otsuse nr 2 (16.02.2017) saatmine

KERNU VALLAVOLIKOGU O T S U S Haiba 16. veebruar 2017 nr ^ Kernu Vallavolikogu 19. juuni 2014. a otsusega nr 23 algatatud Kernu mõisa detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine AS Evore (registrikood 10078612, asukoht Pärnu mnt 232, Tallinn) taotlusel algatas Kernu Vallavolikogu 19. juunil 2014. a otsusega nr 23 Kernu mõisa detailplaneeringu seoses AS Evore sooviga restaureerida Kernu hooldekodu kinnistul asuva Kernu mõisakompleksi äri- ja puhkekeskuseks, planeerida planeeringualale uusi elamukrunte ja lennuvälja. Planeeritavaks alaks olid Kohatu külas asuvad Kernu hooldekodu (katastritunnus 29701:006:0780) ja Pähkilmäe (katastritunnus 29701:005:0010) maaüksused ning planeeritava ala suuruseks 60,8 ha. Sama otsusega jäeti Kernu mõisa detailplaneeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatamata. KSH algatamata jätmist põhjendati sellega, et Kernu mõisa detailplaneeringuga ei kavandata KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kuna turismimajandus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 toodud tegevusalade hulka, oli otsustajal kohustus anda eelhinnang ja kaaluda, kas tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu kohaselt detailplaneeringuga kavandatud tegevustega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne. Eelkirjeldatust ja KeHJS paragrahvist 33 lähtudes ei olnud KSH algatamine kohustuslik. Otsuses märgiti, et KSH-d ei nõua ka kavandatav kuni 800 meetri pikkuse maandumisrajaga väikelennuväli. Kernu mõisa detailplaneeringu algatamise otsust on kahel korral muudetud. Kernu Vallavolikogu 15. oktoobri 2015 otsusega nr 46 jäeti Pähklimäe maaüksus (38,89 ha) huvitatud isiku soovil planeeringualast välja ning lennuvälja planeerimisest loobuti. AS Evore kui huvitatud isiku kavatsused täpsustusid aga veelkord. 3. märtsil 2016. a esitas huvitatud isik avalduse Pähklimäe maaüksuse planeeringualasse lisamiseks koos planeeringu uue eskiisjoonisega, mis nägi planeeringualale ette kompaktse asustusega elamupiirkonna ning uuesti ka väikelennuvälja. Seetõttu muudeti 21. aprillil 2016 otsusega nr 29 Kernu mõisa detailplaneeringu algatamise otsust teistkordselt. Kuna kavandatav kompaktse asustusega territooriumi osa asub väljaspool olemasolevaid ja Kernu valla üldplaneeringuga (kehtestatud Kernu Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 40) kavandatud elamualasid, on tegemist üldplaneeringu muutmise sooviga. Uuesti anti ka eelhinnang kavandatava tegevuse keskkonnamõju kohta ning kaaluti KSH algatamist (koostaja Skepast&Puhkim AS, 28.03.2016). Otsuses nenditi, et eelhinnangu kohaselt detailplaneeringuga kavandatud tegevustega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne ja KSH algatamise vajadus endiselt puudub. Lähtuvalt eelhinnangu tulemustest on täpsustatud lähteseisukohti, sh lisatud kohustus kavandada planeeringualal ühisveevärk-ja kanalisatsioon. Skepast&Puhkim OÜ poolt 28.03.2016 koostatud KSH eelhinnangus oli lennuvälja koormuseks arvestatud kuni 24 lennuki maandumist aastas ehk 2 lennukit kuus. Lennuraja pikkuseks oli kavandatud 800 m ja laiuseks 23 m, katteks muru. Eelkirjeldatud lennuoperatsioonide arvust ja lennuraja tehnilisest lahendusest lähtuti ka mõju hindamisel. Eelhinnangust nähtuvalt tekitavad lennuväljal toimuvate lennuoperatsioonide ajal müra eeskätt lennumasinate mootorid ja propellerid. Lisaks õhku tõusmistele ja maandumistele võib lennuvälja lähedasi majapidamisi mõjutada ka lennukite ruleerimisest tulenev müra. Tekkiv müratase sõltub seejuures õhusõidukite tüübist, lennutehnikatest, lennuliikluse mahtudest ja lennukoridoride kulgemisest. Lisaks transpordimürale tekib müra lennuvälja hooldustegevustest ning lennumasinate hooldustöödest. 23. augustil 2016. a toimunud planeeringulahenduse avalikul arutelul tõstatati küsimus ka keskkonnamõjudest, eelkõige mürast, samuti lennuvälja mõjust naaberkinnistutele. Samal arutelul nimetas huvitatud isiku esindaja prognoositavaks lennutiheduseks 2-3 lendu päevas. Seega on 28.03.2016 koostatud eelhinnangus hinnatud võimalikku mürataset ja mõju välisõhu kvaliteedile oluliselt väiksema lennuoperatsioonide arvu puhul, kui huvitatud isiku poolt täna kavandatakse. Täiendavalt on huvitatud isik andnud teada, et lennurada soovitakse osaliselt rajada Vasalemma jõe ehituskeeluvööndisse. Lennurada soovib huvitatud isik rajada mitte muru- vaid freeskattega. Detailplaneeringu koostamise käigus on selgunud kavandatud lennuvälja kaitsevööndi ning kõrguspiirangute ulatused. Kaitseministeerium on detailplaneeringu menetlemisel ka tähelepanu juhtinud planeeritava lennuvälja võimalikule mõjule Ämari lennuvälja toimimisele. Arvesse võttes eelnevat, leiab Kernu Vallavolikogu, et kavandata tegevus võib olla eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 22). Lähtuvalt ettevaatuspõhimõttest tuleb keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel välja selgitada nende tegevuste mõju keskkonnale. 28.03.2016 koostatud Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut (Skepast&Puhkim AS töö nr 2016-0028) ei ole otstarbekas täiendada, kuna keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise etapis ajakohastatakse vajalikud andmed. Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb hinnata sellise vähendamise vastavust kalda kaitse eesmärgile. Kalda kaitse eesmärgiks on LKS § 34 kohaselt kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Järelikult tuleb antud juhul hinnata ka ehituskeeluvööndi vähendamise mõju Vasalemma jõe kaldal asuvatele looduskooslustele. Lennuraja ja sellega seotud ehitiste ehitusliku lahenduse, rajamise ja käitamise mõjude hindamisel tuleb käsitleda mõjusid olemasolevatele maaparandussüsteemidele ning pinna- ja põhjaveele. Veekaitsenõuete seisukohalt on oluline selgitada ja hinnata sealhulgas lennukikütuse ladustamise ja lennukite tankimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Lennuvälja käitamisega on seotud kaitsevööndid ja kõrguspiirangute ulatused. Hinnata tuleb nimetatud kitsenduste mõju lähipiirkonna maakasutusele, ehitistele ja olemasolevatele loodusobjektidele. Sealhulgas tuleb hindamisel eraldi tähelepanu pöörata loodus- ja muinsuskaitsealusele Kernu mõisa pargile, Kohatu Mõnuste kohalikule teele (tee nr 2970371), kaitsealusele liigile rukkirääk (Crex crex). Samuti tuleb täiendavalt hinnata kavandatava lennuvälja ja Ämari lennuvälja kumulatiivseid mõjusid (eelkõige müra). Võttes arvesse eelnevat, KeHJS § 6 lg 2 p 22 ja § 33 lg 1 p 1 otsustab Kernu Vallavolikogu: 1. Algatada Kernu mõisa detailplaneeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Teatada Kernu mõisa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, maakonnalehes ja valla veebilehel ning esimesel võimalusel vallalehes. 3. Teavitada Kernu mõisa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest Kaitseministeeriumit, Keskkonnaametit, Lennuametit, Maa-ametit, Maanteeametit, Muinsuskaitseametit, Põllumajandusametit, Päästeametit, Terviseametit ja Harju Maavalitsust. 4. Kernu mõisa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda valla veebilehel ja tööpäeviti Kernu vallavalitsuses. Kuldar Paju Vallavoliko/u esimees