ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Riigikontroll
Taavi Aas Juurdepääsupiirang 1.06.2020 - 1.07.2020
Majandus- ja Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2
Kommunikatsiooniministeerium
1.06.2020 nr 1-5/20/1003
Rail Balticu Eesti osa vahearuandest
Austatud majandus- ja taristuminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda
arvamiseks Rail Balticu Eesti osa vahearuande. Riigikontrolli hinnangul peaks sedavõrd
suuremahulise projekti aruanne andma sisukama ülevaate projekti hetkeseisust , selle kulgemisest
ja riskidest. Aruandes on üsna põhjalikult käsitletud 2019. aasta tegevusi ning 2020. aastal
käivitatavaid töid, kuid otsustajate ja avalikkuse jaoks on oluline saada aruandest infot ka projekti
üldise seisundi kohta. Riigikontrolli hinnangul on vajalik, et aruandes oleks kajastatud muu hulgas
järgmine info:
1. Projekti üldine seis, sealhulgas info ja hinnang projekti ajakavas ning eelarves püsimise
kohta.
2. Elluviidud tegevused, sealhulgas info selle kohta, kas need on ellu viidud kokk ulepitud
ajakava ja eelarve järgi ning kokku lepitud mahus.
Aruandes on projekti kulutuste kohta välja toodud, et senine investeeringute ja kulude maht on
olnud 38 miljonit eurot ja on esitatud info selle kohta, kui palju on eri aastatel raha kasutatud.
Aruandes puudub aga info selle kohta, millised tegevused (kas või üldistatult) on ellu viidud ning
kas need on ellu viidud kokku lepitud eelarve ja ajakava kohaselt ning planeeritud mahus. Näiteks
on aruandes pikemalt räägitud küll maade omandamise protsess ist – märgitud on lõpptähtaeg, kuid
puudub info, kas liigutakse vajalikus tempos ja kokkulepitud ajagraafikus.
3. Kavandatavad tegevused (tegevused olemasoleva rahastuse lõikes ning üldistatult kuni
projekti lõpuni), sealhulgas info nende elluviimise ajaka va, eelarve ja eeldatava panuse
kohta riigieelarvest, samuti ELi kaasrahastuse kohta.
Aruandes ei ole välja toodud tegevusi projekti lõpuni. Projekti kulgemise kohta saaks anda
sisulisema ülevaate, kui aruandes oleks välja toodud tegevused (üldistatult näi teks ehituse,
uuringute jm kohta) projekti lõpuni koos eelarve ja esialgse ajakavaga (näiteks lõikude ja
suuremate objektide kaupa).
Aruandes ei ole välja toodud tegevuste eelarvet projekti lõpuni, sealhulgas kavandatavat koormust
riigieelarvele. Aruandes on välja toodud, et CEF VI taotlusvooru Eesti osa taotluses on ligikaudu
100 miljonit eurot, kuid puudub info, kui suur on lisaraha vajadus järgnevatest taotlusvoorudest.
Praegu on aruandes üldine seisukoht, et kui eraldatakse lisaraha, siis tehakse ka teatud summa
Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post
[email protected], reg-nr 74000056.
eest uuringuid, ehitust ja muid tegevusi kuni aastani 2024. Samas ei ole välja toodud, kui palju ELi
(ja riigi) raha on vaja projekti elluviimiseks igal aastal. Aruandes võiks olla välja toodud
rahastusvajadus projekti lõpuni aastate kaupa, sealhulgas ELi ja riigi eeldatav panus.
Aruandes ei ole välja toodud tegevusi, mille jaoks on raha olemas ja planeeritud. Aruandes on välja
toodud tegevused kinnitatud rahastusega aastatel 2020–2022, kuid tegevuste maksumused on
toodud ainult 2020. aasta kohta.
4. Muud projektiga seonduvad olulisemad ja projekti kulgu mõjutavad või mõjutada võivad
teemad, sealhulgas info esile kerkinud probleemide ja nende lahendamise kava kohta.
Aruandes on viidatud projekti elluviimiseks loodud juhtimisstruktuuri muutmisele, sealhulgas RB
Rail ASi restruktureerimisele. Aruandes võiks olla selgitus, millal struktuurimuudatus aset leiab, kas
see toob endaga kaasa täiendavaid kulutusi ja kuidas see mõjutab projekti elluviimise ajakava.
Aruandes tuleks kajastada ka 19. mai 2020. aasta Riigikohtu otsust Rail Balticu
maakonnaplaneeringute kohta, selle otsuse mõju projekti eelarvele ja ajakavale ning meetmeid,
mida on kavandatud kohtuotsuse täitmiseks rakendada.
Kuna Rail Balticu Eesti osa funktsioneerimine sõltub ka projekti kulgemisest teistes Balti riikides,
siis oleks asjakohane anda aruandes ka lühiülevaade projekti elluviimisest Lätis ja Leedus. Samuti
sellest, millised on peamised projekti käigus Lätis ja Leedus tekkinud probleemid, mis võivad
takistada raudtee kavakohast kasutuselevõttu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Janar Holm
riigikontrolör
Teadmiseks: Riigikantselei
-2-