dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Avalikes huvides omandatavate kinnisasjade väärtuse määramise metoodikast

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. juuni 2020
Viit
1.10-18/20-0082/2733-3
Registreeritud
2. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-18 Riigivara omandamisega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-18/20-0082
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎1.10-1820-00822733-3 02.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc496 KB

Sisu (failidest)

Teie 27.04.2020 nr 1-17/20/1880 Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 02.06.2020 nr 1.10-18/20-0082/2733- Narva mnt 7a 3 15172, Tallinn Avalikes huvides omandatavate kinnisasjade väärtuse määramise metoodikast Austatud härra Münt Keskkonnaministeerium (edaspidi: KeM) soovis teada, millist metoodikat kasutavad avalikes huvides omandatavate kinnisasjade väärtuse hindamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi: MKM) ja tema valitsemisala asutused, millised probleemid on praktikas ilmnenud ning kas MKM näeb vajadust ühtse praktika rakendamiseks. MKM on üldjuhul enda valitsemisel olevad maaüksused andnud valitsemisala asutuste käsutusse (peamiselt Maanteeamet), kes viivad ise läbi menetlusi kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi: KAHOS) alusel. Rail Baltica raudtee ehitamiseks vajalike maade omandamise on MKM volitanud Maa-ametile. Vastame all Teie küsimustele esitamise järjekorras, eristades Maanteeameti praktikat ning MKMile Rail Baltic meeskonna kaudu teadaolevat Maa-ameti praktikat. 1. Millist metoodikat avalikes huvides omandatavate kinnisasjade väärtuse hindamiseks Teie (sh Teie haldusala valitsusasutused) kasutate? 1.1. Maanteeamet tellib ca 80% juhtumitel hinnatavate kinnisasjade hindamisaruande hüvitisväärtuse leidmiseks riigihanke teel, lähtudes KAHOS § 12 lg 2 kehtestatud nõuetest. Esitatavad tingimused: 1) töövõtja lähtub Eesti vara hindamise standardist EVS 875, KAHOSest ning muudest asjakohastest õigusaktidest; 2) hindajal peab olema kutsetunnistus (tase 7) või sellega võrdne varem välja antud kutsetunnistus; 3) hindaja kohustub hinnatavate kinnisasjade omanikega (või esindajatega) kontakteeruma ning informeerima omanikke hindamise läbiviimisest, samuti koguma kinnisasja omanikult asjakohast infot ja selgitusi kinnisasja väärtust mõjutavate asjaolude kohta (muude hüvitamist vajavate tingimuste nagu rendi/üürilepingud, toetused, metsa raadamine jms info), mis peab kajastuma hindamisaruandes ning vajadusel andma omanikule selgitusi hüvitusväärtuse kohta; 4) hindaja peab hinnangus välja tooma väärtuse liigi, mis hindaja hinnangul kõige paremini iseloomustab selle konkreetse kinnisasja (äralõike) võõrandamisel tekkiva kahju olemust Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 ja suurust; 5) hindaja peab hindamisaruandes põhjendama väärtuse liigi valikut ja hindamismeetodite valikut. Kui hindajal puudub piisav pädevus kõigi hindamisele kuuluvate kinnisasja oluliste osade ja päraldiste hindamiseks, kohustub töövõtja kaasama pädevaid erapooletuid eksperte. 1.2. MKMile teadaolevalt on Maa-amet Rail Baltica maade omandamise raames ca pooltel juhtudel tellinud väärtuse määramiseks hindamise kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse. Metsaga kinnisasjade väärtuse määramisel (senise praktika kohaselt ca 40% juhtudest) on Maa-amet lähtunud looduskaitseseaduse (LKS) alusel kinnitatud hindamismetoodikast. Seda hindamismetoodikat on täpsustatud Maa-ameti peadirektori 1. juuli 2019 aasta käskkirjaga nr 1-1/19/160 kinnitatud juhendis https://www.maaamet.ee/sites/default/files/content- editors/maa_hindamine/hindamise_juhendi_uus_terviktekst_uus.pdf. Väikesel arvul juhtudel määrab Maa-amet Rail Baltic maade omandamisel maa väärtuse maakatastriseaduse § 9 lõike 21 alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel või rakendab KAHOSe kohast kiirmenetlust, kus hindamistoimingut läbi ei viida. 2. Kui kasutate kinnisasjade väärtuse hindamisel LKS § 20 alusel kehtestatud metoodikat, kas ja milliste erisustega Teie metoodikat rakendate? 2.1. Maanteeamet ei ole KAHOSe alusel omandatud maade hindamisel kasutanud LKS § 20 alusel kehtestatud metoodikat. 2.2. MKMile teadaolevalt kasutab Maa-amet Rail Baltica projektis LKS § 20 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määruses nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ (edaspidi määrus nr 242) § 72 punktides 1, 4, 6, 9, 10, 11, 12 ja 13 ning lisades 1-6 kirjeldatud kasvava metsa väärtuse määramise metoodikat selle erinevusega, et kui kasvava metsa väärtuse määramise hetkel metsamaterjali eelneva aasta keskmised hinnad ületavad kolme eelneva aasta sortimentide keskmisi hindu, siis kasutatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse avaldatud kinnisasja hindamisele eelneva aasta vastava metsamaterjali (sortimentide) müügi tehingute hindade aritmeetilist keskmist. 3. Milliseid probleeme kinnisasjade väärtuse hindamise metoodikaga seoses on praktikas ilmnenud? 3.1. Maanteeamet kasutab eriti KAHOSe kiirmenetluses pakkumiste tegemiseks ka Maa-ameti avaliku kinnisvara statistikat, mis aga on väga ebamäärase täpsusega. Maanteeameti tööd lihtsustaks oluliselt ja võimaldaks rahalisi vahendeid kokku hoida, kui tema menetlejatel oleks sarnaselt kutseliste hindajatega ligipääs Maa-ameti tehingute andmebaasile, mille põhjal oleks võimalik oluliselt täpsemalt määrata KAHOSe alusel omandatava äralõike eeldatavat maksumust. Hetkel tellitakse riigihankega töö hindajalt, kes kasutab tasu eest sama keskkonda tehingute võrdluseks ja hindade määramiseks. Maanteeamet on küsinud Maa-ametilt ka hinnangut maatüki maksumuse kohta, kuid enamasti jääb see saamata, kuna üldjuhul ei ole Maanteeameti poolt soovitud äralõiked maatulundusmaa sihtotstarbega ja Maa-ametis puudub töötajate ressurss, kes saaks anda 2 (4) nimetatud hinnangu. 3.2. MKMi teada näevad nii Maanteeamet kui Maa-amet probleeme metsaga kinnistute hindamises. 3.2.1. Juhul, kui on äralõikel metsa, on Maanteeamet lisanud hindamisaruannete tellimuse nõuetesse, et hindaja peab vajadusel kaasama metsaeksperte või muid vajalikke eksperte. Sellega aga on probleeme, kuna metsaeksperdid ei oska (või on selleks mõni muu põhjus) anda hinnangut kasvava metsa ja selle tuleviku väärtuse kohta. Samuti on probleemiks äralõiked, millel kasvavad üksikud puud. Maanteeamet soovib kasutada metsaga kinnisasjade väärtuse määramiseks LKS alusel kehtestatud metoodikat ja Maa-ameti juhendit, kuid tal puudub vastav arvutusprogramm. Võimalusel sooviks Maanteeamet nimetatud programmiga tutvuda ning seda kasutada, et Rail Baltica maade omandamisel ja maanteede ehituseks maade omandamisel hinnataks metsa ühtsetel alustel. 3.2.2. Metsaga kinnistute hindamisel on probleeme tekkinud ka Maa-ametil Rail Baltica maade omandamisel. Mitmel Rail Baltica juhtrühma koosolekul, kus on arutatud maade omandamisega seotud probleeme, on tõstatatud metsakinnistute hindamise küsimused. Neil kohtumistel on Maa-amet selgitanud, et kasutab kasvava metsa väärtuse hindamisel looduskaitseseaduse alusel kehtestatud hindamise metoodikat ja käesoleva kirja punktis 1.2 nimetatud juhendit ning võtab väärtuse määramisel lähteandmetena aluseks kolme aasta asemel ühe aasta tagused hinnad, kuna need peegeldavad paremini metsa turuväärtust tehingu tegemise hetkel. MKM toetab põhimõtteliselt Maa-ameti lähenemist lähtuda kasvava metsa hindamisel LKS metoodikast ning Maa-ameti peadirektori kinnitatud juhendist. MKM soovib, et Rail Baltica maade omandamisel oleks isikutele tagatud hüvitise maksmine, mis ühtlasi peegeldaks asja õiglast hinda. Arvestades Rail Baltica projekti tööde ja maade omandamise ajakriitilisust ja toimingute keerukust (sh maakorraldus ja kinnisasjade vahetamine), on äärmiselt oluline, et menetluse läbiviijal ehk Maa-ametil säiliks endal võimalus hindamistoimingu läbiviimiseks ning et Maa-amet ei peaks kõiki hindamisi kutselistelt hindajatelt tellima. Viimati nimetatu venitaks oluliselt Rail Baltica projekti ning tõstaks põhjendamatult ka seotud kulusid. MKM viitab siinkohal, et Maa-ametile sarnast metsaga kinnistute hindamise metoodikat soovib kasutada ka Maanteeamet. 4. Kas näete vajadust kehtestada KAHOS-e alusel eraldi metoodika kinnisasjade väärtuse hindamiseks? MKM peab vajalikuks hindamise õigusliku regulatsiooni korrastamist ning pooldab KAHOSe alusel eraldi hindamisaluste kehtestamist. Erilist tähelepanu vajab metsaga kinnistute hindamine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler 3 (4) Koopia: Maanteeamet Kristel Marksalu 5100902 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel