Teie 27.04.2020 nr 1-17/20/1880
Keskkonnaministeerium
[email protected] Meie 02.06.2020 nr 1.10-18/20-0082/2733-
Narva mnt 7a 3
15172, Tallinn
Avalikes huvides omandatavate kinnisasjade
väärtuse määramise metoodikast
Austatud härra Münt
Keskkonnaministeerium (edaspidi: KeM) soovis teada, millist metoodikat kasutavad avalikes
huvides omandatavate kinnisasjade väärtuse hindamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi: MKM) ja tema valitsemisala asutused, millised
probleemid on praktikas ilmnenud ning kas MKM näeb vajadust ühtse praktika rakendamiseks.
MKM on üldjuhul enda valitsemisel olevad maaüksused andnud valitsemisala asutuste käsutusse
(peamiselt Maanteeamet), kes viivad ise läbi menetlusi kinnisasja avalikes huvides omandamise
seaduse (edaspidi: KAHOS) alusel. Rail Baltica raudtee ehitamiseks vajalike maade omandamise
on MKM volitanud Maa-ametile. Vastame all Teie küsimustele esitamise järjekorras, eristades
Maanteeameti praktikat ning MKMile Rail Baltic meeskonna kaudu teadaolevat Maa-ameti
praktikat.
1. Millist metoodikat avalikes huvides omandatavate kinnisasjade väärtuse hindamiseks Teie
(sh Teie haldusala valitsusasutused) kasutate?
1.1. Maanteeamet tellib ca 80% juhtumitel hinnatavate kinnisasjade hindamisaruande
hüvitisväärtuse leidmiseks riigihanke teel, lähtudes KAHOS § 12 lg 2 kehtestatud nõuetest.
Esitatavad tingimused:
1) töövõtja lähtub Eesti vara hindamise standardist EVS 875, KAHOSest ning muudest
asjakohastest õigusaktidest;
2) hindajal peab olema kutsetunnistus (tase 7) või sellega võrdne varem välja antud
kutsetunnistus;
3) hindaja kohustub hinnatavate kinnisasjade omanikega (või esindajatega) kontakteeruma
ning informeerima omanikke hindamise läbiviimisest, samuti koguma kinnisasja
omanikult asjakohast infot ja selgitusi kinnisasja väärtust mõjutavate asjaolude kohta
(muude hüvitamist vajavate tingimuste nagu rendi/üürilepingud, toetused, metsa
raadamine jms info), mis peab kajastuma hindamisaruandes ning vajadusel andma
omanikule selgitusi hüvitusväärtuse kohta;
4) hindaja peab hinnangus välja tooma väärtuse liigi, mis hindaja hinnangul kõige paremini
iseloomustab selle konkreetse kinnisasja (äralõike) võõrandamisel tekkiva kahju olemust
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
ja suurust;
5) hindaja peab hindamisaruandes põhjendama väärtuse liigi valikut ja hindamismeetodite
valikut. Kui hindajal puudub piisav pädevus kõigi hindamisele kuuluvate kinnisasja
oluliste osade ja päraldiste hindamiseks, kohustub töövõtja kaasama pädevaid erapooletuid
eksperte.
1.2. MKMile teadaolevalt on Maa-amet Rail Baltica maade omandamise raames ca pooltel
juhtudel tellinud väärtuse määramiseks hindamise kutsetunnistusega hindajalt, kellel on
kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse. Metsaga kinnisasjade väärtuse
määramisel (senise praktika kohaselt ca 40% juhtudest) on Maa-amet lähtunud
looduskaitseseaduse (LKS) alusel kinnitatud hindamismetoodikast. Seda hindamismetoodikat
on täpsustatud Maa-ameti peadirektori 1. juuli 2019 aasta käskkirjaga nr 1-1/19/160 kinnitatud
juhendis https://www.maaamet.ee/sites/default/files/content-
editors/maa_hindamine/hindamise_juhendi_uus_terviktekst_uus.pdf.
Väikesel arvul juhtudel määrab Maa-amet Rail Baltic maade omandamisel maa väärtuse
maakatastriseaduse § 9 lõike 21 alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete
ja turuanalüüsi alusel või rakendab KAHOSe kohast kiirmenetlust, kus hindamistoimingut läbi ei
viida.
2. Kui kasutate kinnisasjade väärtuse hindamisel LKS § 20 alusel kehtestatud metoodikat, kas
ja milliste erisustega Teie metoodikat rakendate?
2.1. Maanteeamet ei ole KAHOSe alusel omandatud maade hindamisel kasutanud LKS § 20 alusel
kehtestatud metoodikat.
2.2. MKMile teadaolevalt kasutab Maa-amet Rail Baltica projektis LKS § 20 lõike 3 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määruses nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti
sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning
kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist
oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ (edaspidi määrus nr
242) § 72 punktides 1, 4, 6, 9, 10, 11, 12 ja 13 ning lisades 1-6 kirjeldatud kasvava metsa
väärtuse määramise metoodikat selle erinevusega, et kui kasvava metsa väärtuse määramise
hetkel metsamaterjali eelneva aasta keskmised hinnad ületavad kolme eelneva aasta
sortimentide keskmisi hindu, siis kasutatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse avaldatud
kinnisasja hindamisele eelneva aasta vastava metsamaterjali (sortimentide) müügi tehingute
hindade aritmeetilist keskmist.
3. Milliseid probleeme kinnisasjade väärtuse hindamise metoodikaga seoses on praktikas
ilmnenud?
3.1. Maanteeamet kasutab eriti KAHOSe kiirmenetluses pakkumiste tegemiseks ka Maa-ameti
avaliku kinnisvara statistikat, mis aga on väga ebamäärase täpsusega. Maanteeameti tööd
lihtsustaks oluliselt ja võimaldaks rahalisi vahendeid kokku hoida, kui tema menetlejatel oleks
sarnaselt kutseliste hindajatega ligipääs Maa-ameti tehingute andmebaasile, mille põhjal oleks
võimalik oluliselt täpsemalt määrata KAHOSe alusel omandatava äralõike eeldatavat
maksumust. Hetkel tellitakse riigihankega töö hindajalt, kes kasutab tasu eest sama keskkonda
tehingute võrdluseks ja hindade määramiseks.
Maanteeamet on küsinud Maa-ametilt ka hinnangut maatüki maksumuse kohta, kuid enamasti
jääb see saamata, kuna üldjuhul ei ole Maanteeameti poolt soovitud äralõiked
maatulundusmaa sihtotstarbega ja Maa-ametis puudub töötajate ressurss, kes saaks anda
2 (4)
nimetatud hinnangu.
3.2. MKMi teada näevad nii Maanteeamet kui Maa-amet probleeme metsaga kinnistute
hindamises.
3.2.1. Juhul, kui on äralõikel metsa, on Maanteeamet lisanud hindamisaruannete tellimuse
nõuetesse, et hindaja peab vajadusel kaasama metsaeksperte või muid vajalikke eksperte.
Sellega aga on probleeme, kuna metsaeksperdid ei oska (või on selleks mõni muu põhjus)
anda hinnangut kasvava metsa ja selle tuleviku väärtuse kohta. Samuti on probleemiks
äralõiked, millel kasvavad üksikud puud.
Maanteeamet soovib kasutada metsaga kinnisasjade väärtuse määramiseks LKS alusel
kehtestatud metoodikat ja Maa-ameti juhendit, kuid tal puudub vastav arvutusprogramm.
Võimalusel sooviks Maanteeamet nimetatud programmiga tutvuda ning seda kasutada, et
Rail Baltica maade omandamisel ja maanteede ehituseks maade omandamisel hinnataks
metsa ühtsetel alustel.
3.2.2. Metsaga kinnistute hindamisel on probleeme tekkinud ka Maa-ametil Rail Baltica maade
omandamisel. Mitmel Rail Baltica juhtrühma koosolekul, kus on arutatud maade
omandamisega seotud probleeme, on tõstatatud metsakinnistute hindamise küsimused.
Neil kohtumistel on Maa-amet selgitanud, et kasutab kasvava metsa väärtuse hindamisel
looduskaitseseaduse alusel kehtestatud hindamise metoodikat ja käesoleva kirja punktis 1.2
nimetatud juhendit ning võtab väärtuse määramisel lähteandmetena aluseks kolme aasta
asemel ühe aasta tagused hinnad, kuna need peegeldavad paremini metsa turuväärtust
tehingu tegemise hetkel.
MKM toetab põhimõtteliselt Maa-ameti lähenemist lähtuda kasvava metsa hindamisel
LKS metoodikast ning Maa-ameti peadirektori kinnitatud juhendist. MKM soovib, et Rail
Baltica maade omandamisel oleks isikutele tagatud hüvitise maksmine, mis ühtlasi
peegeldaks asja õiglast hinda. Arvestades Rail Baltica projekti tööde ja maade omandamise
ajakriitilisust ja toimingute keerukust (sh maakorraldus ja kinnisasjade vahetamine), on
äärmiselt oluline, et menetluse läbiviijal ehk Maa-ametil säiliks endal võimalus
hindamistoimingu läbiviimiseks ning et Maa-amet ei peaks kõiki hindamisi kutselistelt
hindajatelt tellima. Viimati nimetatu venitaks oluliselt Rail Baltica projekti ning tõstaks
põhjendamatult ka seotud kulusid.
MKM viitab siinkohal, et Maa-ametile sarnast metsaga kinnistute hindamise metoodikat
soovib kasutada ka Maanteeamet.
4. Kas näete vajadust kehtestada KAHOS-e alusel eraldi metoodika kinnisasjade väärtuse
hindamiseks?
MKM peab vajalikuks hindamise õigusliku regulatsiooni korrastamist ning pooldab KAHOSe
alusel eraldi hindamisaluste kehtestamist. Erilist tähelepanu vajab metsaga kinnistute hindamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
3 (4)
Koopia: Maanteeamet
Kristel Marksalu
5100902
[email protected]
4 (4)