dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine kohalike omavalitsuste poole ehitusteatiste teemal

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. juuni 2020
Viit
15-2/2020/3699-1
Registreeritud
2. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Linnade ja Valdade Liit, Põlva Vallavalitsus, Kadrina Vallavalitsus, Setomaa Vallavalitsus, Rõuge Vallavalitsus, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Mulgi Vallavalitsus, Valga Vallavalitsus, Tõrva Vallavalitsus, Kastre Vallavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Tori Vallavalitsus, Saarde Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Häädemeeste Vallavalitsus, Väike-Maarja Vallavalitsus, Viru-Nigula Vallavalitsus, Vormsi Vallavalitsus, Lääne-Nigula Vallavalitsus, Türi Vallavalitsus, Järva Vallavalitsus, Põltsamaa Vallavalitsus, Mustvee Vallavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus, Hiiumaa Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus, Rae Vallavalitsus, Lääne-Harju Vallavalitsus, Kuusalu Vallavalitsus, Jõelähtme Vallavalitsus, Harku Vallavalitsus, Anija Vallavalitsus, Tallinna Linnakantselei, Lääneranna Vallavalitsus, Elva Vallavalitsus, Võru Vallavalitsus, Vinni Vallavalitsus, Viljandi Vallavalitsus, Viimsi Vallavalitsus, Toila Vallavalitsus, Tartu Vallavalitsus, Tapa Vallavalitsus, Räpina Vallavalitsus, Ruhnu Vallavalitsus, Rakvere Vallavalitsus, Raasiku Vallavalitsus, Peipsiääre Vallavalitsus, Otepää Vallavalitsus, Nõo Vallavalitsus, Märjamaa Vallavalitsus, Muhu Vallavalitsus, Luunja Vallavalitsus, Kose Vallavalitsus, Kohila Vallavalitsus, Kiili Vallavalitsus, Kihnu Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Kanepi Vallavalitsus, Kambja Vallavalitsus, Jõhvi Vallavalitsus, Jõgeva Vallavalitsus, Haljala Vallavalitsus, Antsla Vallavalitsus, Võru Linnavalitsus, Viljandi Linnavalitsus, Tartu Linnavalitsus, Sillamäe Linnavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Paide Linnavalitsus, Narva Linnavalitsus, Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Maardu Linnavalitsus, Loksa Linnavalitsus, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Keila Linnavalitsus, Haapsalu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post, Outlook
Funktsioon
15 Ehitusvaldkonna korraldamine
Sari
15-2 Ehitusreeglite ja normiloomega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Raiko Puustusmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎15-220203699-1 02.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc553 KB

Sisu (failidest)

Kohalik omavalitsus [email protected] Meie 02.06.2020 nr 15-2/2020/3699-1 Pöördumine kohalike omavalitsuste poole ehitusteatiste teemal Hea omavalitsuse juht! Euroopa roheline kokkulepe, mida 2019. aasta detsembris Euroopa Komisjoni poolt tutvustati, seab eesmärgiks saavutada Euroopa kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selle kokkuleppe oluline osa on üle-euroopaline hoonete renoveerimise programm, sest hooned on suurim energiatarbijate grupp Euroopa Liidus, moodustades 40% koguenergia lõpptarbimisest Euroopas ja 50% Eestis. Selle programmi peamine eesmärk on tõsta hoonete energiatõhusust läbi täiendava lisarahastuse ja erinevate finantsinstrumentide, mis avaldatakse täpsemalt Euroopa Komisjoni poolt 2020. aasta lõpuks. Euroopa Liidu uuendatud hoonete energiatõhususe direktiiv1 seab eesmärgiks vähendada aastaks 2050 hoonefondi CO2-heidet. Eesti eesmärk kooskõlas Euroopa Liidu kliimapoliitikaga on olemasoleva hoonefondi terviklik rekonstrueerimine energiatõhususe C-klassi tasemele 2050. aastaks, mis tähendab, et hinnatavalt on võimalik vähendada Eesti hoonefondi soojusenergia tarbimist 70% ja elektrienergia tarbimist 20%. Energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks peab rekonstrueerimise keskmine määr olema 3% aastas, et tagada hoonefondi energiakasutuse langus. Arvestades olemasolevate hoonete arvu, juba rekonstrueeritud hoonete osakaalu ja prognoositavat kasutusest väljalangevust vajab rekonstrueerimist ca 100 000 üksikelamut kogupindalaga 14 mln m2, ca 14 000 korterelamut kogupindalaga 18 mln m2 ja ca 27 000 mitteeluhoonet kogupindalaga 22 mln m2. Vabariigi Valitsus eraldas COVID-19 eriolukorrast tulenevalt kortermajade rekonstrueerimiseks 71 miljonit eurot ehk käesoleval aastal konkureeritakse kokku umbes 100 miljoni euro väärtuses toetusrahale, millega on võimalik rekonstrueerida ca 300 korterelamut. Arvestades Eesti hoonete rekonstrueerimise mahtu, seatud eesmärke ja Vabariigi Valitsuse eraldatud vahendeid, on väga oluline kohaliku omavalitsuse koostöö ja regulatiivne toetus oma hoonefondi tõhusaks rekonstrueerimiseks. Kohalike hoonete rekonstrueerimine on laiaulatusliku regionaalse ja sotsiaalse mõjuga, mis mõjutab positiivselt olemasolevat elukeskkonda ja tõstab piirkonna atraktiivsust. Samuti toetavad rekonstrueerimiseks antud täiendavad vahendid COVID-19 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/844 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018L0844&from=EN Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 eriolukorrast tulenevate mõjude leevendamist pakkudes tööd kohalikele ehitajatele ja seotud ettevõtetele. Käesolev pöördumine tehakse eeldusega, et KOKS-i § 6 kohaselt on elamu- ja kommunaalmajandus omavalitsusüksuste ülesanne. Kohaliku omavalitsuse regulatiivne toetus korterelamute rekonstrueerimisel on eelkõige seotud ehitusteatistega. Uus ehitusseadustik jõustus 1.06.2015, mis andis võimaluse ehitada esitades eelnevalt pädevale asutusele ehitusteatise. Ehitisteatis oli uus instrument, leevendamaks ehitamisega seotud haldusmenetluse koormust, aga praktikas ei ole see tänaseni tõhusalt rakendatud. Ehitusloa menetlust ei eristata alati ehitusteatisest, mistõttu ehitisteatist võidakse kohelda sarnaselt ehitusloaga. Ehitusloa menetlus ehitisealune pinnaga üle 60 m2 eluhoone (näiteks korterelamu) puhul, on põhjalikum ja ajakulukam ning selle nõue kehtib hoone rajamisel, laiendamisel üle 33% ja lammutamisel. Eelmainitud eluhoone ümberehitamisel (rekonstrueerimisel) või laiendamisel kuni 33%, kehtib ehitusteatise nõue. Allpool selgitame lühidalt ehitusõigust, ehitusteatise eesmärki ja pädeva asutuse võimalusi ehitusteatistega seoses, et tõhustada korterelamu rekonstrueerimise protsessi algusjärku. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 on igal inimesel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ehk ehitusõiguse mõistes eelkõige oma kinnisasja hoonestamine ehk ehituslik kasutamine. Riigil on kohustus sätestada omalt poolt õiguslik raamistik üksikisiku omandi kaitsmiseks, sätestades normid, mis piiritlevad omaniku ning teiste isikute õigused ja kohustused. Põhiseaduse mõistes on igasugune reeglite kehtestamine kinnisasja kasutamise piiramine ning sellised piirangud peavad olema proportsionaalsed ja põhjendatud. Kui avalikus õiguses ei ole sätteid, mis sätestavad piiranguid konkreetse ehitise suhtes, siis on isikul põhiseaduslik õigus saada pädevalt asutuselt ehitusõigus sellise ehitise ehitamiseks. Eraõiguslikud õigused ja vaidlused tuleb pidada sellest lahus. Ehitusteatis loodi õigussüsteemi, et lihtsamatele ehitamise vormidele tagada kiirem menetlus nii pädevale asutusele kui ka taotlejale. Eesmärk oli anda ka paindlikkust menetluses, sest pädev asutus saab minna teostama ehitise nõuetele vastavuse kontrolli hilisema järelevalve menetluse käigus. Kuna ehitised ja ehitustegevused, mis on ehitusteatisega hõlmatud, on lihtsamad, siis on seadustikus sätestatud lühem ehitamise õigus ehk kuni kaks aastat. Juhul kui see aeg möödub, on taotlejal ehituse jätkamiseks vaja esitada uus ehitusteatis. Esitades ehitusteatise on isikul ooteperioodi möödumisel (10 päeva) õigus ehitada vastav ehitis ning pädeval asutusel on võimalus kaaluda selle 10 päeva jooksul, kas on vaja läbi viia põhjalikum menetlus. Oluline on seejuures ehitisteatise menetluses kohaliku omavalitsuse ehk pädeva asutuse ja ehitisteatise taotleja omavaheline hea ja operatiivne koostöö. Juhul kui viiakse läbi põhjalikum menetlus, siis rakenduvad ehitusloa menetlusreeglid ja pädeval asutusel on võimalus anda välja haldusakt ja seada läbi selle lisatingimused. Juhul kui pädev asutus ei teavita 10 päeva jooksul, et vaja on viia läbi põhjalikum menetlus või ei väljasta järgneva 30 päeva jooksul haldusakti, siis võib asuda ehitama. Nõudeid, mis ei ole kirjas õigusaktis või planeeringus, esitada ei saa. Täiendavaid nõudeid võib ehitisele või ehitamisele esitada pädev asutus (EhS § 36 lõige 5) vajadusega: tagada ehitise või ehitamise ohutus; kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega; esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid; kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Haldusaktile seatud täiendavad tingimused peavad sisaldama põhjendusi täiendavate tingimuste esitamise aluste kohta ning haldusaktist peavad nähtuma haldusorgani kaalutlused. Täiendavate tingimuste esitamata jätmisel jääb pädevale asutusele õigus viia läbi hilisemaid kontrolle järelevalve menetluse käigus. 2 (3) Kokkuvõttes võib ehitusteatise alusel alustada ehitamisega, kui täidetud on järgnevad tingimused:  ehitusteatise esitamisest on möödunud 10 päeva ja kohalik omavalitsus ei ole teavitanud ehitusteatise esitajat vajadusest kontrollida täiendavalt ehitusteatises esitatud andmeid;  kohalik omavalitsus on esitanud haldusakti kontrolli tulemusel esitatavate nõuete kohta;  möödunud on 40 päeva ehitusteatise esitamisest ja kohalik omavalitsus ei ole esitanud haldusakti täiendavate nõuete kohta ega menetlustähtaega pikendanud. Palume arvestada korterelamute rekonstrueerimisega seotud ehitusteatiste toimingutes COVID-19 eriolukorrast tulenevaid mõjusid ning Euroopa Liidu tasandil ja Eestis kokkulepitud eesmärke, mille täitmise üheks eelduseks on korterelamute rekonstrueerimisega seotud kiire ja tõhus haldusmenetlus. Korterelamute rekonstrueerimise tulemusena paraneb kohaliku omavalitsuse elamute kvaliteet, nende ohutus ja seeläbi kohalik elukeskkond, mis ühtlasi toetab Eesti regionaalpoliitiliselt tasakaalustatud arengut. Oleme valmis ka edaspidi kaasa mõtlema erinevate võimaluste leidmiseks kohaliku elamu- ja kommunaalmajanduse tõhusama korraldamise eesmärgil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Rass asekantsler Raiko Puustusmaa 631 3609 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel