dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Viru Ringkonnaprokuratuur
Väljaminev kiriAvalik

Kriminaalmenetluse 11240102306 lõpetamise määrus

Viru Ringkonnaprokuratuur · 21. august 2012
Viit
-
Registreeritud
21. august 2012
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
Sari
0-0 II poolaasta
Toimik
0-0
Vastutaja
Pirika Eimre (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Viru piirkondlik talitus, Jõhvi)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 11240102306 lõpetamise määrus (Hristoforova).pdf157 KB

Sisu (failidest)

VIRU RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 17.08.2012 Narvas Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Sofja Hristoforova Kriminaalasja number: 11240102306 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: I.I. Ida Prefektuur alustas kriminaalasjas nr 11240102306 menetlust 15.05.2011 KarS § 121 alusel. Nimelt teatas meditsiiniõde Vassiljeva, et traumapunkti pöördusid kolm isikut. Nendeks olid Sergei Hvorostjanski, Jelena Martšišina ja Dmitri Semibratov. Kõiki kolme isikuid peksti 14.05.2011 kella 22.30 ajal Statoili garaažide juures. Sergei Hvorostjanski ja Jelena Martšišina esitasid avalduse, et 14.05.2011 kella 21.00 paiku tekitasid tundmatud isikud neile kehavigastusi. Sündmus toimus Narvas Tallinna mnt 64 (Statoili tankla kõrval). 14.05.2011.a pöördus Sergei Hvorostjanski (ik. 37310072236) SA Narva Haigla Erakorralise meditsiini kliinikumi, kus tal diagnoositi pealaenaha lahtine haav. Kohtueelse menetluse käigus on I. I.-le on esitatud kahtlustus KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi selles, et ta grupis koos Sergei Guloviga, Maksim Berezani, Dmitri Mohnatšjovi, Aleksandr Leontovichi´ga lõi Sergei Hvorostjanski, Mark Naidenov´it ja Dmitri Semibratov´it. I. I. selgitas, et tõepoolest lõi Hvorostjanski´t, kuid üksinda ja rohkem kedagi löönud ei olnud. Samuti selgitas kahtlustatav, et tegutses mitte huligaansuset võid lõi kannatanut tema agressiivse ja väljakutsuva käitumise pärast. I. I. tunnistab üles (tl 160-165), et kakles kannatanuga. Samas ta ütleb, et mingeid kurikaid ja nuiasid ta sündmuskohale ei viinud. Peale selle ta seletab, et tema neiul on probleem ühe tütarlapsega. Ta otsustas rääkida selle tütarlapse noormehega. Sõitis garaažide juurde, kus lahendas Ženjaga probleemid sõbralikult ära ja sõitis tagasi oma seltskonna juurde. Mõne aja pärast helistati talle võõralt numbrilt ja võõras tütarlaps ütles talle, et ta oma seltskonnaga läheks sinna. Peale selle ütles talle ka võõras noormees, et ta viivitamata sinna kohale sõidaks ja et ta kisub ta tükkideks. Samuti öeldi talle veel igasuguseid teisi ebatsensuurseid ja solvavaid sõnu. I. I. ei teadnud, mis seal juhtuda võib ja sellepärast palus, et sõbrad tuleksid teda lihtsalt kindlustama. Kakluse ajal ta ei näinud, kas keegi ka tema sõpradest lõi kedagi. Tema lõi aga ainult ühte kannatanut. I. I. kahetseb, et niimoodi juhtus ja tunneb tehtu pärast kahetsust, et ta meesterahvast lõi. Tutvunud kriminaalasja materjalidega prokuröri abi nõustub sellega, et I. I. tegu on kvalifitseeritud ümber KarS § 121 järgi - antud juhul pandi löömine toime tänaval, mis on avalik koht, kuid isiku löömine avalikus kohas ei too automaatselt kaasa kahtlustatava teo kvalifitseerimist avaliku korra rikkumisena. Iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning pelgalt konstateering, et tegu toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist KarS § 263 järgi (vt RKKKo nr 3-1-1-7-07, p 7.2). Seega tuleb vägivallategude kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu (vt RKKKo nr 3-1-1-102-03, p 9 ja nr 3-1-1-24-07, p 6.1). Antud juhul ei ole tuvastatud, et Sergei Hvorostjanski löömine oleks häirinud mittepuutuvate isikute rahu. Ja samas tuleb silmas pidada, et mitte iga kolmas, vahetult konfliktiväline isik ei ole hinnatav asjasse mittepuutuva, kõrvalise isikuna, kelle õigusrahu rikutakse KarS § 263 mõttes (vt ka RKKKo nr 3-1- 1-15-07, p 14). Uurimise käigus on kriminaalasjast nr 11240102306 eraldatud kriminaalasi nr 11240104282. Eraldamise põhjuseks on see, et menetluse käigus ei ole tuvastatud isikut, kes lõi Jelena Martšišinat. Lähtudes KrMS § 200 ja § 199 lg 1 p 1 on kriminaalasjas nr 11240102306 menetlus lõpetatud Maksim Berezani, Dmitri Mohnatšjovi, Aleksandr Leontovichi ja Nikita Polubinsi suhtes. Menetluse lõpetamise aluseks oli kriminaalmenetluse aluse puudumine. Antud kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest Karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. I. I. siiralt kahetseb tehtut – seda saab arvestada karistust kergendava asjaoluna vastavalt KarS § 57 lg 1 p-le 3. I. I. ei ole karistusregistrisse kantud, s.t. ta ei ole varem väärteo- ja kriminaalkorras karistatud. Ülaltoodust lähtudes ei ole I. I. süü etteheidetavas süüteos piisavalt suur, õigustamaks tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. KrMS § 202 lg 1 ja lg 7 alusel kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur või kohus kriminaalmenetluse lõpetada. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna I. I.-le etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. I. I. on nõus täitma prokuratuuri poolt pandud kohustust. Prokuröri arvates mõjutab prokuratuuri poolt kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud kohustus I. I. ja ta edaspidi hoidub süütegude toimepanemisest. Lähtudes eeltoodust ja arvestades seda, et I. I.-le etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega ja seda, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 3, 7 ja § 206 prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11240102306 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Tasuda riigituludesse 330 eurot Määratud kohustuse täitmise tähtajaks määrata 17.02.2013.a. Käesolevate kohustuste täitmine ei välista teo tagajärjel kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu, mh on Eesti Haigekassal õigus välja nõuda haigekassa poolt hüvitatud kannatanute ravikindlustushüvitised. Makse tuleb teha enda nimelt ja maksekorraldusse tuleb kindlasti märkida järgmised andmed: Maksja: I. I. Saaja: Rahandusministeerium Konto: 10220034796011 Viitenumber: 2800049780 Selgitus: Viru Ringkonnaprokuratuuri 17.08.2012.a määrus kriminaalasjas nr 11240102306 3. Tõkendi elukohast lahkumise keeld tühistada. 4. Asitõendid: - 5. Kriminaalmenetluse kulud puuduvad. 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale ja kannatanule. 7. Kannatanul on õigus vastavalt KRMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. 8. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. 9. Vastavalt KrMS § 202 lg 6 ja 7 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur lõpetatud kriminaalmenetluse oma määrusega. Sofja Hristoforova prokuröri abi Olen kohustusega nõus: Olen määruse koopia kätte saanud: _________________________
Allikas: Viru Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel