võimalikud pinnasest välja tulevad keskaegsed rajatised tuleb säilitada omal kohal.
Võimalikud leiud (arssinakivid, kivipostid, äärekivid, kivist vihmaveerennid jms.)
tuleb käsiteldaval alal uuesti tänavapinnal ära kasutada. Väljatulevad munakivid tuleb
taaskasutada samal alal või teistel Viljandi vanalinna tänavatel, platsidel ja väljakutel.
Koostaja: Arvo Vahtra
Kinnitaja: Vello Sova
TINGMÄRGID
Kinnistu piir
Töömahtude piir
Projekteeritud tee telgjoon
Kesklinn Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi 150x290 (h=12 cm)
Projekteeritud trepiastmed
8 astet 37*13 cm
Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi 150x290 (h=0 cm)
Projekteeritud kõnnitee betoonäärekivi 80x200 (h=0 cm)
KÖ
KA
Tugimüür 1 ST Projekteeritud tee servajooned
LE
1
RI
TN
VI
Projekteeritud nõlv
TN
2. 3
3 .00
5
Projekteeritud restkaev pool-neeluluugiga
3.0
2
3.0
0
0 Tugimüür 2
1.7
3. 0
PA1
0
1 Geoloogilise uuringupunkti asukoht
R3.00 2
Nõlv viia
0
0.0 sujuvalt kokku Hoone sissepääsud
R2
2
4
8.0
0 olemasolevaga
R0.
R1
50
R0.75
.00 .00
R2 R10 Projekteeritud liiklusmärgi post
2
3.0
R1
.00
0
Projekteeritud trepiastmed 30*15 cm
Olemasolev teekattemärgistus
0
R0.5
1.5
0
5.00
R13.00
R3
R1
924
2.50
1
2.50
.00
.50
Projekteeritud teekattemärgistus
R0
R5
R1
R1
.50
.00
.2
5.0
3.25
3.25
0
2.5 0
R6
2.66
0.20
0 PA 2 .00
0
6
5.0
Ø1
PA 4 Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 1
2.75
0.20
3.00
2.80
3.25
3.25
Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 2
2.28
3.25
2.50
3.25
R2
4.2
2
8.0
PA 3
3
0.30
3.25
VAKSAL
1.23
0
3.25
3.25
Ø8.00
3.54
3.52
Projekteeritud betoonkivisillutiskatend Tüüp 1
3
I TN
2.88
2.36
3.00
2.75
PA 2
3.75
R15.00
R13.00
PA 5
VAKSALI TN
Projekteeritud betoonkivisillutiskatend Tüüp 2
4.0
3.25
4
0
R156.75
3.75
2.97
0.80
5.0
Projekteeritud munakividest katend
R12
0
R60
.00
R3
.0
R5
.00
0
2.30
Ümbertõstetav geodeetiline
.00
1
PA 1 punkt nr 561 (kohalik võrk, II järk) Projekteeritud betoonkivisillutiskatendi taastamine
R13.00
3 R3 Projekteeritud haljasalade murukate
R3
3.6
5
0.0
0
Projekteeritud trepiastmed 37*13 cm Projekteeritud haljasalade murukatte taastamine
(olemasoleva trepi pikendamine)
Projekteeritud ülekäiguraja valgusti terasmastil
Varem projekteeritud objektid (I ehitusetapp)
Varem likvideeritud objektid (I ehitusetapp)
Likvideeritavad objektid
Geoalus Autor: Georam OÜ Töö nr: 183/18-16
T
MN
Tellija Töö nimetus Töö nr
A
Viljandi Linnavalitsus Vaksali tänava ja Riia maantee
RII
Linnu 2, Viljandi 71020 ringristmiku projekteerimine 17025
Tiigi 78 Tartu 50410
Registrikood: 12432118
Tel +372 55 671 983
[email protected] Joonise nimetus Joonise nr
www.roadplan.ee
Tegevjuht Riho Milva Asendiplaan (II etapp) 2
Projektijuht Edgar Berman
Projekteerija Markus Toon Staadium Mõõtkava Kuupäev
Põhiprojekt 1:500 14.08.2017
Majandus- ja taristuministri
19.10.2017. a määrus nr 53
„Kohaliku tee ehitamiseks
juhtumipõhise investeeringutoetuse
andmise põhimõtted“
Lisa 2
TRANSIITTEE TOETUSE TAOTLUSE VORM
1. Kohaliku tee kirjeldus koos tee seisundi hinnanguga.
Riigi põhimaantee 92 Tartu – Viljandi – Kilingi – Nõmme läbib Viljandi linna territooriumi
5,02 km lõigu ulatuses. Lõigul asuvad Tartu tänav, Uus tänav, Tallinna tänav, Vaksali tänav ja
Pärnu maantee.
Riigi põhimaantee 92 Viljandi linna territooriumil paiknevast osast on käesolevaks ajaks
rekonstrueeritud Tartu tänava lõik linna piirist kuni Uus tänava alguseni, Uus tänav lõigus Tartu
tänav kuni Allika tänav ning Pärnu maantee täies pikkuses. 2020. aastal rekonstrueeritakse
Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditega Tallinna tänav lõigus Tartu tänav kuni
Vaksali tänav ja Vaksali tänav Tallinna tänavast kuni Vana-Vaksali tänavani ja kohalike teede
juhtumipõhise investeeringutoetuse vahenditega Tallinna tänav Uku tänava ristmikust kuni
Tartu tänava ristmikuni.
Skeemil on sinisega tähistatud Viljandi linna läbival riigi põhimaanteel 92 käesolevaks ajaks
rekonstrueeritud või 2020. aastal töös olevad tänavalõigud.
Taotlusega on hõlmatud Vaksali tänava lõik alates Hariduse tänava ristmikust Köstri
tänava ristmikuni (k.a.) kogupikkusega 425 meetrit.
Vaksali tänav on Viljandi linna üks peatänavaid, mille kaudu sõidetakse Tartu, Pärnu ja
Tallinna suunas. Tänav on kahesuunalise liiklusega. Tänavalõigul on jalgteed ja haljastus
äärekividega eraldatud. Jalgteed paiknevad mõlemal pool tänavat. Tänava laius on 10,5-11,5
meetrit. Paremal pool tänavat paikneb betoonpostidel õhukaabliga tänavavalgustussüsteem.
Tänavalõigul on 3 jalakäijate ülekäigukohta. Puudub ülekäigukoha valgustus, mistõttu ei ole
pimedal ajal tänava ületamine turvaline.
Vaksali tänava rekonstrueerimata lõigul on tänava katteks valdavalt mustkate
(bituumenstabiliseeritud kattega), mis on rahuldavas seisundis, esineb kulutussüvendeid ja
pikirööpaid. Suhteliselt paks (kuni 0,5 m) asfaldikiht viitab korduvatele asfalteerimistele.
Raskendavaks asjaoluks on pinnaste muutlikkus teekatte aluse, täitepinnaste ja mulla leviku
osas. Suur osa pinnastest on külmakerkeohtlikud. Ringliiklussõlme keskosa katteks on
dekoratiivne munakivisillutis.
Vaksali tänava geoloogilised uuringud on teostatud OÜ REI Geotehnika poolt märtsis 2017,
töö nr 4005-17.
Uuringute kohaselt on tänava läbilõige sõidutee osas järgmine:
Kiht 1 – asfalt, keskmiselt 0,50 m, mitmekihiline
Kiht 2 – munakivi 0,1 m, munakivid diameetriga 0-10 cm, peenliiva vahetäitega
Kiht 3 – peenliiv keskmiselt 0,25 m, tihendatud
Kiht 4 – muld keskmiselt 0,3 m, liivane
Kiht 5 – moreen keskmiselt 1,85 m, pruun, vähese kruusaga (ca 10-15%)
Ringliiklussõlme osas on tänava läbilõige järgmine:
Kiht 1 – munakivi 0,25 m, munakivid diameetriga kuni 25 cm, peenliiva vahetäitega
Kiht 2 – kruusliiv keskmiselt 0,3 m
Kiht 3 – moreen keskmiselt 0,55 m, tolmne saviliiv, kruusaga
Kiht 4 – tolmliiv keskmiselt 1,50 m, üksikute kruusteradega
Kiht 5 – peenliiv keskmiselt 0,40 m, veeküllastunud
2013. aastal AS Regio poolt teostatud teede inventariseerimise aruande põhjal oli teekatte
seisukord Vaksali tänava taotlusega hõlmatud lõigus järgmine:
teeosa nr ID TEE NR tänav põikpragu kitsas pikipragu võrkpragu murenemine augud serva defekt lai pikipragu kitsas vuugipragu lai vuugipragu
1 13 8971640 Vaksali tänav 0 1 0 0 0 0 0 31 0
2 89 8971640 Vaksali tänav 0 0 0 0 0 0 0 100 0
3 90 8971640 Vaksali tänav 1 0 0 17 0 0 0 20 0
4 88 8971640 Vaksali tänav 0 0 0 23 0 0 0 0 0
Tänavale tekib tihti ohtlikke löökauke, pragusid ning murenemist. Piisava regulaarsusega
teostatakse tänava pindamistöid ning vajadusel on tänavat asfalteeritud. Arvestades
liiklussagedust, on tekkinud tänavale pikirööpad. Jalakäijate ülekäigurajad ei ole tänavaga
ühes tasapinnas tänaval paiknevate pikirööbaste tõttu, mis raskendavad tänavate ületamist.
Sama aruande põhjal olid teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmise tulemused Vaksali tänava
taotlusega hõlmatud lõigus järgmised:
Temperatuur, C Jõud Läbivajumine, mikromeetrit Min vajalik Mõõdetud Emod-i SCI BDI BCI
Punkti Emod,
Mnt nr STEE Teeosa Kaugus Km Kpv Emod, erinevus arvutatust (piir (piir (piir
nr Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 MPa
MPa % MPa 215) 115) 25)
1 Vaksali 1 1 0 0,000 05.07.13 25,0 22,9 20,7 697 49 418 299 182 139 109 69 47 243 180 35% 63 120 119 22
2 Vaksali 1 1 100 0,100 05.07.13 25,0 21,7 20,5 700 49 326 186 128 110 95 69 52 296 180 65% 116 142 59 17
3 Vaksali 1 1 200 0,200 05.07.13 25,0 21,6 20,2 712 50 547 361 229 188 160 116 92 199 180 11% 19 185 131 24
4 Vaksali 1 1 300 0,300 05.07.13 25,0 22,8 20,4 696 49 734 453 253 189 150 96 70 155 180 -14% -25 285 203 27
5 Vaksali 1 1 400 0,400 05.07.13 25,0 21,2 20,4 696 49 352 206 120 96 80 55 40 278 180 54% 98 148 87 16
2. Üldandmed.
Tabel 1. Üldandmed
Tee number Keskmine Katte
Kohaliku omavalitsuse üksus Tee nimetus Pikkus, m Pindala, m2
laius, m tüüp
8971640
Riigi Asfalt-
VILJANDI LINN Vaksali tänav 1571/ 425 11 17281/4675
põhimaantee betoon
nr 92
3. Liiklussageduse ja täiendava liikluse liiklussageduse andmed.
Tabel 2. Liiklussageduse ja täiendava liikluse liiklussageduse andmed
Kogu liiklussagedus teel Täiendava liikluse liiklussagedus
AKÖL AKÖL
VA ja Info andmete Info andmete
SA AB AR Aasta päritolu kohta SA VA ja AB AR Aasta päritolu kohta
OÜ Stratum OÜ Stratum
2018 liiklusuuring, 2018 liiklusuuring,
10707 1323 - hinnanguline 2141 265 - hinnanguline
Märkus: AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus; SA – sõiduautod; VA – veoautod; AB – bussid; AR
– autorongid. Sõiduki liikide määramisel lähtuda riikliku teeregistri liigitusest ning välja tuua veoautode ja busside
osakaal, mille alla kuuluvad 6–12-meetrised sõidukid, ning autorongide osakaal, mille alla kuuluvad üle
12-meetrised sõidukid.
Vaksali tänava liikluskoormus on kogu linna suurim.
Vaksali tänava liiklussagedus tipptunnil (7:30-8:30). Punasega on näidatud taotlusega hõlmatud
ala.
4. Selgitus, mis põhjustel esineb kohalikul teel täiendav liiklus lisaks kohaliku tähtsusega
liiklusele, ja selgitus, kuidas on antud tee seotud ülejäänud teedevõrguga.
Viljandi linn paikneb Eesti Vabariigi lõunaosas, jäädes riigi põhimaantee 92 Tartu-Viljandi-
Kilingi-Nõmme ja riigi tugimaantee nr 49 Imavere-Viljandi-Nuia ühendavale marsruudile.
Viljandi linn on oluline piirkondlik keskus, kuhu on koondunud suurem osa Viljandi maakonna
töökohtadest ning pakutavatest teenustest.
Viljandi linna liikluse moodustavad linnasisesed korrespondentsid, linna ja tema tagamaa
liiklus ning transiitliiklus. Viljandi linna liikluses on domineerivaks liikluse liigiks
sõiduautoliiklus. Raskeliikluse (veoauto- ja bussiliikluse) osa moodustab keskmiselt kuni 11 %
kogu liiklusvoost.
Linna läbiva transiitliikluse moodustavad ühistranspordi liinide sh. Tallinn-Viljandi-Tallinn ja
Tartu-Pärnu-Tartu Viljandi linnas peatuvad autobussid, turismifirmade Tartu-Pärnu-Tartu
suundadel liikuvad reisibussid ning riigi põhimaanteel 92 ja tugimaanteedel nr 49 Imavere-
Viljandi-Karksi-Nuia, 50 Viljandi tee, 51 Viljandi-Põltsamaa, 52 Viljandi-Rõngu liikuvad
sõiduautod ja kuni 8-tonnise registrimassiga sõidukid. Nende osatähtsus üldisest liiklusvoost
on hinnanguliselt kuni 20 %.
5. Selgitus, kas teest on ümbersõidu kasutamise võimalus.
Ümbersõit Viljandi linnast on tagatud Tallinna, Pärnu, Riia, Valga ja Tartu suunal riigi
tugimaanteede nr 49 Imavere-Viljandi-Nuia, 50 Viljandi tee, 51 Viljandi-Põltsamaa, 52
Viljandi Rõngu ja 53 Laidu tee kaudu. Ümbersõidu võimalus on loodud esmajärjekorras
raskeveokitele, sest neile puudub sissesõidu võimalus linna territooriumile (v.a. raskeveoki loa
olemasolul).
Ümbersõidu võimalust ei kasuta turismifirmade Tartu-Pärnu-Tartu suundadel liikuvad
reisibussid ning Tartu suunalt mööda riigi põhimaanteed 92 Pärnu suunas liikuvad sõiduautod
ja kuni 8-tonnise registrimassiga sõidukid seetõttu, et ümbersõidul pikeneb marsruut ca 5 km
võrra. Samuti asub linna territooriumil suur hulk kaubandus- ja toitlustusasutusi, mida
transiitliiklejad külastavad. Viljandi linnast ümbersõidu marsruudil puuduvad
toitlustusasutused.
6. Selgitus selle kohta, kuidas olukord investeeringu tulemusel paraneb.
Investeeringu tulemusel rekonstrueeritakse Viljandi kesklinnas riigi põhimaantee 92 Tartu-
Viljandi-Kilingi-Nõmme osaks oleva Vaksali tänava 425 meetrine lõik, mille tulemusel muutub
tänav kaasaegseks ja turvaliseks kõigile liiklejatele. Investeeringu tulemusena paraneb tänava
läbilaskevõime ja liiklejate turvalisus.
7. Kirjeldus, milliseid töid planeeritakse ning tööde realiseerimise ajakava.
Käesoleva taotlusega hõlmatud ala on projekteeritud 2 põhiprojektiga:
1) Tinter-Projekt OÜ poolt on 2017. aasta novembris koostatud Viljandi linna Vabaduse
platsi, Vaksali, Vana-Vaksali ja Tasuja puiestee rekonstrueerimise põhiprojekt. Töö nr.
01-17-TP. Projekti koostamisel oli aluseks võetud AT HOME OÜ poolt koostatud
eelprojekt (töö nr. AE17-12) “Viljandi Vabaduse platsi ja kesklinna avaliku ruumi
projekt“, mis valmis arhitektuurikonkursi EV100 raames.
Projektiga on hõlmatud Viljandi kesklinnast Vabaduse plats, Vaksali tänav lõigus
Kauba tänav kuni Paala tee, Vana-Vaksali tänav ja Tasuja puiestee. Käesolev taotlus
hõlmab nimetatud projektist lõiku Vaksali tänavast vahemikus Hariduse tänavast Paala
teeni. Ülejäänud osa projektist realiseeritakse EL Regionaalarengu Fondi vahendite abil
2020. aastal.
2) Roadplan OÜ poolt 2017. aasta augustis koostatud Vaksali tänava ja Riia maantee
ringristmiku põhiprojekt. Töö nr 17025. Põhiprojekt on koostatud kahes etapis, millest
I etapp hõlmab Riia maantee ringristmikku ja Vaksali tänavat ringristmikust kuni Köstri
tänavani. I etapi tööd teostati 2017. aastal. II etapp hõlmab Vaksali tänavat lõigus Köstri
tänava ristmikust Paala teeni. Taotluses sisalduvad nimetatud projekti II etapi tööd.
Skeemil punasega märgitud ala moodustab projekti töömaa.
Taotluse raames rekonstrueeritakse Vaksali tänava 425 meetrine lõigul sõidutee, kõnniteed, 1
bussipeatus, veetrassid, reovee-, sajuvee- ja sidekanalisatsioonisüsteemid ning
tänavavalgustussüsteemid. Uuendatakse Vaksali ja Paala tee ringliiklussõlm.
Põhiprojekti kohaselt jääb Vaksali tänava liikluskorraldus endiseks. Tänavale jääb 1+1
sõidurada laiusega 3,250-3,50 m olenevalt asukohast. Mitmes kohas sõltuvad raja laiused
olemasolevast tänavaruumist ja vasakpöörderadade olemasolust. Tänav saab uue asfaltkatte,
kõnniteed kivisillutise, paigaldatakse uued liikluskorraldusvahendid. Haljasalad ja jalakäijate
alad eraldatakse sõiduteest graniidist äärekiviga. Kogu rekonstrueeritaval tänavalõigul
vahetatakse tänavavalgustus energiasäästlike LED valgustite vastu.
Tööde täpne loetelu ja kirjeldus sisaldub Tinter-Projekt OÜ koostatud põhiprojektis Töö nr 01-
17-TP ja Roadplan OÜ koostatud põhiprojektis Töö nr 17025.
Tööde realiseerimise ajakava:
Hankemenetlus – juuli - august 2020
Ehitustööde teostamine – september 2020 – august 2021
8. Projekti maksumuse ja omafinantseeringu andmed.
Tabel 3. Projekti maksumuse ja omafinantseeringu andmed
Projekti Taotletav Omafinantseering, Omafinantseeringu
kogumaksumus, € summa, € € osakaal, %
1 385 000 969 500 415 500 30
Märkus: kõik maksumused koos käibemaksuga.
Tabel 4. Ehitamise maksumuse jagunemise andmed
Sõidutee ehitamisele kulutatavate Kergliiklustee ehitamisele Tehnovõrkude ehitamisele
vahendite osakaal ehitamise kulutatavate vahendite osakaal kulutatavate vahendite osakaal
kogumaksumusest, % ehitamise kogumaksumusest , ehitamise kogumaksumusest,
% %
75 % 25 %
9. Projekti seotus kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavaga.
Viljandi linna arengustrateegia 2030+ ja arengukava 2020-2025 kohaselt on peatükis
„Hubane ja turvaline Viljandi linn“ arenguvajadustena toodud:
- Tänavate ja ristmike sh peatänavate rekonstrueerimine ja remont.
- Ülekäiguradade ja –kohtade seisukord ning silmatorkavam märgistus.
Sama peatüki tegevuskava meetme 12 Kaasaegse taristu väljaarendamine ühe tegevusena
nähakse tänavate rekonstrueerimise kava elluviimist, mille prioriteediks on suure
liikluskoormusega peatänavate uuendamine.
Viljandi linna tänavate rekonstrueerimise aluseks on Viljandi Linnavolikogu 26. märtsi 2020
otsus nr 175 „Viljandi linna tänavate sõidu- ja kõnniteede ning jalgratta- ja jalgteede
ehitustööde kava aastateks 2020-2025“. Nimetatud otsusega on kinnitatud Viljandi linna
tänavate sõidu-ja kõnniteede ning jalgratta- ja jalgteede ehitustööde kava aastateks, kuid ei
määrata ehitustööde prioriteetsustaset. Kava kohaselt on sõiduteede ning nende juurde
kuuluvate kõnniteede loetelus kajastatud punktina 1.1.34. Vaksali tänav.
10. Teelõigu asukoht kaardil.
Kaardil on sinisega tähistatud Viljandi linna territooriumi läbiv riigi põhimaantee 92 Tartu-
Viljandi-Kilingi-Nõmme ja punasega on tähistatud Vaksali tänava rekonstrueeritava lõigu
asukoht.