Rahandusministeerium
Meie: 02.06.2020
nr 7-5.6/20-01286-2
Kirja edastamine
Edastan Riigikantseleisse saabunud avaliku pöördumise Enefit282 õlitehase ehitusloa
peatamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium
Sotsiaalministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: Laura Kuusk <
[email protected]>
Sent: Monday, June 1, 2020 2:58 PM
To: Riigikantselei <
[email protected]>
Subject: Avalik kiri õlitehase ehitamise peatamiseks
Avalik kiri õlitehase ehitamise peatamiseks
Eesti elanike tuleviku ja terve elukeskkonna nimel pöördume Eesti Vabariigi valitsuse poole palvega
peatada uue Enefit282 õlitehase ehitusluba ja riigipoolne toetus selle ehitamisele.
Näeme Eesti tulevikku teadmistepõhise ökoriigina, kus kaasaegsed tehnoloogiad ja innovaatilised
lahendused toetavad tervislikku, jätkusuutlikku ja liigirohket elukeskkonda. Tahame hoida meile paljuski
loomupärast loodust hindavat eluviisi. Soovime, et kõigile Eesti elanikele oleks tagatud puhas vesi, puhas
õhk ja puhas maa. Seetõttu ootame, et riik toetaks ja arendaks lahendusi, mis võimaldaksid kindlustada
järeltulevatele põlvedele elamisväärse keskkonna ning riigina saavutada süsinikuneutraalsuse – see
tähendab, et meie kollektiivne kasvuhoonegaaside tootmine ei ületaks süsiniku sidumist, mida põhiliselt
teevad meie metsad ja sood.
Tulles ühest kriisist välja, seisame silmitsi teise, märksa eksistentsiaalsema kriisiga. Kliimamuutus
mõjutab juba praegu kogu maailma ekstreemsete ilmastikuoludega. Näeme selgelt, et Eesti ei ole nendest
mõjudest puutumata. Milliseid investeeringuid me sellises olukorras teeme? Senised rahvusvahelised
kliima- ja keskkonnaalased kokkulepped näitavad selgelt suunda, kuhu maailm liigub.
Eriolukorra varjus võttis EV valitsus 27. märtsil vastu otsuse toetada uue õlitehase ehitust 125 miljoni
euroga. Investeering, millega paralleelselt arutatakse ka uue eelrafineerimistehase rajamise plaane,
panustab jätkuvalt Eesti põlevkivitööstusesse, mis on niigi muutnud meid Euroopas üheks kõige kõrgema
süsinikuemissiooniga riigiks elaniku kohta. Seega on investeering otseses vastuolus Euroopa Liidu
kliimakaitse strateegiaga, olgugi et peaminister Jüri Ratas on avalikult lubanud investeeringuid
kliimamuutuse pidurdamiseks.
Uue õlitehase rajamisega rikutakse EV Põhiseaduse paragrahvi 5, mille kohaselt Eesti loodusvarad ja
loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Õlitehase rajamine on vastuolus
säästva arengu eesmärkide ja Pariisi kliimaleppega võetud kohustustega, tekitades paratamatult
küsimuse, milleks investeerida eilsesse päeva.
Õlitehase näol on tegemist maksumaksja raha investeerimisega pikaks ajaks väga riskantsesse projekti.
Nafta hind võib lühiajaliselt olla väga heitlik, mida ilmestas hästi ka järsk toornafta hinna langus
koroonakriisi ajal. Põlevkivist õli tootmine ei pruugi olla ka pikas perspektiivis majanduslikult tasuv. Ühest
küljest muutub põlevkivi kaevandamine Eesti palgataseme tõusu ja järjest keerulisematest leiukohtadest
kaevandamise tõttu kallimaks. Teisalt valitseb suur määramatus fossiilsete kütuste tootmise tulevase
maksustamise osas, mis ei sõltu tingimata meist. Elektri tootmine põlevkivist on juba kaotanud
konkurentsivõime süsinikuheitme kaubanduse tingimustes. Sama võib juhtuda ka põlevkiviõliga.
Lisaks ei ole siiani tõestatud, et uus põlevkiviõlitehas ei kahjusta idavirumaalaste elukeskkonda. Pigem
võib arvata, et uue tehase rajamine sarnaselt kogu põlevkivitööstuse sektoriga pidurdab piirkonna
sotsiaalset ja majanduslikku arengut, süvendab looduskeskkonna hävimist ja Ida-Virumaa elanike õhu ja
vee kvaliteedi halvenemist (sellest annavad tunnistust Tervise Arengu Instituudi, Praxise jt. läbi viidud
põlevkivisektori tervisemõjude korduvad uuringud). Teame, et juba praegu on Ida-Virumaa elanike tervis
halvem kui Eestis keskmiselt. Ida-Virumaa kahtlemata vajab uusi investeeringuid ja töökohti, kuid mitte
selliseid, mis panustavad põlevkivitööstusse, mis moodustab suure osa Eesti kasvuhoonegaaside heitest
ning pole eelkirjeldatud põhjustel jätkusuutlik ega majanduslikult põhjendatud. Eesti vajab investeeringuid
põlevkivitööstuses töötavate inimeste ümberõppeks ja uute töökohtade loomiseks mittefossiilsetel kütustel
põhinevas energeetikas või muus jätkusuutlikus valdkonnas. Valitsuse ülesanne on töötada välja
strateegia, kuidas piirkonna elu fossiilkütustest järk-järgult loobudes õiglaselt ümber kujundada: kõnealust
125 miljonit eurot võiks kasutada just selleks. Nii nagu koroonakriisi lahendamiseks kutsuti kokku
ekspertide komisjon, tuleb ekspertide kompetentsi kasutada siingi, et leida olukorrale optimaalne
lahendus.
ÜRO kliimapaneeli raporti järgi tuleb maailma majanduse toimimist vältimatult muuta, et ära hoida
kliimamuutuse katastroofilisi tagajärgi. Seisame oluliste otsuste lävel, millest sõltub inimelu võimalikkus
juba mõne kümnendi pärast. Riigikantselei poolt 2019. aastal tellitud Stockholmi Keskkonnainstituudi
uuringus tõdetakse, et “mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ning meetmete
rakendamisega alustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse eesmärgi ja üldse
kasvuhoonegaaside (KHG) heite ulatusliku vähendamise saavutamine kujuneb”. Koroonakriisi üks
õppetunde on olnud, et mistahes kriisi poolt peale sunnitud kiired muudatused mõjutavad väga paljude
inimeste elu väga rängalt. Selle asemel, et süvendada järgmise kriisi tõsidust, peaksime tegema kõik, et
kriisi ära hoida.
On selge, et vajalike struktuursete muutuste läbiviimine pole lihtne. Just seepärast nõuamegi tungivalt, et
Eesti Vabariigi Valitsus järgiks oma tegudes rahvusvahelisi kokkuleppeid ning suhtuks meie ja tulevaste
põlvkondade elukeskkonda vastutustundlikult. Soovime, et Eesti liiguks kiiresti edasi suunas, mis
muudaks ta oma innovaatiliste lahenduste ja tasakaalustatud keskkonnapoliitikaga eeskujuks kogu
maailmale. Õlitehase rajamise lühinägelikust plaanist loobumisega on valitsusel võimalik näidata oma
vastutust siinse elukeskkonna tuleviku suhtes. Meie aeg vältida kõige katastroofilisemat stsenaariumi
hakkab otsa saama.
Alla kirjutanud:
Laura Kuusk
Terje Toomistu
Maarja Kangro
Hasso Krull
Kiwa
Piret Karro
Minna Hint
Liis Jõhvik
Margus Vihalem
Anne Kull
Siim Preiman
Margit Säde
Pire Sova
Ene-Liis Semper
Sigrid Viir
Jaanus Samma
Marika Agu
Piret Räni
Ivo Upan
Mihkel Kunnus
Anneli Palo
Roman Fokin (P.I.Filimonov)
Olga Temnikova
Kristjan Mändmaa
Gea Kangilaski
Jaan Tootsen
Daniele Monticelli
Priit Tender
Heli Piisang
Aet Annist
Kajar Pruul
Rein Kuresoo
Kristel Vilbaste
Kirke Kangro
Kaspar Kurve
Rein Raud
Marika Alver
Jüri Kolk
Anastassia Tuuder
Camille Laurelli
Marek Tamm
Katarina Meister
Nika Kalantar
Merle Tank
Maris Jõgeva
Tanel Rander
Maiu Lauring
Martin A. Noorkõiv
Kadri-Ann Sumera
Peeter Laurits
Margus Ott
Aleksander Laane
Indrek Vainu
Anna Vainu
Kadri Aavik
Jaan Tätte (juunior)
Reet Varblane
Marge Monko
Lisette Kampus
Aveliina Helm
Marko Kaasik
Maria Kapajeva
Madis Ligema
Anneli Kuusk
Laura Põld
Katrin Hallas
Kristel Habakukk
Teele Pehk
Indrek Koff
Johannes Säre
Jürgen Rooste
Grete Arro
Maris Hellrand
Darja Popolitova
Indrek Köster
Berk Vaher
Tatjana Kozlova-Johannes
Marta Vaarik
Aro Velmet
Francisco Martínez
Corina L. Apostol
Indrek Mesikepp
Jaan Kangilaski
Henri Hütt
Märt-Matis Lill
Elin Sütiste
Eva-Maria Sumera
Kairi Niinepuu-Mark
Risto Bakhoff
Kaili Preismann
Helena Tulve
Laura Kuusk
Dotsent /Associate professor
Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts
Põhja pst 7, Tallinn
+37255584609
www.artun.ee